Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Mais kaubavahetus suurenes

StatistikaametKaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.

2018. aasta mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot (2017. aasta mais 153 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid (kütuse komponendid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (19 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Enim kasvas mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (14 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta mais 71% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid) ning puidu ja puittoodete kaubagrupis (saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid).

2018. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (12%) ja Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46  miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid). Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast (mõlemaist 13 miljonit eurot). Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid (mõlema osatähtsus on 15% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Enim suurenes mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja elektriseadmete (23 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
KOKKU 5 265 5 717 9 6 254 6 644 6 -990 -928
Jaanuar 940 1 028 9 1 350 1 252 -7 -410 -223
Veebruar 972 1 119 15 1 072 1 205 12 -100 -86
Märts 1 179 1 142 -3 1 321 1 370 4 -142 -228
Aprill 1 027 1 193 16 1 212 1 370 13 -185 -176
Mai 1 148 1 234 7 1 300 1 449 11 -153 -215
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2018
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 234 100 7 KOKKU 1 449 100 11
EL-28 861 70 6 EL-28 1 152 80 10
Euroala 19 riiki 613 50 14 Euroala 19 riiki 795 55 6
EL-i välised riigid 373 30 10 EL-i välised riigid 297 20 17
1. Soome 201 16 10 1. Soome 187 13 14
2. Rootsi 142 11 -12 2. Rootsi 179 12 64
3. Läti 128 10 26 3. Saksamaa 148 10 6
4. Venemaa 90 7 13 4. Leedu 138 10 15
5. Leedu 73 6 9 5. Läti 116 8 11
6. USA 71 6 113 6. Venemaa 113 8 26
7. Saksamaa 71 6 -2 7. Poola 86 6 1
8. Norra 40 3 -6 8. Holland 76 5 2
9. Belgia 36 3 81 9. Valgevene 50 3
10. Holland 36 3 21 10. Hiina 46 3 -22
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2018
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 234 100 7 1 449 100 11 -215
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 99 8 -4 137 9 -2 -37
Mineraalsed tooted (V) 172 14 40 222 15 53 -50
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 64 5 14 111 8 5 -47
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 2 78 5 5 -41
Puit ja puittooted (IX) 143 12 11 54 4 19 89
Paber ja pabertooted (X) 31 3 -1 24 2 -2 7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 33 3 -1 55 4 -1 -22
Metall ja metalltooted (XV) 90 7 5 124 9 5 -34
Mehaanilised masinad (84) 103 8 6 142 10 5 -39
Elektriseadmed (85) 195 16 -2 220 15 12 -25
Transpordivahendid (XVII) 91 7 12 168 12 18 -77
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 35 3 -6 34 2 16 1
Mitmesugused tööstustooted (XX) 103 8 7 33 2 -2 70
Muu 36 3 -2 48 3 -13 -11

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. juuni 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. juunil 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakoolitused avalikule sektorile

Milda Dargužaitė valiti uueks Northern Horizon Capital AS nõukogu liikmeks

Northern HorizonNorthern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja informeerib, et Fondivalitseja ainuaktsionär, Northern Horizon Capital A/S kutsus oma 9. juuli 2018 otsusega Fondivalitseja nõukogust tagasi Michael Rudolf Schönach´i ja valis uueks Fondivalitseja nõukogu liikmeks Milda Dargužaitė volituste kehtivusega 5 aastat.

Milda Dargužaitė on sündinud aastal 1976 ning ta tegutseb Northern Horizon Capital Grupi tegevjuhina. Tal on ulatuslik töökogemus nii era- kui avalikus sektoris nii kohalikult kui ka rahvusvaheliselt. Pr. Dargužaite töötas Goldman Sachsi asepresidendina (New York, USA, 2004-2011), juhtis Barclaysi tehnoloogiakeskust Leedus (2015). Aastal 2017 töötas ta valitsuse kantslerina Leedu Vabariigi peaministri büroos. Ta juhtis Leedu majandusministeeriumi nõunikuna ka peamist Leedu riiklikku asutust (Invest Lithuania), vastutades investeerimisbaasi arendamise eest riigis (2011-2014). Ta lõpetas 1999. aastal Middlebury Kolledži (bakalaureusekraad matemaatikas ja majanduses) Middleburys (Vermont, USA) ning 2004. aastal omandas Princetoni Ülikoolis magistrikraadi protsessiuuringute ja finantskorralduse erialal. Aastal 2016 ta oli Northern Horizon Capital A/S-i nõukogu liige.

Milda Dargužaitėle kuulub veel järgmiste Northern Horizon Grupi ühingute juhtorganitesse: Northern Horizon Capital UAB, Northern Horizon Capital AIFM Oy, Northern Horizon Capital Oy, Northern Horizon Capital AB, Northern Horizon Capital AS, Northern Horizon Capital GmbH. Pr Dargužaitėle ei kuulu Fondi osakuid.

Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

02/10/2018 toimub koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises”

Hindpere, Kaarlõp 600x450Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 02/10/2018 Tallinnas. Koolitus annab osalejatele ülevaate kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
  • kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
  • juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
  • võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
  • ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
  • praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 02/10/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Statistika: 2018 II kvartalis aastatagusest 9,4% enam korteritehinguid

Tõnu Toompark2018 II kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmete alusel 5863 korteritehingut. See on eelmise aasta samast perioodist 9,4% enam. Tallinna korteritehignute arv kasvas 2591 tehingule ehk aastatagusest 14,1% kõrgemale.

Sarnaselt tehingute arvule liiguvad tõususuunas tehingute hinnad. Kogu Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 2018 II kvartalis 1255 eurot ehk eelmisest aastast 14,4% enam. Tallinnas jäi tehingute hinnatõus sellega võrreldes isegi tagasihoidlikuks ja oli 9,7%. Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2018 II kvartalis 1847 €/m².

Tehingute arvu tõusu taga peab nägema eelmise aasta hetkelist tagasilööki. 2017 II kvartalis oli korteritehinguid tavatult vähe. Sellest on tingitud suhteliselt suured tänavused kasvunumbrid.

Korteritehingute hinna kasvu määra osas kehtib sama, mis juba hulk viimaseid aastaid – tehinguid tehakse järjest kvaliteetsemate (uuemate) korteritega. Sestap ei peegelda korteritehingute hinnatõus vara väärtuse kasvu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 30.06.2018

EftenEfTEN Real Estate Fund III äritegevus oli juunis stabiilne, sisaldades muuhulgas ka esmakordselt Evolution büroohoone tulusid. Üüritulu teeniti kokku 684 tuhat eurot (mais 624 tuhat eurot) ning EBITDA-d 593 tuhat eurot (mais 533 tuhat eurot).

Juunis viis EfTEN Real Estate Fund III AS hindaja Colliers International Advisors läbi tavapärase kinnisvarainvesteeringute hindamisprotsessi. Kinnisvaraportfelli väärtus juunis oluliselt ei muutunud – portfelli väärtus kahanes 0,02%, s.o 22 tuhande euro võrra. Samas kajastas Kontsern mais seoses Evolution büroohoone soetusega vastavalt Colliers International Advisors poolt tehtud hinnangule õiglase väärtuse muutuse kasumi summas 984 tuhat eurot, seega 6 kuu kokkuvõttes on fondi kinnisvaraportfelli väärtus suurenenud 962 tuhande euro võrra.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud 2018. aasta I poolaasta müügitulu oli 4,105 miljonit eurot (2017 I poolaasta: 3,537 miljonit eurot), kasvades aastaga 16%. Kontserni kasum enne kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseid, amortisatsioonikulu ning finantstulusid/-kulusid ja tulumaksukulu (EBITDA) oli 2018. aasta I poolaastal kokku 2,719 miljonit eurot (2017 I poolaastal: 2,517 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 3,149 miljonit eurot (2017 I poolaasta: 4,030 miljonit eurot). Väiksem puhaskasum on tingitud madalamast kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumist, mis selle aasta I poolaastal oli kokku 962 tuhat eurot, eelmisel aastal aga 2 316 tuhat eurot.

Konsolideeritud brutokasumi marginaal oli 2018. aasta I poolaastal 98% (2017 I poolaasta: sama), seega moodustasid kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (s.h maamaks, kindlustus, hooldus- ja parenduskulud) 2018. aasta esimeses pooles kõigest 2% (2017: sama) müügitulust. Kontserni kinnistutega seotud kulud, turustuskulud, üldkulud ning muud tulud ja -kulud moodustasid 2018. aasta I poolaastal müügitulust 21,2%. 2017. aasta esimeses pooles jäi sama näitaja 21,5% tasemele.

Kontserni varade maht 30.06.2018 seisuga oli 106,048 miljonit eurot (31.12.2017: 97,291 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 95% (31.12.2017: 91%).

2018. aasta I poolaasta jooksul on Kontsern teeninud vaba rahavoogu 1,703 miljonit eurot (2017 I poolaasta: 1,399 miljonit eurot). Pärast Leedu ettevõtete tulumaksukulu mahaarvamist ning arvestusliku dividendide tulumaksukulu arvutamist Eesti ja Läti ettevõtetes saaks EfTEN Real Estate Fund III maksta aktsionäridele netodividende selle aasta esimese kuue kuu kasumist 1,200 miljonit eurot (37 senti aktsia kohta). Terve eelmise aasta eest maksis fond aktsionäridele netodividende 68 senti aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III AS NAV seisuga 30.06.2018 oli 14,69 eurot. NAV kasvas juunis 0,8%.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Merko: Rinktinės Urban korteriarendusprojekti II etapi käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba on käivitanud Rinktinės Urban korteriarendusprojekti teise etapi Vilniuse kesklinnas Rinktinėse ja Ceikiniu tänava nurgal. Ehitustööd algavad 2018. aasta juulis ning valmimisajaks on planeeritud 2020. aasta teine kvartal.

Rinktinės Urban korteriarendusprojekti teine etapp hõlmab kolme 6–9-korruselist kortermaja koos kogu kompleksi ühendava kahekorruselise maa-aluse parklaga. Kokku on majades 187 korterit suuruses 30–120 ruutmeetrit. Korteritel on avarad rõdud (ülemiste korruste rõdud on kuni 21 ruutmeetrit); esimese ja kuuenda korruse korteritel on terrassid. A-energiaklassiga hoone korterid on varustatud soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemiga, mis tagab korterites värske õhu ja ühtlase õhujaotuse. Panipaigad ja 201 parkimiskohta paiknevad kahekorruselises maa-aluses parklas. Korterite ruutmeetri hind algab 2000 eurost.

Rinktinės Urban asub Vilniuse kesklinna kiirelt arenevas piirkonnas endise linnastaadioni lähedal ja jalutuskäigu kaugusel linna ajaloolisest keskusest ehk katedraali väljakust ja Gediminase lossist. Arendusprojekti vahetus läheduses asuvad koolid, kauplused ning jõe uuendatud kaldapealne.

UAB Merko statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Koolitus Kinnisvara fotokoolitus

Nordecon: Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitusetööd

NordeconNordecon AS’i tütarettevõte AS Tariston ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu Harjumaal, Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitamiseks. Rajatakse ligi 29 km uusi teid, millest 5,2 km on roomikteed, neli silda ning vesitõkke ületamise õppekoht. Samuti rajatakse Eestis esmakordse lahendusena betoonmadratsiga koolmekoht.

Projekti maksumus on ligi 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad selle aasta juulis ning valmivad 2019. aasta juulis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamat “Pärimine” 25% soodsam

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Telli käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “q34ddp” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 15.07.2018.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Samuti on käsiraamat hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel ja soovivad sellega seonduvad delikaatsed probleemid kiiresti ja õiglaselt lahendada. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvara korrashoiu süsteem

Omanike Keskliit: tants talumistasude ümber algab uuesti

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliidu sõnul 1. juulil avaliku tähelepanuta jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus toob kaasa uue konflikti maa- ja tehnorajatiste omanike vahel, kuna seadus on maaomanike seisukohalt sõnamurdlik ja põhiseadusega vastuolus.

Nimelt viidi eelnõu teisel lugemisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu lobby tulemusel eelnõusse sisse muudatus, mille kohaselt uute tehnorajatiste ehitamisel, kui maaomanikuga ei ole saavutatud kokkulepet, seatakse omavalitsuse poolt sundvaldus ja omanikul tasutakse seadusjärgset tehnorajatiste talumistasu. Jaanuaris Riigikogu vastuvõetud talumistasude seadus (jõustub 1. jaanuaril 2019.a) näeb ette põhimõtte, et sundvalduse seadmisel makstakse omanikule ühekordne summa võõra maa kasutamise eest ja hilisem perioodiline talumistasu.

Teadupärast tunnistas Riigikohus senised talumistasud põhiseadusvastaseks juba 2012.a. Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul on kurioosne, et parlament muutis selle huvigruppide vahel saavutatud tasakaalupunkti vaevalt pool aastat hiljem omanike kahjuks ära neid sellesse protsessi kaasamata. Saavutatud tulemus on vastuolus kohtupraktika ja põhiseadusega, mis kohustab sundvõõrandamisel maksma kohest ja õiglast hüvitist.

Uute tehnorajatiste ehitamisel tuleks omanikele tasuda maa rendi hind ja mitte naeruväärselt väikest perioodilist talumistasu. Pärna sõnul on sellise omanike seljataga tegutsemise tõttu sõjakirves uuesti välja kaevatud. Lisaks ei ole EOKL arvates põhiseadusega kooskõlas säte, mis lubab eraomandi sundvõõrandamise kohaliku omavalitsuse tasandil delegeerida volikogult lausa mõne ametniku pädevusse.

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a loodud suurima kinnisvaraomanike vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 liiget.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Elektri ja kütuse mõjul oli inflatsioon aasta kõrgeim

RahandusministeeriumrahaStatistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai 3 protsendilt juunis 4 protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juunis 2 protsendini.

Tõusnud energiahindade tõttu kujunes hinnatõus nii meil kui ka euroalal selle aasta kõrgeimaks. Lisaks kõrgetele naftahindadele võimendas energiahindade tõusu meil elektri märkimisväärne kallinemine. Kui tavaliselt püsib kevad-suvekuudel elektri börsihind hooajalistel põhjustel madalana, siis sel aastal on soojad ja kuivad ilmad Põhjamaades, süsinikdioksiidi kvootide kallinemine ning osalt ka elektrijaamade hooldus toonud kaasa kõrgema börsihinna. Eestis tõusis elektri börsihind juunis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele ning selle mõjul oli elektriarve majapidamistel keskeltläbi 14 protsenti suurem kui aasta tagasi.

Naftahinnad olid juunis pea 60 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, mille tõttu kiirenes mootorikütuse hinnatõus 17 protsendini. Kuigi naftahinnad on tõusutrendil alates möödunud aasta suvest, ei ole see kaasa toonud kaugkütte kallinemist. Oma osa on siin gaasi asemel soodsamate kütteallikate nagu puitkütuse ja jäätmete suurenenud kasutamisel soojuse tootmisel.

Teenuste hinnatõus kiirenes 3 protsendini, mis on erinevalt varasematest kuudest paremini kooskõlas palgaarengutega. Teenuste hinnatõusu pidurdab transporditeenuste odavnemine, mis tõusvate kütusehindade taustal on pigem ajutine ning administratiivne meede tasuta lasteaialõuna näol. Juulist mõjutab transporditeenuseid tasuta bussiühenduste käivitumine osadel maakonnaliinidel.

Juuni 4-protsendiline inflatsioon ületab rahandusministeeriumi kevadist prognoosi eelkõige oodatust kõrgemate energia ehk kütuse ja elektri hindade tõttu. Juuni inflatsioon jääb aasta kõrgeimaks ning lähikuudel võib oodata inflatsiooni aeglustumist eelkõige maksumeetmete panuse vähenemise tõttu, kuna juulis-augustis taandub välja aastatagune lahja alkoholi aktsiisimäära tõus.

Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Hinnatõus juunis kiirenes

SwedbankHinnatõus kiirenes juunis 4,0%ni energia ja üüri kallinemise toel. Energia hinnatõus mõjutas nii mootorikütuste kui elektri hinda. Viimast kergitasid ka remonttööd, mis tõid kaasa pakkumise vähenemise elektriturul.

Mootorikütuste hind kasvas kuuendiku võrra nii kõrgemate aktsiisimäärade kui nafta hinna tõusu tõttu. Toornafta hind püsib kõrge, hoolimata OPECi ja Venemaa kokkuleppest naftatootmist suurendada. Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venetsueelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis mõnevõrra järgmisel aastal.

Toiduainete hinnatõus oli juunis sama suur kui mais, ligi 3 protsenti. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud piimatooted ja munad. Kõrgemad aktsiisimaksud tõstsid alkoholi ja tubakatoodete hindu.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas ning eluase.

Juulist kehtima hakanud riiklikult rahastatud maakonnaliinide bussitransport tarbijakorvi  maksumust oluliselt ei mõjuta, kuna antud teenuse osakaal tarbimiskorvis on väike – vaid 0,2%.

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Hinnatase hüppas kuuga pea protsendi võrra

Eesti Pank

  • Kõige rohkem tõusid kuuga energia ja teenuste hinnad
  • Keskmise elektritarbimisega majapidamise kuine elektriarve võib talvekuudel tõusta 4–8 eurot
  • Teenuste hinnatõusu põhjustas kiire palgakasv

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juunis aastaga 4%. Maikuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,9% võrra – selle põhjuseks oli nii energia kui ka teenuste kallinemine. Kui energia kallinemine tuleneb peamiselt nafta hinnatõusust maailmaturul, siis teenuste hinnakasvu kiirendab hoogne palgakasv.

Energiahindu on viimastel kuudel tõstnud kallinenud tahked ja mootorikütused. Juunis lisandus veel ka elektri 9% suurune hinnatõus, mis suurendas tarbijakorvi hinda 0,3% võrra. Elektri tulevikutehingud Põhjamaade elektribörsil viitavad, et praegune kõrge hinnatase (50 €/Mwh) püsib kuni järgmise aasta alguseni. Keskmise elektritarbimisega majapidamiste kuine elektriarve suureneks talvekuudel seetõttu 4–8 eurot. Lisaks elektri kallinemisele tarbijakorvis kallinevad sel juhul tootmiskulude suurenemise tõttu ka teised kaubarühmad. Selline kaudne mõju tõstab hinnataset siiski vähe, sest elekter moodustab ettevõtete kuludest vaid väikese osa. Järgmise aasta kevadel ootavad turud elektri börsihinna langemist viimase kümne aasta keskmise suunas (35 €/Mwh).

Teisel poolaastal peaks hinnakasv Eestis eeldatavalt aeglustuma, sest hinnakasvus avaldub kõrgema võrdlusbaasi mõju. Selle aasta kokkuvõttes tõuseb hinnatase umbes 3%.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Käsiraamatud pärimisest ja perekonnaõigusest koos tellides 25% soodsamad

Kombo pärimine+perekonnaõigusJuuli lõpuni on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamatud “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” soodsamalt – tellides kaks raamatut korraga, on soodustus 25%.

Käsiraamatud saad soodushinnaga tellida siit.

Transport Omniva pakiautomaatidesse tasuta.

Vaata ka teisi sooduspakkumisi:

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2018. aasta mais 304 000 sise- ja välisturisti ehk 2% rohkem kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 202 000 välisturisti ehk 3% rohkem kui eelmise aasta mais. Lätist, Soomest ja Venemaalt saabus 111 000 turisti ehk enam kui pool välisturistidest. Läti, Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 7%, 3% ja 13% vähem kui eelmisel aasta mais. Soome turistide arv vähenes neljandat kuud järjest eelmise aasta sama kuuga võrreldes. Rohkem turiste saabus Saksamaalt, Leedust, Poolast, Suurbritanniast ja mitmetest teistest Euroopa riikidest. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv, mais oli neid 6% enam kui aasta tagasi samal kuul. 69% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu majutusettevõtetes peatus 8% ja Tartu majutusettevõtetes 7% välisturistidest ning 4% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 102 000 ehk 2% rohkem kui mais aasta varem. 61% siseturistidest olid puhkusereisil ja 26% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Tartu ja Pärnu maakonnas kummaski 13% ning Ida-Viru maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Mais pakkus külastajatele teenust 1153 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 50 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 41 eurot ehk ühe euro võrra rohkem kui eelmise aasta mais. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 48 eurot, Tartu maakonnas 35 eurot ning Ida-Viru ja Pärnu maakonnas 31 eurot.

Majutamine piirkonniti, mai 2018
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 153 223 58 121 388 363
Toad 21 766 8 773 1 311 1 609 5 245 4 828
Voodikohad 50 104 19 057 2 866 4 079 12 330 11 772
Tubade täitumus, % 46 67 41 22 36 30
Voodikohtade täitumus, % 36 53 36 17 28 22
Majutatud 303 911 175 090 18 875 13 467 49 765 46 714
Ööbimised 555 396 314 312 31 838 21 404 107 487 80 355
Eesti elanikud 169 959 50 448 18 153 14 599 41 076 45 683
väliskülastajad 385 437 263 864 13 685 6 805 66 411 34 672
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 41 48 31 31 31 31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2018. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 11,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,1%.

2017. aasta juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus ja eluase, mis kumbki andsid kogutõusust ligi veerandi. Bensiin oli 17,8% ja diislikütus 17% kallim kui 2017. aasta juunis. Eluasemekulutusi mõjutasid enim kodudesse jõudnud elektri 14,3% ja üüride 10,8% kallinemine. Üle viiendiku kogutõusust andis alkohoolsete jookide 15,7% ja tubaka 6,4% kallinemine. Sellest omakorda 60% andis 35,2% kallinenud õlu. Toidukaupadest on mulluse juuniga võrreldes enim kallinenud munad (31%) ning külmutatud puuvili ja marjad (30%) ning odavnenud kartul (23%) ja suhkur (21%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 4% novembris 2017, mil muutus oli 4,2%.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mis andis kogutõusust ligi poole. Eluasemekulutusi mõjutasid enim kodudesse jõudnud elektri 9% ja üüride 5,6% kallinemine. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas veel transport, kus mootorikütus kallines kuuga 2,6% ning lennukipiletid olid 11,8% kallimad kui maiks ostetud piletid.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2018
Kaubagrupp Juuni 2017 – juuni 2018, % Mai 2018 – Juuni 2018, %
KOKKU 4,0 0,9
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,9 0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 12,9 -1,0
Riietus ja jalatsid 1,8 -2,9
Eluase 6,9 2,9
Majapidamine 0,3 0,8
Tervishoid 4,9 0,3
Transport 4,7 1,4
Side -4,1 0,0
Vaba aeg 3,1 2,0
Haridus ja lasteasutused -3,7 1,7
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,7 2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,9 0,2

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-06.09.2018 Kinnisvara ABC – OLULINE