Ülemiste kodu

Tallinn sai maad Laagna tee pikenduse väljaehitamiseks

Täna, 21. oktoobril otsutas Vabariigi Valitsus anda Tallinna linnale maad Laagna tee väljaehitamiseks kuni Peterburi teeni. Kokku eraldati aadressil Laagna tee, lõik T9, pealinnale 42 926 m2 pindalaga maa-ala.

Vastavalt Tallinna linna magistraaltänavavõrgu (teedeehituse ja rekonstrueerimise) arengukavale aastateks 2003-2010, on Laagna tee ehituseks 2004. aastal linnaeelarves ette nähtud 60 miljonit krooni.

Kohaliku omavalituse esmaseks ülesandeks on linnasisese ühistranspordi ning linnatänavate korrashoiu tagamine, seetõttu pidas Keskkonnaministeerium vajalikuks toetada Harju Maavalitsuse seisukohta eraldada kõnealune munitsipaalmaa Tallinna linnale.

Munitsipaalomandisse antud maa kohta ei olnud esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Valitsus ei toetanud KredExit puudutavaid eelnõusid

Valitsus ei toetanud kaht ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millest üks oli algatatud Isamaaliidu fraktsiooni poolt 27. septembril 2004. a ning teine samal päeval Keskerakonna fraktsiooni poolt.

Mõlemad eelnõud nägid ette sihtasutuse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahu suurendamist 1,4 miljardi kroonini. Valitsus pidas küsimuse lahendamiseks esialgu piisavaks oma eelmise nädala otsust tõsta KredExi tagatislepingute kogusumma 700 miljonilt kroonilt 950 miljoni kroonini.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Tartu Raekoja plats tehakse korda 2006. aastaks

Linnavalitsus saatis volikokku Raekoja platsi rekonstrueerimistööde hanke
eelnõu, mille kohaselt 2005. aastal tehakse korda Raekoja platsi ülemine osa
ja 2006. aastal alumine osa.

Raekoja platsi rekonstrueerimisprojekti koostas Tinter Projekt.
Projekteerija hinnangul maksab kogu platsi rekonstrueerimine 15 miljonit
krooni, sellest ülemise osa maksumus on 6 miljonit krooni.

Projekti järgi taastatakse senises mahus ja seniste mustritega klompkivi.
Platsi keskosa tõstetakse samale kõrgusele praeguse kõnniteega ja platsi
keskel kulgevale plaadireale lisatakse kaks rida. Materjalina kasutatakse
karestatud graniitplaati. Rentslid laotakse graniitkividest. Hoonete
sokliosa üleminekul jäetakse 25-senimeetri laiune munakividest
üleminekuriba.

Treppidest avatakse Raekoja esine trepiaste ja alandatakse Raekoja Emajõe
poolset sillutuspinda viie sentimeetri võrra. Tartu teede nullpunkti tähis
tehakse ümber: tähis süvistatakse ruudukujulisele 1,2 meetri pikkuse küljega
graniitplaadile, mille diagonaalidele paigaldatakse neli maasse
paigaldatavat valgustit.

Purskkaevu ümbritseva tasapinna graniitäärele on lisatakse 15 sõpruslinna
tähistavad pronksplaadid, mis paigaldatakse graniidist äärekiviga ühte
tasapinda.

Projektijärgselt markeeritakse sillutises hädaraekoda murtud graniitkiviga
ja linnakaev immutatud puitprussiga. Linnakaevu ümbrus ja üleminekud
ajaloolisele graniitplaadile laotakse klompkiviga. Olemasolevad istepingid
vahetatakse välja graniidist ja puidust istmete vastu.

Raekoja platsi sadeveekanalisatsiooni ehitab OÜ Tavt.

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

AS Pergo Hotels nõuab Pärnult viis miljonit krooni

Pärnu linnalt hotelli Pärnu kinnistu ostnud hotelli rentnik AS Pergo
Hotels nõuab linnalt kohtu kaudu hotelli remontimisele kulunud ligi viis miljonit krooni.

AS Pergo Hotels osales mullu oktoobris linnavalitsuse enampakkumisel ainsana ja nõustus hotelli Pärnu rentnikuna ostma hotelli kinnistu 19 miljoni kroonise alghinnaga. Oma hagis leiab Pergo Hotels, et kui ta poleks kinnistul olevat hoonet rentnikuna korras hoidnud ja remontinud, ei oleks linn saanud nii kõrget hinda küsida. Hageja nõuab nüüd Pärnu linnavalitsuselt hüvitust summas 4 969 280 krooni, mis on kulunud hotelli Pärnu parendus- ja remonttöödele.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Karin Pärmann ütles Raadio Pärnule, et linnavalitsus peab hagi põhjendamatuks. Lepingu järgi kuuluvad need tööd väljamaksmisele vaid siis, kui leping ennetähtaegselt lõpetatakse. Pergo Hotelsi rendileping kehtib siiamaani ja kehtib veel 12 aastat.

AS Pergo Hotels tegevdirektor Ado Sepa rääkis Raadio Pärnule, et kuna hoonest osa kuulus Pärnu linnale ja osa rentnikule, siis Pergo Hotels ostis mõlemad osad korraga välja ja nüüd nõuab oma osa linnalt tagasi.
Sepa väitel on kohtuasi kokku lepitud linna majandusosakonnaga ja vaid formaalne.

Mõlemad osapooled tunnistasid, et kohtuasi on segane ja keeruline. Sepa arvamusel kulub selle lahendamiseks vähemalt aasta. Esimene eelistung on Pärnu maakohtus homme.

Mullu septembris tegi Pergo Hotels linnale ettepaneku osta kinnistu 14 miljoni krooniga, läbirääkimistel jõuti kokkuleppele 16,5 miljoni
kroonises müügisummas, kuid selle plaani lükkas volikogu tagasi.

Pärast seda toimunud enampakkumisel ostis Pergo Hotels kinnistu 19 miljoni krooniga.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Isamaaliit: riik peab tagama represseeritutele maamaksuvabastuse

Isamaaliit algatas täna Riigikogus maamaksuseaduse muutmise eelnõu, et vabastada represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud maamaksust.

1. jaanuaril jõustunud represseeritute seadusega anti kohalikele omavalitsustele õigus vabastada represseeritud maamaksust kuid vastavatest maksuvabastustest tulenevat kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemist riigieelarvest ei hüvitata.

Valdav enamus Eesti omavalitsustest ei ole täna maamaksuvabastusi kehtestanud ja seetõttu on Res Publica poolt represseeritutele antud lubadused jäänud katteta.

Isamaaliit on seisukohal, et represseeritutele tehtud ülekohtu heastamine peab olema riikliku poliitika küsimus ega saa sõltuda ühe või teise omavalitsuse suvast.

Isamaaliit peab vajalikuks muuta maamaksuseadust ja sätestada, et kõik represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud on maamaksust vabastatud ja sellest tuleneva kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemise hüvitatakse riigieelarvest.

Seadusemuudatus võimaldab senisest enam heastada represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele tekitatud kahju.

Koolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Linnavarale laekus ostupakkumisi 11 miljoni krooni eest

Eile elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumistel laekus ostupakkumisi 11 050 333 krooni eest, kokku oli müügis kaheksa objekti.

Telliskivi tänav 58A hoone oli müügis 750 000 kroonise alghinnaga, ainuke pakkuja soovis hoone omandada 755 000 krooni eest. 3,8 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud Uus tänav 35 hoonete ostuks laekus kolm ostupakkumist, neist suurim oli 5 100 111 krooni. Tööstuse tänav 3 kinnistu ostuks oli 11 pakkumist, neist suurim oli 3 621000 krooni.Kinnistu oli müügis kahe miljoni kroonise alghinnaga.

Ädala tänav 1 hoonest 2087/6671 mõttelise osa ostuks laekus üks 1 222 222 kroonise ostuhinnaga pakkumine, müügi alghind oli 1 050 000 krooni.

Valgamaal Otepää vallas Arula külas asuvast Arula Puhkemaja hoonest 2/3 mõttelise osa ostuks laekus kaks pakkumist, neist suurim oli 352 000 krooni.

Hoone müügi alghind oli 250 000 krooni. Kolme müügiobjekti enampakkumine nurjus, nendeks olid hooned aadressil Wismari tänav 29 A, Vabriku tänav 15 ja Kotzebue tänav 18 A.

Koolitused kinnisvara arendajatele

KredEx peatab 15. oktoobrist kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite oodatust kiirema ammendumisega peatab KredEx homsest, 15. oktoobrist kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest kortermajade rekonstrueerimistoetusteks 16,4 mln krooni.

Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast 15. oktoobrit. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.

2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.

Koolitus Kinnisvaraturu ülevaade

Kinnisvaraliidud korraldavad ühise konverentsi

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda korraldavad 12. novembril Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi, kus sel aastal on peaesinejateks Venemaa kinnisvaraspetsialistid.

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimehe Jüri Kröönströmi sõnul on kolmandat aastat järjest toimuv konverents muutunud tänuväärseks traditsiooniks, mille peamine eesmärk on liita kõiki kinnisvara valdkonnas tegutsejaid – vahetada teadmisi, informatsiooni ja kogemusi.

“Tänavuse konverentsi teemade rõhuasetus on kinnisvaraturu ja majanduse analüüsidel, et mõista ning ennetada riske ja võimalikku kriisi kinnisvaraturul. Oluline koht konverentsi programmis on ka kinnisvarainvesteeringute teemal, ” märkis Kröönström.

Tänavuse konverentsi teema on:” Kuidas olla edukas ning ennetada kriisi kinnisvaraturul?”. Konverents koosneb kahest sessioonist, esimeses sessioonis räägitakse põhiliselt majanduse – ja kinnisvarasektori hetkeseisust ja tulevikusuundadest. Teises sessioonis arutatakse kinnisvarainvesteeringute kasvu üle ning antakse hinnanguid võimalikest riskidest kinnisvaraarenduses. Esinejateks on oma ala tunnustatud tipptegijad nii Eestist kui ka Venemaalt.

Teiste seas esineb konverentsil Venemaa ühe vanima ja suurema kinnisvarabüroo MIEL-Kinnisvara nõukogu esimees Grigori Kulikov.

Ka sel aastal valivad kinnisvaraliidud taas Kinnisvara Guru 2004. Eelmisel aastal said tunnustuse osaliseks, asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno. “Kinnisvaraliidud otsustasid hakata väljastama Kinnisvara Guru tiitlit, et tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on kõige positiivsemalt mõjutanud kinnisvarasektoris toimuvaid protsesse ja arenguid,” ütles Kröönström.

Kinnisvaraõiguse ABC

Tartu korraldab Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi

Linnavalitsus korraldab Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate, Lammi tee ning kavandatava jalgpallistaadioni vahelise ala hoonestuskava ideekonkursi auhinnafondiga 220 000 krooni, et saada maa-ala ruumilise arengu kontseptsiooni.

Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi eesmärk on määrata ära maa-ala peamised hoonestuse, haljastuse, sõidukite parkimise ja tehnovõrkude arendamise põhimõtted ning leida sobilik krundistruktuur. Konkursitöös püstitatud arengukontseptsioon oleks aluseks detailplaneeringule.

Autasudeks on ette nähtud 220 000 krooni, millest esimese autasu suuruseks on 100 000 krooni, teine autasu on 70 000 krooni ja III autasu 40 000 krooni. Ostupreemiaks on mõeldud 10 000 krooni.

Konkursil hinnatakse rajatava elukeskkonna ja avaliku linnaruumi kvaliteeti ning teede, tänavate ja parkimise lahendust. Arvestatakse ka planeeringu potentsiaali reaalses linnaruumis, väljapakutava krundistruktuuri toimivust ning innovatiivsete linnaehituslike planeeringuprintsiipide kasutamist ja kontseptsiooni selgust.

Konkurss algab 15. oktoobril ja tööde esitamise tähtaeg on 2005. aasta 17. jaanuar kell 17:00.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Tartu Kultuurkapitali ning Eesti Kultuurkapitaliga.

Töid hindavat komisjoni juhib abilinnapea Anto Ili ja sinna kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, arhitektid Andres Alver, Indrek Peil ja Martti Preem, linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitektid Ave Elken ja Tiit Sild ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnast inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Koolitus Kinnisvara täiendkoolitus

Elamumajandusamet müüs 171 000 krooni eest kaks kinnistut

Kolmapäeval Tallinna elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumiste hulgast jagus ostuhuvilisi Lääne-Virumaal Laekvere vallas Moora külas asuva Mäealuse kinnistule ja Lääne-Virumaal Laekvere vallas Salutaguse külas asuva Metsa kinnistule.

Lääne-Virumaal Laekvere vallas Moora külas asuv Mäealuse kinnistu ostuks laekus üks pakkumine, objekti sooviti omandada alghinnaga ehk 65 000 krooni.

Kinnistu pindala on 9,43 ha, maa sihtsotstarve on maatulundusmaa.

Lääne-Virumaal Laekvere vallas Salutaguse külas asuv Metsa kinnistu ostuks laekus samuti üks pakkumine, objekti sooviti omandada 106 000 krooniga, mis on alghinnast tuhande krooni võrra suurem hind. Kinnistu pindala on 4,33 ha, maa sihtsotstarve maatulundusmaa.

Ülejäänud enampakkumised nurjusid.

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Arco Vara ja AS Kolle eestvõttel valmib Narvas uus ärihoone

Arco Vara ja AS Kolle ühisprojektina rajatakse Narva kesklinna esimene kaasaegne kaubandus -ja ärihoone. Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus projekteeritud 4 korruseline ärihoone valmib Narva kesklinna, aadressil Kerese 3/Kosmonaudi 4. 2005.aasta lõpus valmivas hoones on kokku ca 2570 m² kaubandus- ning ca 1200 m² büroopinda.

Kuna Narvas ületab antud sektoris nõudlus pakkumist ning antud tasemel kaasaegseid ärihooneid seni rajatud ei ole, nägid Arco Vara ning AS Kolle väljavaateid uueks arengusuunaks. Hoone rajamisega paraneb kesklinna heakord, luuakse uusi töökohti ning elanikele kaasaegne uus kaubanduskeskus kesklinnas.

Vastavalt AS Kolle ning Arco Vara koostöölepingule on projekti realiseerimisel fikseeritud mõlema poole tegevused ning vastutus. Arco Vara korraldab projekti arendustegevuse ning finantseerimise. AS Kolle on antud projekti puhul vastutav detailplaneeringu koostamise korraldamise ning ehitustegevuse eest.

Sel neljapäeval, 14.oktoobril algusega kell 16.00 toimub Narva linnavolikogu saalis, aadressil Peetri plats 1, avalikkusele projekti tutvustav infoseminar.

AS Kolle tähistas tänavu 16. tegevusaastat. 1988. a. asutatud väikeettevõte reorganiseeriti 1990. aastal täielikult erakapitalil põhinevaks aktsiaseltsiks. Kontserni Kolle põhitegevus hõlmab projekt-, ehitus-, renoveerimis- ja remonditöid, kinnisvaraarendust, betoon ja raudbetoon elementide tootmine, tuletõkke ja metall uste tootmine, mööbli tootmine. Kontsern tegutseb Eesti ja Venemaa turgudel ning Ettevõttes selles töötab ca 400 inimest.

Arco Vara on kinnisvaraturul tegutsenud alates 1992.aastast, olles vanim seni tegutsev kinnisvarabüroo Eestis. Tänaseks on firma kujunenud juhtivaks kinnisvarateenuseid pakkuvaks ettevõtteks kogu Baltikumis tegutsedes kinnisvara vahenduse, arenduse ning investeeringute turusektoris. Arco Vara grupp koondab üle 30 erineva ettevõtte, pakkudes kinnisvara alast kõikehõlmavat täisteenust, millede tegevus fokusseeruv vastavalt kindlale kinnisvarasektorile. Meie esindused on Eestis, Lätis ning Leedus kokku 12 piirkonnas, grupis töötab kokku üle 200 inimese.

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused

Linnahalli müük tunnistati nurjunuks

Linnavalitsus kiitis tänasel istungil heaks volikogu otsuse eelnõu, millega tunnistatakse nurjunuks Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute eelläbirääkimistega pakkumine.

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga tunnistatakse Mere puiestee 18, 20, 20B, 20C, 20D, 20E, Logi tänav 7, 9, 13, 15 ja Põhja puiestee 33A kinnistute müügiks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks sobivate pakkumiste puudumisel. 7. aprillil OÜ-lt Manutendilt laekunud pakkumises pakkus Manutent Tallinna Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute ostuhinnaks 150 000 000 krooni ja lubas hoonestada kinnistud vastavalt osaühingu äriplaanile, kooskõlas olemasoleva Tallinna üldplaneeringu, tulevikus kehtestatava detailplaneeringu ja lõpliku ostupakkumise tingimustega. “Tallinna linn ei saa aktsepteerida OÜ Manutent lõplikus pakkumises esitatud finantsskeemi Tallinna Linnahalli kontsertsaali renoveerimise finantseerimiseks, kuna skeem ei vasta eelarvestrateegiale,” märkis abilinnapea Kaia Jäppinen. “Samuti ei ole Riigi Muinsuskaitseamet nõus leevendama Tallinna Linnahalli muinsuskaitselisi eritingimusi, kuid samas Kultuuriministeerium ei näe võimalust riigi poolt toetada Tallinna linna nii Linnahalli renoveerimistööde finantseerimises kui ka Tallinna Linnahalli kui kultuuriasutuse jätkusuutliku arengu tagamises.”

Jäppineni sõnul on Tallinna Linnahall riigile ja Tallinna linnale sedavõrd tähtis kultuuri- ja sotsiaalobjekt, et selle edasise arengu küsimuse peaksid lahendama koostöös riik ja Tallinna linn. Otsuse eelnõu kohaselt peab Tallinna Elamumajandusametil tagastama OÜ-le Manutent tema poolt makstud tagatisraha 15 000 000 krooni.

Samuti tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. aasta
otsus nr 245.

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Linn andis üürile 95 munitsipaalkorterit

Linnavalitsus andis tänasel istungil oma korraldusega linlastele üürile 95 munitsipaalkorterit. Valdav osa üürile antud korteritest, 46 eluruumi, asuvad eile avatud munitsipaalmajades Männiku tee 96 ja 98a.

“Tänaseks on suurem osa eile Männikul avatud majades asuvatest 147 korterist üürile antud,” märkis abilinnapea Kaia Jäppinen. 38 korterit anti üürile aadressil Alasi 4 ja 6 asuvates munitsipaalmajades, mis valmivad aasta lõpus. Linnavalitsus võttis oma istungil ka teadmiseks informatsiooni, et Lasnamäel on sundüürnike probleem lahendatud, tänase päeva seisuga ei ole linna munitsipaalkorterite taotlejate nimekirjas ühtki Lasnamäe linnaosas elavat sundüürnikku.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Tallinn ehitab järgmisel aastal veel tuhat korterit

Täna avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar kaks munitsipaalmaja aadressil Männiku tee 96 ja 98a, kus saavad uued kodud 147 peret. Linnapea Edgar Savisaare sõnul võib elamuehitusprogrammi “5000 korterit Tallinnasse” elluviimisega rahul olla. “Tänaseks läheneb ehitatud korterite arv juba tuhandele,” lausus Savisaar. “Samas ei olnud linnavalitsus programmi alustamisel arvestanud, et on nii suur arv inimesi, kes vajavad korterit muudel põhjustel, nad on kas endised lastekodulapsed, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud jne. Meie inimeste elamispinnaprobleemid on palju suuremad, kui me seda arvame.” Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ehitab Tallinn järgmisel aastal valmis veel tuhat munitsipaalkorterit. “Selle eesmärgi täidame kindlasti,” lausus Jäppinen, kelle sõnul valmib ligi 700 korterit Loopealsel, 220 korterit rajatatakse Iru hooldekodu territooriumile, üle 80 korteri ehitatakse aadressil Uus-Maleva 10 ning Erika tänav 13a saab koduks 140 perele.

Tänavu aasta lõpus valmivad veel kaks munitsipaalmaja aadressil Alasi 4 ja 6, kus on kokku 40 korterit. Täna Männiku teel avatud sini-puna-rohelised munitsipaalmajad paistavad silma eriti rõõmuküllase värvilahenduse poolest, samuti on majades loodud elamisväärsed tingimused ka puuetega inimestele.

Kaheksas invakorteris on laiemad uksed ja vannitoas käsitoed. Ka korterite köögid on juba sisustatud mööbli ja köögitehnikaga ning vannitubades on olemas dushinurk, valamu ja WC-pott. Kahe maja korteritest 74 on ühetoalised, 59 kahetoalised ning 14 kolmetoalised. Männiku tee 96 esimesele korrusel on ette nähtud ruumid ka konstaablipunktile ja noortekeskusele.

Täna avati selles majas ka konstaablipunkt, kuhu olid tulnud tervituskõnet pidama ka Põhja Politsei prefekt Raivo Küüt. Hoonete soklikorrusel on igale korterile panipaigad ja Männiku 98A-s ka saun ja puhkeruum pidulike ürituste tarbeks. Männiku tee 96 majas on kokku 83 korterit ning maja üldpind 4319,2 m 2S, Männiku tee 98A kokku 64 korterit, maja on 3 452,6 m 2S. Kahe maja ehitushind koos sisustusega on ligikaudu 60,5 miljonit krooni, mis teeb ühe ruutmeetri ehitushinnaks seega 7780 krooni. Majade ehitajaks on AS Merko Ehitus ning projekteerijaks AB Lunge & Ko OÜ, Arhitektuuribüroo Kolde Grupp OÜ.

Koolitus Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

KredEx peatab oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite ammendumisega peatab KredEx oktoobri lõpus kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest 16,4 mln krooni kortermajade rekonstrueerimistoetusteks. 11. oktoobri seisuga on toetuste andmiseks vabu vahendeid veel veidi üle 2,1 miljoni krooni.

Viimastel kuudel on KredEx väljastanud rekonstrueerimistoetusi kuus keskmiselt 3,5 mln krooni ulatuses. 2004. aastal on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud 510 kortermaja. 2003. aastal said toetust 308 kortermaja, kogusummas ligi 12 mln krooni. KredExi rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% kortermajade renoveerimistöödest (v.a. kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid).

Kõige enam on rekonstrueerimistööde tegemiseks toetust taotlenud Harjumaa ja Ida-Virumaa kortermajad, vastavalt 37% ja 32% taotlustest, teistest aktiivsemad on ka Tartu- ja Järvamaa kortermajad.

Kortermajad on rekonstrueerimistoetust küsinud peamiselt katusetöödeks (35% taotlejatest), fassaaditöödeks ja välisuste vahetuseks (20%), fonoluku süsteemi paigaldamiseks (14%) ning trepikoja akende vahetamiseks (11%).

Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast oktoobri lõppu. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.

KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredEx alustas korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljastamist 2003. aastal riikliku elamumajanduse arengukava 2003-2008 alusel. 2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.

Koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!