Uus Maa: Mida pidada silmas kinnisvara ostmisel?

Uus MaaKinnisvara soetamine on tõsine ja suur teema, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav ja ülikeeruline. Kui aga järgida kindlaid tegevusi, siis muutub ostuprotsess hoopis arusaadavamaks ja lihtsamaks. Nii toongi teieni põhilised asjad, mida võiks teha ja millele tähelepanu pöörata, kui otsustate selle protsessiga alustada.

Eeltöö

Mida põhjalikumalt te mõtlete läbi oma vajadused ja ootused, seda lihtsam on orienteeruda kuulutuste massis. Samas ei tasu loota, et leiate ideaalse kodu. Kohe alguses tehke endale selgeks mis korteris/majas kindlasti olema peab ning mille peale võib silma kinni pigistada. Eeltöö hulka kuulub ka konsultatsioon pangas. Oma laenuvõimalusi peab teadma, et mitte kulutada asjata enda ja teiste aega. Täna on esmase info saamine laenuvõime kohta imelihtne, selleks peab olema ainult arvuti ja internet. Oleme ikka e-riik!

Objektide ülevaatamine

Ärge plaanige korraga rohkem, kui 3 korteri vaatamist. Liiga palju infot korraga ei jää meelde ja hiljem lähevad detailid lihtsalt segamini. Et midagi ei läheks meelest, koostage endale nimekiri küsimustest. Tehke märkmeid.

Küsimuste esitamine

Neist olulisimad on: millal viimati tehti remont (kas on tehtud ümberehitusi), mis ilmakaares on aknad, kes on naabrid, mis on müügi põhjus, kui suured on kommunaalkulud (kindlasti küsige näha arvet), kas ühistu on aktiivne, mis korterisse sisse jääb, kui kiiresti korter vabaneb, kas on olemas keldriboks, kuidas lahendatud parkimine.

Maja seisukord

Kui korteri viimistlus sõltub omanikust, siis maja seisukord sõltub sellest, kui tugev on ühistu, aga veelgi tähtsam on, kas elanike vahel valitseb üksmeel. Remonditud maja, puhas trepikoda, haljastus ja korraldatud parkimine räägivad sellest, et kord on majas. Nüüd tuleks uurida, mis see teile maksma läheb. Teisisõnu, kas majal on laen ja kui suur see on. Lisaks, pangad pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, kas renoveeritud majal on olemas ka kasutusluba. Te saate seda ise kontrollida Ehitisregistrist (EHR), mis on avalik.

Korteri seisukord, kas ja kuidas on tehtud remont

Kindlasti tasub uurida, kas see on kosmeetiline remont või põhjalik renoveerimine, mille käigus on vahetatud ka seinte sees asuvad kommunikatsioonid (näiteks elektrijuhtmestik). Samuti uurige, kas korteris on tehtud ümberehitusi. Kui jah, siis kas need on seaduslikud ja dokumenteeritud. Näiteks, kõige levinum ümberehitus on seina mahavõtmine köögi ja elutoa vahel, mis praeguste laenureeglite järgi nõuab projekti olemasolu. Kui on maha võetud kandev sein, siis on vaja ehitus- ja kasutusluba. Õnneks on kõik võimalik vormistada ka tagantjärgi, aga see nõuab aega ja raha.

Juriidilised küsimused

Esiteks, kas korteri sihtotstarve on eluruum või mitteeluruum, näiteks külaliskorter. Pangad väljastavad kodulaenu ainult eluruumidele, teiste puhul on laenutingimused hoopis muud (suurem sissemakse, kõrgem intress).

Teiseks, kas korter on korteriomand või kaasomand. Kaasomand, millele on vormistatud notariaalne kasutuskord, on aktsepteeritav pankade poolt ja selle ostuks saab taotleda kodulaenu. Kaasomandi puhul on teistel kaasomanikel ostueesõigus, mis realiseerub harva. Üldjuhul on kaasomanikud enne avalikku müükipanekut sellest juba teadlikud.

Kolmandaks, millised on omandisuhted. Kui tegemist on pärandavaraga, siis peab olema vormistatud pärimistunnistus. Kui on ühisvara, siis peab olema selge, kas mõlemad abikaasad on müügiga nõus. Hea on, kui korterit müüb pädev maakler, siis on kõik juriidilised nüansid kontrollitud.

Tehinguga kaasnevad kulud

Teid ootavad järgmised väljaminekud: hindamisakt ca 200-300 € (sõltub objektist), laenulepingu tasu 1% laenusummast, notaritasud, riigilõiv. Täna annavad pangad laenu 80-85% ulatuses korteri hinnast. Ehk, teil peab olema oma raha 15-20%. Kui sellist summat ei ole, siis sobib ka lisatagatis, näiteks vanemate korter. Sellisel juhul on vajalik hindamisakt tellida ka sellele korterile.

Need olid siis põhilised punktid, millele tähelepanu pöörata. Sõltuvalt objektist või huvidest, võib lisanduda veelgi uusi nüansse. Kui aga tunnete, et eelnevalt kirjeldatu oli liiga keeruline või paistab liigselt aeganõudev, siis võib alati pöörduda ka spetsialisti poole. Maaklerid tegelevad ka ostuklientidega.

Kinnisvarakoolis toimub 24/10/2018 koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üleKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 20/09/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,8 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 24/10/2018 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tallinnas tegutseb korteriühistuliikmeid lepitav komisjon

www.tallinn.eeLasnamäel alustas käesoleval aastal pilootprojektina tegevust korterelamute vaidluste lahendamise komisjon.

Abilinnapea Eha Võrk rõhutas, et Lasnamäel tegutsevas komisjonis käivad ka teiste linnaosade elanikud, mis kinnitab sellise komisjoni vajalikkust. „Tuleb kaaluda ka teistesse linnaosadesse taoliste konsultatsioonipunktide loomist,“ ütles Võrk.

„Üheksa kuuga anti vaidlusküsimustes ligi 200 konsultatsiooni,“ ütles linnaosa vanem Maria Jufereva. „Komisjoni abiga leidis operatiivse lahenduse rohkem kui 60% vaidlusküsimustest.“

Lisaks konsultatsioonidele valmistas komisjon koostöös linnaosa valitsusega ette ka korteriühistu põhikirja ja kodukorra projektid, mis on korteriühistutele tasuta kasutamiseks saadaval nii eesti kui eesti ja vene keeles.

Lasnamäe linnaosa valitsusega sõlmitud käsunduslepingu raames võtab komisjon inimesi vastu kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti kella 10-12 Lasnamäe linnaosa valitsuse hoones aadressil Pallasti 54. Konsultatsiooniks tuleb end registreerida telefonil 5625 7713 või e-posti teel info@progressor.ee. Vajadusel korraldatakse lisaks konsultatsioonidele konflikti osapoolte ümarlauad ning jurist osaleb korteriühistu üldkoosolekul.

„Analüüsides korteriühistute vaidluste lahendamise komisjonis kõige sagedasemate kaebuste põhjuseid ja teemasid, otsustasime koostada korteriühistutele tüüpdokumentide ehk põhikirja ja sisekorraeeskirja projektid,“ ütles Jufereva.

Dokumentide saamiseks peab korteriühistu esimees saatma avalduse Lasnamäe linnaosa valitsusele (lasnamae@tallinnlv.ee) või korteriühistute vaidluste lahendamise komisjonile (info@progressor.ee).

Korteriühistute peamised vaidlused on seotud võlgnikega, sagedased on ka uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega seotud küsimused. Linnaosa algatatud projekti raames on juristi poole pöördunud nii korteriomanikud kui ka korteriühistute juhatuse liikmed. Paljud vaidlused on põhjustatud seaduse väärast tõlgendamisest ja inimeste vastastikusest mittemõistmisest. Väga levinud on ka kaebused ühistu üldkoosoleku otsuste peale.

„Töötame edasi selle nimel, et üha vähem oleks vaidlusi, kus elanikel tuleb ette võtta raske kohtutee,“ ütles Jufereva. „Selleks aga tuleb elanikel ja ühistutel enam koostööd teha.“

Eesti Pank: Ettevõtted on hakanud rohkem laenu võtma

  • Eesti PankEttevõtted laenasid peale pankade ka mujalt
  • Ettevõtete võla kasv võib olla märk investeeringute suurenemisest
  • Majapidamised laenavad hoogsalt eelkõige pankadest
  • Kiirest laenukasvust tulenevaid riske leevendab sissetulekute ja säästude kasv

Ettevõtete võlg hakkas 2018. aasta esimeses pooles kasvama. Teise kvartali lõpuks ulatus ettevõtete võla aastakasv 5%ni. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude kasv on ulatunud juba paar aastat ligikaudu 7%ni[1]. Samuti on kasvanud laenamine pangandusvälisest finantssektorist, nagu valdusfirmadelt ning laenuvahendusega tegelevatelt pensioni- ja investeerimisfondidelt. Samas moodustab neilt laenatu pankadega võrreldes ettevõtete võlast oluliselt väiksema osa. Välismaalt laenamine, mis on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik, suurenes teises kvartalis energiasektori ettevõtete suurema laenamise tõttu.

Võla edasine kasv oleneb sellest, kui palju ettevõtted investeerivad. Paaril viimasel aastal on ettevõtete võlg püsinud ligikaudu samal tasemel, kuna ettevõtted on investeerinud vähe. Võla kasv võib olla aga märk sellest, et investeeringud teises kvartalis suurenesid või on lähikvartalitel suurenemas. Seda oletust toetab ka see, et lisaks võlakapitalile on ettevõtted mõnevõrra rohkem kaasanud raha ka omakapitali kujul. Eesti Panga 2018. aasta juuniprognoosi järgi kiireneb võla kasv lähiaastatel veel pisut, 6–7%ni, mis vastab ligikaudu majanduse nominaalkasvule.

Majapidamised ostavad agaralt eluasemeid ja autosid, mistõttu olid nende võlakohustused teise kvartali lõpuks ligikaudu 7% suuremad kui aasta varem. Viimaste kuude andmed uute eluasemelaenude väljastamise kohta osutavad samas kasvu mõningasele aeglustumisele. Laenatakse eelkõige pankadest. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt, võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud võlakohustustest kiiremini, mis leevendab kiire laenukasvuga seotud riske. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 10%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Lisaks on suurenenud ka pensionifondidesse kogutud vara. Kuigi säästud on kiiresti kasvanud, jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt tagavara.

Maa-amet: Aasta esimesel poolel korterite hinnad kasvasid vaatamata turu mõningasele vaibumisele

Maa-ametMaa-ameti korteriomandite turuülevaatest selgub, et korteriturul on tänavu esimese poolaastaga tehingute koguarv võrreldes 2017. aasta esimese poolega kasvanud 2 protsenti, kuid vähenenud ligi 5 protsenti võrreldes möödunud aasta teise poolega. Vaatamata tehinguaktiivsuse langusele kasvas tehingute koguväärtus aastases võrdluses 17,1 protsenti ja möödunud aasta teise poolega võrreldes 2,4 protsenti, mis näitab, et tehingute hinnad kasvasid. Peamiselt kasvas mediaanhind esmamüükidest tulenevalt.

Maa-ameti andmetel tehti Eestis korteriomanditega 2018. aasta esimesel poolaastal 11 234 tehingut kokku 825 miljoni euro eest. Oodatavalt oli nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus suurim Harju maakonnas, kus toimus üle poole (56,3%; 6325) kõikidest Eestis toimunud tehingutest ning nende koguväärtus moodustas 79 protsenti (652 miljonit) kõikidest tehingutest.

Kõikide tehingute ruutmeetri mediaanhind jõudis käesoleva aasta esimesel poolaastal tasemeni 1 366 eurot, mis on 12,5% kõrgem kui aasta tagasi. See on ühtlasi ka läbi aegade kõrgeim mediaantase. Eesti korteriomandite ruutmeetri mediaanhind ilma Tallinna linna tehinguid arvestamata oli 642 eurot. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1 692 eurot, Tartu maakonnas 1 329 eurot, Pärnu maakonnas 999 eurot ja Ida-Viru maakonnas 209 eurot. Kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas – 2 358 eurot.

Esmamüükide ruutmeetri mediaanind oli 1 861 eurot. Tehinguandmete kohaselt olid kõige kallimalt müüdud uued korterid Tallinna kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus mõlemas linnaosas kujunes esmamüügi ruutmeetri mediaanhinnaks 2 591 eurot. Tartu kesklinnas oli uue korteri ruutmeetrihind samuti kõrge – 2 565 eurot, mis on ligilähedane Tallinna kesklinna hinnatasemele. Tallinnas hõlmas korterite esmamüük 33% kõigist tehingutest, Tartus 29,3%.

Eesti keskmise brutopalga eest saadav pind varieerus sõltuvalt piirkonnast – 0,6 ruutmeetrit Tallinna kesklinnas ja 41,7 ruutmeetrit Järvamaal Peetri alevikus.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2018

Ober-HausTallinna korteriturgu mõjutab tervikuna uue korterite pakkumiste arvu kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Viimase kuu jooksul oli märgata odavama hinnaklassi korterite üüri- ja müügipakkumiste arvu vähenemist.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis septembris pärast kolm kuud kestnud langust 1,7%. Võrreldes eelmise aasta septembriga oli indeks 6% ja võrreldes hindade tipuga 2007. a 7% kõrgemal.

Septembris toimus Tallinnas korteritega 762 tehingut, mida oli 5,4% rohkem kui augustis, kuid 7,5% vähem kui eelmise aasta septembris. Uute korterite osakaal oli 32%.Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,6% ja oli 1 823 eurot ruutmeeter ning võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 4% kõrgem.Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind viies linnaosas: Mustamäel 8,7%, Nõmmel 7,1%, Põhja – Tallinnas 3,6%, Kristiines 1,5%. Mustamäel oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Sääse tänaval. Teistes linnaosades hinnad langesid: Haaberstis 3,2%, Lasnamäel ja Pirital 0,4%. Languse põhjuseks oli tehingute arvu vähenemine keskmisest kallimate ja uute korteritega.

Võrreldes eelmise aasta septembriga on neljas linnaosas toimunud hinnatõus. Suurim tõus oli Mustamäel 19,1%, Põhja-Tallinnas 15,7%, Pirital 14,8%, Lasnamäel 7,2%, põhjuseks aktiivne uute korterite müük. Ruutmeetri hind oli langenud Nõmmel 4%, Haaberstis 3,2%, Kesklinnas 1,8%, Kristiines 0,1%.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,9% ja oli 1 406 eurot ruutmeeter ning Pärnus langes 0,3% ja oli 1 200 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 242 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis ja oli 439 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks- september 2018

Tallinna uute korterite turu seis ja trendid

Tõnu ToomparkTunned huvi, mis toimub uute korterite turul? Kas arvad, et kraanasid on juba liiga palju ja pakkumisi voogab turule liialt? Tunned huvi, milline on konkurentsisituatsioon Tallinnas üldisemalt? Või mõnes Tallinna linnaosas või piirkonnas? Kas konkurentsisurve hoiab hindu tagasi või on need kasvamas? Kas uute projektide müük toimib või seisab?

Neile ja teistelegi olulistele küsimustele uute korterite turu kohta annab vastuse uusarenduste monitooring.

  • Jälgin regulaarselt uute korterite turul toimuvat.
  • Võtan kokku pakkumiste arvu ehk konkurentsiolukorra.
  • Vaata, kuidas liigub müük ja mida teevad hinnad.
  • Uurin, millised segmendid piirkonniti või toote lõikes on soodsamad ja kus negatiivsemad trendid.
  • Seon turu arengud suure pildiga ja teen prognoose.

Kui see info tundub huvipakkuvat, kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Riigi Kinnisvara: Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Mets“

Riigi Kinnisvara / RKASTäna avas Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Harku Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitis ideekavand „Mets“, mille autoriteks on Andro Mänd ja Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroodest Doomino Arhitektid OÜ ja Hoov AB OÜ.

„Tänapäevane koolikeskkond on õpilaste rahulolu ja hea õppetöö alus ning riigigümnaasiumid peavad siin olema suunanäitajad,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et konkursile laekus sedavõrd palju huvitavaid töid, sest meie laste tulevik on kõigile oluline. Soovin võitjale edu ja juba mõne aasta pärast saame siinsamas avada uue koolihoone.“

Arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Taavi Aare žürii tagasisidest võitjate kohta: „Võidutöö on arhitektuurselt atraktiivne ja põnev lahendus, mis arvestab piirkonnaga ning ideekavand on leidnud kõige parema kompromissi erinevate hoonete vahel, seda nii ruumiprogrammi ja logilistiliste seoste kui ka välialade lahenduselt.“ Lisaks märgiti, et energiatõhusust arvestades on võidutöö tugevaim kavand.

Tabasalu alevikku kavandatav haridushoonete kompleks koosneb Tabasalu riigigümnaasiumi, 6-klassilisest põhikooli ning kultuuri- ja spordihoonest.

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Campus“ esitas konkursile Arhitekt Must OÜ ning autoriteks on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lisett Laurimäe, Andreas Krigoltoi ja Sander Paling.

Kolmanda koha saavutanud „Käpp“ autor on Villem Tomiste OÜ Stuudio Tallinnast.

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Võsavillem“, mille autoriteks on Anto Savi, Jürgen Lepper, Maiu Hirtentreu ja Kaidi Piirimets arhitektuuribüroost BOA OÜ ning „Pesapuu“ esitanud Arhitektuuribüroo JVR osaühing ning autorid Velle Kadalipp, Paulina Pähn ja Kalle Vellevoog.

Tabasalu riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele, põhikool kuni 500 õpilasele ning kultuuri- ja spordihoonesse kavandatakse täismõõtmetega spordisaal kuni 500 pealtvaatajale. Planeeritava riigigümnaasiumi netopind on ca 4100 m², põhikool ca 5100 m² ning spordi- ja kultuurihoone netopind ca 2000 m². Uus Tabasalu haridushoonete kompleks on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Ideekonkursi preemiafond on kokku 36 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

I koht 12000 eurot,
II koht 9000 eurot ja
III koht 6000 eurot.

Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 9000 eurot.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 772 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Omanike Keskliit: Korteriühistud on kaotanud kortermajades kontrolli

Eesti Omanike Keskliit / EOKLLigi 2/3 Eesti elanikest elab korterelamutes, mille korrashoidu ja omanike vahelisi suhteid reguleerib 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Selle seaduse keskseks institutsiooniks on korteriühistu.

Vähem, kui aasta kestnud praktika käigus on ilmnenud, et korterelamute majandamist reguleerivad õigusaktid töötavad korteriühistule pandud ülesannetele vastu, kahjustavad korteriomanike kindlustunnet ja korterelamute kvaliteeti.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Andry Krassi sõnul on see, et suurte reformide puhul ei suuda seadusandja kõiki praktikas ettetulevaid olukordi ette näha, paratamatus. Küll aga ei saa aktsepteerida olukorda, kui õigusakti regulatsioonid koostatakse meelega puudulikult või vastuoluliselt, nagu on toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega.

Eesti Omanike Keskliit on nii seadusloome protsessis, kui hilisemalt juhtinud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide tähelepanu sellele, et Eestis korteriomanike enamusel puudub kortermaja üle kontroll. Ainus mõjur, mis meie kortermaju veel elus hoiab, on korteriomaniku terve mõistus.

Sellest, kui lihtsalt saab alates 2018. aastast korteriomanikega manipuleerida, räägib kõnekalt Liivalaia 5 Tallinn korterelamu näide, mille korterite arv kahekordistus ilma korteriühistu teadmata. Kahjuks ei ole see kaugeltki mitte üksiknäide, kus seadusandja „auklikud“ regulatsioonid tekitavad korteriomanikes kiusatuse oma aeg ja raha kortermaja korrashoidmise asemel advokaatidele kulutada.

Eesti Omanike Keskliit ei pea normaalseks olukorda, kus 1 miljoni Eestimaalast elavad korteriühistutes, mille majandamiskulude lahutamatuks osaks on advokaadi- ja kohtukulud, mistõttu kutsub ta Riigikogu liikmeid korterelamute majandamisnorme kriitilise pilguga üle vaatama ning muutma selliselt, et korteriühistutel taastuks kontroll kortermajades toimuva üle.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” soodushinnaga

Planeerimisseadus ja selle rakendamineKuni pühapäevani on  Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “XIXQ14” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.10.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Eluruumide üürileandjale on abimeheks käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Merko ehitab Oslos Tesla teeninduskeskuse

Merko16. oktoobril 2018. a sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Peritus Entreprenør AS ja Dula GU GmbH lepingu Tesla teeninduskeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressil Karihaugveieni tn 100, Oslo.

Leping hõlmab varasema logistikahoone renoveerimist ja rekonstrueerimist Tesla elektriautode teeninduskeskuseks. Tööd sisaldavad fassaadi paigaldust ja siselahenduste muudatusi, samuti tehnilise varustuse paigaldamist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2018. aasta oktoobris ja valmivad 2019. aasta aprillis.

Peritus Entreprenør AS on Norra ehitusettevõte, mis teostab üldehitustöid. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni alates 2016. aastast.

Domus Kinnisvara turuülevaade 10-2018: korteritehingute arv on langenud, kuid hinnad püsivad aastatagusest kõrgemal

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu septembris Eestis kokku 4091 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 285 miljonit eurot. Tehingute arv püsis augustiga samal tasemel ning eelmise aasta septembriga võrreldes langes 4%.

Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% madalam. Aastatagusega võrreldes on enamuses ülevaates toodud linnades korterite müügitehingute arv langenud, ainult Narvas oli olukord vastupidine. Korterite keskmine hind oli kõigis ülevaates käsitletud linnades aastatagusest kõrgem. Võrreldes augustiga langes keskmine hind Pärnu, Viljandi ja Kuressaare korteritel.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1762 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 191 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tõusis tehingute arv 5% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% kuid tehingute koguväärtus tõusis 3%

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 32% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2137 €/m², kuu varem oli sama näitaja 24%.

Tartu maakonnas teostati septembris 425 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 28 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 20% ja koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati nii augustis kui ka septembris ca 15% tehingutest uute korteritega. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli septembris 1701 €/m2.

Pärnu maakonnas teostati septembris 249 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 10% ja tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 8% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1916 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 135 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 7% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8% ja koguväärtus 26%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris ei toimunud Viljandi linnas uute korteritega tehinguid, kuu varem müüdi üks uus korter.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 172 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 26% ja tehingute koguväärtus 65%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 36% ja koguväärtus 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 318 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 11% ja koguväärtus 24%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

KV.EE Indeks kasvas aastaga 7,2%

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindade dünaamikat peegeldav KV.EE Indeks liigub rahulikul tõusukursil. Indeks näitab 98,8 punkti taset. See on aastagatusest 7,4 ja kuue kuu tagusest 2,8% kõrgemal.

Elamispindade turg on jätkuvalt aktiivne ja tehingute arv kõrge. Suve lõpp ja sügisene september on näidanud, et korteritehingute arv võib oodatud kestva tõusu asemel ka langeda. Aeg annab arutust, kas tegemist on trendi pöördumise või ajutise ikka ettetuleva anomaaliaga tehingute trendijoones.

Tugev tehingute arv on elamispindade hinnad hoidnud kasvamas, kuid seda vaid mõõdukal määral. Hinnaliikumistes on oluliselt vähenenud varasemalt tooni andnud uute korterite mõju. Nii pakkumistes kui tehingutes suurenenud uute korterite osakaal on hindu kiirelt kergitanud ilma, et see oleks tegelikkuses viidanud kinnisvara samaväärsele kallinemisele.

Nüüdseks on uute korterite proportsioon pakkumistes ja tehingutes muutunud stabiilsemaks ja korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE või ka maa-ametist pärit tehingute keskmine hind viitab märksa enam kinnisvara väärtuse tegelikule kallinemise määrale.

5-7% lähedale jääv kinnisvara hinnatõus jääb samasse suurusjärku sissetulekutes suurenemisega viimastel aastatel. Õige pisut aeglustuvat keskmise palga kasvu oodatakse ka eelolevatelt aastatelt. Nii võiks KV.EE indeksi samaväärne tõus olla mõistlikkusele vastav, kus koduostjate ostuvõimekus ei vähene, kuid kinnisvaraomanike vara väärtus jätkab kasvu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Domus Kinnisvara: Maakleriteenuse riiklik kontroll – utoopia või paratamatus

Domus KinnisvaraMartin Luther King-i kõne „I Have a Dream“ oli Ameerika ajaloo üks tähtsamaid sündmusi ja edasiste sündmuste ahela alguspunkt. Sel sügisel esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos tunnistati kehtetuks kutselise maakleri Kai Kööp kutsetunnistus ja olen kindel, et see sündmus on oluline alguspunkt maakleriteenuse osutamise karmistamiseks.

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ja eraomandi taasloomisest on kinnisvaramaaklerite teenuse osutamine olnud riigi tasandil reguleerimata ning koolitamine erasektori enda õlul. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda asutati 1997. aastal ning siis alustati ka kutseeksamite korraldamisega ja kutsetunnistuste väljaandmisega. Kutsetunnistuse omistamine ei ole 2018. aastal jätkuvalt kohustuslik ning kinnisvaramaaklerite teenuse standard on endiselt soovituslik. Kinnisvaramaaklerite kohatine halb maine on juhtivate kinnisvaravahendusega tegelevate ettevõtete jaoks suur probleem, mille lahendamiseks keskenduvad paljud usalduse müümisele. Raskelt saavutatud usaldus on aga kerge kaduma, kuna ebakvaliteetset teenust pakkuvad vahendajad kahjustavad jätkuvalt terve tegevusala mainet.

Vahendusteenuse osutamisel on mitmeid probleemkohti, alates ebaeetiliste võtete kasutamisest maaklerite poolt kuni omanike teadmatusest tekitatud kahjuni. Sageliesinevate probleemide tekkeajendiks on riigi suutmatus või isegi tahtmatus reguleerida nii kinnisvaramaaklerite tegevust kui ka eraisikute õigusi müüa oma kinnisvara. Riiklike regulatsioonide rakendamine on hädavajalik, kuna see tõstab oluliselt teenuse turvalisust. Millised peaksid antud regulatsioonid olema ja kuidas aitaksid need kaasa kinnisvaravahendusega seotud teenuste arendamisele ja müügile?

Kinnisvarasektoris töötades vastan tihti küsimustele, et kes on maakler ja milleks on teda vaja. Inimestel võib olla kas endal varasemalt negatiivne kogemus mõne maakleriga, toetutakse teistelt või meediast kuuldule või maakleriteenuse kui sellise kvaliteet ongi madal. Erialase kõrghariduse omamine annab vaieldamatult maaklerile vajalikud teadmised, mida pole tavainimesel ega ka hariduseta maakleril. Ebapädevus ja ebaeetilisus rikub vastutustundlike ettevõtjate mainet. Maakleriks ei hakata, maakleriks tuleb õppida, kuna selle ametiga kaasneb väga suur vastutus. Maakleriteenus ei sisalda ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast.

Kinnisvaramaaklerite teenuse standard viitab nõudele, et maaklerid peavad olema registreeritud ühtsesse andmebaasi, millest tulenevalt hakkas 2016. aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda registreerima maaklereid registrisse. Rootsi Kuningriigis on registreeritud maaklereid juba ligi 80 aastat ja selleks, et üldse saaks maakleritööd teha, peab olema lõpetatud ülikool ning läbitud praktika. Eestis ei pea kinnisvaramaakler omama kõrgharidust ega ka muud sertifikaati, mis tõendaks tema pädevust töötada antud ametikohal. Maaklerite register on hetkel lihtne nimikiri inimestest, kes sellel ametikohal töötavad ja sinna registreerimine ei ole kohustuslik. Registrisse kandmisel võtab maakler endale kohustuse järgida Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksit, kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ning kutsestandardit.

Tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse 15.06.2016 määrusest nr 25 pole võimalik ilma kutsetunnistuseta kinnisvarahindajatel elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks olevat kinnisvara hinnata. Samuti karmistati kontrolli ka kinnisvarahaldurite tegevuse üle käesoleval aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega – ka neil muutus kutsetunnistus kohustuslikuks. Samad regulatsioonid peaks kehtestama ka maakleritele, kuna see tervendab kinnisvaramaastikku, loob nii ostjatele kui ka müüjatele turvatunnet.

Maaklerite maine tõstmine on kõige keerulisem probleem, kuni riik ei sekku. Kui riik kehtestaks vajalikud uued regulatsioonid, on võimalik ka kinnisvarateenuse kvaliteeti parandada. Hetkel ei plaani riik selles osas tegutseda. Seega langeb põhikoormus suurematele kinnisvaravahendusega tegelevatele ettevõtetele, kes koos erialaliitudega (Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit) võiks panustada ühiselt maakleriteenuse regulatsiooni loomisele. Sealtkaudu paranev teenuse kvaliteet aitab lähitulevikus muuta ühiskonna suhtumist maakleriteenusesse. Inimestele on oluline, et neile pakutakse kiiret ja tulemuslikku teenust. Mitmed teised riigid on need sammud teinud ning usun, et meil on neid eeskujuks võttes võimalik võtta maakleriteenuse standard kohustuslikuks, eesmärgiga seda ka järgida kuni selleni välja, et kinnisvaramaakleri kutsetunnistus on kohustuslik.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!