Üürnike maksedistsipliin paraneb

TallinnTallinna linna poolt üürile antud eluruumide kasutamise eest võlgu olevate üürnike arv vähenes aastaga 160 isiku võrra.

„Võlgu olevate üürnike arv väheneb tänu järjepidevale tööle võlgnikega,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võlglaste aktiivne väljatõstmine on pannud ka võlglastest naabreid mõistma üüri maksmise vajalikkust.“

Aasta lõpu seisuga tasusid üüri ja kõrvalkulusid korrektselt 87% linnale kuuluvate eluruumide üürnikest. Kokku 4921 eluruumist on üürivõlaga koormatud 638, neist pikaajalisi võlgnikke on 132. Kogu võlasumma oli 279 097 eurot, sealhulgas pikaajaline võlg 179 364 eurot.

Võrgu sõnul näitab maksedistsipliini silmapaistvat paranemist asjaolu, et viie aastaga on üürivõla kogusumma ligi kaks korda väiksemaks kahanenud – 2010. aasta lõpul oldi eluruumide kasutamise eest võlgu 460 704 eurot ning võlglasi oli 1159.

2015. aastal pöördusid Tallinna Linnavaraamet ja elamute haldurid kui Tallinna linna esindajad üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks Tallinna Üürikomisjoni 62 korral ja kohtusse 11 korral. Tallinna Üürikomisjoni ja kohtu otsuste täitmise käigus vabanes mullu väljatõstmise läbi 19 eluruumi.

Seisuga 31. detsember 2015 kuulus Tallinna linnale 3027 eluruumi, erasektorilt kasutusse võetud eluruume oli 1894. Tallinna linnale kuuluvatest eluruumidest kokku 2514 asuvad tervikuna linnale kuuluvates elamutes. Erasektorilt on kasutusse võetud kokku 1894 eluruumi, neist 680 korterit Meeliku tänaval ja 1214 korterit Raadiku tänaval.

Võrk tõdes, et paljudel võlglastel on raske ots otsaga kokku tulla ning nad jätavad üüriarve õigeaegselt tasumata lihtsalt paratamatusest. „Ent nad kannavad eluruumikulud väikese viivitusega, veel enne järgmise arve saamist,“ ütles Võrk. „Eks neisse tuleb suhtuda mõistvalt – tegemist ei ole mitte vastutustundetu vaid olude sunnil tekkinud makseviivitusega. Makseraskused tulenevad eelkõige kommunaalkulude – elekter, soojus jt – pidevast kasvust ning kommunaalkulude tõttu tekib võlg paljudel just talveperioodil.“

Võrgu sõnul on paraku ka neid pahatahtlikke üürnikke, kes põhimõtteliselt ei taha aru saada, et lina korteris elamise eest peab üüri maksma. „Nendega me tegeleme üha jõulisemalt,“ kinnitas Võrk.

Veskimöldre teedevõrgu ja kommunikatsioonid ehitab MSM Grupp

Brave CapitalBrave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ sõlmis MSM Grupiga peatöövõtulepingu Veskimöldre infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on korraliku teedevõrgu ja kommunikatsioonide rajamine kvaliteetse elukeskkonna alustala. “Veskimöldre esimese osa infrastruktuuri ehitusse investeerime ca 700 000 eurot. Käesolevast kuust kuni sügiseni ehitatakse esimeses faasis välja ligikaudu 2,5 km infrastruktuuri Veskimöldresse. Kõik elukeskkonna sisesed teed saavad korraliku tänavavalgustuse, asfaltkatte, kommunikatsioonid ning haljastuse. Omanikujärelvalvet teostab Tallinna Linnaehituse AS.”

“Maanteeamet on juba alustanud Laagri möödasõidu osa ehitamist, mis läbib Veskimöldre laiendust. Ehitustöödega plaanitakse valmis saada selle aasta sügiseks. Meie alustame teise osa ehitustöödega selle aasta teises pooles, kui oleme välja kuulutanud ehitushanke,” lisas Kuusk.

Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkkonnaarendus. Veskimöldre laienemisega lisandub hinnatud elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi, koostöös vallaga rajatakse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat ühendust Tallinna kesklinnaga.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.

Tartu otsib Raadile uusi ideid

Tartu vappTartu linn kuulutas välja avaliku ideekonkursi, millega soovitakse leida häid ideid Raadil asuvate kinnistute kasutamiseks kultuuri-, turismi-, meelelahutus- või sporditegevuste arendamiseks. Ideid oodatakse 20. juunini.

„Koos Eesti Rahva Muuseumi valmimisega tahame kogu Raadi linnaosa uuele elule äratada ja seni unarusse jäänud piirkonna atraktiivseks muuta. Peale heade mõtete väljapakkumise peaksid konkursil osalejad suutma need ise ka ellu viia,“ rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.

Ideid otsitakse kahe linnale kuuluva kinnistu kasutamiseks – Roosi tn 83 (pindala 30 447 m²) ja Roosi tn 84 (pindala 14 612 m²). Sobivate ideede elluviimiseks seab linn hoonestusõiguse kas tervele või osale kinnistule tähtajaga kuni 30 aastat. Idee tuleb realiseerida koos vajalike ehitistega kahe aasta jooksul. Roosi tn 83 kinnistu hoonestamisel tuleb säilitada miljööväärtuslikud lennukiangaarid.

„Tahame ERMi valmimisega saadud hoogu kasutada ka ümbritsevate alade elustamiseks ning anda väärtuslikele lennuangaaridele uue sisu. Saades kaks ärifunktsiooniga krunti toimima, tekib eeldusi ka teiste piirkonna arendusprojektide tarbeks. Olulisemad nendest on linnahall ja elamuehitus Raadil,“ kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Avalikul ideekonkursil osalemiseks tuleb esitada järgmised andmed:

  1. idee autori nimi, registrikood, asukoha aadress ja kontaktandmed (telefon, e-post jms);
  2. andmed senise tegevuse kohta;
  3. idee sisu ja kavandatav ehitusplaan (sh asendiplaan, vaated, kasutatava inventari kirjeldus või fotonäidised);
  4. kavandatavate teenuste kirjeldus.

Digitaalselt allkirjastatud ideekirjeldus esitada hiljemalt 20. juuniks 2016 Tartu Linnavalitsuse e-posti aadressile lv@raad.tartu.ee märksõnaga „Raadi konkurss“.

Linn valib välja ideed, mille autoritega jätkatakse läbirääkimisi.

Eelistatud on ideed, mis lisavad piirkonna kultuuri-, turismi-, meelelahutus- ja spordielule mõne seni puudunud teenuse või toote, pakuvad rakendust võimalikult laiale sihtrühmale, võimaldavad idee realiseerida ilma linnapoolse toetuse ja hilisemate kulude katmiseta ning võimaldavad kinnistuid kasutada mitmel otstarbel.

Arco Vara: Ärikinnisvaras teevad ilma stock-office tüüpi pinnad

Arco VaraTulenevalt e-kaubanduse arenemisest, aga ka teenindus- ja müügisaalide kasvanud nõudlusest on hinnas 100–200 ruutmeetriste väikeste kontoriga lao- ja tootmispinnad. Eriti huvipakkuvad on sellised lahendused, kus 80% moodustab laopind ja ülejäänud osa kontor.

Huvi stock-office pindade vastu näitavad üles eelkõige väikeettevõtted, kel vajadus ladustada kaupu, neid komplekteerida või pakendada. Samuti sobib niisugune pind tootmiseks.

Üheks kasvumootoriks võib pidada kasvavat e-kaubanduse populaarsust, sest selles valdkonnas loeb kiirus. Edukas on ettevõte, kes suudab kaupu kohe ja kiiresti kliendini toimetada. Sellisel juhul on lao- ja büroopinna ühendamine väga efektiivne.

Eelistatud on esimene korrus

Enamjaolt soovitakse maaga ühel tasapinnal olevaid ladusid, mille ukseava mõõdud on vähemalt 3 meetrit laiad ja 3,5 meetrit kõrged. Seda seepärast, et sellisest ukseavast on mugav ja turvaline kaubikuga sisse sõita. Teist ja kolmandat korrust kaalutakse aga juhul, kui on olemas kaubalifti kasutamise võimalus.

Ruumide kõrguse osas peetakse ideaalseks 5–6 meetrit ning kasuks tuleb korralike kaubariiulite olemasolu.

Lisaks ruumi suurusele ja lagede kõrgusele on oluline ka põranda kandevõime. Eeldatavasti kasutatakse ruumi kauba ladustamiseks, mis nõuab kvaliteetset põrandat. Esimesel korrusel on eelistatud põranda kandevõimeks viis tonni ruutmeetri kohta, kõrgematel korrustel võib kandevõime olla väiksem.

Kontori osas seevastu esimese korruse nõuet väga ei ole. Põrandapinna kokkuhoiu mõttes oleks targem teha kontor teisele tasapinnale, näiteks sissesõidu kohale.

Kui lao- ja kontoripinnale lisaks vajatakse veel ka teenindus- või müügisaali, siis muutub oluliseks ka asukoht. Eelistatud on pinnad, mis on suurte teede äärest nähtaval või käidavates kohtades.

Soovitav hind ei pruugi olla atraktiivne

Hinnaootuse osas lähevad aga klientide ja arendajate ootused teinekord lahku. Kliendid ootavad stock-office tüüpi pindadele hinda 4–5 eurot ruutmeetri kohta. Arendajad küsivad aga parema asukohaga ja uutel, väiksematel ehk kuni 400-ruutmeetristel pindadel ruutmeetri hinda 6–7 eurot.

Suur püsib nõudlus piirkondade suhtes, mis paiknevad asustatud aladel. Pealinna puhul võib näiteks tuua Mustamäe, Põhja-Tallinna ja Peterburi tee äärse piirkonna, kaasa arvatud Suur-Sõjamäe.

Võib tuua veel ühe olulise nüansi. Pidades silmas tööjõu leidmist ja inimeste hilisemat tööle-koju liikumist on kõrgemas hinnes need piirkonnad, kus on hea ühistranspordiühendus. Kohtades, kus töötajate ja klientide ligipääs on transpordi tõttu raskendatud, puudub nõudlus taolistele pindadele. Sellistesse piirkodadesse sobivad pigem suuremad logistikapargid ning tootmishooned.

Omanike Keskliit: enamus korterisisesed gaasiseadmed tuleb auditeerida

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeoses gaasiseadmetega toimunud õnnetustega on Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) andnud teada, et kodutarbija gaasiseadmetega seotud juhtumite peamiseks põhjuseks on omavolilised ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustööd, mis on tehtud ilma spetsialiste kaasamata.

Levinuimad põhjused on: akende vahetamine, korteri õhuvahetuse vähenemine, kööki väljatõmbeventilaatori paigaldamine ehk tegevused, mida viimase 25 aasta jooksul on teostanud valdav osa Eesti korteriomanikest.

Kooskõlas gaasiseadmete ohutust puudutavate õigusaktidega tähendab eelkirjeldatud olukord seda, et kõik korteriomanikud, kelle korterites on toimunud ümberehitustöid, mis võivad gaasiseadmete tööd mõjutada, peaksid tellima oma gaasiseadmele erakorralise auditi. 1.07.2015.a seadme ohutuse seaduse kohaselt on gaasipaigaldise erakorraline auditeerimine kohustuslik, kui puuduvad andmed eelmise auditeerimie kohta ja selline info puudub valdava osa vanemate gaasipaigaldiste kohta.

Informatsiooni gaasiseadmete auditi tegemiseks pädevate isikute kohta omavad ehitiste ohutuse üle järelevalvet teostav korteri asukohajärgne kohalik omavalitsus ja TJA.

EOKL-le teadaolevalt puudub kohalikel omavalitsustel ja TJA-l register, millest nähtuks, millistes kortermajadesse on korterisiseseid gaasiseadmeid paigaldatud. Samuti puudub TJA-l ülevaade sellest, kui suurele osale korterites kasutatavatest gaasiseadmetest on kasutuselevõtmise audit tehtud. Mida nõrgem on riiklik järelevalvesüsteem, seda tähtsam on sellest ohustatud isikute informeerimine.

EOKL peab ebaõigeks TJA seisukohta, et korteriühistul puudub vastutus korteri kooseisus asuvate gaasipaigaldiste (bolierid, pliidid) korrashoiu suhtes ja see on üksnes omaniku vastutus. Ühistu ülesanne on kaasomandi valitsemine ja kui gaasipiagaldis on elamu korteritesse projekteeritud, siis tuleb seda lugeda kaasomandis olevaks sõltumata asjaolust, et see asub korteriomaniku valduses. Ühistu ülesanne on elamu ohtuse tagamine.

EOKL kutsub ehitiste ohutuse eest vastutavaid riiklikke institutsioone tegema kujunenud olukorrast sisulised järeldused, mitte veereama vastutust vaid korteriomanikule. Seadme ohutuse seaduse rakendamine ja järelevalve on Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne.

Haven Kakumäe investeerib sadama rajamisse 21 miljonit

Kakumäe sadamInvesteerimisettevõte Haven Kakumäe OÜ investeerib Kakumäe sadama ehituse esimeses etapis 21 miljonit eurot. 2017. aasta kevadeks loodetakse avada sadamani viiv Nooda tee, laevade talvehoid, tankla, jahtklubi ja luua tervisesportlastele hulgaliselt uusi parkimisvõimalusi.

Haven Kakumäe juhatuse esimees Neeme Kaarma sõnul on sadama arendus pikaajaline projekt ning investeering, mis tõstab tulevikus nii Kakumäe kui ka kogu Tallinna atraktiivsust. „Eesti on mereriik ja korralik jahisadam Kakumäel tõmbab kaasa uusi investeeringuid piirkonnas,“ sõnas Kaarma. Haven Kakumäe ootab esimesi aluseid 2017. aasta kevadel.

Kaarma sõnul hakkab Haven Kakumäe jahiomanikele pakkuma täisteenust, mida siiani mujal Eestis ei ole võimalik saada. Lisaks plaanitakse koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga avada laste purjekool. „Usun, et sadamast saab nii Kakumäe poolsaare kui Tallinna elanike jaoks huvitav ja kasulik koht, kus on olemas kõik vajalik jahtidele ning mis pakub ka võimalusi sportlikuks ja kulinaarseks meelelahutuseks,“ rääkis Kaarma.

Sadama piirkonna projekteerimisega tegelevad Hollandi arhitektuuribüroo KCAP Holland koostöös KAMP arhitektide, tootedisainibüroo Keha3, maastikuarhitekt Epp Kesküla Erardi ja Corson OÜ-ga. Ehituse peatöövõtja on BMGS Eesti filiaal.

Kakumäe poolsaarel asuva Haven Kakumäe sadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on kavas investeerida ligikaudu üle 70 miljoni euro. Ehituse esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee ning rahvusvahelistele nõuetele vastav jahisadam. Järgmises etapis rajatakse sadamahoone jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade ja teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Projektis pööratakse eraldi tähelepanu linnaelanike soovidele, näiteks olemasolevate rekreatsioonialadega ühendamisele, puhkamisvõimaluste mitmekesistamisele ja koerte jalutusväljakute rajamisele.

Haven Kakumäe on kinnisvaraarendusega tegelev arendusettevõte, mis kuulub Eesti ettevõtjatele Jaan Pillesaar, Peeter Mänd, Kaido Kaarma, Hannes Tammjärv ja Sander Kaus. Kakumäe sadama esimese etapi investeeringuid finantseeritakse ettevõtte omavahendite arvelt.

Haven Kakumäe

Populaarsust koguvad puidust eramud ning kortermajad

Arco VaraKuigi kõlab arvamusi, et üks õige Eesti kodu ehitatakse ikka kivist, koguvad üha enam populaarsust ka puidust eramud ning kortermajad, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Tänapäevased mitmekesised ehitustehnoloogiad võimaldavad eramuehituses kasutada laialdaselt väga erinevaid materjale, kuid tavaliselt koondub koduostja dilemma ühe valiku alla – kas osta puu- või kivimaja?

Kui rääkida ehitusfaasis majade soetamisest, siis on otsus sageli seotud maja valmimise kiirusega, sest puitmaja valmib kiiremini kui kivimaja.

Kui aga soovitakse osta valmis maja, siis ei ole erilist vahet, kas tegu on kivi- või puitmajaga, oluliseks muutuvad ehituse kvaliteet ning asukoht.

Puitmaja valiku puhul tuleks eristada palkmaja ja puitkarkassmaja. Viimane koosneb lisaks puidust karkassile peamiselt kipsplaadist, aurutõkkest, soojustusest, tuuletõkkest ja välisvoodrist. Seega puidu osakaal ei ole tegelikult väga suur.

Puitmaja on kergema kaaluga ja seetõttu saab rajada maja vundamendi soodsamalt. Majakarbi püstitusaeg on samuti puitmajal oluliselt kiirem, kuna elektri-, vee- ja muude kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb kivimaja ehitusel arvestada lisatöödega kivisse freesimise ja puurimise näol. Analoogseid nüansse on veelgi.

Puit mängib

Puitmajale võivad erinevad seened ja niiskus kiiremini külge hakata kui kivimajale, kuid samas on hoone looduslikum ning hingab paremini.

Kõige keerulisem on puitmajade juures ära hoida nagisemist ja seda eriti tugevate tuulte korral. Kõik on kuulnud ütlust „puit mängib”, mis äraseletatult tähendab, et puitmaterjal kas paisub või kahaneb. Seda on hästi tunda just aastaaegade vahetusemisel. Selle tõttu tekivad praod seinte ja lae piirjoonele, aga ka mujale. Kuigi väga palju oleneb ehitusmaterjali ja ehituse kvaliteedist, tunnistavad suur osa puitkarkassmajade omanike, et taoline nagisemine mõnikord häirib.

Kivimaja peetakse küll rahva seas tugevamaks ja kindlamaks, aga parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eesti linnade vanad puumajad, mida vaatamata vägagi ebapiisavale hooldusele on hulgaliselt säilinud.

Oluline on toimiv kooslus

Tegelikult on nii puit kui kivimajal omad plussid ja miinused, kuid kõige olulisem on, et kooslus töötaks. Elukeskkonna määrab suuresti õigete soojustus- ja siseviimistlusmaterjalide ning korralikult lahendatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kasutamine.

Materjalide ja süsteemide vastastikune säästlik toimimine määrab ka maja hinna, kuigi üldjoontes on kivimajad praegu veel kallimad. Siiski koguvad üha enam populaarsust puitmajad ja linnapildis on seda ka väga hästi näha.

SEB: Kuidas finantseerida korterelamu renoveerimistöid?

SEB PankVanemad korterelamud vajavad sageli suuri investeeringuid maja üldise seisukorra parandamiseks ja eluea pikendamiseks. Kui ühistu on otsustanud põhjaliku remondi ette võtta, on järgmiseks oluliseks sammuks rahaliste vahendite leidmine.

Kolm võimalust tööde eest tasumiseks

Renoveerimistööde eest tasumiseks on võimalik kombineerida kolme finantseerimisallikat.

Kui ühistul on toimiv remondifond, saab sellesse kogutud vahendeid kasutada remonditööde omafinantseeringuna.

Teiseks tasub end kurssi viia kõigi võimalike toetustega, mida linnad või vallad kortermajade korrastamiseks pakuvad. Eelmisel aastal jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit. Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma SA KredEx.

Omavahendite vajaka jäämise korral tasub nõu pidada pangaga, et leida sobivaim lahendus remonditööde finantseerimiseks.

Pangalaenu ei pea kartma

Laenu võtmine on otsus, millele peaks eelnema ühistu liikmete põhjalik arutelu. Ei tasu hirmu tunda, et laenuga võetakse ühistule ülejõu käiv kohustus. Vastutustundliku laenamise põhimõtted on tänapäeval pankadele karmid ja enne laenu andmist analüüsib pank ühistu makse võimet ja laenu teenindamist tulevikus väga põhjalikult. Oma otsuses jääb pank pigem konservatiivseks, kui annab kergekäeliselt välja ühistule üle jõu käiva laenu.

Julgust panga poole pöörduda peaks lisama nende ühistute kogemused, kes on laenu võtnud ja renoveerimistööd edukalt lõpule viinud. Varasem praktika näitab, et laenu tagasimaksed ei pruugi elanike igakuised kulutusi tõsta, vaid võivad tänu remonditööde käigus saavutatud energiasäästule ja madalamatele kommunaalkuludele hoopis langeda või jääda samaks.

Kuidas pangast laenu taotleda?

Kliendihalduriga nõu pidamine võiks olla esimene samm. Haldur tutvustab laenutingimusi ja võimalusi ning annab vastused tekkinud küsimustele. Laenutaotluse tegemisel tuleb silmas pidada, et laenuvõtmise otsus ja taotlus oleks vormistatud panga poolt aktsepteeritud vormile.

Korterelamute renoveerimiseks saab parima lahenduse pangast

SEB pakub kortermajade remondiks spetsiaalset korterelamu renoveerimislaenu. Pika tagasimaksega laen võimaldab finantseerida ehitus- ja renoveerimistöid ning töödega kaasnevaid ekspertiisi- ja projekteerimiskulusid.

Viivika Eljand
vabakutseline ajakirjanik

Elu korteriühistus: Volikirja edastamise võimalused

Kätri SarapuuPalun selgitage võimaluse korral, et kuidas saab välismaal või teises Eesti linnas komandeeringus viibiv korteriühistu liige vormistada volituse. Kas meili teel saadetud ning väljaprinditud volitus (sisuliselt originaali koopia) annab seadusliku esindusõiguse korteriühistu üldkoosolekul?

Õiguslikku tähendust omab originaaldokument, seega paberil allkirjastatud volikiri tuleks kas postiga saata või see digitaalselt allkirjastada ning e-posti teel saata.

SEB: Millist osa kodulaenu tingimustest saan ise mõjutada?

SEB PankKodulaenu võtmine on oluline samm, mis tasub hoolega läbi mõelda, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Kuigi enamik kodulaenu tingimusi on suhteliselt kindlalt fikseeritud, saab laenutaotleja teatud tingimuste osas kaasa rääkida.

Laenusumma

Laenu taotlemine algab vajadusest teha mõni suuremas summas kulutus (näiteks kodu remontimiseks või uue kodu soetamiseks). Vajaliku laenusumma suurus sõltubki eelkõige kulutuse suurusest (eluaseme soetamisel eeskätt objekti hinnast), omafinantseeringu summast ja laenuperioodist.

Laenu väljamaksmise tingimused

Kui laenusaaja teab, et tal ei ole kogu laenusummat ühekorraga tarvis (näiteks objekti renoveerimisel), võiks kaaluda ja taotleda laenusumma ositi väljamaksmist. Kuna intressi arvestatakse laenujäägilt, siis tasub laenutaotleja sel juhul kokkuvõttes vähem intressi.

Kodulaenu tagasimakseperiood

Laenusaaja saab ise valida, kui pika perioodi jooksul ta soovib kodulaenu tagastada. Laenuperioodi maksimumaeg on 30 aastat, kuid soovi ja võimaluste korral saab kodulaenu võtta ka lühemaks ajaks ehk tagastada laenusumma kiiremini. Mida lühem on tähtaeg, seda suurem on igakuine tagasimaksesumma. Näiteks kui 70 000 euro laenamisel 30 aastaks on igakuine tagasimakse annuiteetgraafiku korral ca 315 eurot, siis sama summa tagasimaksmisel 20 aastaga on kuumakse ligi 100 euro võrra kõrgem (arvutuses on võetud aluseks intressimäär 3,5%).

Kuna pikema laenu tagasimakseperioodi korral on laenusaaja igakuiste finantskohustuste tagasimaksesumma väiksem, võimaldab pikemaks perioodiks laenu võtmine üldjuhul laenata suuremat summat. Samas peaks sealjuures arvestama, et pikema laenuperioodi korral on laenu kogukulu suurem. Soovituslikult võiksid laenusaaja igakuised finantskohustused jääda alla 30–40% regulaarsest sissetulekust.

Kuigi maksimaalne võimalik laenuperiood on 30 aastat, on enamikus pankades siiski vanuseline piirang, mis ajaks peaks laen olema tagasi makstud. SEB puhul on selleks hiljemalt laenusaaja 75. eluaasta ehk näiteks 55-aastane inimene saab laenu taotleda maksimaalselt 20 aastaks.

Intressimäära tüüp

Laenusaaja saab otsustada, kas siduda kodulaenu leping fikseerimata (muutuva) intressimääraga või see teatud perioodiks fikseerida.

Fikseerimata intressimäär koosneb bassintressimäärast (üldjuhul euriborist) ning individuaalsest marginaalist. Intressimarginaali suuruse otsustab pank ning see üldjuhul laenulepingu kestvuse jooksul ei muutu. Baasintressimäär (euribor) on muutuv. Ajavahemik, mille tagant euribori suurus võib muutuda, sõltub sellest, millise perioodi euribori laenusaaja lepinguga soovib siduda. Näiteks kuue kuu euribori korral fikseeritakse iga poole aasta tagant uus euribori väärtus. See tähendab, et intressimäär võib selle ajavahemiku möödudes iga kord suureneda või väheneda. Kui muutub intressimäär, muutub ka tagasimakse suurus, mis võib tähendada suuremat kulu laenu tagasimaksmisel. Selleks, et teada, kui palju võib näiteks 2–3%-lise intressimäära tõus teie laenumakseid suurendada, tasuks enne laenu võtmist olukord kodulaenukalkulaatori abil läbi arvutada. Mõelge, kas suudate intressimäära suurenemisel laenumakseid tasuda.

Euribori suurenemise riski maandamiseks pakuvad pangad üldjuhul ka intressimäära fikseerimise võimalust. Intressimäära fikseerimine annab laenusaajale kindluse, et fikseerimise perioodil laenumakse ei muutu.

Intressimäära fikseerimisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas fikseeritud intressimäära ennetähtaegsel muutmisel muutuvaks intressimääraks, laenu ennetähtaegsel tagastamisel või mõnel muu muudatuse korral, mida intressimäära fikseerimise perioodil soovitakse teostada, on pangal õigus nõuda laenusaajalt täiendava tasu maksmist.

Kodulaenu tagasimaksmise graafik

Kodulaenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks lepitakse kokku igakuine maksegraafik. Laenu on võimalik tagastada annuiteetgraafiku alusel ning ka võrdsete osadega tagasimaksegraafiku alusel. See, millise graafiku alusel laenu tagastamine toimuma hakkab, on eelkõige laenusaaja otsustada.

Annuiteetgraafiku korral tasutakse iga kuu ühesuurune makse (annuiteetmakse), mis koosneb laenu tagasimaksest ja intressist. Annuiteetgraafiku puhul on laenuperioodi alguses laenumakse väiksem ja intressimakse suurem. Laenuperioodi lõpus on jaotus vastupidine. Annuiteetmakse suurus võib muutuda, kui muutub baasintressimäär (euribor).

Võrdsete põhiosamaksetega graafiku korral tasutakse kogu laenuperioodi jooksul iga kuu ühesuurust laenu põhiosa makset, millele lisandub intress. Seetõttu on iga kuu pangale makstav summa erinev.

Võrdsete põhiosadega tagasimaksegraafiku korral väheneb laenujääk kiiremini, mistõttu tuleb kokkuvõttes tasuda laenuperioodil vähem intressi kui annuiteetgraafiku korral. Samas on võrdsete põhiosamaksetega graafiku korral igakuine laenu tagasimaksesumma suurem.

Lisaks saab laenusaaja öelda, milliselt arvelduskontolt laenu tagasimaksed esmajärjekorras tasumisele kuuluvad, ning määrata igakuise maksepäeva. Kui kodulaenu võetakse koos kaaslaenusaajaga, siis on pangal õigus võtta laenumakseid maha ka kaaslaenusaaja arvelduskontolt.

Enne laenu võtmist tuleb kindlasti tutvuda kõikide kodulaenu tingimustega ning küsimuste korral kindlasti konsulteerida erakliendihalduriga.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Eesti Energia müüb Tallinna kesklinnas asuvaid kinnistuid

Eesti EnergiaEesti Energia kuulutas mais välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinna kesklinnas Veerenni tänaval asuvate kinnistute müügiks. 2015. aasta lõpus Tallinna linna poolt kehtestatud detailplaneeringu kohaselt võib kruntidele rajada äri- ja tootmishooneid.

Veerenni 38, T7, 38b ja 40a krundid asuvad Veerenni ja Tehnika tänava ning Tallinn-Tapa raudtee vahelisel alal. Kruntide kõrval asub ka Elektrilevi alajaam. Kuna tänapäevased alajaamad ei vaja enda ümber suurt teenindusmaad, müüb Eesti Energia ümbritsevad ja põhitegevuseks mittevajalikud krundid.

Kruntide kogupindala on 10 252 m2. Tervikuna on kinnistute alghind 954 000 eurot, eraldi on Veerenni 38 ja T7 kinnistute alghind 394 900 eurot, Veerenni 38b kinnistu alghind 234 000 eurot ja Veerenni 40a kinnistu alghind 325 100 eurot.

Kinnistute müügimaterjalidega on võimalik tutvuda Eesti Energia veebilehel www.energia.ee/kinnisvarateated. Pakkumisi on võimalik teha 3. juunini.

Metro Capitalilt juba teine luksustorn käesoleval aastal

Metro CapitalKinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Tallinnas, Pirita tee 20a eksklusiivse Meerhof 2.0 B-torni müüki. Meerhof 2.0 kortermaja asub Pirita promenaadi ja Lauluväljaku naabruses.

Pärast Meerhofi esimese maja edukat lõpetamist 2015 aastal käivitas Metro Capital 2016 aasta alguses Pirita tee 20a kinnistul Meerhof 2.0 arendustegevuse, mille käigus valmib 2017 aasta septembriks luksuslik ja keskkonnasõbralik 73 luksuskorteriga Meerhof 2.0 A-torn. Seoses klientide suure nõudlusega eksklusiivsete merevaatega elupindade järgi, otsustas Metro Capital lansseerida ka 70 korteri ja 3 äripinnaga B-torni planeeritust varem. Mõlemad luksuselamud ehitab Nordecon.

“Käesolev aasta on olnud Metro Capitalile üle ootuste edukas ning sisuliselt kogu Meerhof 2.0 10-korruselise hoone merepoolne külg broneeriti ostjate poolt paari kuu jooksul ning huvilisi kogunes rohkemgi kui oli kortereid pakkuda“ kommenteeris kvartalit arendava Metro Capitali partner Ain Kivisaar. „Sellises olukorras ei olnud raske teha otsust tuua turule ka teine analoogne 10-korruseline hoone ning lõpetada kogu projekt tervikuna 2017 aasta sügiseks.“

Meerhof 2.0 on olemasoleva Meerhofi Residentsi edasiarendus. Meerhofi Residents valiti käesoleval aastal 52 osaleja seast ka Balti Kinnisvaraauhindade finaali, mis on Metro Capitalile suureks tunnustuseks ja näitab, et ettevõte liigub oma innovaatilise arendustegevusega õiges suunas.

Meerhof 2.0 projekteerimismeeskonda kaasati lisaks tunnustatud arhitektile ja sisekujundajatele ka akustikud, energiatõhususe eksperdid, nutikodu tehnikud ja isegi Feng Shui asjatundjad. „Luksuskinnisvara arendamine ei ole tänapäeval kivide ladumine heasse asukohta. Oleme selle projekti kallal tõsist tööd teinud ligi kaks aastat ning tulemus on erakordne ja ainulaadne nii seest kui väljast“ ütles Kivisaar.

Kõik Meerhof 2.0 korterid varustatakse standarina nutikodu lahendusega, mille abil saab mobiilsete seadmetega oma kodu juhtida ning jooksavalt jälgida vee-, kütte- ja elektrikulu. Esmakordsena Tallinna uusarendustest valmivad maja sisehoovi tenniseväljak ja golfi green. See on osa Metro Capitali kontseptsioonist, mille kohaselt toetab Meerhof 2.0 aktiivse elustiiliga elanikke, andes lisaks ümbitsevatele spordivõimalustele ka omapoolse panuse.

Mõlema hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, millest saadav elektrienergia suunatakse elanike üldenergia tarbimisse. Nii säästab iga tulevane Meerhofi elanik keskkonda ja hoiab igakuiselt kokku raha. Olemasoleva Meerhofi Residentsi näitel võib prognoosida, et igakuised kütte-ja elektrikulud jäävad alla 1€/m² kuus.

Projekti kohta leiab täpsemat informatsiooni kodulehelt www.meerhof.ee.

Metro Capital on 12-aastase ajalooga kinnisvaraarendusettevõte, keskendudes oma tegevuses unikaalsetele asukohtadele, mis on väljakutsuvad nii arendajale, arhitektidele kui ka inseneridele (Metro Plaza, Pirita Rannahoone, Kadrioru ajaloolised Burmani kortermajad, Meerhofi Residents, Tivoli elurajoon Kadriorus jne). Metro Capitali missiooniks on inspireerivate elukeskkondade loomine, kus inimestel oleks hea elada. Täpsem info www.metro.ee.

Merko ehitab Viru Jalaväepataljoni tehnikapargi hooned ja rajatised

Merko16. mail 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra ja Kaitseministeeriumi vahel leping Viru Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ehitamiseks.

Lepingu raames rajatakse tehnikapargi teed ja platsid, remondihall, tankla, puurkaev-pumpla ja pesuestakaad ning seonduvad tehnovõrgud.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta maikuus ning valmivad 2017. aasta veebruaris.

Statistika: Eluasemelaenude käibe kasv võttis hoo maha

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 I kvartali eluasemelaenude käive oli Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. See on aastatagusest laenukäibest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim laenukäibe juurdekasv.

Varasemate kvartalite jooksul on aastane laenukäibe kasv ületanud kümmet protsenti, kuid jõudnud 2014 I kvartalis isegi 34 protsendini.

Laenukäibe kasvu aeglustumise taga ei ole kinnisvaraturu jahtumine. Elamispindade turul tehakse tehinguid endiselt usinaid, kuid siiski võib öelda, et Tallinna korterituru tehingute arvu juurdekasv ja hinnatõus on tänaseks hoo maha võtnud. Kui tehingute arvu juurdekasv tõmbub koomale ja hinnatõus on pidurid peale saanud, on ka laenuressurssi vaja vähem kaasata.

Laenukäibe kõrval tasub silm peal hoida laenujäägil ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude summal. Eluasemelaenude jääk on jõudnud 6,4 miljardi euroni ja selle aastane juurdekasv on 4,4%. Laenujäägi juurdekasv ületav kordades sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuid jääb veel alla palkade tõusule.  Eeldusel, et keskmise palga kasv aeglustub, viib laenujäägi endises tempos kasv laenukoormuse suurenemisele.

Hetkel siiski veel võib laenukoormust hinnata mõistlikuks, st laenude mõõdukal määral eluasemelaenu võtmiseks on veel ruumi.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Mida võrrelda kivimajade puhul?

MajaehitajaKuigi tavaliselt iga võrdlus on mõnevõrra subjektiivne, on see siiski vajalik, et saada kätte tervikpilt ja selle alusel oma valik teha. Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele.

Vaatame lähemalt ühte võimalikku valikut teemadest, mida võiks kivimaja puhul võrrelda, et seeläbi endale otsuse tegemiseks üldpilti kujundada.

Terviklahenduse olemasolu

Täna on kivimajade puhul turul suur hulk erinevaid materjale, kus pakutakse ühe materjalitootja poolt, kas pea terviklikke konstruktsioonide lahendusi või siis suuremat osa sellest. Miks on terviklahendus oluline? Kõige lihtsamalt öeldes, tagab ühesuguse materjali kasutamine konstruktsiooni parema toimimise, mistõttu esineb vähem pragusid ja deformatsioone.

Põhjus ennekõike selles, et konkreetse ühe materjali mahukahanemised ja kujumuutused toimuvad konstruktsioonis ühtlaselt. Kui kasutada ühes konstruktsioonis erineva tihedusega materjale siis nende mahukahanemised on erinevad ning tekivad materjalide kokkupuutejoonel paratamatult praod.

Survetugevus

Igal materjalil on oma survetugevus, kuid üldjuhul eramaja puhul, kus ehitatakse ühe- või kahekorruseline maja, ei ole kivimaterjalide survetugevus probleemiks. Pigem on näha, et praktikas kasutatakse ehitamisel üledimensioneeritud konstruktsioone. Küll aga peaks sobiliku survetugevusega konstruktsioone kasutama suuremate sillete puhul või postide juures, kus koormuspunktid on suuremad.

Üledimensioneerimise vältimiseks tasuks projekt konstruktiivselt lasta läbi arvutada ja sellele vastavalt valida materjalide survetugevus.

Välisseinte paksus ja soojapidavus

Mida paksem on välisseina konstruktsioon seda rohkem võtab see ära maja põrandapinda, vajab suuremat vundamenti ning suurendab selle võrra maja ehitushinda. Tihedamad ja suurema survetugevuse betoonkividest konstruktsioonid võimaldavad välisseina paksust hoida mõistlikuna. Suurema paksusega kergplokid viivad välisseinte paksuse mõnevõrra suuremaks.

Kivikonstruktsioonide soojapidavus sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse konstruktsioon soojustada, et kuskile ei jääks külmasildasid. Üldjuhul mida ühtlasem ja paksem on soojustuskiht seda vähem on külmasildade riske. Välisseinte paksuse ja soojapidavuse vahel tuleb leida mõistlik seos ning vaadata maja soojapidavust tervikuna, mitte ainult välisseina konstruktsiooni.

Töömahukus ja tööde kiirus ning hind

Eramajade puhul on levinud peamiselt kergplokkidest ehitatavad kivimajad. Plokkide suurused ja kaalud on paika pandud selliselt, et nende tõstmine ja paikasättimine on igale töömehele jõukohane. Seetõttu on tihedamad plokid väiksemate mõõtudega, kui näiteks poorsemad kergplokid, kuigi kaalult samas suurusjärgus. Ehitamise kiirus sõltub suuresti plokkide mõõtmetest ning mida suuremad plokid seda, kiiremini tööd edenevad.

Maja konstruktsioonide hind sõltub materjalide maksumusest ning töö maksumusest, mis peaks sisaldama nii tellingute, töövahendite ja abivahendite maksumust. Seetõttu peaks võrdluses hindama alati võimalusel konstruktsiooni ehitamise tervikhinda. Maja valmis välisseina m2 maksumus annab küll teatud ülevaate, kuid näiteks sillused või töömahukad ja kallid monoliitsed r/b vahelaed mõjutavad tervikhinda oluliselt.

Ehitustööde riskikohad

Enamik kiviplokkidest välisseinalahendusi kaetakse lisasoojustusega, mis vähendavad mõnevõrra müüriladumiste eksimuste mõju. Kuid sellisel juhul on ülimalt oluline tagada kvaliteetne töö soojustuskihi – tuuletõkke tegemisel.

Ühekihiliste poorbetoonplokkide puhul tuleb panustada müüritööde kvaliteedile, sest võimalikud vahed plokkide vahel ja muud võimalikud puudused konstruktsioonis mõjutavad konstruktsiooni soojapidavust olulisel määral.
Olenevalt konstruktsioonist tuleb alati teha enda jaoks selgeks konstruktsiooni peamised riskid ning hinnata, kuidas neid riske saaks ära hoida.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine