Pindi Kinnisvara: remonditööde hinnad on külmal ajal odavamad

Pindi KinnisvaraIgal kevadel ägavad ehitusbrigaadid tellimuste laviini all, mistõttu tööde hinnad tõusevad ja järjekorrad venivad. Kasulik on tellimus ära teha juba talvekuudel.

Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam ütles, et enamasti ei mõtle majaomanikud vajaminevate remonditööde peale enne lume sulamist. „Paraku on siis ehitajatel käed-jalad tööd täis, hinnad laes ja kehvemal juhul nihkub tööde järjekord suisa sügisesse, talvel on ehitajad aga paindlikumad nii töögraafiku sättimisel kui tööde hinnastamisel,“ selgitas Udam.

„Lisaks tasub kriitiliselt üle vaadata, ehk on mõningaid töid võimalik teha ka talvisel ajal ̶ näiteks trepikodade värvimine või muud sarnased sisetööd pole üldse ilmastikutundlikud,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: 5 soovitust hinnakauplemiseks

Pindi KinnisvaraÜle 20 aastase kogemusega Pindi Kinnisvara maakler Olav Leok jagab omast kogemusest näpunäited, millised kauplemisvõtted on kinnisvara soetamisel tulemuslikumad.

Ole kursis võrreldavate pakkumistega. Kui omanik on tõsine müüja, siis peab ta arvestama turukonjunktuuriga ja konkureerivate pakkumistega.
Ära halvusta kaupa, see ajab omaniku turri. Paari hea sõna poetamine huvipakkuva objekti kohta ei ole nõrkuse märk, vaid annab müüjale signaali, et oled tõsiseltvõetav ostuhuviline. Objekti miinustega on ta isegi kursis ning nende pidev meelde tuletamine võib läbirääkimised nurjata.
Palu omanikul rääkida objekti ajaloo ja müügi põhjuste kohta. Taaskord võib see ekslikult tunduda tehingu rikkumisena, kuid müüja on valmis kergemini loobuma varast inimese kasuks, kes objektist hoolib ja mõistab müügivajadust.
Paku välja võimalikult paindlik tehingugraafik. Kui omanik soovib kiirustada, kiirusta. Kui omanik vajab aega elu ümber sättimiseks, anna talle aega. Kui omanik tunneb, et temaga arvestatakse, arvestab ta vastu.
Ära solva müüjat liiga madala pakkumisega. Võib juhtuda, et müügiga on tõesti kiire ning 10 protsendilised hinnaalandused pole turul midagi erakordset, kuid seda ei juhtu kunagi, kui alustad poole madalamalt. Sind lihtsalt ignoreeritakse ja pakkumisele ei vastata.

Pindi Kinnisvara: Mustamäe rohelusse kerkib ligi 300 uut korterit

Pindi KinnisvaraEelmisel nädalal väljastati ehitusluba Kadaka parkmetsa äärde uute energiasäästlike kortermajade rajamiseks, kokku ehitatakse piirkonda ligi 300 uut korterit.

Kadaka Metsapargi nime kandvat projekti arendab Hepsor OÜ, mille partner Henri Laks ütles, et kohalikel loodusesõpradel pole põhjust muretseda. „Suur osa hoonestusest paikneb vana mahajäetud Ehitajate tee peal ja parkmets jääb avatuks kõikidele soovijatele ka tulevikus,“ sõnas ta. „Peale ehitustööde lõppu muutub terve parkmets esteetilisemaks, sest kaob vana tänavaasfalt, lisaks ehitame parkmetsa ka avaliku seikluspargi,“ kinnitas ta.

Müüki korraldava Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman lausus, et ehitusloa eelselt on esimeses, 60 korteriga majas broneeritud üle poolte korteritest. „Lähipäevil algab teise maja korterite avalik müük, kuna hoonete asukoht ja mõistlik hinnatase on tekitanud suure hulga huvilisi nii Mustamäe kui muude piirkondade elanike seas,“ lisas Sooman.

Esimene Kadaka Metsapargi hoone valmib käesoleva aasta lõpus, kogu elurajooni valmimine vältab orienteeruvalt 3 aastat.

Kadaka Selverist mõnesaja meetri kaugusel paiknev Kadaka mets on Mustamäe suurim parkmets, mis laiub 19,3 ha suurusel alal.

Hepsor OÜ on üks suuremaid Eesti kinnisvaraarendajaid, mis rajab hetkel lisaks Kadaka Metsapargile järgmisi projekte ̶ Sitsi Õunaaed Põhja-Tallinnas, Valge Sirel Lasnamäe veerel ja Lauluväljaku Residentsid Kadrioru piiril. Lisaks tegeleb Hepsor arendustegevusega ka Läti pealinnas Riias.

1Partner: Uusarendused tõstsid Mustamäe korterite hinda aastaga tervelt 7,6%

1PartnerUusarendused tõstsid Mustamäe korterite hinda aastaga tervelt 7,6%

Mustamäe korteri ruutmeeter maksis 2018. aastal keskmiselt 1638 eurot, mis on 7,6 protsenti rohkem, kui aasta varem, analüüsib 1Partner Kinnisvara konsultant Margus Suumann Maa-ameti statistikat.

Margus Suumanni sõnul on hinnad linnaosas kahe aasta lõikes tõusnud lausa 16 protsenti ning seda mõjutab oluliselt uusarenduste valmimine.

“Praegu on Mustamäe piirkonnas 13 suuremat arendust, kuhu on saada vabu kortereid. Uute ja vanade majade hinnakäärid on päris suured. Näiteks kui Mustamäel on kõige populaarsemad kahetoalised, siis vanemas majas saab sellise remonditud korteri kätte 75 000-ga, aga uues tuleb vähemalt 20 000 rohkem maksta,” rääkis Suumann.

“Mustamäe vanad korterid on tegelikult moodi minemas. Kui Kalamaja hinnad on noorematele niiöelda hipsteritele kättesaamatud, siis ostetaksegi korter näiteks Mustamäele ja tuunitakse nii hästi ära, et seestpoolt kuidagi aru ei saa, et tegemist on vana paneelelamuga,” lisas Suumann.

“Sealjuures tõuseb vanade korterite ümberehitamisega järjest tihedamini esile aga probleem, millega esialgu ei arvestata. Kui toad ja köök ümber tõsta ning planeeringut muuta, siis jäetakse vastavad load ja vormistamine pahatihti tegemata. Sees elada saab, aga kooskõlastamata remont takistab edaspidi nii müüki kui laenu saamist,” hoiatas Suumann.

Fausto Capital: Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

Fausto GruppFahle Parki kerkiva Eesti Meedia uue meediamaja ehitus on jõudnud
niikaugele, et hoone on saavutanud täiskõrguse – maapinnast 33
meetrit ning merepinnast 58,6 meetrit.

Uus meediamaja tuleb kaheksakorruseline, millest maa peal asuvad kuus. Arhitektuuriliselt teeb ehitise erakordseks asjaolu, et neli ülemist korrust paiknevad 10 meetri jagu alumistest korrustest eespool, jättes mulje nagu maja ripuks õhus.

Praeguseks on meediamaja juures lõppenud karkassitööd, paigaldatakse klaasfassaadi ja katust ning alustatud on sisetöödega. Valmiv hoone on Eestis moodsaimate võimalustega meediamaja, kus asuvad koos nii raadio-, televisiooni- kui ka ajalehetoimetused. Meediamaja saab valmis selle aasta suvel.

Fahle Pargi esimese ehitusjärgu ankurrentnik AS Eesti Meedia kolib kavandatavale 8000 ruutmeetrile kõigi oma Tallinnas tegutsevate üksuste ning umbes 550 töötajaga. Lisaks kolib Fahlesse ka Stora Enso rahvusvaheline finantsteenuste keskus koos 200 töötajaga.

Fausto Capital ehitab ja rekonstrueerib Fahle Pargi arenduse esimeses etapis 21 500 ruutmeetri jagu A-klassi nõuetele vastavat äripinda. Arenduse kogumaht on enam kui 100 000 ruutmeetrit. Arhitektuurse lahenduse on teinud KAOS Arhitektid ning ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku üle 58 000 ruutmeetri kaubandus- ja äripinda ning varade maht on kokku üle 100 miljoni euro.

Nõuanded koduostjale: koduostja endise elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või soetatava eluaseme sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur mõjutab

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta.

Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda. Nii aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Uus Maa: Tallinna üüriturg globaliseerub

Uus MaaAlanud aasta jätkub Tallinna üüriturul aktiivselt. Uued töökohad, projektid, elumuutused ja välistudengite tulek on üürikorterite nõudlust ka sel aastal hoidmas stabiilsena.

Stabiilne on üüriturg olnud juba mõned viimased aastad ning meile tuttav tsüklilisus leiab aset tänavugi. Esmalt rahulik aastaalgus, siis aktiivsem kevad, seejärel suveperiood, mida peetakse üürituru kõrghooajaks ning lõpetuseks sügis-talvine rahunemine, mis on siiski üsna aktiivne periood.

Ka hinnad on paari viimase aasta jooksul püsinud üsnagi ühtlasel tasemel. Liikumised sõltuvad hooajast ja turul olevatest pakkumistest. Kohati on isegi kasulikum teha allahindluseid, selle asemel, et hoida korterit kuu või kaks tühjana.

Üürivad kõik – tudengid, iseseisva elu alustajad, spetsialistid, töötajad ja pered. Väga palju otsitakse ka nö nädalasisest peavarju Tallinnas töötamise ajaks. Nädalavahetused aga veedetakse oma päris kodus.

Viimastel aastatel on välismaalaste osa üüriklientide seas üha kiiremalt kasvanud. Seda nii kesk- kui ka äärelinnas. Palju otsitakse just ilusaid, renoveeritud kortereid. Kesklinnas eelistatakse kortereid hea asukohaga uuemaid maju, kus kõik eluks vajalik oleks jalutuskäigu kaugusel. Äärelinnas on väga oluline ühistranspordi olemasolu.

Ole väljaüürimisel tähelepanelik

Kuna Tallinn tõmbab ligi väga palju ja erisuguseid inimesi kõikjalt, on üha olulisem teha potentsiaalse üürilise kohta taustauuringuid. Internet annab selleks suurepärase võimaluse ning kohalike puhul saab nende maksekäitumise kohta infot Krediidiinfost. Tudengite puhul, kui on kahtlusi maksevõime osas, soovitan üürilepingu juurde küsida ka vanemate käendust.

Välismaalaste puhul on tausta uurimine veidi keerulisem, kuid julgustuseks ütlen, et minu kogemus nendega on olnud alati positiivne. Nad on väga abivalmid, kohusetundlikud ja vastutulelikud ning ei pelga vajadusel saata kasvõi oma töölepingut, et endast rohkem infot jagada.

Kindlasti tuleb välismaalaste puhul tähele panna kahte asja. Esiteks, väga oluline on alati küsida näha elamisluba või viisat, kuna seaduse järgi ei tohi omanik üürida korterit välisriigi kodanikule, kellel puudub seaduslik alus siin pikema-ajaliseks viibimiseks. See annab omanikule ka kindlustunde, et inimene on oma asju ajanud legaalselt. Teiseks tuleb arvestada, et tihtipeale soovivad välismaalased ka korterisse sissekirjutust, mis seadusest tulenevalt on ka nende õigus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üürikorterite nõudlus Tallinnas lähiajal ei vähene, vaid pigem kasvab eelkõige seoses rahvusvahelistumise ning töökohtade puudusega väiksemates Eesti kohtades. Hinnad püsivad stabiilsena, kuid kasvavad hooajaliselt suvel, mil nõudlus on suurem. Eelistatumad on uuemad ja renoveeritud korterid.

Keskmine üürihinnatase Tallinnas

Kesklinn

Uued:
1-toal – 400 – 550 €/kuu
2-toal – 450 – 700 €/kuu
3-toal – 750 – 1500 €/kuu

Vanemad:
1-toal – 320 – 500 €/kuu
2-toal – 400 – 550 €/kuu
3-toal – 600 – 1000 €/kuu

Mikrokorter – 350 – 600 €/kuu

Äärelinn

Uued:
1-toal – 370 – 470 €/kuu
2-toal – 430 – 650 €/kuu
3-toal – 650 – 890 €/kuu

Vanemad:
1-toal – 250 – 400 €/kuu
2-toal – 300 – 520 €/kuu
3-toal – 350 – 680 €/kuu

Ühiselamu/mikrokorter – 160 -400 €/kuu

* Nelja- ja enamatoaliste korterite hinnad varieeruvad väga tugevalt sõltuvalt asukohast, üldpinnast ja seisukorrast.

UMPA: Jagamismajandus laieneb uutele aladele

umpaSelle sajandi alguses räägiti palju võimalustest, kuidas muuta inimeste töökeskkond efektiivsemaks. Peamine ajend oli loomulikult äri kasumlikkus. Keegi ei suunanud liigset energiat töökeskkonna tervislikkuse, sotsiaalsele aspektile või mugavusele, kuna neis nähti pigem segavat, kui soodustavat mõju.

Tänaseks on suhtumine muutunud kardinaalselt. Keskkond kõige laiemas mõttes on tõusnud prioriteetide tippu. Keskkonna mõju töövõimele on teaduslikult tõestatud. Mugavus ja sotsiaalne aspekt on muutunud väga oluliseks just selleks, et töötaja rahulolu tõsta. Selle kaudu paraneb efektiivsus ja loovus ning kindlasti ka lojaalsus.2005. aastast on jagatud kontorite arv kasvanud 3-lt asukohalt 15’500 asukohani 2017 aastal. Möödunud aasta ennustus oli juba 18’900! Sellest plahvatuslik osa on toimunud aastatel 2013-2018. Selgelt on jagamine töökeskkonnas muutunud peavooluks.

Kuhu siis edasi?!

2019. aasta trende üle vaadates leidsime äärmiselt kõrgelt kohalt ka teised sektorid. Majutuse ja elukondliku valdkonnast täna juba nn. „co-living“ mudel, mis ei ole enam pelgalt vanadekodude ja sanatooriumide monopol. Samasugused trendid laienevad kõigile eagruppidele ja sotsiaalsetele staatustele. Kõikide nende muutuste taga on alati pioneerid, uskujad, kuid kasvavad need siiski kapitali jõul. Seega on vajalik mõte, näidis, tõestus ja paljundamine. Büroode puhul oleme selgelt juba paljundamise faasis. Elukondliku kinnisvara osas ilmselt näidise staadiumis aga kuhu edasi?

Mõte ei peatu piiratud sektoritega. Käesoleva aasta üheks märksõnaks oli alternatiivsed investeeringud. Vanasti loeti selle alla näiteks tanklad ja spordirajatised. Täna on spekter palju laiem. Ka jagamismajandus ja funktsioonide kombineerimine kuuluvad siia alla. Avatud töökeskkonnad, meelelahutusel tuginev kaubandus, tervishoiuteenused ja muidugi kaubandusfunktsiooni põimumine teiste segmentidega.
Kunagi liikus maailmast trend ehitada pruulikoda otse restorani. Muuta seadmed atraktiivseks ja vaadeldavaks! Ka Tallinna jõudis üks selline koht, mis pole oma populaarsust tänaseni kaotanud. Tööstuses näeme tootmisahela avamise trendi. Materjali logistika arhitektuur muutub. Laomajanduses tõstetakse võimekust tarneahela efektiivsusega. Vaheladude vajaduse vähenemine ühelt poolt ja lõpptarbija lubamine lattu teiselt poolt toob kaubanduse ja tootmise omavahel pretsedenditult lähedale. Mida me selles vallas näeme tulemas näiteks täna. Eestis ühe eduka kaubamärgi järgi tekkinud sõnaühend Stock-Office tähistas kõiki uut tüüpi väiksemaid laohooneid, milles on atraktiivne töö ja müügikeskkond. Selle toel on meie logistikahoonete üürid tõusnud juba uuele tasemele, kuna kombineerivad endas nii kontori kui laokeskkonna. Pikki aastaid oli moodsa logistikapinna üüritase 4,5-4,75 € juures. Mitte ainult Eestis vaid Euroopas laiemalt. Täna oleme läbi kombineeritud funktsiooni ja loomulikult ehitushinna kasvu jõudnud pigem 6 € piirimaile ja ülegi. On ainult aja küsimus, kui selles sektoria hakatakse vaatama rohkem ka kaubanduskomponendi osakaalule, mis tähendab, et üürid võiksid ju vabalt olla ka 10-15€ ruutmeetri kohta kuus. IK on täiesti veendunud, et lähiajal näeme seda tulemas.

Miks see vajalik on?

Kaubanduse kombineerumisel suurtes keskustes meelelahutusega, mis täna on tagasi pöördumatu trend, muutub mõningates vähem pinnaefektiivsetes segmentides (näiteks mööbel jms) pea võimatuks käia kaasas hinnaralliga mida see kaasa toob. Müügipinna tegelik vajadus kahaneb ja selle hind paratamatult tõuseb. Kuhu siis peaks liikuma kaup mis siiski vajab suuri pindasid? Lattu? Vaevalt küll, atraktiivsuse komponent on täna juba liiga tugev. Eraldi hallidesse? Küsitav, see oleks pigem tagasiminek. Keskuste sünergia on märgatavalt kõrgem, kui nö oma käe järgi kujundamine.

Väga suure tõenäosusega tulevad siin appi jällegi kombineeritud funktsioonid. Mis siis, kui ladu oleks meeldiv? Mis siis, kui töökeskkonna, müügikeskkonna ja ladustamise vahel piir täiesti kaob. Kui laotööline võib kanda lipsu ja kõndida riiulite vahel kasvõi sokkis? Milliseid täiesti uusi teenuseid ja kogemusi see võiks luua?! See eeldab muidugi koopereerumist, jagamist, avanemist ja kõiki uusi trende. Kaasa arvatud täiesti uute sündmuste toomist tavatutesse ruumidesse. Väga suur väljakutse aga efektiivsuse, mugavuse, kreatiivsuse ja lojaalsuse otsingul on kõik lubatud. Selline pind, nimetagem seda kasvõi teatud tüüpi loftiks, võiks oma efektiivsuse ja kombineeritud võimalustega vabalt õigustada kahekohalisi üürinumbreid ja tuua kliendi täna veel avastamata asukohtadesse. Vaatame, kas meie ennustus ka miskit maksab!

Selle looga me tahame juhtida tähelepanu kinnisvara valdkonna (nagu ka majandus laiemalt) muutustele, mis ei tulene pelgast soovist olla põnev, vaid tegelikust vajadusest, mille majanduskeskkonna muutus meile peale paneb. Kõrgemad üüritasud ei tule arendaja soovist teenida suuri kasumeid, vaid soovist luua midagi uut, mis vastaks muutunud reaalsusele.

Marmel Kinnisvara: Maakleri lisaväärtused

Marmel KinnisvaraNii sotsiaalmeedias kui ka isiklikest kogemustest tulenevalt on mul silma jäänud õhku visatud kahtlus või küsimus, et ausalt, no mis lisaväärtust see maakler üldse pakub!?

Selleks, et antud teemat selgemini mõistetavalt lahata, astun ma korraks kinnisvaramaailmast välja

ja toon näite hoopis kulinaariast. Võin julgelt öelda, et enamik meist on ilmselt väljas söömas käinud, paljud ka regulaarselt. Kindlasti on põhjused erinevad – kes käib väljas einestamas mugavuse pärast, kes elamuse ja mõni teine hoopis kogemuse tõttu. Arvestame sellega ja oleme nõus, et üldiselt sellised käigud kergendavad kukrut märksa rohkem, kui näiteks ise kodus toitu valmistades. Loomulikult on meie seas neid, kes teavad täpselt, kuidas pottide ja pannidega ümber käia ning teevad seda ülimalt hästi, gastronoomi tasemel. Tihti piirdub enamik siiski vanade heade koduste roogadega. Kuid vahest siiski tahaks ju proovida midagi enamat. Võtame näiteks veisefilee. Pealtnäha lihtne ettevõtmine, hea tükk liha ja kuum pann. Mis siin keerulist on? Tegelikult, kellel vähegi aimu kokakunstist, teavad, et selle pealtnäha lihtsa roa valmistamisel on rida väikeseid, kuid ülitähtsaid nüansse alates parima tükki valimisest ja ettevalmistamisest kuni serveerimiseni. Ajakulust ja segadusest, mis sellega kaasneb, ma ei hakka isegi rääkima. Kõik peab toimuma süstemaatiliselt, läbimõeldult ja väga täpselt ajastatult. Siit tulebki välja vahe, kas kliendi ette jõuab koeralegi kõlbmatu lihatükk või maitserohke ja suus sulav meistriteos.

Ülekantud tähenduses on maakler Sinu peakokk, kinnisvaraturg tema köök ja veisefilee kliendi kodu. Maakleri kõige suuremad väärtused on tema aeg, kogemused ja teadmised ning oskused need elemendid omavahel efektiivselt kokku segada. See on miski, millega üldiselt on kellelgi, kes ise kodu müümist proovida tahab, väga raske võistelda, isegi, kui neil endil on juba mõningane kogemus olemas. Eriti just sellepärast, et ei osata arvestada peenete nüanssidega, mis loovad kuvandi, mille põhjal ostjad oma esmased otsused alateadlikult teevad. Tänasel aktiivsel ja konkurentsirohkel turul on hea algne kuvand väga tähtis ja iga väiksemgi eelis võib osutuda otsustavaks. Hea maakler teab ja oskab seda ka oma kliendile edasi anda, sest viimane siseneb turule oma arusaama ja tõlgendusega hetkeseisust, kuna tihti puuduvad tal teadmised ja kogemused telgitagustest, olgu see siis kas õige hinna määramisel või turundusvõtete rakendamisel.

Nagu ma oma eelmises postituses („Milleks mulle leping?”) kirjutasin, siis maakler on pigem omaniku käepikendus, avades viimasele uksed, millest ta isegi teadlik polnud. Suurim vahe omaniku ja maakleri vahel tulenebki sellest, et ühe tegevust võib üldjuhul nimetada passiivseks ja teise oma aktiivseks tegevuseks. Passiivne tegevus kujuneb selliselt, et pannakse üles kuulutus ja loodetakse parimat, enamasti ei midagi enamat. Samas aktiivne müük on kogum erinevatest läbimõeldud tegevustest, mis paljuski tiirlevad ümber kliendibaasi, mis ongi kõige võimsam relv maakleri arsenalis. See tohutu kogum kontakte on välja kasvanud tehtud tehingutest, kokkupuutest hetkel aktiivselt otsivate huvilistega ja loomulikult investoritest, kes otsivad läbi maaklerite võimalusi oma vahendeid rakendada. Muidugi on aktiivsel maakleril veel palju erinevaid kanaleid, kuidas leida ja suunata huvilisi õigele teele, mis toobki mind järgmise väärtuseni, milleks on inimeste suunamine. Kahjuks on nii, et me ei ela täiuslikus maailmas ja tihti peavad inimesed mõningaid järelandmiseid tegema. Maakleri üks ülesanne on raamidest väljapoole vaadata, nõustada ja pakkuda alternatiive, tihti selliseid, mida ostjad ise algselt ei oleks kaalunud, kuid mis osutuvad nende jaoks siiski väga heaks valikuks. Sellise lahendusega tehingud ei leiaks pea kunagi aset ilma maakleri abita.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et maakleri ülevaade suurest pildist, tema võime adekvaatselt olukorda hinnata ja nii-öelda „punkte ühendada” ongi teda defineeriv väärtus. Seda seetõttu, et maakleri ülesanne ja suuri soov on viia kokku tehingu osapooled ning lahendada sel teekonnal kõikvõimalikud takistused (nii juriidilised kui ka tehnilised), säästes sellega oma klientide aega ja vaeva. Täpselt nagu iga oma ala eksperdi puhul, olgu see siis hinnatud kokk oma veisefileega või Valmar Marmelist, nende tegemisi kindlasti alahinnata ei tasu, sest antud panus ja tulemus lihtsalt ületavad Sinu ootuseid.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 07/03/2019

Kinnisvara korrashoiu süsteem20/11/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“, mille eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
  • erasektori kinnisvara omanikud;
  • haldusteenuse pakkujad;
  • avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
  • kõik haldusettevõtete töötajad;
  • ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
  • riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
  • ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
  • tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
  • tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
  • antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 07/03/2019 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN Capitali hallatavate varade maht saavutas 700 miljoni euro piiri

EftenEfTEN Capitali poolt valitsetava nelja ärikinnisvarafondi kogu varade maht oli 2018. aasta 31. detsembri seisuga kokku 650 miljonit eurot. Lisades fondide mahule EfTEN Capitali grupi poolt valitsevate eramandaatide ja väiksemate kinnisvaraportfellide mahud, on EfTEN Capitali kogu hallatav varade maht 700 miljonit eurot, mis tähistab fondivalitseja jaoks uut rekordit. Allpool esitame ülevaate kõigi fondide esialgsetest, auditeerimata majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS
Möödunud majandusaasta jooksul viis fond edukalt lõpuni nii Viljandi UKU Keskuse kui Jelgavas asuva RAF Keskuse laienduste ehitustegevuse. Mõlemad keskused on üürilepingutega kaetud ning täismahus külastajatele avatud. Aasta esimeses pooles tegi fond 10’nda eduka üksikvarast väljumise müües Laki 24 büroohoone Tallinnas. Aasta teises pooles otsustasid fondi investorid pikendada fondi tähtaega 5-aasta võrra kuni 2027. aastani. Lisaks iga-aastasele dividendimaksele viiakse läbi fondi aktsiakapitali vähendamine 14% ulatuses võrreldes sissemakstud aktsiakapitaliga. Kokku plaanib fond maksta aktsionäridele 2019. aasta jooksul nii dividende, kui läbi aktsiakapitali vähendamise 25% võrreldes fondi sissemakstud aktsiakapitaliga.

EfTEN Kinnisvarafond AS

Fondi asutamisaasta:2009
Varade maht:215,2
Investeeringute arv:18
Omakapital:105,3 m€
Müügitulu:15,6 m€ (2017 – 16 m€)
Puhaskasum:10,8 m€ (2017 – 9,5 m€)
ROIC (return on invested capital)1:17,8 %
Fondi staatus:investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond II AS
Fond tegi 2018. aastal oma viimase uue üksikinvesteeringu omandades Marienthali ärikeskuse Tallinnas, Mustamäel. Aastalõpu seisuga kuulub fondi portfelli 6 üksikinvesteeringut, mille kogu õiglane väärtus on 243 miljonit eurot. Seoses fondi tegevusmahu saavutamisega ei jätka fond enam uute objektide omandamist ning fond sisenes hoidmisfaasi. Vastavalt fondi dividendi poliitikale plaanib fond maksta 10,2 miljonit eurot brutodividende, mis on 10,5% võrreldes sissemakstud omakapitaliga. Bruto dividendideks tasutakse 80% iga aastasest fondi vabast rahavoost.

EfTEN Kinnisvarafond II AS

Fondi asutamisaasta:2015
Varade maht:263,2 m€
Investeeringute arv:6
Omakapital:138,3 m€
Müügitulu:29,2 m€ (2017 – 24,4 m€)
Puhaskasum:14,4 m€ (2017 – 19,9 m€)
ROIC (return on invested capital)1:15,2%
Fondi staatus:investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund III AS
EfTEN Real Estate Fund III AS’i 2018. aasta olulisimateks sündmusteks oli „Evolution“ büroohoone soetus Vilniuses, DSV Riia logistikakeskuse valmimine ning Tallinnas Tähesaju ärilinnakus kinnistu Hortese aianduskeskuse ehitusega alustamine. Aasta viimasel kuul sõlmis fond võlaõigusliku kokkuleppe ABC Motorsi poolt üüritava Renault keskuse ostu- ja tagasiüürimise tehingus. Tehing viiakse lõpuni 2019. aasta jaanuari kuu jooksul. 2019. aasta kevadel plaanib fond läbiviia täiendava aktsiaemissiooni tulevikus plaanitavate uute objektide omandamise rahastamiseks. Fondil täitus esimene täisaasta börsiettevõttena Nasdaq Balti põhinimekirjas. Fond jätkab investeerimistegevust juhindudes oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. Peale fondi aktsiate noteerimist börsil on fond tähtajatu.

EfTEN Real Estate Fund III AS

Fondi asutamisaasta:2015
Varade maht:108,5 m€
Investeeringute arv:10
Omakapital:50,5 m€
Müügitulu:8,7 m€ (2017 – 7,3 m€)
Puhaskasum:6,3 m€ (2017 – 6,5 m€)
ROIC (return on invested capital)1:17,6%
Fondi staatus:aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund 4
Seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS’i investeerimistegevuse lõppemisega, asutas EfTEN Capital uue core and core plus investeerimisstrateegiaga Balti ärikinnisvarafondi, EfTEN Real Estate Fund 4. Fondivalitseja kaasas esimeses ringis 95 miljoni euro ulatuses omakapitali, mis investeeritakse 5-aastase investeerimisperioodi jooksul Balti ärikinnisvarasse. Fond viis 2018. aasta detsembri alguses lõpuni kahe investeerimisobjekti omandamise – moodne bürookompleks Tallinnas, Kadrioru Ärikeskus, ning RYO kaubandusekeskuse Panevežyses. Kuna fondi majandustegevus algas 2018. aasta detsembris, avaldame fondi täpsemad majandustulemused 2019. aasta esimeses poolaastas.

Fondijuhi kommentaar:

Oleme rahul kõigi nelja fondi majandustegevuse arenguga möödunud, 2018. aastal. Uusi kinnisvara investeeringuid tegime kokku 100 miljoni euro ulatuses. Lisaks viisime lõpuni RAF Keskuse ja UKU Keskuse laiendustööd – mõlemad kaubanduskeskused on nullist alates EfTENi enda poolt arendatud. Lootsime näha rohkem uusi investeerimisvõimalusi oportunistlikus ja väärtus lisasvas strateegias, mida viime ellu EfTEN Real Estate Fund III AS kaudu, kuid kahjuks turg neid piisavalt ei pakkunud. Usume, et 2019. aastal oodatav Balti kinnisvaraturu jahtumine loob uusi investeerimisvõimalusi, mida plaanime meie kolmanda kui ka neljanda fondi kaudu kasutada. Fondide investeerimistegevuses jätkame senist konservatiivset investeerimispoliitikat, mis on pikaajalise edu aluseks.

Merko: Politseijaoskonna uue peakontori leping Kaunases

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba ning Leedu Vabariigi siseministeeriumi politseiosakond (avalik-õiguslik asutus), on sõlminud avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP lepingu Kaunase rajooni politseijaoskonna uue peakontori projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks Kaunases aadressil Radvilenu tee 1 ning selle hilisemaks haldamiseks.

Lepingu raames teostab UAB Merko statyba projekti jaoks loodud ettevõtte UAB VPSP 2 (eraettevõte) kaudu A++ energiaklassiga administratiiv- ja haldushoonete projekteerimis- ja ehitustööd kogupinnaga 6423 ruutmeetrit, lisaks rajab parklad ja muu infrastruktuuri. Eraettevõtte kanda on ka projekti finantseerimine.

Projekteerimine ja ehitus kestab kuni 36 kuud. Pärast hoonete valmimist osutab eraettevõte neis haldus- ja hooldusteenuseid 12 aasta jooksul.

PPP-lepingu nominaalväärtus on 23,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu periood on kokku 15 aastat ning lepingumakseid hakkab avalik-õiguslik asutus tegema hooldusperioodi algusest.

UAB Merko statyba on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Arco Vara prognoos 2019: Pärnu korteriturgu kujundavad tehingud uute korteritega

Arco Vara2019. aastal on Pärnu maakonna korteri- ja elamuturul oodata hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandumist, turuaktiivsus püsib 2018. aastaga sarnasel tasemel või kasvab mõnevõrra valmivate korterelamute arvelt.

Lõppenud aastal pöördus Pärnu maakonnas varasem turuaktiivsuse kasv prognoositult langusesse, kinnisvaratehingute arv vähenes aastaga 6,9%. Tehinguhinnad jätkasid kasvamist, seda ennekõike elamuturul. Pärnumaa elamuturul tehti 439 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 52 500 eurot, aasta lõikes alanes see 9,5%. Pärnu linna elamuturul tehti 124 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 103 500 eurot, mida oli 30% aasta varasemast rohkem.

Edasist turuaktiivsuse kasvu takistab asjaolu, et potentsiaalsed ostjad eelistatavad parema siseviimistluse ja põhikonstruktsioonidega elamuid, kuid valdava osa pakkumisest moodustavad kehvemas seisukorras elamud.

Pärnumaa korteriturul tehti möödunud aastal 1197 tehingut, mida oli 11% vähem kui aasta varem. Mediaanhinna senine võrdlemisi kiire kasv aeglustus, keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 954 €/m2.

Pärnu linnas tehti eelmisel aastal 772 korteritehingut ehk 16% vähem kui 2017. aastal. Tehingute mediaanhinnaks kujunes 1154 €/m2, mis on 6,6% aastatagusest kõrgem.

Meelepäraste pakkumiste vähesuse ning hinnakasvu tõttu on nii Pärnus kui ka mujal maakonnas ostetud järjest enam kehvemas seisukorras kortereid, et need enda äranägemise järgi remontida. Hinnakasvu edasisel pidurdumisel see tõenäoliselt muutub, sest võimalusel eelistavad ostjad hea kuni väga hea siseviimistlusega varasid.

Kuna korterituru kasv on pöördunud languseks, tuleb edaspidi arvestada müügiperioodide pikenemisega. Oodata on üksikute arendusprojektide lisandumist ning juba ehitamisel olevate korterelamute arvelt periooditi tehingute arvu ja hinnataseme mõningast kasvu.

Suurele osale ostjaskonnast on uued korterid kasvanud pakkumishindade tõttu muutunud kättesaamatuks, see on elavdanud üüriturgu. Nõudluse kasvu on märgata just 2- ja enamatoaliste üürikorterite vastu.

Kuna suveperioodiks pakutavate üürikorterite arv on kasvanud, on hakanud ka puhkajad eelistama parema asukohaga ning visuaalselt kenamaid ja mugavamaid kortereid, nende eest ollakse nõus pisut enam tasuma.

Tõusnud on ostjaskonna huvi elamumaa kruntide vastu, ka pakkumiste arv asus eelmise aasta keskpaigast kasvama. Mullu tehti Pärnumaal hoonestamata elamumaaga 272 tehingut, neist 26 Pärnu linnas. Pärnu maakonnas kujunes hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute mediaanhinnaks 6,32 €/m2, Pärnu linnas 45,1 €/m2 ehk koguni 160% rohkem kui eelnenud aastal.

Pärnu linnas on väärtustatud eelkõige mereäärsed ja kesklinna piirkonna elurajoonid. Sealse kõrge hinnataseme tõttu on aga ostjaskonna huvi hakanud kasvama odavamate kruntide järele linna lähipiirkondades, eelistatumad on 1500 – 2500 m2 krundid looduskaunis kohas. Tehinguaktiivsust pärsib see, et pakkumisse lisanduvad pigem ostjaskonna nõuetele mittevastavad kinnistud.

Pikemas väljavaates pole ei Pärnumaa elamu- ega korteriturul märkimisväärset tehinguaktiivsuse kasvu oodata, seda peamiselt eratarbimisega seotud kulutuste kasvamise, senise kiirelt kasvanud sissetulekute kasvutempo mõningase aeglustumise, senise kinnisvarade pideva kallinemise ning ühtlasi perspektiivis intressitaseme kasvamise tõttu. Hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvutempo taandub, turuaktiivsus püsib 2018. aastaga sarnasel tasemel või uute korterite asjaõiguslepingute taustal mõnevõrra kasvab.

Rahvastiku vananemisest tulenevalt on maakonnas oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul, vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tulemusena püsib nõudlus väiksemate korterite vastu.

Pärnu linnas jäävad ostjaskonna huviorbiiti Mai ja Papiniidu piirkonna paneelmajade korterid, soodsa hinnaga renoveerimist vajavad korterid ja kuni 150 000 eurot maksvad elamud, samuti elamukrundid. Potentsiaalsed ostjad otsivad konkreetset lisaväärtust, olgu selleks siis vaade veekogule, kõrged laed, lifti olemasolu korterelamus, elamu või korteri paiknevus ilmakaarte suhtes või kinnistu ajalooline pärand.

Pärnu maakonnas müüdavate varade märksõnadeks jäävad soodne suur korter noorele perele ja soodne korter poe ning bussipeatuse naabruses maakodust väsinud eakale. Väga suur nõudlus püsib merelähedaste maakodude järele, huvi on ka soodsa hinnaga maamajade vastu, mida oma äranägemise järgi renoveerida, samuti linnalähedastes uusarendustes kerkivate elamute vastu.

Eesti elamumajanduspoliitika tegelik pale, maapiirkonna korterelamu vaagub hinge

2018 aasta oli korteriühistute jaoks terade ja sõkalde eraldumise aasta, sest tänu kõigis kortermajades korteriühistute tekkele sai selgeks, millistel korteriühistud on jätkusuutlikud, ning, kelle saatuseks on seniste protsesside jätkumisel surmale hääbumine.

Riiklike korterelamute rekonstrueerimistoetuste saamisel on maal asuvad korterelamud olnud läbi ajaloo vaeslapse osas. Ikka ja jälle on peamise põhjusena nimetatud maapiirkondades asuvate korteriühistute- ja korteriomanike aktiivsuse puudumist. Paraku näitas 2018 aasta, et vaatamata korteriühistute loomisele liikusid toetused maapiirkondadest ikkagi suure kaarega mööda. Tänu korteriomanike donkihotlikele pingutustele selgus, et korterelamu rekonstrueerimistoetuse saamisel ei olegi põhiprobleemiks korteriühistu puudumine, vaid korterite madal turuhind, mis ei võimalda korteriühistutel pangast renoveerimislaenu saada. Korterelamute toetussüsteemide küünilisuse tippnäiteks sai Järvamaal, Käru alevikus asuva korterelamu kaasus, millele SA Kredex „andis“ rekonstrueerimistoetust lausa kaks korda, ning mõlemal juhul jäi see välja maksmata põhjusel, et pankade jaoks on aleviku tulevik, kus korterelamu asub, perspektiivitu.

Olukord, kus Eesti riik saab toetada vaid neid korteriühistuid, kes on tänu kõrgetele kinnisvarahindadele niigi eelisseisus, ei anna lootust, et maal asuvad korterelamud võiksid elamistingimuste poolest linna korteritele järele jõuda ning nii on maapiirkondades asuvate eluruumide madalamast elukvaliteedist saamas uus linnastumise mootor. Ilma liialdamata saab öelda, et maal asuvad korteriomanikud peavad oma eluaseme nimel surmaheitlust ning selle võitluse kaotajatel ei ole teist alternatiivi, kui kolida keskusesse, mis on pankade arvates piisavalt perspektiivikas.
Mida rohkem jääb tänase maal asuva korteri turuhind alla ehitushinnale, seda suurema tõenäosusega lõpeb ka tema eksistents. Hoolimata sellest, et regionaalne areng on Eestis riiklik prioriteet, ei viita mitte miski, et riigil oleks plaanis maal asuvatele korteriomanikule appi tulla. Selle veenvaks kinnituseks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti lakooniline vastus juhtumite kohta, kus korteriomanikel puudub korterite madala hinna tõttu võimalus saada oma korterelamule rekonstrueerimistoetust. Selline on seadus! Paistab vägagi, et lahenduse asemel tegutseb minister Tammist süü Riigikogule veeretamisega ja ettekäänete otsimisega. Või siis arvab ta tõsimeeli, et Eesti seadused peavadki olema pankade nägemusega kooskõlas?

Meeldib see meile või mitte, kuid olukorras, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium annab korteriomanikele otsese mõista, et korterelamute tulevik on sõltuvuses pankade otsustest, ei ole maal asuvatel korterelamutel teist võimalust, kui hakatagi olukorra päästmiseks oma korterite turuväärtust kunstlike meetoditega tõstma. Kunstlikult seetõttu, et maal asuvate korterite turuväärtuse tõstmiseks ei piisa ainult korterelamu heast seisukorrast, vaid „tegutsema tuleb hakata“ ka kohaliku kinnisvaraturu pakkumise ja nõudluse vahekorra reguleerimisega. Eelkirjeldatud võimaluse absurdust silmas pidades peab Eesti tänane elamumajandusstrateegia seisnema korterelamute maapiirkondadest väljajuurimises.

Maal asuvate korterelamute taandarengu arenguteele pööramiseks ei piisa vähemast, kui senise elamumajandusmudeli, mille märksõnaks on olematu planeerimine üleriiklikul tasandil, muutmisest. Täna annavad erinevad ministeeriumid üksteise võidu välja korterelamute majandamist puudutavaid vastuolulisi ja mittetäidetavaid määruseid, lootes naiivselt, et kokku jooksnud jalgratas uuesti veerema hakkab. Selle asemel tuleks neil aga koos omavalitsusjuhtidega maha istuda ning hakata ühiselt olukorrast väljapääsu otsima. Maal asuvate korterelamute tehnilist ja majanduslikku silmas pidades tuleb seda teha juba täna, sest homme ei ole enam midagi päästa. Isegi siis, kui korterelamute maapiirkondadest väljajuurimine ongi meie poliitikute eesmärk, väärivad korteriomanikud vähemalt sellekohast selgust, et teha ka ise adekvaatseid otsuseid.

Kokkuvõttes väljendub loomuvastases korterelamute toetuste süsteemis, mis jätab abita selle, kes reaalselt abi vajab, ning toetab neid, kellel on ka ilma lahendus käeulatuses, Eesti elamumajanduspoliitika tegelik pale. Kui lisada siia 2018 aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega korteriühistutelt võetud võim kaasomandi üle ja korteriomanike kokkuleppe instituudi kaotamine, siis saab maal asuvate korterelamute seisukorra allakäik üksnes kiireneda. Selle paradigma muutmiseks vajab Eesti elamumajanduse arengustrateegiat, mis vaatab tekkinud olukorrale ausalt otsa ning ütleb, kas maal asuvatel korterelamutel on Eesti Vabariigis tulevikku või mitte?

Andry Krass, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

Omanike Keskliit: Koduomanikud valivad võitjat tiitlile “Koduomaniku sõber” ja “Koduomaniku Kiusaja”

Eesti Omanike Keskliit / EOKLJuba 10. korda valivad koduomanikud hääletamise teel võitja tiitlile “Koduomaniku Sõber” ja mainimata ei jää ka vaenlased ja sõprade vaenlased nimetusega “Koduomaniku Kiusaja”.

Hääletada saab ka www.petitsioon.ee.

“Koduomaniku Sõber 2018” kandidaadid

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Aktiivne vabaühenduste kaasaja, huvigruppe arvestav ja koostööaldis seaduslooja

2018. aastal kaasati koduomanike esindajaid aktiivselt erinevatele aruteludele ehitus- ja elamumajandusevaldkonnas, toetuste teemal ja seadusloomes üldiselt. MKM leevendas liginullenergiahoonete nõudeid ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda KredExi kaudu lammutustoetust.

2. Maa-amet ja uued e-lahendused

Amet muutis geoportaalis kättesaadavaks kaardiandmed kodukoha kohta ning käivitas tehnorajatise talumistasude kalkulaatori.

Geoportaal on nüüd turvalisem ja täiendatud nii tehniliselt kui ka sisuliselt lisades kaardikihte: põhikaart on nüüd digitaalne; valmis uus kasutajaliides, taimkatte kõrgusmudel, müraandmete, lennuandmete, kallete ja nitraaditundliku ala rakendus ning uus kiirpäringusüsteem; täienes mullastiku, üleujutusalade ja ajalooliste kaartide kaardirakendus; lisati uued ortofotod jne. Kõrgusi ja sügavusi arvestatakse nüüd Euroopa süsteemi alusel (mitte Kroonlinna nulli alusel).
Käivitati talumistasude kalkulaator, kus iga maaomanik saab kiirelt teabe tema maal olevate tehnorajatiste omanike, rajatiste kaitsevööndi ulatuse ning võimaliku talumistasu suuruse kohta.

3. Telesaade Kuuuurija ja Katrin Lust

Julge omanike kaitsja ja valusate seadusaukude avalikustaja.

Teame, et korteriühistute valitsemisel on palju probleeme ning seadustega trikitades on võimalik korteriühistus otsustamine üle võtta (Tallinnas, Liivalaia tn 5 juhtum). Puuküürnike teemaga peavad omanikud rinda pistma juba aastaid. Tänuväärne on KUUUURIJA julgus need probleemid avalikkuse ette tuua keeles, mis on enamusele arusaadav. Telesaade on ekstreemses ja lihtsas keeles esitlenud valukohti, mis paljudele korda lähevad. Osavalt on mured esitatud nii, et ei saa öelda – võõras mure.

4. Justiitsministeerium ja uued talumistasud

Tehnovõrkude talumisele kehtestati uued suuremad talumistasud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu võttis südameasjaks, et aastaid põhiseadusvastaseks tunnistatud tehnorajatiste talumistasud saaksid välja töötatud ning Riigikogus vastu võetud. Kuigi tasud pole ideaalsed, tõusevad need metsa- ja põllumajandusmaa osas siiski kordades. Omanikele makstakse nõudmisel talumistasu 7,5% maa maksustamishinnast ja hüvitatakse muud vältimatud kulud.

“Koduomaniku Kiusaja 2018” kandidaadid

1. Kultuuriministeerium ja muinsuskaitseseaduse eelnõu

Uus muinsuskaitseseadus kitsendab omanike õigusi ülemääraselt ja ei taga omandipiirangute hüvitamist.

Riigikogu menetluses on uus kultuuriministeeriumi väljatöötatud muinsuskaitsesedus, mis jätkuvalt sätestab ulatuslikud piirangud ca 135 000 isikule, kes elavad muinsuskaitsealadel või omavad ehitismälestisi. Seadus ei taga piisavalt omandipiirangute ja tööde kallinemise hüvitamist ning sätestab ulatuslikud loakohustused ja eeltingimused, samas jätab ametnikele väga suure otsustusõiguse.

2. Siseministeerium ja uued tuleohutusnõuded

Kortermajade tuleohutusnõuded karmistati tagasiulatuvalt.

Siseminister kehtestas määrusega uued “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, mis paneb omanikele kohustuse välja vahetada koridoride-keldrite aknad ja uksed tulekindlamate vastu. Sellel määrusel on tagasiulatuv jõud, mistõttu pannakse omanikele miljonitesse eurodesse ulatuv rahaline kohustus.

3. Tehnilise Järelevalve Amet

Amet ei suuda kontrollida gaasiseadmete ohutut paigaldamist ja selgitada vingugaasi eluohtlikkust, samuti pürotehnika kasutamist.

TJA vastutusalasse jäävad teemad, mis on meie kodu ohutusega väga otseselt seotud. Amet ei ole aru saanud kogu teema tõsidusest vaatamata inimohvritele. Vastutus gaasiseadmete korrashoiu kohustuse osas on ebaselge. Ameti pädevusse kuulub ka lõhkematerjalide seaduse rakendamine ja järelevalve. Ilutulestike kontrollimatu kasutamine ohustab inimeste tervist ja vara.

4. Korteriühistute ülevõtjad

Seaduse auke kasutades on trikitades üle võetud otsustusõigus korteriühistutes.

Korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab võimalusi muuta teiste elu “põrguks maa peal”, mida on kajastanud ka telesaade “Kuuuurija”. Ja ikka leidub ametnikke, kellel ei teki kunagi kahtlusi kinnitada tehinguid, mis ilmselgelt toovad kellelegi kaasa kahju (vara väärtuse vähenemise) ja mure oma kodu pärast. Korteriühistu ülevõtmine korteriomandi jagamise kaudu on näide heade kommete vastasest käitumisest, kus eesmärk pühitseb abinõu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine