Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Kodukaart kogub võimu!

Oktoobris tehtud jõupingutused, mil töötasime pingsalt ka nädalavahetuseti, et Kodukaart jõuaks koos kõigi vajalike soodustusega inimeste postkasti, on tänaseks vilja kandnud. Kaardi aktiivne kasutamine toob kasu nii koduomanikule kui ka õnne kaupmeeste õuele, eriti veel majanduslanguse olukorras. Ühelt poolt on meie liikmete arv tänaseks kasvanud 15 900-ni, teisalt on ka soodustust pakkuvate ettevõttete arv märkimisväärselt suurenenud.

Esialgu suunasime teraviku kõige prioriteetsemale valdkonnale – koduga otseselt seotud vajalikele kaupadele ja teenustele, on ju kaardi nimi just Kodukaart. Paljud Eestis käibel olevad sooduskaardid on teinud just selle vea, et lõppastmes ei saa kodanik aru, kellele on suunatud soodustused, ning milliste kaupade ja teenuste eest siis allahindlust saab. Otseselt kinnisvara omamisega seotud sektoris kavatseme edasi töötada suuremate ja rohkemaarvuliste soodustuste nimel meie liikmetele.

Tänaseks oleme hakanud tasapisi ka külgnevaid valdkondi välja arendama. Liikmetelt on tulnud tagasisidet, et korteri ja maja kõrval on nende suuremad kulud seotud transpordiga – eeskätt autohoolduse ja kütusega. Olemegi selle valdkonna võtnud aktiivselt käsile, kui enne oli meiega liitunud Euro Oil, siis tänaseks pakub ka Olerex oma teenindusjaamades 25 senti soodustust ning Vianor ja Rehviekspert erinevalt toodetelt 10-15%.

Teiste liitunud ettevõttetega saab tutvuda www.omanikud.ee/kodukaart

Tulevikuplaanidest rääkides, peame aktiivseid läbirääkimisi ka Eesti ühe suurima raamatupoodide ketiga ning samuti oleme läbirääkimas pangandussektori esindajaga. Mine tea, võib-olla saab tulevikus sarnaselt ISIC-ule ka Kodukaardiga pangatehinguid teha.

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Statistika: Ehitushinnaindeks on vaikselt võtnud suuna langusele 2 kommentaari

2008. a. IV kvartalis oli statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks langenud 187 punktile ehk samale tasemele, kus indeks oli aasta tagasi. Samas peab tõdema, et tegelikkuses on ehitushind kogu 2008. a. vältel langenud ning et majanduse käänupunktides ei peegelda indeks tegelikkust päris adekvaatselt.

Indeksi komponentidest on ainsana langenud tööjõukulu 1,7%. Ehitusmasinate ja -materjalide kulu on indeksis endiselt tõusnud vastavalt 2,8 ja 1,3%. Hoonetüübiti on kõige vähem tõusnud ametihoone ehitushinnaindeks (0,2%). Enam on tõusnud tööstushoone ehitushinnaindeks (0,9%) ja eramu hinnaindeks (0,8%). Nende vahele jääb korruselamu hinnaindeks 0,4 protsendiga.

Nagu ehitushinnaindeksi puhulgi on ka remondi ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeksi puhul ainsaks langevaks komponendiks tööjõu hinnaindeks. Materjalide ja masinate hinnaindeks on selgi puhul endiselt tõusmas.

Ehitushinnaindeksite puhul tuleb tõdeda, et need kajastavad tegelikkust viitajaga. Samas tuleb nõustuda indeksite liikumise suunaga, mis näitab kestvat ehitustööde odavnemist.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997. a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises

Huumor: Maakleritel rasked ajad

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Monopolide mängureeglid peavad muutuma

Oleme Eesti Omanike Keskliidus töötanud pingsalt kaitsmaks kodutarbijate huve universaalteenuste valdkonnas. Universaalteenused gaas, küte, vesi, prügimajandus on koduomanikele vältimatud väljaminekud, siin valitsevatel monopolid ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõttetega äririske. Nende tulukus on tagatud ka majanduslanguse ajal.

Olemasolevad riigi ja kohaliku omavalitsuse järelvalveinstitusioonid peavad tegutsema oma ülesannete kõrgusel ning tagama tarbijate huvid, sealhulgas ka kodutarbijate huvid ja muuhulgas ka gaasi- ja küttehindade puhul õigeaegse ja proportsionaalse hinnalanguse.

Mida teha kui neid printsiipe ei järgita?

Seadus peab kohustama hinda langetama
Omanike Keskliidu liige Marina Riminskaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole, kuna sügisel aset leidnud Eesti Gaasi hinnatõus riivas teravalt koduomanike huve. Soovisime tutvuda Gaasi hinnakujunduse mehhanismiga, ent konkurentsiamet, kes hinnakooskõlastusega vormistas otsuse, tutvustas meile 24-leheküljelisest leheküljest vaid kaks ning sisuliselt ei põhjendatud gaasi hinnakujundamisest.

Tänaseks päevaks oleme advokaat Villu Otsmanni esindamisel jõudnud esimeste edusammudeni. Detsembris toimunud esimesel kohtuistung palus Konkurentsiamet aja maha võtta jõudmaks kohtuvälise lahendini. Tänaseks oleme jõudnud selleni, et teeme koostööd Konkurentsiametiga Maagaasiseaduse muudatuste kallal, mis tagaksid ka igakülgselt kodutarbijate õigused. Üks peamisi eesmärke on, et seadusse kirjutatakse nõue, mis kohustaks Eesti Gaasi gaasi sisseostuhinna vähenedes alandama hinda ka kodutarbijaile.

Kavatseme ka kaugkütte valdkonnas tulla välja seaduse muudatustepaketiga, kus jällegi üheks osaks on kaugkütte ettevõtja kohustus esitada Konkurentsiametile hinda langetav taotlus. Need kaks ettepanekut võimaluse tagada õigeaegne ja proporstionaalne gaasi- ja kütte hinnalangus ja võtaks monopolilt võimaluse venitada.

330 miljonit kasumit 400 tuhandelt inimeselt
Kui kütte- ja gaasi puhul on koduomanikul veel mõned võimalused kasutada alternatiive, siis vee- ja kanalisatsiooni puhul neid linnakeskkonnas pole.
Sümptomaatiline on veemajanduses tõik, et monopoolne Tallinna Vesi teenis 2007. aastal 820 miljonilise käibe juures 330 miljonit kasumit, ümberarvutatuna 800 krooni kasumit iga pealinlase kohta alates raugast lõpetades hällilapseni.

Kuid erinevalt gaasi- ja kütte valdkonnast ei allu need kontrollile, absurdne kas pole-jah kuid tänase seadusandluse korral täiesti võimalik.

Omanike Keskliit on pikalt võidelnud, et probleem, millele juhtis näitas üles seadusandliku initsiatiivi juba eelmisel aastal, on tänaseks saanud ka Konkurentsiameti ja osade poliitikute toetuse. Täna viib Omanike Keskliit läbi ümarlaua, kus on esindatud nii Keskkonna, kui Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium, Konkurentsiamet, Tallinna Linn, Tallinna Vesi ning mitmed juristid. Soovime ümarlauaga astud sammu lähemale vee hinnatõusu üle kontrolli saavutamisele.

Eks näis, kas meie ettevõtmist saavutada seaduse muudatus saadab ka edu, igatahes teeme kõik endast oleneva, et koduomaniku murepõld väheneks. Kutsume ka Sind, kes sa seda loed, liituma. Mida rohkem meid on seda tugevamini on ka meie häält kuulda.

Ärikinnisvara vahendamine

Riigi Kinnisvara AS jätkab kaheksa kinnistu müügiprotsessiga

Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS) on jätkuv huvi kaheksa kinnistu võõrandamiseks. Selleks vaatab RKAS üle müügipakkumistes esitatud tingimused ning püüab kiiresti muutuval kinnisvaraturul saada selgust ka kinnistute tegelikust väärtusest käesoleval ajal, samuti soovib RKAS teada saada võimalike ostusoovijate ettepanekuid ja seisukohti müügitingimuste ja nendepoolse ostuhuvi osas.

Võõrandamist ootavad kinnistud Tallinnas Lõkke 4, Pikk 59/Pagari 1/Lai 44, Endla 15/Lõkke 2, Erika 15, Kalaranna tn 2 ja Kalaranna tn 2a (endine Patarei vangla), Kalmistu tee 11, samuti Keila-Joa loss ning kinnistu Jõhvis Viru 5a.

Eeltoodu alusel kutsub RKAS võimalikke ostusoovijaid üles esitama omapoolseid ettepanekuid ja seisukohti nimetatud kinnistute müügitingimuste ja võimaliku ostuhuvi osas hiljemalt 19.veebruariks 2009.a., kontakteerudes selleks arendusosakonna projektijuhi Karl Allekand´iga, tel 606 3467, mobiil 564 59 906; e-post: karl.allekand@rkas.ee. Kinnistuid puudutavate dokumentidega on võimalik aega kokku leppides tutvuda RKASis asukohaga Tartu mnt 85, Tallinn.

Esitatud ettepanekud ja seisukohad oleksid abiks müügiprotsessi ettevalmistamisel ja selle hilisemal teostamisel. Selguse mõttes märgib RKAS, et käesolev teade ei ole pakkumus võlaõigusseaduse § 16 tähenduses ning ostuhuvi ülesnäitamisel ei ole RKAS lepingu sõlmimiseks õiguslikult seotud ega selleks kohustatud.

RKAS soovis eelmisel aastal võõrandada üksteist kinnistut, millest reaalselt müüdi kirjaliku enampakkumisega kolm, kaheksa kinnistu osas ostupakkumisi ei esitatud. Tänaseks on üldise majandusolukorraga seoses muutunud ka kinnisvarakeskkond ja finantseerimisvõimalused.

Vaata kinnistute põhiinfot

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Avalik kiri rahandusministrile

Lugupeetud Ivari Padar,

Viimasel ajal on palju meediakajastust leidnud Teie poolt toetatud kodulaenude intressipuhkuse idee. Samamoodi on leidnud kajastust Teie idee leida vajaminev raha alandades kodulaenu intresside tulutagastamise määra.

Üle saja tuhande kodusoetaja on arvestanud kodulaenu intressidelt tulumaksutagastamisega. Tulumaksutagastamisest saadavad summad on majandussurutise tingimustes muutunud pereeelarve pärisosaks, millega ollakse laenuvõtmise hetkel arvestanud.

Riik on andnud tulumaksutagastusega selge signaali kodu soetamise toetuseks, seega ka laenu võtmiseks. Kas on õiglane, et riik päiksepaistel (loe: kinnisvarabuumi ajal) annab vihmavarju (tulumaksutagastuse) ja vihma (majandussurutise) saabudes võtab selle tagasi?

Te püüdsite oma ideed pehmendada soovides vaid tulumaksutagastuse ülempiiri alandada 50 000 kroonilt 30 000. Vaadelgem seda numbrites.

Enamik kodulaene on võetud aastatel 2005-2007 ning annuiteedigraafiku alusel, seega esimestel aastatel moodustab lõviosa laenumaksest kodulaenu intress.

Kui pere on soetanud endale maja võttes 30-aastase laenu ütleme miljon krooni väärtuses ning laenuintress on 5% aastas, siis kas võtta temalt 40% tulumaksutagastusest, mida lubati talle laenu võtmisel on õiglane?

Sellisel juhul oleks igakuine tagasimakse 5 400 krooni ning tulumaksutagastuse 10 000 kroonist võtaks riik ära 4 000. Seda siis kümnetelt tuhandetelt peredelt.

Eesti Omanike Keskliit toetab Teie soovi aidata hättasattunud koduomanikke. See on mõistlik ettevõtmine. Ent kui hädasolijate aitamine toob kaasa teiste inimeste hättasattumise, siis oleme sunnitud häälekalt protesteerima.

Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Seega on maksuõiguse üldpõhimõtete kohaselt koduomanikel tekkinud juba õiguslik ootus 2009. aasta eest tulumaksutagastuse saamiseks, sest 2009. aasta maksustamisperiood on juba alanud ja selle keskel enam mängureegleid muuta ei saa. Seega on Teie plaanis ka loogikaviga. See on määratud nii õiguslikult, majanduslikult, kui ka sotsiaalselt läbikukkumisele.

Mõistame, et tahate kõige paremat, kuid tulumaksutagastuse ideega edasi minnes tuleb välja „nagu alati”.

Oleme kuulnud, et keskmine vabariigi minister ei tea isegi oma palganumbrit, ent laenu võtnud koduomanikele on oma sissetulek enamasti väga täpselt teada. Palun konsulteerige enne kodanike ja kodanikuorganisatsioonidega kui Te tegutsete.

Eesti Omanike Keskliit

Maksumaksjate Liit

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel 2 kommentaari

Illustratsioon

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga.

Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval alates 2004. aastast. Võrreldes 2004. aastaga olid 2008. a. korteriomanditehingute keskmised hinnad Eestis kaks korda kõrgemad, samas oli tehingute arv 20% madalam.

Suurem tehingute arvu langus on Pärnumaal

Illustratsioon

Tehingute arv on nelja aastaga enim langenud Pärnu maakonnas ja linnas, kus languseks on vastavalt 28 ja 39%. 2008. a. tehti Pärnu maakonnas ja linnas vastavalt 849 ja 560 korteriomanditehingut.
Veel on suurem tehingute arvu langus Tartu linnas (28%), Hiiumaal (27%) ja Läänemaal (26%). Tallinna korteriomanditehingute arvu langus on samuti märkimisväärne. Tallinnas langes nelja aastaga tehingute arv 24% ehk 6650 tehingu peale.

Üheski maakonnas ei sõlmitud korteriomanditehinguid 2008. aastal enam kui 2004. aastal. Väikseim oli langus Ida-Virumaal (1%), Järvamaal (5%) ja Viljandimaal (7%).

Suurim hinnatõus Ida-Virumaal

Illustratsioon

Kui 2008. a. ei olnud ühegi maakonna korteriomanditehingute arv kõrgemal tasemel kui neli aastat tagasi, siis hindade juures on olukord vastupidine – ühegi maakonna keskmine tehinguhind ei ole madalam kui 2004. või 2005. aasta keskmine ruutmeetrihind. Enamuses maakondades oli 2008. a. hinnatase kõrgem kui ka 2006. a. keskmised hinnad.

Võrreldes 2004. aastaga oli 2008. aastal kõrgeim korteriomanditehingute hinnatase Ida-Virumaal, kus keskmiseks ruutmeetri hinnatasemeks oli 6769 krooni. See on koguni 5,43 korda kõrgem, kui 2004. aastal. Jõgeva maakonnas kasvasid korteriomanditehinguhinnad nelja aastaga 4,16 korda jõudes ruutmeetrihinnani 4199 krooni.

Kõige väiksem hinnatõus oli nelja aasta vältel Pärnu maakonnas, kus hinnad tõusid nelja aastaga kõigest 74% võrra. Pärnu linnas tõusid korteriomandite tehinguhinnad samal ajal 87%. Tallinna hinnatõusuks oli samas suurusjärgus 89%. Tartu maakonna ja linna korteriomandite tehinguhinnad tõusid nelja aastaga 106%. Eestis keskmisena aga 96%.

Suur vahe hinnatõusude juures ei näita midagi muud, kui seda, et mõnes piirkonnas algas kinnisvara hinnatõus varem ja mõnes hiljem. Hilisema algusega piirkondades oli hinnatõus vaatlusalusel perioodil kiirem.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Korteriomanditehingute arv on meil kokku kuivanud ja läinud 2004. aasta tehingute arvust märksa madalamale tasemele. Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad aga vaatamata langusele püsivad siiski üsna visalt kõrgel tasemel.

Samas siiski on väheusutav, et korteriomandite hinnad peaksid langema 2004. aasta tasemele. See tähendaks korteriomandite hinna langemist tänaselt tasemelt ligi kaks korda – see on ilmselgelt liiga palju. Samuti on eeltoodud hinna näitajad arvestatud nominaalse hinna baasilt, st arvestamata on vahepealsel ajal olnud üsna kõrge inflatsioon.

Vaatamata juba asetleidnud korteriomandite hinnalangusele võib eeldada, et hinnad langevad ka 2009. aasta jooksul. Seda põhjusel, et laenutingimused on halvenenud ning vähene likviidsus avaldab hindadele suurt survet. Samuti on tarbijate

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Liiga kallis pakkumine ei lähe kaubaks (1)

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on taas languses jõudes 83,2 punktile. Aastaseks languseks teeb see 17,7%, kuid võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007 on languseks koguni 23,4%. See tähendab, et võrreldes tipphetkega on pakkumishinnad langenud ligi veerandi võrra.

Elamispindade keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 2007. a. aprillis 22 300, aasta tagasi jaanuaris 20 800 ning hetkel 17 100 krooni. Nii on Eesti keskmine 50-ruutmeetrine 2-toaline korter võrreldes aastatagusega hinnas kaotanud 185 000 ning kahe aasta taguse aprillikuuga võrreldes 260 000 krooni.

Pakkumiste hulk on endiselt stabiilselt pisut üle 20 000 pakkumise ja pakkumiste indeks on kõikumas 110 ja 120 punkti vahel. Asetleidnud tagasihoidlikku pakkumiste arvu langust võib seletada sellega, et paljud maaklerid jätsid jõulude ajaks kuulutused pikendamata. Käesoleva kuu jooksul peaks taolised “unustatud” kuulutused pakkumiste hulka tagasi jõudma.

Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad olid hindade tipphetkel aprillis 2007. a. 19 359, aasta tagasi 16 452 ja eelmisel kuul 13 551. Siit näeme, et korteriomanditehingute reaalsed hinnad on langenud tipphetkega võrreldes isegi 30%. Nii tõdeme, et pakkumishinnad on langenud märksa aeglasemalt, kui seda on teinud reaalsed tehinguhinnad.

Tänase kinnisvaraostja üks esmaseid pakkumiste hindamise kriteeriume on hind. Kui hind on vale, siis pakkumisega lähemalt ei tutvuta. See tähendab, et liiga kõrgete pakkumishindadega pakkumised on enamuse ostjate tähelepanu alt väljas. Selleks, et anda tehingu õnnestumisele väikegi võimalus tuleb pakkumine teha “mõistliku” hinnaga.

Mõistlik hind kinnisvarapakkumisele ei peaks lähtuma mitte tehtud investeeringust ja südamesse jäetud soojast jäljest, vaid eelkõige turul konkureerivatest pakkumisest, et nendega võistlemisel edukas olla.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Koolitus Kinnisvara müügikoolitus

Koduomanikud kohtusid omandireformi küsimuses Ivari Padariga

Omanike Keskliit arutas ministriga võimalusi omandireform kõigi osapoolte huve arvestavalt lõpule viia. Kohtumise käigus lepiti kokku ühise ümarlaua korraldamises.

Kohtumine toimus Eesti Omanike Keskliidu(EOKL) taotlusel, kuna Rahandusministeerium on riigipoolne kuraator omandi- ja maareformi küsimustes – selliseid mõttevahetusi on toimunud varemgi.

Ministeeriumi poolt osalesid minister Ivari Padar, omandireformi alane juhtiv nõunik Uku Hänni ja veel kaks nõunikku. EOKL poolt olid kohal juhatuse liikmed Urmas Reinsalu, Peeter Ploompuu, Harri Leppik ja Tiit Ulas.

Päevakorras oli varem kokkulepitult:

  1. Pikaks veninud omandi- ja maareformi kiirendatud lõpetamise küsimus
  2. 1941. a järelümberasujate probleemi lahendamine.

Kohtumise algul rääkis EOKL esitas lühidalt meie seisukohad, mis sisuliselt seisnesid selles, et toetada peaministri kantselei kõige viimast kompromiss-seisukohta – anda omavalitsustele veel viimase võimalusena tähtaeg reformide lõpetamiseks. Selle möödudes võetakse järelejäänud menetlused mingi tsentraalse organi lahendada.

Seisukohale vastas Uku Hänni, kes mõnevõrra üllatuslikult oli vastu peaministri büroo arvamusele, olles vastu igasugusele lõpetamata menetluste võimalikule üleandmisele isegi tulevikus. Põhjenduseks oli tema arvates liigne keerukus. Ka süüdistas ta omanikke reformide lõpetamatuses – keerukad pärimissuhted, vaidlused kaasomanike vahel, soovimatus sooritada maamõõdutehinguid. Ainsa ettepanekuna pakkus ta abinõud, et seatakse sisse tugevam kontroll reformide üle – koos igakvartaalse aruandluskohustusega. Teda toetasid teised nõunikud.

Oma vastuväidetes Tiit Ulas ja Harri Leppik leidsid, et Hänni seisukohad ja ettepanek on ebapiisavad ning hilinenud. On vaja resoluutseid abinõusid. Lühema lisaaja andmine reformide lõpetamiseks oleks tõhusaks motiiviks reformide lõpetamiseks. Eriti Harjumaal ja Tallinnas, kus asub lõviosa lõpetamata menetlustest. Ehkki on teha vaid veidi üle 1% reformidest, on see akuliselt siiski 2800 juhtumit, mis mitmikomandi tõttu võib haarata umbes 10 000 inimest. Avaldati ka kahtlusi, et tagastamist takistavad pärimisprotsessid ja omanike omavahelised vaidlused. Tõenäoliselt pole neid 85% nagu U. Hänni arvab, vaid heal juhul umbes pooltel juhtudel ja miks ei saa neid siis koheselt lahendada. Diskussioon jätkus, kusjuures osapooled jäid oma seisukohtadele.

Päevakorrapunktis 2 diskuteeriti 1941. a ümberasujate probleemi üle. EOKL seisukohad esitas Peeter Ploompuu, kes juhtis tähelepanu, et riigikohus on oma otsusega kohustanud varad tagastada. Kuid Tallinna linnavalitsus lihtsalt eirab riigikohtu otsust. Ta nimetas ebavajalikuks ja lausa riigikohtu lahendiga vastuolus olevaks nõuet pöörduda Saksa valitsuse poole, veendumaks, et reformisubjektid ei saanud oma varade eest kompensatsiooni. Ta andis ministrile ka üle EOKL teesid probleemi lahendamiseks. Ploompuu heitis ministeeriumile ette ka Tallinna Linnavalitsuse soosivas suhtumises – samas viimane aga ignoreerib riigikohtu otsuseid.

Vastuses ministeeriumi esindajad ei nõustunud P. Ploompuu seisukohtadega, eriti linnavalitsuse soosimises. Seejuures nad igati kaitsesid järelepärimise esitamist Saksa valitsusele. Ainsaks ministeeriumi kinnituseks ümberasujate küsimuses jäi, et peale vastuse saamist Saksamaalt tuleb probleem lahendamisele.

Järgnenud küsimustevoorus P. Ploompuu, H. Leppik ja T. Ulas veensid ministeeriumi, et nende tegevus on hambutu ja ebajärjekindel.

Omanikud pidid ka nentima, et kummaski küsimuses ei selgunud õieti ministri enda arvamus, kuigi tõenäoliselt kattus see kaudselt oma nõunike arvamusega.

Siiski tegi ministeeriumi pool lõpuks ettepaneku, et lähiajal nad korraldavad ümarlaua käsitletud probleemide veelkordseks arutamiseks.

Peale kohtumise lõppu konstateerisid EOKL esindajad omavahel, et nõunik Uku Hänni tegevus äratab suuri kahtlusi ja ei ole suunatud heausksete lahenduste saavutamisele omandi- ja maareformi küsimustes.

Ülevaate kohtumisest koostas Tiit Ulas

Koolitus Kinnisvaraturundus

Statistika: põhivarainvesteeringud oluliselt vähenemas

2008. a. III kvartalis kahanesid ettevõtete põhivarainvesteeringud 8,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teeb see investeeringute mahu vähenemiseks 18%. Keskmisest enam vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse-renoveerimisse ning soetamisse.

Hoonete ja rajatiste ehitusse ja renoveerimisse investeeriti 2008. a. III kvartalis eelmisest aastast 23% vähem ehk 3,5 miljardit krooni. Ehitiste ja rajatiste soetamisse investeeriti 878 miljonit krooni ehk eelmisest aastast 19% vähem.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Käsiraamat Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.

Kui ma oleksin kihla vedanud… (11. osa – detsembri kokkuvõte)

Illustratsioon

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Tehingute arv detsembris ei taastunud

Illustratsioon

Novembris langes Eestis ja Tallinnas sõlmitud korteriomanditehingute arv hullumeelselt – languseks aastataguse ajaga oli vastavalt 49 ja 44%. Detsembris tehingute arv ei taastunud – Eestis sõlmiti 851 ja Tallinnas 379 korteriomanditehingut. Samas on aastataguse ajaga võrreldes tehingute arvu languseks “kõigest” 35…36%.

Nii suur tehingute arvu langus on olnud ootamatu ja see on märkimisväärselt allpool prognoositud korteriomanditehingute taset.

Kuivõrd detsember pikkade pühade tõttu oli kinnisvaraturul arusaadavalt üsna passiivne kuu, siis jääb vaid loota, et jaanuarikuu tulemusi mõjutab alanenud euribor ning et tehignute arv siiski vähemalt pisutki tõuseb.

Võrdluseks olgu siin tootud, et näiteks tehingute arvu tipphetkel 2005. aasta novembris tehti Eestis 2915 ja Tallinnas 1389 korteriomanditehingut. See on mitmetes kordades rohkem, kui tänasel päeval.

Hinnalangus endiselt üle 20 protsendi

Illustratsioon

2008. aasta detsembriks oli Eesti korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind 13 551 krooni. Tallinnas oli vastav näitaja 18 986 krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks vastavalt 24 ja 22%. Kui aga detsembrikuised hindu võrrelda tipphindadega 2007. aasta aprillis, siis on languseks 30 ja 29%.

Hinnalangus on olnud üsna sirgjooneline ja seetõttu on see hästi järginud ka sirgjoonelist prognoosi. Nii Eesti, kui Tallinna reaalsed tehinguhinnad on vaid paar protsenti või mõnisada krooni prognoositust allpool. Siiski peab väitma, et prognoos on siingi reaalsusest optimistlikum olnud.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Kokkuvõtet tehes võib tõdeda, et korteriomandite hinnad on liikunud üsnagi täpselt mööda etteantud rada. Langus on olnud aeglane, kuid kindel ja paistab, et hindade stabiliseerumisega läheb veel aega.

Seevastu korteriomanditehingute arv on pakkunud ebameeldiva üllatuse, mis avaldus suure languse näol novembris 2008. Tahaks väga loota, et see langus oli tingitud eluasemelaenude marginaalide äkilisest tõstmisest oktoobris 2008, kus novembriks taas olukord normaliseerus.

Prognoositud ajaperioodi lõpp on lähedal. Hinnaprognoosi osas ei ole tarvidust korrektuure teha. Tehingute arvu osas siiski on vaatamata pikale otsimisele raske leida põhjust, miks tehingute arv kasvama peaks hakkama.

Tehingute arvu kasvule kaasaaitavaks teguriks võiks olla langev euribor, kuid esmalt oleks vaja muuta kinnisvaraostjate meelestatust üdini negatiivsest pisutki positiivsuse suunas.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakoolitus alustab veebruaris

Koolituse ladusama korralduse nimel lükkus kinnisvaramaaklerite koolitusprogrammi algus veeburarisse.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” alustab 02/02/2009. See annab võimaluse huvilistel veel registreeruda. Koolituse aitab maakleritel luua tugevat teadmistevundamenti rasketel aegadel turul tehingute vahendamiseks.

Korrata tasub sedagi, et seekordsel koolitusel on soovijatel kogu koolituse asemel võimalik osaleda moodulite kaupa. See tähendab, et kui kogu koolitus ei ole huvipakkuv, kuid mõne neljast moodulist siiski vääriks osalemist, siis taoline võimalus on täiesti olemas.

Registreerumine ning lähem info koolituse kohta asub veebilehel Kinnisvarakool.ee.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

The Estonian property crash

14/01/2009 ilmus väljaandes The Baltic Times lühiintervjuu Eesti kinnisvaraturust.

Lehe tellijad saavad seda lugeda The Baltic Times veebilehelt.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine

Riigi Kinnisvara ja NCC Ehitus lõid käed Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uue hoone rajamiseks

Täna, 14. jaanuaril 2009 allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam ja NCC Ehitus AS-i juhatuse esimees Toomas Aak Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uue hoone ehituse peatöövõtulepingu.

Rajatava labori- ja büroohoone ehitusmaksumus käibemaksuga on 109 miljonit krooni, hoone ehitatakse Tallinnasse aadressil Rahumäe tee 6 asuvale kinnistule ning see valmib 2010. aasta oktoobris. Seitsme maapealse ja kahe maa-aluse korrusega 10 076,4 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone on projekteerinud AS Amhold.

„Tegemist on olulise riikliku investeeringuga, millel tänast päeva arvestades mitmekordne efekt. Kohtueelse uurimistegevusega tegelejad saavad lõpuks väärilised ruumid, ehitajatele annab see mahukas objekt tööd ja leiba ning riigi kaukasse laekuvad maksud,“ sõnas Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige.

NCC Ehituse ülesandeks on nii hoone kui ka kõigi muude krundile planeeritud rajatiste terviklik väljaehitamine, koos hoone spetsiifikast tulenevate ja selle teenindamiseks vajalike erilahendustega kommunikatsioonide ehitustöödega.

“Läänemereregiooni kaasaegseima kohtuekspertiisikompleksi ehitustöö võitsime Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud riigihanke konkursi korras, millest võttis osa 14 ehitusfirmat. Sedavõrd tugevas konkurentsis tehtud soodsaim pakkumine näitab selgesti, et ettevõte on ehitusturul toimunud muudatustega kiirest kohanenud ja me saame pakkuda teistest turuosalistest paremat hinda,” ütles NCC Ehitus AS-i juhatuse esimees Toomas Aak.“

NCC Ehitus AS on Põhjamaade ühe suurima ja vanima ehituskontserni NCC tütarfirma, kes on Eestis tegutsenud 12 aastat.

RKAS on 2001. aastal loodud Eesti Vabariigile kuuluv 1,46 miljardi krooni suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Fotod

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni

Raudna Põhikooli spordihoone sai Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia

Laupäeva, 10. jaanuari õhtul anti Viljandis Pärimusmuusika Aidas üle
tänavused Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad ja sihtkapitalide aastapreemiad.

Lisaks Eesti Kultuurkapitali
aastapreemiatele anti laupäevasel tseremoonial välja ka sihtkapitalide
aastapreemiad.

Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad said Peep Jänes
Raudna Põhikooli spordihoone – ajaloolise ringtalli ja tänapäevase spordihoone
meisterliku ühendamise eest. Kauni hoone omanikuks ja auhinnale esitajaks on Riigi Kinnisvara AS

Allikas:KULKA

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.10.2017 Kinnisvaraturu ülevaade 2017 aasta III kvartal – VÄRSKE!