Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud detsember 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTallinna korteriturgu iseloomustavad näitajad novembris võrrelduna varasema kuuga oluliselt ei muutunud.

Müügitehinguid tehti Tallinna korteriomanditega novembris 855, oktoobris oli see arv 866 (langus -1,3%) ja 2016 aasta novembris 794 (kasv 7,7%). Jätkuvalt on uute korterite osa kogu tehingute arvust üsna kõrge – uute korterite vormistamisi oli ca 240 ehk 28% kogu tehingute arvust.

Korterite keskmine m2 müügihind novembris oli 1749 EUR/m2, mis on 0,8% vähem kui oktoobris (1763 EUR/m2) ja 3,2% kõrgem aasta varasemast (1695 EUR/m2).

Tavaliselt aasta viimasel kuul uute korterite müükide vormistamiste arv kasvab, seega ei ole välistatud, et detsembri tulemusi vaadates näeme uute korterite osakaalu kasvu üle 30%-i. See toob omakorda kaasa statistilise keskmise m2 müügihinna kasvu.

Tallinna kinnisvaraturu graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud detsember 2017

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

TPD: Olulise osaluse muutus

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development (edaspidi TPD) teatab olulise osaluse muutusest. 12.12.2017 teostatud tehinguga omandas AS Skano Group 346 667 TPD aktsiat. Tehingu tulemusena omab AS Skano Group 7,71% TPD hääleõiguslikest aktsiatest.

Vastava 346 667 aktsia võrra on vähenenud OÜ Trigon Wood osalus.

Lähtuvalt väärtpaberituruseaduse §-st 186 on börsiemitendil kohustus teavitada börsi olulise osaluse muutumisest.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Arco Vara: Pangad piiravad tänavu kõige enam elamuturu arengut

Arco VaraVaatamata sellele, et Eestis tervikuna on nii elamu- kui ka korterituru aktiivsus kasvanud 2009. aastast alates sisuliselt samas tempos, on samaaegselt elamuturul hinnakasv püsinud ligi neli korda aeglasem kui korteriturul. Perioodil 2009 kuni 2017 on korterite hinnatase Eestis kasvanud täpselt 100%, kuid eluhoonetega hoonestatud maade puhul ligi 25%. Elamute osas oli buumi tipust kuni 2009 aasta põhjani langus mõnevõrra sujuvam: korterite hinnad langesid ligi 50% ning elamute hinnad 35%. Samaaegselt on uue kasvutsükli jooksul korteriturul hinnakasvu soodustanud ennekõike elamufondi uuenemine uute uusarenduste turuletuleku tõttu, pidevat hinnakasvu on toetanud nii suur nõudlus kui ka kallinev ehitushind.

Võrreldes kümnenditaguse perioodiga võib märgata, et korterite puhul on keskmise ostetud korteri pindala jäänud sarnasesse suurusjärku, kuid elamute pindala on vähenenud ligi 10%. Pindala vähenemine on tulenenud peamiselt asjaolust, et tänases turusituatsioonis eelistavad tarbijad pigem kaasaegsema ruumiplaneeringuga hooneid. Erinevalt nõukogudeaegsest perioodist ei ole täna enam tarvis ei täiskeldrit, kanaliga garaaži ega muid suuremaid abiruume. Sõidukeid lastakse parandada vastavates teeninduspunktides, hoidiseid tehakse poodides pakutava laialdase toiduvaliku tõttu järjest vähem ning hoonete küttesüsteemid on muutumas kaasaegsemaks, mistõttu ei ole paljudel puhkudel enam tarvis ka eraldi ruumi küttepuude jaoks.

Tarbijate muutunud eelistused ei põhjenda siiski aeglasemat hinnakasvu. Elamuturg on sarnaselt korteriturule koondunud võrreldes kümnenditaguse ajaga ennekõike pealinna ja Tartu ning Pärnu piirkonda ning eelistatakse pigem heas seisukorras elamuid. Sealjuures on aga majandus- ja finantskriisi järgselt muutunud eluasemelaenu taotlemisega seotud tingimuste tõttu elamuturu potentsiaalsete klientide laenuvõimekus, mistõttu eelistatakse pigem optimaalse suletud netopinnaga elamuid just nende madalama absoluutväärtuse tõttu. Teisisõnu, väiksemad elamud lähevad kiiremini kaubaks, sest nad on rohkemale ostjaskonnale oma madalama hinna tõttu kättesaadavad. Kui 2000ndate alguses ja keskpaigas oli veel võrdlemisi suureks trendiks üle 300 m2 suletud netopinnaga ning tihti ainult elekterküttega elamute ehitamine, siis täna on taolised elamud muutunud võrdlemisi vähelikviidseks ning nende osas ei ole tervikuna hinnakasvu märgata.

Suurele korterile eelistatakse maja

Elamuturu laialdast aktiivsuse kasvu võis iga-aastaselt märgata 2009. aastast kuni 2014. aastani, mille järgselt 2015. ja 2016. aastal järsku tehinguaktiivsuse kasv peatus, kuid hinnakasv asus kiirenema. Hinnakasvu on sealjuures viimaste aastate vältel sarnaselt korteriturule suuresti mõjutanud uute elamute turuletulek, mida on soodustanud ostjaskonna siirdumine korteriturult elamuturule. Järjest enam on märgata tarbijate eelistuste muutumist 4-toaliste korterite ja ridaelamukorterite arvelt elamuturu arvele, sest sarnaste varade hinnadiferents on vähenenud ning võimaluse korral eelistatakse pigem elamu soetamist.

Tehinguaktiivsuse kasvu asus 2015. aastast aga hoogsalt pidurdama jõustunud ehitusseadustik, millest tulenevalt asusid elukondliku kinnisvara soetamisel pangalaenuga oluliseks takistuseks seadustamata ümberehitused ning kasutusloa puudumine elamu esmajärgsel püstitamisel. Elamud, milledes oli möödunud perioodide jooksul vahetatud näiteks katusekatet, soojustatud välispiirdeid, ümberehitatud küttesüsteemi või ka näiteks püstitatud abihooneid, olid järsku muutunud pankade silmis riskantseks tagatiseks. Ilma n-ö ebaseaduslikult läbi viidud ehitustööde tagantjärele seadustamiseta või esialgse olukorra taastamiseta ei sobi praegu paljud sellised varad eluasemelaenudele tagatiseks, mistõttu on pikenenud elamute müügiperioodid. Muutunud finantseerimistingimuste tõttu on elamuturu aktiivsus püsinud mitu aastat järjest samal tasemel, kasvades alates 2014. aastast taas alles 2017. aastal.

Eestis on äärmiselt palju hooneid, mille puhul on läbi viidud tagantjärgi seadustamist vajavaid ehitustöid, mistõttu jätkub elamuturul sarnase trendi esinemine ka järgnevatel aastatel. Järjest enam on ka korterelamute ja korterite puhul hakatud seadustamata ehitustöödele tähelepanu pöörama. Enne kinnisvara müüki tasuks uurida riiklikust ehitisregistrist, kas kõik kehtivad andmed vastavad ka tegelikkusele või on vaja läbi viia mõne ehitusteatise esitamine ja ehitusprojekti koostamine või on koguni elamule kasutusluba väljastamata.

Hoogsat ehitustegevuse tagantjärele seadustamist võis märgata juba 2015. Aastast – kiirelt hakkas kasvama kasutuslubade taotlemine. Näiteks Harjumaal võis 2015. ja 2016. aastal märgata alaneva ehitusaktiivsuse taustal ehituslubade väljastamisest pea kaks korda kiiremini kasvavat kasutuslubade väljastamist. 2017. aastal on nii Harju- kui Tartumaal elamutele nii ehitus- kui kasutuslubade väljastamise kasvumäärad asunud ühtlustuma, mistõttu on põhjust arvata, et üsna suur osa seni ilma kasutusloata olnud elamutest on vastava loa saanud.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Korteriühistu elu korraldamisel annab nõu käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Tallinna Linnateater valmistub kvartali väljaehitamiseks

TallinnTallinna Linnavaraamet, Tallinna Linnateater ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja riigihanke „Tallinna Linnateatri arhitektuurne ideekonkurss“.

„Tallinna Linnateatri kvartali arhitektuurivõistluse eesmärgiks on linnateatri hoonekompleksi arendusele parima ruumilise terviklahenduse leidmine. See on ettevalmistavaks sammuks teatri vanalinna kinnistu arendamisel ja teatritöökodade väljaehitamisel,“ ütles linna haldusdirektor Viljar Meister. „Teatavasti on riik ja Tallinna linn lubanud sellesse ühiselt panustada.“

Ideekonkursile esitatavatest töödest parima väljaselgitamiseks moodustatud žüriis on esindatud Tallinna Linnateater, Tallinna linn, Eesti Arhitektide Liit, Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet. Žüriid juhib Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Ideekonkurssi tulemused saavad teatavaks järgmise aasta veebruari kuu lõpus.

Arhitektuurse ideekonkursi võidutöö alusel alustatakse Linnateatri kvartali väljaehitamist Laia ja Aida tänava vahelisel alal koos Põrgulava laiendamisega. Planeeritav Põrgulava juurdeehitus võimaldab suurendada nii lava kui publikuosa, laiendatavasse saali on planeeritud minimaalselt 350 kohta. Aida tänava äärde ehitatakse uued laopinnad, mis võimaldavad lahendada rekvisiidi-, kostüümi-, grimmi, heli- ja valgusosakonna ruumiprobleemid.

Ühtlasi muutub laiendusega võimalikuks rajada keldrikorrusele ka üks väiksem, 130-kohaline teatrisaal ning ka Lai 25 spordisaal kohandatakse väikseks, 100-kohaliseks saaliks. Hoonesse lisandub ka kaks uut proovisaali.

Lavaaugu kohal säilib tänavaga samal tasapinnal paiknev sisehoov, mis võimaldab Linnateatril ka edaspidi vabaõhulavastusi välja tuua. Muul ajal on sisehoov tulevikus linnarahvale avatud ning sinna on võimalik planeerida erinevaid vaba aja veetmise võimalusi suvekohvikutest liuväljani.

Tallinna Linnateatri arendamisel on seatud eesmärgiks, et 2018. aastal toimub teatrikompleksi projekteerimine ning aastatel 2019–2020 ehitustööd. Hoonetekompleksi väljaehitamise lõplik maksumus selgub projekteerimise käigus ja ehitushanke tulemusena.

Võistlust tutvustav infopäev toimub kolmapäeval, 20.detsembril algusega kell 11 Linnateatris. Teatri plaane ja võistlust tutvustavad nii teatri esindajad kui võistluse lähteülesande koostaja Jaak Huimerind. Huvilistel palutakse eelregistreerida e-posti aadressil hardi.alliksaar@tallinnlv.ee

Tallinna Linnateatri arhitektuurse ideekonkursi preemiafond on 41 000 eurot – I auhind
14 000 eurot; II auhind 11 000 eurot; III auhind 8 000 eurot; I Eriauhind 4 000 eurot; II Eriauhind 4 000 eurot.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Arco Vara: Eesti korterituru novembrikuu lühiülevaade

Arco VaraKorterituru aktiivsus on tempokalt kasvamas Eesti madalama jätkusuutlikkusega piirkondades

Tänavu novembris tehti Eesti korteriturul tervikuna 1 898 tehingut. Võrreldes oktoobriga tehti 102 tehingut (5,1%) vähem, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga 95 tehingut (5,3%) rohkem. Erinevalt oktoobrist, kus mitmete arendusprojektide valmimise tõttu kasvas Harjumaal ning sellest tulenevalt kogu Eestis korteritehingute arv ajutiselt keskmisest kiiremini, taandus kasvutempo novembris taas senise pikaajalise trendi raamesse.

Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 259 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 66 000 eurot, mille juures mediaanhind kasvas aasta baasil 6,1% ning aritmeetiline keskmine korteritehingu hind 4,7% võrra. Võrreldes oktoobriga püsis mediaanhind sarnasel tasemel, alanedes ligi 2% võrra. Samaaegselt alanes võrreldes oktoobriga keskmine korteritehingu hind pea 2,7%, mis tulenes ennekõike vähenenud uute korterite müüginumbritest. Novembris müüdi Eestis kortereid kokku ligi 126 miljoni euro eest, mida oli 10% enam kui aasta tagasi samas kuus.

Novembris vedasid korterihindade kasvu Eestis ennekõike suuremad keskused, tehinguaktiivsust aga Tallinn ning Tartust ja Pärnust väiksemad keskused. Tallinna linna arvestamata tehti Eestis novembris 1 043 tehingut, mida oli 3,1% ehk 31 tehingut enam kui aasta tagasi. Samaaegselt alanes aga mediaanhind 522 €/m2-lt 486 €/m2-le – 6,9%. Sarnaselt varasematele kuudele ei ole tegelikkuses siiski erinevais Eesti paigus Tallinnast väljaspool kusagil korteriturul hinnalangust aset leidmas, vaid igakuiselt muutuvast tehinguaktiivsuse struktuurist tulenevalt võib märgata pelgalt statistilisi muutusi. Novembris kasvas võrreldes aastataguse ajaga ennekõike tehinguaktiivsus odavamate varadega piirkondades, sh Ida-Virumaal, Valgamaal ja Järvamaal, kus korterite hinnatase jääb valdavalt alla 200 €/m2.

Kasvavad palgad – aktiivsem kinnisvaraturg

Tööpuudus on asunud alanema ning palgatase kasvama ka Eesti madalaima jätkusuutlikkusega piirkondades, mistõttu on tasakaalukalt kasvama asunud ka nende piirkondade elukondliku kinnisvaraturu aktiivsus. Kasvava turuaktiivsusega piirkondades asub mõningase viitajaga kasvama ka hinnatase, mis tuleneb ennekõike vähenevast pakkumisest ning selle struktuuri muutustest. Pea kõikides väikelinnades ning alevikes eelistatakse pigem heas seisukorras kortereid, mis kaovad müügipakkumiste hulgast aga kõige kiiremini ning mille järele on nõudlus suurim.

Remonti vajavas seisukorras kortereid ostetakse pigem kas madala laenuvõimekuse tõttu või renoveerimiseks ning seejärel edasimüügiks. Ostjaskond, kes soovib ise oma käe järgi korteris remonti teha, on Eestis tervikuna võrreldes varasemate perioodidega vähenenud. Ennekõike soovivad omal käel remonttöid läbi viia noored, kuid seda peamiselt piirkondades, kus on aktiivne üüriturg, sest remonttööde tegemise aegselt ei ole tihti võimalik korteris elada ning alaliselt tuleb elada kusagil mujal. Sagenenud on renoveerimisega seotult kompleksteenust pakkuvate ettevõtete teenuste kasutamine, sest inimesed ei soovi enda vaba või ka sageli puhkuse aega kulutada ehitustöödele.

Harjumaad arvestamata tehti Eestis novembris 863 tehingut ja kaalutud keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 563 €/m2. Võrreldes oktoobriga tehti 36 tehingut rohkem ja mediaanhind püsis 1%-lise languse juures täpselt samal tasemel. Võrreldes eelmise aasta novembriga kasvas tehinguaktiivsus 5,5% ehk 45 tehingu võrra ning hinnatase kasvas aasta jooksul 5,6% võrra. Hinnakasvu on Harjumaalt väljaspool endiselt vedamas Tartu ja Pärnu linnas tehtavad tehingud, kuid samaaegselt on kasvamas hinnamõju üle-eestiliselt paiknevate kasvavate kinnisvarahindadega väikelinnade arvelt.

Arvestamata Eesti korterituru tehingutes Harju-, Tartu- ja Pärnumaa tehinguid, kujunes novembris mediaanhinnaks ligi 555 €/m2, mida oli võrreldes oktoobriga mõne protsendi võrra enam ning võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 15% rohkem. Tehinguaktiivsus on samaaegselt vastava määratluse alusel kasvanud aasta jooksul ligemale 14%. Võrreldes oktoobriga kiirenes novembris nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv. Tehingute koguarvu muutused leidsid ennekõike aset Eesti kõige madalamate korterihindadega piirkondades ning hinnataseme muutused Eesti aktiivseimates väikelinnades ja nende lähiümbruskonnas. Aasta esimese üheteistkümne kuuga on tehingute arv kasvanud samas piirkonnas ligi 12%, mida on enim mõjutanud turuaktiivsuse kasv Ida-Virumaal.

Väikelinnades jätkuvalt vähe pakkumisi

Lähitulevikus jätkub Eesti madalama jätkusuutlikkusega piirkondade turuaktiivsuse ja hinnataseme mõõdukas kasv. Hinnakasvu jääb väiksemates keskustes soodustama ennekõike kvaliteetsete pakkumiste vähesus, mille kõrval kõrgeimate hindadega väikelinnades nagu näiteks Viljandis ja Rakveres on märgata järjest enam vanemate hoonete rekonstrueerimist ja nendes paiknevate n-ö uute korterite müüki. Väikearendajad kasutavad olulises mahus ainuüksi omakapitali ning tegemist on valdavalt põhitegevusena ehitussektoris tegutsevate ettevõtetega, mistõttu on ehitustööde läbiviimine taandatud pikema aja peale, ehitustööde kogukulu on väiksem, arendaja finantskoormus madalam ning korterite müügiperioodid pikemad, kujutamata sealjuures olulist ohtu piirkondliku kinnisvaraturu pakkumise ja nõudluse dünaamikale.

Kehv pakkumise struktuur jääb jätkuvalt takistama tehinguaktiivsuse edasist pikaajalist kasvu Eesti suurimatest keskustest väljaspool, sest uusehitiste lisandumist turule sisuliselt ei toimu. Pea kõikide väikeste keskuste pakkumise osas on võimalik tõmmata aastast 2013 sarnast paralleeli, kus näiteks nii Valgas, Loksal kui ka Jõgeval on pakkumiste arv alanenud pea 3 korda.

Korterituru kehva pakkumise tõttu otsustab järjest enam ostuhuvilisi siirduda Eesti väikelinnades ja nende lähiümbruses hoopis uusehitiste näol elamuturule. Kuigi korterelamuid kinnisvaraarendajad kõrge ehitushinna ning kardetava madala nõudluse tõttu veel väikelinnadesse ehitada ei julge, on Harju-, Pärnu- ja Tartumaalt väljaspool üksikutes piirkondades juba pikemat aega siiski edukalt läbi viidud nii üksik- kui ridaelamute püstitamisega seotud väiksemaid projekte. Elamufondi uuendamist ja kohalike omavalitsuste territooriumidel elanike arvu kasvatamist on sealjuures soosimas era- ja avaliku sektori vahelise koostöö tulemusena valmivad elurajoonid. Näiteks Viljandis on lähiajal oodata avaliku sektori poolt ligi 50 eramukrundi pakkumisse tulekut.

 

171212 Eesti korterituru novembrikuu lühiülevaade 2

171212 Eesti korterituru novembrikuu lühiülevaade 3Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

171212 Eesti korterituru novembrikuu lühiülevaade 4

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Domus Kinnisvara: Paberilt kinnisvara ostmine ei kao kuhugi

Domus KinnisvaraAeg-ajalt kuuldub imestunud hüüatust, et kas keegi tänapäeval nii-öelda paberilt veel kinnisvara ostab? Ikka umbes sellise tagamõttega, et buumist on 10 aastat möödas ja kes see tänapäeval julgeb nii oma rahaga riskida. Lühike vastus on, et neid inimesi on palju. Ja rumalad või rahaasjades uljaspead pole nad kohe kindlasti, pigem võib paljudel juhtudel neid tunnustada ettenägeliku ja targa tegutsemise poolest.

Miks ikkagi paberilt kinnisvara jätkuvalt ostetakse-müüakse ja miks see hea on? Paberilt kinnisvara ostmise plussid, aga ka miinused on järgmised:

  1. Üle ega ümber ei saa faktist, et suur osa arendusi finantseeritakse pangalaenude kaasabil, mis tähendab, et kehtestatud on eelmüügi nõue, mida arendaja peab täitma. Eelmüügi nõude täitmine arendaja poolt on oluliseks garantiiks ka ostja enda jaoks, et hoone valmimise rahastusega probleeme ei teki ning maja saab arendaja poolt lubatud tähtajal valmis.
  2. Eelmüügi nõue ja paberilt müük ei ole midagi Eesti spetsiifilist ega ole siinsete susserdajate poolt väljamõeldud, vaid on praktiseeritud pikaajaliselt ka meie naabrite poolt, kus kinnisvaraturg on saanud aastakümneid areneda vaba majanduse tingimustes. Veelkord, selle hoova abil maandatakse sisemisi finantsriske ja tekitatakse kogu arendusprojekti täideviimisele kindlust. Rahvusvaheliselt tuntud meetod, mis töötab.
  3. Esimestel on eelis. Kes teevad projekti varajases staadiumis oma otsused, need saavad valida parimate planeeringute vahel, saavad valida sobivat korrust, mugavat parkimiskohta jms.
  4. Varajane ostuotsus tähendab, et maja valmimiseni on piisavalt aega ja see võimaldab ilma suurema pingeta tegeleda oma senise kinnisvara müügiga ja maksimeerida sealt saadavat tulu. Saab rahulikumalt planeerida oma rahavoogusid ja viia kogu ostuprotsess läbi nii, et stress oleks väiksem.
  5. Vaid hoone ehituse algusjärgus on ostjal võimalik rohkem kaasa rääkida planeeringu muudatustes, siseviimistluse ja sanitaartehnika valikus ehk kujundada oma tulevane kodu selle järgi, mis kõige enam vastab unistustele. Keda rätseplahendused ei tiivusta, need peavad leppima arendaja sisekujundaja maitsega ning iga ostja peab arvestama sellega, et naabri juurde sisse põigates vaatavad sealt vastu täpselt samasugused värvilahendused ja seinaplaadid. See ei ole mõistagi sedavõrd šokeeriv, kui presidendi vastuvõtul samasugust kleiti kohata, kuid arvestada sellega tuleb.
  6. Paberilt ostmine võimendub eriti projektide puhul, mis on eriti heas asukohas ning mille kõik detailid on kõrge kvaliteediga, alates arendaja enda tugevusest ja kogemusest, kuni arhitektuuri ja materjalideni välja. Maa siin planeedil on teatavasti piiratud ressurss ning kui uus kortermaja kerkib kohta, mis ostja jaoks on erakordselt atraktiivne, siis pikalt mõtiskledes võivad vaid tühjad pihud alles jääda.
  7. Eelöeldu ei tähenda, et ainulaadset kinnisvara tuleb silmad kinni ära krabada. Aega tuleb niipalju ikka varuda, et teha endale selgeks projekti taust ja eelkõige arendaja enda CV. Ostja võiks huvi tunda, kas arendajal on olemas varasemat kompetentsi kinnisvara arendamise või ehitamisega? Mida ütlevad arendaja kohta Krediidiinfo ja muud avalikud registrid? Kas arendamine on tema põhitegevus või ühekordne kõrvalhüpe? Milliste vahenditega planeeritakse ehitust finantseerida, kas omavahenditest, panga kaasabil või näiteks ühisrahastuse toel? Kindlasti mitte ei teeks paha uurida lisainfot ka arhitekti ja ehitusfirma kohta. Mida rohkem tausta ostja endale selgeks teeb, seda madalamad on riskid ja seda rahulikuma südamega saab ta oodata oma tulevase kodu valmimist.
Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Uus Maa: 2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

Uus MaaTõusuaeg kinnisvaraturul on lõppenud, kulgeme suhteliselt ühtlases tempos. Nii võib öelda uue aasta kohta. Siiski, selles näilises rahus on omad ärritajad, millele tähelepanu pööramata ei saa jätta. 2018. aastal räägime kinnisvaraturul enam tööjõust, selle puudumisest ning üha kasvavast ehitushinnast.

See, et ehitusturg on aktiivne, pole enam uudis. Ka see, et töökäsi napib, ehitushind kasvab ning et sisserändekvoot saab täis ilmselt jaanuarikuuga, pole enam eriline üllatus. Paljud tahavad arendada, aga kõik seda enam teha ei saa. Kui riik ka hagu annab, jääb töökäsi kõige jaoks veelgi vähemaks. Masinatest rääkimata.

Eelisseisundis on ettevõtted, kes on suured või kogenud või mõlemat. Hästi läheb neil, kel portfellis etapiviisiliselt rajatavad uusarendused, sest neil on oma ostjaskonnale lisaks juba kõik masinad ja ehitajad olemas. Või siis neil, kel töö liigub sujuvalt ühelt objektilt teisele. Tõsi, heade töötegijate defitsiidist on rääkinud ka suured, kuid nende mure pole võrreldavgi väikeste tegijatega, kel küll on olemas idee, planeering ja finantseering, kuid ehitaja leidmisega läheb raskeks.

Kõigi jaoks ühiseks mureks kujuneb aga tööjõu nappusest ja hoogsast ehitustempost tingitud ehitushinna kasv. See võib sundida müüdavate ühikute lõpphinda tõstma, mis aga ei pruugi jõukohane olla kõigile potentsiaalsetele ostjatele. Üldises eufoorias on kuidagi ära unustatud, et Eesti on siiski veel alles arenev riik, mille elatustasemega on, nagu on.

Seega, uute arendusprojektide realiseerumine pidurdub. Seda saame näha näiteks Tallinnas Kalamajas, kus muidugi on ka muid faktoreid, kui vaid olukord ehitussektoris. Mingi hetk see lihtsalt pidigi juhtuma, sest vabade kruntide vähenemine asumi põhiosas, kõrgele läinud hind ja siiski oma nišilikus (mida keskklassistumine on küll kõvasti vähendanud) seavad omi piire. Vabamalt areneb ilmselt aga asumi põhihoonestuse ja mere vahele jääv ala.

Ehitamine jätkub aga „mägedel“, sest seal on palju neid projekte, mida rajatakse etapiliselt ning kus tegutsevad tugeva jõudlusega arendajad. Ka rahva eelistus nii öelda keskmise kinnisvara vastu püsib endiselt tugev.

Mujal Eestis tooksin arendusturul esile endiselt Tartut, Pärnut, aga ka Viljandit. Rahulikumad, väiksemad linnad, mis on oma olemuselt tihti stabiilsemad kui Tallinn. Muidugi oleks tore, kui ka mujal uueneks elamufond ning siin toetan kindlasti üürimaju, mida riigi toel rajataks. Hea elamispinna puudusest ei räägi vaid poliitikud, sellele vihjavad ka ettevõtjad. Loodan, et kogu üürimajade programmi vägi suunataksegi maapiirkondadesse, mitte Tallinna, kus turutõrget ei ole ning kus nagunii on enamik Eestis liikuvast rahast.

Kokkuvõttes – kriisi ei ennusta, suurt tõusu samuti mitte. Olukord ehitussektoris määrab, kuidas kinnisvaraturg järgmisel aastal elab. Palgakasv ilmselt väheneb, sest seni on see paljuski toimunud ettevõtete kasumite arvelt. Seega, kokku saavad hinnasurve all olevad uued korterid ning väheneva sisendiga ostujõud.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Selle aasta viimane “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub juba 13/12/2017

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Kaja Lilloja13/12/2017 toimub sel aastal viimast korda koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolitus annab põhjaliku ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis ning kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

  • teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
  • info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
  • konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
  • arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
  • soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 13/12/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Statistika: hea tööjõuturu seis viib eluasemelaenude kahjususe alla

Tõnu ToomparkHilinevate eluasemelaenude maht väheneb. See on üks põhjus, miks laenuandjad suhtuvad elamispindade laenuandmisse suhteliselt positiivselt. Halbade ehk üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude maht kahaneb nii eurodes mõõdetuna kui protsentuaalselt laenuportfelli suhtes.

2017 III kvartali lõpu seisuga hilines üle 60 päeva eluasemelaene 32 miljoni euro väärtuses. Veel aasta tagasi oli vastav näitaja 38 mln eurot. Suhtena eluasemelaenude portfelli oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude osakaal tänavu 0,5, aasta tagasi 0,6%.

Sellised positiivsed trendid on kindlasti suures osas seotud hea tööjõu turuga. Kõrge tööhõive määr ja kasvavad palgad võimaldavad võetud laene hästi teenindada. Seejuures tasub ka tähele panna, et lühema perioodi võrra viivituses olevate laenude maht kui kahjususe määr mõlemad vähenevad. See tähendab, et laenuturul ei ole pikaajaliste võlgnevuste kasvu lähiajal oodata.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning &nbspEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Koolitus Kinnisvara ABC

SEB: Экономика Европы укрепляется

SEB PankСостояние эстонской экономики главным образом определяет ситуация в еврозоне. В нынешнем году экономический рост еврозоны смог положительно удивить благодаря более быстрому росту в проблематичных странах. Согласно прогнозам, 2018 год будет для Европы успешным.

Экономический рост Европы стал более масштабным

2017 год для экономики еврозоны оказался неожиданно гораздо положительнее. В третьем квартале валовой внутренний продукт еврозоны увеличился на 2,5%, что является самым быстрым темпом роста с 2011 года. Подводя итоги года, средний рост ВВП предположительно составит 2,3%. Напомним, еще осенью 2016 года эксперты полагали, что средний экономический рост государств еврозоны мог бы в этом году достичь хотя бы полутора процентов. Если экономический рост, превышающий 2%, по сильному региону и так считается хорошим результатом, то особо отрадно приближение к результатам конкурента – США, где в этом году ожидается такой же показатель роста. Существенно более медленный прирост населения в Европе означает, что экономический рост на душу населения может в этом году быть даже выше, чем в США.

Положительный сюрприз в этом году смогли преподнести многие из наиболее слабых экономик Европы, которые росли намного быстрее, чем в предыдущие периоды. Италия, банковская система которой едва дышит под бременем просроченных кредитов, показала на 1% больший рост экономики в сравнении с прошлым годом. В первом квартале 2017 года ВВП Италии вырос на 2%, а рост в последнем квартале на 1,4% для государства – это отличный результат. Аналогичная картина в другой стране с тлеющей экономикой, во Франции, ВВП которой в третьем квартале также достиг небывалого для государства темпа роста в 2%. В то же время с прежним размахом набирает обороты крупнейшая экономика еврозоны, Германия, а также продолжается быстрый рост экономики Испании. Исключительность 2017 года характеризуется тем фактом, что в течение всех трех кварталов положительные экономические показатели смогла показать даже красная лампа Европы – Греция. Несмотря на то, что экономики восточных европейских государств образуют от ВВП всей еврозоны всего 2%, все же небольшой вклад дало также то, что экономический рост того же порядка, что и у Эстонии, смог показать по существу весь восточный блок еврозоны.

Увеличился вклад экспорта в экономический рост

Если в прошлом году экономический рост еврозоны стимулировала возросшая смелость домохозяйств к потреблению, то в нынешнем году к этому добавился также экспорт. В первой половине 2017 года страны еврозоны экспортировали товаров и услуг при измерении в неизменных ценах на 4,5% больше, чем год назад. В процентах рост экспорта был самый быстрый в малых странах еврозоны – в Литве, Словении, Финляндии, однако наибольшее влияние, конечно же, оказало оживление внешней торговли крупных стран. Италия и Испания смогли в течение 9 месяцев 2017 года увеличить продажу своих товаров и услуг в зарубежные страны на 5%, Германия – чуть более 4%. Хороший рост экспорта кажется еще удивительнее при наличии того факта, что евро в этом году по сравнению с другими валютами значительно подорожало. Например, в сравнении с долларом США, курс евро вырос за год с 1,05 доллара за евро почти до 1,2 доллара. Этому феномену можно дать объяснение, пожалуй, даже немного идеализированное: экспорт еврозоны в свою очередь не настолько чувствителен к цене, поскольку относительно высокие расходы на рабочую силу обуславливают ситуацию, когда конкурировать следует как раз посредством качества, дизайна и других подобных свойств, но не за счет цены.

Одна из причин, почему страны еврозоны смогли увеличить экспорт, кроется все же в улучшившейся конкурентоспособности. Расход на рабочую силу, который измеряет отношение созданной прибавочной стоимости и расходов на зарплату, в последние годы постоянно понижался. По сравнению с 2010 годом средний расход на единицу рабочей силы в странах еврозоны уменьшился почти на 15%, особенно благодаря Испании. И хотя ситуация на рынках труда в странах в последние годы существенно улучшилась, рост зарплат продолжает оставаться на очень низком уровне. В этом году рост средней зарплаты был «рекордно быстрым» в Германии – 2,5%, в то время как в Италии и Испании, которые по-прежнему испытают проблемы с высокой безработицей, он был близким к нулю.

Рост частного потребления поддерживают усиливающиеся рынки труда

Несмотря на то, что потребление домохозяйств сильно увеличилось еще в прошлом году, рост продолжился. За первые полгода частное потребление увеличилось в еврозоне на 1,6%. По третьему кварталу точные данные частного потребления в еврозоне еще не получены, но приличный рост свыше 2% в Германии и Испании прогнозирует хороший результат.

Готовность людей с легкостью открывать кошельки опирается на быстрое снижение безработицы. В октябре безработица в еврозоне упала до 8,8%, что является нижайшим уровнем этого показателя с января 2009 года, и на 3% ниже показателя в пик кризиса. В лучшие дни безработица еврозоны ограничивалась также 7,3%, что указывает на наличие достаточного пространства для понижения. В то же время докризисный уровень трудовой занятости в еврозоне уже превышен. В этом году в еврозоне добавилось свыше 2 миллионов рабочих мест, четверть из них была создана в Испании, в то время как в Германии появилось почти 400 000, и во Франции – свыше 300 000 новых рабочих мест. Опросы компании показывают, что рост трудовой занятости продолжается. Исследования, проведенные среди высшего руководства компаний, указывают на приблизительно 1,5%-й рост занятости. При этом уменьшение безработицы могло бы проходить даже быстрее, но ее падение тормозится интересом к новым поискам работам, увеличившимся среди людей, которые до сих пор не были задействованы на рынке труда. На предполагаемый 8% уровень естественной безработицы еврозона, вероятно, выйдет к концу 2019 года.

Хорошие времена продолжатся

Экономические индикаторы, показывающие развитие тенденций, прогнозируют продолжение экономического роста в еврозоне также в следующем году. Индекс деловой активности в производственном секторе, составляемый агентством IHS Markit, в ноябре находился на уровне 60 пунктов, что является рекордно высоким результатом. Индекс Markit в секторе услуг на уровне 56 пунктов также в историческом плане является превосходным результатом. Аналогично этому, высшей точки за всю историю достиг индекс уверенности промышленного сектора, составляемый Европейской Комиссией, в то время как оптимизм предприятий из сектора услуг близок к уровню 2007 года. Вместе с продолжающимся снижением безработицы и хорошей перспективой на рост экспорта еврозону с большой вероятностью ожидает успешный 2018 год, который, согласно прогнозу SEB, должен выразиться в виде экономического роста в 2,3%. Учитывая связь эстонской экономики с другими странами еврозоны, у нас в будущем году дела не могут идти хуже.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Domus Kinnisvara: Ristmüük – mis see on?

Domus Kinnisvara“Mis asi see ristmüük on, millest sa räägid? Mingi imerelv, millesse sa ise usud?” küsis minult kord üks tuttav, kes müüs ise, omanikuna, oma kahetoalist Mustamäe korterit.

Püüangi nüüd seletada, mida me mõtleme kinnisvara müües ristmüügi all.

Lihtsustatuna saaks seda mõistet ehk kirjeldada nii, et kui maakleril on pakkumises mitu analoogset objekti, siis saab ta ostuhuvilisele esmase üle vaadatud objekti mittesobivusel pakkuda alternatiive. Ehk, kui ostuhuviline käib vaatamas Mustamäel maakleri poolt pakutavat kahetoalist korterit ja huvilisele see mingil põhjusel ei sobi, saab talle pakkuda mõnda teist vajalikele kriteeriumitele vastavat korterit oma portfellist.

See oli lihtsustatud näide ning reaalsuses on muidugi ristmüük midagi enamat.

Kohtudes ostuhuvilise kliendiga, kaardistab maakler kliendi, st tutvub kliendiga ja pikemalt suheldes selgitab välja ostuhuvilise vajadused ja soovid. Sealt edasi juba ka võimalused. Olles eelpool mainitu endale selgeks teinud, saab maaklerist konsultant ning edasi arutatakse koos teemal, kas kahetoaline korter Mustamäel on ainuke valik? Täna võib-olla jah, kuid äkki tasuks veidi ette mõelda ja juba praegu kaaluda näiteks kolmetoalise elamise soetamist, mis mõne aja pärast võib kasulikuks osutuda? Miks mitte, kui on hea pakkumine? Või äkki hoopis ridamaja kuskil meeldivas kohas äärelinnas juba täna ära osta, tulevikus võib ju loota pisiperele? Variante on tegelikult palju ning teinekord võib pärast mõningast jutuajamist selguda, et klient tõepoolest ei olegi mitte just täpsetele kriteeriumidele vastava eluaseme otsinguil, vaid otsib endale eelkõige kodu. Antud olukorras võiks selleks sobida ka pikemas perspektiivis ostetav suurem elamine, kui see oleks see oma kodu, mis tekitab õige tunde.

Olles jõudnud koos kliendiga eelnevalt mainitud arusaamisele, saab konsultant soovitada oma portfellist juba õige mitmeid huvitavaid pakkumisi ja kindlasti leidub seal juba ka tõelisi pärleid, mis ei ole küll Mustamäe kahetoalised korterid, mida algul otsiti, kuid pärast kerget järelemõtlemist sobivad üle vaatamiseks hästi.

Oma tööd südamega tegev konsultant laiendab pakutavate objektide ringi ka esmalt oma ettevõtte teistele headele objektidele ja kui sealt ka midagi ei peaks sobima, võetakse ette teiste ettevõtete kolleegide poolt pakutav, mis mingil põhjusel on konsultandile juba eelnevalt silma jäänud. Konsultandi eesmärk on leida oma kliendile kodu, mis vastab ostja vajadustele ja kus ta end hästi tunneb. Siinkohal ma ei välista, et see ongi algselt otsitud Mustamäe kahetoaline korter.

Kuid, mis kasu saab kinnisvara müüja sellest, et konsultant on ostuhuvilisega niipalju tegelenud? See tähendab, et ostuhuvilisele on pakutud vägagi mitmete müüjate kodu, mida seesama ostja poleks ise vaadanud. Äkki on pakutute seas mingi objekt, mis mingil spetsiifilisel põhjusel kliendile ei sobi, kuid sobiks meie ostuhuvilise sõbrale? Inimesed räägivad omavahel. Tekitatud on lisavõimalusi müüjatele kliendi leidmiseks ja harvad pole olukorrad, kus just niimoodi oma objekte müüme. Olen ise viinud ostuhuvilisi kolmetoalisest korterist maja peale ja ka vastupidi ning harvad pole ka niimoodi tekitatud tehingud. Kui arvestada sellega, et ristmüügiga tegelevad kinnisvara firmas kõik konsultandid ning neid on ettevõttes arvestatav hulk, on ilmselge kui suure lisaväärtuse annab see müüjale.

Ristmüük on suur osa kinnisvara konsultandi tööst, mida müüja ei näe ning see võtab väga suure osa tööajast. Meil on ettevõttes olemas iganädalased koosolekud, kus konsultandid tutvustavad, muuhulgas ka ristmüügi eesmärgil, oma kolleegidele hiljuti müüki tulnud või alles tulemas uusi objekte. See on igati vajalik tegevus, et kinnisvara müüa võimalikult parima hinna ja kiireima müügiperioodiga. See on ülimalt oluline, sest rahulolev müüja soovitab tema kinnisvaraga tegelenud konsultanti edasi jällegi oma tuttavatele.

Ehk siis ristmüüki tehes saab üks objekt tunduvalt suurema potentsiaalsete huviliste arvu, sellest on huvitatud kõik asjaosalised ning ristmüügi tulemuslikkus on omakorda sõltuvuses veel ettevõtte suuruse ja koostööd tegevate maaklerite arvuga.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Rahandusministeerium: Reitinguagentuur S&P kinnitas Eesti reitingu kõrgel tasemel

RahandusministeeriumReitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Lühiajaline reiting kinnitati senisel tasemel A-1+.

S&P reiting AA- on reitinguagentuuride kõrgeim hinnang Eestile. Riigireiting näitab agentuuri hinnangut valitsuse võimele riigi võetud võlakohustusi tulevikus täita. Eesti reitingut toetavad S&P teatel riigi tugevad institutsioonid, liikmelisus Euroopa Liidus, Eesti majanduse paindlikkus ja tugev riigi rahandus.

Stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootusi Eesti tugeva majanduskasvu jätkumisele ja agentuur prognoosib Eestile järgnevatel aastatel üksnes marginaalset eelarvedefitsiiti.

Reitingu tõstmiseks oleks aga tarvis, et inimeste sissetulekud hakkaksid lähenema eurotsooni keskmisele ning SKP kasvu ja inflatsiooni kõikumised väheneksid.

Eesti majandusareng on kiirenemas tänu investeeringute kasvule ja ehitustegevuse elavnemisele, mida toetab praegune EL-i rahastamistsükkel. Peamised riskid on seotud tööjõupuudusega.

Lähiaja majanduslikud väljavaated on positiivsed, kuid pikemas perspektiivis piirab tööjõu kättesaadavust elanikkonna vähenemine. Olukord tööjõuturul võib kaasa tuua produktiivsust ületava palgakasvu.

Agentuur ootab Eestile aastatel 2017-2019 suuremat kasvu kui varem, vastavalt 4,2%, 3,7% ja 3,4% SKP-st. Eratarbimise kasv jääb mõõdukaks, põhinedes reaalpalga ja tööhõive mõõdukale kasvule. Väline nõudlus, eriti Soomest ja Venemaalt, püsib tugev.

Riigi võlakoormus jääb suhtarvuna SKP-sse eurotsooni üheks väiksemaks. Valitsus jääb ka edaspidi netolaenuandjaks, nii et reservid ületavad laenukohustusi.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/reitinguagentuur-sp-kinnitas-eesti-reitingu-korgel-tasemel

Planeerimisseadus ja selle rakendamine

EfTEN: Laagri Selveri kaubanduskeskuse valmimine

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS omandas Laagri Selveri kaubanduskeskuse arendusprojekti aadressil Pärnu mnt 554, Tallinn, Eesti Vabariik läbi Projekt 554 OÜ 100%-lise osa ostu 12.05.2017. Kaubanduskeskuse ehitaja AS Oma Ehitaja andis kaubanduskeskuse hoone ja põhiparkla ehitustööd koos kasutusloaga üle 07.12.2017. Ehituslepingu maksumuseks on 4,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Hoone on 100%-liselt kaetud üürilepingutega ja üüripinnad on üürnikele üle antud. Kaubanduskeskuse ankurüürnikuks on AS Selver, kelle kasutuses on 2 626 m². Kaubanduskeskus avatakse 14.12.2017, millisest kuupäevast alates saab Projekt 554 OÜ üürilepingute kohaselt üüritulu.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Statistikaamet: Oktoobris kaubavahetus kasvas

StatistikaametNii kaupade eksport kui ka import kasvas 2017. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 11%, teatab Statistikaamet. Eesti olulisim kaubanduspartner on käesoleval aastal olnud Soome. Oktoobris kasvas eksport Soome 18% ja import Soomest 15%.

2017. aasta oktoobris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot (2016. aasta oktoobris 141 miljonit eurot).

Kaupade ekspordis olid oktoobris peamised sihtriigid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu (juust, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod). Enim kasvas väljavedu Soome (30 miljoni euro võrra), Singapuri (20 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (18 miljonit eurot). Soome eksporditust suurenes kõige enam metalli ja metalltoodete, mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade, Singapuri eksporditust mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli) ning Ameerika Ühendriikidesse eksporditust mineraalsete toodete (mootorikütus) väljavedu. Kõige rohkem kahanes eksport Rootsi (31 miljoni euro võrra).

Kaupadest eksporditi oktoobris enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam kasvas metalli ja metalltoodete (34 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (25 miljonit eurot) väljavedu. Vähenes elektriseadmete eksport (22 miljoni euro võrra).

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis oli oktoobris 73%. Eesti päritolu kaupade eksport ja re-eksport kasvasid kumbki 11%. Eesti päritolu kaupadest 74% veeti käesoleva aasta oktoobris Euroopa Liidu riikidesse. Võrreldes 2016. aasta oktoobriga oli Euroopa Liidu osatähtsus väljaveos 4 protsendipunkti väiksem.

2017. aasta oktoobris imporditi kaupu kõige enam Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (10%) ja Lätist (10%). Soomest imporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja elektriseadmeid ning Leedust ja Lätist mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem kasvas import Lätist (29 miljoni euro võrra), Leedust (23 miljonit eurot) ja Soomest (21 miljonit eurot). Enim kahanes import Hollandist.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem kasvas mineraalsete toodete (50 miljoni euro võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (24 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (21 miljonit eurot) sissevedu ning kahanes elektriseadmete (10 miljonit eurot) sissevedu.Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2015–2017

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2017
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 136 100 11 KOKKU 1 295 100 11
EL-28 798 70 4 EL-28 1 086 84 11
Euroala 19 555 49 13 Euroala 19 794 61 12
ELi välised riigid 338 30 31 ELi välised riigid 209 16 11
1. Soome 197 17 18 1. Soome 163 13 15
2. Rootsi 139 12 -18 2. Saksamaa 143 11 15
3. Läti 103 9 12 3. Leedu 130 10 21
4. Venemaa 86 8 24 4. Läti 127 10 29
5. Saksamaa 79 7 13 5. Rootsi 113 9 16
6. Leedu 67 6 6 6. Poola 87 7 10
7. Norra 51 4 23 7. Holland 84 6 -31
8. USA 39 3 84 8. Venemaa 81 6 29
9.Taani 37 3 15 9. Hiina 43 3 -1
10. Holland 29 3 -11 10. Itaalia 35 3 17
Eksport ja import kaubajaotise järgi, oktoober 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 136 100 11 1 295 100 11 -159
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 117 10 13 135 10 7 -19
Mineraalsed tooted (V) 85 7 5 130 10 62 -45
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 68 6 30 117 9 25 -49
Kummi- ja plasttooted (VII) 41 4 23 75 6 19 -34
Puit ja puittooted (IX) 132 12 23 47 4 32 85
Paber ja pabertooted (X) 30 3 -4 25 2 6 5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 -3 60 5 4 -25
Metall ja metalltooted (XV) 102 9 51 118 9 21 -17
Mehaanilised masinad (84) 101 9 39 123 10 18 -22
Elektriseadmed (85) 186 16 -10 199 15 -5 -13
Transpordivahendid (XVII) 71 6 15 141 11 -6 -70
Optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid (XVIII) 35 3 -12 32 2 8 4
Mitmesugused tööstustooted (XX) 99 9 9 40 3 22 59
Muu 36 3 -16 54 4 -16 -18

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.11.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.11.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuukokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvaramaakleri ABC
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.01.2018 Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises