Uus Maa: Päranduseks saadud korter tekitab endiselt segadust

Uus MaaPärandvara, näiteks korteri või maja, realiseerimine kinnisvaraturul tekitab endiselt päris palju küsimusi. Eriti tekitab arusaamatusi tehingu maksustamine.

Näiteks olid mul kliendid, kes soovisid müüa korterit, mis oli saadud pärandvarana. Klient arvas, et kuna korter on nende käes olnud kolm aastat, siis on juba piisavalt aega kulunud, et tulumaksu enam ei peaks tasuma. Kuid selgus, et kuna kõnealune korter ei olnud kliendi elukoht, kehtib selle müümisel endiselt tulumaksukohustus.

Vaatame lühidalt üle, kuidas sellises olukorras toimida. Inimene, kes müüb pärandvara, peab üldiselt arvestama tulumaksu tasumise kohustusega. Samas on olemas ka erandid. Näiteks:

Tulumaksuga ei maksustata pärandvara võõrandamisest saadud kasu, kui isik müüb kinnisvara, mida kasutas elukohana. Kusjuures, eluruumi kasutamist reaalse elukohana peab vajadusel ka tõestama.

Kui võõrandatavat eluruumi on kuni müümiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel, näiteks üüris omanik seda välja või kasutas firma kontorina, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Väga tihti arvatakse, et müstilise kahe aasta möödudes kaovad paljud maksukohustused. Siiski, ka pärandvara puhul kehtib reegel, et kui inimene võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Muide, kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu dokumendid (soetamis- ja müügikulu) tuleb vähemalt viis aastat alles hoida.

KV.EE: Kõige odavama maja leiab Valgast

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE oli oktoobris Eesti maakonnakeskustes pakkumisel keskmiselt 2320 maja. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 1163 €/m².

Pole üllatus, et suurima müügipakkumiste arvuga on Eesti suurim linn Tallinn, kus oktoobris pakuti müügiks keskmisena 707 maja. Tallinnale järgnes 247 maja müügipakkumisega Tartu linn.

Kõrgeima müügipakkumiste arvu kõrval on ka Tallinna hinnad kõrgeimad. Tallinna maja müügipakkumise eest küsiti keskeltläbi 1579 €/m². See on aastataguse ajaga võrreldes 9% enam. Tartu majade hinnatase portaalis KV.EE oli oktoobris 1098 €/m². Tartu majade müüjate hinnaootus kasvas aastaga 4%.

Üle tuhande eurost ruutmeetrihinda küsiti veel Pärnu majade eest. Pärnu majade müügipakkumiste ruutmeetrihind oli oktoobris portaalis KV.EE 1017 eurot ehk aastatagusest 2% kõrgemal.

Kõige odavama hinnaga maja leidis portaali KV.EE abil oktoobris Valgast. Sealne hind 263 €/m² oli eelmise aasta näitajast viiendiku võrra allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 10/2017 10/2018 Muutus, % 10/2017 10/2018 Muutus, %
Eesti

2 860

2 320 -19% 1 110 1 163

5%

Haapsalu

26

4 -85% 757 816

8%

Kuressaare

19

3 -84% 909 998

10%

Narva

53

17 -68% 394 405

3%

Paide

13

1 -92% 539 498 -8%

Pärnu

68

14 -79% 995 1 017

2%

Rakvere

21

4 -81% 601 645

7%

Rapla vald

13

17 31% 779 731

-6%

Tallinn

688

707 3% 1 443 1 579

9%

Tartu

243

247 2% 1 055 1 098

4%

Valga

8

5

-38% 337 263

-22%

Viljandi

24

3 -88% 600 617

3%

Võru

21

6 -71% 434 507

17%

 

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas oktoobris enim transport

Eesti StatistikaTarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2017. aasta oktoobriga võrreldes 3,7% ja teenused 5,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 9,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.

2017. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Kolmveerandi sellest andsid 20,1% kallinenud bensiin ning 20,4% kallinenud diislikütus. Elekter, soojusenergia ja küte andsid indeksi kogutõusust ligi viiendiku. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 11,7%, tahkekütused 24,5%, soojusenergia 3,4% ja gaas 8,9%. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust seitsmendiku. Toidukaupadest on mulluse oktoobriga võrreldes enim kallinenud külmutatud puuvili ja marjad (26%), värske köögivili (21%), munad (19%) ning odavnenud suhkur (21%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 4,4% või enam 2012. aasta märtsis, mil muutus oli samuti 4,4%.

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja transport. Diislikütus kallines kuuga 7,6% ja bensiin 4,1%. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 21% kallimad kui septembriks ostetud piletid. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel puuvilja 10% ja kodudesse jõudnud elektri 2,8% odavnemine, samuti köögivilja kallinemine 5,2%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2018
Kaubagrupp Oktoober 2017 –
oktoober 2018, %
September 2018 –
oktoober 2018, %
KOKKU 4,4 0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,8 -0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,8 -0,2
Riietus ja jalatsid 1,5 1,7
Eluase 7,0 -0,7
Majapidamine 0,9 -0,4
Tervishoid 4,9 0,3
Transport 10,1 3,9
Side -4,1 -0,2
Vaba aeg 3,5 0,5
Haridus ja lasteasutused 6,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 5,0 -0,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,9 0,1

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakonsultatsioonid eraisikutele ja väikeinvestoritele

Tõnu ToomparkKas soovid teha paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi? Sul on küsimusi elamispindade üüriäri kohta?

Need on olulised teemad, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Merko pani nurgakivi Tallinna kesklinna suurimale uuele elukvartalile

MerkoTäna, 6. novembril pani Merko nurgakivi oma lähiaastate suurimale korteriarendusprojektile, Uus-Veerenni elukvartalile. Esimesed elanikud kolivad uutesse kodudesse 2019. aasta lõpus.

Lisaks projekti panustavatele partneritele, Uus-Veerenni arendusala naabritele ja uue elukvartali tulevastele elanikele aitasid nurgakivi kindlalt paika Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ja kesklinna vanem Vladimir Svet.

Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe väljendas oma sõnavõtus heameelt, et Uus-Veerenni projekt on väga hästi käima läinud: „Uue elukeskkonna loomisesse panustab parim meeskond nii Merkost endast kui ka arhitektide, maastikuarhitektide ning kõigi teiste meie arendus- ja ehituspartnerite näol.“

Uus-Veerenni elukvartali arhitektid on Tõnis Tarbe ja Johann-Aksel Tarbe, maastikuarhitektuuri lahenduse on loonud Karin Bachmann ja Mirko Traks. Hoone- ja taristuehitustöid teeb ning juhib Merko Ehitus Eesti.

Uus-Veerenni on Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. See paikneb Veerenni asumis Baltika ja Lutheri kvartalite kõrval Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahel.

Arendusprojekti kogumahus kerkib Uus-Veerennisse järgmise kümne-viieteistkümne aasta jooksul ligi poolsada uut korterelamut ja nende ümber ehitatakse välja avalik linnaruum.

Ehituse esimeses etapis kerkib arendusala Veerenni tänava poolsesse külge kaksteist elamut kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga. Valmib kuus kolmekorruselist viilkatusega linnavillat, kaks nelja- ja neli kuuekorruselist kortermaja koos neid ümbritseva elukeskkonnaga.

Kvartalisse rajatakse uued Pille ja Tiiu tänavad, hoonete vahele tekib pargilik elukeskkond, haljastatud sisehoovid ja avalik linnaruum. Kortermajade esimestel korrustel leiavad koha kohalikud bürood ja väikeärid. Arenduse hilisemas järgus valmib lasteaed ja on plaanis ka ühe ärihoone rajamine.

Uus-Veerenni esimese etapi hoonetes on 1–4-toalised korterid, kuuekorruseliste elamute esimestel korrustel asuvad ka äripinnad. Valikus on nii väiksemad linnakorterid kui ka isikliku terrassi ja murualaga suuremad perekorterid. Paljudel korteritel on lodžad, esimese korruse korteritel avarad terrassid.

Korterelamud on B energiaklassiga. Hoonete fassaadidel kasutatakse väärikaid materjale – tellist, klaasi, terast – mis on lihtsalt hooldatavad ning kaunid ka 50 aasta pärast. Majades on ruumipõhiselt juhitav vesipõrandaküte ja korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioon. Korterite sisekliima, läbipääsude ja erinevate näitude juhtimine on läbi automaatika võimalik nii korteri seinalt kui ka interneti vahendusel.

Uus-Veerenni koduostja saab valida seitsme eluruumide ja kuue märgruumide siseviimistluspaketi vahel, mis on omavahel kombineeritavad ja lubavad leida sobiliku igale maitsele. Korterite suurused jäävad vahemikku 35–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad on vahemikus 2142–3255 eurot.

Enam kui 25 aasta jooksul on Merko ehitanud ja müünud Baltimaades üle 4500 kodu ning rajanud tervikliku ja läbimõeldud elukeskkonna tuhandetele. Parima kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni.

Merko ehitusjärgus arendusprojektid on Uus-Veerenni elukvartal (merko.ee/veerenni), Pikaliiva elurajoon, Noblessneri korterelamud ja Rand linnavillad Tallinnas ning Tähepargi elukvartal Tartus. Viimased korterid on müügil Tartu mnt 52 kortermajas ja Paepargi elukvartalis. Merko arendusprojektide kohta leiab rohkem infot aadressil merko.ee/korterite-muuk.

1Partner: Tallinna korterimüük tõusis kuuga tervelt veerandi võrra

1PartnerTallinnas müüdi oktoobris 937 korterit, mis on 23 protsenti enam kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on tarbijakindlus kõrge ning korterimüügi langust lähiajal oodata pole. “Paari kuu tagune madalseis tulenes peamiselt kuumast suvest, mille lõppedes läks müük jälle aktiivselt käima,” rääkis Vahter.

“Viimasel ajal kostab murelikke noote laenuintressi võimaliku kasvu pärast, aga see ei juhtu üleöö ja nii suurelt, et võiks laenumakset lähiajal väga oluliselt tõsta,” lisas Vahter.

“Pigem mõjutavad kinnisvaraturgu ja hindasid rohkem teised tegurid. Näiteks ehitushinna tõus, mis statistikaameti järgi on vaid poolteist, kuid reaalselt pigem 20 protsenti. Ehitada on järjest kallim, mis sööb kõigepealt ära arendajate kasumi, aga jõuab ühel päeval ka lõpphindadesse,” lisas Vahter.

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1338 ostu-müügitehingut, mis on 21 protsenti enam kui septembris. Tallinna kinnisvaratehingute koguväärtus oli 147,8 miljonit eurot, mis on üheksa protsenti rohkem kui eelmisel kuul.

Oktoobris müüdi Tallinnas 937 korterit, mis on 23 protsenti enam kui septembris. Korteritehingute koguväärtus tõusis kuu lõikes 29 protsenti. Korteri keskmine ruutmeeter tõusis oktoobris Tallinnas 3,1 protsenti 1874 euroni. Eelmisel kuul müüdi kalleim korter 669 000 ning odavaim 5000 euro eest.

Oktoobris müüdi Tallinnas 34 hoonestatud elamumaa krunti, mis on nelja võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 777 500 ning odavaim ligi 2000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi Tallinnas viis elamumaa krunti, mis on 14 võrra vähem kui septembris. Kalleim krunt maksis 408 000 ning odavaim 30 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Statistikaamet: Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv vähenes

Eesti StatistikaMajutusettevõtetes peatus 2018. aasta septembris kokku 276 000 sise- ja välisturisti, mis on 2% vähem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 178 000 välisturisti ehk 2% vähem kui eelmise aasta septembris. Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus septembris 85 000 turisti ehk ligi pool välisturistidest. Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 10% ja 8% vähem kui aasta varem, Läti turiste aga 5% rohkem. Samuti saabus rohkem turiste mitmest Euroopa ning Aasia riigist. 69% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Pärnu majutusettevõtetes peatus 9%, Tartu majutusettevõtetes 7% ning Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 4% välisturistidest. 67% välisturistidest olid puhkusereisil ja 25% tööreisil.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 98 000 ehk 1% vähem kui aasta varem septembris. 60% siseturistidest olid puhkusereisil ja 28% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 14% ning Ida-Viru maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1146 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 51 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja kolmandik voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis on euro võrra odavam kui eelmise aasta septembris. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 47 eurot, Pärnu maakonnas 31 eurot, Tartu maakonnas 36 eurot ning Ida-Viru maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, september 2018
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 146 221 60 117 401 347
Toad 22 033 8 922 1 355 1 595 5 335 4 826
Voodikohad 51 470 19 828 3 173 3 982 12 791 11 696
Tubade täitumus, % 46 66 46 22 35 31
Voodikohtade täitumus, % 33 48 35 18 26 22
Majutatud 276 301 154 247 18 621 12 659 48 028 42 746
Ööbimised 515 926 285 354 32 937 21 471 99 837 76 327
Eesti elanikud 165 470 46 496 17 285 15 244 40 164 46 281
väliskülastajad 350 456 238 858 15 652 6 227 59 673 30 046
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 40 47 32 28 31 31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2018. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundPerioodil 29.10.2018 kuni 02.11.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
29.10.2018 0 0,0000 0,00
30.10.2018 0 0,0000 0,00
31.10.2018 0 0,0000 0,00
01.11.2018 9 564 1,3100 12 528,84
02.11.2018 9 147 1,3000 11 891,10
Kokku 18 711 1,3051 24 419,94

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 80 610 oma osakut.

404 294 oma osakut, mis osteti tagasi ajavahemikul 01.08 2018 – 19.10.2018, on vastavalt Fondi osakute tagasiostu programmi tingimustele tühistatud.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 20/11/2018

Kinnisvara korrashoiu süsteem20/11/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“, mille eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
  • erasektori kinnisvara omanikud;
  • haldusteenuse pakkujad;
  • avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
  • kõik haldusettevõtete töötajad;
  • ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
  • riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
  • ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
  • tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
  • tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
  • antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub  20/11/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: hoonestamata maa tehinguid jäi vähemaks, keskmine tehingu väärtus kerkis

Tõnu Toompark2018 III kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 650 tehingut hoonestamata elamumaaga. Aastataguse ajaga võrreldes jäi hoonestamata elamumaa tehinguid 6% vähemaks.

Tehingute arvu langusest ei peaks end liialt eksitada laskma. mõne või isegi kümne protsendi suurused hüpped tehingute arvus on väiksel turul tavapärased.

Hoonestamata maa tehingute käive oli 29,9 miljonit eurot. Käive kasvas aastaga 1% võrra.

Keskmine hoonestamata maa tehing oli maksumusega 46 042 eurot. Selgel on Tallinna ja teiste suuremate tõmbekeskuste tehingud märgatavalt kallimad. Ääremaades seevastu jääb tehingute keskmine väärtus toodule märkimisväärselt alla. Kogu Eesti keskmine hoonestamata maa tehingu väärtus kasvas aastaga 8%.

Hoonestamata maa tehingu keskmine pindala oli 3972 m², mis on enam-vähem samas suurusjärgus, mis see on varasematelgi kvartalitel olnud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Linnajuhid tutvusid linnale kuuluva kinnisvara hetkeolukorraga Nõmmel

www.tallinn.eeEelmise nädala lõpus tutvusid Tallinna abilinnapea Eha Võrk, Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis ja linnavaraameti juhid Nõmmel asuvate linnale kuuluvate kinnistutega. Ringsõidu eesmärk oli üle vaadata linnale kuuluva kinnisvara hetkeolukord ja kaardistada investeerimisvajadusi.

Valdkonna eest vastutav abilinnapea Eha Võrk rääkis, et koostöös linnaosavalitsustega on viimastel kuudel tutvutud linnale kuuluva kinnisvaraga, nii maade kui ehitiste olukorraga. „Oleme probleemsetele objektidele parimat lahendust otsinud ning mõnelgi puhul juba ka leidnud. Näiteks tuleb Nõmme linnaosas leida uus rakendus mitmele kasutusest välja langenud hoonele, Nõmme gümnaasiumi kinnistule plaanitakse spordihoonet ning Pihlaka tänava sotsiaalmaja siseruumid vajavad värskendamist.“

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul oli ringkäigu eesmärk vaadata üle objektid, mis juba järgmise aasta eelarveplaanides või ka pikemas vaates eelarvestrateegias. „Lisaks kavandatavatele uusehitistele nagu Nõmme gümnaasiumi juurde rajatav spordihoone, tutvuti ka majadega, kus tegevused sees, kuid mis vajaksid investeeringuid. Üheks selliseks oli Nõmme gümnaasiumi põhikoolihoone, kuhu on õpitingimuste parendamiseks kavandatud juurdeehitus. Samuti vajaks lähiaastatel investeeringuid ema ja lapse turvakodu.  Tutvusime ka Mai 23 asuva endise Nõmme huvikooli hoonega, mis praegu kuulub veel Tallinna haridusametile, kuid mille osas on Nõmme linnaosal huvi see enda bilanssi võtta,“ lisas linnaosavanem.

 

Nordic Real Estate Forum 2018

Nordic Real Estate Forum 2018

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Kose tee 81a, Sompa tee 26, Kurereha tee 10 ja Pajulille tee 3 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku

www.tallinn.eeKose tee 81a projekteerimistingimuste eelnõuga saab tööpäevadel tutvuda 29. oktoobrist 12. novembrini 2018, Sompa tee 26 12.-16. november ning Kurereha tee 10 ja Pajulille tee 3 5.-19. november 2018 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 (tuba 128).

Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Kose tee 81a kinnistu on 1148 m² ja elamumaa sihtotstarbega, mis paikneb kehtestatud Kose tee 81 kinnistu detailplaneeringu alas, millega määrati Kose tee 81a kinnistule hoonestusala ja ehitusõigus 2-korruselise väikeelamu ja abihoone püstitamiseks.
Taotluse kohaselt soovitakse Kose tee 81a kinnistul suurendada ja nihutada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala kuni 10% ulatuses esialgsest lahendusest.

Sompa tee 26 kinnistu on 2123 m²  ja elamumaa sihtotstarbega, mis paikneb kehtestatud Lepiku tee 31a kinnistu detailplaneeringu alas, millega määrati Sompa tee 26 kinnistule hoonestusala ja ehitusõigus 2-korruselise üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Sompa tee 26 krundile lubatud hoonete ehitisealune pindala on 200 m² ja suletud brutopind on 400 m².

Taotluse kohaselt soovitakse  suurendada ja nihutada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala kuni 10 % ulatuses esialgsest lahendusest.

Nii Kurereha tee 10 kui ka Pajulille tee 3 kinnistu suuruseks on 1407 m². Samuti on mõlemad kinnistud elamumaa sihtotstarbega. Kurereha tee 10 ja Pajulille tee 3 kinnistud paiknevad kehtestatud Narva mnt 151 kinnistu detailplaneeringu alas, millega määrati Kurereha tee 10 kinnistule ehitusõigus 2-korruselise üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Kurereha tee 10 krundile lubatud hoonete ehitisealune pindala on 280 m² ja suletud brutopind 450 m², üksikelamu kõrgus 9 m ja katuse kalle 25-35 kraadi ning elamu 2. korrus soovitavalt 60 % esimesest. Pajulille tee 3 kinnistule määrati ehitusõigus 2-korruselise üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Pajulille tee 3 krundile lubatud hoonete ehitisealune pindala on 280 m² ja suletud brutopind 450 m², üksikelamu kõrgus 9 m ja katuse kalle 25-35 kraadi ning elamu 2. korrus soovitavalt 60% esimesest.

Taotluse kohaselt soovitakse täpsustada Kurereha tee 10 ja Pajulille tee 3 kruntide detailplaneeringus käsitletud arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslike tingimusi (hoone katuse kalle ja 2. korruse ulatus).

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2018

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakonnakeskustes ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakonnakeskustes ja Tallinnas linnaositi

Maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine linnaosade vahel (linnaosa / tehingute arv / tehingute osakaal)

Maakonnakeskuste korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakonnakeskuste korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine linnaosade vahel (linnaosa / tehingute käive / käibe osakaal)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Telli olulisemad kinnisvarauudised enda meilile

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!