Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

1Partner: Tallinna südalinnas avati uhke kontorihoone

1Partner KinnisvaraTallinna Vabaduse väljaku lähedal, Pärnu maantee 18 aadressil valmis kuuekordne 2270-ruutmeetrine kontorihoone.

1Partner Kinnisvara konsultandi Leelo Ratase sõnul sobitub maja hästi 30ndatel loodud Pärnu maantee tänavapildiga. “90ndatel ja ka eelmisel kümnendil ehitati nii Kalamajja, Kadriorgu kui kesklinna palju maju, mis torkavad silma nagu kuldhammas. Nüüd tehakse palju terviklikumalt ja stiilipuhtamalt ning uusehitised sobituvad olemasoleva hoonestusega paremini kokku,” ütles Ratas.

“Kuigi kraanad on püsti, siis on tegelikult kesklinnas kaasaegsetest äripindadest puudus ning Pärnu maantee 18 maja ongi praktiliselt ainus uus büroo, kuhu pindasid on saada. “Pärnu maantee 18 maja eripära on väikesed, vaid 440 ruutmeetrised korrused, mida saab ka väiksemateks osadeks jagada. Kui üldise trendina ehitatakse pigem suuri kontorihooneid, siis väiksemas on võimalik paremini silma paista ja individuaalsem olla,” rääkis Ratas.

Kinnisvaraeksperdi sõnul maksab kesklinna A+ klassi üüripindade ruutmeeter keskmiselt 15-16 eurot kuus “Vanema kesklinna pinna eest küsitakse vähemalt 11 eurot. Paradoksaalselt on üürihinnad madalamad vanalinnas – 8-9 eurot ruutmeetrist, peamiselt kehva parkimise ja ligipääsetavuse tõttu,” rääkis Ratas.

Pärnu maantee 18 hoone arendas Estica Estate OÜ, ehitas TTP AS ning üüriga tegeleb 1Partner. Maja sisekujunduse tegi Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, Madis Eek ja Kristel Jaanus.

Koolitus Kinnisvaraturundus

Elu korteriühistus: Vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu pooled

Meie hoone korteriomanikud on sõlminud haldusteenuse saamiseks lepingu haldusfirmaga. Haldusfirma on enda nimel sõlminud muuhulgas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu teenuse osutajaga.

Tuleb välja, et haldusfirma ei ole tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest ja nüüd nõuab teenuse osutaja korteriomanike käest võlga välja, tuues põhjenduseks asjaolu, et vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee juhtumiseks.

Küsimus: Kas meil on õigus keelduda tasumast, kuna me oleme nimetatud teenuse eest juba tasunud haldusfirmale?

Vastus: Saan aru, et korteriomanikud ei ole veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu pooleks. Kui haldusfirma sõlmis lepingu oma nimel, mitte esindajana kaasomanike nimel ega kaasomandi valitsejana, siis lepingupoolteks on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutaja ning haldusettevõte. Asjaolu, kas haldusettevõte on sõlminud lepingu kui kaasomandi valitseja või kaasomanike esindaja, peab selgelt tulenema lepingust. Lepingus peab eeltoodu olema kindlasti vähemalt märgitud.

Teenuse osutaja selgitus, et vee-ettevõtja kliendiks saab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, ei tähenda, et kolmanda isikuga sõlmitud lepinguga saaks käesoleval juhul korteriomanikele panna lepingulisi kohustusi ilma nende nõusolekuta. See ei oleks kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega. Riigikohus on küll leidnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks saavad olla korteriomanikud ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu oma nimel, kuid eeltoodu ei tähenda siiski seda, et lepingupoolteks on kindlasti korteriomanikud. Nimetatud säte tähendab seda, et teenuse osutajal on kohustus sõlmida leping sättes nimetatud isikutega, mitte seda, et teenuse osutaja saaks viidatud sätte alusel lugeda muu isikuga sõlmitud lepingus lepingupooleks sättes nimetatud isikud (RKL 3-2-1-83-12).

Kuna võlg tuleneb haldusettevõtte ja teenuse osutajaga sõlmitud lepingust, siis ei saa korteriomanikke ilma nende tahteavalduseta, ainuüksi kaugkütteseaduse ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse sätete alusel lugeda lepingu pooleks.

Lähtudes eeltoodust vastutavad korteriomanikud tarbitud teenuse eest maksmisel haldusettevõtte ees, mitte teenuse osutaja ees ning teenuse osutaja ei saa võlga nõuda korteriomanike käest, vaid peab seda nõudma lepingupoolelt.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks aprillis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus kemikaalide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning puidutöötlemises. Samuti hinnalangus mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises ning toiduainete tootmises. 

2016. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2017

Tegevusala EMTAK 2008 järgi Aprill 2017 – märts 2017, % Aprill 2017 – aprill 2016, %
KOKKU 0,3 3,7
Töötlev tööstus 0,2 4,0
Mäetööstus 1,7 -4,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1,3 2,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta aprilliga 6,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis aprillis keskmisest enam turbatoodete, naftasaaduste ning jookide hind, samas langes nahktoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning metalltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes 2016. aasta aprilliga 5,8%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis aprillis keskmisest enam põllumajandustoodete, elektrienergia ning metallide hind ning langes elektroonikatoodete, tekstiiltoodete ning elektriseadmete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.05.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

EfTEN Real Estate Fund III AS-i kolmanda aktsiate avaliku pakkumise tulemused

Eften11.04.2017 nõukogu otsuse alusel pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS, registrikood 12864036, avalikult fondi senistele aktsionäridele märkimiseks kuni 500 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta. Aktsiate pakkumishind oli 12,5431 eurot.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti kokku 1 903 927 aktsiat.

05.05.17 nõukogu otsustega määrati aktsiate jaotus ning tühistati 1 403 927 liigmärgitud aktsiat.

Selle tulemusel kanti 18.05.2017 Äriregistrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali uue suurusena 28 852 630 eurot.

Koolitused kinnisvara omanikele

Allkirjastati Mustamäe kultuurikeskuse projekteerimisleping

TallinnTäna, 19. mail allkirjastasid Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda, Kultuurikeskus Kaja juhataja kt Jelena Šturm ja Infragete Eesti AS ja BOA OÜ esindaja Urmas Aaskivi lepingu Mustamäe uue kultuurikeskuse põhiprojekti koostamiseks.

Helle Kalda sõnul on tegemist olulise sammuga selleks, et mustamäelaste poolt pikisilmi oodatud 300 kohalise saali ning paljude huvitegevuseks mõeldud ruumidega maja, kus hakkab tulevikus paiknema ka linnaosa valitsus, valmiks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal. „55. aastane Mustamäe vajab moodsat kultuuri ja kohalikku vaimse elu keskust ning täna projekteerimislepingu allkirjastamisega järgmisesse otsustavasse ettevalmistusfaasi jõudnud kultuurikeskus ning 8. juunil nurgakivi saav Mustamäe kirik, täidavad senise tühiku,“ lisas Kalda.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ehitatakse kinnistule, E. Vilde tee 118, kultuuri- ja halduskeskus, kus hakkavad kõrvuti tegutsema Mustamäe Kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe LOV. Valminud on keskuse eelprojekt. Põhiprojekti, mis võimaldab alustada ehitustöödega, annavad riigihanke võitnud ühispakkujad Infragete Eesti AS ja BOA OÜ üle septembris, mille järel kuulutatakse välja hange ehitaja leidmiseks. Eelprojekti alusel väljastati Mustamäe kultuuri- ja halduskeskusele täna ka ehitusluba.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Arco Vara: Kesklinna linnaosa korterituru ülevaade

Arco VaraKäesoleva aasta I kvartalis tehti Kesklinna linnaosas 510 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 50% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 1,0%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 7 400 – 1 482 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 30 811 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 2 338 €/m2 ja mediaanhinnaks 2 197 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 9,9% võrra ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 3,1%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud enim just 2, 3- ja enamatoaliste korterite arvelt. Hinnakasv on aasta baasil olnud kiireim 2- ja 3-toaliste korterite osas, tehingute arv kui ka hinnatase on mõnevõrra vähenenud 1-toaliste korterite osas.

Kesklinna linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 1 453 1 724 1 914 1 793
30-40,99 1 743 1 859 1 995 2 098
41-54,99 1 951 2 058 2 173 2 295
55-69,99 1 947 2 035 2 042 2 380
70-249,99 1 920 2 116 2 106 2 105
Keskmine 1 858 2 010 2 074 2 197

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Kesklinna linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal, 2012. ja 2015. aastate hinnakasv jäi omavahelises võrdluses sarnasele tasemele. Hinnataseme kasv on viimastel aastatel olnud kogu Kesklinna korterituru lõikes võrdlemisi ühtlane, aeglasema kasvuga saab eraldada ainuüksi üle 70 m2 suuruste korteritega tehtud tehingute mahu. Mõnevõrra kiiremini on hinnalt kasvanud läbi aastate 1-toalised korterid, milledest on suure osa moodustanud Kesklinna kerkinud uued arendused. Tuginevalt 2016. ja 2017. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus mõnevõrra aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Kesklinna linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 12% 19% 11% -6,3%
30-40,99 14% 6,6% 7,3% 5,2%
41-54,99 14% 5,5% 5,6% 5,6%
55-69,99 13% 4,5% 0,4% 16,5%
70-249,99 6,8% 10% -0,5% 0,0%
Keskmine 12% 8,2% 3,2% 6,0%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Kesklinna linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on tänaseks mõnevõrra aeglustunud, kuid näitajad jätkavad mõõduka hinnakasvu saatel sarnasel tasemel püsimist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Kesklinna linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

Kesklinna linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Üüriinvesteeringute nõustamine

Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad peagi kodutoetust taotleda

KredexKredEx alustab 29. mail madala sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kehtestatud tingimuste alusel panustatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse tänavu üle 3 miljoni euro.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul on viimasel kahel aastal tehtud laste heaolu parandamiseks kordades enam kui kahe viimase kümnendi jooksul. „Igakuine lapsetoetus on kahekordistunud, kolme- ja enamalapselistele on loodud uus toetus, suurendatud on laste osakaalu toimetuleku toetuse taotlemisel, loodud on elatisabifond üksikvanematele, laste huvitegevusse investeeritakse 15 miljonit eurot. Nende muutuste tulemusel on laste süvavaesus vähenenud ligi kaks korda.“

Minister lisas, et lasterikastel perekondadel on vaja ka tuge elamistingimuste parandamisel ja just selleks ongi kodutoetus. „Kodutoetusega panustatakse enam kui kolm miljonit eurot lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks. Kodutoetusega ei lahenda paraku ära kõikide perede muresid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mis aitab samuti leevendada paljulapseliste perede eluaseme probleeme.“

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad pered, kellel puudub eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5 000 eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse abil tehtavatel töödel selge mõju lasterikaste perede elamistingimuste paranemisele. „Tuginedes eelmiste aastate kogemusele, saab eraldatud 3,2 mln euro eest ka sel aastal oma elutingimusi parandada ligikaudu 350 peret ehk toetuse tulemusel paranevad rohkem kui tuhande lapse olmetingimused. Toetus võimaldab parandada hoonete konstruktsioone ning suurendada kodude energiatõhusust, mis tõstab perede elukvaliteeti ja võimaldab muuta laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on mõistlikel eeldustel pere jaoks liiga väike. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.

Taotlusi saab esitada kuni 30. juunini käesoleval aastal. Lisainfot tingimuste ja taotlemise kohta saab KredExi kodulehelt www.kredex.ee.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Nõuanded koduostjale: kui pika aja jooksul võiks uue kodu leida?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu otsimisele kuluv aeg sõltub koduotsija soovidest. Kui koduotsija soovid on väga spetsiifilised, siis kulub sobiva pakkumise leidmisele rohkem aega.

Kui koduotsija tunneb, et otsingutele kulub liiga palju aega, on tarvis üle vaadata otsingu kriteeriumid. Äkki on ostja liiga nõudlik? Äkki tuleb leppida esialgu soovitust madalama kvaliteedi, väiksema pinna või kehvema asukohaga? Või tuleb aktsepteerida, et soovidele vastava objekti eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui algul plaanitud?

Kui otsingukriteeriumidele vastavat pakkumist kuidagi ei leia, on lihtne anda soovitus suurendada koduostu eelarvet. Praktikas on eelarve suurendamine sageli pisut keerulisem. Kui ikkagi soovitud hinnatasemel midagi leida ei ole, tuleb ehk koduotsijal liikuda alguses plaanitust odavama kinnisvara suunas.

Keskmine koduotsija võiks ikkagi iga kuu leida vähemalt paar-kolm ostuobjekti kandidaati, mis väärivad ülevaatamist. Vähemalt kahe-kolme-nelja kuuga võiks nendest pakkumistest välja sõeluda sellise, mis väärib ostmist.

Kui koduostja ei ole valmis oma kriteeriume lõdvemaks laskma ja ajanappust ka otseselt ei ole, võib jätkata proovimist ja otsingukriteeriume mitte muuta.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Esmakordselt Kinnisvarakoolis – koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”

Lühiajaline üürimineKoolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 27/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid, kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürile andmisega.

Koolitus annab põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist ja ülevaate lühiajalise üürimise võimalustest ning riskidest praktiliste näidete baasil.

Koolitusele on oodatud:

  • eraisikud, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
  • inimesed, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
  • investorid, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
  • kõik, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Lektorid on oma ala spetsialistid:

  • Neeme Liivlaid, Goodson & Red OÜ asutaja ja juht;
  • Maret Hallikma, Advokaadibüroo Primus vandeadvokaat;
  • Tõnis Room, Booking.com esindaja Eestis;
  • Edvard Rootamm, kinnisvarainvestor, lühiajalise üürimise praktik.

Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) laupäeval 27/05/2017 kell 10.00-15.45.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Uut planeerimisseadust selgitab käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Domus Kinnisvara: Algas Tartu uuselamurajooni Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

Kvissentali Kodud 3DTartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas VILLAARE OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest.

Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Statistikaamet: Palgatöötaja kuukeskmise brutotulu kasv mullu jätkus

StatistikaametPalgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle tuhande euro kuus oli brutotulu Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnas, vaid Ida-Viru maakonnas teeniti kuus alla 900 euro.

Omavalitsusüksuste kuukeskmine brutotulu oli väga erinev. Kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli kahekordne. Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2016

Brutotulu saajate arv jäi napilt alla 520 000, vähenedes 2015. aastaga võrreldes ligi 350 inimese võrra. Tulusaajate arvu vähenemise peamine põhjus peitub noortes (alla 25-aastased), kelle arv viimastel aastatel on pidevalt vähenenud. Enne majanduskriisi saabumist oli noori tulusaajaid ligi 64 000, 2016. aastal 34 000. Ka 50–62-aastaste seas vähenes tulusaajate arv 700 inimese võrra. 25–49-aastaste ja vähemalt 63-aastaste tulusaajate arv küll suurenes, kuid vähem kui eelmistel aastatel.

Brutotulu saajad, 2003–2016

Tulusaajate arv vähenes enamikus maakondades, erandina oli väike kasv Harju, Tartu ja Saare maakonnas. Ka maakondades andis tooni noorte töökäte arvu vähenemine, seda eriti Ida-Viru ja Järva maakonnas, kus alla 25-aastaste tulusaajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes 10%.

Tulusaajatest üle poole (53%) olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 948 eurot. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 1214 eurot. Et andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusalade järgi, ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused.

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 26.04.2017. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Riigi Kinnisvara: Võrumaal algasid Vastseliina Päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Semuehitus AS sõlmisid 18. aprillil 2017 Vastseliina Päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd töövõtulepingu summas 1 135 581 eurot, summale lisandub käibemaks. Tänaseks on töövõtja kolinud ehitusplatsile ning alustanud trasside ning vundamendi rajamisega.

Pritsumaja kinnistule Vastseliinas rajatakse tänapäevane kahekorruseline päästeteenistuse tüüphoone, mille märksõnad on funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Rajatav 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga tüüphoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks. Ehitustööd on kavas lõpetada 2018. aasta jaanuaris.

Esimene kaasaegse päästeteenistuse tüüphoone

RKAS koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga korraldasid 2015. aastal ideekonkursi leidmaks parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda. Hoone lahendus peab vastama II. grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele. Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga „TUUR“ (autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil).

Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone ehitatakse Vastseliina.

Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutööPäästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutöö

Ärikinnisvara vahendamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 04-2017 kinnisvaraturu ülevaade

Uus Maa KinnisvarabürooAprillikuu statistika näitas ära, et uusarendusturul on küll plahvatuslikkust, ent kipub vajaka jääma kiiruslikust vastupidavusest. Täna ei ole uusarendusturul sellist jõudu, et kuust kuusse sõlmitaks ühtlaselt kõrgel arvul asjaõiguslepinguid. Suuremate uusarenduste korteriomandite üleandmisel kipub eriti järgmine kuu seetõttu lahjemaks jääma. Samas kipuvadki tõusu ja langused vahelduma ehk ka kinnisvaraturul kehtib mõiste regressioon keskmise suunas.

Aprillis sõlmiti kogu Eesti peale korteriomanditega 1664 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1164 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta aprilliga sõlmiti 2,7% vähem tehinguid, mediaanhind kasvas 2,6%. Rekordilise märtsiga võrreldes vähenes nii tehingute arv kui mediaanhind, vastavalt 22,8% ja 4,5%.

Eesti korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

1664 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 909 tehingut ehk 54,6% tehingute koguarvust. Uusarendusturu tagasiminek mõjutas kõige enam jõukamaid maakondi – märtsis oli Harjumaa osakaal 57,8%. Harjumaa tehingutest omakorda 705 ehk 77,6% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti Harjumaal 2,3% vähem tehinguid, mediaanhind kasvas tehingute struktuuri ning ka üldisema hinnakasvu toel 4,6% (1452→1519 EUR/m2).

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale „peamised kahtlusalused“ ehk 189 tehinguga Ida-Virumaa, 180 tehinguga Tartumaa ja 101 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes Ida-Virumaal ja Pärnumaal tehingute arv vastavalt 10,5% ja 7,5%, Tartumaal vähenes tehingute arv 9,6%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes tehingute arv vaid kuues maakonnas, seega oli tagasilöök laiapõhjaline. Enim kasvas tehingute arv Saaremaal (92,3%), kus sel aastal sõlmiti 25 tehingut, eelmisel aastal 13.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1218 EUR/m2) ja Pärnumaa (915 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes Tartumaal mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,6%, Pärnumaal 16,7% ja Ida-Virumaal 10,6% (199→220 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes mediaanhind vaid neljas maakonnas ehk tehinguid sõlmiti vähem, ent veidi kõrgema hinnaga.

Eesti maakondade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Uusarendusturu ajutine jõuetus mõjutas kõige enam Tallinna turgu, kus märtsi 1012 tehingut vahetati aprillis 705 tehingu vastu välja. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes tehingute arv 5,7%, mediaanhind suurenes samal ajal 5,8%, tõustes aprillis 1598 EUR/m2-ni. Meeldetuletuseks niipalju, et märtsis oli mediaanhind 1624 EUR/m2.

Tallinna korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Uusarendusturu tagasiminek avaldas erinevatele Tallinna linnaosadele, eelkõige neile, kellel läks märtsis üle ootuste hästi, tugevat mõju. Aprillis müüsid juriidilised isikud kokku 45,1% kõikidest omanikku vahetanud kinnisvaraobjektidest, võrreldes märtsiga vähenes nende osakaal 7,7%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes juriidiliste isikute osakaal isegi veidi kasvas (44,4%→45,1%), viidates taaskord märtsikuu erandlikkusele. Viimati jäi juriidiliste isikute osakaal alla 50% eelmise aasta novembris.

Hoolimata tagasilöögist on juriidiliste isikute osakaalu kasv suurem ja kauem trend – vaadeldava perioodi esimeses pooles (2012 mai–2014 oktoober) oli juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 35,0%, perioodi teises pooles aga 45,8% (viimased 12 kuud 49,7%).

Tehingud võõrandajate liigi järgiAndmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osakaal laiemas plaanis kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta aprillis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (160), millele järgnesid Kesklinn (132), Põhja-Tallinn (116) ja Mustamäe (108).

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv suurtest linnaosadest vaid Mustamäel (+1 tehing), kõige enam suurenes tehingute arv Nõmmel (+10 tehingut). Lasnamäel vähenes tehingute arv 18 võrra, Kesklinnas 24 võrra ning Põhja-Tallinnas 8 võrra. Võrreldes märtsiga vähenes näiteks Lasnamäel tehingute arv koguni 150 võrra, samalaadseid kukkumisi toimus teisteski linnaosades. Märtsis müüsid eraisikud Lasnamäel 192 kinnisvaraobjekti ja juriidilised isikud 257, aprillis aga 159 ja 72. Juriidiliste isikute vähenemine müügitehingutes oli silmapaistev teisteski linnaosades – Haaberstis vähenes müük 41, Kesklinnas 38, Põhja-Tallinnas 32 ja Mustamäel 29 kinnisvaraobjekti võrra. Võrreldes eelmise aasta aprilliga paistab pilt hoopis rahulikum: Kesklinnas müüsid juriidilised isikud 2 objekti ja Põhja-Tallinnas 14 objekti rohkem, Lasnamäel müüdi 24 ning Mustamäel 8 objekti vähem.

Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2132 EUR/m2, +4,6%), millele järgnesid Kesklinna tagahooviks muutunud Kristiine (1817 EUR/m2, +25,1%) ja Põhja-Tallinn (1639 EUR/m2, +2,8%). Kristiine oli ka ainus linnaosa, kus võrreldes märtsiga juriidiliste isikute tehingute langust ei toimunud, mistõttu avaldasid uusarenduste asjaõiguslepingud linnaosa statistikale tuntavalt positiivset mõju. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas mediaanhind kõikides linnaosades, suurtest linnaosades suurenes Lasnamäel mediaanhind 6,1% (1368→1452 EUR/m2) ning Mustamäel 4,8% (1396→1463 EUR/m2).

Tallinna linnaosade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Märtsiga võrreldes langes tehingute arv juriidiliste isikute osakaalu paika loksumise tagajärjel ka Tartus. Paikaloksumine tavapärasusse tähendas juriidiliste isikute osakaalu langemist jaanuari ja veebruari tasemele ehk 30,5% peale. Kui märtsis sõlmiti Tartus 135 tehingut, siis aprillis langeti tavapärase 117 tehingu tasemele. Mullu sõlmiti samal ajal 123 tehingut. Mediaanhind kasvas hoolimata juriidiliste isikute osakaalu langusest – märtsiga võrreldes kasvas mediaanhind 9,6%, eelmise aasta aprilliga võrreldes 2%. Aprillis oli mediaanhind 1275 EUR/m2, mis oli vaadeldava perioodi üks kõrgemaid näitajaid.

Tartu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Eesti suuruselt kolmandas linnas, Narvas, on inimeste kindlustunde mõningane paranemine avaldanud mõju ka kinnisvaraturule. Aprillis sõlmiti Narvas 75 ostu-müügitehingut, võrreldes märtsiga kasvas tehingute arv 13 võrra, eelmise aasta aprilliga võrreldes 12 võrra. Tehingute arv on küll kasvanud, ent vabu kortereid on pakkumises piisavalt, mis ka madala ostujõu koosmõjul pole mediaanhinna hinna kerkimiseks survet avaldanud. Aprillis oli mediaanhind 395 EUR/m2, võrreldes märtsiga vähenes mediaanhind 13,6% ning eelmise aasta aprilliga 10,4%.

Narva korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Pärnu linnas jätkub turu taastumine ning uusarenduskorterite poolt juhitud hinnatõus. Aprilli tehingute arv (60) oli küll 3 võrra väiksem kui mullu ning koguni 25 võrra väiksem kui märtsis, ent mediaanhind kerkis vaadeldava perioodi kõrgeimale tasemele. Mediaanhind oli Pärnus 1094 EUR/m2, võrreldes märtsiga suurenes mediaanhind 11,7% ja eelmise aasta aprilliga võrreldes 19,8%.

Pärnu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Väljaspool nelja suuremat linna sõlmiti aprillis vähemalt 20 korteriomandi ostu-müügitehingut seitsmes omavalitsuses. Ennustatavalt oli aktiivseim Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 60 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tehingute arv 8 võrra. Kohtla-Järvel on pakkumist ning tühje kortereid palju, mistõttu jäi mediaanhind praktiliselt (78 EUR/m2→80 EUR/m2).

Uusarenduste toel sõlmiti vähemalt 20 tehingut koguni kolmes Tallinna linnaga piirnevas vallas – kui Rae ja Viimsi vallas on 20 tehingu piiri alistamine tavapärane, siis Saue vallas, kus uusarendusi on tunduvalt vähem, aitas ajastus kasvatada tehingute arvu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 19 võrra (15→34), jäädes aprillis maha vaid Kohtla-Järve linnast.

Mediaanhind langes Tallinna tagahoovis enam-vähem samasse auku: Rae vallas oli see sama kõrge nagu Tallinnas (1598 EUR/m2), Viimsi vallas oli mediaanhind 1554 EUR/m2 ja Saue vallas 1449 EUR/m2. Ülejäänud omavalitsustest ületati 20 tehingu piir linnades – Võrus sõlmiti 24 tehingut, Viljandis 22 tehingut ja Maardus 21 tehingut. Väikesel turul mõjutab üksiktehing turgu tuntavamalt – nii kasvas Viljandis aastataguse perioodiga võrreldes mediaanhind 30% ja Maardus 11,9%.

Ülejäänud omavalitsused, aprill 2017Andmed: Maa-amet

Koolitus Üüriinvesteeringute koolitus

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek

Baltic HorizonTäna, 17. mail 2017 toimus Stockholmis, Rootsis Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosolek.

Osakuomanike üldkoosolek kutsuti kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1. Koosoleku peamiseks eesmärgiks oli kooskõlas Fondi reeglite punktiga 10.4 tutvustada osakuomanikele Fondi 2016. majandusaasta aruannet ning muid koosoleku päevakorras olnud teemasid. Koosoleku päevakord ei sisaldanud otsuste vastuvõtmist.

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord oli järgmine:

  1. Fondi 2016.a majandusaasta ja I kvartali aruande ülevaade;
  2. Fondi portfelli ülevaade;
  3. Uute osakute avaliku pakkumise info.

Fondijuht Tarmo Karotam andis eelnimetatud teemadel ülevaate.

Enne koosolekut tegi Martin Malhotra (Catella Corporate Finance) ettekande Baltikumi makromajanduslikust olukorrast ja Algirdas Vaitiekunas (Northern Horizon Capital AS) andis ülevaate fondivalitsejast.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!