EfTEN Real Estate Fund III: Korralise üldkoosoleku otsused 17.04.2019

17.04.2019. aastal toimus Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuses II korrusel aadressil Tallinn, Rävala pst 3, EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek. Koosolekul osales 172 aktsionäri, kes esindasid 78,55% kõikide aktsiatega esindatud häältest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

2018. majandusaasta aruande kinnitamine
Aktsionärid otsustasid 2 531 162 hääle ehk 100 % poolthäälega kinnitada EfTEN Real Estate Fund III AS-i majandusaasta aruande 2018 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Kasumi jaotamine
Aktsionärid otsustasid 2 531 162  hääle ehk 100 % poolthäälega jaotamata kasumi seisuga 31.12.2018. a summas 13 990 000 eurot jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali – 315 000 eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend)  0,95 eurot aktsia kohta –  kokku 3 061 408 eurot;
Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 07. mail 2019 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 06. mai 2019. aasta. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2018. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 09. mail 2019 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Aktsionärid otsustasid 2 530 087 hääle ehk 99,96 % poolthäälega suurendada fondi põhikirjalise investeerimistegevuse jätkamiseks aktsiakapitali 10 000 000 euro võrra uute aktsiate emiteerimise teel alljärgnevalt:
a) Emiteeritakse 1 000 000 lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot, mille tulemusel on aktsiakapitali uueks suuruseks 42 225 350 eurot;
b) Aktsiate eest tuleb tasuda rahalise sissemaksega fondi arvelduskontole nr EE532200221061960175 Swedbankis;
c) Aktsiad lastakse välja ülekursiga. Ühe aktsia eest tuleb tasuda selle nimiväärtus, mis on 10 eurot ning ülekurss alampiiriga 6,0 eurot, millest kõrgema ülekursi võib määrata nõukogu hiljemalt märkimise alguseks, 30.04.2019 seisuga aktsia puhasväärtuse alusel;
d) Uute aktsiate märkimine ja tasumine toimub vastavalt enne pakkumise algust avaldatavas prospektis märgitud korrale ajavahemikul 16. mai 2019 kl 09.00 – 31. mai 2019 kl 16.00.
e) Fondi olemasolevatel aktsionäridel, s.t isikutel, kes on kantud fondi aktsionäride nimekirja 07. mai 2019. aasta Nasdaq CSD tööpäeva lõpu seisuga, on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuste summaga kahe nädala jooksul aktsiate märkimisperioodi algusest.
f) Aktsiate pakkumine loetakse liigmärgituks, kui märkimisavaldusi on rohkem kui 1 000 000 aktsia märkimiseks. Liigmärkimise korral otsustab fondi nõukogu aktsiate jaotuse ja tühistamise;
g) Juhul, kui märgitud on vähem kui 1 000 000 aktsiat, on fondi juhatusel õigus pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud.
h) Emiteeritavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates 2019. majandusaasta eest.

Aktsionärid otsustasid 2 530 087 hääle ehk 99,96 % poolthäälega eeltooduga seoses esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas ning anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

KV.EE indeks: kas elamispindade hinnatõus on peatunud?

Kinnisvaraportaal KV.EEKV.EE indeks, mis peegeldab elamispindade pakkumishindade muutusi, on taandunud 103,2 punktile. See on kuu aja tagusest 1,4% allpool. Elamispindade pakkumiste arvu indeks on 75,5 punkti ehk eelmisest kuust 0,8% kõrgemal.

Elamispindade pakkumistest ja seega pakkumishindade mõjuritest suure ja olulise osa moodustavad korterite müügipakkumised. Korterite müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on pea kõikides Eesti korterituru olulistes piirkondades mõne euro võrra allapoole liikunud.

Korterihindade ruutmeetrihinna mõne euro suuruse languse üks lihtne põhjendus võib olla asjaolu, et kinnisvaramüüjad on portaalis KV.EE müügihindu langetanud.

Eelkõige Tallinna kohta võib käia ka teine selgitus. Nimelt on Tallinnas kallite uute turu keskmisest olulisemalt kallimate korterite müüki lisandumine pidurdunud. Küll lisandub pakkumisse odavama otsa uusi kortereid. Seega võiks KV.EE Indeksi statistiline langus vähemalt osaliselt olla põhjendatud pakkumises olevate korterite struktuuri muutusest.

Elamispindade tehingute arv Tallinnas ja Harjumaal (kui turu suurimas ja trende loovas piirkonnas) on viimase kolme kvartali jooksul mõnevõrra vähenenud. Selles valguses poleks sugugi imelik, kui senine mõõdukas pakkumishindade tõus muutub hinna paigalseisuks või üksikjuhtumitel tagasihoidlikuks hinnalanguseks. Hinnalangusest saab olla eelkõige juttu olukorras, kus kinnisvaramüüja on oma turuväärtust oluliselt ületava hinnaootuse allapoole korrigeerima.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lühiajalised võbelused elamispindade turul ja KV.EE Indeksi näidus on vägagi võimalikud. Pisut pikemas perspektiivis on elamispindade ostu-müügiturg tasakaalus. Tasakaalus olemine tähendab, et puuduvad murrangulised põhjused olulisteks liikumisteks üles- või allapoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Riigi Kinnisvara: ERR-i uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektid tööga “Roheline lina”

Riigi Kinnisvara / RKASŽürii valis Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ideekonkursi võitjaks kavandi nimega “Roheline lina”, mille autor on Kadarik Tüür Arhitektid.

ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega ning oleks mugav, nüüdisaegne, energiasäästlik ja madalate kasutuskuludega.

Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektide kavandi, mille autorid olid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür.

Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbitöötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust.

“Uus hoone moodustab olemasolevate hoonetega terviku. Arhitektuurne lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning
olemasolevat raadio- ja uudistemaja respekteeriv,” seisis žürii protokollis.

Samuti tõsteti esile, et hoone peasissepääs on äratuntav ja hästi leitav ning sissepääsuala jalajäijasõbralik, peafuajee hästi organiseeritud ning külaliste hoonesse pääs loogiliselt lahendatud. Žürii tõi välja ka kompaktset ja ehituslikult realitstlikku hoonemahtu, tänavaruumi sobivat lahendust ja võimalust kasutada katusemaastikku vabaõhustuudiona.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et uue telemaja puhul on oluline paigutada võimalikult suur hoonemaht olemasolevate väärtuslike hoonete vahele, arvestades ka linnaruumilist olukorda.

“Ühest küljest on meil raadiomaja, mis on arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline eeskadriorulik tänavaruum ja lisaks sellele Gonsiori tänava poolt koolimaja ja selle ees pargi kõrval olev avar spordiväljak – kuidas neid seoseid kõige paremini siduda,” kirjeldas Mänd arhitektide ees seisnud ülesannet.

Võidutöö puhul imponeeris Männile eelkõige see, kuidas uus hoone sidus kvartali üheks tervikuks – jalakäijatel tekkis võimalus pääseda Raua tänavalt Raua põigu kaudu Gonsiori tänavale, samuti oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole.

“Teine pool on kindlasti ka see, kuidasmoodi suhtub uus võrdlemisi suur hoonemaht Raua põik tänava nurgal oleva elamuga. Võib-olla oli seal ühtteist, mis tahab veel edasise projekti käigus natukene sättimist, aga ka seal oli hoitud võrdlemisi hästi distantsi, valgusolukord, mis linnas on väga oluline, oli hästi tabatud. Ja muidugi ühest küljest peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, võimaldades teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne,” sõnas ta.

Žüriil jätkus arutelu kaheks väga pikaks päevaks, kuid Männi sõnul tõusis võidutöö suhteliselt lihtsalt ja ilma suurte vaidlusteta pinnale, ehkki oli ka teisi väga tugevate elementidega töid.

“Olen selle võistluse üle selles mõttes õnnelik, et oli palju eripalgelisi töid, oli, mille hulgas valida ja mida arutada ning päris palju huvitavaid mõtteid edaspidiseks leidus erinevateks töödeks samuti,” tõdes Tallinna peaarhitekt, kelle sõnul saab Tallinna kesklinn uue telemaja näol väärika lisanduse nii toimiva ja hoonesiseselt hästi funktsioneeriva telemaja näol kui ka linnaruumi mõttes.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Üks võidutöö arhitekte Indrek Rünkla rääkis ERR-ile, et nad pidasid oma lahendust välja töötades silmas seda, et ühelt poolt peab telemaja võimaldama teletegemist, teiselt poolt on aga tegemist linna avaliku ruumiga. Mõlemad pooled peaksid väga hästi töötama, et oleks hea telemaja.

“Kolmandaks on seal hästi kitsad olud – krunt, kuhu peab maja tegema, on hästi pisike, tihe,” rääkis arhitekt.

Ta lisas, et nende soov oli, et avalik osa jääks võimalikult mõnus ja hea ning inimestele võiks olla arusaadav, et see on nende telemaja.

Ehkki Kadarik Tüür Arhitektide kavand võitis konkursi, ei tähenda see, et arhitektide töö oleks sellega lõppenud. Rünkla sõnul käib arhitektuuri tegemine kõige paremini interaktiivselt, kui tellija saab jooksvalt öelda, millised asjad on talle tähtsad.

“Loomulikult on praegu kõik asjad alles mingisugusel viisil lahendatud, aga milline on see sobivusaste ühe või teise asja puhul, on keeruline programm – telemaju ei ole meist keegi väga palju projekteerinud,” nentis ta.

Hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mille kohta Rünkla märkis, et üldiselt on katuse funktsioon olnud mitte vett läbi lasta, aga maailm on muutunud veidi keerukamaks ning pinda, mis valgust ja päikest saab, on võimalik kasutada energia tootmiseks.

ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul selgub see, kui suure osa maja energiatarvest päikesepaneelidest saadakse, edaspidise projekteerimise käigus.

Vilde lisas, et järgmiseks etapiks ongi projekteerimine, mis peaks koos kõigi ekspertiisidega kestma kokku umbes 15 kuud.

“Pärast seda tuleb ehitushange ja ehitamine. Kolida tahaksime aastal 2023,” lausus ta ja lisas, et vahepealsesse aega jääb veel palju hankeid ja muud sellist.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, nii et see moodustaks ühtse terviku olemasolevate raadio- ja uudistemajaga.

Uude telemajja on kavandatud umbes 420 töökohta. Hoone rajamise rahastamine ootab riigieelarve strateegia otsust tänavu kevadel.

Arhitektuurikonkursi esimese koha võitja preemia, mille pani välja kultuurkapital, on 20 000 eurot, teisele kohale tulnud ideekavandi “Hää link” autor Novarc Group AS saab 15 000 ja kolmanda koha saanud “Tele/Sild” autor Ateljee Null OÜ 8000 eurot.

ERR-i uue telemaja konkursil teise koha saanud ideekavand “Hää link”, mille autor on Novarc Group AS.

Ergutuspreemiad said OÜ Alver Arhitektide ideekavand nimega “Nipkovi ketas” ja DAGOpen OÜ kavand “Voog”, kumbki 4500 eurot.

Žüriisse kuulusid ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, ERR-i juhatuse liige Urmas Oru, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Marika Lõoke, Pelle-Sten Viiburg, Tiit Trummal, Jane Teresk ja Andres Kask ning Soome Arhitektide Liidu esindaja Hannu Tikka. Ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Taavi Aare, ERR-i haldusdirektor Janar Vilde ja ERR-i tootmisteenistuse juhataja Aimar Prous.

Endover: Suurimate perekorteritega uus elamurajoon Haaberstis sai nurgakivi

Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja Endover pani nurgakivi sel suvel Haaberstisse kerkivale uuele elamurajoonile Aurora Nova. 170 korteriga uusarendust Harku metsa servas iseloomustavad Haabersti avaraimad, kuni 120-ruutmeetrise pindalaga korterid, piirkonna suurim maa-alune parkla ning esimene lemmikloomapesula.

Aurora Nova uusarendusse Astangu metsa serval on projekteeritud kaks 5-korruselist ja üks 8-korruseline hoone, milles kokku on 170 2-5-toalist korterit. Ehitatavad korterelamud on osa Astangu 7 kinnistule rajatavast uuest kaasaegsest elukeskkonnast, kuhu lisaks korterelamutele on planeeritud ka kohvik, lasteaed, mängu- ja spordiväljakud, puhkealad ja parklad. Aurora Nova kolmest korterelamust kaks valmivad käesoleva aasta suvel ning viimane aasta lõpuks.

Haabersti populaarsesse rohelisse piirkonda rajatav Aurora Nova uusarendus eristub teistest kerkivatest korterelamutest suurimate aknaavade ja suurima pindalaga (kuni 5-toalised korterid pindalaga 120 m2) perekorterite ning piirkonna laiaulatuslikema maa-aluse parkla poolest. Hoonete esimesele korrusele tuleb hubane möbleeritud fuajee.

Aurora Nova on ümbritsetud metsatukkadest, matkaradadest, lähedal asub Harku järv. Kuna asukoht pakub häid võimalusi aktiivse eluviisiga inimestele ja lemmikloomapidajatele, on korterelamute juurde planeeritud ka piirkonna esimene lemmikloomapesula, mis on ühendatud sporditarvikute ja vankrite hoidmise ning hooldamise ruumiga. Erilist ühendust loodusega rõhutavad kortermajade astmelised terrassid ning iga korteri juurde kuuluv rõdu. Korterelamute vahelisele alale rajatakse avar hooviala laste mänguväljaku, rekreatsiooniala ja haljastusega, tervet ala piiravad avalikud matkarajad.

Endoveri tegevjuht Robert Laud: “Aurora Nova on sõsararendus Endoveri rajatud Haabersti suurima parkhoovialaga uusarendusele Aurora Park, mis osutus omal ajal piirkonna populaarseimaks arenduseks. Näeme, et Aurora Nova on samuti väga hästi vastu võetud – tänaseks on müüdud juba pooled korterid ja ostjate huvi on suur. Oleme seadnud eesmärgiks, et Endover ei ehita lihtsalt maju, vaid iga arendusega püüame luua uue tervikliku elukeskkonna. Teeme seda, tuues esile iga piirkonna tugevusi, luues olulisi lisavõimalusi elanike igapäevastele vajadustele ja soovidele vastamiseks ning vaba aja veetmiseks – selleks, et inimene tunneks ennast enda kodukohas võimalikult hästi. Koduotsijate ja ostjate suur huvi meie arenduste vastu kinnitab, et oleme valinud õige suuna.“

Endoveril on täna aktiivses müügifaasis 8 uusarendust. Tänavu suvel valmiva avara hoovialaga Aurora Nova kõrval on neist populaarseimad 2020. aastal valmiv kõrghoone Torn Kristiines ning mitmekesiste lisaväärtustega Eesti suurim korterelamu Vega Lasnamäel. Endoveri uusimad turule tulnud arendused on Klaussoni Kommivabrik Kalamajas Kultuurikatla läheduses ja luksusresidents Ambassador otse linna südames.

Maa-amet: Haritava maa hind jätkas kasvu

Maa-ametMöödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3 000 euro piiri.

Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2% Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga. Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1 070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest. Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv vähenenud 14,6 protsenti ning koguväärtus 6,8 protsenti. Siinjuures tehingute arv ja koguväärtus küll langesid, kuid hektari hind siiski kasvas. Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2% võrreldes 2017. aastaga ja saavutas taseme 3 048 eurot. Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind (3 950 €/ha) on olnud Valga maakonnas ning madalaim (1 973 €/ha) Hiiu maakonnas.

„Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kus tehinguid oli 136. Järgnevad Järva (115) ning Tartu (111) maakond. Kõige vähem tehti 2018. aastal tehinguid Hiiu maakonnas, kus tehingute arv piirdus 17-ga. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.

Viimase viie aasta jooksul on vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osakaal on müüjate hulgas küll kõikuv, aga siiski langeva trendiga. Juriidiliste isikute osakaal 2018. aastal müüjate hulgas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate hulgas on marginaalne.

KredEx: LHV alustas KredExi käendusega kodulaenude sõlmimist

KredexKui seni võimaldas LHV kodulaenu puhul tavapärasest väiksemat omafinantseeringut vaid kinnisvarast lisatagatise olemasolul, siis nüüd saab LHV-s lisatagatisena kasutada ka sihtasutuse KredEx käendust.

KredExi toel on võimalik LHV Pangast kodulaenu taotleda vähemalt 10-protsendise omafinantseeringu olemasolul. KredExi käendus on ette nähtud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Selle käenduse saamiseks peab vähemalt üks laenutaotlejatest kuuluma kas noore pere, noore spetsialisti, sundüürniku, Kaitseväe veterani või energiatõhusa eluaseme soetaja sihtgruppi. Sihtgruppide infoga saab tutvuda Kred​Exi kodulehel.

LHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhi Marko Kiisa sõnul on KredExi käenduse kasutamine eluasemelaenu turul väga populaarne võimalus. „KredExi tagatisel sõlmitakse keskmiselt 25% kodumajapidamiste kinnisvaralaenudest,“ rääkis Kiisa.

„LHV sisenes kodulaenu turule kaks ja pool aastat tagasi. Tänaseks pakume kodulaenu üle terve Eesti ja oleme välja laenanud üle 125 miljoni euro. Seejuures oleme alati oluliseks pidanud, et klient panustaks ka ise piisava omaosalusega. Samas võimaldab KredExi käenduse kasutuselevõtt edaspidi avardada laenuvõimalusi ka nendele klientidele, kellel omafinantseeringu võimekus madalam,“ tutvustas Marko Kiisa.

Silmas tuleb pidada, et igal laenuvõtjal võib olla vaid üks kehtiv KredExi käendus, samuti peab ostetav või renoveeritav kinnisvara olema alaline elukoht. KredExi eluasemelaenu käendusega on võimalik osta korter, elumaja, krunt või suvila. Krundi ostu eesmärgiks peab sellisel juhul olema elamu ehitamine ning suvila puhul suvila ümberehitus aastaringseks elamiseks. Soetatava või renoveeritava eluaseme omanikuks ja kasutajaks peab olema laenusaaja. Lubatud on eluase soetada ka kaasomandisse abikaasa või kaaslaenusaajaga. Käendustasu 3% käenduse summalt tasutakse lepingu sõlmimisel ühekordse maksena. Tingimuste infoga saab tutvuda Kred​Exi kodulehel.

LHV kodulaen paistab eluasemelaenu turul silma selle poolest, et on Eesti kõige paindlikum kodulaen. Laenu ennetähtaegne tagastamine on tasuta, samuti pakub LHV paindlikku maksepuhkuse võimalust. Samuti saab klient LHV-st kodulaenu esmase pakkumise keskmisest kiiremini, kolme tööpäeva jooksul. Lisainfo LHV kodulaenu kohta on leitav LHV kodulehel.

Statistikaamet: Üle poole Eestimaast on asutamata

Eesti Statistika

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata,mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt maailma 129. riik. Pindalalt suurim riik Venemaa (17 098 246 km²) on Eestist 377 korda suurem. Eesti omakorda pindalalt väikseimast riigist Vatikanist (0,44 km²) rohkem kui 100 000 korda suurem.

Järgnevalt iseloomustame rahvastiku paiknemist Eesti omavalitsusüksustes näitajaga, mida nimetame asustamata maa osatähtsuseks. Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini asustustiheduse näitajat (elanike arv ruutkilomeetril). Miks siis nüüd uus näitaja? Sest asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt.

Võtame näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 km², milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille  rahvastikutihedus on seega 10 inimest ruutkilomeetril. Nende näitajate põhjal tundub, et tegemist on sarnaste omavalitsusüksustega, aga kui kujutame ette, et ühes omavalitsusüksuses elavad kõik 10 000 elanikku ühel ruutkilomeetril ja teisel elab igas tuhandes ruudus 10 inimest, siis on üsna selge, et meie kaks mõttelist omavalitsusüksust, kus on võrdne pindala, võrdne rahvaarv ja võrdne rahvastikutihedus, ei ole rahvastiku paiknemiselt sisuliselt üldsegi võrdsed.

Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas

Asustamata maa osatähtsus Eestis on 52%. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas (78%), Saarde vallas (74%) ja Lüganuse vallas (73%). Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambja vallas (14%). Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuu linnas (72%).

Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindalasse Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas – Tartu, Viljandi, Võru. Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vallad ning Ida-Virumaal ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Asustamata ruutude osatähtsus

Eespool võrdlesime kaht hüpoteetilist omavalitsusüksust ja saime tulemuseks, et vaatamata võrdsele rahvaarvule, pindalale ja asustustihedusele võib rahvastiku paiknemise mõttes olla tegemist täiesti erinevate omavalitsusüksustega. Kas selline olukord esineb Eestis ka tegelikult? Võib öelda, et nii kontrastset näidet omavalitsusüksused ei paku, aga olukordi, kus sama asustustihedusega omavalitsusüksused rahvastiku paiknemiselt sisuliselt oluliselt erinevad, esineb küll. Näiteks on asustustihedus Kanepi vallas (9,2 km²)  ja Kuusalu vallas (9,1 km²) sisuliselt võrdne, aga asustamata maa osatähtsus valdade pindalas vastavalt 27,0% ja 59,6% ehk siis oluliselt erinev.

Metoodika 

Asustamata maa pindala ei koosne ainult täisruutudest. Pindala arvutamiseks on omavalitsusüksuste piiridel olevad ruudud läbi lõigatud halduspiiriga. Asustamata maa osatähtsus on asustamata ruutude pindala suhe kogu omavalitsusüksuse pindalasse. Asustamata maa ei tähenda kasutamata maad, selle hulka kuuluvad põllumaad, metsamaad jne. Kas tänane omavalitsusüksus nimega Pärnu linn vastab tavamõistuse kohaselt linnale, ei ole loos arutuse objektiks.

Allikas: https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Baltic Horizon Fund: Osaku puhasväärtuse 2019. aasta märtsi seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta märtsi lõpu seisuga on 1.3929 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -+0.42%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog, sealhulgas ka äsja omandatud Duetto II.

Fond teenis 2019. aasta märtsis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 785 tuhat eurot. Puhasväärtust mõjutas negatiivselt kuu jooksul muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Detailsemat teavet tulemuste kohta esitatakse Fondi 2019. aasta esimese kvartali aruandes.

Pindi Kinnisvara: IKEA-eufooria saab kiire lõpu

Pindi KinnisvaraIKEA esinduse avamine Eestis mõjutab ka kinnisvaraturul osalejaid, sest sajad üüri- ja müügikorterid on sisustatud just IKEA odavmööbliga. Paradoksaalselt on seda Eestis aga esitletud kui möbleerimise viimast kõrgtrendi, mis põhjendavat kõrgemat hinda.

Esinduse avamine Eestis toob odavmööbli rahvale lähemale ning sunnib korterite omanikke oma möbleerimisvalikuid üle vaatama.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et harjumuspäraselt peetakse kõike põhjamaist Eestis ikka veel kalliks, ülimalt kvaliteetseks ja viimaseks moeröögatuseks ning seda rõhutatakse igal võimalusel. „Kunagi oli edukuse mõõdupuuks Jenkki närimiskumm. Vahepeal idealiseeriti üle nii H&M-i rõivaid kui ONOFF-i poolt müüdavat elektroonikat, aga kui need tooted muutusid kohalikele kättesaadavaks, siis kadus kohe ka eufooria. Ka IKEA toodab täiesti tavalist, mõistliku hinnaga mööblit, millel on omad võlud ja odavamas tootesegmendis ka omad valud,“ selgitas Sooman.

„IKEA-l on erineva hinna- ja kvaliteeditasemega tooteliinid, millega keskmine tarbija ülearu kursis pole. Kui aga nüüd selgub, et näiteks ülespuhutud üürihinnaga korter on sisustatud IKEA kõige odavamate toodetega ning just see on põhjus, miks köögikappide uksed logisevad ja riiulid kahtlaselt õõtsuvad, hakkavad üürnikud loomulikult nurisema ning vara omanikel saab mõtteainet olema kuhjaga,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on IKEA mööbel kinnisvarainvestorite seas ülimalt populaarne. „IKEA mööbel on siiani olnud esimene valik nii flippimisel ehk kehvas seisukorras korteris edasimüügi eesmärgil kiirremondi tegemisel kui ka üürikorterite sisustamisel, sest tootekataloogis on valik suur ja hinnad väga soodsad, Rootsi päritolu annab aga võimaluse kaubamärki veenvalt esitleda,“ lisas ta.

24/04/2019 toimub Kinnisvarakooli uus koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused”

24/04/2019 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused“. Koolitusel antakse  ülevaade korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel,  vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kohtupraktikale.

Koolitus Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõigile korteriomanikele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus „Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused“ annab Sulle:

  • ülevaate korteriühistu juhtimise õiguslikest alustest;
  • võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
  • praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimisel ja muudatuste elluviimisel.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 24/04/2019 kell 17.00-20.15. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute ruutmeetrihind ja kogumaksumus kasvavad mõõdukal määral

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetele põhinedes oli 2019 I Kvartali Eesti keskmine korteritehingu hind 1285 €/m² ja tehingu kogumaksumus 76 300 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas keskmine korteri ruutmeetrihind 3,1% ja tehingu kogumaksumus 3,9% võrra.

Tallinna korteritehingu ruutmeetrihind ületas Eesti keskmist poole võrra. Tallinna korteritehinguid tehti 2019 I kvartalis hinnaga 1896 €/m². Tallinna tehingute aastane hinnatõus oli Eesti keskmisest kõrgemal – see oli 3,9%.

Pealinna korteritehingu keskmine maksumus oli samuti Eesti keskmisest oluliselt ülevalpool. Tallinna keskmine korteritehingu kogumaksumus oli 109 600 eurot. Aastatagusest ajast on see 4,0% rohkem.

Korteritehingute hinna ja kogumaksumuse tõusu taust on jätkuvalt aktiivne korteriturg ja seda isegi vaatamata mõningale korrektuurile tehingute arvus. Korteriostjate keskmine palk on kasvanud, tööhõive püsib kõrgel, pangad annavad üsna meelsalt laene välja. Nii on ostujõud tugev ja keskmise palga kasvust allapoole jääv kinnisvara kallinemine on see, mis ei tohiks korteriostjatel üle jõu käia.

Keskmine korteritehingu maksumus, € Keskmine korteritehingu hind, €/m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Lumi Capital: Riia lennujaama lähistel asuv logistikakompleks

Lumi CapitalLumi Capital ostis koos Eesti erainvestoritega Riia lennujaama lähistel asuva Plienciema Centrs logistikakompleksi. Piirkond on logistikaettevõtete poolt kõrgelt hinnatud, asudes Baltikumi suurima lennujaama ja Riia tööjõu lähedal.

„Tegemist on Lumi Capitali teise investeeringuga Lätti. Oleme aktiivselt vaatamas uusi investeeringuid nii Eesti, Läti kui Leedu suunas ja seda erinevates kinnisvara sektorites,“ sõnas Lumi Capitali juhtivpartner Raiko Uri.

Lähipiirkond on kiirelt arenemas ning piirkonnas asuvad mitmed logistika ettevõtted, kaubanduskeskused (sh Spice, Maxima XXX, Depo) ja elamupiirkonnad.

Hoone ankurüürnikeks on Inter Cars Grupp ning Deutsche Post DHL Grupp. Kaasaegne logistikakompleks on ehitatud 2006. aastal vastavalt DHL-i rahvusvahelistele standarditele.

Logistikakompleks hõlmab endas täiendavat 6 285 m2 üüritava pinna arendust, mis valmib 2020. aasta suvel.

Lumi Capitali juriidiline nõustaja oli Primus Derling. Müüja nõustaja tehingus oli Catella Corporate Finance ja juriidiline nõustaja oli Rosenthal Law Firm.

Pindi Kinnisvara: Vaata, kuidas on paneelmajade korterite hinnad 10 aastaga muutunud

Pindi KinnisvaraEsmakordselt toome välja võrdluse, kus vaatleme ainult aastatel 1971-1990 Tallinnasse ehitatud ehk peamiselt paneelelamute korterite hindasid.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldised kinnisvaraindeksid on head töövahendid konjunktuuri tajumiseks, kuid ostuotsuste tegemisel on detailne statistika oluliselt tõhusam. „Lõviosa Eesti elamufondist on ehitatud nõukaajal ja suurem osa neist ajavahemikus 1971-1990, mil rajati peamiselt paneelmajasid,“ rääkis ta.

„Nõukaaegne paneelmaja on keskmisest odavam ja erinevalt kallimatest varadest on tegemist oma olemuselt esmatarbekaubaga. Sestap on oluline jälgida just selle varagrupi likviidsust ja hinnataset, saamaks aimu turu tegelikest trendidest,“ selgitas Sooman. „Statistika kinnitab varem välja öeldud väidet – suurem hinnatõus on kinnisvaraturul ammu läbi ning edasist turu suundumust mõjutavad juba väga konkreetsed sündmused, olgu selleks intresside tõus, mõni poliitiline otsus või demograafiline muudatus,“ lisas ta.

TABEL

Tallinnas aastatel 1971-1990 ehitatud korterite tehingute arv ja hind
Tehingute arv Hind €/m² Hinnatõus aastas %
2009 märts 76 790
2010 märts 156 719 -9,0
2011 märts 118 734 2,1
2012 märts 151 823 12,1
2013 märts 151 946 14,9
2014 märts 189 1158 22,4
2015 märts 167 1212 4,7
2016 märts 183 1289 6,4
2017 märts 206 1355 5,1
2018 märts 168 1447 6,8
2019 märts 159 1500 3,7

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet
https://www.pindi.ee/2019/04/12/pindi-kinnisvara-10/

Maa-amet: Algas aeropildistamise hooaeg, Kagu-Eesti saab värsked kaardiandmed

Maa-ametMaa-amet alustas iga-aastase aeropildistamisega. Mõõdistuslennud katavad Eesti lõunapoolse osa. Ühe ettevalmistustööna paigaldatakse mitmele  poole maastikule valged ruudukujulised kilest märgised, mis sügisel kokku korjatakse. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel.

Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.

Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga “Aeropildistuse maamärk” (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk alates sügisest.

Eelmisel aastal pildistati Eesti põhjapoolne osa. Ülelennu tulemusel saadakse 20–25 cm piksli suurusega pildid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs Maa-ameti kaardirakenduse » abil. Sellel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest.

SEB: Kas me oleme valmis iseseisvalt säästma?

SEB PankTulevase võimaliku koalitsiooni poolt võimukokkuleppesse pandud II pensionisambast raha väljavõtmise võimalus on radikaalne muudatus Eesti pensionisüsteemis.

Muudatus paneb proovile inimeste julguse võtta enda õlgadele vastutus oma tuleviku heaolu eest ning kontrollib inimeste finantskirjaoskust ja võimet mõelda rahaasjadest pikemalt kui jooksva kuu või kahe lõikes.

Eesti säästjate kaks külge

Eesti majapidamiste finantsseis tervikuna on viimase kümne aasta jooksul paranenud märkimisväärselt. Kui 2008. aasta lõpus – eelmise finantskriisi hakul – oli Eesti majapidamistel hoiuseid 3,6 miljardi euro väärtuses, siis tänaseks on hoiuste maht kerkinud 7,6 miljardi euroni. Suhtena SKPsse oli hoiuste osakaal 2008. aastal 21,8%, täna aga 29%. Euroopa mastaabis on eestlased olnud viimastel aastatel samuti usinad säästjad. Viimasel kolmel aastal on Eesti keskmine säästumäär (mis sisaldab ka II ja III pensionsammast) olnud ca 11% aastas, ületades Euroopa Liidu keskmist. Võrdluseks Lätil on olnud säästumäär samal perioodil 3,4% ning Leedul -0,31%.

Kui aga vaadata Eesti numbrite taha, ei ole pilt enam niivõrd roosiline. Rohkem kui pooltel SEB eraisikutest klientidel on sääste pangakontodel vähem kui ühe kuu Eesti keskmise palga ulatuses ning kolmveerandil klientidest vähem kui 3 kuu Eesti keskmise palga ulatuses. Seega võib kaudselt ka väita, et kuigi eestlaste säästumäärad ja kogunenud hoiuste maht on viimastel aastatel paranenud, ei ole suurel osal eestlastest säästmisharjumust ühel või teisel põhjusel tekkinud.

Ungari – hea võimalus õppida?

Eesti võimalikule suurele pensionireformile ehk kõige lähedasema kogemuse on viimasena läbi teinud Ungari ja Poola. Enne 2010. aastat oli Ungari pensionisüsteem samuti 3 sambaline nagu Eestis – Esimene sammas riiklik, teine sammas kohustuslik ning kolmas sammas vabatahtlik. 2010. aastal aga otsustas Ungari valitsus riigi finantsseisu parandamise eesmärgil riigistada teise ja kolmanda samba ning ühendada esimese sambaga. Tõsi, Ungari samm on mõne kraadi võrra järsem kui praegu Eestis välja pakutu, kuid efekt eraisiku tasandil on võrreldav. Nii Eesti kui Ungari reformi tulemusel on eraisikutel suurem vastutus oma pensionipõlve rahaliste võimaluste kujundamisel.

Rahvusvaheline pensioni- ja kindlustusvarade haldaja Aeogon Group on alatest 2012. aastast viinud läbi uurimuse teemal inimeste valmisolek pensioniks, küsitledes igas uurimisaluses riigis 1000 inimest. Uuritakse nii inimeste teadlikkust, finantskirjaoskust kui ka säästmisharjumusi. Iga-aastaselt on olnud üheks uuringuriigiks ka Ungari, mis võimaldab vaadelda aegreana inimeste hoiakute ja säästuharjumuste muutust alates perioodist, mil pensionireformi oli värskelt toimunud.

Aegoni poolt välja töötatud pensioniks valmisoleku koondindeksi (ARRI) järgi on küsitletud ungarlaste valmisolek perioodil 2012-2018 kasvanud 4,8 punktilt 5,13 punkti peale (maksimaalne punktisumma on 10) ehk valmisolek on paranenud ligi 7%. Samal perioodil on aga kõigi uuritud riikide keskmine punktisumma kasvanud 5,3 punktilt 5,95 punktile ehk 12%. Seega on pensioniks valmisolek kasvanud Ungaris aeglasemalt kui teistes uuritud riikides, mis on võttes arvesse Ungaris toimunud pensionireformi, kus tuleviku pensionipõlve heaolul on suurem rõhk indiviidil, pigem üllatuslik. Vaadeldes lähemalt esitatud küsimusi, on näha, et ungarlaste arusaam isiklikust vastutusest pensionipõlve heaolu eest on tõusnud kiiremini kui mujal. Samuti peavad ungarlased oma finantsikirjaoskust paremaks, kui teiste riikide elanikud. Küll aga on uuringus mõtlemapanevaid tulemusi säästmisharjumuste ja planeerimise koha pealt, mis on läbivad ka teistes riikides. Ligi pooltel inimestest puudub konkreetne plaan pensionipõlveks. Lisaks arvavad pooled inimesed, et nad ei säästa hetkel piisavalt. 31% ungarlastest säästavad järjepidevalt, 20% inimestest säästavad aeg-ajalt, kuid ülejäänud ei säästa üldse. Samuti ei ole 43% inimestest paika pandud strateegiat, kuidas oma sääste hallata. Kõik need numbrid on aastate jooksul paranenud inimeste suurema teadlikkuse suunas nii Ungaris kui teistes riikides. Kui aga võtta eelnenud numbrid kokku, siis julgen pakkuda, et enamus küsitletutest, kes ühe või teise küsimuse põhjal on kesisema valmisolekuga pensionipõlveks, kattuvad. See tähendab, et ligi pool elanikkonnast 1) ei oma plaani pensioniks; 2) ei planeeri oma säästude haldamist või investeerimist ning 3) ei säästa üldse või säästavad episoodiliselt.

Kas me oleme valmis?

Kui säästmisharjumusi puudutavate küsimuste tulemused on sarnased kõigis riikides, miks me peaksime eeldama, et Eestis on teisiti? Kas Eesti inimesed on valmis hakkama säästma raha, kui raha on võimalik kanda investeerimiskontole ja sealt vägagi lihtsalt kasutada igapäevaste kulutuste osana? Vihjeid, et seis Eestis on sarnane, on mitmeid: Sajad tuhanded inimesed on suutnud senini säästa paremal juhul paar tuhat eurot; ainult 35 000 väärtpaberikontot Tallinna börsil; kolmanda samba madal aktiivsus. Säästmisharjumuse tekitamine on väga keeruline samm, mis nõuab pidevat enesedistsipliini, tean seda ka omast käest. Kas neil, kes soovivad investeerida iseseisvalt teisest pensionisambast vabanenud raha, tekib nüüd selleks parem võimalus? Kindlasti on valikuvabadus on suurem kui varem. Aga kuidas hakata investeerima olukorras, kus 6% keskmisest brutopalgast on 87 eurot kuus ning minimaalsed tehingutasud globaalsele börsile investeerides on vähemalt 11 eurot? See tähendab, et simuleerides sarnast igakuist investeerimist nagu toimub hetkel läbi II pensionisamba, oleks tehingutasud 12,5%. Kas on selgeks tehtud investeerimise põhitõed nagu liitintress, riski ja tootluse pöördvõrdeline seos ning hajutamise olulisus ja eelised?

Kindlasti on tegu väga ulatusliku eksperimendiga, mille tulemust pikas perspektiivis on võimatu ennustada. Kuid tõsiasi on see, et kui raha täna ära kulutatakse, on vähem, millele tulevikus toetuda. Mitte ühegi süsteemiga ei saa tuleviku pension täielikult asendada inimese palka. Kui kohustuslikust II sambast välja võetavat raha ei rakendata samal eesmärgil nagu praegu ehk tulevikuks raha säästmise ja investeerimise eesmärgil, ei saa me ka loota, et meie tulevaste pensionäride elujärg oleks parem praegusest suhtena keskmisesse palgatöölisse või ligilähedane idüllina näiva Skandinaavia või Saksa pensionäride eluga.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika