Planeerimisseadus ja selle rakendamine

Statistika: kinnisvaratehingute arv kolmandiku võrra vähenemas

2008. a. IV kvartalis sõlmiti statistikaameti andmetel Eestis kokku 7321 notariaalselt tõendatud kinnisvara ostu-müügilepingut. See on kolmandiku vähem aastatagusest ajast ning pisut vähem kui 1996.-1997. aasta keskmine kvartaalne kinnisvaratehingute arv. Kogu 2008. aasta lõikes sõlmiti 34431 kinnisvaratehingut ehk ligilähedaselt sama palju kui 1999. aastal.

Kinnisvaraturule teeb muret meeletu tehingute arvu vähenemine. Viimase kuue kvartali jooksul on aastataguse ajaga võrreldes olnud tehingute arvu langus pidevalt veerandi või kolmandiku võrra. Samas ei näita turul ükski indikaator, et tehingute arv võiks taas tõusma hakata.

Sünkroonis kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hinnataseme langusega väheneb igas kvartalis kümneid ja kümneid protsente ka kinnisvaratehingute väärtus. 2008. a. IV kvartali kinnisvaratehingute koguväärtuseks oli kokku 6,4 miljardit krooni. Samal tasemel oli turu tehingute rahaline maht 2004. aasta esimeses pooles. Võrreldes tehingute rahalise mahu tipphetkega 2006. a. IV kvartalis on tehingute rahaline maht langenud enam kui kolm korda.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Uskuge-uskuge analüütikuid

28/02/2009 Äripäev Online’is kirjutab DnB NORD Bankas vanemanalüütik Jekaterina Rojaka Eesti majandusest.

Eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid eelmise aasta detsembris rekordiliselt kõrged, jõudes 8,24%-ni – see on 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suureneva laenukoorma taustal langes laenamise osakaal tarbijate optimismi puudumise ja ebakindluse tõttu tulevikuväljavaadete suhtes. /…/ …enamik pangalaenudest on võetud eurodes. Sellises ebastabiilses makromajanduslikus keskkonnas, kui surve devalveerida omavääringut järjest suureneb, tundis pangasektor end kaitsetult.

Paraku peab tunnistama, et analüütik on ämbrisse astunud. Detsembrikuine eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel tõepoolest 8,2%, kuid seda Eesti kroonis väljastatud laenudel. Eesti kroonides väljastatakse eluasemelaene üsna napilt – suurusjärgus 10% kogu laenude mahust. Viimast paistab vanemanalüütik teadvat.

90% eluasemelaenudest väljastatakse eurodes ning nende intressimääraks oli detsembris 5,4%. Ehk kui 8,2% baasilt võtta, siis kolmandiku võrra vähem. Aastataguse ajaga on enamuse uute eluasemelaenude intressimäär seega mitte 1,8% jagu kõrgem, vaid hoopis 0,4% madalam.

Kui suuremat pilti vaadates on eluasemelaene puudutav lõik reaalsest elust täiesti mööda kirjutatud.

Eeltoodud intressimäärade puhul (mida on täiesti valesti interpreteeritud) on tegemist uute eluasemelaenude intressimääradega. Detsembris 2008. a. väljastati uusi eluasemelaene minimaalselt – kõigest 633,5 miljoni krooni väärtuses. See on alla 1% kogu Eesti pankade eluasemelaenude portfellist.

Elanike laenukoormust mõjutab aga uute laenude intressimäär minimaalselt. Elanike laenukoormust mõjutab väljastatud eluasemelaenude ehk eluasemelaenude jäägi  (31/01/2009 seisuga 97,044 miljardit krooni) intressimäär. Viimane on oluliselt langenud ja seda tänu alanevale euriborile, mis 31/12/2008 oli 2,971% ning 27/02/2009 seisuga juba 1,933% tasemel.

Seega on suundumus elanike laenukoormuse osas hoopis vastupidine artiklis kirjeldatule.

Seega peab tunnistama, et majanduse ja kinnisvaraturu analüüsimise algandmed on vähemalt selles ühes valdkonnas võetud täiesti valed. Kas siit on loota õigeid tulemusi…

Kinnisvaraturu ülevaated ja analüüsid

Kuidas saada eksperdiks?

Illustratsioon

Maailmas on palju toredaid inimesi, kelle pea on tulvil ideedest. Kui aga ideid ja teadmisis teistega ei jaga, siis jäävad need enamuses tõenäoliselt ellu viimata. Ja nii lähevad need ideed omaniku ja kogu maailma jaoks kaduma.

Ideid ja mõtteid jagades on võimalus anda teada enda vastavas valdkonnas eksperdiks olemisest. See omakorda loob võimaluse koostööks. Ja koostööd on tänases majandusolukorras väga vaja.

Pakun kinnisvaraekspertidele võimaluse Adaur.ee lehel arvamuse, seisukohtade, ideede avaldamiseks. Temaatika ei ole piiratud muuga, kui sellega, et üllitised peaksid kitsamalt või laiemalt puudutama kinnisvaravaldkonda.

Artiklite-arvamuste avaldamise annab võimaluse kogu progressiivsele maailmale näidata, millistes küsimustes arvamuseavaldaja poole võib abisaamiskes pöörduda.

Kui oled huvitatud koostööna Adaur.ee blogis arvamuse avaldamisest, siis anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@adaur.ee

PS: See koostööpakkumine ei aegu.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika

Korter jääb enamusele koduks surmani 2 kommentaari

IllustratsioonAlates kinnisvaraturu vaikse aktiveerumise algusest eelmise aastatuhande lõpus on Eestis palju külvatud müüti, et ühe õige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ühepereelamu äärelinnas või linnapiiri taga. Korterelamu, ammugi siis üürikorter saab olla vaid ajutine lahendus, mida koduks kutsuda oleks ebaõiglane.

Ühest küljest on selge, et eluruumi valik ühepereelamu või korteri kasuks sõltub asukohast. Näiteks mõnes väikevallas, kus kortereid müüakse 1000-kroonise hinnaga ning need paistavad kui pääsetee eluga kimpu jooksnud inimestele võib korteris elamise sotsiaalne staatus olla tõeppolest üsna madal. Sellisesse korterelamusse korteri mugavusi eramu privaatsusele eelistav inimene ei koli. Teisalt aga Tallinna vanalinnas või kaksiktorni viimasel korrusel korterit omada polekski ju nii paha?

Mida näitab statistika?

Illustratsioon
Jooksva aastatuhande alguses alanud kinnisvarabuum muutis aktiivseks ühepereelamute arendamise. Samas veelgi aktiivsem oli siiski korterite arendamine. Statistikat vaadates selgub, et viimase viie aasta jooksul on Ehitisregistri andmetel kasutusloa saanud 24 000 eluruumi. Neist 18% ehk 4300 on ühepereelamud, koos rida- ja paariselamutega on ühepereelamute osakaal kasutuslubades kokku 26%.

Valdava enamuse eluruumidest ehk 18 400 moodustasid siiki korterid. Neist eeltoodud numbritest järeldub, et kui ühepereeramud läksid viimase viie aasta jooksul hästi kaubaks, siis korterid läksid veelgi paremini. Viimast kinnitab ka eluruumide statistika, mis kinnitab, et jooksva aastatuhande kestel on korterites elavate Eesti elanike hulk püsinud stabiilselt samal tasemel.

Korterid on jõukohasemad

Illustratsioon
Korterite suurema proportsiooni põhjus ei ole keeruline. Korteri absoluuthind on odavam ning see on enam kättesaadav laiemale elanike rühmale. Samuti peaksid korterite haldus- ja hoolduskulud olema pinnaühiku kohta ning ka absoluutnumbrites madalamad, kui eramutel.

Vaevat tulevikuski elamispindade struktuur oluliselt muutub. Kui vaekauss peakski ühele või teisele poolele kalduma hakkama, siis käesolevas majandussituatsioonis läheb see pigem korterite poole – seda eelkõige hinnaefektiivsuse põhjustel. Samuti sel põhjusel, et ühepereelamutega asustatud Tallinna lähipiirkondades puudub sageli igapäevast elu toetav infrastruktuur ning inimesed asuvad sel põhjusel vaikselt pealinna tagasi kolima.

Korterid olid, on ja jäävad

Illustratsioon
Eramu ei ole rohkem „kodu“ kui korter. Paraku jääb eramu paljudele tublidele inimestele kättesaamatuks. Samuti on inimesi, kes ei soovigi eramuomanikud olla vaatamata sellele, et rahalisi takistusi selleks ei ole. Sellisel juhul eelistatakse korterelamu mugavust eramu privaatsusele.

Olgem realistid – korterid olid, on ja jäävad elamispindade turul valitsevaks sektoriks. Seda nii kinnisvaraturu seisukohast – see tähendab, et jätkuvalt tehakse korteritega kui likviidsema kaubaga enam tehingnuid. Samuti jääb enamuse Eesti elanike koduks jääb korterelamu kuni surmani.

Elamispindadele väljastatud kasutusload 2004.-2008. a., eluruumide arv (ehr.ee)

Elamispindadele väljastatud kasutusload 2004.-2008. a., eluruumide arv (ehr.ee)

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

Statistika: töötute arv suurenemas (1)

2008. aasta IV kvartalis suurenes statistikaameti andmetel töötuse määr 7,6 protsendile. Töötuid numbrilisena oli samal ajal oli 53 500 inimest. Võrreldes aastataguse 2007. a. IV kvartaliga, mil töötute arvuks oli vaid 28 100 inimest, oli kasv märkimisväärne.

Ühe kvartaliga suurenes töötute armee 9600 inimese võrra. Tööga hõivatute arv samal ajal vähenes, kuid seda kõigest 7900 inimese võrra. Tööjõus osalemise määr oli aga 2007. a. IV kvartali 65,2% asemel 2008. a. viimases kvartalis koguni 67,7%.

Koondamistelained ei ole paraku lõppenud ning võib arvata, et töötuse määr on 2009. aastal jätkuvalt tõusmas. Meeldetuletuseks, et näiteks 2000. aastal oli Eestis töötuse määr 13,6%, mis oli viimase kümne aasta töötuse määra tipphetk.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimehena jätkab Jaak Saarniit

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu pikendas juhatuse esimehe Jaak Saarniidu ja juhatuse liikme Piia Kallase teenistuslepinguid järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks.

„Juhatus on Jaak Saarniidu juhtimisel teinud head tööd,“ ütles nõukogu esimees Taavi Rõivas. „RKAS on oma klientidele heaks koostööpartneriks ning kliendirahulolu on väga kõrge,“ lisas ta.< ? 

RKAS nõukogu otsustas anda nõusoleku Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks. Kinnistule on koostatud projekt Rakvere Politsei – ja Päästeameti hoone rajamiseks. Kava järgi ehitab hoone valmis erainvestor, kelle leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.  

RKAS nõukogu tegi juhatusele ülesandeks leida 5. märtsiks lisaks juba eelmise aasta lõpust külmutatud  personali- ja tegevuskuludele täiendavaid võimalikke kokkuhoiukohti 10 protsendi ulatuses.

Uus ehitusseadustik ja ehitamine

Kommentaar: olukord kinnisvaras on katastroofiline

Kolmandat kuud järjest tuleb tõdeda, et tehingute arvu langus on olnud enneolematult suur, pea katastroofiline, nendib kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.

«Jaanuaris tehti kogu Eestis kõigest 591 korteriomandi tehingut, millest Tallinna kanda jäi 251. See teeb aastataguse ajaga võrreldes languseks vastavalt 55 ja 53 protsenti,» kirjutab Toompark. Tema sõnul on tehingute arvu kukkumine olnud niivõrd katastroofiline, et tuleb tõdeda, et reaalne tehingute arv on liiga pessimistlikuks hinnatud prognoositust üle kahe korra allapoole kukkunud, vahendab ehitusuudised.net.

Jaanuaris tehtud korteriomanditehingute keskmiseks hinnatasemeks Eestis oli 11 284 krooni. Tallinna tehingute keskmine ruutmeetrihind oli pisut kõrgem – 16 615 krooni. «Aastataguse ajaga võrreldes teeb see hinnalanguseks vastavalt 31 ja 30 protsenti. Võrreldes jaanuarikuiseid hindu aga tipphindadega 2007. aasta märtsis, on hinnalanguseks koguni 42 ja 38 protsenti.»

Toomparki sõnul seisneb hinnalanguse kurb pool selles, et ühe kuuga on tehingute keskmine ruutmeetrihind langenud Eestis 16 ja Tallinnas 13 protsenti. Nii suurt kinnisvarahindade langust ei ole me Toomparki sõnul Eestis veel kogenud ning maa-ameti andmebaasi sisetatud Tallinna korteriomanditehingute andmeid vaadates tuleb tõdeda, et kiire 10 protsendi piirimaile küündiv hinnalangus tõotab meid ka veebruaris tabada.

Artikli autor on Gert D. Hankewitz. Artikkel ilmus 18/02/2009 väljaandes Soov.ee.

Raamatud soodsalt ja transporrt on tasuta

Commentary: The situation in the real estate is catastrophic

The fall in amount of transactions has been big, nearly catastrophic, real estate specialist Tõnu Toompark wrote in his commentary to ehitusuudised.net.

“In January only 591 apartment transactions were made, of which 251 were in Tallinn. That means 55 and 53 pct fall, respectively, compared to a year ago,” Toompark writes.

He said that the amount of transactions is more than twice below the forecast which was considered to be too pessimistic.

The average square meter price was EEK 11,284. That was slightly higher in Tallinn – EEK 16,615.

“The bear slide is respectively 31 and 30 pct compared to a year ago. When comparing the prices in January with the highest prices in March 2007 then the fall is 42 and 48 pct, respectively,” Toompark wrote.

The sad story is that the average price of a square meter has fallen 16 pct in Estonia and 13 pct in Tallinn in just a month. That is the greatest fall in prices Estonia has seen so far.

Artikli autor on Marge Tubalkain-Trell. Artikkel ilmus 18/02/2009 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvaramaakleri ABC

Kinnisvarapakkujad on hindade määramisel elukauged 3 kommentaari

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jõudis 80,7 punkti tasemele. See on 19% madalamal kui indeks oli aasta tagasi, mil indeksi väärtuseks mõõdeti 100,1 punkti. Indeksi tipphetkest aprillis 2007. a. on langus olnud koguni 26%.

Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks portaalis KV.EE käesoleval ajal 16 626 krooni. Aasta tagasi oli keskmine pakkumishind 20 564 ning tipphetkel 22 303 krooni.

Võrreldes pakkumishindade muutust reaalsete tehinguhindade langusega näeme, et indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik ega peegelda tegelike hinnamuutusi. 17. veebruari seisuga on veebruaris 2009. a. Eestis tehtud korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind maa-ameti andmetele tuginedes 11 584 krooni. Aasta tagasi veebruaris oli selleks hinnaks 16 563 ning aprillis 2007 oli keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind koguni 19 327 krooni.

Võrreldes pakkumishinna ja reaalsete tehinguhindade vahet tuleb tõdeda, et see järjest suureneb. Tipphindade ajal aprillis 2007. a. oli tehinguhinna ja pakkumishinna vahe pea olematu 13%. Aasta tagasi 2008. a. veebruariks oli vahe suurenenud 17% peale. Käesoleva aasta veebruaris on aga vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel koguni 30%.

Kui räägitakse kinnisvaratehingute nappusest ja sellest, et selle peamiseks põhjuseks on karmid eluasemelaenude tingimused, siis sellega tuleb nõustuda. Samas peab tunnistama, et üheks oluliseks tehingute arvu kärbumise põhjuseks on asjaolu, et kinnisvaramüüjad ei tule hinnalangusega kaasa. Nii tekivad pakkumise ja nõudluse vahele käärid, mis sunnivad ostjaid tehingud tegemata jätma.

Kuupäev KV.EE pakkumishind Reaalne tehinguhind Vahe
02.2009 16 626 11 584 -30%
02.2008 20 564 16 563 -19%
04.2007 22 303 19 327 -13%

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle

RKAS teist aastat järjest aasta tegija

Eesti Kinnisvara Haldajate ja
Hooldajate Liit
(EKHL) tunnustas 12. – 14.veebruaril toimunud üldkogul kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsejaid.

Teist aastat järjest valiti “Aasta tegijaks” Riigi Kinnisvara AS. Aasta 2008 “Uus tulija” oli Südalinna
Kinnisvarahaldus OÜ ja
aasta 2008 “Positiivseim üllataja” ISS
Eesti AS.

Kinnisvara
korrashoiu valdkonna aasta 2008 halduriks valiti
Andry Krass (Kvatro Eesti
Kinnisvarahalduse OÜ, Tallinn) ja aasta 2008 hooldajaks
Tiit Jürmann (Pesuekspert OÜ,
Viljandi).

Koolitus Kinnisvara ABC

Kui ma oleksin kihla vedanud… (12. osa – jaanuari kokkuvõte) 2 kommentaari

Illustratsioon

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Tehingute arvu langus jaanuaris oli katastroofiline

Illustratsioon

Kolmandat kuud järjest tuleb kokkuvõtet kirjutades tõdeda, et tehingute arvu langus on olnud enneolematult suur. Nii tehti jaanuaris kogu Eestis kõigest 591 korteriomanditehingute, millest Tallinna kanda jäi 251. See teeb aastataguse ajaga võrreldes languseks 55 ja 53%.

Tehingute arvu kukkumine on olnud niivõrd katastroofiline, et tuleb tõdeda, et reaalne tehingute arv on liiga pessimistlikuks hinnatud prognoositust üle kahe korra allapoole kukkunud. Kindlasti on tehingute arvu suure languse üheks asjaoluks detsembrikuised pikad pühad, mis inimeste mõtted kinnisvarateemadelt eemale viisid. Samas puudub paraku tänasel kinnisvaraturul mootor, mis peaks hakkama kinnisvaratehingute arvu taas tõstma.

Hinnalangus kiireneb

Illustratsioon

Jaanuaris tehtud korteriomanditehingute keskmiseks hinnatasemeks Eestis oli 11 284 krooni. Tallinna tehingute keskmine ruutmeetrihind oli pisut kõrgem – 16 615 krooni. Aastataguse ajaga võrreldes teeb see hinnalanguseks vastavalt 31 ja 30%. Võrreldes jaanuarikuiseid hindu aga tipphindadega märtsis 2007. a. on hinnalanguseks koguni 42 ja 38%.

Hinnalanguse kurb pool seisneb selles, et ühe kuuga on tehingute keskmine ruutmeetrihind langenud Eestis 16 ja Tallinnas 13%. Nii suurt kinnisvarahindade langust ei ole me Eestis veel kogenud. Käesoleva artikli kirjutamise ajaks maa-ameti andmebaasi sisetatud Tallinna korteriomanditehingute andmeid vaadates tuleb tõdeda, et kiire 10% piirimaile küündiv hinnalangus tõotab meid ka veebruaris tabada.

Hinnaliikumistegi puhul tuleb tõdeda, et reaalsed tehinguhinnad on langenud kaugele allapoole pessimistlikuks peetud prognoosi. Nii kiiret hindade langust ei ole paraku keegi suutnud prognoosida.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Kokkuvõttena tuleb tõdeda, et kuu enne lõpliku kokkuvõtte tegemist võib juba arvata, et pessimistlikuks peetud prognoosid ei osutunud reaalsuseks. Reaalsus on meil märksa hullem.

Ülikiire kinnisvaratehingute arvu langus ning kiirenev hinnalangus viivad meid olukorda, kus nö normaalsed tehingu tegijad tõmbuvad kinnisvaraturult eemale. Tehnguid jäävad tegema vaid need, kes on kinnisvara müüma sunnitud – näiteks laenuvõlgnevuste katteks.

Korterite hinnad on jõudnud sellisele tasemele, et viimase viie aasta jooksul ostetud vara müües ei ole lootust ostuhinnast kõrgemat hinda küsida. Eriti raskes olukorras on inimesed, kes buumi laineharjalt tegid ebamõistlikult kõrge hinnaga kinnisvaraostu, mida nüüd raskustesse sattudes peab realiseerima. Sellisel juhul saab müüdava vara arvelt vaid osa laenust kustutada.

Positiivne on aga see, et elanike keskmist sissetulekut arvestades on elamispindade ostujõud kiirelt kasvanud. Täna saab keskmist palka teeniv inimene lubada omale märksa suurema ja/või kvaliteetsema kinnisvaraobjekti ostu kui aasta-paar tagasi.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Eelinfo: Kinnisvarakool jätkab aprillis

Illustratsioon

Kolmapäeval 12/02/2009 lõppes järjekordne koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC”. Järgmise koolituse alguseks oleme planeerinud 20/04/2009.

Tuleval koolitusel läbime taas kinnisvaraturu põhialused turu olemusest kuni maakleritöö spetsiifikani. Täiendavalt kinnisvara hindamisest, finantseerimisest ja notariaaltoimingute omapärast.

Koolitusprogramm on sobilik nii maakleritele, kui ka kinnisvarahuvilistele, kes plaanivad hakata kinnisvara ostma või müüma. Samas kõik, kel on “oht” puutuda kokku kinnisvara ostmise, müümise, arendamise või vahendamise valdkonnaga.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Lähem info ja registreerimine lehel Kinnisvarakool.ee.

Koolitus Kinnisvara ABC

Statistika: majutatute arv 2007. aasta tasemel (1)

2008. aasta jooksul majutati Eesti majutusasutustes statistikaameti andmetel 2,4 miljonit inimest ehk 1% võrra enam inimesi kui 2007. aastal. Vaatamata kasvu aeglustumisele oli siiski tegemist rekordilise majutatute hulgaga, mis on näiteks pea kolm korda suurem kui 10 aastat tagasi.

Kõigi 2008. aasta kvartalite lõikes majutatute arvu kasv langes, kuni aasta viimases kvartalis jõudis allapoole nulli -2 protsendini. Kui majutatute arvu vähenemise trend selliselt jätkub, siis tuleb käesoleval 2009. aastal majutusasutustel leppida märksa väiksema külastajate hulgaga kui mullu.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises

Число постояльцев гостиниц в 2008 году выросло на 1%

Согласно данным статистики, в Эстонии в 2008 году пользовались гостиничными услугами 2,4 млн. человек, что на 1% больше по сравнению с 2007 годом.

Несмотря на замедление роста числа останавливающихся на ночлег в гостиницах, это всё-таки очень хороший показатель, пишет в своём блоге эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. В прошлом году услугами гостиниц воспользовалось почти в три раза больше людей, чем, например, десять лет назад.

Если смотреть покварьальную статистику прошлого года, то в первых трёх кварталах, число останавливающихся на ночлег было меньше по сравнению с аналогичным периодом прошлого года, но в 4-м квартале этот показатель вырос на 2%. Тем не менее, тренд на снижение числа постояльцев гостиниц продолжается, и в 2009 году их число скорее всего будет меньше по сравнению с 2008 годом.

Artikkel ilmus 14/02/2009 väljaandes DV.ee.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC

Число постояльцев гостиниц в 2008 году выросло на 1%

Согласно данным статистики, в Эстонии в 2008 году пользовались гостиничными услугами 2,4 млн. человек, что на 1% больше по сравнению с 2007 годом.

Несмотря на замедление роста числа останавливающихся на ночлег в гостиницах, это всё-таки очень хороший показатель, пишет в своём блоге эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. В прошлом году услугами гостиниц воспользовалось почти в три раза больше людей, чем, например, десять лет назад.

Если смотреть покварьальную статистику прошлого года, то в первых трёх кварталах, число останавливающихся на ночлег было меньше по сравнению с аналогичным периодом прошлого года, но в 4-м квартале этот показатель вырос на 2%. Тем не менее, тренд на снижение числа постояльцев гостиниц продолжается, и в 2009 году их число скорее всего будет меньше по сравнению с 2008 годом.

Artikkel ilmus 14/02/2009 väljaandes DV.ee.

Koolitus Kinnisvaraturundus
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.10.2017 Kinnisvaraturu ülevaade 2017 aasta III kvartal – VÄRSKE!