Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 25% soodsam

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Pakkumine kehtib kuni 21.04.2019.
  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “n7pe26” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks

SwedbankKuigi võrreldes Leeduga on Eesti keskmise tarbimislaenu võtja sissetulek 40% suurem, on Leedus keskmine võetav laenusumma Balti riikide kõrgeim. Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks, Leedus kolmeks aastaks.

Tarbimislaenude võtmine on olnud Eestis ja Lätis viimastel aastatel stabiilne. Leedus on aga toimunud märkimisväärne kasv. Keskmine tarbimislaenu võtja Eestis on 42-aastane linnaelanik,  kes laenab 2000 eurot kaheks aastaks. Balti riikides on keskmine tarbimislaenu summa madalaim Lätis (1700 eurot) ja kõrgeim Leedus (2100 eurot), mis tähendab, et võrreldes Lätiga laenatakse Leedus ca 25% suuremaid summasid. Laenamise kiire kasv Leedus on seotud kiire majanduskasvuga ja tugeva tarbija kindlustundega. Samas kui võrrelda inimeste sissetulekuid, siis Eestis on tarbimislaenu võtja keskmine sissetulek tunduvalt kõrgem kui Lätis ja Leedus – Eestis 1125, Lätis ca 900 ja Leedus ligi 750 eurot.

Kõikides Balti riikides kasvab tarbimislaenu võtmine kevadeti võrreldes talvekuudega ligi 25% ning laenamise eesmärgid on riigiti sarnased. Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks, kodu- või aiatehnikatehnika ostmiseks ja ka autokulude katmiseks, näiteks uute rehvide soetamiseks.

Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks ja Leedus kolmeks aastaks. Samas tagastavad meie lõunanaabrid laenu sagedamini ennetähtaegselt. Lätis on üle 70% ja Leedus pea 85% lepingumuudatustest seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega, Eestis on see vaid ligi 30%.

Inimesed hindavad paindlikke digilahendusi ja kasutavad neid üha aktiivsemalt. Eestis on 97% väikelaenulepingutest sõlmitud interneti- või mobiilipangas. Kliendid saavad oma laenulepingut mugavalt hallata ning teha vajadusel muudatusi otse internetipangas, näiteks muuta maksekuupäeva või vahetada teeninduskontot. Lisaks saab alates märtsikuu lõpust internetipanga iseteeninduses tagastada väikelaenu jääki ennetähtaegselt või teha osalisi tagasimakseid teenustasuta.

Pindi Kinnisvara: Korteritehingute arv tõusis märtsis 15% võrra

Pindi KinnisvaraEesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,5% võrra 1443 eurole ruutmeetri kohta, tehingute arv oli tugevas kasvutrendis.

Veebruaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1436 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades 1150 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1315.

Võrdluseks – 2018. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1182 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 5,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 131 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Allikas: https://www.pindi.ee/2019/04/12/pindi-kinnisvara-11/

 

Üüriäri saladused: Kas üürileandja peaks üürikorterisse lubama koduloomi?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

On tavaline, et üürileandjad ei armasta loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu lõhkuda või määrida. Omaette teema on allergia. Pole sugugi midagi erilist, kui allergikust potentsiaalne üürnik otsustab vaevusi kartes korterit üürile mitte võtta, sest eelmisel üürnikul on olnud koduloom.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende määramise ja  hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, võib üürileandja mööbli mahakandmisele minevaks hinnata.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt distsiplineerida ja anda märku, et üürileandja ei vaata võimalikest kahjustustest mööda.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et üürileandja saaks võimalikes hilisemates vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pilte võib välja trükkida või kooskõlastada need elektrooniliselt.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Domus Kinnisvara: Puude väärtustamine on üks suuremaid müüte kinnisvaraturul

Domus KinnisvaraStatistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi rahvapärase väljendi kohaselt pidada julgelt metsarahvaks. Statistikaameti andmetel elab tõelises metsas aga kaduvväike osa eestlasi. Kuidas hindavad metsa ja puid need majaomanikud, kes elavad linnades või linnade ümbruses?

Kui küsida esimeselt kümnelt vastutulevalt inimeselt, et kas nad eelistaksid osta kõrghaljastusega krunti või lagedal maal asuvat tühja elamukrunti, siis võib ilma pikalt kõhklemata väita, et kümnest vähemalt kaheksa inimest eelistavad kõrghaljastusega elamumaad. Mida teeb aga enamus nendest kaheksast inimesest, kui nad on puudega kaunistatud krundi ära ostnud? Nad hakkavad puid saagima.

Kuidas selline paradoksaalne olukord saab tekkida? Osa uljast puudelangetusest on mõistagi igati vajalik ja paratamatu, sest hooned ise vajavad ruumi ja tihedas puudesalus ehitustegevus pole võimalik. Küll aga näitab reaalne elu, et enamus värskeid krundiomanikke ei piirdu ainult ehitisaluse pindala puhastamisega, vaid puid võetakse maha nii palju kui vähegi võimalik. See on hetk, kus emotsioonide asemel hakkavad võidule pääsema pragmaatilisemad aspektid – valgust krundil hinnatakse rohkem kui pimedust, puhkamist eelistatakse rohkem kui lehtede riisumist ja nende äravedu, lillede või madalamate põõsaste jaoks vajalikku valgust osatakse väärtustada samuti kõrgemalt siis, kui esimene ring istutamist on juba tehtud. Põhjuseid osatakse välja mõelda veel kümneid. Absolutiseerida seda mõtteviisi mõistagi ei saa, kindlasti on olemas hulk inimesi, kelle arvates puud ilmestavad krunti ning pakuvad mõnusat varju nii tuule kui ka päikese eest, rääkimata teatavast väärtuse kasvust.

Puude kasvamine võtab aega aastakümneid ja müügis olevate maatükkide omanikud ei jäta seda fakti tähelepanuta ning lisavad korraliku „puude koefitsendi“ maa hinnale juurde. Aga kas kõik inimesed ikka peaksid selle hinnalisa kinni maksma, vaid võiksid südamerahus piirduda ilma kõrghaljastuseta krundiga? Puid pole siin planeedil just üleliia ja kui vähegi suurt pilti vaadata, siis saab selle haruldase ressursi säilimisse panustada igaüks kasvõi nii, et ostab endale sobiva elukoha mitte lageraie eesmärgil.

Põlluarendus on olnud Eestis pigem küll sõimusõna moodi termin, aga tegelikult pole põlluarendusi vähemalt kõrghaljastuse puudumise kontekstis põhjust maa alla tampida. Puud on justkui toredad küll suure osa inimeste arvates, aga tegelikus elus tahetakse neid rohkem näha metsas, mitte aga oma aianurgas. Arvamus ei kehti eestlase lemmikpuu kohta, milleks on elupuu. Seda viimast istutatakse ja hoitakse sama hoolsalt, nagu hoiab Mati Alaver oma saladusi. Seega tasub igal krundiostjal hoolikalt enne ostu mõelda ja kaaluda, millises elukeskkonnas ta ikka tegelikult tahab elada, kui palju on otstarbekas selle eest rahakotti tühjendada ning kui palju on ta valmis selle keskkonna säilimisse panustama.

5 kontrollküsimust elamumaa ostjale:

1.Kui olulised puud sinu jaoks tegelikult on ja kas oled nende olemasolu eest valmis rohkem krundi eest maksma?
2.Milline aiakujundus vastab tegelikult sinu unistustele? Kas pigem lihtsalt hooldatav muruplats või liikide rikas maastikuaed, kus oma koht on nii suurtel puudel kui väikevormidel?
3.Kui palju oled reaalselt valmis aia ja puude hooldamisse ise panustama või selle hooldamise eest maksma?
4.Kas oled valmis igal aastal mitmeid kordi lehti (või ka okkaid, käbisid, tammetõrusid) riisuma ja korraldama nende äravedu?
5.Kas eelistad krundil ja majas olles pigem valgust ja avarust või pimedamaid nurke ja varje?

Nordecon: Ehitussektori efektiivsuse tõstmiseks vajame, et riik oleks suurima tellijana senisest nõudlikum ja teadlikum

NordeconKolmandat korda toimunud Eesti suurimal digitaalehituse valdkonna konverentsil BIMsummit Estonia 2019 astusid üles mudelprojekteerimise eksperdid Eestist ja välismaalt. Konverentsil tutvustati nii Eesti kui teiste riikide uuenduslike lahendustega BIM-projekte ja lahati valdkonna võtmeküsimusi – kuidas tõsta efektiivsust ja leppida kokku ühtsetes projektijuhtimise standardites.

„2010. aastal leidsime, et ehitus on vähetootlik ja ebaproduktiivne – midagi pidi ette võtma,“ ütles DoubleD digijuht, UK BIM Alliance juhatuse liige ja buildingSMART UK & Ireland juhtfiguur David Glennon. „Jõudsime nii kaugele, et alates 2016. aasta aprillist on Ühendkuningriikides kehtestatud BIM-mandaat, mis on Suurbritannia valitsuse otsus rakendada BIMi minimaalsel, Level 2 tasemel, kõigis riiklikult tellitud projektides. See tähendab, et 3D BIMi kasutatakse koostöö juhtimiseks ning seejuures peavad kogu projekti ja varade info, dokumentatsioon ning muud asjakohased andmed olema elektroonilisel kujul. See otsus muutis olulisel määral varasemaid projektijuhtimise meetodeid. Minu arvates on BIMi kohustuslikuks muutmine ennast õigustanud, sest sama lähenemist on hiljem kasutatud meie näitel ka mitmetes teistes riikides.“

„2016. aastal Suurbritannia kõigile riiklikele ehitistele seatud BIM kohustus on pälvinud kogu maailmas suurt tähelepanu. Otsustasime sel aastal BIMsummit Estonia peaesinejaks kutsuda David Glennon’i UK BIM Alliance’st, kes jagaks kogetud õppetunde, et oskaksime Eestis BIM targemalt rakendada,” ütles BIMsummit Estonia kaaskorraldaja ja digitaalehituse konsultant Risto Vahenurm.

Konverentsil arutleti Eesti digiehituse võimaluste üle ning leiti, et sektoris on suur potentsiaal, aga sellega seoses ka suur vastutus. Põhiküsimuseks tõusis, kust tuleb arenguhüpe ja efektiivsuse tõus. „Probleemi keskmes on ehitussektori väiksed tegijad, kes on suurte projektide puhul alltöövõtjateks ning peavad olema võimelised tellija ja peatöövõtja nõuete ja töömeetoditega kaasa tulema. Nende tegijate hulk on väga suur, tase ääretult varieeruv ja huvi/võimekus enda arendamiseks piiratud (muu hulgas digivõimekus mudelitega töötamiseks). Selle muutmise eelduseks saab olla mõtteviisi muutus, mida sektori laialivalguvust arvestades on vaja jõuliselt survestada ja samas ka toetada,“ ütles Nordecon ASi arendusjuht Miina Karafin.

Miina Karafini sõnul saab survestajaks olla eelkõige riik. „Raske on oodata, et seda teeks eratellijad, st nemad võivad seda teha ja teevadki, aga see jääb fragmenteerituks, kuna igaüks seisab kokkuvõttes eelkõige oma vajaduste eest ja suure pildi muutus võtaks arutult aega. Oluliselt kiirem ja süsteemsem tee on teha seda riikliku survemehhanismina, kohustades alustuseks vähemalt suuremaid tegijaid mudelprojekteerimise ja teiste võimalike innovatsioonidega kaasa tulema,“ lisas Miina Karafin. „Aga selge on see, et ilma ühtse standardi loomise ja osapoolte koolitamiseta ei ole ka BIMi laiaulatuslikul rakendamisel tulevikku, kuna peame esmalt jõudma nii kaugele, et räägiksime sama keelt.“

Nõudlik riiklik tellija on seni olnud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kes eeldab kõigi suuremate objektide partneritelt võimekus luua BIMil baseeruv teostusmudel. „Oleme kehtestanud nõudmised praegu sel meetodil, et millisel tasemel spetsiifikaga on osapooled valmis kaasa tulema: mis on tehtav, mis nõuab suuri kulutusi. Arutelude käigus osapooltega tulime ka oma nõudmistes allapoole, sest Eestis on tegelikult kaks ehitusettevõtet, kes on valmis ja võimelised riigi nōuetele vastama. Tõsi on, et alguses olime ka karmimad, aga kusagilt peab alustama ja hea emotsiooniga minema saama,“ lisas Riigi Kinnisvara, arendus- ja ehitusprojektijuht Priit Püss.

BIMsummitit aitasid teoks teha Nordecon peatoetajana ja sponsoritena Sirkel & Mall, Reaalprojekt OÜ, AruCAD Süsteemid ja Tekla Software Eesti, 3D Ekspert, Infrakit, CesEstonia ja Commuun OÜ.

BIMsummit Estonia on kolmandat korda toimuv praktikult praktikule suunatud konverents, kus läbi kogemuslugude ning arutelude jõuavad osalejateni BIMi ja digitaalehituse kõige päevakajalisemad teemad ning tulevikuvisioonid. BIMsummit 2019 toimus 11. aprillil Erinevate Tubade Klubis Tallinnas.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 23/04/2019

Selle aastal viimast korda koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 23/04/2019. Koolitus annab põhjaliku ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis ning kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

  • teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
  • info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
  • konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
  • arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
  • soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt ” toimub 23/04/2019 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Eesti Pank: Töötajad on hakanud eelistama väiksemat töökoormust

Eesti PankKui eelmisel kolmel aastal oli Eesti majanduskasv üks Euroopa kiiremaid, siis tänavu kasv aeglustub – ent meie tööturg ei rahune veel niipea, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Pärnu Finantskonverentsil. Kiire palgakasv ja tööjõupuudus jäävad tema sõnul ettevõtjaid kimbutama ka lähiaastatel. Ent tänu sissetulekute kasvule ja maksupoliitika muudatusele eelistab järjest rohkem inimesi töötada osaajaga.

„Töötajad on Eestis hakanud eelistama väiksema koormusega tööd ja arvatavasti suureneb osalise tööajaga töötajate arv veelgi, sest praegu tööturul mitteaktiivsed inimesed võivad pigem valida osalise tööaja. Tänapäeva inimesi motiveerib hea sissetuleku asemel järjest rohkem vaba aeg. Samuti vähendab kehtiv tulumaksusüsteem töötajate motivatsiooni teenida teatud sissetulekuvahemikus lisatulu,“ ütles Kaasik.

Eestis on töötuse määr 4,4%, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul jätkub Eestis viimaste aastate kiire palgakasv. Sel aastal on oodata 7,5% ja järgmisel kahel aastal 5–6% palgakasvu.

Ettevõtete kasumid tööjõukuludega samas tempos ei kasva ja see võib vähendada majanduse tulevast kasvuvõimekust. Seetõttu on oluline, et uus valitsus seaks üheks prioriteediks majanduse tasakaalustamise ka headel aegadel. See tähendab ülejäägis eelarvet ajal, mil makse laekub rohkem kui tavaoludes.

1Partner: Koolide ja muude avalike objektide ehitus jääb ukrainlasteta seisma!

1PartnerKui piirame intensiivselt välismaist renditööjõudu, siis tõuseb ehitushind hüppeliselt ja paljud ühiskondlikult olulised objektid jäävad üldse toppama, prognoosib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Martin Vahteri sõnul pole füüsiliselt võimalik korraga rajada suuri riiklikke ehitusobjektide nagu Rail Baltic, Eesti-Vene piir ning neljarealine Tallinn-Tartu maantee ja samal ajal välistada Eestis tegutsevat võõrtööjõudu.

“Ehitushinnad on praegu tänu tööjõupuudusele niigi viimase vindi peal. Riik ega eraettevõtjad pole plaane tehes veelgi suureneva hinna- ja tööjõupuudusega arvestanud ning siit edasi jäävad asjad seisma. Isegi kui kasvavad kulud välja arvata, siis pole Eestis lihtsalt piisavalt ehitajaid kuskilt korraga võtta,” rääkis Vahter.

Martin Vahteri sõnul ehitatakse praegu näiteks Kohilasse korraga kortermaja, koolimaja laiendust, lasteaeda ja perearstikeskust. Ilma ukrainlasteta saab eraraha ja turunõudluse toel ilmselt kortermaja valmis, aga avalikud objektid jäävad seisma. Juba praegu ei laeku avalikele ehitusprojektidele madala hinna tõttu pakkumisi, mistõttu teeb riik eelarves püsimiseks arutuid järelandmisi. Mingi asi ehitataksegi lõpuks valmis, aga tulemus ei vasta enam esialgsele plaanile ja ootusele,” kirjeldas Vahter.

“Kui me soovime võõrtööjõudu välistada, siis tuleb lihtsalt arvestada, et kõik läheb siit edasi kallimaks, keerulisemaks ja ilmselt ka kahvatumaks,” lisas Vahter.

“Ajakirjanduses on jäetud mulje nagu toodaks igal aastal Eestisse vähemalt 20 000 uut võõrtöölist juurde, aga tegelikult töötab neid siin kokku nii palju. See number on enam-vähem stabiilne, sest võõrtöölistel elamisluba pole ja nad lähevad projekti lõppedes koju tagasi,” ütles Vahter ja lisas, et välismaalased teevad ära need tööd, mida me ise ei taha või jaksa teha.

“Teine levinud väide on, et justkui makstaks välistöölistele sandikopikaid. Peatöövõtja maksab alltöövõtjale sama summa sõltumata sellest, kes reaalse töö ära teeb. Kui alltöövõtja töömees on palgatud läbi Poola vahendaja, makstakse sama raha lihtsalt vahendajatele ning tööjõumaksud lähevad Eestist välja. Seetõttu oleks mõistlikum neid lubada siia otse lühiajaliste töölubadega, mitte renditööjõuna,” rääkis Vahter.

“Kohati jääb osade poliitikute jutust mulje nagu Eestis oleks kuskil tuhandeid kohalikke töötuid ehitusmehi, keda ettevõtjad ei taha tööle võtta, sest võõrtööjõudu on odavam palgata. See ei ole nii. Töömehi lihtsalt ei ole. Sarnaselt muudele sektoritele on ka ehitajate palgad kiiresti kasvanud. Palgad on nii kõrged, et osaliselt tulevad ehitajad juba ka Soomest tagasi, kuid mitte piisavalt kiiresti,” lisas Vahter.

“See, et meil käivad ehitamas just ukrainlased ja valgevenelased, on geograafiline ja keeleline eripära. Ega nende töömoraal meist oluliselt erinev või kehvem polegi. Võiks ju tellida puuduolevad töömehed ka Rootsist või Soomest, aga siis tuleb arvestada, et kõik läheb tunduvalt kallimaks,” lisas Vahter.

Eesti Pank: Ettevõtete ja majapidamiste võla kasv on endiselt väiksem kui majanduskasv

Eesti PankEesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe vähenes 2018. aastal märkimisväärselt tänu nominaalse SKP kiirele kasvule ja oli aasta lõpus 112%. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega paremas kooskõlas.

Eesti ettevõtted laenasid 2018. aastal eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest ja neist võetud laenude kasv oli ligi 6%Kuna välismaalt ja mujalt laenati tagasihoidlikult ja mitu suurettevõtted ostsid aasta lõpus tagasi varem väljastatud võlakirju, suurenes ettevõtete koguvõlg vaid 1%. Võla edasine kasv oleneb eelkõige sellest, kui palju ettevõtted investeerivad. Väiksemad investeeringud tähendaksid küll seda, et võlakoormus väheneks edaspidigi, aga majanduse kasvuvõimekusele mõjuks see halvasti.

Majapidamiste laenukasv oli 2018. aastal suhteliselt kiire, kuid viimaste kuude andmed viitavad, et kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenude jääk kasvas samuti, kuid nende osa kõigist võlakohustustest on küllaltki väike, 6%.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool oli 860 miljonit eurot ehk üle 3% SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad.

Nordecon: Ehitus on üks madalama efektiivsusega majandusharusid, aga tehnoloogia loob eelduse arenguhüppeks

NordeconKolmandat korda toimuval Eesti suurimal digitaalehituse valdkonna konverentsil BIMSummit 2019 astuvad üles mudelprojekteerimise eksperdid Eestist ja välismaalt. Konverentsil tutvustatakse nii Eesti kui teiste riikide uuenduslike lahendustega BIM-projekte.

„Ehitus on tõenäoliselt üks madalama efektiivsusega majandusharusid maailmas. See tähendab, et peaks olema ka suur ruum seda kasvatada ja arendada – võimaluse selleks annab tehnoloogiline areng,“ ütles BIMSummitil Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller. „BIM (3D mudelprojekteerimine) loob eeldused selleks, et ehitiste rajamisel teevad kõik osapooled rohkem koostööd – ületatakse tehnoloogilised barjäärid ja tellija saab sellise hoone, millest ta on unistanud. BIMi üks suur olulisusi kogu ühiskonna, eriti ehitusvaldkonna jaoks ongi see, et ta peab viima hoonete rajamise valdkonna osapooled ja nende omavahelise koostöö uuele tasemele. Ehitusvaldkonnas on tohutu potentsiaal, aga ka tohutu vastutus see potentsiaal ära kasutada, mitte jätta asju nii, nagu nad on kogu aeg olnud. Meil on ehitusvaldkonna populariseerimiseks palju ära teha ja BIMSummit on selleks väga hea koht: murrame müüte ja näitame, missugused võimalused ehituses olemas on ja õpime sektori uuendusmeelsematelt.“

„Maailmas on praegu kolm pöördumatut megatrendi: digitaalne areng, kliimamuutused ja demograafilised muutused. Selles tohutus muutuses on selge, et kõik peavad pidevalt õppima. Kui aastal 1999 oli maailma suurim probleem aasta 2000 – keegi ei teadnud, mis saab kelladest, arvutitest ja toimus tohutu nõustamine, programmeerimine, et numbrivahetusega hakkama saada, siis täna, vaid 20 aastat hiljem oleme täiesti uues olukorras. Me võime täna prognoosida, millega saavad hakkama kvantarvutid või tehisintellekt ja selle jaoks koguda andmeid, et äkki oskame neid tulevikus hästi ära kasutada,“ sõnas Gerd Müller.

Gerd Mülleri sõnul peab ka ehitus käima maailma megatrendidega kaasas. „Kui me räägime kliimast ja digitaalsest arengust ehituses, siis peame teadma, et hoonete süsiniku jalajälg on suurem kui näiteks transpordivaldkonnas. See tähendab, et need otsused ja projektid, mis me täna teeme, peavad olema väga hästi läbi mõeldud – näiteks me peame ka üha rohkem renoveerima ja õppima ehitama väiksema koormusega ühiskonnale. Arenenud demokraatia tähendab ka seda, et me mitte ei saavuta edu iga hinna eest, vaid ka hoolime, et kõik jääksid terveks: nii inimesed kui loodus. See tähendab, et Eesti ettevõtted seisavad muutuste ees.“

BIMsummitit aitavad teoks teha Nordecon peatoetajana ja sponsoritena Sirkel & Mall, Reaalprojekt OÜ, AruCAD Süsteemid ja Tekla Software Eesti, 3D Ekspert, Infrakit, CesEstonia ja Commuun OÜ.

 

Erinevatest varasuhteliikidest annab ülevaate “Perekonnaõigus ja varasuhted”

Perekonnaõigus ja varasuhted

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

KV.EE: Eesti suurimal kinnisvaramessil tuleb müüki 17 uusarendust

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti suurimaks kinnisvaramessiks kasvanud KV.EE Kinnisvararalli toob laupäeval müüki 17 uusarendust Tallinnas ja Harjumaal, mis peegeldavad koduostjate üha nõudlikumat maitset.

Tänavune Kinnisvararalli on arvult juba kuues ning paistab silma hubaste ning innovaatiliste kodude poolest, mis sobivad ka kõige nõudlikumatele peredele.

“Kodu otsivad pered väärtustavad järjest enam avarat ruumi, aga ka roheluse, looduse ning mere lähedust, mida pakuvad näiteks nii Kiikri Residents Kadriorus kui ka Stroomi ranna lähedal asuv Kolde Rannamaja” märkis KV.EE juht Tarvo Teslon.

Triple Net Capital kinnisvaraarenduse projektijuht Vardo Loks lisas:

“Koduostjaks on noor ja kasvav pere, samas ka küpsemas eluetapis kogenud koduomanik. Uue kodu eelarvet kaalutakse põhjalikult ning tänane koduostja võtab otuse tegemiseks ja erinevate valikute kõrvutamiseks aega. Küll aga tunnetame seda, et Peetri on koduostjate seas eelistatud piirkond ning seal leida oleva vakantse kinnisvara puhul reageeritakse kiiresti. Korteriostjad süvenevad tootesse ning tunnevad varasemast rohkem huvi viimistlusmaterjalide valiku ning koduomaniku igakuiseid kulusid mõjutavate tehniliste lahenduste vastu.”

Ka Teslon kinnitas: “Parim hinna-kvaliteedi suhe ei tähenda kodu otsivale perele enam madalaimat ruutmeetrihinda, vaid kaasaegset säästlikku kodu hubases elukeskkonnas.”

KV.EE tutvustab 13. aprillil Kinnisvararallil koos arendajatega näidiskortereid 17 uusarenduses Tallinna linnas ja lähiümbruses. Nii saavad kodu otsivad pered päeva jooksul külastada ilma varasema kokkuleppeta rohkem kortereid kui muidu mitme kuuga. Kohapeal vastavad arendajad messikülastajate küsimustele ja mitmes arenduses kehtivad Kinnisvararalli külastajaile ahvatlevad soodushinnad. Kinnisvararalli mobiili-koduleht juhatab koduotsijad mugavalt ka ühelt objektilt teisele, uusarendustes pakutav meelelahutus ja suupisted teevad Kinnisvararallist aktiivse kogupereürituse.

Kinnisvararallil tulevad teiste seas müüki korterid tähelepanuväärsetes uusarendustes nagu Kesk-Peetri kodud, Kiikri Residentsid ja Grand Gonsior. Kinnisvararalli toimub 13. aprillil kell 11-15, täpsem teave ja pakkumised leiab kodulehelt

Tallinna Lennujaam: Reisiterminali laiendamine ja linnaku rajamine

Tallinna Lennujaama visioon aastaks 2035 näeb ette reisiterminali laiendamist kuni 6 miljoni reisija teenindamiseks ning lennujaama linnaku rajamist. Tallinna lennujaama pikaajaline arenguvisioon annab suuna kogu Ülemiste piirkonna edasiseks arenguks.

Vajadus laieneda tuleb reisijate arvu pidevast kasvust. Praegune reisiterminal on ehitatud 2,6 miljoni reisija jaoks ning juba eelmisel aastal ületasime me 3 miljoni reisija piiri. Viimase viie aastaga on lennureisijate arv kasvanud 50% ehk miljoni inimese võrra.

“Kui me soovime olla jätkuvalt Euroopa parim lennujaam, peame me tagama kõikide muude mugavuste ja teenuste kõrval ka hea reisijate läbilaskevõime, mis kindlustab lendude õigeaegse väljumise,” rääkis Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout.

Lennureisijate arvu kasv mõjutab otseselt ka majandust. “3 miljoni reisija mõju majandusele on ligikaudu 2,6% SKPst aastas. See tähendab seda, et reisijate arvu kasvust võidab kogu Eesti majandus,” lisas lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin.
2035. aastal võimaldab laiendatud Tallinna Lennujaama reisiterminal teenindada kuni 6-8 miljonit reisijat aastas. Terminali pindala on pea kolm korda suurem, ulatudes 85 000 ruutmeetrini praeguse 34 000 ruutmeetri asemel. Reisijate väravate arv kasvab poole võrra – kolmeteistkümnelt kahekümne kuueni.

„Juba sel aastal alustame kõige kriitilisemate sõlmpunktide projekteerimist ja laiendamist – nende hulgas näiteks piirikontrolli, pagasi käitlemise ja täiendavate eeloote alade laiendamine. Samuti lennueelse julgestuse ala laiendamine ning koostöös PPA-ga piiri automaatkontrolli käivitamine,“ lisas lennujaama juhatuse liige Einari Bambus.

Aastaks 2035 planeeritakse lennujaama linnakusse ehitada kuni 150 000 ruutmeetri peamiselt lennureisijate teenindamiseks vajalikke äri-, teenindus- ja majutuspindasid. Tervest linnakust kujuneb lennujaamale aga ka Tallinnale ja tervele Eestile oluline lisaväärtus, mis soodustab äri- ja konverentsiturismi ning võimaldab teenida lisatulu.

Ehitustööd on planeeritud etapiviisiliselt vastavalt ärikeskkonna võimalustele ja reisijate arvu prognoosile. Tallinna Lennujaam esitab lähikuudel Tallinna linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks.

Visuaalsete plaanide autor on Meelis Press.

Riigi Kinnisvara: Otsime Valga riigimajale projekteerimise peatöövõtjat

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS kuulutas välja riigihanke eesmärgiga leida Valga riigimajale, aadressiga Kesk tn 12, rekonstrueerimise projekteerimistöödeks peatöövõtja. Valga riigimaja pakkumuste esitamise tähtaeg on 2. mai 2019 kell 12.00. 

Valga riigimaja puhul on tegemist endise pangahoonega, mis täna on kasutusel büroohoonena. Hoone kuulub Valga 20. sajandi algperioodi esinduslikemate ja olulisemate ühiskondlike hoonete hulka.

Kavandatavasse riigimajja kolivad kokku 18 riigiasutust, nende hulgas näiteks Sotsiaalkindlustusamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Põllumajandusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Keeleinspektsioon, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja, prokuratuur ning kriminaalhooldusosakond.

Valga riigimajja on kavandatud töökohad ca 130 inimesele. Rekonstrueeritav hoone on 4korruseline ning suletud netopindala on 3330 m2.

Rekonstrueerimise käigus keskendutakse hoone sisemusele, et tagada hea sisekliima ning head töötingimused. Projekteerimise käigus koostatakse uus ruumiplaneering ning kaasajastatakse hoone tehnosüsteemid. Valga riigimajja on planeeritud kuni 6 kaugtöökohta. Kaugtöökohad on avaliku sektori töötajatele loodud töökohad, mis pakuvad mugavat ja turvalist võimalust oma tavatöökohast erinevas asukohas tööd teha.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika