Olulisemad teemad

• Pikaajalisest kasvutempost kiirem 3,5 %-ne SKP kasv 2018. aastal aeglustub
• Investeerimistegevus muutub laiapõhjaliseks, ehitustegevus intensiivistub
• Eraisikud saavad kasu tagasihoidlikust eluasemehindade tõusust ja valiku suurenemisest
• Tööturu kitsaskohad nõuavad investeeringuid ja fookust pikemaajalistele prioriteetidele

Pärast möödunud aasta ligikaudu 5 % aastakasvu jätkub Eesti majanduses pikaajalist jätkusuutlikku kasvutempot ületav majanduskasv, ehkki tempo sellel aastal juba väheneb. Aeglustumine kujuneb mõõdukaks, sest sisemajanduse areng on kiirenenud, samal ajal kui eksporditurgude väljavaade püsib hea. Investeeringud on hakanud lõpuks kosuma ning kasv muutub harude lõikes laiapõhjalisemaks, ehitustegevus intensiivistub. Tööturgude kitsaskohad toovad kaasa palganõudmiste kasvu. Inflatsioon aeglustub ligikaudu 3 %ni. Praegu on hea aeg investeerida pikaajalisse kasvu ja tööjõu arendamisse.

Eesti peamised makromajanduse näitajad (%, aastane reaalkasv, kui pole märgitud teisiti)

Globaalmajanduse hoogustumine ja sünkroniseeritud kasv eksporditurgudel soodustavad kasvuväljavaadet ja ettevõtete kindlustunnet. Tänu sellele on investeeringud hakanud madalalt tasemelt lõpuks suurenema. Globaalse kaubanduse riskideks on geopoliitika ja võimalik protektsionismi kasv.

Majanduse kindlustunne on jõudnud taas buumieelsele kõrgtasemele ning peamistel eksporditurgudel toimuv areng – eelkõige euroalal – on olnud oodatust parem. Positiivse üllatusena ulatus Eesti majanduskasv möödunud aastal aasta võrdluses 4,9 %ni (nominaalse SKP puhul aasta arvestuses märkimisväärse 9 %ni). Oodatud kasvu muutumine laiapõhjaliseks realiseerus, kuivõrd ekspordikasvu täiendas taaskord investeeringute kasvuhüpe.

Investeeringute kasv muutub laiapõhjalisemaks

Pärast pettumust valmistavat kolme aastat suurenesid investeeringud eelmisel aastal ja seda üsna jõuliselt. Investeeringud lisasid möödunud aastal SKP-le märkimisväärsed kolm protsendipunkti, mis on pea kolm korda suurem kui tarbimise panus.

Peale selle on nõudluse ja hinnakujunduse võimu taastumine toetanud ettevõtete tulude kasvu. Tuluvood peaksid veelgi suurenema ning sellele aitab aina rohkem kaasa sisenõudlus. Kasv laieneb edaspidi üha rohkematele sektoritele ja mis oluline, kasvunäitajad paranevad nüüd ka enamikus tööstusharudes tõstes ka kasumeid. Mõned sektorid, mida maailmaturu toormetsüklid ja sanktsioonid enim mõjutasid (energia, toiduainetööstus ja transport), on nüüd taastunud.

Ehitussektor toimib täisvõimsusel

Suurimat positiivset üllatust on pärast tagasihoidliku ja ebaühtlase kasvu aastaid pakkunud kahtlemata ehitustegevuse järsk suurenemine. Ehitustegevuse maht Eestis suurenes 2017. aastal aasta arvestuses märkimisväärsed 22 % ning tulevane nõudlus tundub suur. Omal jõul tehtud ehitustegevuse käive (Eestis ja välismaal kokku) ulatus 2017. aasta kolmandas kvartalis esimest korda taas buumiaastate kõrgtasemele (samas suhtena SKPsse püsib veel oluliselt madalam)!

Samal ajal kui elamuehitus on viimastel aastatel kasvanud suhteliselt järjepidevalt, on selget hoogustumist näha taristu ja ärikinnisvara puhul. ELi struktuurifondide voog kasvab ning seda täiendab suurem riigi kaasrahastamine. Peale selle on suurenenud ettevõtlussektori investeeringud ehitustesse ja renoveerimisse.

Tagasihoidlik eluasemehindade tõus tuleb majanduse tervisele kasuks

Üks positiivne aspekt elamiskulude kasvu piiramisel on uute eluasemete kasvanud pakkumine, mis on aidanud hinnakasvu ohjata. Eluasemehinna indeks peaks 2018. aastal tõusma mõõdukas tempos (aasta arvestuses ligikaudu 5 %) jäädes euroala keskmiste hinnasuundumustega kooskõlla. Turule lisandub rohkem uusi kortereid, mis pakub inimestele suuremat valikut.

Eluasemeturu mahu kiire kasv tundub edaspidi mõnevõrra aeglustuvat. Nimelt ettevõtjate poolt on üha rohkem märke tootmisvõimsuse piirangutest (tootmisvõimsuse kasutamine ehitussektoris kasvas möödunud aastal 84 %-lt 90 %ni) ning arendajad tunnetavad nõudluse piiranguid, sest hinnad on keskustes taastunud kriisieelsele tasemele. Valminud eluruumide pakkumine ja ehituslubade maht on suur, ehkki see on siiski väiksem kui buumiaastatel. Kinnisvaralaenude nõudlus on püsinud üsna stabiilne ning laenukasv on aasta arvestuses jäänud keskmiselt alla 7 %. Hoiuste kasvutempo ületab endiselt laenumahu näitajaid.

Lisaks ulatuslikule pakkumisele tulenevad hinnakasvu piirangud reaalse tulu väiksemast kasvust. Eeldame kiire palgakasvu püsimist ka järgmisel aastal, samas reaalse tulu kasvu piirab aeglaselt taanduv inflatsioonisurve. Kokkuvõttes võib investeeringute osas oodata edaspidi pigem kasvuüllatusi, mis seotud investeeringutega ehitiste arendamisse ja rekonstrueerimisse. Taas kasvavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning arvutisüsteemidesse. Eelolevatel aastatel püsib ehitustegevus ulatuslik ning infrastruktuurile tehtavad kulutused suurenevad ja ettevõtluse tootmisvõimsused vajavad arendamist.

Investeeringud vajalikud ekspordiarendusse

Kuna kasvav tööjõupuudus hakkab pärssima SKP kasvu, sõltub majanduskasv tulevikus valdavalt tootlikkust edendavatest meetmetest nagu investeeringud inimkapitali ja tehnoloogiasse. Tootmissektoril on potentsiaal suurendada lisandväärtust toodete innovatsiooni, tehnoloogia edusammude ja digitaliseerimise kaudu. Sarnaste struktuursete muutuste toetamiseks muutub oluliseks tööjõu arendamine kõrgema lisandväärtusega eksportivate harude tarbeks. Eelolevatel kiire sisenõudluse kasvu aastatel tasub vältida liigset investeerimist siseturule. Kiirenev globaalmajanduse kasv viitab ekspordi arendamise ja mitmekesistamise võimalustele. Seejuures üha tehnoloogia kesksemas digimaailmas mängib teenuste eksport arenenud riikides sh Eestis edaspidi üha kaalukamat rolli. Viie viimase aasta lõikes on Eesti teenusteekspordi maht jooksevhinnas kasvanud kaubaekspordist üle kahe korra kiiremini.