Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Elu korteriühistus: Korteriühistu asutamisega mittenõustumine

Kätri SarapuuKorteriühistu asutamise koosolekul võeti vastu otsus asutada korteriühistu. Meie hääletasime selle vastu seega ei soovinud liituda. Kas korteri ühistul on õigus esitada meie korterile nõudeid. Nt Kredeks laenu tasumise osas või kood uste paigaldamise või muru niitmise eest. Korter kuulub küll meile aga ei ela selles korteris seega ei olnud nõus liituma, et vältida rahalisi kohustusi mida me ise ei tarbi.

Nimelt korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega, kui korteriühistu moodustamise poolt olid enamus korteriomanikest, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, on korteriühistu moodustatud õiguspäraselt ning selle liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras.

Korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Kui Te ei olnud korteriühistu loomise poolt, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige.

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Maa-ametMaa-amet tegi kättesaadavaks 2017. aasta aeropildistamise alusel valminud värsked ortofotod. Nendega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse või avaliku WMS teenuse vahendusel.

2017. aasta kevadiste ja suviste lendudega tehtud aeropiltide alusel valminud värsked ortofotod on nüüd Maa-ameti geoportaalis kõigile nähtavad. Nendega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse või avaliku WMS teenuse vahendusel. Ortofotot näeb nii, kui minna viidatud kaardirakendusse ja valida vasakult menüüst „ortofoto“.

Ortofotod on Eestimaa piires erineva eraldusvõimega – tiheasustusaladel on see suurem ja hõredama asustusega aladel väiksem.

10-sentimeetrise eraldusvõimega asulad: Tallinn ja suur osa Harjumaast (Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Vaida, Assaku, Kiili, Luige, Kangru, Saku, Saue, Harku, Tabasalu, Keila, Keila-Joa, Klooga jt), Pärnu, Aegviidu, Aruküla, Raasiku, Aseri, Haljala, Jõgeva, Kadrina, Kehra, Koeru, Kose, Ravila, Kuusalu, Kiiu, Kärdla, Mustvee, Paide, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Türi, Vasalemma, Rummu, Väike-Maarja ja Ruhnu saar.

16-sentimeetrise eraldusvõimega asulad: Tartu, Kohtla-Järve, Kiviõli, Lüganuse, Püssi, Narva, Narva-Jõesuu, Haapaslu.

20-sentimeetrise eraldusvõimega kevadine lehevaba lend katab Saaremaad, Muhu ja Kihnu saart, Pärnumaad ning Viljandimaa lääneosa.

25-sentimeetrise eraldusvõimega suvine lend katab Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaad ning Viljandimaa idaosa. Lisaks aeropildistati kevadel 25-sentimeetrise eraldusvõimega kogu Eesti kagupiir ja suvel 20-sentimeetrise eraldusvõimega Rail Balticu trassi osa, mis jääb Tallinna ümbruse ja Pärnumaa vahele.

Samade lendude käigus kogutud kaldaerofotod on saadaval Maa-ameti fotolaos aadressil www.maaamet.ee/fotoladu. Värskeimate piltide vaatamiseks valige aastaks 2017.

Fotod valmisid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus » sihtfinantseerimisel soetatud aerokaameraga Leica ADS100.

Uued ortofotod ulatuse ja eraldusvõime järgi (märkimata alade puhul on ortofotod aastast 2016):

171211 Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod 1

WMS teenusesse (http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?) on lisatud ka 2017. aasta metsanduslikud valevärvi ortofotod.
Lähiajal saab metsanduslikud ortofotod avaandmete lehelt » ka alla laadida.

Metsanduslike valevärvi otofotode kartogramm lennuaasta järgi:

171211 Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod 2

https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-amet-lisas-geoportaali-2017-aasta-ortofotod

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

SEB: Euroopa majandus tugevneb

SEB PankEesti majanduse käekäigu määrab suures plaanis ära olukord euroalal. Tänavu on euroala majanduskasv suutnud positiivselt üllatada tänu seniste murelaste kiiremale kasvule. Prognooside kohaselt saab ka 2018. aasta olema Euroopa jaoks edukas.

Euroopa majanduskasv on muutunud laiapõhjalisemaks

2017. aasta on eurotsooni majanduse jaoks osutunud oodatust palju positiivsemaks. Kolmandas kvartalis suurenes euroala sisemajanduse kogutoodang lausa 2,5%, mis on kiireim kasvutempo alates 2011. aastast. Aasta kokkuvõttes peaks keskmine SKP kasv küündima 2,3%ni. Meenutuseks – veel 2016. aasta sügisel usuti, et euroala riikide keskmine majanduskasv võiks tänavu ulatuda ehk vaid pooleteise protsendi kanti. Kui 2% ületav majanduskasv on jõuka regiooni kohta niigi hea tulemus, siis erilist rõõmu valmistab järele jõudmine peamisele konkurendile USAle, kus tänavu oodatakse sama suurt kasvunumbrit. Oluliselt aeglasem rahvastiku juurdekasvutempo Euroopas tähendab, et per capita majanduskasv saab tänavu olema USA omast kõrgemgi.

Positiivse üllatuse on sellel aastal suutnud pakkuda mitmed Euroopa kõige nõrgematest majandustest, mis on varasemast palju kiiremini kasvanud. Itaalia, mille pangandus-süsteem vaagub hinge hapude laenude koorma all, rahuldus varasemalt ka protsendise majanduskasvuga. 2017. aasta I kvartalis kasvas Itaalia SKP aga koguni 2% ja ka viimase kvartali 1,4% kasv on riigi jaoks tubli tulemus. Sarnane on pilt teises vinduva majandusega riigis, Prantsusmaal, mille SKP III kvartalis samuti riigi jaoks enneolematu 2% kasvutempo saavutas. Samal ajal rühivad endise hooga edasi eurotsooni suurim majandus Saksamaa ja jätkunud on ka Hispaania majanduse kiire kasv. 2017. aasta erakordsust iseloomustab fakt, et kõigi kolme kvartali vältel on suutnud positiivset majanduskasvunumbrit näidata isegi Euroopa punane latern Kreeka. Kuigi idapoolsemate euroriikide majandused moodustavad kogu euroala SKPst kõigest 2%, on väikese panuse andnud siiski ka see, et Eestiga sarnases suurusjärgus majanduskasvu on suutnud näidata sisuliselt kogu euroala idapoolsem blokk.

Suurenenud on ekspordi panus majanduskasvu

Kui eelmisel aastal kergitas euroala majanduskasvu majapidamiste kasvanud julgus tarbida, siis tänavu on sellele lisandunud ka eksport. 2017. aasta esimeses pooles eksportisid euroala riigid kaupasid ja teenuseid püsihindades mõõdetuna 4,5% võrra enam kui aasta tagasi. Protsentuaalselt oli ekspordikasv kiireim euroala väikeriikides Leedus, Sloveenias, Soomes, kuid suurimat mõju omas mõistagi suurriikide välis-kaubanduse elavnemine. Itaalia ja Hispaania suutsid 2017. aasta 9 kuu jooksul oma kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse suurendada 5% jagu, Saksamaa veidi üle 4%. Ekspordi hea kasv on seda üllatavam, et euro on tänavu teiste valuutade suhtes märkimisväärselt kallinenud. Näiteks võrdluses USA dollariga, on euro kurss tõusnud aastataguselt 1,05 dollarilt euro eest pea 1,2 dollarini. Ehk veidi idealistlikusse kalduv selgitus sellele on, et eurotsooni eksport ongi pisut vähem hinnatundlik, sest suhteliselt kõrged tööjõukulud tingivad olukorra, kus konkureerida tulebki kvaliteedi, disaini ja teiste sarnaste omaduste, mitte hinna abil.

Üks põhjustest, miks euroala riigid on suutnud eksporti suurendada, peitub siiski ka paranenud konkurentsivõimes. Tööjõu ühikulu, mis mõõdab loodud lisandväärtuse ja palgakulude suhet on viimastel aastatel järjepidevalt alanenud. 2010. aastaga võrreldes on euroala riikide keskmine tööjõu ühikulu kahanenud pea 15%, seda eriti tänu Hispaaniale. Kuigi olukord riikide tööturgudel on viimastel aastatel jõudsalt paranenud, püsib palgakasv jätkuvalt väga madal. Tänavu on keskmise palga kasv olnud „rekordiliselt kiire“ Saksamaal – 2,5%, samas kui endiselt kõrge töötusega kimpus olevas Itaalias ja Hispaanias on see olnud nullilähedane.

Eratarbimise kasvu toetavad tugevnevad tööturud

Kuigi majapidamiste tarbimine suurenes jõudsalt ka eelmisel aastal, on kasv jätkunud. Esimesel poolaastal suurenes eratarbimine euroalal 1,6%. Kolmanda kvartali kohta pole täpsed eratarbimise numbrid euroalal veel kokku löödud, kuid tublisti üle 2% kasv Saksamaal ja Hispaanias ennustab head tulemust.

Inimeste valmidus lihtsamini rahakotiraudasid avada toetub kiirel töötuse vähenemisel. Oktoobris oli euroala töötus langenud 8,8%ni, mis on näitaja madalaim tase alates 2009. aasta jaanuarist ja 3% võrra madalam kriisi harjast. Parimatel päevadel on euroala töötus piirdunud ka 7,3%ga, mis näitab, et alanemisruumi veel jagub. Samas on euroala tööhõive kriisieelse taseme juba ületanud. Tänavu on euroalale lisandunud üle 2 miljoni töökoha, neist neljandik on loodud Hispaanias, samas kui Saksamaal on lisandunud pea 400 000 ja Prantsusmaal üle 300 000 töökoha. Ettevõtete küsitlused näitavad, et tööhõive kasv on jätkumas. Ostujuhtide uuringud viitavad umbes 1,5% hõive kasvule. Seejuures võiks töötuse vähenemine olla isegi kiirem, kuid selle langust pidurdab seni tööturul mitte osalenud inimeste suurenenud huvi taas tööd otsida. Eurotsooni eeldatava loomuliku tööpuuduse määra 8% peaks euroala saavutama 2019. aasta lõpuks.

Head ajad jätkuvad

Ettevaatavad majandusindikaatorid ennustavad euroala majanduskasvu jätkuvat hoogsust ka järgmisel aastal. IHS Markit’i koostatav tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeks oli novembris 60 punkti tasemel, mis on rekordiliselt kõrge tulemus. Ka Markit’i teenindussektori indeksi 56 punktine tase on ajaloolises mõttes suurepärane. Sarnaselt on läbi aegade kõige kõrgema tipu saavutanud Euroopa Komisjoni tööstusettevõtete kindlustundeindeks, samas kui teenindusettevõtete optimism on lähedal 2007. aasta tasemele. Koos jätkuva töötuse alanemise ja hea väljavaatega ekspordi kasvuks ootab eurotsooni suure tõenäosusega edukas 2018. aasta, mis SEB prognoosi põhjal peaks väljenduma 2,3% majanduskasvuna. Võttes arvesse Eesti majanduse seotust teiste euroala riikidega, ei saa seetõttu ka meil tuleval aastal halvemini minna.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Maa-ameti aadressiteisendajast leiab nii uued postiaadressid kui ka sihtnumbrid

Maa-ametTänavu tuleb jõulu- ja uusaastatervitusi postiga teele saates olla aadressidega eriti tähelepanelik, sest haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi. Aadresse saab kontrollida Maa-ameti geoportaalis oleva aadressiteisendaja abil, kus vana aadressi alusel saab leida uue aadressi, ja vastupidi. Aadressid on kuvatud koos sihtnumbriga.

„Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi, neist ligi 300 000 on elu- ja töökoha aadressid. Maa-ametil on aadressiandmete süsteemis kõik vajalikud muudatused tehtud, nii et jõulukaardi saatjad saavad enne heade soovide teele panemist nii aadressid kui ka sihtnumbrid Maa-ameti aadressiteisendaja abil üle kontrollida,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Eriti tähelepanelik tuleb olla nende piirkondade aadressidega, kus toimusid omavalitsuste liitmised. Sealjuures Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu on samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. Aadressi osas tähendab see, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks:

Tartu Ülikooli Raamatukogu
W. Struve tn 1
Tartu linn
51003 Tartu linn
Tartu maakond

Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endise Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna. Näiteks:

Eesnimi Perekonnanimi
Talu nimi
Valgeranna küla
88326 Pärnu linn
Pärnu maakond

Kontrolli aadressi Maa-ameti geoportaali avalehel: geoportaal.maaamet.ee

Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatuste tehnilistest üksikasjadest aadressiandmete süsteemis on samuti leitav Maa-ameti geoportaalist.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-ameti-aadressiteisendajast-leiab-nii-uued-postiaadressid-kui-ka-sihtnumbrid

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

EfTEN: Aktsia puhasväärtus novembris

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS finantstulemused 2017. aasta novembris vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu oli novembris 617 tuhat eurot (oktoobris 609 tuhat eurot) ning EBITDA 456 tuhat eurot (oktoobris 457 tuhat eurot). Novembri positiivseima tulemusena võib märkida 614m2 vakantse pinna üürile andmist Lindexi rõivakauplusele Saules Miestase kaubanduskeskuses. Kinnisvaraportfelli vakantsus vähenes nimetatud üürilepingu sõlmimisel 0,5%-ni kogu üüripinnast. Lindex alustas üüri tasumist 30. novembril.

2017. aasta 11 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III teeninud 5,13 miljonit eurot EBITDA-d, millest on kaetud intressikulu ja laenumakseid summas 2,5 miljonit eurot. Arvestades Fondi dividendipoliitikat, kuuluks sellest summast brutodividendide arvestusse 2,1 miljonit eurot (eelmisel aastal 11 kuu jooksul: 1,5 miljonit eurot), mis praeguse aktsiate arvu juures tähendaks 64-sendist (bruto)dividenditulu ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud varade maht seisuga 30.11.2017 oli 95 819 tuhat eurot ning omakapital 46 024 tuhat eurot.

EfTEN Real Estate Fund III NAV (aktsia puhasväärtus) seisuga 30.11.2017 oli 14,28 eurot. NAV kasvas oktoobri lõpuga võrreldes 0,9%.

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

Nõuanded koduostjale: turuolukorra selgitamine enne kinnisvaraostu

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne pimesi kinnisvara ostma tormamist tuleb koduostjal enda jaoks selgeks teha, mis toimub kinnisvaraturul. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Kinnisvaraturul toimuvat tasub endale selgeks teha isegi maakleriteenuse kasutamise puhul. Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Kinnisvarahindajad on enamasti üsna väärtuslik infoallikas nii konkreetse kinnisvaraobjekti turuväärtuse määramisel kui üldisemate turutrendide tõlgendamisel.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse. Need kirjatükid on suurepärane infoallikas mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid.

Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta. Avalikuks tasuta kasutamiseks suunatud analüüsid jäävad selle jaoks enamasti liiga üldsõnaliseks proovides eelkõige kirjeldada, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka optimistlikumad kui kinnisvaraostjate meelsus. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

SEB: Kas ja mis tingimustel saab võtta teise kodulaenu?

SEB PankKodulaenu tähtaeg on üldjuhul väga pikk ning aja jooksul võib tekkida vajadus eluaset vahetada või soetada lisaks teine korter, näiteks töö leidmisel teises linnas, investeerimiseks või kolimisel maalt linna väikesesse eraldi korterisse.

Millega tuleb arvestada, kui on plaan taotleda lisaks teist eluasemelaenu?

Esimene küsimus: mida teha praeguse koduga?

Eluaseme vahetamisel tuleks esimese asjana analüüsida, mida on mõttekas teha praeguse koduga: kas müüa see ära või üürida välja. Otsus ei sõltu aga alati kliendi soovidest, vaid sõna võib sekka öelda ka pank – seda just juhul, kui eelmine kodulaen on veel tagasi maksmata, aga inimesed soovivad ka uue kodu soetamist laenuga finantseerida.

Laenu väljastamisel hindab krediidiasutus esmalt kliendi krediidivõimelisust.

Kui krediidivõimelisus pole piisav kahe laenu teenindamiseks, on tõenäoliselt uue laenu väljastamise tingimuseks olemasoleva kodu müümine.

Kodu vahetuse korral ei pea alati vana kodu enne ära müüma, kui uus soetatakse, vaid kokkuleppel pangaga on võimalik uue kodu finantseerimine ka enne olemasoleva kodu müüki. Sel puhul pannakse lepingusse periood, mille jooksul peab vana kodu olema müüdud ning kohustused panga ees tagastatud.

Teise kodulaenu võtmise riskid

Kui maksevõime on piisav, on võimalik aga olemasolev eluase ka alles jätta ning näiteks hoopiski välja üürida. Kuna tegu on pangale panditud varaga, on selle üürimiseks vajalik panga nõusolek.
Panga jaoks tähendab see riski, sest üürnikud ei pruugi olla heaperemehelikud, mistõttu tagatiseks oleva vara turuväärtus võib langeda. Üürimisel tuleks arvestada ka võimalusega, et kuna enam ei ole tegu teie enda eluasemega, võib krediidiasutus tõsta eluasemelaenu intressi. Lisaks peab korteri väljaüürimisel täpsustama Maksu- ja Tolliametist üüritulu saamise ning hilisema korteri müügiga kaasnevaid maksuaspekte.

Uus kinnisvara kui investeering

Sageli soovivad kliendid lisaks olemasolevale eluasemele soetada mõne kinnisvaraobjekti investeeringuks. Kui kinnisvara ostmist tahetakse finantseerida laenuga, soovib krediidiandja kindlasti teada objekti ostmise eesmärki.

Investeerimise eesmärgil soetatava kinnisvara laenul on üldjuhul kõrgem intressimäär ning suurem omafinantseeringu nõue – tavaliselt alates 40%-st.

Omafinantseeringu võib asendada ka pangale sobiva lisatagatisega. Sellisel juhul tuleb arvestada lisatagatise kindlustamisega kaasnevate kuludega.

Kaks kodulaenu kahe kodu ostmiseks

Praktikas on näiteid, kus klient soovib soetada teist kinnisvaraobjekti ning neist mõlemast saab tõesti tema kodu. Näiteks kui laenusaaja pere elab Tallinnas, aga ta ise asub tööle Tartusse. Nädalavahetused veedab laenusaaja Tallinnas pere juures, tööpäevadel viibib ta aga Tartus.

Sellises olukorras on pangad siiski klientidele väljastanud ka lisaks olemasolevale kodulaenule paralleelselt teise kodulaenu, millel on võrreldes investeerimise eesmärgil väljastatud laenuga madalam omafinantseeringunõue ning üldjuhul ka madalam intressimäär. Iga sellist olukorda analüüsitakse aga eraldi.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

UMPA: Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas

umpaNovembris avaldasid PwC ja ULI oma järjekordse ülevaate järgmise aasta tõusvate trendide kohta. Töö toetub analüüsile ja erinevate kinnisvaraturu osaliste hinnangutele. Teeme siinkohal omapoolse kokkuvõtte nendest asjaoludest, mis mõjutavad ka meie keskkonda siin Eestis.

Globaalses mõttes on kinnisvara juba viimased paar aastat liikunud tsükli tipus. Tootlused on madalad, hinnad kõrged, nõudlus väga tugev aga klient on muutunud valivaks. Euroopa kinnisvarasektor on uuringu kohaselt siiski ettevaatlikult optimistlik. Linnastumine ja sellest tulenev nõudlus elu ja töökohtade järele on jätkuvalt tugev trend ning ei näita taandumise märke ka kahaneva rahvastikuga riikide osas.

Institutsionaalsetele investoritele teeb muret kvaliteetsete varade vähesus ja ajalooliselt madalad tootlused. Selline keskkond on hea pinnas uute tehnoloogiate ja teenuste kvaliteedi kasvule. Jagatud töökohtade (co-working) ja pind-nagu-teenus (space-as-a-service) liikumiste areng käib käsikäes põlvkonnavahetusega ning muudab meie arusaama töökeskkonnast üldisemas mõttes. Segakasutusega arendusalade kontseptsioonid muutuvad ja linnakeskkonna tihendamine heas mõttes on toodud uuele tasemele. Sotsiaalne aspekt elukeskkonna kujundamisel omab järjest suuremat tähtsust.
Üks osalenud rahvusvaheline investeeringute juht kommenteeris neid trende järgmiselt: “Tehnoloogia annab inimestele võimaluse liikuda sealt kus nad peavad olema sinna, kus nad soovivad olla. Kinnisvara hakkab inimeste vajaduste asemel teenima inimeste soove.”

Ärikeskkond

Me liigume keskkonnas, kus kasvu pole võimalik saavutada kapitalisatsiooni määra muutuse kaudu. Väärtus tuleb luua läbi tegevuste ja see pole kunagi lihtne. Kvaliteetsem varade juhtimine, uued teenused ja vara jätkusuutlikkuse tõstmine nõuab uut moodi mõtlemist ja teadmisi. Vaatamata kõrgetele hindadele ja volatiilsele geopoliitilisele keskkonnale arvasid pooled osalenutest, et kasumid ja töökohtade arv 2018. aastal kasvab. 46% hindasid, et Euroopa majanduskasv paraneb samas, kui globaalselt uskus sellesse vaid kolmandik. Enamus oli siiski pessimistlik ehituskulude, finantseerimise tingimuste ja sobiva kinnisvara kättesaadavuse osas.

Brexit on viimastel aastatel võtnud Suurbritannialt eelise muu Euroopa ees ja see toob äri ning kasvupotentsiaali Londonist teistesse Euroopa linnadesse. Loomulikult on see Eesti poolt vaadates positiivne, sest teeb kapitali potentsiaalselt kättesaadavamaks. Kindlustunde, kasumiootuse ja töökohtade kasvu osas olid vastajad selgelt optimistlikumad, kui 2017. aastal.

Üks võtmeküsimus on endiselt poliitiline ebastabiilsus nii Euroopas, kui maailmas. Muidugi pole see kinnisvara sektori ettevõtjate kontrolli all, kuid kindlasti on see trend mida jälgitakse. Asukoha tõttu on see aktuaalne ka meile.

Valdav enamus eeldab, et 2018. aastal intressimäärad tõusevad mingil määral. Pole tõenäoline, et raha hind tõuseb järsult, aga madalate tootluste keskkonnas on ka väikesel muutusel suur mõju kasumlikkusele. Sellises olukorras on kõige kindlam olla kvaliteetses varas ja exiti asemel vaadata ümberkujundamise ja parendamise suunas. Kvaliteetsete (core class) objektide vähesus ongi investorite kõige suurem mure.

Tipp trendid

Logistika sektori kasv

Tehnoloogia areng on kõige tugevam pikaajaline trend aga omab juba praegu mõju. Kõige nähtavamalt on see mõjutanud kaubandust. E-kaubanduse osakaalu kasv on viimastel aastatel järjest kiirenenud. Sellele toetudes on selgelt kõige tugevam sektor kinnisvaras logistika.
Logistika sektori kasv ja kaubanduse kahanemine käivad käsikäes nii, kuidas e-kaubandus kasvab. Kõige tugevamat arengut oodatakse nn. “viimase miili” teenuselt.

Soodsa elamispinna puudus

Linnastumise trendi jätkumisel on kõik suuremad ja ka teise järgu linnad selge vajaduse ees luua rohkem kättesaadavat elamispinda. Selle alla kuulub nii soodsa hinnaga müügiks arendatav elamispind, kui kasvava trendina vajadus üürimajade järele. Institutsionaalsed investorid ootavad valitsuste ja pankade toetust, et aktiivselt sellesse segmenti siseneda. Erasektoris juba aktiivsed elamispinna investorid püüavad oma positsiooni kindlustada uute tehnoloogiate ja läbimõeldud arendustehnikate kaudu.

Kinnisvaraarendus süsteemsemaks

Paljud investorid usuvad, et ainuke võimalus saada parim vara on renoveerimine. Madalate tootluste ajastu teeb keeruliseks kvaliteetse objekti soetamise, seetõttu leitakse parem tulemus läbi renoveerimine, teenuse kvaliteedi tõstmise ja uute tehnoloogiate juurutamise. Teised otsivad võimalusi keskkonna loomiseks läbi kasutuste kombineerimise ja infrastruktuuri loomise. Euroopas pole koordineeritud arendustsüklit peale 1980-ndate lõppu olnud. Demograafia ja tehnoloogia nõuavad aga kvalitatiivset hüpet. Tänu sellele on turud valmis uueks laineks. See aga eeldab ka olulist infrastruktuuri muutust. Institutsionaalsed investorid teevad täna samme selles segmendis osalemiseks.

Nutikas varahaldus

Finantsinvestorite järjest kasvavad nõuded varahaldust puudutava info osas seavad paljud väiksemad varahaldurid löögi alla. Proptech ja süstematiseeritud andmehaldus peab sisenema teenusesse ja varahaldurid liikuma lähemale operatiivsele kinnisvara haldusele. Tõenäoliselt näeme me veelgi rohkem koondumisi ja ülevõtmisi. Tugevad on need, kes juba täna pakuvad nutikaid lahendusi ja laiemat teenuste spektrit.

Jagatud töökohtade võidukäik jätkub

Üürnike soovid on ajas muutuvad. Pikad üürilepingud on järjest haruldasemad ja kinnisvara omanikud peavad võtma suuremaid riske. Teenindatud kontorid, jagatud töökohad, inkubaatorid ja desk-lab’id, see pole kaugeltki kogu nimekiri. Töökoha revolutsioon muudab peagi üürniku ja üürileandja suhtluse tundmatuseni. Suurtes ärimajades on seda juba täna tunda. Loomulikult ei kao traditsiooniline üüriäri kuhugi, aga Space-as-a-service on tugev trend ja kahe kolmandiku arvates muudab nii ärimudeleid kui kinnisvara hindamise aluseid. “Küsimus pole selles, kas me tahaksime muutuda kinnisvara pakkujast teenuse pakkujaks! Me peame!”

Kapitali turud

2018. aasta domineerivaks teemaks saab skisofreeniline olukord, kus investeerima peab, aga kinnisvara on tsükli tipus, mistõttu riskid kapitali kallinemisele ja likviidsusele on väga kõrged. Ajalooliselt madalad tootlused ei ole kindlasti jätkusuutlikud. Täna 3% teenivad investorid usuvad paari aasta perspektiivis, et nende riski puhver on endiselt 1% juures. Samas võib mõne aasta möödudes tagasi vaadates ilmselt pidada 2018. aastat hulluse ajaks.

171208 Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas 1

Investeeringute paiknemine muutub ilmselt kontinentaalse Euroopa kasuks ja raha liigub kasumit otsides väiksematesse linnadesse. Suurbritannia ja London on ajalooliselt võtnud kõige suurema osa kinnisvara investeeringutest, kui Brexiti tuules on see olukord muutuma hakanud. Meie poolt vaadates on Taani ja Rootsi turgude aktiivsus üsna positiivne trend, kuna see toob kapitali meile lähemale ja võib mõjutada ka meie turu aktiivsust.

Laenuallikad muutuvad, kuna pankadele esitatavad nõuded teevad traditsioonilise laenu mõnevõrra vähem kättesaadavaks. Suur enamus (77%) küsitletutest uskus, et alternatiivsete laenuplatformide osakaal võõrkapitalis kasvab. Viiendik usub, et kasvab oluliselt. Viiendik vastanutest usub aga pankade osakaalu vähenemisse võõrfinantseerimises. Arvestades aga alternatiivse finantseerimise hinda, on selline raha tõenäoliselt peaasjalikult arendustegevusse suunatud.

Juhtiva sektori muutus

Logistika on olnud tugev sektor juba mõned aastad, aga 2018. ennustuses on ta esimest korda kindlal esipositsioonil. Kaubandus ja büroohooned läbivad suurte muutuste perioodi ja loomulikult otsivad suuremad investeeringud stabiilsust. Logistika sektor seda pakub ja tulemus on selgelt nähtav.

171208 Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas 2

Sarnaselt kaubanduskinnisvaraga, kus keskmise suurusega kaubakeskused põevad identiteedikriisi, on logistikas tunda survet keskmise suurusega ladude osas. Suured logistikakeskused ja lähilogistika kasvab ning “last mile delivery” on paljude meelest eriti tugeva kasvu potentsiaaliga. Majutuse segmendis asendavad investeeringutes traditsioonilist majutusteenust järjest rohkem tudengimajutus, teenindatud elukeskkonnad (sh. Sanatooriumid, vanadekodud, kampused jne).

Linnavälised kaubanduskeskused on kindlalt nimekirja lõpus, kuna vajadus suure ruumi järgi kauba eksponeerimisel järjest kahaneb ja inimesed valivad mugavuse kodust väljumata kaupa arvutiekraanil uurida.Tehnoloogia mõju kaubanduskinnisvarale on järjest tuntavam.

Aktiivsemad turud

Investeeringute mahult on linnadest vaieldamatult suurim endiselt London, mille tähtsus järgmisel aastal mõõdukalt kahaneb, kuid vahe teistega on sedavõrd suur, et investeeringute mahult ei küündi 4 suuremat Saksamaa linna koos ka samale tasemele.

171208 Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas 3

Väljavaadetelt järgmisele aastale on aga pingerida hoopis teistsugune. Berliin on selgelt pingerea tipus ja meie piirkonna rõõmuks on tugeval teisel kohal Kopenhaagen, mis tähendab, et ka investorite pilgud vaatavad põhjamaade poole järjest rohkem.

171208 Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas 4

Tallinna selles nimekirjas täna ei näe, aga jätkates tööd tugevate trendidega ja panustades rahvusvahelisele turundusele võiksime me kasvunäitajatelt ja investori atraktiivsuselt olla lähedal Helsinki tulemusele.

Praegu on sinna veel pikk tee minna, aga tehnoloogilised lahendused ja asjaajamise lihtsus on kindlasti see suund milles liikuda. Meie kõige suurem taktistus on madal likviidsus ja investeerimis kvaliteediga kinnisvara vähesus. Liikudes kaasa globaalsete trendidega saame ennast pildile aidata. Kõik trendid, mida selles uuringus on kajastatud on seetõttu meile täpselt sama aktuaalsed, kui Londonile või Stockholmile.

Mida siis on vaja teada, et selles kiirelt muutuvas keskkonnas konkurentsi võimeliseks jääda?!

  • Kuigi füüsiline asukoht on kinnisvaras endiselt peamine, on kliendi ootuste tundmine ja täitmine järjest olulisemad.
  • Andmete kogumine ja analüüs hakkab muutma kinnisvarasse investeerimise otsuseid.
  • Sektorite vahelised piirid hägustuvad seda mööda, kuidas investorid leiavad rohkem võimalusi riskide maandamiseks läbi info halduse.
  • Elukeskkonna põimumine töökeskkonnaga muudab segakasutusega arendusprojektide iseloomu ja kujundab keskkonda.
  • Kinnisvara kui teenus muutub laialdaselt levinud standardiks.
  • Tehnoloogia toob konkurentsi täiesti uued mängijad. (Google – City “from internet up”; Facebook campus).
  • Kinnisvara ja teenused kombineeruvad. (Moda Living/Uber – jagatud transport).
  • Ärimudelid muutuvad (Amazon, Starship, Cleveron – teenus Sinu kodus).
  • Tech fondid investeerivad kinnisvarasse ( SoftBank/ WeWork)
  • Parimad kaubanduse asukohad muutuvad veelgi tugevamaks, kuna e-kaubandus kasutab neid showroomidena.
  • Linnakeskkond muutub tihedamaks, kuna vajadus pinna järgi väheneb ja transpordilahendused muutuvad efektiivsemaks.
  • Tehnoloogilised lahendused muutuvad tavapraktikaks ja hakkavad teenindama elanikku/töötajat/külastajat.
  • Töökeskkonna kaasaegsus ja lahendused muutuvad oluliseks osaks talendi leidmisel ja palkamisel.
  • Sotsiaalne ja meelelahutuslik pool tuleb töökeskkonda ja suurendab nii loovust, kui produktiivsust.
  • Oskuste ja töövahendite profiil muutub ja vananenud ärimudelid kaovad.
  • Tervisliku keskkonna standardid panevad tehnoloogilistele süsteemidele täiesti uued nõudmised.

Muutuvad käitumismallid, tehnoloogia ja rajatud keskkondade areng sunnib meid ümbermõtestama kogu kinnisvara maailma neljast aspektist lähtudes:

  1. kinnisvara kui teenus,
  2. kinnisvara kui investeerimise varaklass,
  3. kinnisvara, kui ühiskonna taristu osa,
  4. kinnisvara, kui ärivaldkond.

171208 Mida toob 2018. aasta kinnisvarale Euroopas 5

Emerging Trends in Real Estate, Reshaping the future. Europe 2018 põhjal koostanud

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

Rahandusministeerium: Hinnatõus on välistegurite mõjul aasta kiireim

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,5 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus oktoobri 3,8 protsendilt novembris 4,2 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel kütuse kallinemise tulemusena 1,5 protsendini oktoobri 1,4 protsendilt.

Kui aasta esimesel poolel oli inflatsioon 3 protsendi lähedane, siis alates suvest on hinnatõus kiirenenud. Novembris oli hinnatõus aasta kiireim eelkõige välistegurite mõjul. Nafta on viimastel kuudel maailmamajanduse tugevnemise ja tootmiskärbete tulemusena hoogsalt kallinenud, jõudes kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Novembris oli nafta hind ka ligi viiendiku kõrgem võrreldes rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eeldustega. Kui seni oli inflatsiooni areng prognoosiga kooskõlas, siis novembrist alates ületab seda.

Jätkunud on toidu hinnatõus, mis on meil jätkuvalt euroala üks kiiremaid. Ka toiduhindade tõusu peapõhjus on toormete kallinemine välisturgudel. Lisaks võib täheldada kaubandusliku juurdehindluse suurenemist. Samas kaupmeeste kasumites pole see avaldunud, mis viitab pigem suurenenud kulusurvele. Toiduainete tootmispoolt vaadates võib täheldada kasumlikkuse suurenemist vaid piimatoodete osas, mis on ühtlasi kooskõlas tugevnenud nõudlusega piimatoodete järele eksporditurgudel.

Kui suvises prognoosis ootasime inflatsiooni järkjärgulist aeglustumist selle aasta lõpukuudel ning tuleva aasta alguses, siis viimaste kuude nafta kallinemise tõttu on suurenenud risk, et hinnatõusu pidurdumine lükkub edasi.

171208 Hinnatõus on välistegurite mõjul aasta kiireim

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Arco Vara: Kesklinn on mugav elupaik tervele perele

Arco VaraEndiselt on kinnisvarahuviliste seas populaarseimad Tallinna kesklinna kahetoalised korterid, kuid huvi suuremate korterite vastu on samuti märkimisväärne.

2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kesklinna linnaosas 1 436 tehingut. Aasta baasil kasvas tehingute arv 176 tehingu ehk 14% võrra, mille kasvu on soodustanud ennekõike uute korteritega tehtud tehingud. Võrreldes aastataguse ajaga kasvasid kõikide korteritega tehtavad tehingud, sealjuures aga enim 1-toaliste ja üle 55 m2 suuruste korterite tehingute arv. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 2 175 €/m2, mis oli aastases võrdluses kasvanud 6,4% võrra. Aeglaseima tehingute arvu kasvutempoga ehk 2-toaliste osas võis märgata ühtlasi ka aeglaseimat hinnakasvu, mis tulenes ennekõike uute korteritega tehtud tehingute struktuuri muutustest. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes esimese kolme kvartali põhjal 139 500 eurot, mida oli 5,8% võrra enam kui aasta tagasi samal perioodil.

Aktiivse uusarenduste turu taustal on märgata ehituslikult vanemate korterite hinnakasvu aeglustumist. Vaadates hinnakasvu ehitusaastast tulenevalt, oli esimese kolme kvartali lõikes märgata perioodil 1940-2010 ehitatud korterite osas valdavalt kuni 4%list hinnakasvu. Aastane hinnakasv kiirenes samaaegselt ligi 13%ni enne 1939. aastat ehitatud elamutes paiknevate korterite osas. Nii keskmise tehingu väärtus kui mediaanhinna kasv on pikemat aega püsinud oluliselt kiiremini kasvanud tehinguaktiivsuse juures sarnases tempos, mis tuleneb ennekõike uute korterite suurest mahust kogu tehingute arvus. Esimese kolme kvartali vältel moodustasid uued korterid kogu tehingute mahust 28% (396 tk). Järelturu aktiivsus kasvas aasta jooksul ligi 5,4% võrra. 2016. aasta esimese kolme kvartali vältel müüdi aga 273 uut korterit, mis moodustasid tehingute kogumahust 22%. Uute korterite mediaanhind oli esimese kolme kvartali baasil 2 501 €/m2, mida oli 6,7% enam kui 2016. aasta samal perioodil.

Kesklinna linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 1 453 1 724 1 914 1 990
30-40,99 1 743 1 859 1 995 2 129
41-54,99 1 951 2 058 2 173 2 279
55-69,99 1 947 2 035 2 042 2 239
70-249,99 1 920 2 116 2 106 2 149
Keskmine 1 858 2 010 2 074 2 175

* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Lähitulevikus ei ole Kesklinna linnaosa korteriturul enam laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on tänaseks mõnevõrra aeglustunud, kuid näitajad jätkavad mõõduka hinnakasvu saatel sarnasel tasemel püsimist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega, mis moodustavad erinevalt mitmetest teistest Tallinna linnaosadest pakkumisel olevatest varadest oluliselt suurema osakaalu. Kasvanud kinnisvarahindade taustal on märgata nõudluse ja ehitusaktiivsuse laiapõhjalisemat suundumist Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkondadest kaugemale, mistõttu on Kesklinnas tõenäoliselt tulevikus oodata uute arendusprojektide turule aeglasemat lisandumist.

Kesklinna linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

171208 Kesklinna linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kuigi endiselt on kõige populaarsemad 2-toalised kesklinna korterid, siis annab tunda ka huvi suuremate korterite vastu. Üha enam pöördutakse selle sooviga ka just maakleri poole, sest sobivad kortereid on turul vähe. 2-toaliste kohta võib öelda, et eelistatakse küll uuemat maja, kuid kesklinnas on populaarsed ka vanemad ehitised ja seda enamasti asukoha tõttu.

Kuigi aeg-ajalt tuleb päevakorda teema, et kesklinn ei ole laste kasvatamiseks ja elukeskkonnana ehk kõige parem piirkond, siis selles osas võiks küll vastu vaielda. Tallinna kesklinn on muu maailmaga linnasüdametega võrreldes ikka väga roheline ning puhta õhuga. Oma rohkete pargi- ja hoovialadega teeb silmad ette nii mõnelegi Tallinna äärelinna osalegi. Lisaks võimalus kogu oma elu korraldada ilma autot omamata. Lapsed saavad lasteaeda ja kooli jalutada või kasutada ühistransporti ja seda lihtsa vaevaga. Kiire elutempo ja pidev ajapuudus soosib seda, et inimesed mõtleksid rohelisemalt ning seetõttu on igati mõistlik elada seal, kus igapäevaselt toimetatakse ja töötatakse.

Koolitus Kinnisvaraturundus

1Partner kuuülevaade: Tallinna korterimüük ei taha kuidagi väheneda

1Partner KinnisvaraNovembris müüdi Tallinnas 855 korterit, mis kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Martin Vahteri sõnul muutub üüri- ja odavama otsa korteriturg järgmisest aastast tõenäoliselt veelgi aktiivsemaks. “Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele,” ütles Vahter.

“Kui arvestada, et alla 100 000-eurose korteri igakuine laenumakse pangale on 300-350 eurot, siis näiteks kahe inimese peale maksumuudatusest tekkiv 130-eurone vaba raha teeb eluaseme palju kättesaadavamaks,” ütles Vahter.

Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1333 ostu-müügitehingut 184 miljoni euro eest, mis on 34 protsenti suurem summa kui eelmisel kuul. “Väärtuse kasv tuleneb mitme mastaapse arendusprojekti omanikuvahetusest,” kommenteeris Vahter.

Tallinna korteri ruutmeeter maksis novembris keskmiselt 1749 eurot, mis on üks protsent vähem kui oktoobris. Pealinna kalleim korter müüdi 450 000 ning odavaim 4500 euro eest.

Novembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 13 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim elumaja müüdi 465 000 ning soodsaim 10 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 12 elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui oktoobris. Kalleim krunt maksis 1,24 miljonit ning odavaim 80 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Tallinna Halduskohus jättis GAGi uue hoone naabri kaebuse rahuldamata

TallinnTallinna Halduskohus jättis rahuldamata naabri kaebuse Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone laiendamiseks antud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus asus seisukohale, et kõik hoone laiendamiseks antud ehitusload olid antud õiguspäraselt ning linna tegevus on olnud õiguslikult korrektne.

GAGi uue hoone naaber vaidlustas tänavu kevadel ehitusloa, millega linn soovis rekonstrueerida Vana-Kalamaja tn 9 hoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks. Nimetatud ehitusloa alusel oli hoonet lubatud laiendada kuni 33%. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud naabermaja korteriomanik leidis kaebuses, et vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane ja nõudis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tänavu 3. märtsil väljastatud ehitusloa tühistamist, kuivõrd kaebaja hinnangul ületas laienduse maht lubatud 33%.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnistas suvel märtsis väljastatud ehitusloa kehtetuks, kuivõrd 25. juulil väljastati uus ehitusluba hoone üle 33% laiendamiseks ning hoone kompleksseks rekonstrueerimiseks. Uue ehitusloa väljastamise tingis vajadus ehituse käigus projekti muuta. Naaber vaidlustas ka selle ehitusloa, leides, et linn pidanuks läbi viima detailplaneeringu menetluse.

Tallinna Halduskohus jättis mõlema ehitusloa osas kaebuse rahuldamata ning leidis, et nii 3. märtsi ehitusluba kui ka hilisem ehitusluba olid antud õiguspäraselt ning otsustas kaebuse rahuldamata jätta. Kohus leidis, et esialgse ehitusloa puhul jäi laienduse maht lubatud 33% piiresse, mistõttu oli ehitusluba väljastatud õiguspäraselt. Hilisema ehitusloa puhul, leidis kohus, et linnal oli õigus anda ehitusluba ilma detailplaneeringuta ning tugineda ehitusloa väljastamisel üksnes eelnevalt väljastatud projekteerimistingimustele.

Tallinna Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja selle peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Merko sõlmis ehituslepingu korterelamu ehitamiseks Tallinnas

Merko7. detsembril 2017. a sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Liven Kodu 7 OÜ lepingu äripindadega korterelamu ehitamiseks aadressil Toom-Kuninga 21, Tallinn. Hoone üheksal korrusel on kokku 45 korterit ja äripinnad.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta detsembris. Hoone valmib 2018. aasta detsembris.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvaramaakleri ABC

13/12/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Kaja LillojaKinnisvarakoolis toimub 13/12/2017 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

  • teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
  • info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
  • konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
  • arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
  • soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 13/12/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Eesti Pank: Novembri kiire hinnakasvu taga olid mootorikütused ja toiduained

  • Eesti PankNovembri hinnakasv oli kiireim alates 2012. aasta märtsist
  • Toiduainete hinnakasv pole veel järele andnud
  • Kiirem majanduskasv on lubanud ettevõtetel hindu tõsta

Tarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes novembris 4,2%ni. Toiduained kallinesid aastaga 8,8%, energia hinnad tõusid 5,3%, aga alusinflatsioon ulatus 1,5%ni. Novembri kiirem hinnakasv võrreldes oktoobriga tulenes peamiselt mootorikütuste 8% kallinemisest.

Aastaga on kallinenud paljud toiduained, kuid kõige enam või ja piimatooted. Piimatoodete tormiline hinnakasv maailmaturul on praeguseks küll asendunud paigalseisu või isegi langusega, kuid nende muutuste mõjude jõudmine Eesti tarbijahindadesse võtab aega. Toiduainete hinnakasvu hoiavad lähiajal üleval ka alkoholi ja tubakatoodete uued aktsiisitõusud, mis jõustuvad 2018. aasta alguses.

Majanduse praegune seis on lubanud ettevõtetel hindu tõsta. Hinnakasv sõltub peamiselt nõudlusest kaupade ja teenuste järele ja tootmiskulude suurenemisest. Majanduskasv on suure nõudluse tõttu viimase aasta jooksul olnud kiire ja nende ettevõtete osakaal, keda piirab nõudlus, on vähenenud. Seetõttu on ka lihtsam olnud hindu tõsta. Teisalt on üha kasvanud nende ettevõtete osakaal, keda piirab tööjõupuudus. Ettevõtted peavad töötajate pärast järjest tugevamalt konkureerima, mistõttu palgakasv on olnud paljudel tegevusaladel kiire. Keskmine palk kasvas kolmandas kvartalis keskmiselt 7,4%, mis on märkimisväärselt suurendanud kulusid ja sundinud ettevõtteid hindu tõstma.

Euroala inflatsioon püsis novembris aeglane, ulatudes 1,5%ni. Euroopa Keskpanga rahapoliitika näeb ette, et euroala inflatsioon peaks kiirenema 2% lähedusse. Selle eesmärgini jõudmise eeldus on sisenõudluse edasine tugevnemine ja palgakasvu kiirenemine kogu euroalal.

Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 19. detsembril.

Kinnisvaraõiguse ABC
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.01.2018 Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises