UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2019 ja 2018 aasta kokkuvõte

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidDetsembris tehti Tallinnas 753 korteriomandi müügitehingut, mida on 86 võrra ehk 10,3% vähem kui novembris ja 232 võrra vähem kui 2017 aasta detsembris. Uute korterite vormistamisi oli tehingutest ca 290 ehk ~38%.

Langus on silmanähtav aga mis on selle taga? 2017 aasta detsembris oli tehingutest 450 uute korterite vormistamisi, eelmisel aastal oli neid ca 290 – vahe 160. Uute korterite vormistamised sõltuvad eelkõige ehituste valmimisest, mitte hetke turuolukorrast, kuna müügid on kokkulepitud sageli rohkem kui aasta varem. Veel mõjutas tehingute väiksemat arvu pikem pühadeperiood – 2017 aasta detsembris langes rohkem pühi nädalavahetusele. Seega ei pruugi tehingute arvu vähenemise taga olla nõudluse vähenemine ja turuolukorra halvenemine.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli detsembris 1931 EUR/m2, mis on 6,6% kõrgem kui novembris (1812 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnamuutus -1,3% – detsemberis 2017.a. oli see 1957 EUR/m2, mis on ka viimaste aastate kõrgeim. Kuu keskmist m2 müügihinda mõjutab enim uute korterite müükide osakaal kogu tehingutest ja see on olnud mõlema aasta detsembris suur.

Hoonestatud elamumaid müüdi eelmise aasta viimases kvartalis Harjumaal 391 s.h. Tallinnas 97. Seda on natuke rohkem kui aasta varem (386) aga 43 võrra vähem kui 2018 aasta kolmandas kvartalis (434). Hoonestamata elamumaade tehinguid oli viimases kvartalis Harjumaal 208 (s.h. Tallinnas 37), mis jääb aasta varasemale alla 55 ja kolmandale kvartalile 70 tehinguga. Hoonestamata elamumaade tehingute arvu vähenemise üheks põhjuseks on kindlasti olukord ehitusturul – ehituse hinnad on kiiresti tõusnud, samuti on ehitajaid raske leida.

Aastas kokku tehti Tallinnas 9699 korteriomandi müügitehingut ja keskmine m2 müügihind oli 1841 EUR/m2, 2017 aastal oli tehingute arvuks 9760 ja keskmiseks m2 müügihinnaks 1752 EUR/m2, 2016 aasta vastavad arvud olid 9159 ja 1628 EUR/m2. Neile numbritele otsa vaadates on keeruline väita, et tegu on kinnisvaraturu languse, külmumise vms-ga. Meie hinnangul on turg stabiilne ja rahulik, statistilise hinnatõusu taga on suuresti see, et uute korterite müükide vormistamisi on tehingute koguhulgas rohkem kui eelmistel aastatel.

Uuel aastal ootame nii tehingute arvus kui müügihinnas stabiilsust.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “gn54fu” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 20.01.2019.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Marmel Kinnisvara: Milleks mulle leping?

Marmel KinnisvaraSee on küsimus, mida iga maakler kuuleb regulaarselt. Vastuse saamiseks on ülimalt tähtis leping üksipulki läbi lugeda ja kliendile lahti seletada. Tihti arvavad viimased, et leping on vaid ühepoolselt kasulik ja maaklerid üritavad omanikke lepinguga lõksu püüda, et siis nende arvelt suuri vahendustasusid oma tasku pista. Loomulikult see nii ei ole ja kohe vaatame, kuidas tegelikult asjad käivad ja miks ainuesindusleping kindla maakleriga on just kõige õigem lahendus.

Lepingu eesmärk on selgelt paika panna poolte tingimused, kohustused ja eesmärgid. Tähtis on ka aru saada, et mõlemad osapooled töötavad tegelikult ühise eesmärgi nimel, millest võidavad eduka tehingu puhul nii klient kui ka maakler ühtemoodi. Tegelikult on maakler pigem omaniku „käepikendus”, võimaldades viimasel jõuda huvilisteni, kes muidu kättesaamatuks jääks. Lisaks toob maakler endaga kaasa kogemustel põhineva läbimõeldud plaani tegevuste ja turunduse näol. Tänapäeval pole maakler enam pelgalt vaid vahendaja, vaid ka nõustaja ja ekspert, kellega jagada oma muret ja leida vastuseid ja lahendusi keerulistele küsimustele. Heal maakleril on oma kontaktide seas alati olemas nii juristid kui ka ehituseksperdid.

Teine aspekt lepingu juures on kindlustunne, motivatsioon ja usaldus. Need elemendid on ülimalt tähtsad mõlemale osapoolele. Kliendil on kindlustunne, et seistakse eelkõige tema huvide eest läbi lepingus sätestatud maaklerile antud kohustuste, samuti motivatsioon, nähes maakleri teenuse põhjalikkust, mis kasutab ära kõiki võimalusi, et jõuda positiivse tulemuseni. Usaldus põhineb vastastikusel arusaamisel, kus klient usub oma maakleri lubatud tegevustesse, tema teadmistesse ja oskustesse ning teab, et selle rikkumise korral on ka temal õigus esitada nõue maakleri vastu, kas siis lepingu lõpetamise või leppetrahvi näol. Rääkides usaldusest, on tähtis ka uskuda ja usaldada maakleri soovitusi ja nõuandeid, eriti kui vestlus läheb turu hetkeseisu ja hinna peale. Hea maakler oskab hindajate ja kolleegide nõul hästi reguleerida vara hinda vastavalt kliendi ajalisele eesmärgile. Tihtilugu on see üks esimesi kiile, mis lööb lõhe kahe osapoole vahele, kuid maakleri teadmisi ja nõuandeid ei tasu alahinnata, sest kellelgi teisel pole turust nii head ülevaadet. Maakleri jaoks on need kolm punkti samuti ülimalt olulised. Läbi arutatud ja selge ühise sihi väljaselgitamine annab viimasele kindlustunde, et mõlemad osapooled saavad täpselt aru üksteise soovidest ja eesmärkidest. Motivatsioon ja usaldus käib maakleril käsikäes ja leping on selle vundamendiks. Maakler ei saa oma töö eest tasu enne, kui on jõutud eduka tehinguni. Kui seda ei juhtu, jääb ka tasu tulemata. See on suurim risk, mis üks maakler võtab. Siinkohal tuleb arvestada ka, et maakler on teinud kõik investeeringud oma enda aja ja vahendite arvelt. Seega teadmine, et klient on temaga algusest lõpuni on kõige suuremaks motivatsiooniks. Keegi ei tahaks peale suure töö ära tegemist teada saada, et tegelikult on võimalus, et see ei saa tasustatud.

Ka lepingud ise on väga erinevad, alates kõige lihtsamast suulisest kokkuleppest kuni põhjaliku mitme leheküljelise seadusest lähtuva dokumendini. Muidugi jääb sinna vahele veel erinevaid variante. Siin on tähtis aru saada, et lepingu vorm, selle põhjalikkus, maakleri tase ja ka töö kvaliteet on kõik omavahel tihedalt seotud. Suulise lepingu puhul ei lasu maakleril oma kliendi ees üldse erilisi kohustusi, mis tähendab, et näiteks kui on näha, et asjad ei edene, pole tal ka põhjust ega motivatsiooni antud varaga edasi tegeleda. Seega on selline lahendus pehmelt öeldes lihtsalt aja raiskamine ja loterii, mis ei too kliendile vähematki kasu. Korralik maakler korraliku lepinguga tagab kliendile selle, et viimane on tehingu igal etapil kõigega regulaarselt kursis, nii heas, kui halvas. Isegi kui kõik ei lähe nii hästi, kui soovitud, teab klient, et tema maakler on endast kõik oleneva andud ja teinud rohkem, kui klient ise eales saaks.

Kui Sinu kindel soov on meie konkurentsitihedal kinnisvaraturul leida eelis teiste ees, siis tea, et kõik algab maaklerist, kellega leiad ühise suuna ja keele. Küsimus ei tohiks olla, et kas peaks läbi maakleri müüma, vaid millist maaklerit valida ning kellel on kõige korralikum leping, mis tõeliselt seisab ka kliendi huvide eest.

Pärimise käsiraamat: “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Statistikaamet: Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Eesti StatistikaEsialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast (20–44) on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata. Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200–15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et Statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta detsembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta detsembri lõpu seisuga on 1.3857 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +1.33%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja aasta lõpus toimunud varade hindamised, negatiivselt aga muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Detailsemat teavet tulemuste kohta esitatakse Fondi aastaaruandes.

Tallinna uute korterite turu talvised trendid

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub Tallinna-Harju uute korterite turul? Kui palju on ühes või teises piirkonnas uute korterite pakkumisi? Kas pakkumises on suuremad või väiksemad, kallimad või odavamad korterid? Millised on nende hinnad? Kui palju tehakse tehinguid? Kus on puudujääk ja kus ülejääk?

Kui pead sellist infot vajalikuks, saan sind aidata.

Jälgin igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uute korterte turgu. Loen korterhaaval kokku pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab hea pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende liikumisest ajas.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot visuaalsena. See annab väga hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Numbrite-graafikute kõrvale annan arvamuse ja prognoosi.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Eesti Pank: Ettevõtete omakapital ei kasva enam endise kiirusega

Eesti PankEttevõtete omakapitali kasv 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul aeglustus. Omakapitali aastakasv ulatus kolmanda kvartali lõpuks ligikaudu 4%ni, mis oli pisut väiksem kui ettevõtete võla kasv. Omakapitali kasvu on tõenäoliselt pidurdanud aeglasem kasumikasv, suuremad dividendimaksed ja uute välismaiste otseinvesteeringute vähesus.

Arvestades, et varasema ligi kaheksa aasta jooksul on Eesti ettevõtete omakapital kasvanud võlakapitalist valdavalt kiiremini, pole võla mõõdukas ennakkasv ehk finantsvõimenduse suurenemine vähemalt lühiajaliselt probleem. Edasist omakapitali muutust mõjutab enim ilmselt ettevõtete kasumi kasv, mis omakorda sõltub majandusarengust ja ettevõtete võimest oma kulusid kontrolli all hoida.

Ettevõtete võla kasv oli endiselt märgatavalt aeglasem kui majanduskasv, 2018. aasta kolmandas kvartalis 5,6%. Teise kvartaliga võrreldes oli kasv pisut väiksem – see tulenes peamiselt varem välismaal väljastatud võlakirjade lunastamisest, aga pisut rauges ka Eestist tegutsevatest pankadest ja valdusfirmadest laenamine. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvab ettevõtete võlg lähiaastatel keskmiselt 6% aastas.

Majapidamiste rahaline olukord paranes ka 2018. aasta kolmandas kvartalis, st nende säästud kasvasid kiiremini kui võlakohustused. Majapidamiste hoiuste maht suurenes mullu kolmandas kvartalis aastaga 10%. Veelgi tempokamalt kasvas majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid ja investeerimisfondide osakud. Lisaks suurenes pensionifondidesse kogutud vara. Suurem osa maailma ja Eesti väärpaberiturgude langusest jäi päris aasta lõppu ning Eesti majapidamiste sääste see kolmandas kvartalis veel märkimisväärselt ei mõjutanud. Majapidamiste võlakohustused kasvasid natuke alla 7% ehk umbes samas tempos kui sissetulekud. Kõige rohkem võeti laenu endiselt pankadest; muudelt laenupakkujatelt võetud laenude kasv oli aeglasem.

Ehituslepingu sõlmimine Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja ehitamiseks

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis lepingu Citypark Eesti OÜ-ga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressile N. Lunini 16 Tartus. Rajatav parkimismaja tuleb ühe maa-aluse ja viie maapealse korrusega ning selles saab olema 432 parkimiskohta.

Lepingu maksumus on 3,95 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hoone valmib 2020. aasta aprillis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

PAKRI tööstuspargil sai valmis 2 jalgpalliväljaku suurune päikesepark

Pakri Teadus ja TööostusparkDetsembri viimastel päevadel valmis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargil Paldiski linna serval 2 jalgalliväljaku suurune päikesepark, mis võimsuselt suudaks ära katta ligi 300 kodumajapidamise energiavajaduse.

Vastvalminud päikesepargi võimsuseks on ligi 1MW, mis on maksimaalne Euroopa Liidu toetuste eest rajatava päikesepargi võimsus ning on hinnanguliselt võrdeline 300 kodumajapidamise tarbimisega. „Jaama toodetud energiat on võimalik tarbida meie tööstuspargis tegutsevatel ettevõtetel läbi Pakri Energiavõrgu, samuti saame ülejääva energia edastada elektrivõrku,“ selgitas tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

Päikesejaam on paigaldatud endisele jäätmemaale, kus pinnasest on kõrvaldatud ehitus- ja bioloogilised jäätmed, mida saab edukalt taaskasutada. „Rajasime päikesejaama betoonist kanduritele, mis asuvad kasutatud kuntsmuru kattel. Selle hankisime Advanced Sports Installations Europe AS-ilt, kes pälvis 2017. aastal Eesti Keskkonnasõbraliku ettevõtte peatiitli. See peaks PAKRI päikesepargist tegema omasuguste seas ühe väiksema keskkonna jalajäljega päikesepargi Eestis,“ märkis Laansoo Jr. ja lisas, et selle lahendusega on PAKRI toonud lihtsa innovatsiooni päikesepargi ehitusse, mida tasub teistelgi eeskujuks võtta.

PAKRI partnerid päikesepargi ehitusel olid Energiapartner OÜ, kelle vastutusala oli jaama ehitus ning Trapets OÜ, kelle tööks oli üldehitus. „Koostöös sai päikesejaam püsti väga intensiivse ajagraafikuga ehk kahe kuuga,“ märkis Laansoo Jr.

Päikesepargi ehitus oli järgmine samm tööstuspargi jõulises arengus. Tänaseks 11 aastat edukalt tegutsenud, Euroopas unikaalne rohelisest targast tööstuslinnast, taastuvenergia tootmisest ning rohetehnoloogia sektori kompetentsikeskusest koosnev PAKRI Teadus- ja Tööstuspark plaanib aastaks 2020. saada Põhja-Euroopa suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Laienemise järgmise etapi rahastamiseks kaasab ettevõte jaanuari lõpuni investeeringuid Fundwise ühisrahastusplatvormi vahendusel. Eesmärk on ühisrahastuse kaudu koguda 300 000 eurot.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis on pidevas väljaehitamises 65 hektarit unikaalselt tarka tööstuslinna. Enam kui 20 000 ruutmeerisel erinevas seisukorras tootmispinnal ning arendus- ja testimisalal tegutseb täna 22 tootmis- ja üle 35 rohetehnoloogia äriteenuste klienti. Taastuvenergiat toodetakse pargis koostootmisjaamast, päikesest ja koheselt ka tuulest. PAKRI on Paldiski Ettevõtjate Liidu, Targa linna klastri, Jätkusuutliku kinnisvara ja energia klastri, Tuuletehnoloogia Liidu ja Tuuletehnoloogia klastri liige ning omab kolmandat aastat järjest vastutustundliku ettevõtte hõbetaseme kvaliteedimärgist, olles sellega esimene vastutustundlik tööstuspark Eestis.

Riigi Kinnisvara: Konkursi „Aasta betoonehitis 2018” nominentide hulgas 3 Riigi Kinnisvara projekti

Riigi Kinnisvara / RKASEesti Betooniühing korraldab 18ndat korda silmapaistvate ning tarkade lahendustega betoonehitiste konkursi. “Aasta betoonehitis 2018” nominentide hulgas on Riigi Kinnisvara kolm olulist ning tähelepanuväärset projekti: Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Tallinna uus kohtumaja ning Tallinna uus vangla.

Võitja kuulutatakse välja märtsis 2019.a. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, betooni, betoontoodete ja raketise tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu.

Riigi Kinnisvara: Aasta ehitusprojekti tiitlile kandideerib 3 Riigi Kinnisvara projekti

Riigi Kinnisvara / RKASAasta ehitusprojekti tiitlile kandideerib 17 ehitist, millest kolm on Riigi Kinnisvara projektid: Lubja tänava kohtuhoone, Viimsi Gümnaasium ja Rapla Gümnaasium.

Konkursi võitjad kuulutab välja Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit ühiselt korraldataval pidulikul galal 23.jaanuaril, kus tehakse teatavaks tiitlite “Parim hoone ehitusprojekt 2018”, “Parim rajatise ehitusprojekt 2018” ning “Aasta Ehitusinsener 2018” võitjad.

Veel on võimalik registreerida koolitusele “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?”

Üüriinvesteeringute koolitusKoolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 21/01/2019. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Koolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 21/01/2019 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Tõnis Room Booking.com’st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

SEB: Чего ожидать в 2019 году от экономики?

SEB PankРазразившееся в конце прошлого года волнение в отношении будущего экономики утихло, по меньшей мере, на рынках акций. Во-вторых, экономический рост как в Эстонии, так и во всем мире замедляется, и при составлении планов на будущее было бы разумно это учитывать.

Тревожное начало года

К 2019 году подошли в жизни экономики с волнением от ожидания, ударение здесь определенно приходится на слово «с волнением». И хотя кровопролитие, имевшее место в декабре на финансовых рынках, касалось среднего жителя Эстонии мало, новости на эту тему все же читаются прилежно и вспоминаются времена десятилетней давности. Пожалуй, оживление вызывает даже тот факт, что в последние годы дела у нас все же шли очень хорошо. Валовой внутренний продукт Эстонии за три года вырос на 12%, что для некоторой зажиточной страны Западной Европы является недостижимым результатом даже при рассмотрении последнего 20- летнего периода. Средняя брутто-зарплата за эти три года выросла на 23%. Даже медианная зарплата (зарплата работника, который находится ровно посередине списка зарплат) теперь достигает 1000 евро. Но действительно ли хорошие времена подошли теперь к концу? Забегая вперед, можно сказать, что, пожалуй, так оно и есть, однако это не означает, безусловно, что дела жителей Эстонии должны ухудшиться.

Экспорт поддерживает экономику все меньше

Одной из крупнейших проблем начавшегося года является прогноз во внешней торговле. Хотя доля экспорта в экономике в последние годы уменьшилась, в прошлом году она составила по-прежнему приблизительно 75% от ВВП. Говоря простым языком, это означает, что очень большая часть предприятий и жителей Эстонии зависят от того, насколько быстро готовы в других странах купить произведенные нами товары и услуги. В этом в последние годы мы не были слишком успешными. И хотя измеренный в евро экспорт товаров рос в прошлом году хорошо, однако при ближайшем рассмотрении показателей выясняется, что преобладающий вклад в него внесла продажа различных видов топлива – нефтепродукты, сланцевое масло, древесные гранулы и электричество. Корректируя показатели экспорта с ростом цен, получается, что рост экспорта Эстонии в 3-м квартале 2018 года в неизменных ценах даже остановился. Перспектива не такая уж радужная и для этого года. Экономический рост основных торговых партнеров Эстонии – Финляндии и Швеции – согласно прогнозам может замедлиться, и поэтому не будет расти в прежнем темпе также продажа у эстонских предприятий в этом направлении. Помимо этого, многие крупнейшие экспортеры связаны с крупными концернами Скандинавских стран, на чье будущее влияет не столько родная страна, сколько успех крупных экономик, таких как Германия или Китай. Однако именно из этих стран поступило множество предупредительных сигналов. Помимо проблем, которые на экономическом жаргоне зовутся «циклами», то есть помимо текущего рыночного спроса, на нас влияют также «структурные» проблемы – для выполнения некоторой более простой работы Эстония стала слишком дорогой. Ясно, что если медианная зарплата в стране за 10 лет, по сути, удваивается, то определенные бизнес-планы становятся убыточными. Само по себе это явления приветствуется, но уход некоторого крупного игрока с эстонского рынка может оставить в экономике приличную дыру.

Экономический рост поддерживается за счет внутреннего потребления

С положительной стороны экономику по-прежнему поддерживает рост внутреннего потребления. Состояние на рынке труда сегодня с точки зрения обычного труженика очень хорошее – занятость высокая, рост зарплат быстрый, и эта ситуация сохранится также в 2019 году. Кроме того, на возможности потребления людей по-прежнему оказывает влияние реформа подоходного налога. Поскольку многие работники не смогли спрогнозировать свои точные доходы на 2018 год, то для декларирования минимума, необлагаемого подоходным налогом, подходили скорее консервативно. Поэтому по данным Налогового департамента возвраты по подоходному налогу должны в нынешнем году достичь рекордных 130 млн. евро. И хотя часть от этой суммы, безусловно, перейдет также в сбережения, тем не менее, вклад в потребление может быть все же значительным.

С другой стороны, многие индикаторы указывают на будущее с более консервативной точки зрения участников экономики – замедлилась продажа автомобилей, и на спад темпа на рынке недвижимости указывает уменьшающееся число выданных разрешений на строительство. Ослабло также чувство экономической уверенности, хотя в историческом плане вера людей в будущее еще сильная. Однако в отличие от 2008 года нынешнюю экономику Эстонии не характеризует чрезмерное взятие кредитов, которое позволяет экономике замедляться не так резко. Подводя итог, очевидно, что на этот год у экономики имеется еще достаточно инерции, чтобы в жизни не возникло чувства дискомфорта.

Рисунок 1. Чувство экономической уверенности разных секторов, индекс.

Statistika: 2018. aasta korteritehingute arv oli Eestis napis tõusus, Tallinnas napis languses

Tõnu Toompark
2018. a tehti Eestis kokku 22 394 korteritehingute koguväärtusega 1,6 miljardit eurot. Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 1240 €/m². Keskmise korteritehingu väärtus oli 76 032 €.

Kogu aasta korteritehingute arv oli 2018. a 0,3% võrra suurem kui aasta varem 2017. aastal. Neljast kvartalis kolme jooksul oli tehingute arv aastatagusest väiksem.

Korteritehingute hind 1240 €/m² oli 2018. aastal eelmisest aastast 9,0% kõrgemal. Kerkinud tehingute hind viis korteritehingute käibe suurenemisele 9,3%.

Korteritehingute arvu juures väärib tähelepanu asjaolu, et turu suurima ja trende näitava piirkonna ehk Tallinna korteriturul oli 2018. aasta kaks viimast kvartalit tehingute arv aastatagusest väiksem. Kogu Tallinna 2018. aasta tehingute arv oli 9702 ehk 2017. aastast 0,6% vähem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine