Korteriühistud saavad linnalt mitmesugust toetust

www.tallinn.eeTallinna korteriühistute esindajad saavad linnalt õuealade korrastamiseks, rõdude seisundi hindamiseks ning koolituskulude katmiseks toetust taotleda.

Tallinna korteriühistud saavad linnalt mitmesugust toetust,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Eraldame toetust õuealade korrastamiseks ning rõdude ja varikatuste ekspertiisiks, aga ka koolituskulude katmiseks. Kutsun korteriühistuid toetuse taotlemisel senisest suuremat aktiivsust ilmutama. Käesolevaks aastaks ette nähtud rahalised vahendid ei ole veel ammendunud.“

„Varasemaga võrreldes on taotluste menetlemine, toetuste määramine ja väljamaksmine kiirem ja mugavam,“ lisas Võrk. „Kui siiani tuli taotlus esitada enne tegevuste teostamist, siis uue korra kohaselt on menetlus elektrooniline ning toetust saab taotleda alles pärast tegevuste teostamist ja nende eest tasumist.“

Projekti „Roheline õu“ raames aitab linn katta korteriühistute õuealade haljastamise kulusid. Selleks 2018. aastal linna eelarves ette nähtud 40 000 eurost on välja makstud 15 074,33 eurot, menetluses taotlustega on broneeritud 21 442,45 eurot. Vabu vahendeid on järel veel 3483,22 eurot. „Seega on korteriühistutel veel võimalik hooviala haljastamistööde tänavuste kulude katteks toetust saada,“ lisas Võrk.

Koolituskulude toetust sai üheksa kuuga 55 korteriühistut kogusummas 6002,50 €, vabu vahendeid on 10 069,67 €. „Koolitustoetuse suurus on kuni 130 eurot aastas korteriühistu kohta ning seda toetust saab taotleda Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu poolt korraldatud koolitusel osalemise kulude katmiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Taotlus koos nõutavate lisadega tuleb sisestada Tallinna mittetulundustegevuse toetuste registri iseteeninduskeskkonnas.

Käesolevast aastast rakendunud rõdude ja varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi toetust on seni eraldatud 21 korteriühistule. Ka selle toetuse eraldamiseks on linnaeelarves ette nähtud 40 000 eurot. Seni on seda toetust eraldatud kogusummas 16 240,20 €, menetluses taotlustega broneeritud 924 € ning vabu vahendeid 22 835,80 eurot.s

Nordecon: Teave osaluse omandamise kohta äriühingus

12.10.2018 omandas Nordecon AS 34% suuruse vähemusosaluse enda Eestis registreeritud tütarettevõttes OÜ Kaurits, milles seni kuulus Nordecon AS’ile 66% suurune osalus. Tehingu eesmärk on kontserni ehitustegevuse juhtimise efektiivsuse tõstmine taristuehituse valdkonnas. Tehingu järgselt kuulub Nordecon AS’ile OÜ’s Kaurits 100%’line osalus.Nordecon

OÜ Kaurits põhiliseks tegevusalaks on mehitatud teedeehitus- ja mullatöömasinatega renditeenuse osutamine ning samuti keskkonna- ja taristuehitusprojekte töövõtu korras teostamine.

Osaluse omandamise näol ei ole tegemist olulise osaluse omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. Osaluse omandamiseks tehtud tehing ei ole käsitletav ka tehinguna seotud isikute vahel. Nordecon AS’i nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN Capital asutas järjekorras neljanda, 95 miljoni euro suuruse esmamärkimisega kinnisvarafondi

EftenBaltikumi suurim kinnisvarafondide valitseja EfTEN Capital AS täiendas oma fondiperekonda järjekorras neljanda ärikinnisvarale keskenduva fondiga. Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 esmamärkimisel osalesid Baltimaade institutsionaalsed investorid ning EfTEN Capitali partnerid kokku 95 miljoni euroga.

Eesti usaldusfondina (ingl k limited partnership) loodud EfTEN Real Estate Fund 4 on institutsionaalsetele investoritele mõeldud 10-aastase tähtajaga kinnine investeerimisfond, mis hakkab investeerima rahavoogu tootvatesse ärikinnisvara objektidesse Baltimaades. Fondi avalikult ei pakuta. Fond jätkab EfTEN Kinnisvarafond II AS-i edukat investeerimisstrateegiat, millega pakutakse institutsionaalsetele investoritele võimalust osaleda Balti kinnisvaraturul läbi suuremate ärikinnisvaraobjektide nagu kontorihooned, kaubanduskeskused, lao- ja tööstushooned omamise. Fondi investeerimisstrateegia ei luba võtta arendusriski ega investeerida alla 15 miljoni eurose turuväärtusega objektidesse. Fondi moodustamise lõpuleviimiseks tuleb see registreerida äriregistris.

„Uue fondi strateegia näeb ette investeerimist nö core/core+ ehk hea asukohaga kvaliteetsetesse madala riski ja kindla rahavooga objektidesse. Sarnane investeerimisstrateegia oli meie järjekorras teisel fondil EfTEN Kinnisvarafond II AS, mis on tänaseks seoses plaanitud fondimahu saavutamisega oma investeerimistegevuse lõpetanud. Tallinna börsil noteeritud kolmanda fondi, EfTEN Real Estate Fund III AS investeerimisstrateegia on selgelt oportunistlikum, üksikute investeeringute keskmine hind madalam ja tänu investeerimisstrateegia erinevusele ei konkureeri see asutatava fondiga,“ märkis EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Ta lisas, et „fondi suuruse eesmärgiks on seatud 120 miljonit eurot omakapitali, mida fondivalitsejal on õigus kaasata pooleteise aasta jooksul alates esmamärkimisest. Seetõttu ei ole liiga tavaline, et juba esmamärkimise käigus täitus sellest summast 80%. See näitab ühelt poolt endiselt suurt huvi varaklassi vastu, kuid teisalt ka usaldust meie seni tehtud töö ning uute plaanide suhtes.“ Fondi investorite hulgas on erinevad Balti riikide pensionifondid, elu- ja varakindlustusseltsid ning fondivalitseja partnerid.

EfTEN Real Estate Fund 4 võib kasutada kuni 60% laenuvõimendust, mis tähendab, et fondi kogumahuks võib kujuneda ligi 300 miljonit eurot. „Kui 15 miljonit eurot on väikseim lubatud tehingu väärtus, siis tegelikkuses soovime valida portfelli hooneid, mille turuväärtus jääb vahemikku 30-50 miljonit eurot,“ kommenteeris Arakas. Fondi asutamist nõustas advokaadibüroo Deca Legal.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud oktoober 2018

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTallinnas tehti septembris 762 korteriomandi müügitehingut, mida on 40 võrra rohkem kui augustis (+5,5%) kuid ca 60 võrra vähem kui 2017.a. septembris (825 tehingut, -7,6%). Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli septembris 1823 EUR/m2, mida on 1,6% rohkem kui augustis (1795 EUR/m2). Aasta baasil on hinnatõus 4% (septembris 2017.a. – 1753 EUR/m2). Jätkuvalt on uute korteriomandite osakaal tehingute kogumahust üle 30% – septembris oli uute korterite vormistamisi ca 240.

Kolmandas kvartalis kokku tehti Tallinnas 2194 korteriomandi müügitehingut, mis on väikseim tehingute arv peale 2016.a. esimest kvartalit. Näiteks 2017 aasta keskmine oli 2440 tehingut kvartalis. Kas selle languse taga on soe suvi või on tegu langustrendi algusega näitab aeg.

Vähenenud on ka tehingud kallite korteritega, kolmandas kvartalis müüdi Tallinnas üle 500 000 EUR hinnaga vaid kolm korterit. Üle 500 000 EUR hinnaga elamuid müüdi sama ajaga 8.

Hoonestatud elamumaadega tehti kolmandas kvartalis Harjumaal 463 tehingut s.h. 93 Tallinnas, seega oli kolmas kvartal käesoleva aasta aktiivseim. Võrdluseks 2017.a. kolmandas kvartalis oli vastavaks tehingute arvuks 440 ja 102.

Hoonestamata elamumaade tehinguid oli kolmandas kvartalis Harjumaal 250 neist 40 Tallinnas. eelmise aasta samas kvartalis oli tehinguid 283, Tallinnas 33.

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundTagasiostu tehingud

Perioodil 08.10.2018 kuni 12.10.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
08.10.2018 8194 1,3200 10 816,08
09.10.2018 10383 1,3160 13 664,03
10.10.2018 9604 1,3194 12 671,52
11.10.2018 10079 1,3195 13 299,24
12.10.2018 10908 1,3100 14 289,48
Kokku 49168 1,3167 64 740,35

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 372 545 oma osakut.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta septembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta septembri lõpu seisuga on 1.3876 eurot osaku kohta.

Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +1.04%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog (+0.77% NAVi kasvust) ja muutus tuletisinstrumentide (SWAP) riskide maandamise reservis (+0.27% NAVi kasvust).

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamise ABC“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamise ABC“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamise ABC” toimub 25/10/2018 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute rahalise käibe kasv pidurdumas

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel oli 2018 III kvartalis Eesti korteritehingute rahaline käive 378 miljonit eurot. See on väga napilt 0,1% eelmise aasta vastavast näitajast enam.

Korteritehingute käibe kasvu pidurdumine näitab, et pole sugugi võimatu, et korteriturg võtab viimastele aastatele omase olnud kiire kasvutempo maha. 2018 III kvartalis oli kogu Eesti korteritehingute arv aastatagusest 4,2% allpool.

Kogukäivet mõjutav tegur hind siiski tõusis. Eesti korteritehingute ruutmeetri hind oli 2018 III kvartalis 1183 €/m² ehk mullusest 2,6% kõrgemal. See on viimase 8 kvartali kõige väiksem hinnatõusu näitaja.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: The temperature is slowly rising in the Baltic economies

  • SwedbankThe Baltic economies are operating above their potential
  • No overheating, but economic temperature is rising gradually
  • Monitoring, fiscal prudence, and productivity-boosting reforms are necessary

The Baltic economies are now fully recovered from the past recession, and the output gaps have been fully closed in all three countries. However, the economies are continuing to expand at above-potential rates. Moreover, economic confidence is close to all-time highs, unemployment is the lowest in a decade, and wages are growing at an accelerated pace. Thus, one cannot avoid asking, Are the Baltic economies on a sustainable path or could they be heading towards an overheating? To help us answer this question, we constructed an economy heat index. It shows that, although the Baltic economies are not in the overheating mode yet, the temperature is slowly rising. This is largely driven by a tight labour market, but it has not yet translated into high inflation and a buildup of imbalances elsewhere. Nevertheless, the situation requires close and continuous monitoring, and some actions may be needed. Productivity-boosting reforms and a looser immigration policy could put the economies on a more sustainable track.

Nordic Real Estate Forum 2018

Nordic Real Estate Forum 2018

Eesti Arengu HLÜ: majanduskasvu jätkumiseks peavad ettevõtted rohkem investeerima

ERE / Estonian Real EstateEesti ettevõtted peaksid mõtlema investeeringute mahu suurendamisele, leiavad Eesti-Arengu HLÜ finantsanalüüsi osakonna eksperdid. Nende sõnul on investeeringute osakaal ettevõtlussektoris hetkel rekordiliselt madalal tasemel, mis võib tööhõive kasvu aeglustumise tingimustes mõjutada majandust tervikuna.

Eesti-Arengu HLÜ juhatuse esimehe, Maksim Sorokini sõnul ei saa praegune positiivne olukord Eesti majanduses kesta igavesti. „Kommertspankade hiljuti avaldatud andmed teise kvartali SKP taseme kohta näitavad, et majandus on kindlalt kasvukursil, ulatudes aasta võrdluses 3,7%-ni. Samal ajal tuleb silmas pidada, et märkimisväärseima panuse majanduskasvu andis ehitussektor, mille lisandväärtus kasvas aastaga 17%. Kuid nagu me mäletame kümne aasta tagust olukorda, ei saa ehitussektor olla pikka aega majanduskasvu veduriks,“ ütles Maksim Sorokin.

Tema sõnul võiks meid ettevaatlikuks teha ka kogukasumi vähenemine ettevõtlussektoris, mis ametlike andmete kohaselt oli üksnes aasta esimeses pooles 9%. „Peamiseks teguriks on endiselt tööjõukulude osakaalu kasv, samas kui tööviljakuse kasvutempo on aeglane, kõikudes 2% taseme lähedal. Just see avaldab negatiivset mõju erasektori kasumlikkusele, mis langes peaaegu 2009. aasta tasemele,“ lausus Eesti-Arengu HLÜ juhatuse esimees Maksim Sorokin. Ta lisas, et Eesti ettevõtete käibe üldine kasv oli aasta esimeses pooles 9%, kuid kulude dünaamika ületab endiselt seda näitajat.

Kõik see viitab Maksim Sorokini sõnul investeeringute mahu järsule vähenemisele: „Kui uskuda suurte kommertspankade statistikat, siis üksnes käesoleva aasta teises kvartalis vähenes ettevõtlussektoris investeeringute maht 20% võrra ja langes viimase 23 aasta madalaimale tasemele. Kui see suundumus jätkub, tuleb edasine kasv ära unustada.“ Sorokin märkis, et ettevõtted peaksid mõtlema investeerimisvõimalustele: „Tingimustes, kus majanduskasv ei saa enam tugineda tööhõive kasvule, on ainus võimalus majandusarengu toetamiseks tagada kapitali tootlikkuse kõrge tase.”

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mis tegeleb põhilistelt investeerimisega kinnisvarasse ja hüpoteeklaenude portfellidesse, aga ka paljutõotavatesse äriprojektidesse.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” soodushinnaga

Planeerimisseadus ja selle rakendamineKuni pühapäevani on  Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “XIXQ14” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.10.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ toimub 17.10.2018

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab 17.10.2018 koostöös LHV-ga  konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“. Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4.

Ajakava

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.35 – 10.20 „Olukord kinnisvaraturul? Kuidas pank mõtleb?
Rain Gontmacher, LHV Panga Krediidijuht

10.20 – 11.10 Kinnisvaraportaalide tulevikunägemused
Priit Kallas, DreamGrow Digital OÜ tegevjuht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Paavo Heil, Kinnisvara24.ee tegevjuht
  • Katrin Vilimaa, FB grupi „Korterite üürimine (maaklerita!)“ kaasomanik ja grupi „Investeerimine Kinnisvarasse“ omanik
  • Kaie Kass Agcay, Uus Maa Kinnivarabüroo juhatuse liige, turundusjuht

11.10 –11.40 Hispaania lõunaranniku turg investori ja maakleri pilgu läbi
Jaanus Laugus, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa partner

11.40 – 12.00 Kes tulevad Eestisse? Kus nad töötavad ja kus nad elavad? Mida neile pakkuda, mida arendada?
Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator

12.00 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.45 „Sotsiaalmeedia muutuvast mõjust Y, X, Z põlvkondadele
Paul Aguraiuja, Reklaamiagentuuri IMPACT 80720 tegev- ja loovjuht

13.45 – 14.45 „Arhitekti pilguga uusarenduste protsessile ja kvaliteedile
Ülar Mark, Arhitekt

Uutest arengutest Tallinna kinnisvara planeeringutes
Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linna peaarhitekt – ameti juhataja asetäitja

Diskussioonipaneeli moderaator:

  • Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

14.45 – 15.05 Kohvipaus

15.05 – 15.50 „Mis on energiatõhususe hind kinnisvaraarenduses? Kas turg hangub?
Jarek Kurnitski, TTÜ professor

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Tiit Kuusik, AS Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor
  • Madis Mägi, Hausers Grupp OÜ juhatuse esimees
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige

15.50 – 16.30 Uusarendused vs järelturg. Hinnastus ja erisused.
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige, partner
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Konverentsi moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km. Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ ekfl.ee

EfTEN investeeris Viljandi UKU Keskuse laiendusse 4,3 miljonit eurot

EftenNeljapäeval, 11. oktoobril avatakse Viljandis UKU Keskuse laiendus, millesse keskuse omanik EfTEN Kinnisvarafond AS investeeris 4,3 miljonit eurot.

UKU Keskuse brutopind suureneb ligi poole võrra, 10 700 ruutmeetrini, millest üüritavat pinda on 8 000 ruutmeetrit. Märgatavalt lisandub parkimiskohti, mida peale laienduse valmimist on 220 senise 109 asemel. UKU Keskuse uue pinna peamised üürnikud on New Yorker, Pepco, Eesti Töötukassa ja Uku Hambaravi.

„Kui EfTEN omandas endise Viljandi vangla kinnistu Riigi Kinnisvara enampakkumiselt 2010. aasta septembris, tekitas see paljudes turuosalistes imestust. Nüüd kaheksa aastat hiljem saame öelda, et endise vangla territooriumi ümberkujundamine kaasaegseks linnaruumiks on lõppenud ning EfTEN-il on olnud au mastaapset projekti ellu viia. Tegemist on EfTEN-i senise tegevusajaloo ühe kõige edukama investeeringuga,“ ütles EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Kokku on EfTEN investeerinud UKU Keskusesse ligi 10 miljonit eurot. UKU Keskuse arhitektuurilise lahenduse on loonud arhitektid Muru & Pere OÜ ning laienduse autoriks on Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe. Laienduse ehituse peatöövõtja oli Tesman AS.

Merko: Ehitusleping Eestis (ärihoone Tallinnas)

Merko11. oktoobril 2018. a sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Aromare lepingu ärihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressil Pärnu mnt 186, Tallinn.

Lepingu raames ehitatakse kuuekorruseline kontori- ja kaubanduspindadega ärimaja koos kahekorruselise ja 300 autot mahutava parkimismajaga.

Lepingu maksumus on ligikaudu 16 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.Tööd algavad 2018. aasta sügisel ja hoone valmib 2020. aasta märtsis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!