Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside maksuvabastus

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti.

Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2018

EftenFondi äritegevus oktoobris oli stabiilne. Üüritulu teeniti 674 tuhat eurot (septembris 677 tuhat eurot) ning EBITDA-d 557 tuhat eurot (septembris 573 tuhat eurot). Oktoobri üüritulu ja EBITDA vähenes võrreldes septembriga peamiselt Saules Miestase kaubanduskeskuse üürnikebaasi täiendamise ning sellega seotud ajutise üüritulu languse tõttu. Täna, 09. novembril 2018, avab Saules Miestase teisel korrusel 1300 m² esinduspoe SportsDirect. Fondi puhaskasum oli oktoobris 437 tuhat eurot (septembris 503 tuhat eurot), sisaldades intressiswapi õiglase väärtuse muutuse kahjumit summas 39 tuhat eurot (septembris kasumit summas 81 tuhat eurot).

Selle aasta 10 kuu kokkuvõttes on EfTEN Real Estate Fund III teeninud 7 078 tuhat eurot müügitulu (20% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 5 565 tuhat eurot EBITDA-d (19% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil). Dividendide arvestuse alus (EBITDA miinus tulumaksukulu miinus laenu- ja intressimaksed) võimaldaks fondi kümne kuu tulemuste põhjal maksta netodividende kokku 1 970 tuhat eurot (61 senti aktsia kohta). Kogu eelmise aasta kasumilt maksis EfTEN Real Estate Fund III AS 68 senti dividende ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III konsolideeritud varade maht oli 31.10.2018 seisuga 107,1 miljonit eurot (31.12.2017: 97,3 miljonit eurot) ning omakapital 49,2 miljonit eurot (31.12.2017: 46,4 miljonit eurot). Fondi 12 kuu tootlus keskmise sisse makstud kapitali kohta on septembri lõpu seisuga 16,2%.

EfTEN Real Estate Fund III AS NAV seisuga 31.10.2018 oli 15,26 eurot. NAV kasvas oktoobris 0,9%.

KredEx: Laienenud lammutustoetusega saavad KOVid lammutada enam „tondilosse“

KredexKohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid, mis varem jäid sarnastest meetmetest väljapoole.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti selleks, et aktiivset kasutust leidev toetus veelgi suuremat mõju avaldaks. Seni eraldatud toetuste ja toetuse rahastamiseks riigieelarvest eraldatud ja kavandatud vahendite mahtu arvestades on vajalik tõsta toetuse piirmäära seniselt 60 000 eurolt 100 000 euroni. „Eesti inimesed väärivad ilusamat elukeskkonda ning laiendatud toetusmääraga tuleb riik omavalitsustele appi, et kõikide kasutusest välja langenud hoonete lammutamine oleks võimalik. Korrastatud elukeskkonnal on ka selge majanduslik mõju – tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele,“ selgitas minister Tammist.

2017. aasta lõpu seisuga oli toetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu osas summas 554 220 eurot. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ning Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.

2013. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

Lisaks lammutustoetusele on kohalikel omavalitsustel võimalik kasutada toetusi ka uute hoonete ehituseks ja olemasolevate renoveerimiseks. Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programm, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest KredExi meetmetest.

Arco Vara: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

Arco VaraPÕHILISED NÄITAJAD

Kontserni 2018. aasta III kvartali müügitulu oli 2,1 miljonit eurot, mis on 3,7 korda vähem kui 2017. aasta III kvartali müügitulu 7,7 miljonit eurot. Kontserni 2018. aasta 9 kuu müügitulu 5,3 miljonit eurot on 49% väiksem 2017. aasta 9 kuu müügitulust 10,3 miljonit eurot. Arendusdivisjoni müügitulu oli III kvartalis 1,3 miljonit eurot ja 9 kuuga 3,1 miljonit eurot (2017. aastal vastavalt 7,0 miljonit eurot ja 8,5 miljonit eurot); teenindusdivisjoni müügitulu kasvas III kvartalis 0,9 miljonit euroni ja 9 kuuga 2,6 miljonit euroni (2017. aastal vastavalt 0,8 miljonit eurot ja 2,2 miljonit eurot).

2018. aasta III kvartali ärikasumiks (=EBIT) kujunes 0,2 miljonit eurot ja puhaskasumiks 0,1 miljonit eurot (9 kuud 2018: ärikasumit ei olnud ja puhaskahjum oli 0,4 miljonit eurot). 2017. aasta III kvartalis sai kontsern ärikasumit 0,8 miljonit eurot ja puhaskasumit 0,7 miljonit eurot. 2017. aasta 9 kuu ärikasum oli 0,4 miljonit eurot ja puhaskasum 0,1 miljonit eurot. Arendusdivisjon sai 2018. aasta III kvartalis ärikasumi 0,2 miljonit eurot, 9 kuud lõppes sama tulemusega; arendusdivisjoni 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu ärikasum olid 0,9 miljonit eurot. Teenindusdivisjon lõpetas 2018. aasta III kvartali nullilähedase tulemiga, 9 kuu kokkuvõttes kandis 0,1 miljonilise ärikahjumi, sarnaselt 2017. aastale.

2018. aasta III kvartalis müüdi kontserni poolt arendatavates projektides 4 korterit ja 2 äripinda (9 kuuga kokku 12 korterit, 2 äripinda ja 1 hoonestamata kinnistu). 2017. aasta III kvartalis müüdi 59 korterit ja 2 äripinda ning 9 kuuga kokku 60 korterit, 2 äripinda ja 6 hoonestamata kinnistut.

Kontserni laenukoormus (netolaenud) langes 2018. aasta esimese 9 kuuga 1,9 miljoni euro võrra, tasemele 11,8 miljonit eurot 30.09.2018 seisuga. Kontserni intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2018 seisuga 4,8%, mis on 0,6% võrra madalam võrreldes 31.12.2017 seisuga.

JUHATAJA KOMMENTAARID

Alla saja tuhande eurone kvartalikasum on väga väike number isegi väga väikese müügimahu – kaks miljonit eurot – juures.

Müügimahtude ja kasumi kasvuni on veel kaks kvartalit aega, kuna Iztok Parkside korterite müük algab plaanide kohaselt 1. kvartalis ning Kodulahe teise etapi korterite müük 4. kvartalis 2019. Hetkel käib ehitus ja eelmüük. 2018. aasta kujuneb seega kesiseks, kuna oleme saanud tugineda ainult teenindusdivisjoni tulemustele, Madrid Blvd renditulule ja viimaste laojääkide müügile. Seejuures tuleb märkida, et tulemustes pole süüdi mitte turukonjunktuur või kohati ebameeldivalt keeruliseks osutunud planeerimis- ja ehitusalane bürokraatia. Me ise ebaõnnestusime kahes asjas –  alustada varem ja viia kiiremini ellu –, nii et 2018. aastasse ei jäägi midagi olulist. Isegi teerulli seljas võib õigeks ajaks kohale jõuda, kui alustada varem. Aga me ei osanud seda õigel ajal ette näha ning kaotasime väärtuslikku aega.

Positiivse poole pealt, meil on hea maapank, korralik kapitaliseeritus, usaldusväärsed tööprotsessid ja tiim. Pikendatud volitustega juhatus alustas oktoobris oma kolmeaastase tegevusplaani elluviimist teenindusdivisjoni ettevõtete müümisega Arco Vara grupi koosseisust välja vastavate litsentsilepingute sõlmimisega, samuti alustasime seniste rendikorterite müüki Mardid Blvd hoones ning üldkulude kokkutõmbamist. Nende tegevuste tulemusena peaks oluliselt vähenema grupi üldkulu ning paranema kasumlikkus alates 1. kvartalist 2019. a. Grupi baastulu tase litsentsitasudest ja Madrid Blvd renditulust peaks 2019.a. vältel ületama 220 000 eurot kvartalis.

Põhieesmärgi saavutamist jätkab grupp arendustegevusega, nagu seni. 2019. a. müüdavaks mahuks peaks kujunema üle 130 korteri Sofias ja Tallinnas; grupi maapank võimaldab 2019. a. lõpu seisuga olla vähemalt 260 ühiku ehitusprotsessis. Seejuures alustame ehitust ainult juhul, kui turukonjunktuur seda toetab. Toetusavalduseks loeme piisavat hulka eelmüügilepinguid klientidega ning arenduse oodatud netomarginaal peab ületama 10% müügitulust.

TEENINDUSDIVISJON

Kogu teenindusdivisjoni 2018. aasta III kvartali müügitulu oli 942 tuhat eurot (III kvartal 2017: 780 tuhat eurot), sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 74 tuhat eurot (III kvartal 2017: 115 tuhat eurot). 2018. aasta 9 kuu müügitulu 2 602 tuhat eurot on 21,5% suurem 2017. aasta 9 kuu müügitulust 2 142 tuhat eurot.

Teenindusdivisjoni põhitegevuseks on kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused läbi kinnisvarabüroode. Kinnisvarabüroode müügitulu on 2018. aasta 9 kuuga 27% kasvanud võrreldes 2017. aasta 9 kuuga. Allolevas tabelis toodud kinnisvarabüroode müügikäibe näitajate puhul paistab silma Bulgaaria büroo müügitulu kasv 46% võrreldes 2017. aasta esimese 9 kuuga ning 33%, kui võrrelda 2018. ja 2017. aasta III kvartalit.

2018. aasta III kvartalis sai Eesti kinnisvarabüroo puhaskasumit 13 tuhat eurot ja 9 kuuga puhaskahjumit 63 tuhat eurot (2017. aasta III kvartalis saadi puhaskahjumit 4 tuhat eurot ja 9 kuuga 112 tuhat eurot). Bulgaaria büroo teenis puhaskahjumit III kvartalis 2 tuhat eurot ja 9 kuuga puhaskasumit 19 tuhat eurot (2017. aasta III kvartalis 12 tuhat eurot ja 9 kuuga 53 tuhat eurot puhaskasumit).

Teenindusdivisjon osutas lisaks vahendus- ja hindamisteenusele ka kinnisvara haldamise ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive oli 2018. aasta 9 kuuga 47 tuhat eurot, sellest 40 tuhat eurot oli kontsernisisene (2017. aasta 9 kuuga 92 tuhat eurot, sellest kontsernisisene 78 tuhat eurot). Majutusteenuse müügitulu oli 2018. aasta 9 kuuga 135 tuhat eurot, sellest III kvartalis 49 tuhat eurot (2017. aastal 135 tuhat eurot 9 kuuga ja 49 tuhat eurot III kvartalis).

ARENDUSDIVISJON                                       

Arendusdivisjoni müügitulu oli 2018. aasta III kvartalis 1 273 tuhat eurot (III kvartal 2017: 7 042 tuhat eurot) ja 9 kuuga kokku 3 114 tuhat eurot (2017. aasta 9 kuud: 8 511 tuhat eurot), sealhulgas kinnisvara müük kontserni enda arendusprojektides moodustas III kvartalis 1 045 tuhat eurot ja 9 kuuga 2 537 tuhat eurot (2017. aasta III kvartal: 6 627 tuhat eurot ja 9 kuud: 6 875 tuhat eurot).

Muust arendusdivisjoni kontsernivälisest müügitulust moodustas suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2018. aasta III kvartalis oli 167 tuhat eurot ja 9 kuuga 419 tuhat eurot (2017. aasta III kvartalis 148 tuhat eurot ja 9 kuuga 360 tuhat eurot). 2018. aasta III kvartalis olid kõik kaubandus- ja kontoripinnad koos kaasnevate parkimiskohtadega välja renditud.

Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2018. aasta III kvartalis 204 tuhat eurot ja 9 kuuga 203 tuhat eurot, 2017. aasta III kvartalis oli arendusdivisjoni ärikasum 894 tuhat eurot ja 9 kuuga 851 tuhat eurot.

Kasumlikkuse ja müügitulu näitajad olid 2017. aastal suuremad, kuna sellesse perioodi jäi Kodulahe I etapi projekti enamus korterite müügi vormistamine. 125 korteri ja 5 äripinnaga maja valmis 2017. aasta III kvartalis. Vahearuande avaldamise päevaks on majast müümata veel 1 äripind (millele on sõlmitud üürileping).

2018. aasta III kvartalis jätkusid ehitustööd Kodulahe kvartali II etapis, kuhu tuleb 68 korteriga ja 1 äripinnaga hoone. Projekt on plaanis realiseerida 2019. aasta lõpus. Vahearuande avaldamise päevaks on eelmüüdud 41 korterit.

2018. a III kvartalis jätkusid ehitustööd ka Iztok Parkside projektis Sofias. Vahearuande avaldamise päevaks on eelmüüdud 44 korterit. Projekt koosneb kolmest kortermajast kokku 67 korteriga (korterite müüdav pind 7 070 m2).

2018. a I kvartalis soetas kontsern Bulgaarias krundid kogupindalaga 5,3 ha Lozeni projektinime all ning sõlmis ka lepingu I etapi projekteerimistöödeks. III kvartalis projekteerimistööd jätkusid ning need peaksid lõppema 2019. aatsa alguses. Esimeses etapis on plaanis rajada ca 170 kodu (korterid ja eramud), kaubanduspinnad ja lasteaed.

Lätis oli 30.09.2018 seisuga müümata veel 5 Marsili elamukrunti, neist ühele on sõlmitud eelmüügileping. 2018. aasta 9 kuuga müüdi projektis üks elamukrunt.

30.09.2018 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 6 inimest, mis on üks enam kui 2017. aasta lõpus.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 9 kuud 2018 9 kuud 2017 III kv 2018 III kv 2017
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu enda kinnisvara müügist 2 537 8 063 1 045 6 877
Müügitulu teenuste müügist 512 377 211 141
Müügitulu kokku 3 049 8 440 1 256 7 018
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -2 102 -7 098 -878 -5 919
Brutokasum 947 1 342 378 1 099
Muud äritulud 133 19 92 20
Turustuskulud -96 -107 -28 -35
Üldhalduskulud -837 -672 -260 -205
Muud ärikulud -62 -33 -15 -20
Kasum tütarettevõtte müügist 15 0 0 0
Ärikasum 100 549 167 859
Finantstulud- ja kulud -375 -384 -150 -113
Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest -275 165 17 746
         
Puhaskasum mittejätkuvatest tegevusvaldkondadest -85 -92 25 -31
Aruandeperioodi puhaskasum -360 73 42 715
Aruandeperioodi koondkasum -360 73 42 715
     
Puhaskasum aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes)
– tava -0,03 0,03 0,00 0,11
– lahustatud -0,03 0,02 0,00 0,11
Puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
– tava -0,04 0,01 0,00 0,11
– lahustatud -0,04 0,01 0,00 0,10

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.09.2018 31.12.2017
Raha ja raha ekvivalendid 2 523 2 284
Nõuded ja ettemaksed 813 747
Varud 14 482 8 974
Käibevara kokku 17 818 12 005
Finantsinvesteeringud 58 34
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 11 722 11 299
Materiaalne põhivara 689 704
Immateriaalne põhivara 306 275
Põhivara kokku 12 793 12 330
VARAD KOKKU 30 611 24 335
Laenukohustused 2 782 1 871
Võlad ja saadud ettemaksed 3 838 2 507
Eraldised 177 38
Lühiajalised kohustused kokku 6 797 4 416
Laenukohustused 10 710 10 132
Võlad ja saadud ettemaksed 3 0
Pikaajalised kohustused kokku 10 713 10 132
KOHUSTUSED KOKKU 17 510 14 548
     
Aktsiakapital 6 299 4 555
Ülekurss 2 285 292
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 134 134
Jaotamata kasum 2 372 2 795
OMAKAPITAL KOKKU 13 101 9 787
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 30 611 24 335

 

“Müügikoolitus kinnisvaramaaklerile” toimub 22/11/2018

22/11/2018 toimub “Müügikoolitus kinnisvaramaaklerile“. Koolitusel antakse osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi kinnisvara müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

Müügikoolitus kinnisvaramaaklerile” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alles alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügijuhtidele, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
  • eraisikutele, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitus annab:

  • teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest;
  • praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Müügikoolitus kinnisvaramaaklerile” toimub 22/11/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Fausto Capital OÜ müügijuht ja Aasta maakler 2016 Ruth Andresen ja NLP koolitustreener ja Tallinna aasta koolitaja 2017 Anneli Salk.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Hepsor: Vaata, kui eriline näeb välja värskelt valminud Eesti suurim rohebüroohoone

Tallinnas avati üheksa miljonit eurot maksnud Eesti suurim täielikult rohelisel mõtteviisil põhinev büroomaja, mida soojendab ja jahutab hoone konstruktsioon ning mille 75 protsenti tarbeveest kogutakse sademetest.

Järvevana 7b büroohoone kõige erilisem insenertehniline lahendus on esmakordselt Eesti kontorimajas kasutatav energiat salvestav konstruktsioon, kus maja vahelagede sisse on peidetud 37 000 meetrit torustikku, mis muudab põrandad ja laed ühtseks kütte- ja ka jahutuselemendiks.

Rohelise büroohoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul saab hoone kütte- ja jahutussüsteem oma vajaliku energia maa sisse paigaldatud 10 000 meetrist maaküttekontuurist. “Lagesid ja põrandat kasutatakse jahutuseks ning kütteks ning seetõttu puuduvad näiteks tavalised radiaatorid või jahutusseadmed,” ütles Laks.

“Igakuiste kulude vähendamiseks paigaldati hoone katusele ka päikesepaneelid ning ligi 75 protsenti hoone tarbeveest ammutatakse vihmaveest,” ütles Laks ja lisas, et kõik hoone üüripinnad on juba välja antud.

Hoone ehitaja, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liikme Kristjan Mitti sõnul oli rohemaja arendamine ainulaadne insenertehniline väljakutse. “Lisaks uudsetele tehnosüsteemidele kasutati hoone fassaadil suurtele büroohoonetele tavapäratult 31 kilomeetri jagu lehisest voodrilauda ning aknaid varjutavad puidust sirmid ja ribid, mis kaitsevad ruume liigse päikesesoojuse eest. Ka hoone sees kasutati hea sisekliima ja töökeskkonna loomiseks võimalikult palju looduslähedasi materjale ja rohkelt puitu,” rääkis Mitt.

Majas on jalgrataste hoiuruum, kohvik ja katuseterrassid.

Viie maapealse korrusega Järvevana tee 7b büroomaja asub Ülemiste järve ääres mändide vahel. Ligi 7900-ruutmeetrise brutomahuga hoone arendas Hepsor OÜ ja ehitas Mitt & Perlebach OÜ. Hoone arhitektuurilise lahenduse lõi arhitektuuribüroo Pluss. Maja ehituseks kulus 4904 kuupmeetrit betooni ning hoone kaalub ligi 17 000 tonni.

Link fotodele (autor Maris Tomba): https://goo.gl/d6Pcfu

SEB: Eesti väikelinnade elanikud tunnetavad töökaotuse ja tervise riske rohkem

SEB PankVõrreldes Eesti keskmise elanikuga kindlustavad Paide, Viljandi, Jõgeva, Jõhvi ja teiste Eesti väikelinnade kodanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, ennast ja oma lähedasi võimaliku töökaotuse või tervisega seonduvate riskide vastu rohkem, selgub SEB Elukindlustuse kliendianalüüsist.

Kui keskmiselt kindlustab kolmandik SEB eluasemelaenu klientidest end ootamatu töötuse perioodiks, siis Ida-Virumaa elanik tunnetab suuremat töökaotuse riski: 60% Ida-Virumaal sõlmitud kindlustuslepingutest sisaldab ka töökaotuse kaitset. Narvas ulatub töökaotuse kaitse valijate määr ligi 70 protsendini.

„Ida-Viru piirkondlik majanduselu on viimastel aastakümnetel olnud veidi turbulentsem kui mujal Eestis, ka töötuse määr on reeglina veidi kõrgem kui Eesti keskmine. Sellest tingituna on loogiline, et kohalikud inimesed suhtuvad võetud kohustustesse tähelepanelikumalt ning on avastanud elukindlustuse näol lihtsa ja soodsa võimaluse oluliste riskide maandamiseks,” ütles AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Väikelinnade elanikud, kes on võtnud SEB eluasemelaenu, kindlustavad ennast aktiivselt ka terviseriskide (ajutise töövõimetuse või raske tervisekahjustuse) vastu. Näiteks Paide, Rakvere ja Viljandi elanikud, kes on eluasemelaenu võtnud, on kõige eesrindlikumad kindlustama oma lähedastele rahalist turvatunnet perioodiks, kui kindlustatut on tabanud raske tervisekahjustus (insult, infarkt vms), mille korral tuleb tegeleda tervise taastamisega ja tööl käimine pole võimalik. Ligi 90% nendes linnades sõlmitud laenukaitse kindlustuslepingutest sisaldavad raske tervisekahjustuse kaitset. Lühiajalist töölt eemal olekut ja sellest tingitud sissetulekute vähenemist peavad reaalseks riskiks Jõgeva, Paide ja Viljandi elanikud. Olenevalt linnast võib ajutise töövõimetuse kindlustuskaitse sõlmimise aktiivsus ulatuda 85 protsendini.

Tervise kindlustamise trend väikelinnades on loogiliselt põhjendatav, kuna Tervise Arengu Instituudi andmetel on väikelinnade elanike tervis Eesti keskmisest nõrgem. 2017. aastal pidas oma tervist heaks või väga heaks 55% Eesti elanikkonnast, Jõgevamaa ja Viljandimaa vastavad näitajad olid 47% ja 40%. Sünnihetkel võib keskmine eestlane arvestada 56 tervena elada jäänud eluaastaga, Viljandimaal 52 aastaga ja Jõgevamaal vaid 48 aastaga.

„Eesti väikelinnade kõrge kindlustusaktiivsus näitab, et inimesed mõtlevad enda jaoks läbi võimalikud elus ettejuhtuvad riskid, hoolivad oma lähedastest ja arvestavad, et elus ei pruugi kõik minna plaani järgi. Teisalt oleme saanud 2018. aasta kaheksa kuuga pakkuda meie klientidele materiaalset kindlustunnet 151 kindlustusjuhtumi korral, hüvitades kokku ligi 300 000 eurot (2017: 198 kindlustusjuhtumit; 215 400 eurot). Selle aasta kaheksa kuu kõikidest kindlustusjuhtumite arvust ja väljamakstud summadest on kolmandik seotud eluasemelaenude või laenumaksete tagasimaksmisega,“ võttis Indrek Holst teema kokku.

Merko: 2018. aasta 9 kuu ja III kvartali vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 115 miljonit ja 9 kuu lõikes 299 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum kasvas 5,6 miljoni ja 9 kuu puhaskasum 12,3 miljoni euroni. Merko Ehitus on tänavu käivitanud Baltikumis üheksa uut korteriarendusprojekti kokku 840 korteriga, millest 550 asub Vilniuses.

Kontserni müügitulu kasv kolmandas kvartalis ja 9 kuu lõikes oli ootuspärane, arvestades viimasel paaril aastal sõlmitud ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suuri ehitusprojekte. Balti riikide ehitusturul on jätkunud sisendhindade kallinemine ning keeruline on leida kiirete ehitusgraafikute täitmiseks vajalikku ehitusvõimekust. Praeguses turukeskkonnas ei ole ehitusmahtude kasv meile eesmärk omaette, kui see halvendab riskiprofiili. Oluline on tegutseda kasumlikult.

Merko Ehitus kontserni ettevõtete poolt 9 kuuga sõlmitud uute ehituslepingute maht on väiksem kui teostatud tööde maht ning ehituslepingute portfell tervikuna on kahanenud neli kvartalit järjest. See ilmselt mõjutab ka meie tulevasi ehitusmahtusid. Ehitusturgu mõjutab oluliselt hinnatõus ja ehitusvõimekuse nappus, mis lükkab tellijate ehitusprojektide algust edasi, kuna eelarves ei ole selleks vahendeid või ei suuda nad oma arendusprojektide lõppkliendilt rohkem raha küsida. 2018. aasta 9 kuuga sõlmis Merko Ehitus uusi lepinguid kogumahus 157,0 miljonit eurot, sealhulgas Riias Lidl logistikakeskuse, Vilniuses Quadrum büroohoone ja kahe kooli ning Eestis Kiini ja Harku alajaamade ehituseks. Seisuga 30.09.2018 oli kontserni lepingute portfell 239,4 miljonit eurot.

Merko Ehitus investeerib jätkuvalt korteriarenduse valdkonda. Tänavu 9 kuuga oleme andnud korteriostjatele Baltikumis üle 255 uut korterit ning käivitanud 9 uut arendusprojekti kokku 840 korteriga, sealhulgas 550 korterit Vilniuses. Suurematena saab välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas ning Vilneles slenis ja Rinktinės Urban arendusprojektid Vilniuses. Kuivõrd osa arendustest valmib 2020. aastal, kajastub vastavate korterite müük ka kontserni tulemustes ülejärgmisel aastal.

Balti riikide pealinnade korteriturgu toetab majanduskasv, kiire palgakasv ja madalad intressid. Tallinnas ja Vilniuses on uute korterite hinnad tõusnud, samas kui hiljuti valminud ja peatselt valmivate korterite üldarv on suur ning ostjate valikuvõimalused on avardunud. Kõigi arenduste puhul, aga eriti kallima hinnasegmendi omades on Merko kogemusel üha olulisem arendusprojekti kvaliteet, rajatav elukeskkond ning arendaja tugevus ja usaldusväärsus. Arvestades viimaste aastate madalat tehinguaktiivsust Riia korteritul ja paranevaid makromajanduslikke näitajaid, on sealne kasvupotentsiaal hea.

Merko Ehituse 2018. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 115,1 miljonit eurot (III kvartal 2017: 86,0 mln eurot) ja 9 kuu müügitulu 298,8 miljonit eurot (9 kuud 2017: 214,8 mln eurot, kasv 39,1%). Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 51,5% (9 kuud 2017: 35,8%). Kontserni kolmanda kvartali EBITDA oli 6,2 miljonit ja 9 kuu oma 14,3 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum oli 5,6 miljonit eurot (III kvartal 2017: 3,4 mln eurot) ja 9 kuu puhaskasum 12,3 miljonit eurot (9 kuud 2017: 6,6 mln eurot, kasv 87,6%).

2018. aasta 9 kuuga müüs Merko Ehitus 255 korterit, sh 47 korterit ühisprojektis. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 87 korterit, sh 13 korterit ühisprojektis. Tänavu on kontsern investeerinud käivitatud ja juba töös olevatesse arendusprojektidesse 22 miljonit eurot.

Kolmandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Tallinki büroohoone, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Viimsi riigigümnaasium, Toom-Kuninga 21 korterelamu, Tartu mnt 80 büroohoone I etapp, Tsirguliina 330kV alajaama renoveerimistööd ja Hundipea sadama rekonstrueerimis- ning süvendustööd. Lätis olid suuremate objektidena kolmandas kvartalis ehituses Akropole multifunktsionaalne keskus, Alfa kaubanduskeskus, Z-Towers kompleks ja Lidl logistikakeskus Riias ning Ventspilsi muusikakool ja kontserdihall. Vilniuses olid suuremad töös olevad objektid Hotel Neringa, Quadrum büroohoone, kortermajade kompleks Šaltiniu Namai kvartalis ning kaks koolihoonet.

KOKKUVÕTE III KVARTALI JA 9 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2018. aasta III kvartali puhaskasum oli 5,6 mln eurot (III kvartal 2017: 3,4 mln eurot) ning puhaskasumi marginaal 4,9% (III kvartal 2017: 3,9%). 2018. aasta 9 kuu puhaskasum oli 12,3 mln eurot (9 kuud 2017: 6,6 mln eurot), kasvades 87,6%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Puhaskasumi marginaal tõusis 4,1%‑ni (9 kuud 2017: 3,1%). Puhaskasumlikkuse tõusu mõjutas muuhulgas asjaolu, et 2017. aastal kandis AS Merko Ehitus dividendidelt tulumaksukulu 0,9 mln eurot, samas kui 2018. aastal makstud dividendidega tulumaksukulu ei kaasnenud – dividendid maksti välistütarde poolt emaettevõttele välja makstud dividendidest.
2018. aasta III kvartali kasum enne makse oli 5,6 mln eurot (III kvartal 2017: 3,9 mln eurot) ning 9 kuu kasum enne makse oli 12,6 mln eurot (9 kuud 2017: 8,2 mln eurot), mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,2% (9 kuud 2017: 3,8%).

MÜÜGITULU

2018. aasta III kvartali müügitulu oli 115,1 mln eurot (III kvartal 2017: 86,0 mln eurot) ning 2018. aasta 9 kuu müügitulu oli 298,8 mln eurot (9 kuud 2017: 214,8 mln eurot). 9 kuu müügitulu suurenes 39,1%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 51,5% (9 kuud 2017: 35,8%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. september 2018 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 239,4 mln eurot (30. september 2017: 396,4 mln eurot). 2018. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 157,0 mln eurot (9 kuud 2017: 303,6 mln eurot). III kvartali uute lepingute maht oli 89,4 mln eurot (III kvartal 2017: 87,0 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2018. aasta 9 kuuga müüs kontsern 255 korterit (sh 47 korterit ühisprojektis), 2017. aasta 9 kuuga 286 korterit (sh 1 korter ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2018. aasta 9 kuuga 24,3 mln eurot ning 2017. aasta samal perioodil 33,8 mln eurot. 2018. aasta III kvartalis müüs kontsern 87 korterit (sh 13 korterit ühisprojektis), 2017. aasta III kvartalis 47 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2018. aasta III kvartalis 8,0 mln eurot ning 2017. aasta III kvartalis 6,9 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 23,9 mln eurot ning omakapital 124,8 mln eurot (43,1% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2017. aasta 30. septembri seisuga olid vastavalt 18,6 mln eurot ning 122,1 mln eurot (46,4% bilansimahust). Seisuga 30. september 2018 oli kontserni netovõlg 29,8 mln eurot (30. september 2017: 29,1 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2018.a.
9 kuud
2017.a.
9 kuud
2018.a.
III kvartal
2017.a.
III kvartal
2017.a.
12 kuud
Müügitulu 298 768 214 807 115 118 86 000 317 598
Müüdud toodangu kulu (276 984) (198 109) (106 363) (79 482) (286 747)
Brutokasum 21 784 16 698 8 755 6 518 30 851
Turustuskulud (2 482) (2 420) (753) (782) (3 215)
Üldhalduskulud (8 583) (7 789) (2 919) (2 871) (11 289)
Muud äritulud 2 477 2 645 782 1 419 3 793
Muud ärikulud (277) (324) (172) (191) (601)
Ärikasum 12 919 8 810 5 693 4 093 19 539
Finantstulud (-kulud) (273) (594) (102) (232) (767)
sh kasum (kahjum) tütarettevõtte müügist (59) 14
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 274 (12) 48 (10) 64
finantstulud (-kulud) muudelt pikaajalistelt investeeringutelt 2
intressikulud (452) (553) (143) (206) (745)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (1) (2) (1) (1)
muud finantstulud (-kulud) (35) (27) (7) (15) (101)
Kasum enne maksustamist 12 646 8 216 5 591 3 861 18 772
Tulumaksukulu (169) (1 395) 32 (282) (3 020)
Perioodi puhaskasum 12 477 6 821 5 623 3 579 15 752
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 12 312 6 561 5 643 3 350 14 694
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist 165 260 (20) 229 1 058
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse          
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 31 (27) 3 3 (74)
Perioodi koondkasum 12 508 6 794 5 626 3 582 15 678
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 12 343 6 538 5 647 3 356 14 637
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist 165 256 (21) 226 1 041
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,70 0,37 0,32 0,19 0,83

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.09.2018 30.09.2017 31.12.2017
VARAD
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 23 868 18 590 39 210
Nõuded ja ettemaksed 114 150 80 289 75 844
Ettemakstud tulumaks 163 716 492
Varud 116 601 130 991 118 421
  254 782 230 586 233 967
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 11 060 16 758 17 242
Edasilükkunud tulumaksuvara 5 1 325 5
Kinnisvarainvesteeringud 13 785 3 915 15 719
Materiaalne põhivara 9 443 10 043 9 665
Immateriaalne põhivara 593 468 497
34 886 32 509 43 128
VARAD KOKKU 289 668 263 095 277 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 758 4 911 24 218
Võlad ja ettemaksed 95 410 82 380 74 972
Tulumaksukohustus 306 404 413
Lühiajalised eraldised 7 755 3 471 4 569
121 229 91 166 104 172
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 35 878 42 777 35 138
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 370 1 201 1 259
Muud pikaajalised võlad 1 647 1 932 1 789
38 895 45 910 38 186
KOHUSTUSED KOKKU 160 124 137 076 142 358
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus 4 768 3 948 4 567
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (671) (668) (702)
Jaotamata kasum 116 725 114 017 122 150
124 776 122 071 130 170
OMAKAPITAL KOKKU 129 544 126 019 134 737
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 289 668 263 095 277 095

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel.

Nordecon: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

NordeconBörsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel.
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.09.2018 31.12.2017
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 364 8 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 38 543 35 193
Ettemaksed 2 562 1 641
Varud 20 664 23 230
Käibevara kokku 71 133 68 980
 

Põhivara

 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 2 275 1 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 163 8 950
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 4 929
Materiaalne põhivara 12 235 12 566
Immateriaalne põhivara 14 649 14 639
Põhivara kokku 41 897 42 998
VARA KOKKU 113 030 111 978
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 21 491 16 197
Võlad hankijatele 36 767 35 926
Muud võlad 9 779 5 654
Ettemaksed 5 784 3 651
Eraldised 591 664
Lühiajalised kohustused kokku 74 412 62 092
 

Pikaajalised kohustused

 
Laenukohustused 5 007 13 955
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 71 71
Eraldised 1 112 1 273
Pikaajalised kohustused kokku 6 288 15 397
KOHUSTUSED KOKKU 80 700 77 489
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 16 321 18 263
Omaaktsiad -1 223 -1 349
Ülekurss 617 589
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 2 094 1 992
Jaotamata kasum 11 202 11 089
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 31 565 33 138
Mittekontrolliv osalus 765 1 351
OMAKAPITAL KOKKU 32 330 34 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 113 030 111 978

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   9k 2018 III kv 2018 9k 2017 III kv 2017 2017
Müügitulu 167 588 61 930 174 909 71 408 231 387
Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu -160 900 -58 441 -168 141 67 779 -222 692
Brutokasum   6 688 3 489 6 768 3 629 8 695
     
Turunduskulud -470 -139 -448 -114 -623
Üldhalduskulud -4 977 -1 591 -5 375 -2 297 -6 936
Muud äritulud 1 225 1 005 98 44 107
Muud ärikulud -74 3 -130 -23 -141
Ärikasum   2 392 2 767 913 1 239 1 102
     
Finantstulud 241 -144 2 802 2 598 2 901
Finantskulud -741 -155 -726 -298 -1 570
Finantstulud ja –kulud kokku   -500 -299 2 076 2 300 1 331
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum 844 392 518 325 485
     
Maksustamiseelne kasum   2 736 2 860 3 507 3 864 2 918
Tulumaks -582 -182 -791 -251 -1 193
Puhaskasum   2 154 2 678 2 716 3 613 1 725
 
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
           
Realiseerumata kursivahed 102 162 259 132 446
Kokku muu koondkasum   102 162 259 132 446
Kokku koondkasum   2 256 2 840 2 975 3 745 2 171
     
 Puhaskasum (kahjum):            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 972 2 504 2 978 3 868 1 388
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 182 174 -262 -255 337
Kokku puhaskasum (kahjum)   2 154 2 678 2 716 3 613 1 725
Koondkasum (kahjum):            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 2 074 2 666 3 237 4 000 1 834
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 182 174 -262 -255 337
Kokku koondkasum (kahjum)   2 256 2 840 2 975 3 745 2 171
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:            
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,06 0,08 0,10 0,13 0,04
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,06 0,08 0,10 0,13 0,04

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 9k 2018 9k 2017
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 201 839 186 228
Maksed hankijatele2 -171 860 -170 133
Makstud käibemaks -5 892 -4 479
Maksed töötajatele ja töötajate eest -16 764 -17 063
Makstud tulumaks -582 -325
Netorahavoog äritegevusest 6 741 -5 772
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -384 -292
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -5
Materiaalse põhivara müük 22 48
Tütar- ja ühisettevõtte müük 0 2 744
Antud laenud -22 -38
Antud laenude laekumised 10 1 487
Saadud dividendid 249 153
Saadud intressid 8 377
Omaaktsiate müük 0 153
Netorahavoog investeerimistegevusest -117 4 627
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 916 7 457
Saadud laenude tagasimaksed -3 513 -3 189
Kapitalirendi maksed -1 365 -1 758
Makstud intressid -588 -589
Makstud dividendid -2 627 -2 488
Netorahavoog finantseerimistegevusest -6 177 -567
Rahavoog kokku 447 -1 712
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 915 9 786
Valuutakursimuutused 2 -12
Raha jäägi muutus 447 -1 712
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 364 8 062

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aasta 9 kuuga oli 6 688 tuhat eurot (9 kuud 2017: 6 768 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli 9 kuuga 4,0% (9 kuud 2017: 3,9%). Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus jäänud sisuliselt samale taseme võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on paranenud III kvartali brutokasumlikkus, moodustades 5,6% (III kv 2017: 5,1%). Suurenenud on rajatiste segmendi kasumlikkus, mis 2018. aasta 9 kuuga oli 6,7% ning III kvartalis 10,1%, 2017. aastal vastavalt 3,9% ja 6,5%. Segmendi kasumlikkuse paranemisele on kaasa aidanud muuhulgas kontsernisisesed tehtud ümberkorraldused tööde efektiivsemaks teostamiseks ja parema kvaliteediga teenuse pakkumiseks tellijatele. Rahuloluks ei ole jätkuvalt põhjust aga hoonete segmendis, kus kasumlikkus on vähenenud, moodustades 2018. aasta 9 kuuga  3,4%  ning III kvartalis 3,7% (2017 vastavalt 4,3% ja 4,5%). Hoonete segmendi kasumlikkust, eelkõige 2018. aasta esimesel poolel, mõjutas oluline korterelamute osakaal Kontserni müügitulus. Pikaajaliste, 2016. ja 2017. aastal sõlmitud, lepingute tulemuslikkust mõjutasid alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine lepingute teostamise perioodil. Lisaks avaldab kasumlikkusele mõju ebapiisavas mahus uute lepingute sõlmimine Rootsis ning sellest tulenevalt katmata püsikulud. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt erinevate segmentide osakaalu Kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida sisendhindade muutustest tulenevaid riske.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 4 977 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud vähenenud ligikaudu 7,4% (9 kuud 2017: 5 375 tuhat eurot), 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9% (9 kuud 2017: 3,0%). Nii aruandeperioodi kui ka 2017. aasta 9 kuu üldhalduskulusid mõjutavad muutused Kontserni juhatuses (vt lisaks „Töötajad ja tööjõukulud“). Kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikasumiks kujunes 2018. aasta 9 kuuga 2 392 tuhat eurot (9 kuud 2017: 913 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 879 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 419 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes mõningal määral ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 29 tuhat eurot (9 kuud 2017: kahjum 247 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 5%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 124 tuhat eurot (9 kuud 2017: 0 eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 154  tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 716 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 972 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 978 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2018. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 6 741 tuhat eurot (9 kuud 2017: -5 772 tuhat eurot). Positiivse äritegevuse rahavoo on eelkõige taganud omaarenduste mahu kasv ning lõppenud suuremahuliste objektide kinni hoitud lõppmaksete (5-10% lepinguhinnast) laekumine. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aasta 9 kuuga oli -117 tuhat eurot (9 kuud 2017: 4 627 tuhat eurot, mõjutas Kontserni tütar- ja ühisettevõtte müük). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 384 tuhat eurot (9 kuud 2017: 297 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 249 tuhat eurot (9 kuud 2017: 153 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aasta 9 kuuga oli -6 177 tuhat eurot (9 kuud 2017: -567 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 916 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2017: 7 457 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 513 tuhat eurot (9 kuud 2017: 3 189 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 365 tuhat eurot (9 kuud 2017: 1 758 tuhat eurot). Dividende maksti 2018. aasta 9 kuuga 2 627 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 488 tuhat eurot).
Seisuga 30.09.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 364 tuhat eurot (30.09.2017: 8 062 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Müügitulu, tuhat eurot 167 588 174 909 133 570 231 387
Müügitulu muutus -4,2% 30,9% 17,6% 26,2%
Puhaskasum, tuhat eurot 2 154 2 716 3 315 1 725
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 1 972 2 978 2 437 1 388
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 986 585 30 913 031 30 756 728 30 913 031
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,06 0,10 0,08 0,04
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,0% 3,1% 3,5% 3,0%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,9% 3,0% 3,8% 3,0%
EBITDA, tuhat eurot 3 879 2 419 4 723 3 123
EBITDA määr müügitulust 2,3% 1,4% 3,5% 1,3%
Brutokasumi määr müügitulust 4,0% 3,9% 6,4% 3,8%
Ärikasumi määr müügitulust 1,4% 0,5% 2,5% 0,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 0,8% 0,5% 2,4% 0,5%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,3% 1,6% 2,5% 0,7%
Investeeritud kapitali tootlus 5,4% 6,5% 6,8% 5,9%
Omakapitali tootlus 6,4% 7,2% 9,0% 4,8%
Omakapitali osakaal 28,6% 29,3% 33,2% 30,8%
Vara tootlus 1,9% 2,4% 3,3% 1,6%
Finantsvõimendus 29,1% 31,6% 28,3% 32,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,96 1,04 1,05 1,11
  30.09.2018 30.09.2017 30.09.2016 31.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 131 953 142 553 133 846 144 122

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal stabiilsena. 2018. aasta 9 kuuga moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 6% kogu müügitulust.

  9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Eesti 94% 95% 93% 94%
Ukraina 3% 1% 2% 2%
Rootsi 2% 3% 4% 3%
Soome 1% 1% 1% 1%

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Töös oli kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid ühe peatöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2018. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta 9 kuu müügitulu oli 167 588 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 174 909 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 4,2%. Rajatiste müügitulu on suurenenud ligikaudu 10%, kuid see ei kompenseeri hoonete segmendi müügitulude vähenemise (7,5%) mõju Kontserni müügitulule. 2018. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 120 766 ja 46 454 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 130 618 ja 42 303 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Tegevussegmendid* 9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Hooned 71% 75% 72% 74%
Rajatised 29% 25% 28% 26%

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt, ligikaudu 39%, suurenenud. Aruandeperioodil lõpetati Lõõtsa 12 büroohoone ja Sepise 8 parkimishoone ehitustööd Tallinnas Ülemiste Citys ning Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus Tallinna lähedal Rae vallas. Jätkub Omniva logistikakeskuse ehitus Tallinna lähedal Rae vallas ja Tallinnas 14-korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil. Tallinnas Vanasadamas alustati D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustöödega. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2018. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2017. aastaga.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 12%. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitus ning Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine. Tellijale anti üle Abja Tervisekeskus.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud üle kolmandiku. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Sõjakooli 12 III etapp ning Lesta 10 asuvad  korterelamud  ning aruandeperioodil lõpetatud ja tellijatele üleantud Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks ning Sõjakooli 12 II etapp. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis Stockholmis, lõpetati 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil lõpetati Tartus, Tammelinnas, uue elamupiirkonna arendus. 2014. aasta märtsis alustatud arenduse käigus valmis 9 korterelamu kokku 193 korteriga. Ehitustöödega alustati uues Tallinna arendusprojektis, Nõmme tee 97, kus valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu ning Tartus, Aruküla tee, kuhu ehitatakse kolm 10-korteriga korterelamut. Korterite müük jätkub nii eelpool nimetatud Tartu ja Tallinna arendustes, kui ka 2017. aastal valminud arendustest Tallinnas, Magasini 29 ning Hane 2 ja 2a. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 5 556 tuhat eurot (9 kuud 2017: 4 627 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märgatavalt vähenenud. Mahukaimaks projektiks oli Pärnus asuva Metsä Wood-i vineeritehase ehitus, mis aruandeperioodil edukalt lõpetati. Alamsegmendi mahtusid toetavad jätkuvalt põllumajandussektori tellimused, millest suuremad olid Mätliku robotlauda, Kraavi Põllumajandus OÜ-u veiselauda ja Lähtru teraviljaterminali ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Ärihooned 36% 24% 15% 25%
Ühiskondlikud hooned 27% 22% 31% 19%
Korterelamud 22% 31% 32% 30%
Tööstus- ja laohooned 15% 23% 22% 26%

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2018. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendis ülekaalukalt kõige olulisemaks valdkonnaks.

Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmentide sõlmitud lepingud on reeglina väiksemahulised. Aruandeperioodil sõlmitud leping Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks, loob eelduse muude rajatiste alamsegmendi mahu mõningasele kasvule.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Teedeehitus ja –hooldus 91% 84% 86% 86%
Muud rajatised 6% 12% 9% 8%
Keskkonnaehitus 3% 4% 5% 6%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2018 oli 131 953 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 7%.

  30.09.2018 30.09.2017 30.09.2016 31.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot  131 953  142 553  133 846 144 122

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 73% ja rajatiste omad 27% (30.09.2017: vastavalt 78% ja 22%). Võrreldes 30.09.2017 seisuga on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste teostamata tööde mahud, vastavalt 3% ja 17%.
Võrdse osa, ligikaudu kolmandiku, moodustavad hoonete segmendis nii ärihoonete kui ka korterelamute alamsegmentide teostamata tööde mahud. Ärihoone alamsegmendis on suuremamahulised pooleliolevad tööd Tallinnas, milleks on Vanasadamas aadressil Lootsi 13/4 asuva D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd ning  Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone projekteerimine ja ehitamine. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb peamiselt Tallinnasse ehitatavatest korterelamutest, mida täiendab käesoleva aasta III kvartalis lisandunud elamuarendusprojekt Rootsis, Stockholmi piirkonnas. Kasvanud on ka ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfell, mis moodustab ligikaudu 19% hoonete teostamata lepingute mahust. Olulise osa moodustavad aruandeperioodil sõlmitud lepingud  Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi hoone ning Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ehitamiseks. Jätkub Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ja Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitamine. Vähenenud on tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfell.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb jätkuvalt teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, mis moodustab ligikaudu 76% rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutavad nii 2017. aastal sõlmitud lepingute jääk kui ka 2018. aastal lisandunud kaks uut lepingut: Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 142,2–146,9 asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitamine. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Käesoleva aasta juuli kuus sõlmis Kontsern lepingu Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks kogupikkuses 53 kilomeetrit, mis annab märkimisväärse panuse rajatiste segmendi teostamata tööde mahule. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2018. aastal rajatiste segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2017. aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juht- kond 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tegevusmahtude mõningast vähenemist. Kontserni juhtkond on äärmi- selt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõe- näosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 5 586 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2018. aasta 9 kuuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 697 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 425 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 6%, vähenenud on tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila hooldepiirkonna lepingu lõppemine.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
ITP 425 425 374 426
Töölised 272 314 305 309
Keskmine kokku 697 739 679 735

Kontserni 2018. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16 820 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud 16 343 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 3%list kasvu põhjuseks on eelkõige töötasude suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 140 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (9 kuud 2017: vastavalt 120 tuhat eurot ja 40 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 536 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 177 tuhat eurot (9 kuud 2017: vastavalt 923 tuhat eurot ja 272 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 180 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 60 tuhat eurot. 2017. aasta võrreldaval perioodil sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot ja 182 tuhat eurot.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  9k 2018 9k 2017 9k 2016 2017
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 318,6 308,1 245,1 314,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,4% 25,7% 12,7% 17,6%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,6 10,3 8,2 10,1
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -6,7% 24,8% -0,6% 12,6%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud peamiselt töötajate arvu vähenemine. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud tööjõukulude müügitulust kiirem kasv.

Peamiste riskide kirjeldus 

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2018. aastal ei ole ette näha avalike investeeringute kasvu võrreldes 2017. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2018. aastal tervikuna äritegevuse mõningast vähenemist võrreldes 2017. aastaga. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2018 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku  920 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 085 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasi pööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil Kontsernil krediidikahjumeid ei olnud. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 37 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara lühiajaliste kohustuste suhe oli 0,96 (30.09.2017: 1,04). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 715 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2018 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 21 491 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 364 tuhat eurot (30.09.2017: 8 062 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 2 512 tuhat eurot. Vähenenud on faktooringu- ja kapitalirendi kohustused ning suurenenud lühiajalised laenukohutused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.09.2018 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 26 498 tuhat eurot (30.09.2017: 29 011 tuhat eurot). Intressikulud olid 2018. aasta 9 kuuga 612 tuhat eurot (9 kuud 2017: 487 tuhat eurot). Aruandeperioodil oli Kontsernil suures mahus pikaajalise, kuni 90 päeva, maksetähtajaga lepinguid, kus rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutati faktooringteenust ning mis on tinginud intressikulude suurenemise võrreldes 2017. aasta sama perioodiga.
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2018. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes jäänud sisuliselt 2017. aasta lõpu tasemele. Mõningane (1%line) kursi tugevnemine tähendas Kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 29 tuhat eurot (9 kuud 2017: kahjum 247 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi kroon nõrgenes 2018. aasta 9 kuuga euro suhtes ligikaudu 4,5%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 61 tuhat eurot (9 kuud 2017: 8 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 124 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub  koondkasumiaruande kirjel  „finantskulud“. Võrreldaval perioodil kursikahjumeid ei olnud.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Töötajate ja töökeskkonna riskid

Püsiva tööjõu leidmine on kogu ehitussektori jaoks tõsine väljakutse ja üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern sõltub suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu tagamiseks koostööd haridusasutustega.
Ehitusettevõttena on Kontserni eesmärk minimeerida tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades. Eesmärk on tagada seadusega ette nähtud meetmete täielik rakendamine, lisaks vastab emaettevõtte tegevus töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi OHSAS 18001 nõuetele. Alltöövõtjate töötajate osas lasub vastutus tööohutuse nõuete tagamisel alltöövõtjatel ning Kontserni ülesanne on luua nende täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.

Keskkonnariskid

Kuna ehitustegevus muudab maastikke ja füüsilist ruumi linnades ning asulates, on Kontserni eesmärk teha oma tööd looduskeskkonda igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas omavad suuremat keskkonnamõju ja –riski asfalditehased, karjäärid ja teedeehitus. Lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. Kontserni suuremates ehitusettevõtetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.

Korruptsiooni- ja eetikariskid

Turu ühe juhtiva tegijana on Kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske, tagada Kontserni ettevõtetes juhtimiskvaliteet, organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga ei suurene. Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2018. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse – on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline stabiilsus.
  • Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab jätkuvalt suur ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimaste aastate jooksul muutunud turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata turuolukorrale kasvab elukondliku kinnisvara turg eeldatavalt ka 2018. aastal, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimaste aastate jooksul pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused sisuliselt ammendunud.  Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
  • Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule ning tekkinud tühimikku ei suuda täita ka omakorda Eestisse liikuv välistööjõud. Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda eelkõige noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas peamiselt eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel hoogustunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2018. aastal jätkub Kiievi regioonis. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas on turuolukord Kontserni jaoks võrreldes aasta või paari taguse ajaga paranenud. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes on Kontsernil tulevikus tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad Kontserni tegevusmahud 2018. aastal. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

Kontsern on tegutsenud Rootsis alates 2015. aasta juulist. Rootsi turul osutatakse peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud tasemel.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko Ehituse müügitulu ja kasum jätkasid kolmandas kvartalis kasvu

MerkoMerko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 115 miljonit ja 9 kuu lõikes 299 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum kasvas 5,6 miljoni ja 9 kuu puhaskasum 12,3 miljoni euroni. Merko Ehitus on tänavu käivitanud Baltikumis üheksa uut korteriarendusprojekti kokku 840 korteriga, millest 550 asub Vilniuses.

„Kontserni müügitulu kasv kolmandas kvartalis ja 9 kuu lõikes oli ootuspärane, arvestades viimasel paaril aastal sõlmitud ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suuri ehitusprojekte. Balti riikide ehitusturul on jätkunud sisendhindade kallinemine ning keeruline on leida kiirete ehitusgraafikute täitmiseks vajalikku ehitusvõimekust. Praeguses turukeskkonnas ei ole ehitusmahtude kasv eesmärk omaette, kui see halvendab riskiprofiili. Oluline on tegutseda kasumlikult,“ kommenteeris kontserni majandustulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Kontserni ettevõtete poolt 9 kuuga sõlmitud uute ehituslepingute maht on väiksem kui teostatud tööde maht ning ehituslepingute portfell tervikuna on kahanenud neli kvartalit järjest. See ilmselt mõjutab ka kontserni tulevasi ehitusmahtusid. „Ehitusturgu mõjutab oluliselt hinnatõus ja ehitusvõimekuse nappus, mis lükkab tellijate ehitusprojektide algust edasi, kuna eelarves ei ole selleks vahendeid või ei suuda nad oma arendusprojektide lõppkliendilt rohkem raha küsida“, märkis Andres Trink. 2018. aasta 9 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 157,0 miljonit eurot, sealhulgas Riias Lidl logistikakeskuse, Vilniuses Quadrum büroohoone ja kahe kooli ning Eestis Kiini ja Harku alajaamade ehituseks. Seisuga 30.09.2018 oli Merko Ehituse kontserni lepingute portfell 239,4 miljonit eurot.

Merko Ehitus investeerib jätkuvalt korteriarenduse valdkonda. Tänavu 9 kuuga on kontsern andnud korteriostjatele Baltikumis üle 255 uut korterit ning käivitanud 9 uut arendusprojekti kokku 840 korteriga, sealhulgas 550 korterit Vilniuses. Suurematena saab välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas ning Vilneles slenis ja Rinktinės Urban arendusprojektid Vilniuses. Kuivõrd osa arendustest valmib 2020. aastal, kajastub vastavate korterite müük ka kontserni tulemustes ülejärgmisel aastal.

„Balti riikide pealinnade korteriturgu toetab majanduskasv, kiire palgakasv ja madalad intressid. Tallinnas ja Vilniuses on uute korterite hinnad tõusnud, samas kui hiljuti valminud ja peatselt valmivate korterite üldarv on suur ning ostjate valikuvõimalused on avardunud. Kõigi arenduste puhul, aga eriti kallimas hinnasegmendis, on üha olulisem arendusprojekti kvaliteet, rajatav elukeskkond ning arendaja tugevus ja usaldusväärsus. Arvestades viimaste aastate madalat tehinguaktiivsust Riia korteritul ja paranevaid makromajanduslikke näitajaid, on sealne kasvupotentsiaal hea,“ kommenteeris Andres Trink.

Merko Ehituse 2018. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 115,1 miljonit eurot (III kvartal 2017: 86,0 mln eurot) ja 9 kuu müügitulu 298,8 miljonit eurot (9 kuud 2017: 214,8 mln eurot, kasv 39,1%). Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 51,5% (9 kuud 2017: 35,8%). Kontserni kolmanda kvartali EBITDA oli 6,2 miljonit ja 9 kuu oma 14,3 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum oli 5,6 miljonit eurot (III kvartal 2017: 3,4 mln eurot) ja 9 kuu puhaskasum 12,3 miljonit eurot (9 kuud 2017: 6,6 mln eurot, kasv 87,6%).

2018. aasta 9 kuuga müüs kontsern 255 korterit, sh 47 korterit ühisprojektis. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 87 korterit, sh 13 korterit ühisprojektis. Tänavu on kontsern investeerinud käivitatud ja juba töös olevatesse arendus­projektidesse 22 miljonit eurot.

Kolmandas kvartalis olid Merko suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Tallinki büroohoone, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Viimsi riigigümnaasium, Toom-Kuninga 21 korterelamu, Tartu mnt 80 büroohoone I etapp, Tsirguliina 330kV alajaama renoveerimistööd ja Hundipea sadama rekonstrueerimis- ning süvendustööd. Lätis olid suuremate objektidena kolmandas kvartalis ehituses Akropole multifunktsionaalne keskus, Alfa kaubanduskeskus, Z‑Towers kompleks ja Lidl logistikakeskus Riias ning Ventspilsi muusikakool ja kontserdihall. Vilniuses olid suuremad töös olevad objektid Hotel Neringa, Quadrum büroohoone, kortermajade kompleks altiniu Namai kvartalis ning kaks koolihoonet.

AS Merko Ehitus kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2017. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 757 inimesele ning ettevõtte 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot.

Arco Vara: Kinnisvaraturu tänane seis on ootuspärane

Arco VaraPeavoolumeedias käsitletav ülepakkumine puudutab kõrgeimasse hinnaklassi kuuluvaid elamispindu ehk jämedalt väites 3000 €/m2+ korterid, mida on arendajad hoogsalt arendanud viimastel aastatel, kuid kus potentsiaalsete ostjate hulk ei ole kasvanud kaugeltki samas tempos nagu pakkumiste arv.

Kuigi erineva hinnaklassiga varade osas peab teatud hinnaerinevuse korrelatsioon säilima, siis ülepakkumine on ennekõike segmendis, kus arendajate marginaalid on kõrgemad ning konkurentsi tihenemise tõttu hinnalangus neilt otseselt tükki küljest ei võta esialgu.

Ehitushind jätkab lähitulevikus kasvamist ennekõike avaliku sektori poolsete tellimuste tõttu, mille kõrval on pidurdumas aga nii edasine ehitusaktiivsuse kasv kui ka kinnisvaraturul tehtavate tehingute arvu kasv. Teisisõnu, kallinev ehitushind on tagasi hoidmas edasist uute korterite hoogsat turule lisandumist, kuid uute korterite korterite tänasest odavam ehitamine ei paista lähikvartalitel kindlasti võimalik olema.

Turul hetkel toimuv on olnud kinnisvarabüroodele ootuspärane ning turu arengu seisukohalt tavapärane. Majanduskasv hoogustus, palgakasv hoogustus, laulva revolutsiooni perioodil sündinud noored on hoogsalt soetanud elamispindu, intressid on olnud madalamad kui eales varem, see kõik on soodustanud senist pidevat kasvu. Lähiaastal asuvad aga Euroopa Keskpanga poliitikast tulenevalt intressimäärad kasvama, ehitushinna kasv asub avaliku sektori poolsete tellimuste vähenemise tõttu pidurduma, senine tempokas inflatsioon asub aeglustuma, palgakasv kui ka laenuvõtmine asub aeglustuma ning ühtlasi asub aeglustuma ka majanduskasv, selle kõigega paralleelselt jätkab loomulikul teel jahtumist ka kinnisvaraturg.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKuni pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “lon4ps” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 11.11.2018.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad ootavad turu rahunemist

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu alusel ootavad kinnisvaraettevõtjad elamispindade ja äripindade tehingute arvu vähenemist. See viitab, et seni veel kõrge tehingute arvu tingimustest pannakse panused turu rahunemisele, analüüsis küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Enamus küsitlusele vastanuid ootab elamispindade sektoris hinnatõus jätkumist või hindade püsimist tänasel tasemel. Tehingute arvu osas aga ollakse pigem seda meelt, et neid jääb eeloleva kuue kuu jooksul vähemaks.

„Kinnisvaraturg on olnud aktiivne ehk tehingute arv püsib kõrgel,“ kommenteeris Tõnu Toompark. „Eks ole loomulik, et mingil hetkel toimub tehingute arvu lähenemine ajaloolisele keskmisele.
Arvestades, et ei majanduses ega kinnisvaraturul ei ole aset leidnud fundamentaalseid muudatusi, ei ole alust ka kinnisvarasektoris kiireid pöördeid prognoosida.“

Aastataguse ajaga võrreldes on ettevõtjate ootused pisut vähemoptimistlikud. Enda ettevõttele oodatakse siiski positiivseid arenguid nii töötajate arvu kui käibe kasvu osas.

„Eks meediast ikka ja jälle läbi käib uue majanduskriisi ootus mõjutab kõiki turuosalisi ja nende meelsust. Järgmise kriisi ootamise asemel on kinnisvaraettevõtjad optimistlikud, kuid siiski riskidega arvestavad. Ülevoolavat optimismi kinnisvarasektoris ei ole, kuid mõõdukaks arenguks on ikka võimalusi,“ hindas Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 59 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Rahandusministeerium: Hindade tõus oli viimaste aastate kiireim

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,5 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 4,4 protsendini. Euroalas kiirenes inflatsioon energiahindade mõjul 2,2 protsendini.

Suvekuudest alates on inflatsioon püsinud kiirena ning oktoobris saavutati viimase kuue aasta kõrgeim tase nii Eestis kui ka euroalal laiemalt. Valdavalt on selle taga kiirelt tõusnud naftahinnad, mis kerkisid oktoobri alguses nelja aasta kõrgeimale tasemele – 85 dollarini barreli kohta – Iraanile kehtestatud sanktsioonide mõjul.

Eestis oli hinnatõus laiapõhjalisem, sest lisaks naftale on hindu kergitanud ka teised energiatooted nagu elekter, küttepuud ning alanud küttehooaja algusest ka kaugkütte kallinemine Tallinnas. Lisaks on kiirenenud teenuste hinnatõus ning jätkuvalt panustavad inflatsiooni maksumeetmed. Kuigi elektri börsihind on augustikuiselt kõrgtasemelt mõnevõrra taandunud, on elektriarve kodudes ligi 12 protsenti suurem kui aasta tagasi. Küttepuude hindu hoiab kõrgena toorainepuudus, mistõttu on hinnad aastaga tõusnud ligi neljandiku võrra.

Teenuste inflatsioon kiirenes oktoobris ligi 5 protsendini, aga valdavalt on selle taga kõikuvad lennupiletite hinnad. Lennupiletid olid koguni 64 protsenti kallimad kui aasta varem. Vaadates teenuseid ilma selle komponendita, oleks teenuste hinnatõus 3 protsendi lähedane ehk sarnane varasemate kuudega. Tegu on koolivaheajast tingitud kõrgemate hindadega, mida aga mullu sügisel hindadesse ei lisatud.

Arvestades hiljutist naftahinna alanemist ning ajutise iseloomuga transporditeenuste mõju nagu lennupiletite kallinemine, jääb oktoobri 4,4-protsendiline inflatsioon aasta kõrgeimaks. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata järgmise aasta keskel, kui energiatoodete hinnatõus peaks taanduma. Lisaks väheneb järgmisel aastal ka maksumeetmete mõju.

Eesti Pank: Teenuste kallinemine on hakanud jõulisemalt hindu kergitama

Eesti PankTarbijahinnad olid oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,5% ja aastataguse ajaga võrreldes 4,4% kõrgemad. Palgakasvuga seotud teenuste kallinemine on hakanud jõulisemalt hindu kergitama ja Eesti Pank prognoosib, et selle aasta keskmine hinnatõus ületab 3%.

Oktoobris toetas kiiret hinnakasvu kütuste kallinemine, mille mõju on kestnud juba rohkem kui aasta. Viimastel kuudel on energia kallinemine muutunud laiapõhjaliseks; selle taga on peamiselt nafta varasema hinnatõusu järelmõjud. Peale kütuste on kallinenud ka elekter ja eluasemete küttekulud tõusid oktoobris kuuga 3% võrra.

Edasist inflatsioonisurvet vähendab see, et nafta hind maailmaturul on pööranud langusse. Samal ajal on jõulisemalt hakanud hindu kergitama teenuste kallinemine, mis ulatus oktoobris ligi 5%ni. Osa teenuste kallinemisest tuleneb transpordi, eelkõige lennupiletite suurest hinnakõikumisest. Kiire palgakasv on mõjutanud ka teenuste hindu. Tööjõupuudus teenuste sektoris on ettevõtete hinnangul praegu sama suur kui kümne aasta taguse majandusbuumi ajal ja on muutunud palgasurvete allikaks. 2018. aasta keskmine tarbijahindade kasv kujuneb kiireks ja ületab 3%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!