Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 82 950 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 5 937 PKG7 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 23.05.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 232 260 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Tänavu saavad “Hoovid korda” projekti raames Lasnamäel toetust 16 korteriühistut

TallinnTänavu laekus korteriühistutelt Lasnamäe Linnaosa Valitsusse 22 avaldust, millest rahuldati 16. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut. Toetuste üldmaksumus on 169057 eurot.

Alates 2006. aastast toimiv hooviala heakorrastamiseks projekt „Hoovid korda“ on muutunud aina populaarsemaks. Projekti sihtgrupiks on korteriühistud. Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika ( seinamaalingu) loomiseks. Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.

Peamisteks töödeks endiselt jäävad: parkimisalade laiendamine ning kvartalisiseste teede remont.

Tänavu laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 22 avaldust, millest 16 sai rahuldatud. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut.

Projekt „Hoovid korda“ on igaaastane. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 2017.aastal 545 000 eurot, mis jagati proportsionaalselt laekunud avaldustele 8 linnaosa vahel. taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. märts ja töödega tuleb lõpetada hiljemalt 7. detsembriks. Enne toetuse korteriühistule väljamaksmist kontrollitakse objekti vastavust taotlusele kohapeal ning seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korteriühistu on korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid linnaosavalitsusse esitanud.

Kui tööd planeeritakse läbi viia linna maal, siis tuleb esialgu pöörduda linnaosa arhitekti poole avalduse ja eskiisiga. Kui soovitakse ehitada või laiendada parkimisala, kindlasti peab korteriühistul olema projekt ja ehitusluba. Kui soovitakse paigaldada prügimaja või süvakogumismahuti, siis tuleb koostada projekti ja kooskõlastada trassivaldajatega ning linna ametitega. Juhul kui teostatakse linna maal kaevetööd tuleb taotleda ka kaevetööluba.

“Linnaosavanemana on mul hea meel näha, et “Hoovid korda” projektis osaleda soovijate arv kasvab iga aastaga ja seda vaatamata asjaolule, et üheks toetuse saamise tingimuseks on korteriühistu enda rahaline omaosalus. See tähendab, et linnaosa elanikel on nii tahtmist kui ka südikust võtta vastutust. Kutsun korteriühistuid aktiivselt heakorra projektidest osa võtma!“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Vana-Kalamaja 9 kinnistul korrastatakse ka kõrghaljastust

TallinnVana-Kalamaja 9 kinnistul on lähiajal plaanis läbi viia sanitaar- ja hooldusraie, mille käigus eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordiväljaku tsoonist ohtlikud puud.

Linn soovib kõrghaljastuse korrastamisega tagada turvalise ning kehalist tegevust soodustava keskkonna nii koolilastele kui ka piirkonna elanikele.

Ohtlikud ja väheväärtuslikud puud eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. ja 2. kooliastme õppehoone territooriumil, täpsemalt laste treeningu- ja mänguala ning kooli juurde planeeritava spordiväljaku tsoonis, otse piirkonda kavandatava tulevase pargiala serval.

Vana-Kalamaja 9 kinnistu kõrghaljastuse korrastamise lahenduse on koostanud haljastusekspertiiside ja haljastusprojektidega tegelev ettevõte Grün-E OÜ.

Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti 12. aprillil 2017 väljastatud raieloale viiakse läbi sanitaar- ja hooldusraie. Kooli spordiala rajamise tõttu on vaja eemaldada vaid kaks puud, ülejäänud puud on kas ohtlikud või vajavad hooldusraiet.

Planeerimisseadus ja selle rakendamine

Eesti Pank: Eesti Panga eluasemelaenunõuded aitavad vähendada laenubuumi ohtu

  • Eesti PankEluasemelaenunõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud
  • Koos noorte laenuvõtjate suurema osakaaluga on kasvanud KredExi laenukäenduse kasutamine ja keskmine eluasemelaen võetakse pisut pikemaks ajaks
  • Laenuvõtja peab laenumaksete tasumise suutlikkust hinnates arvestama, et intressimäärad võivad tõusta

Eluasemelaenu kaks olulist tingimust on laenusaaja piisav maksevõime ja tagatise olemasolu. Nendele vastamiseks on pangad kehtestanud üsna üksikasjalikud kriteeriumid laenutaotleja stabiilse sissetuleku suuruse, maksimaalse laenukoormuse, aktsepteeritavate tagatiste mahu ja kvaliteedi ning muude asjaolude kohta. Mida rangematele nõudmistele laenusaaja vastab, seda kindlamalt saab ta laenu tagasi makstud ja seda väiksem on tõenäoliselt panga laenukahjum tulevikus. Samuti sõltub konkreetse laenu marginaal osaliselt neist kriteeriumidest.

Headel aegadel, kui majandus kasvab ja sissetulekute kasvuväljavaade on hea, valitseb suurem kindlus, et laenusaajad suudavad laenukohustusi eriliste probleemideta täita. Sellisel juhul on pangad valmis ka julgemalt laenuandmise reeglites järeleandmisi tegema. Lisaks võib konkurentsi tihenemine pankade vahel survestada neid laenutingimusi leevendama. Koos kinnisvara hindade ja laenukasvu kiirenemisega toob see aga kaasa suuremad riskid, mis tähendab hiljem majanduslanguse korral suuremat laenukahjumit.

Eesti Panga nõuded raamistavad pankade laenuandmise reegleid ja tingimusi

Selleks et ennetada riskide suurenemist ja ära hoida laenubuumide tekkimist, peetakse üheks tõhusaks abinõuks kogu laenuturule kehtivaid ühtseid nõudeid, mis määravad laenuvõtja maksimaalse laenukoormuse ja laenumahu suuruse tagatise väärtuse suhtes. Makrofinantsjärelevalve meetmetena kehtestatud piirmäärad toimivad laenude väljastamisel justkui kiirusepiiranguna. Sõltuvalt sellest, kui tõsiseks hinnatakse võimaliku buumi ohtu, seatakse ka piirangud.

Eesti Pank kehtestas 2015. aasta märtsis kolm piirmäära, mida pangad peavad laenude andmisel järgima. Vastavalt nõuetele võib laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarv (ingl loan-to-value, LTV) olla kuni 85% ning riikliku garantiifondi KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%, laenumaksete ja sissetulekute suhtarv (ingl debt service-to-income, DSTI) kuni 50% ja maksimaalne laenutähtaeg kuni 30 aastat. Nõuete täitmisel on lubatud ka mõningane paindlikkus: 15% kvartali laenumahust võib pank anda tingimustel, mis piirmäärasid ületavad.

Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtarvu piirmäär

Panga antud eluasemelaen on tavaliselt väiksem kui laenu tagatiseks seatud kinnisvara turuväärtus ehk LTV suhtarv on üldiselt väiksem kui 100%. Sellega soovib pank vähendada laenukahjumi riski, kui tagatise väärtus peaks vähenema. Sama eesmärki – pankade laenukahju katmise võime kindlustamine – täidab ka makrofinantsjärelevalve nõudena kehtestatud piirmäär. Lisaks on Eesti Pangal võimalik liiga kiire laenukasvu korral LTV piirmäära langetada, mis tähendab, et pank saab anda laenu tagatise suhtes väiksemas summas. Koos laenukasvu piiramisega aitab see samm piirata ka kinnisvara hinna tõusu.

2016. aasta viimases kvartalis tõusis üle 85% LTVga laenude osakaal väljastatud laenude kogumahus hüppeliselt 23%ni (vt joonis 1). Eesti Panga hinnangul ei ole siiski tegemist olulise muutusega, kuna selle taga oli KredExi käenduse aktiivsem kasutamine. KredExi käendusega võetud laenude osakaal on kahe aastaga kahekordistunud ja tõusnud ligi 25%ni uutest laenudest. KredExi rolli suurenemist selgitavad eelkõige laenuturul aktiivsemad noored laenuvõtjad, kes on kasutanud riigi pakutud laenukäenduse võimalust, et vähendada omafinantseeringu osa nõutud 10%ni.

Samas väärib märkimist, et Eesti majapidamised võtavad säästude madala taseme tõttu üsna palju 0% omafinantseeringuga laene. See tähendab reeglina seda, et lisaks omandatavale kinnisvarale on tagatiseks seatud veel vähemalt üks kinnisvaraomand. 2016. aasta lõpus moodustasid sellised laenud umbes 26% uutest eluasemelaenudest. Kui panga jaoks aitavad täiendavad tagatised kinnisvara hinna languse riski vähendada, siis majapidamiste jaoks võib liiga väike või olematu omafinantseering tuua turuolukorra halvenedes kaasa sotsiaalseid probleeme.

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ehk DSTI piirmäär piirab laenusaajale üle jõu käivate kohustuste võtmist. Arvestades kehtestatud piirmäära, määrab majapidamise sissetulekutase selle, millises mahus on võimalik laenu võtta.

Eestis antakse suur osa laene tingimustel, mille puhul moodustavad laenude põhiosa- ja intressimaksed kuni 30% laenusaaja kuisest netosissetulekust. See ei näita üldiselt väga suurt laenumaksekoormust. Baasintressimäärad on praegu aga väga madalad, mistõttu tuleb laenuotsuse tegemisel arvestada intressimäärade võimaliku tõusuga.

Eesti Pank nõuab, et laenumaksed jääksid laenuvõtja sissetuleku suhtes 50% piiresse, kui suhtarvu arvutamisel kasutatud intressimäär on vähemalt 6%. Selliselt leitud DSTI suhtarv oli 2016. aastal keskmiselt 37% ning kehtestatud piirmäära ületas ligikaudu 5% laenudest (vt joonis 2). Kuna sissetulekud on Eestis kasvanud kiiresti, ei ole DSTI piirmäär laenamist liigselt piiranud. Piiravamaks võib see muutuda juhul, kui eluaseme hind ja selle rahastamiseks vajaminev laenusumma kasvavad sissetulekutest kiiremini.

Maksimaalne laenutähtaeg

Laenutähtaja piirang toetab laenumaksete piirmäära tõhusat rakendamist, kuna aitab ära hoida olukorra, kus laenu tagasimakseaega lõputult pikendades saaks laenuvõtja laenumaksekoormust vähendada. Seega piiratakse selle nõudega laenumahu ja kinnisvara hindade liiga kiiret kasvu.

Uute eluasemelaenude keskmine tähtaeg pikenes viimase kahe aasta jooksul poole aasta võrra, ligi 25 aastani. Seejuures antakse rohkem kui pool eluasemelaenudest 25–30 aastaks (vt joonis 3). Laenude tagasimaksetähtaja mõningast pikenemist selgitab eelkõige nooremate laenuvõtjate osakaalu suurenemine.

Pankade laenutingimused ei ole Eesti Panga nõuete kehtimise ajal leevenenud

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenunõuded 2015. aasta kevadel ennetava abinõuna, et vältida laenunõuete leevenemist tulevikus. Nõuded kehtestati pankade tegelike laenutingimuste lähedasel tasemel, mistõttu ei olnud need kehtestamise ajal kuigi piiravad.

Nõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud. Piirmäärade (lubatud) ületamine ei ole suurenenud ja nõuete aluseks olevad näitajad on jäänud keskmisena enam-vähem samaks. Väikesi muutusi näitajates on põhjustanud eelkõige see, et nooremaid inimesi on laenuvõtjate hulgas rohkem, mis tõstis mõnevõrra laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarvu ning laenutähtaja keskmisi väärtusi.

Mida kokkuvõttes nõuete mõju kohta järeldada? Kuigi on keeruline hinnata, kas laenutingimused oleksid möödunud kahe aasta jooksul leevenenud ja turuaktiivsust suurendanud, kui nn kiirusepiiranguid poleks seatud, on neil nõuetel siiski oluline roll pankade laenupoliitikate raamistamisel. Kogu pangandusturu jaoks ühtsete miinimumnõuete seadmine takistab laenutingimuste lõdvenemist, mis võib konkurentsi survel kergesti tekkida. Pealegi, kui laenukeskkonnas ilmnevad buumiohule viitavad märgid, siis saab Eesti Pank vajaduse korral kiirust piirata ehk nõudeid karmistada.

Joonis 2. Laenude jaotus DSTI suhtarvu järgi

Joonis 3. Laenude jaotus tähtaja järgi

Ärikinnisvara vahendamine

Ruumilist planeerimist tutvustab käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Arco Vara: Kuidas tunda ära halba maaklerit

Arco VaraInimene õpib kogu elu ja ka hea maakler peab end igapäevaselt harima ja arendama. Maakler peab lisaks piirkonna tundmisele ka olema mitmekülgne ja avatud isiksus. Südamega tegijate kõrval on palju ebapädevaid isikuid, kes pidevalt maakleri mainet alla toovad, kirjutab Arco Vara maakler Triinu Tapper ja toob välja mõned halva maakleri tunnused.

Kehv suhtleja

Ebapädev maakler on kehv suhtleja ja kliendisuhete hoidja. Ta suhtleb kliendiga harva, ei hoia klienti müügiprotsessiga kursis või on üldse kättesaamatu. Ta on passiivne ja ei ole valmis objekti tutvustama esimesel võimalusel. Hea suhtlemine ei tähenda palju rääkimist, vaid oskust osata oma klienti kuulata ja tema vajadusi välja selgitada.

Nõrk ajaplaneerija

Halb maakler peab oma aega tähtsamaks kui kliendi oma. Ta lepib objekti tutvustamiseks kokku kohtumisi, mida ta hiljem unustab või kuhu ta hiljaks jääb, tuues põhjuseks meeletu töökoormuse ja ajapuuduse. Tema tunnuseks on komme sageli vabandada ja kohtumisteks kokkulepitud aegu muuta. Ka kohtumise enda jaoks tuleb varuda piisavalt aega, mitte kiirustada klienti tagant, põhjusega, et on tulemas järgmine kohtumine. Maakler võiks antud ametit pidada täiskohaga, mitte põhitöö kõrvalt.

Nadi turutundja

Maakler ei ole kursis oma piirkonnas toimuvate tehingutega. Ta ei oska määrata objekti hinda ja turuolukorda. Halb maakler ei süvene müüdava objekti seisukorda, teeb objektist ebakvaliteetsed fotod ja lisab juurde kaootilise ning kirjavigadega teksti. Halvimal juhul palub saata omanikul pildid ja ei vaevu üldse kohapeale objekti vaatama tulema. Tema müügiarsenal piirdubki reeglina kehvapoolse kuulutusega ühes-kahes suuremas kinnisvaraportaalis.

Halb nõustaja

Halb maakler ei oska kliendile nõua anda, kuidas objekti müügiks ette valmistada, kuidas turuolukorrale vastavat hinda määrata ning potentsiaalsete ostjatega käituda. Ta ei tunne kodulaenuga seonduvat temaatikat ega nõusta klienti võimalike notari juures üles kerkivate probleemide osas.

Kiretu klienditeenindaja

Halva maakleri töö kliendi ja objektiga lõpeb samal päeval, kui kinnisvaratehing on sõlmitud ja vahendustasu käes. Ta ei vaevu klientidele hiljem helistama, et saada tagasisidet, kuidas nood maaklerteenusega või objektiga rahule jäid ning uurida, kas saaks klientide heaks veel midagi teha.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Pelgurannas lammutatakse kasutuskõlbmatuks muutunud koolimaja

TallinnTallinna linnavalitsus tunnistab kõlbmatuks ja kannab maha Kari tn 13 kinnisasjal asuva täielikult amortiseerunud koolimaja, tehes seeläbi võimalikuks ehitise lammutamise.

Ettepaneku Tallinna linnale kuuluval Kari tn 13 kinnisasjal paiknev rajatis kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja lammutada ning ehitisregistrist kustutada tegi Tallinna Haridusamet.

„Kari tn 13 kinnisasjal asuv koolihoone on avalikuks kasutamiseks täiesti kõlbmatu ning õppetöö ümberkorraldamise tõttu seda koolihoonet linn enam ka ei vaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ära hoidmaks olukorda, et suur, tühi ja lagunev hoone jääb linnapilti risustama ja ümbruskonda ohustama, korraldab linnavaraamet hoone kohese lammutamise. Lammutustöödega loodame alustada juba juunis.“

Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnisasja pindala on 20 159 m². Kinnsiasjal paiknev koolihoone võeti kasutusele 1963. aastal ning on praeguseks täielikult amortiseerunud.

Linnavara või osa sellest tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; vara ei ole õnnestunud võõrandada; vara säilitamine ei ole otstarbekas.

Kõnealuse vara kõlbmatuks tunnistamine on põhjendatud ning ei ole vastuolus õigusaktide või linna huvidega. Tallinna Linnavaraamet tellis Kari tn 13 hoone lammutamise projekti ja endise koolihoone lammutamise kulud on ette nähtud Tallinna Linnavaraameti 2017. aasta eelarves.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

EfTEN ostis Laagri Selveri arenduse

EftenÄrikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas Oma Ehitaja AS-ilt Pärnu mnt 554 kinnistu ja ettevõtte Projekt 554 OÜ, mis arendab Tallinna külje alla Laagrisse uut Selverit. Investeeringu kogumaksumus on 6,2 miljonit eurot, mis sisaldab nii kinnistu kui ka ehitustööde maksumust.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on intensiivse liiklussõlme ja kiirelt areneva elurajooni vahetus läheduses asuv kinnistu ja arendatav kaubanduskinnisvara koos pikaajalise ning tugeva ankurüürnikuga atraktiivne investeering, mis sobib oma profiililt fondi portfelli suurepäraselt. „Tegu on kaubandusele laiemalt, aga ennekõike toidukauplusele perspektiivika asukohaga. Rajatav Selver asub Pärnu maanteel kojusõidu suunal ehk paremat kätt, tiheda kasutusega Laagri Circle K bensiinijaama ja Laagri asulasse viiva mahapöörde vahel,“ lisas Arakas.

Oma Ehitaja AS-i juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul keskendub ettevõte kinnisvaraarenduses kahele suunale – korterelamute arenduses on lõppklientideks eraisikud ning ärikinnisvara puhul aga kinnisvarafondid ja investorid, kes on huvitatud pikaajalisest rahavoost. „EfTEN-iga on meil mitmete ühiste edukate projektide pinnalt kujunenud välja hea ja tulemuslik koostöö, mille jätkamine on asjade loomulik käik,“ ütles Fridolin.

Tehinguga omandatud kinnistu kogupind on 11 308 ruutmeetrit ning rajatava hoone kogupind 6696 ruutmeetrit, millest üüritav pind on 3077 ruutmeetrit. Kinnistul saab olema piisavalt parkimiskohti, millest 100 kohta asuvad 2800 ruutmeetrises maa-aluses parklas. Hoone projekteerimis- ja ehitustööd teostab Oma Ehitaja AS ning tööd viiakse lõpule käesoleva aasta detsembrikuus. Ehitusjärelvalvet teostab Ehituskorralduse OÜ.

Alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS viis käesoleval kevadel läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot. Emissiooni käigus kaasatud kapitali kavatseb fond lisaks Selverile investeerida Hortese aianduskeskuse kinnistusse, mis asub samuti Laagris. Lisaks on fondil plaanis investeerida osa kaasatud kapitalist DSV Riia logistikakeskuse ümberehitusse.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Fond maksab dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4 – 8 % aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks kokku 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta (2015. aastal 29,7 eurosenti aktsia kohta).

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 46 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni

Statistikaamet: Eesti rändesaldo oli 2016. aastal positiivne

StatistikaametEestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60% rändes osalejatest on mehed ja 40% naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.

Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.

Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.

Sisseränne kodakondsuse järgi, 2016

Väljaränne kodakondsuse järgi, 2016

Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest (45% sisserännanutest), Ukrainast (11%) ja Venemaalt (11%). 88% sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust. Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome (58%), teisel kohal on Suurbritannia (9%). 94% väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki. Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.

2016. aasta rändetrende tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 23. mail kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.

Alates 2015. aastast arvutab Statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel residendist (Eesti püsielanik) mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või surmaga). Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.

Statistikatöö „Rahvastikusündmused. Ränne“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

ERE Grupp: hoiuste turvalisuse tagamiseks on Eestis vaja luua kindlustusfond

ERE / Estonian Real EstateHoiu-laenuühistute (HLÜ) kiiresti kasvava turu tingimustes on Eestis vaja luua kindlustusfond võimalike kriisiolukordade ennetamiseks, arvab Eesti Arengu HLÜ juht ja ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin. Tema sõnul suudaks see samm koos HLÜ-de nõuete karmistamisega aidata tagada hoiustajate raha säilimine.

Praegu on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt iga ühistu kohustatud kandma igal aastal 20% puhastulu oma reservkapitali, samuti hoidma 5% oma liikmete hoiuste mahust garantiifondis erapankade kontodel. Siiski nendest nõuetest ERE Grupi hinnangul ei piisa hoiuste täieliku turvalisuse tagamiseks. Sorokin usub, et seda probleemi aitaks lahendada spetsiaalne kindlustusfond Eesti Panga haldusalas, kus hoitaks kõigi riigis registreeritud HLÜ-de 2,5% varast, mis on pool garantiifondi kohustuslikest vahenditest.

“Kui ühel turuosalisel tekivad rahaprobleemid, saab osa sellise fondi vahenditest kasutada intressivaba laenuna raskustes ühistule”, ütles Sorokin. Seejuures peab sellise fondi loomisega tema sõnul kaasnema uute seadusandlike nõuete kehtestamine hoiu-laenuühistutele.

“Juba 2017. a. veebruaris esitas ERE Grupp kava HLÜ turu reguleerimise karmistamiseks. Peamised ettepanekud: hoiu-laenuühistute osakapitali minimaalse summa suurendamine 25000 eurolt 100000 eurole, samuti liikmete arvu nõuete karmistamine sellistes ühistutes,” teatas Sorokin. ERE Grupi juhi hinnangul peaks nende arv kasvama vähemalt 50 inimeseni.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Baltic Horizon Fond registreeris avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

Baltic HorizonFondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatas 9. mail 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis ja uute Fondi osakute avalikust pakkumisest.

Fondivalitseja informeerib, et täna, 22. mail 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

  • Täiendada Prospekti peatükki 6.10 (“Investment Pipeline”) ja 8.3 (“Use of Proceeds”) informatsiooniga Fondi investeerimisplaani kuuluva ärikinnisvara, asukohaga Vainodes 1, Riia, Läti võimaliku omandamise protsessi ajakava kohta.
  • Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 31. märtsil 2017.
  • Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 31. märtsil 2017.
  • Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõtte sektsiooni B7.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee) ja Fondi veebileheküljel (www.baltichorizon.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti Prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn.

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Veel on võimalus registreeruda koolitusele “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”

Lühiajaline üürimineKoolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 27/05/2017 Tallinna kesklinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid, kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürileandmisega.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
  • investoritele, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
  • kõigile, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil saab ülevaate lühiajalise üürimise riskidest;
  • ülevaate võimalustest, kuidas korraldada lühiajalist üürileandmist;
  • praktilised nõuanded praktikutelt;
  • soovitused ja nõuanded lühiajalise üüriäriga alustamiseks.

Lektorid on:

  • Neeme Liivlaid, Goodson & Red OÜ asutaja ja juht;
  • Maret Hallikma, Advokaadibüroo Primus vandeadvokaat;
  • Tõnis Room, Booking.com esindaja Eestis;
  • Edvard Rootamm, kinnisvarainvestor, lühiajalise üürimise praktik.

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) 27/05/2017 (laupäeval) kell 10.00-15.45.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär püsib negatiivse euribori toel laenuvõtja jaoks soodsal tasemel

Tõnu Toompark2017. a esimeses kvartalis püsis eluasemelaenude keskmine intressimäär Eesti panga andmetel 2,2-2,3% vahemikus. Seda intressimäära taset võib laenuvõtja jaoks pidada väga soodsaks.

Pankade väljaantavate eluasemelaenude intressimäär ei ole sisuliselt euriboriga seotud, sest kuu keskmine 6 kuu euribor on alates 2015. aasta lõpust püsinud allpool nulli. Negatiivset euribori aga riskimarginaalist maha ei lahutata. Nii võib öelda, et tänased eluasemelaenud väljastatakse riskimarginaali määraga.

Soodne intressimäär on kindlasti üks oluline tegur, mis soosib laenuvõtmist ja soodustab kerkivat kinnisvaratehingute arvu ning seeläbi kasvavat eluasemelaenude käivet ning jääki. 2017 I kvartali eluasemelaenude käive kasvas aastatagusega võrreldes 29 ja jääk 5,9%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Arco Vara: Kristiine linnaosa korterituru ülevaade

Arco VaraKäesoleva aasta I kvartalis tehti Kristiine linnaosas 149 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langenud 10% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 20%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 3 700 – 295 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 604 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 724 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 743 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 9,7% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 5,0%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 3- ja enamatoaliste korterite osas, hinnakasv on aga kiireim olnud just 1- ja 2-toaliste korterite puhul.

Kristiine linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 1 524 1 643 1 745 1 933
30-40,99 1 415 1 486 1 538 1 635
41-54,99 1 468 1 600 1 499 1 643
55-69,99 1 425 1 609 1 632 1 729
70-249,99 1 662 1 821 1 889 1 813
Keskmine 1 515 1 662 1 661 1 743

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Kristiine linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal, 2016. aastal püsisid hinnad varasema aastaga sarnasel tasemel ning 2017. aastal on statistiline hinnakasv taas kiirenemas. Hinnataseme kasv on Kristiine linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 3-toaliste korterite osas ning aeglaseim 2- ja 4- ja enamatoaliste korterite puhul. Kõige kiiremini on hinnalt kasvanud 1-toalised korterid, millest valdav osa on suunatud üüriturule. Tuginevalt 2016. ja 2017. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus mõnevõrra aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Kristiine linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 24% 7,8% 6,2% 10,8%
30-40,99 15% 5,0% 3,5% 6,3%
41-54,99 17% 8,9% -6,3% 9,6%
55-69,99 24% 13% 1,4% 5,9%
70-249,99 15% 9,5% 3,8% -4,0%
Keskmine 23% 9,7% -0,1% 4,9%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Kristiine linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on aeglustunud. Tehingute arv jääb püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on aga oodata mõõduka hinnakasvu jätkumist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Kristiine linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

Kristiine linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

SEB Pank: Töötus väheneb prognooside kiuste

SEB PankLõppeval nädalal avaldatud värske tööturustatistika kohaselt on Eesti tööhõive rekordtasemel ja töötus jätkanud alanemist. Majanduse kui terviku jaoks on tugev tööturg üks kõige olulisematest eesmärkidest, ettevõtted peavad aga valmis olema palgasurve jätkumiseks.

Töövõimereform ei ole töötust kasvule pööranud

Sellel nädalal avaldatud tööjõu-uuringu tulemused 2017. aasta I kvartali kohta olid mitmete Eesti tööturgu jälgivate analüütikute jaoks ilmselt üllatavad. Vaatamata asjaolule, et kõik Eesti majanduse kohta prognoose tegevad institutsioonid on käesolevaks aastaks eeldanud töötuse suurenemist, töötus määr I kvartalis hoopis vähenes, jõudes 5,6% tasemele. Viimati oli töötus esimeses kvartalis sellest madalamal majandusbuumi tipus 2008. aastal. Seejuures jõudsid tööhõive ja tööjõus osalemise määrad vastavalt 66,3% ja 70,2%ni, mis on kõrgeimad näitajad, mida Statistikaamet on kunagi I kvartalis mõõtnud.

Joonis 1. Töötuse määr 2008-2017, %.

Põhjus, miks analüütikud on selleks aastaks ennustanud töötuse kasvu, peitub käimasolevas ambitsioonikas töövõimereformis. Plaanide kohaselt peaks Töötukassa 2017. aastal hindama ligi 55 000 inimese töövõimet ja vähemalt neist osade jaoks, saab edasise toetuse saamise eeltingimuseks aktiivse soovi ilmutamine endale töökoht leida. Seniste eelduste kohaselt peaks uus korraldus tööjõu-uuringu valimisse sattuvaid töövõimetuspensionäre mõjutama ka oma tööalase staatuse hindamisel ning mitmed seni mitteaktiivsete hulka loetud inimesed sattuma seeläbi tööturul aktiivsete sekka. Esialgu küll tööd otsivate töötutena, sest inimestel, kes kohati pikalt tööturult eemal viibinud, sageli suurtest keskustest kaugel elavad ja lisaks puude tõttu igale tööle ei sobi, võtab töökoha leidmine mõistetavalt aega. Eelmisel aastal tõusma hakanud töötus näis seda mõttekõiku kinnitavat: kui 2015. aastal piirdus töötuse määr 6,2%ga, siis mullu tõusis see 6,8%ni, ulatudes 2016. aasta III kvartalis koguni 7,5%ni.

Töötukassa andmetel oli märtsi lõpu seisuga töötuna arvele võetud ligi 8000 vähenenud töövõimega inimest, mis on enam-vähem sarnases suurusjärgus tööjõu-uuringu tulemustega. Nimelt on mitteaktiivsete arv, kelle tööturult eemal viibimise põhjuseks oli haigus või vigastus, kahanenud eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 5000 võrra. Kui 2016. aasta I kvartalis jäi seetõttu tööturult kõrvale hinnanguliselt 67 900 inimest, siis tänavu 62 900. Veelgi enam vähenes mitteaktiivsete arv õpingute tõttu tööturult eemal viibijate arvelt, mida tingivad demograafilised muutused. Kokku vähenes tööturul mitteaktiivsete arv aastaga peaaegu 18 000 inimese võrra.

Lisaks tuleb ka mainida, et arvele võtmine Töötukassas ei tähenda automaatselt, et tööjõu-uuringus osalev inimene end töötuna määratleks. Et inimene oleks töötu ka riikliku statistika mõistes, peab tööjõu-uuringus selleks olema täidetud kolm tingimust: inimene ei tööta, ta otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama.

Tööhõivet kasvatab teenindussektor

Tööjõu-uuringu põhjal on uusi töökohtasid lisandunud ennekõike teenindussektoris ja Tallinna piirkonnas, mida võib omakorda olla mõjutanud kaubanduspindade hoogne juurdekasv. Eesti majapidamiste tarbimisvõimekus on viimastel aastatel nullilähedase inflatsiooni, kõrge tööhõive ja kiire palgakasvu tõttu oluliselt suurenenud. Samal ajal on vaba raha otsinud madalate intressi¬määra-de keskkonnas võimalusi, kuidas kapitalilt siiski midagi teenida ja investeeringud kaubandus¬pindade rajamisse tundub olevat olnud üks lemmikuid. Pikaajaliste plaanide tõttu on uusi kaubanduskeskusi avanemas ka lähiaegadel, kuigi konkurentide hinnangul on turg juba ammugi küllastunud. Vajalike töötajate leidmine neisse on aga aina keerukam.

Kui uute kaubanduskeskuste vajalikkuses kiputakse kahtlema, siis laiema trendina on töökohtade lisandumine ennekõike teenindussfääri mõistetav. Võrreldes Eesti tööjõu struktuuri jõukamate riikidega, on selge, et praegused proportsioonid konvergentsi käigus muutuvad. Kui Eestis töötas 2016. aastal töötlevas tööstuses keskmiselt 19% kõigist tööga hõivatutest, siis Soomes ja Rootsis vastavalt vaid 13% ja 10%. Samas on töötleva tööstuse panus sisemajanduse kogutoodangusse kolmes riigis praktiliselt võrdne, milles väljendub Eesti tööstussektori madal tootlikkus.

Teeninduse alal on erinevused tööhõives suurimad tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonna puhul, kus põhjamaades on hõivatud üle 15% töötajatest, Eestis aga napp 6%. Kuivõrd peaks Eesti muutuma hoolekande-riigiks, on vaieldav, kuid teenindussektoriks, mille arengut sooviksid näha kõik, on keeruka nimetusega kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Selles sektoris tegutsevad mitmed kõrge-palgalised ettevõtlusharud nagu reklaami-, inseneri- ja õigusbürood. Kui Eesti oli mullu neil aladel ametis vähem kui 4% kõigist töötajatest, siis näiteks Rootsis üle 9% tööga hõivatutest.

Kui tööstuses on Eestil tootlikkuse suurendamisel veel pikk tee käia, siis loodetavasti survestavad kitsad olud tööturul ettevõtteid olema leidlikumad teenindussektoris. Võttes arvesse Eesti nappi rahvaarvu ja inimeste soosivat suhtumist erinevatesse automaatsetesse lahendustesse, võiks Eesti saada eeskujuks muule Euroopale kõrgema tootlikkuse näol just traditsioonilistel teenindusaladel.

Palgakasv jääb kiireks

Kõrge hõive ja madal töötus koos oodatava majanduskasvuga kiirenemisega tähendavad, et viimaste aastate kiire palgakasv jääb kestma ka edaspidi. Kuigi SEB prognoosi kohaselt peaks palgakasv mullusest 7,6% väiksemaks jääma, ei anna madal töötus tööandjatele lootust, et tempo märgatavalt aeglustuks. Töötukassa andmetele oli aprilli seisuga täitmata enam kui 12 500 ametikohta, mis on kõrgeim tase mida Töötukassa on kunagi mõõtnud. See tähendab väga teravat konkurentsi töötajate pärast ka nendel ametialadel, mis ei nõua inimeselt spetsiifilist haridust ega väljaõpet. Konkurentsi positiivne mõju on aga see, et nii sõelutakse välja parimad tööandjad ja äriideed, mis võimaldavad inimestele maksta kõrgemat palka.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!