EKFLi konverents Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg 2017

Rahastamisvõimalused on majanduskasvu kiirenemiseks soodsad

  • Eesti PankEttevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid
  • Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt
  • Majapidamiste laenukasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust
  • Ettevõtete ja majapidamiste võlakohustused suurenevad lähiaastatel ligikaudu 5% ehk umbes sama palju kui nominaalne SKP

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalused on jätkuvalt head. Seda toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.−2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%−6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime paranesid ka 2016. aastal. Majapidamised said rohkem tarbida tänu kasvanud sissetulekutele ja madalale inflatsioonile. Koos sissetuleku tõusuga paranesid ka majapidamiste võimalused säästa. Majapidamised säästavad jätkuvalt peamiselt pangahoiustele, mille maht suurenes 2016. aastal 7%. Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv tõusis. Hoiuste kiiret ja suuremate hoiuste veelgi hoogsamat suurenemist toetab muu hulgas viimastel aastatel märgatavalt tõusnud dividenditulu.

Majapidamiste laenukohustuste kasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi siiski natuke aeglasemaks kui sissetulekute kasv. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosivad majapidamiste laenunõudluse kasvu. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka väljastpoolt pankasid võetud laenude maht. Eelkõige on kasvanud keskmine laenusumma; võlakohustustega majapidamiste arv on jäänud varasemaga peaaegu samale tasemele. Senine kiire palgakasv on osaliselt tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja taoline areng ei ole pikaajaliselt võimalik. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris­kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist
Koolitus Kinnisvara ABC

Kultuurikatlas toimub rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba

TallinnKultuurikatlas toimub neljapäeval, 2. märtsil rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba.

Töötoa korraldab Läänemere Linnade Liit koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, töötoa teemaks on linnaplaneerimisalase koostöö tõhustamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Oma seniseid koostöökogemusi jagavad linnaplaneerijad Rootsist, Soomest ja Tallinnast.

Töötuba on ingliskeelne, osalemine tasuta! Kultuurikatla Puupaku saalis  (Põhja pst 27a) korraldatav töötuba kestab kella 8.45-17.00 ning osalejaks tuleb end registreerida hiljemalt 20. veebruariks. Lisainfo internetiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/baltic-urban-lab/Workshop-PPP-partnership-in-City-Planning-2017.

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

Soodsaim hind käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Kinnisvaraõiguse ABC

Domus Kinnisvara: turuülevaade 01-2017 – aasta algas kinnisvaraturul varasematest aastatest aktiivsemalt

Domus KinnisvaraErinevalt eelmistele aastatele, algas käesolev aasta kinnisvaraturul tavapärasest aktiivsemalt – toimus rohkem korterite ja elamute müügitehinguid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 3469 ostu-müügitehingut koguväärtusega 232,221 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis eelmise aasta jaanuariga võrreldes 26% ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Detsembriga võrreldes teostati 18% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 21%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli jaanuaris viimase 12 kuu keskmisest 13% madalam.

Kogu Eesti ostu-müügi tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1666 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 175 284 528 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 43% ning koguväärtus 88%. Jaanuaris vahetasid omaniku mitmed kallid ärikinnisvara objektid.

Jaanuaris toimus Tallinnas 761 korteriomandi tehingut, mis oli 174 tehingut vähem kui detsembris ja 214 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat jätkuva tõusuga, olles 2% kõrgem detsembri keskmisest hinnast, – 1775 €/m² (mediaan 1647 €/m²). Jaanuaris teostati ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 38%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Poordi 1 ja 3, Saani 2, Valgevase 9b ning Kiikri // Pikksilma // Tuukri 3//2//23 arendused, kus kokku teostati 94 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2229 €/m². Keskmine hind tõusis 2016. aasta jaanuariga võrreldes 15%.

Tallinna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 98), mis oli detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega sama tulemus. Hoonestamata elamumaadega teostati 4 tehingut. Detsembris teostati samuti 4 ja aasta tagasi jaanuaris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 339 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 21 849 589 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 29%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut vähem kui detsembris ja 29 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes jaanuaris 2%, olles 1265 €/m² (mediaan 1228 €/m²). Jaanuaris teostati ca 13% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 23%. 2016. aasta jaanuariga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Tartu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), detsembris müüdi 8 ja aasta tagasi jaanuaris 3 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 2 tehingut (maakonnas 21). Detsembris ja 2016. aasta jaanuaris toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 431 695 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 44%.

Pärnus toimus jaanuaris 49 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui detsembris ja 8 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 1026 €/m² (mediaan 949 €/m²). Keskmine hind tõusis detsembriga võrreldes 1% ja 2016. aasta jaanuariga võrreldes 6%.

Pärnu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii eelmise aasta detsembris kui ka käesoleva aasta jaanuaris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis oli 2016. aasta jaanuariga võrreldes 2 tehingut vähem. Jaanuaris müüdi Pärnu linnas 6 hoonestamata elamumaad (maakonnas 21). Detsembris teostati 2 ja aasta tagasi jaanuaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 799 312 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus tõusis 38%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Võrreldes detsembriga keskmine hind langes 19%, jõudes hinnatasemeni 509 €/m² (mediaan 514 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 17%.

Viljandi linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Viljandi linnas elamutega tehinguid ei toimunud (maakonnas 13). Detsembris kui ka 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 elamut. Nii nagu detsembris, ei toimunud ka jaanuaris hoonestamata elamumaadega ühtegi tehingut. 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 hoonestamata elamumaad.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 123 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 413 747 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3% ja koguväärtus 8%.

Kuressaares toimus 17 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut rohkem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui 2016. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 713 €/m² (mediaan 704 €/m²), mis detsembriga võrreldes langes 14%. Eelnenud aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 1%.

Kuressaare linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris müüdi Kuressaare linnas 2 eramut (maakonnas 14). Detsembris teostati 2 tehingut rohkem, kuid aasta tagasi jaanuaris eramutehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati nii jaanuaris kui ka detsembris 2 müügitehingut (maakonnas 7). Aasta tagasi jaanuaris hoonestamata elamumaadega tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 133 657 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite ja elamute müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 25%, kuid koguväärtus langes 28%.

Jaanuaris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis oli 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 15 tehingut rohkem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 12%, olles jaanuaris 413 €/m² (mediaan 401 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 15%.

Narva linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 6 müügitehingut (maakonnas 28), mis oli detsembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 7). Detsembris tehinguid ei toimunud, kuid aasta tagasi jaanuaris müüdi 3 hoonestamata elamumaad.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Swedbank Flash comment: Participation rate increased further in 2016

  • Labour market remained tight in 2016.Swedbank
  • Employment is expected to marginally decline and the unemployment rate to grow in 2017.

In 2016, the labour force participation rate, the share of the labour force in the working-age population, increased by 1 percentage point to 70.4%. Within a year, 8,300 additional people entered the labour market, which mainly resulted from the decrease in the number of inactive persons. The number of inactive decreased due to an increase in the retirement age and the rearrangement of the social benefits system regarding people with disabilities; these people are now entitled to certain benefits only if they work or actively look for work.

Labour market indicators
Situation in the labour market did not change much in the fourth quarter compared to one year before. The number of inactive persons decreased by 0.5%, and the number of employed declined by 0.2%. Employment declined in the construction and public sector, while increased in other services. The unemployment rate increased by 0.2 percentage point to 6.6%. The number of unemployed amounted to 45,000 in the fourth quarter, while the number of vacancies exceeded 11,000 (latest data from the 3rd quarter).

Vacancies and unemployment rate
At the end of January 2017, there were over 6,000 people with reduced working ability looking for a job through the Estonian Unemployment Insurance Fund. As a result of the reform, the Fund expects the number of registered unemployed to increase by one fourth this year.

In 2017, employment is expected to marginally decline. Surging labour costs motivate organisations to increase efficiency of their production processes. Employment in the public sector is expected to decrease as a result of the administrative reform where smaller municipalities merge into bigger administrative units. According to the Ministry of Finance, the number of local authorities is forecasted to drop from 213 to 75 by local government elections due in October. In addition to this, the government has decided to remove one administrative management level – all county government activities shall be terminated on 1 January 2018 and the tasks transferred to either local authorities or ministries. At the same time, the EU presidency in the second half of this year will increase employment somewhat in the ministries and conference/tourism services.

Koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris

Tööturul osalemine kasvab

RahandusministeeriumTööturul osalemine jõudis eelmisel aastal läbi aegade kõrgeimale tasemele: 70 protsenti tööealistest kas töötas või otsis tööd. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööturul osalemine 2016. aastal 8300 inimese võrra 691 000-ni. Tööturul osalemist suurendas hõivatute arvu kasv 0,6 protsendi võrra. Kuna kõik tööturule sisenenud inimesed ei leidnud kohe tööd, kaasnes aktiivsuse kasvuga ka töötuse suurenemine, mis jõudis 2016. aastal 6,8 protsendini 2015. aasta 6,2 protsendilt. Kuigi 2016. aasta kokkuvõttes hõive kasvas, siis madala majandusaktiivsuse tõttu pöördus hõivatud inimeste arv aasta teisel poolaastal langusesse ning vähenes aasta viimases kvartalis 1200 inimese ehk 0,2 protsendi võrra.

2016. aasta kokkuvõttes osales aktiivselt tööturul 691 000 inimest, mis absoluutarvudes on võrreldav eelmise majandusbuumi ehk 2008. aasta tasemega, kuigi praeguseks on tööealiste inimeste arv vähenenud ligikaudu 50 000 võrra. Lisaks majandusaktiivsuse suurenemisele ning keskmise palga tõusule on tööturul osalemisele positiivselt mõjunud ka naiste pensioniea tõus 63 eluaastani. Praeguseks on meeste ja naiste pensioniiga võrdsustunud ning jätkub üldise pensioniea tõus kolmekuulise sammuga 65. eluaastani aastaks 2026. Lisaks on tööturul osalemist suurendanud eelmisest aastast rakendunud töövõimereform, mis suunab osalise töövõimega inimesed tagasi tööturule, pakkudes neile vajalikke tugiteenuseid. Selle reformi mõju avaldub järk-järgult järgmiste aastate jooksul.

2016. aasta kokkuvõttes suurenes hõive 644 600 inimeseni, kasvades eelneva aastaga võrreldes 0,6 protsendi ehk 3700 inimese võrra. Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevas kaubanduses ning teenindavas sektoris. Hõive struktuuris suurenes osalise tööajaga töötamine, mille taga oli tõenäoliselt toodangumahtude vähenemine raskustes olevates sektorites. Paranev majanduskonjunktuur ning tellimuste mahu kasvuootused lähikuudeks nii tööstuses kui ka ehituses suurendavad nõudlust täiendavate töökäte järele.

Majandusaktiivsuse kesisele kasvule vaatamata on tööturu olukord väga hea – nii hõive kui ka tööturul osalemise määrad on ajaloolistel kõrgtasemetel. Madala tööpuudusega kaasnenud palgasurved on jõudsalt kasvatanud töötajate sissetulekuid, kuid ei ole oluliselt vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet, kuna kasumite puhver on olnud piisavalt suur.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud veebruar 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTallinna korteriomandite m2 keskmine müügihind tõusis jaanuaris võrrelduna detsembriga 1,8% ja aastases võrdluses 15,2% ning oli  1775 EUR/m2. Eelmise aasta sügisest alates on hinnatõus võrrelduna varasema ca aastase perioodiga märgatavalt kiirenenud.

Tehingute arv oli jaanuaris 761, mis on 18,8% vähem kui detsembris (937) kuid 38,6% rohkem kui 2016 aasta jaanuaris (549). Uute korteritega tehti 183 tehingut, mis moodustab kogu tehingute arvust ligi veerandi.

Paljud arendusprojektid on ajastanud oma valmimise aasta lõppu ja sellega seoses vormistatakse palju müügitehinguid lühikese ajaperioodi jooksul. Seega võib edasistel kuudel uute korterite osakaal tehingute arvus olla mõnevõrra väiksem, mis mõjutab ka statistilist keskmist müügihinda allapoole. Samas on ehituses palju arendusprojekte, mis peaks suurt kõikumist tasandama.

Uuendatud kujundusega Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud veebruar 2017

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Töötajate positsioon tööturul püsis soodne

  • Eesti PankOlukord tööturul püsis sarnane aasta varasemaga, välja arvatud Ida-Virumaal.
  • Tugevat tööjõu nõudlust näitab vabade töökohtade rohkus ja tööandjate optimistlikumad ootused
  • Tootlikkuse kasv suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja toetab töökohtade püsimist

Tööhõive kahanemine pidurdus eelmise aasta viimases kvartalis ja mitmete andmeallikate põhjal võib öelda, et töövõtjate positsioon tööturul püsis tugev. 2016. aasta viimases kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,6%, mis on sarnane aastatagusega. Ka hõivatuid oli ligikaudu sama palju kui aasta eest.

Majandussektorite lõikes oli hõive suurem teeninduses, kuid veidi väiksem tööstussektoris. Erinevalt tööjõu-uuringust näitasid maksu- ja tolliameti palgasaajate andmed hõive kasvu tagasihoidlikku kiirenemist 2016. aasta jooksul. Ka kindlustunde indikaatorid viitavad tööandjate ootuste paranemisele hõive arengu suhtes ja järjest suurem osa vastajatest peab tööjõupuudust faktoriks, mis piirab tegevuse laiendamist.   

Lisaks hõive andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Kasv jätkus ka 2017. aasta jaanuaris − kuu lõpus oli aktiivseid töökuulutusi 4407. Samuti näitas vabade kohtade üldist kasvutrendi eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuring, mis kaardistab ka neid vakantse, millest ettevõtted töötukassale teada ei anna. See tähendab, et tööotsijate võimalused rakendust leida püsisid soodsad.

Tööpuuduse määra on viimaste kvartalite jooksul mõjutanud tööturu areng Ida-Virumaal. Eeskätt põlevkivisektori majandusraskuste tõttu suurenes seal kolmandas kvartalis töötuse määr, mis püsis kõrge ka aasta viimases kvartalis. Ka Töötukassa andmetel suurenes registreeritud töötus Ida-Virumaal 2016. aasta esimeseks kvartaliks ligikaudu veerandi võrra, kuid viimase 10 kuu jooksul on olukord paranenud.

Toodangu ja ekspordi kasvu kiirenemine eelmise aasta viimases kvartalis viitab sellele, et tööstussektoris jätkus tootlikkuse kasv. Euro nõrgenemine ja selja taha jääv väga madal hinnakasv välisturgudel toetavad Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine vähendab omakorda töökohtade kadumise ja tööpuuduse kasvu ohtu tulevikus.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Olukord tööturul püsib stabiilsena

StatistikaametTöötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.

Töötuse määr kasvas 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 0,2 protsendipunkti. Töötute arv kasvas 2016. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1200 inimese võrra. Tööhõive määr püsis 2015. aasta IV kvartaliga samal tasemel ehk 65%.

2016. aastal oli Eesti tööturul hinnanguliselt 691 400 majanduslikult aktiivset inimest, kellest 644 600 olid hõivatud ning 46 700 töötud. Töötuse määr kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,6 protsendipunkti. Töötute arv on alates 2011. aastast kahanenud, kuid kasvas 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 4400 inimese võrra. Töötute arv kasvas mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu, milles osaliselt mängib rolli töövõimereform.

2016. aastal oli Eestis 26 400 töötut meest ning 20 400 töötut naist. Kuigi 2016. aasta II ja III kvartalis toimus tööturul aktiivsete inimeste arvu kiire kasv, siis 2016. aasta tervikuna suuri muutusi tööturule ei toonud.

Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus kasvas 2016. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe protsendipunkti. Kuigi 2016. aastal ei toimunud hõivemäära kasvus suurt muutust, kasvas see siiski nii meeste kui ka naiste seas, vähendades hõivelõhet 0,4 protsendipunkti ning jõudes 7,6 protsendipunktini. 25–49-aastaste seas oli hõivelõhe 2016. aastal 12,7 protsendipunkti, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2015. aastal.

2016. aastal oli Eestis 290 800 mitteaktiivset tööealist ehk 15–74-aastast isikut, mida on ligi 10 000 võrra vähem kui 2015. aastal. Mitteaktiivsuse peamised põhjused on jätkuvalt pensioniiga, pooleliolevad õpingud ning haigus või puue.

Kuigi nii naiste kui ka meeste seas on enimlevinud mitteaktiivsuse põhjus pensioniiga, siis 2016. aastal vähenes naiste seas kõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete arv, samas kui meeste puhul vähenes enim haiguse või puude tõttu tööturult eemale jäänud inimeste arv. Peamises tööeas 20–64-aastaste mitteaktiivsete arv vähenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 6000 inimese võrra, jõudes 2016. aastal 144 600 inimeseni, mis on ühtlasi väikseim mitteaktiivsete 20–64-aastaste arv pärast taasiseseisvumist.

Diagramm: Tööjõus osalemise määr

Koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris

Otsitakse ideid Skoone bastioni ja Balti jaama ala arendamiseks

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab koostöös Tallinna Ülikooli linnakorralduse magistriõppeõppekavaga järjekorras teise Skoone bastioni ja Balti jaama piirkonna töötoa.

Töötuba toimub 17. veebruaril kella 13-16 Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, Uus-Sadama 5) ruumis M648. Üritus on järg septembris toimunud kolmepäevasele rahvusvahelisele arhitektide ja urbanistide töötoale, kus kaardistati ala võimalikud linnaruumilised lahendused piirkonna integreerimiseks ümbritseva linnaruumiga.

Seekord tutvustab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti töörühm projektialale koostatud struktuurplaani eskiisi, mis on võtnud aluseks nii huvigruppide kohtumiste kui ka sügisese töötoa tulemusi. Struktuurplaan käsitleb projektiala linnaruumiliselt tervikliku ja sidusana ning kaardistab piirkonna funktsionaalsed jaotused ja avaliku ruumi arendamise võimalused. Tallinna ülikooli linnakorralduse magistrandid tutvustavad Skoone ala teemaliste rühmatööde peamisi tähelepanekuid ja järeldusi.

Korraldajad ootavad töötoast avatud diskussiooni ja ettepanekuid linnaplaneerijate koostatud struktuurplaanile, mis saab olema aluseks ühise kokkuleppe saavutamiseks ala väljaarendamisel.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ toimub 28/03/2017

Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustusedKinnisvarakoolis toimub 28/03/2017 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub teisipäeval 28/03/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Koolitus Kinnisvaraturundus

Statistika: eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,19%

Tõnu ToomparkEesti Panga andmetel oli eluasemelaenude keskmine intressimäär 2016. aasta lõpu seisuga 2,19%. Tegemist on küll viimase 12 kuu madalaima näitajaga, kuid intressimäära muutus on kõikunud siiski üsna kitsas vahemikus.

Madalam on intressimäär pikematel laenudel. Näiteks 20-30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli 12/2016 2,12% ja üle 30-aastastel laenudel isegi 1,93%.

Langeva intressimäära kõrval on euribor pisut kerkinud. 12/2016 kuu keskmine 6 kuu euribor oli -0,165%, mis on viimase poole aasta kõrgeim intressimäär.

Eluasemelaenude intressimäära näol on kindlasti tegemist ühe olulise teguriga, mis aitab kinnisvaraostjatel ostuotsust kergemini langetada ja see omakorda soosib kõrget kinnisvaratehingute arvu.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Koolitus Kinnisvaraturundus

Arco Vara: Talvine krundiostja saab kodu rajamisega juba kevadel alustada

Arco VaraKuigi elamumaaga kaubeldakse enamasti suvel, on talvisel krundiostul omad plussid.

Tallinnas ja Harjumaal on müügil hulk krunte ja neid käib uudistamas palju huvilisi, sest rahvaarv pealinna piirkonnas aina suureneb.

„Krunte ostetakse oma kodu rajamiseks ja nende hind sõltub peamiselt sellest, kas krundile on veetud kommunikatsioonid nagu vesi, elekter ja kanalisatsioon. Samuti mõjutavad oluliselt hinda asukoht ja transpordiühendused lähima suurema asulaga. Seda eriti juhul kui lähimas piirkonnas ei ole välja kujunenud infrastruktuuri,“ ütles Arco Vara maakler Annika Laur.

Tema sõnul on Tallinnas krundi hind loomulikult kallim kui mujal Harjumaal – mida kaugemale linnast, seda odavam maatükk. Samuti on odavam kommunikatsioonideta krunt kui juba arendaja poolt valmis ehitatud teede ja liitumistega maatükid.

„Tartu mõistes on hinnatud lisaks linnas asuvatele kinnistutele ka lähivaldades asuvad kinnistud, kus lisaks kommunikatsioonidele on oluline osa kõrghaljastusel, ühtsel hoonestuskaval ja väljaehitatud tänavavalgustusel,“ kommenteeris Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Huvilisi nii suvel kui talvel

„Inimesed liiguvad rohkem ringi suveperioodil, mistõttu käiakse ka krunte vaatamas enamasti suvel. Viimaste aastate pehmed talved on seda trendi siiski muutnud. Kuna lund eriti ei ole, siis on krundi uudistamine talvisel perioodil mugavam, sest maa on külmunud ning krundil käimine ei valmista raskusi. Pealegi saab talvel vaadata üle kõik konarused ja lohud, mis suvisel ajal pigem varju jääksid, kuna pole segavat umbrohtu ning raagus puud võimaldavad paremat ülevaadet. Ja olgem ausad, meil on kehva suusailma rohkem kui ilusat suveaega, seega peaks krunt sobima kindlasti ka talvel elamiseks!“ rääkis Laur.

Talvel on mõistlik krunti osta, kuna enamasti soovitakse alustada ehitamisega kevadel. Siin peab arvestama, et ehitamiseks vajalike dokumentide kooskõlastamine võtab aega ca 3 kuud.

Krunti ostes peaks teadma ennekõike, millised on krundile ehitamise tingimused, kui suur ja kõrge võib olla hoone, ehitisalune pind, kas võib olla ka abihooneid jms. Kas krundil on olemas elektriliitumine, vesi ja kui neid pole, siis kuidas saab? Kas on võimalik rajada puurkaevu ja kuidas lahendada kanalisatsioon? Kas krundi juurde pääseb suurelt teelt või  tuleb juurdepääsutee ise ehitada? Kas on võimalik teele seada servituut, kui see läheb üle naabri maa?

Kruntide müük võtab aega

Kruntide müük võib üldiselt võtta mitu aastat. Kui elamukrunt hinnaga kuni 50 000 eurot on veel ostjaile vastuvõetav, siis kallimatele kruntidele on ostjat raske leida.

Arendajatele suur mure ongi see, et arendamine on kallis ning krundi hind läheb kõrgeks, kuna ehitatakse välja teed, tänavavalgustus, veetakse trassid, ent pangast laenu saamine on inimestel krundi ostmiseks raskendatud.

„Arco Vara on siiski leidnud võimaluse pakkuda klientidele ainulaadseid elamukinnistuid Tartus mõõduka hinnaga. Looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse keskkonda on kerkinud Kvissentali elamurajoon, mis on sobiv elukeskkond inimestele, kes soovivad kaunist kodu Tartu kesklinnast kiviviske kaugusel, kuid samas linnamürast eemal asuvas luksuslikult planeeritud piirkonnas,“ tõi näite Janika Toots.

Kvissenatli elurajooni iseloomustavad läbimõeldud infrastruktuuri lahendused, arhitektuursed hoonestusreeglid tänavate lõikes ja looduslikult kaunis Emajõgi. Vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, eelist keskkonnale lisab korrastatud jõekallas ning spetsiaalselt disainitud tänava ja rekreatsioonialad.

Elurajoon on ühendatud 14 km pikkuse looduskauni kergliiklusteega, mis läbib Amme Jõe puhkeala ning jõuab välja Lähte terviseradadele.  Lisaks on rajatud uus kergliiklustee, mis viib Emajõe äärsele alleele ja sealt edasi kesklinna. Kõik tänavad on asfalteeritud.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Üürikorteri hinnastamine on täppistöö

Arco VaraÜürihindu ei saa võtta laest ega raiuda kivisse, sest nende määramist mõjutab vähemalt tosin tegurit, kirjutab Arco Vara maakler Märt Roos.

Üürihind sõltub väga palju korteri asukohast, seisukorrast ja suurusest. Samuti mängivad rolli korteriga kaasnevad lisakulud nagu küte, parkimiskoht jms. Teatud juhtudel võib korteri hinda kergitada ka mööbli ja kodutehnikaga varustatus ning nende kvaliteedi tase. Hinna määramisel on samuti väga oluline konkureerivate pakkumiste arv ja nende hind.

Üürnike kiireks leidmiseks on üürihind üks olulisemaid kriteeriumeid. Kui turul on mitmeid sarnaseid pakkumisi, eelistatakse enamasti madalamat üürihinda. Sellisel juhul võib kliendi jaoks osutuda ka väike, 25-50 eurone hinnavahe oluliseks, sest aasta peale annab see ju kokku päris märkimisväärse säästu. Hinna langetamine kiirendab igal juhul potentsiaalse üürniku leidmist.

Hinnatundlik võib olla nii üürija kui piirkond

Kõige hinnatundlikumad üürijad on õpilased ja üliõpilased, kelle jaoks on iga euro arvel. Tihti lepitakse pisut kehvemate tingimustega, säästes selleks raha.

Hinnatundlikus mängib rolli ka magalapiirkondade üüripindade puhul nagu näiteks Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe, kus reeglina on pakkumisi palju, korterid üsna standardsed ning kliendid hinnateadlikumad.

Kui tüüpkorteri puhul küsida keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, on sinna üürniku leidmine pikaajaline protsess.

Standardset ja alati sobivat üürihinna piiri on keeruline öelda, sest see sõltub palju siiski korteri suurusest ja seisukorrast. Samuti nõudlusest, sest suvekuudel (juuli, august, isegi september) on üüriturg oluliselt aktiivsem ja võimaldab üürileandjal küsida korteri eest kõrgemat hinda, kui näiteks aasta esimestel kuudel, kus üüripindade nõudlus on väiksem.

Üürikorteri kehv seisukord peletab

Üürniku leidmise muudab raskeks, kui üürile antav korter on kehvas seisukorras ja koristamata. Räpakas mulje peletab inimesed eemale. Positiivse esmamulje tekitamiseks peab korter olema puhas ja koristatud.

Samuti võib tekkida probleeme korteriga, mille sisekujundus ja stiil on liialt omanäolised. Korteri sisedisain võib olla pisut huvitav, aga pigem neutraalne – vastasel juhul kitsendab üürileandja oluliselt potentsiaalsete huviliste arvu.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Baltic Sotheby’s International Realty: Tallinna kesklinna eliitkinnisvara jätkab tõusulainel

Baltic Sotheby’s International RealtyTallinna luksuskorterite turg on laienemas mitme atraktiivse arendusprojekti toel. Vastavalt eliitkinnisvara sektori hinnangule, mis sai teostatud Baltic Sotheby’s International Realty poolt, üldine turutrend viib kallimate korterite hindu tõususuunas.

Tallinna kesklinnas tehti maa-ameti andmetel 2016 IV kvartalis 506 korteritehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 2263 €. Aastataguse ajaga võrreldes on kesklinna korteritehingute arv kasvanud julge 8% ja hinnatase korteriomanike rõõmustavalt koguni 15%. Tallinna vanalinnas tehti möödunud 2016. aastal kvartali keskmisena 20-23 tehingut. Tallinna vanalinna korterite tehinguhindade tase on keskmiselt 2600-2700 €/m² küünides aga ka kuni 4200 €/m².

„Märgiliste luksusprojektide raames Kentmanni 6 hoones ja Pirita tee 26 Meerhofis toimus viimases kvartalis vähe korteri ostu-müügitehinguid. Meerhof 2.0 arendusprojekti hinnakirjas, kus Baltic Sotheby’s International Realty kliendid sõlmisid möödunud aastal mitmeid võlaõiguslike ostulepinguid, mille üldsumma ületas 3 miljonit eurot, muutub igakuiselt müüduks 3-4 luksuskorterit,“ analüüsis turul toimuvat Baltic Sotheby’s International Realty müügiekspert Jelena Kuzmenko.

Käimasolevatest arendusprojektidest, mis pretendeerivad kvaliteedi või asukoha osas luksuskinnisvara klassi võiks välja tuua Merko ja BLRT arendatava Noblessineri sadamas asuva Staapli 4 korterelamu. Projekti müügiga alustati 2016 kevade lõpus. Aasta lõpuks on pakkumises veel 66 korterist ligikaudu pooles. Staapli 4 korterite keskmine pakkumishind on 3200 €/m².

Rotermanni kvartalis asuvas Rotermanni 14 hoones on müük praktiliselt lõpuni jõudnud. Naabruses asuva Rotermanni 18 korterelamust on saadaval veel 34 korterit keskmise hinnaga 4100 €/m². Samasse arhitektuuriliselt nauditavasse piirkonda on alustatud juba Roseni 9 korterelamu 44 korteri ehituse ja müügiga.

„Tallinna kesklinna uute korterite turule tulemine on pidurdunud. See ei ole takerdunud arendajate tahtmatusse, vaid pigem ehitusloa menetluse protsessi venimise problemaatika tõttu. Konkurents uute korterite müüjate vahel on vaatamata uue pakkumise vähemale lisandumisele siiski tihe,“ hindas Jelena Kuzmenko korterituru perspektiivi. „Konkurents hoiab hinnad valdavalt paigal. Hindu on võimalik kergitada vaid uutel projektidel, mis löövad konkurente parema asukoha, silmapaistvama arhitektuuri või kaasaegsemate lahendustega.“

Olukorras, kus korteritehingute arv on kõrge ja laenutingimused soosivad kinnisvaraostjaid, on lähema aasta-kahe jooksul kinnisvarahindadel pigem positiivne trend. Olukorras, kus nõudlus on tugev, ei ole hinnalanguse prognoosimiseks põhjust. Seda siiski eeldusel, et kinnisvaraturgu ja kohalikku majandust vahetumalt mõjutav väliskeskkond püsib jätkuvalt stabiilne.

„2017. aastaks prognoosime Tallinna elamispindade turule stabiilset tehingute arvu ja mõõdukat hinnatõusu suurusjärgus 3-5%. Tallinna kesklinna ja korterituru kallimale sektorile ehk luksuskorterite turul valitsevad samad suundumused ja hinnaootused,“ vaatas Baltic Sotheby’s International Realty omanik ja juhatuse liige Vestards Rozenbergs optimistlikult tulevikusuunal.

Eliitkinnisvara ettevõte Baltic Sotheby’s International Realty alustas oma tegevust 2010. aastal. Sotheby’s International Realty liikmena pakub ettevõte esmaklassilist kinnisvara üle maailma, silmapaistvat teenindust, individuaalset lähenemist igale kliendile ja ligipääsu hinnalisematele rahvusvahelistele kinnisvarainfot levitatavatele kanalitele.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust

Jelena Kuzmenko
Baltic Sotheby’s International Realty
Müügiekspert / PR & turundusjuht
jelena.kuzmeno@balsir.com
+372 56 263053, +372 6443446
balticsothebysrealty.com
balsir.com

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!