Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Domus Kinnisvara turuülevaade 09-2017: ka Viljandis kergitavad uued korterid keskmist ruutmeetrihinda

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati septembris Eestis kokku 4263 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 268 miljonit eurot. Tehingute arv langes augustiga võrreldes 7%, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga püsis samal tasemel. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 186 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 3%. Aktiivsuse languse tõi kaasa uute korterite müügitehingute arvu langus. Kuu varem augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel oli uute korteritega tehtud tehingute arv harjumuspärasest kõrgem. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 22% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Lahepea tn 7, Pöörise tn 18, Astangu tn 19 ja Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 arendused, kus kokku teostati 66 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1997 €/m².

Tartu maakonnas teostati septembris 430 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 30 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 7%, samas tehingute koguväärtus tõusis 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%.

Pärnu maakonnas teostati septembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ja koguväärtus 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Augustis oli uute korterite müügitehingute osakaal tavapärasest tunduvalt madalam, septembris see taas tõusis ning sellega koos ka korterite keskmine ruutmeetrihind.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 4%, samas tehingute koguväärtus tõusis 22%. Septembris müüdi kokku üksteist üle 100 000 euro maksvat kinnistut, kuu varem ainult viis, sellest tulenevalt tõusis ka tehingute koguväärtus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris jõudis tehingutesse kolm uut korterit A. Maramaa puiesteele kerkinud uuest korterelamust, mis kergitasid keskmist ruutmeetrihinda üle 700 euro. Viimati oli selline hinnatase 2016. aasta juulis, mil enamus müüdud korteritest olid heas või väga heas seisukorras viies keskmise ruutmeetrihinna üles.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 268 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 68% ja tehingute koguväärtus 44%. Tehingute arvu tõusu taga on hoonestamata maatulundusmaade komplekstehing, millega vahetas omanikku ca 86 kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 300 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 65%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut, septembris nii hinnalisi tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja koguväärtus 78%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Pro Kapital: Olulise osaluse muutus

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teavitab, et 17.10.2017 saatis AS Pro Kapital Grupp aktsionär Eginvest Limited teate, mille kohaselt 13.10.2017 tehingu tulemusena suurenes Eginvest Limited osalus Pro Kapitalis 1 340 523 aktsia võrra 26,28%-ni. Aktsiaid hoitakse Nordea Bank Finland Plc esindajakontol.

Vastava 1 340 523 aktsia võrra on vähenenud A.F.I. American Financial Investments Ltd.osalus.

Pro Kapitalile edastatud informatsiooni kohaselt ei muutunud antud aktsiate lõplik kasusaaja, kelleks on jätkuvalt Ernesto Preatoni ja tema lähikondsed, kellele kuulub kokku 41,32% Pro Kapitali aktsiatest.

Teavitamiskohustus tuleneb Eesti väärtpaberituru seaduse paragrahvist 185.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Uute korteriarenduste konsurentsianalüüs – vajalik info arendajatele

Tõnu ToomparkKinnisvaraarendaja seisab arendusprotsessis mitmete probleemide ees. Määrata on vaja projekteeritavate korterite suurused, toalisused, jaotus… Hiljem tuleb paika panna konkurentsivõimeline hinnakiri, mis kaupa lattu seisma ei jäta. Eksimused müüdavate korterite hinnastamisel võivad olla valusad.

Arendusprotsessi professionaalsel juhtimisel tuleb mõista, mis toimub kinnisvaraturul – mida pakutakse ja mille järele valitseb tegelik nõudlus? Ehk millised müügipakkumised leiavad ostja paremini?

Neile saatuslikkele küsimustele vastuse leidmiseks olen välja töötanud konkurentsianalüüsi, mis võtab piisava detailsusega turuolukorra, pakutavad elamispinnad, nende struktuuri suuruste ja toalisuste osas…

Loomulikult annab konkurentsianalüüs vastuse kõige põletavamale küsimusele, ehk millise hinnaga kaupu pakutakse, millise hinnaga ja millised korterid müüvad.

Kui see on info, mis pakub sinu jaoks lisaväärtust, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

EKFL: Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda läbiviidava uuringu alusel ootavad varasemast vähem elamispindade müügihindade tõusu, kuid senisest suuremat tehingute arvu juurdekasvu.

“Müügihindade tõusuootusi võib põhjendada eeskätt tugeva nõudluse baasi ja kasvavate ehitushindadega, mis ei luba uusi kortereid varasemast odavamalt turule tuua,” hindas EKFLi juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Senine hinnatõus on viimase aasta-pooleteise jooksul olnud ka üsna mõõdukas. Seetõttu võiks üldise majanduskonjunktuuri säilumisel koduostjad jätkuva 4-7 protsendi suuruse aastase hinnatõusu alla neelata,” täiendas Tõnu Toompark.

Äripindade sektorist seevastu ootavad kinnisvaraturu osalised ostu-müügi- ja üüritehingute arvu kasvu. Seejuures osutavad valdavad ootused äripindade üürihindade langusele.

“Äripindade, eelkõige büroode ja kaubanduse juurde tootmine on olnud üsna aktiivne, uusi pindu lisandub jätkuvalt. Eks pakkumise suurenemisest olukorras, kus pinna vajajaid sellise hooga juurde ei tule, oodataksegi survet hindadele,” selgitas Tõnu Toompark.

Ettevõtete käivete ja töötajate arvu osas on kinnisvaraettevõtjad traditsiooniliselt optimistlikud. Siiski on optimism pisut madalamal tasemel, kui käesoleva 2017. a alguses. Siiski oodatakse eelolevalt poolelt aastalt nii ettevõtete käibe kasvu kui töötajate arvu suurenemist.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 60 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

2017-10-18 EKFL kinnisvarasentiment 1

2017-10-18 EKFL kinnisvarasentiment 2

Koolitused kinnisvara omanikele

Juriidilistes küsimustes aitab kinnisvaramaaklerit käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidestKäsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

1Partner: ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga

1Partner KinnisvaraKorduvalt maailmameistrivõistluste etappe võõrustanud ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga.

Valgamaal 31 hektaril laiuv kompleks mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Jaanikese rajal ise kuus MM-etappi korraldanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Ainar Haavistu sõnul asub keskus looduslike orgude ja mägede vahel ning seda peetakse regiooni üheks parimaks. “Jaanikese keskus on järjepanu tegutsenud 60ndatest ning siin on korraldatud nii Euroopa, maailma- kui Nõukogude Liidu meistrivõistlusi,” lisas Haavistu.

“Kohal potentsiaali on, sest see asub kohe Läti piiri ääres ning lõunanaabritele on motokross üks olulisemaid rahvusspordialasid. Saja kilomeetri raadiuses elab pool miljonit inimest ning keskuse külastusrekord on 29 000 pealtvaatajat päevas,” lisas Haavistu.

Ainar Haavistu sõnul on kompleksi keskuse, 60-kohalise hotelli katus ja fassaad värskelt renoveeritud, kaasaegse kütte- ja elektrisüsteemi väljaehitamine käib. Kompleksile on tehtud ka arendusprojekt moodsa spaakeskuse rajamiseks ja sellel on kohaliku omavalitsuse toetus.

Jaanikese motokeskuses korraldatakse lisaks motokrossile ka ATV- seiklus- ja ekstreemmatkasid, autokrosse ning offroad- ning maastikujalgrataste võistlusi.

Jaanikese motokeskus rajati 1960. aastal. 80ndatel investeeris Valga Autobaas Tiit Vähi juhtimisel keskusesse ligi 300 000 rubla. Keskuses on harjutanud ja võistelnud kogu Eesti paremik Leokitest legendaarsete tandemiteni Are Kaurit/Arvo Laksberg ning Aivar Korjus/Jürgen Jakk. Keskust on kasutatud ka sõjafilmi 1944 stseenide filmimiseks.

Motokeskuse virtuaaltuur: http://www.virtuaaltuur.ee/vt/yksik/jaanikese_kross/index.html

Koolitused kinnisvara omanikele

Uus Maa: Näljast raha on palju

Uus MaaKuigi näeme iga päev särtsakaid pealkirju, kuidas me ületame-riivame-kombime buumiaega ning sünnivad kõiksugu vahvad rekordid, oleme tegelikult stabiilses turuseisus.

Statistika näitab, et turg kasvas ja nüüd me vormistame selle ka numbrite näol ära. Aga ka praegu on põnev ning tegelikult juhtub asju nii täna kui ka homme.

Ühelt poolt on palju neid, kes võtavad juba rahulikumalt ja ei kiirusta kõike arendama, ammugi siis hinda kruvima ning üldse seavad enne otsustamist rohkem atra, kuid teisalt on meile tulnud palju näljast raha. Kultuuriloos räägitakse tihti noortest ja vihastest, kes tulid ja raputasid.

Näljase raha omanikud mulle just neid meenutavadki. Nad tahavad kohe arendada kõike ja palju ning teha vastupidi sellele, mida vanad peerud artiklites ja konverentsidel räägivad. Nad on oma kapitali eri valdkondades või kinnisvarainvesteeringutega saavutanud ning ega neil pole mujale ka eriti minna. Sestap ennustan veel pikemaks ajaks väikearendajate hoogsat tegutsemist. Kas uljusega tuleb edu või kõrbemine, sõltub vaid neist enestest ja nende otsustest.

Omajagu rahapaigutajaid-arendajaid tuleb idast, keda pankade konservatiivsus ei morjenda, sest kapital on neil juba olemas. Nende puhul paistavad silma mahukad projektid ja suurejoonelised plaanid. Tihti räägime ikka tornidest ja kvartalitest ning, mis seal salata, vahel tuleb entusiasmi ka jahutada, Tallinn on ju siiski Peterburist kümme korda väiksem linn.

Ühisrahastus on kindlalt kanda kinnitanud ja saavutanud oma klientuuri tippaja. Oleme näinud ka probleeme ning saame vaadelda, kuidas neid lahendatakse. Sellest sõltub rahastusplatvormide kui sektori usaldusväärsus. Nende projektideks jäävad ka edaspidi uute tulijate ja väikearendajate objektid, suurtegijail on olemas endi finantsvõimekus ning head suhted pankadega.

Investorite kogukonnas on juba mõnda aega olnud ka teine suund. Niiöelda uue aja esimese põlvkonna investorid, kes tulid pärast krahhi, müüvad oma vara ja proovivad muid valdkondi või mõne aja hoiavad ka lihtsalt raha jõude. Ma toetan põhimõtet, et investeerimisel tasub kapitali võimalikult paljude varaklasside vahel ära jagada, nii et kogu raha vaid korterites või aktsiates poleks. Loomulikult pole ka saladus, et praegu on hea aeg müüa ja võtta välja aastate jooksul vara väärtuse kasvust tekkinud kasum.

Buumikuulutamist ja krahhiootamist näeme veel järgneva aasta jooksul kindlasti. Üldiselt, ühele järgneb teine. Aga kui esimest pole, siis ei tule ka teist. Vaadakem hoopis seda, mis me ümber toimub ja mida otsustavad poliitikud. Kinnisvaraturg on ühiskondliku ja majandusliku elu peegel ning suundumused tulevadki sealt. Enamasti väikese viiteajaga.

Koolitused kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

City24.eeKinnisvaraekspertide hinnangul Eestis kinnisvara sektori ülekuumenemist karta pole, sest kliendid ja turuosalised on teadlikumaks muutunud; suurimad ohud võivad tulla väljaspoolt kinnisvarasektorit ja Eestit.

“Kinnisvaraturul on hinnakasv korrelatsioonis majanduskasvuga ja tundub, et turg on saavutanud tervisliku taseme ja finantseerimise poole pealt võib öelda, et paljud kliendid, kes on täiesti kindlad, et saavad laenu, siis tegelikult nad seda ei saa. Turuosalised töötavad piisavalt hästi ja vastutustundlikult,” ütles Domus Kinnsvara Põhja regiooni juht Rando Vanaveski kinnisvarafirmade liidu konverentsil.

“Noodid pankurite poolt on positiivsed, nõudlus on, ülepakkumist pole, inimestel raha on ja laenu antakse. Head või isegi ideaalsed turutingimused. Endiselt on elamupindade defitsiit, hinnad tõusevad, kui samamoodi jätkub, siis võib veel tõusuruumi olla,” lausus Laam Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa.

Kuigi kinnisvara arendusmahud suurenevad, siis laoseis Saa sõnul suurenenud ei ole ja kõik ostetakse ära. “Esimesed ohumärgid on siis, kui laoseis hakkab kasvama,” lisas Saa.

“Eestis oleme ühte tõsist kinnisvarakriisi kogenud, aga on piirkondi maailmas, kus hinnad on kümneid aastaid langenud. Makropilt tänast keskkonda soosib ja kinnisvara ei ole eraldiseisev selles valguses. Kõige selle taustal saab kinnisvara mõistlikult arendada ja buumi ei ole. Kindlasti ei tohiks kinnisvarasse finantseerimist forsseerida, kehtib printsiip, et kasv peab olema mõõdukas ja käsikäes üldise ja muu majandusega,” sõnas LHV äripanaganduse osakonna juht Arko Kurtmann.

Kurtmanni hinnangul on võrreldes varasema kriisiga inimeste sissetulekud kasvanud, mistõttu saavad nad ka rohkem lubada. “Kui hoiused, laenumahud ja hinnad kasvavad käsikäes, siis on kõik hästi,” märkis Kurtmann.

“Kliendid on muutunud teadlikumaks, osatakse küsida rohkem tehnilisi küsimusi, hinnatakse vahendaja, ehitaja ja arendaja tausta. Samas vajab klientide teadlikkus paandamist selles osas, mis puudutab kutselise ja mittekutselise maakleri vahet,” lisas Domus Kinnisvarast Rando Vanaveski.

Mart Saa sõnul on arendaja kümne aastaga läinud oluliselt kvaliteetsemaks ja on hakanud arvestama kliendi soovidega, professionaalsus on kõvasti kasvanud. “Tulevasi projekte tehes mõeldakse pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult, samuti üritatakse rohkem kliendi vajadustega kaasa tulla,” ütles ta.

“Klient küsib asju, mida varem ei küsinud, nad on hakanud aru saama, mis on energiaklass ja mõistavad planeeringuid,” märkis Saa.

Paneelil osalenute sõnul on suurimaks ohuks see, kui väikeinvestorid hakkaksid investeerima kinnisvarasse suure võimendusega.

“Üüriinvestorite koha pealt on häirekell see, et väikesed tegijad investeerivad üürikorteritesse, kuid nende äriplaan on üles ehitatud selliselt, et tootlus on 7-8 protsenti, kuid nad ei arvesta riskiga, et võib tulla suur institutsionaalne tegija, kes lepib 4-protsendilise tootlusega. See lööks üürituru segi,” ütles Vanaveski.

“Kui hakkaksid ostma spekulandid ja teeksid seda kõrge võimendusega, siis tekiksid ohumärgid, mida ma täna ei näe. Alternatiivsetel finantseerimisallikatel on seetõttu olnud võimalik tekkida, raha on, investeerida tahaks, aga kuskile väga panna pole. Kui vaadata eraisikute hoiuste kontsentratsiooni, siis see kipub minema vanemate inimeste kasuks, nende riskivalmiduse üle võib diskuteerida, kuid see pole nii suur kui noorematel inimestel,” lausus Kurtmann ja lisas, et suurim negatiivne mõju võiks tulla väljaspoolt Eestit.

“Pigem tuleb mõju väljas, mitte Eestist. Olukord, kus USA ja EL keskpangad on vaeva näinud, et majandus käima saada ja mis on napilt käima läinud, et seda stepslist välja ei tõmmata. Ainus asi, mis tõsiselt muret teeb, me sõuame vastu tsüklit, meil on kümme aastat möödas viimasest kriisit, aga see on ainuke asi, mis mõtlema paneb,” ütles Kurtmann

Saa hinnangul peitub suurim oht selles, kui tundub, et ühtegi ohtu pole. “Rootsis on kõik õnnelikud, kuigi hinnad on seal katastroofilised, kui seal peaks kriis tekkima, siis hakkab ka meil juhtuma, sest meie finantssektorid on tugevalt seotud,” märkis Saa. “Kui maailmas on piirkondi, kus turud on 25 aastat alla läinud, siis Rootsi on 25 aastat üles läinud, sealne põlvkond pole kriisi näinudki.”

Arutelu modereerinud Tõnu Toomparki sõnul on kasvavad ehitushinnad ning võimekus seda tellida probleem, mis muutub üha tõsisemaks. “Peatöövõtjad on, aga ehitajaid pole. Suur riskitegur on demograafiline olukord, klientuur, kes võiks kümne aasta jooksul nõudlust luua, on 25-30 protsenti väiksem, kui oli kümme aastat tagasi,” ütles Toompark ja lisas, et praegusel ajal ehitatakse valdav enamus elamufondis kahe- ja kolmetoalisi kortereid, mis on ruutmeetrite poolest pisut suuremad, kui Nõukogude Liidu ajal ehitatud.

“Elamispinna hulk suureneb, suureneb ka nii-öelda tükkide arv, mida mõõdetakse 1000 inimese kohta. Ruutmeetreid ei tule mitte ainult selle arvelt, et ka väljaspoolt Tallinna ja Harjumaad arendatakse, vaid selle pealt, et inimesti jääb vähemaks. Välja- ja sisseränne on tasakaalu poole liikumas,” ütles Toompark, kelle sõnul tulevad turule ruutmeetrid loomuliku iibe tulemusena.

https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/10117/kinnisvarafirmad-oht-tuleb-valjaspoolt-eestit-ja-kinnisvarasektorit?&utm_campaign=social&utm_content=news&utm_medium=city24&utm_source=fbCommunity

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta septembri seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta septembri lõpu seisuga on 1.3402 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta augusti lõpu seisuga on +0.65%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja refinantseeritud laenude paremad tingimused.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaade: elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis

Maa-ametBalti riikide 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade on valminud Maa-ameti, Läti Maateenistuse ja Leedu Registrite Keskuse koostööna. Ülevaade on koostatud inglise keeles. Senisest enam on ülevaate keskmes Balti riikide võrdlus. Kuna aga eri riikide statistilised näitajad on kogutud erinevatel tingimustel, ei peegelda tulemused päris täpset olukorda Balti riikides, kuid ülevaate kinnisvaraturust võiks need siiski anda.

Kõige rohkem hoonestamata maa tehinguid (23 973) tehti 2016. aastal Leedus. Eestis ja Lätis tehti tehinguid ligikaudu 2 korda vähem: vastavalt 12 489 ja 12 657. Seejuures tehti Eestis kõige rohkem tehinguid (21%) metsamaaga, Lätis (24%) haritava maaga ja Leedus (40%) elamumaaga.

Elamumaa ja ärimaa kõrgeim keskmine hind oli 2016. aastal Eestis ning madalaim hind Leedus. Seejuures tehti kõikides Balti riikides kallimaid tehinguid pealinnades.

Kui Leedus tehti rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, siis Eestis ja Lätis pigem väljaspool pealinnu. Kõrgeim tootmismaa keskmine hind oli 2016. aastal Leedus ja madalaim Lätis.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis. Leedus oli 2016. aastal kõrgeim keskmine hind ja Eestis madalaim.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2016. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus see on viie aastaga kasvanud vaid 1,1 korda.

Kõige rohkem tehinguid (13 458) hoonestatud maaga tehti 2016. aastal Leedus. Lätis oli tehingute arv 1,4 korda madalam (9 417). Kõige vähem tehinguid (6 690) hoonestatud maaga tehti Eestis. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest kõige rohkem tehinguid elamumaaga. Lätis ja Leedus tehti 57% tehingutest elamumaaga ning Eestis veelgi rohkem – 67%. Seejuures on elamumaa tehingute osakaal aasta-aastalt pigem kasvanud. Elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad olid kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/balti-riikide-kinnisvaraturu-ulevaade-elamute-ja-eluruumide-ruutmeetri-hinnad-korgeimad

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeksi kasvujõud on raugenud

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes septembris 0,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1331 eurot ruutmeetri kohta. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1343 €/m².

Kui 2017. aasta augustis tehti indeksilinnades 1432 korteriomandi tehingut, siis septembris langes tehingute arv 1378-le. Võrdluseks- 2016. aasta septembris tehti indeksilinnades 1341 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et indeksi stabiilse pendeldamise taga on suuresti väikelinnade passiivsus. „Tallinna tehingumahud ja hinnatasemed on aja jooksul stabiliseerunud ja suuri võnkeid pole põhjust pealinnast oodata. Väikelinnade turupassiivsuse taga on Tallinnasse kolivate varaomanike tahtmatus oma endist kodu peenraha eest müüki panna ning seetõttu on pakkumiste arv ja sellest tulenev tehingute maht väiksem, kui tegelikult nõudlus seda võimaldaks,“ selgitas ta. Soomani sõnul oleks nii mõnelgi väikelinnal potentsiaali olla oluliselt suurema tehingute arvuga, kui vaid pakkumisi juurde tuleks. „Haapsalu, Rakvere, Viljandi jt samas kategoorias linnad on oma majanduselu mõnusalt käima saanud ning nõudlust soetada seal heas seisukorras elamispindu on seal piisavalt,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 113 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

http://www.pindi.ee/2017/10/13/kinnisvaraindeksi-kasvujoud-on-raugenud/

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 30/10/2017 Kinnisvarakoolis

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 30/10/2017 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

  • maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
  • kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

  • Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
  • Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
  • Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 30/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Statistika: enam on lisandunud kahetoaliste korterite tehinguid

Tõnu Toompark2017 III kvartalis tehti Tallinnas kokku 2381 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 2,5%. Enam suureneb tehingute arv 41-55 m² korteritega, mis on valdavalt kahetoalised korterid.

Vaadeldes korteritehinguid suuruse alusel näeme, et tehingute arv on tõusutrendis kõikides korteri suuruste segmentides. Siiski on väiksemate ehk kuni 41 m² korterite tehingute arvu juurdekasv viimasel ajal olnud pisut aeglasem. Seevastu on enam juurde tulnud tehinguid korteritega 41-55 m².

Korteritehingute arv sõltub nii olemasolevast elamufondi struktuurist kui uute korterite pakkumisest. 2017. a teises pooles on Tallinna korteripakkumiste turule tulnud mitmeid väikekorterite projekte, mis suurendavad tehingute arvu väiksemate korteritega.

Kõik need tehingud aga siiski ei pruugi tulevikus asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel korteritehingute statistikas peegelduda, sest korteritehingute all on silmas peetud eluruumide tehinguid. Uute mikrokorterite näol on aga osaliselt tegemist ärimaale arendatavate korteriomanditega.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvaratehingute maksustamine

Uue kodu ostmine: kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

Epicenter KinnisvaraVastab Epicenter Kinnisvara jurist Kairi Ummus:

Selliseid asju nagu toimus uusarendustega veel 10 aastat tagasi, et inimesed jäid oma rahast ilma, täna toimuda ei saa.

Esiteks ei oleks sellisel arendajal meie turul enam pikka pidu, konkurents on suur ja ostjate petmine muutunud väga haruldaseks. Loomulikult tasub enne teha väike taustatöö, kui arendajaks-ehitajaks on tõesti täiesti tundmatu ettevõte, kel varasemast ühtki tööd ette näidata pole, tasub ostu suhtes järele mõelda.

Tänapäeval ei tule ostjal tasuda enne kodu valmimist tervet summat. Veel ehitatava korteri ostmisel makstakse kõigepealt vaid 10 – 20% korteri hinnast. Arendatava ehitise puhul on protsess järgmine: ostja käib kõigepealt notaris, kus sõlmitakse müügileping – tegelikult võlaõiguslik leping, milles on täpselt kirjas, mida ostetakse, kui suur on korter, milline on viimistlus jne. Siis tehakse ka ettemaks. Kui korter on valmis ehitatud, teeb ostja ülevaatuse, annab teada, kas talle kõik sobib. Kui jah, siis minnakse taas notarisse, kus sõlmitakse lepingu asjaõiguslik osa ja alles siis makstakse ülejäänud osa korteri hinnast, tavaliselt on siis kaasatud ka pank.

Kui juhtub, et üks lepingupool taganeb tehingust sel perioodil, mis jääb ettemaksu ja korteri valmimise vahele, siis on müügilepingus ette nähtud leppetrahvid. Tavaliselt on need 5-10 % müügihinnast.

Kõikide nüanssidega aitab ostjat maakler, tema teab, mida arendajalt nõuda, küsida ja mida peaks lepingusse täpselt kirja panama. Oluline on ka kirja panna, millisel perioodil ja kes hangib uuele majale kasutusloa. Kui seda punkti lepingus pole, siis võib juhtuda, et uue kodu omanikud saavad selle kohustuse endi õlule.

Millised on ostjate ootused?

Kõik küsitletud Epicenter Kinnisvara maaklerid kinnitasid, et ostjate huvi uusarenduste vastu on suur ja huvi pigem kasvab. Uusarenduste kasuks räägib ökonoomsus – et uutes majades on ehituskvaliteet parem, kommunaalkulud madalamad ja see on klientide jaoks oluline.

Kindlat ostja tüüpi on määrata keeruline, aga mitte päris võimatu. Ühe grupi moodustavad noored perekonnad või veel vallalised inimesed. Teine grupp on keskeas inimesed, kellel on finantsiline vabadus endale unistuste kodu ostmiseks. Kõikide klientide ühine joon on – soovitakse ökonoomset, kaasaegset, puhast ja väärikat keskkonda.

Inimeste soovid ja ootused uusarendustele on küllaltki kõrged. Üha tähtsamaks on muutunud ehituskvaliteet – uuritakse arendaja ning ehitaja tausta, milliseid materjale kasutatakse, kas on korralik ventilatsioon ja väga oluline on hoone energiamärgis, veel 5 aastat tagasi polnud inimestel sellega seoses mingeid nõudmisi.

Eestlastele on omane ka soov privaatsuse järele ning ümbrus – haljastus. Väga oluline on ka asukoht ja ühendus kesklinnaga.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

EKFL: Tõusev kinnisvaratäht 2017 ja Säravaim kinnisvaratäht 2017

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu 2017.aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitja, „Tõusev kinnisvaratäht„ on Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži rakenduskõrghariduse õppekava lõpetanud Angelina Ilizina ja „Säravaim kinnisvaratäht“ on Tartu Ülikooli magister Risto Veiderpass.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 2012.a. esmakordselt välja Eesti kõrgkoolides kinnisvarateemasid käsitlevate lõputööde konkursi.

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

2017. aastal esitasid preemia nominente kategoorias „Tõusev kinnisvaratäht“ Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž ja Tartu Ülikool, „Säravaim kinnisvaratäht“ kategoorias esitasid nominente Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool.

Preemia „Tõusev kinnisvaratäht 2017“ võitja on Angelina Ilizina lõputööga „R. Tobiase 7, 9, 11 arnedusprojekti investeeringu tasuvusanalüüs“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2017“ võitja on Risto Veiderpass magistritööga „Kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju Tallinna kaubanduskinnisvara turule“

EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et Liidu juhatuse liikmetest koosnev hindamiskomisjon oli meeldivalt üllatunud, et konkursile laekus rida tugevaid töid, mille seast parima valimine ei olnud lihtne. Angelina Ilizina võidutöö tõusva kinnisvaratähe kategoorias sai komisjoni poolehoiu kinnisvara-arendusprojekti investeeringu tasuvusanalüüsi professionaalse lähenemise eest. Töö tugineb turuanalüüsile, sh analoogiliste arendusprojektide info võrdlusele, mis võimaldab teha väga konkreetseid järeldusi. Risto Veiderpassi võidutöö säravaima kinnisvaratähe kategoorias pälvis komisjoni eelistuse teema aktuaalsuse tõttu, sest on ju kaubanduspindade lisandumine, eriti Tallinnas, olnud viimastel aastal vägagi muljetavaldav ja analüüs, kuhu see viia võiks, aja- ja asjakohane. Töö tulemus sisaldab olulist informatsiooni turu toimimise kohta pikaajaliselt ja annab suunised rendimäärade ja vakantsuse trendide kohta, omades seeläbi olulist praktilist väärtust.

Preemiate suuruseks 2017.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži lõputöö autorile 300 eurot, mis anti üle EKFLi sügiskonverentsil „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 13.oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.10.2017 Kinnisvaraturu ülevaade 2017 aasta III kvartal – VÄRSKE!