Uus Maa: Lasnamäele kerkib mitutuhat ruutmeetrit uut esindus- ja büroopinda

180327 Lasnamäele kerkib mitutuhat ruutmeetrit uut esindus- ja büroopindaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Hammerhead OÜ-ga Tallinnas, Lasnamäel asuva Priisle Äripargi III etapi äripindade pakkumist.

“Suvel algava III etapi ehituse raames kerkib äriparki juurde kaks hoonet, mis suurendab siinse ärikeskkonna pea 50 ettevõtteni,” rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtivmaakler Kristjan Ploompuu. “Uusi hooneid iseloomustab väga esinduslik arhitektuur ja need on projekteeritud, võttes arvesse kõiki kaubandusele omaseid eripärasid. Nii saavad uued hooned esindusliku fassaadi, kust ei puudu juba kaugelt silmatorkav LED valguslahendus ja maast laeni vitriinaknad. Lisaks on äripindadel olemas eraldi sissepääsuga lao- ja büroopind.”

Praegu rajamisel oleva III etapi valmimistähtajaks on 2019. aasta suvi. Uues hoones saavad olema pinnad vahemikus 60-1200 m2, mida on soovi korral võimalik omavahel ka ühendada. Ploompuu sõnul on kiirematel võimalus ka ruumide siseplaneeringus kaasa rääkida.

Priisle Äripark on uus ja jõudsalt arenev kaubandus-, teenindus- ja logistikapark Lasnamäel, mille ehitus sai alguse 2015. aastal ning kus on tänaseks valminud kaks ärihoonet. Rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Äripargi kaks esimest hoonet on koduks 21-le üürnikule.

Arendaja: Hammerhead OÜ
Ehitaja: Eventus Ehitus OÜ
Arhitekt: Ivo Rebane
Üüriinfo: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kristjan-Thor Vähi ehitab Peetrisse 14 kortermaja

180327 Kristjan-Thor Vähi ehitab Peetrisse 14 kortermajaKristjan-Thor Vähi kinnisvarafirma Invego ehitab Tallinna piiril asuvasse Peetri külasse Vana-Peetri elamurajooni, mille 14 maja 135 korterist on 130 juba enne valmimist müüdud.

Kristjan-Thor Vähi sõnul oli aasta tagasi ehitust alustades eesmärk kodud kolme-nelja aastaga realiseerida. “Peame täna sarikapidu ja uus rajoon valmib täies mahus hiljemalt järgmiseks kevadeks. Müük läks mitu korda oodatust kiiremini ning praeguseks on ära ostetud ka need korterid, mille maja nurgakivigi veel pandud pole,” ütles Vähi.

“Peetrist on saanud väga populaarne piirkond ja siin elab juba üle 5000 elaniku. Inimesed ei taha enam üksikut maja lagendikul, vaid pigem kodu terviklikus elamukvartalis, millel on ühtne stiil, tagatud kvaliteet ning ka sarnase silmavaatega elanikud,” lisas Vähi.

Peetri külas on kool, lasteaiad, terviserajad, keskväljak kui ka elamusspordikeskus Spot of Tallinn.

Invego arendab Ülemiste järve kaldal asuvas Peetri külas kaheksast ridaelamu- ja kuuest kortermajast koosnevat Vana-Peetri tervikliku elurajooni. Hoonete arhitektid on Karli Luik ja Martin McLean ning majad ehitab Mitt & Perlebach.

Kristjan-Thor Vähi kinnisvaraarendusfirma Invego tegeleb äri- ja elamupindade arendamisega. Lisaks hiljuti edukalt lõpule viidud Novamaja arendusele on ettevõttel valmimas ridaelamute arendus Tabasalus ja eramuprojekt Viimsis, samuti kuuluvad Invego portfelli Ringtee tehnopark Rae vallas ja Tiskres asuv Lucca Ärimaja.

Vana-Kalamaja tänav muutub atraktiivseks linnaruumiks

www.tallinn.eeTallinna Linnavolikogu otsustas osaleda Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine”.

Projekti hinnanguline kogumaksumus on 2 195 500 eurot, millest projektile taotletav Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 1 819 000 eurot, moodustades abikõlblikest kuludest 85 %.

Projekti raames kaasatakse välisrahastus Vana-Kalamaja tänava ja Jaama platsi arhitektuurivõistluse võidutöö realiseerimiseks. Võistluse võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kavakava OÜ töö nimega „Kasvulava“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke).

„Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, millega luuakse Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Praegune tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus puudub. Eesmärgiks on seatud erinevate liikumisviisidega arvestav, tänaval viibimist soodustav õdus ja atraktiivne keskkond. Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlikke arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele.“

Projekti laiemaks eesmärgiks on tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine läbi viia avatud ja kaasava protsessina. Oma arvamust saab avaldada aasta algul tutvustatud mobiilirakenduse AvaLinn kaudu. Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/avalinn/Jaama-plats-ja-Vana-Kalamaja-tanav

Ober-Hausi Kinnisvara Eesti hinnaindeks 02-2018

Ober-HausTallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste arvu kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning märgata võib üürihindade mõningast langust.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes veebruaris teist kuud järjest. Indeksi langus oli võrreldes eelmise kuuga 2,5%, kuid võrreldes eelmise aasta veebruariga oli indeks 7,3% ja võrreldes hindade tipuga 2007. a 6,0% kõrgemal.

Veebruaris toimus Tallinnas korteritega 773 tehingut, mida oli 4,8% vähem kui jaanuaris, kuid 14% rohkem kui eelmise veebruaris. Uute korterite osakaal oli 30%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,4% ja oli 1 843 eurot ruutmeeter ja võrreldes eelmise aasta veebruariga oli ruutmeetri hind 7,4% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind Nõmme linnaosas 9,4%, Põhja – Tallinnas 3,7%, Haaberstis 3,4% ja Lasnamäel 2,8%. Nõmmel oli tõusu põhjuseks tehingud keskmisest kallimate korteritega, Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Lasnamäel tehingud uute korteritega Staapli, Rehe, Noorkuu, tänaval ja Mustakivi teel.

Pinnaühiku hinnad langesid Pirital 12,5%, Kesklinnas 7,3%, Mustamäel 5,5% ja Kristiines 2,1%. Põhjuseks tehingute arvu vähenemine keskmisest kallimate ja uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta veebruariga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Nõmmel 19,4%, Lasnamäel 18,6%, Kristiines 10,9% ja Põhja-Tallinnas 5,6%. Pinnaühiku hind on langenud ainult Kesklinnas 0,7%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind 5,6% ja oli 1 404 eurot ruutmeeter ning Pärnus langes 8% ja oli 1 150 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 249 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis ja oli 457 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara Eesti korterite hinnaindeks veebruar 2018

Viimane võimalus registreeruda koolitusele “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine”

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel 300x30029/03/2018 toimub koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine”. Koolituse eesmärk on tutvustada, millal antakse projekteerimistingimusi ning kuidas toimub projekteerimistingimuste menetlus.

Koolituse “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” sihtrühm on:

  • projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
  • kinnisvaraarendajad;
  • maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
  • arhitektid;
  • kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
  • maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab:

  • teadmisi projekteerimistingimuse andmise kohta;
  • ülevaate juurdepääsuõiguste tagamisest ja rakendamisest;
  • teadmisi detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise ja üldplaneeringu ülevaatamise kohta;
  • ülevaate planeerijale esitatavatest nõuetest.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,4 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

“Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 29/03/2018 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ober-Hausi Kinnisvara Baltikumi turuülevaade 2018

Ober-HausTutvustame Baltikumi suurima kinnisvarabüroo Ober-Hausi poolt koostatud eelneva aasta turuülevaadet, mis hõlmab regiooni kõiki kolme pealinna – Tallinna, Riiat ja Vilniust – ning kajastab nii elukondlikus kui ärikinnisvaras toimuvat. Maksuteemalised kommentaarid on lisanud rahvusvaheline audiitor-ja konsultatsiooniettevõte PricewaterhouseCoopers (PWC) ning juriidilist poolt katab piirkonna üks tunnustatumaid advokaadibüroosid Sorainen.

Ober-Haus Market Report Baltic States 2018

Swedbank: Trade tensions imperil the global momentum

SwedbankIn the past year, the global economy has enjoyed a strong rebound in global trade. This has contributed to lifting the global economy out of the stagnant growth path that followed the financial crisis. US tariffs and the risk of retaliation, in addition to, in the worst-case scenario, a trade war, are now threatening to derail this positive momentum. These risks also pose a dilemma for central banks aiming to normalise monetary policy. Tariffs and protectionism may push up inflation in the near term, while worsening growth prospects.

Swedbank Economic Outlook Update, March 2018

Statistika: suurte arenduste ehituslubade maht kasvab kiiresti

Tõnu Toompark2017. aastal sai statistikaameti andmete ehitusloa 7947 eluruumi kogupindalaga 700 704 m². Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 32% ja nende pindala 24%.

Hoone tüübiti suurenes kõige enam ehitusloa saanud eluruumide arv 9- ja enamakorruselistes elamutes. 2017. a sai sellistes hoonetes ehitusloa 1204 eluruumi aastataguse 484 eluruumi vastu. Samaväärselt märgatavalt suurenes eluruumide ehituslubade arv 6-8-korruselistes elamutes. Kui 2016. a sai sellistes elamutes ehitusloa 695 eluruumi, siis 2017. a oli vastav näitaja 1161. See teeb aastaseks juurdekasvuks 67%.

Ehitusloa saanud eluruumide arvu olulise suurenemine suurtes hoonetes viitab paljuski sellele, et taolisi ehituslubasid võtavad suured, tugevad, professionaalsed arendajad. Need on arendajad, kelle jaoks ehitusloa väljastamine on vaid üks väike vahepeatus kogu pikemas arendusprotsessis. See omakorda tähendab, et sellistes suurtel projektidel on väga tõsine potentsiaal reaalselt turule tulla. Seda näiteks erinevalt väiksemates arendusprojektidest, kus on suurem hulk ehituslubasid, mis reaalselt ehitusse ei jõua.

Suurte korteriarenduste müüki tulemine on tegur, mis kasvatab pakkumist. See omakorda avaldab survet hindadele, mis niigi vaevlevad suure pakkumise käes.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Eesti Pank: Versobanki sulgemine mõjutab väga vähe Eesti majandust

  • Eesti PankEesti pangandus tervikuna on stabiilne ja tugev
  • Hoiuste maht Versobankis on 1,5% kogu hoiuste mahust Eestis tegutsevates pankades
  • Versobankis hoiustati 253 miljonit eurot, hoiuste mahust 87% kuulub mitteresidentidele

Rahapesuvastaseid reegleid rikkunud Versobanki sulgemisel on väga väike mõju Eesti majandusele ja pangandusele, kuna Versobankil oli marginaalne turuosa ja lõviosa panga hoiustest kuulub mitteresidentidele.

Eesti Panga asepresidendi Madis Müller sõnul pole rahapesuvastaste reeglite pideva rikkumise tõttu suletud Versobank Eestis süsteemselt oluline pank. „Eesti pangandus tervikuna on stabiilne ja tugev. Versobanki sulgemine näitab, et järelevalve Eesti pankades toimib ja Eesti riik ei talu rahapesuvastaste reeglite rikkumisi.“

Versobank oli marginaalse turuosaga pank, mis tegeles peamiselt väljaspool Eestit olevate klientide teenindamisega. Versobankis hoiustasid kliendid eelmise aasta lõpu seisuga ligi 253 miljonit eurot, mis moodustab vaid 1,5 protsenti hoiuste mahust Eestis tegutsevates pankades. Versobanki hoiuste mahust kuulub 87% mitteresidentidele.

“Versobanki tegevusloa tühistamisele eelnesid Finantsinspektsiooni poolt alates 2015. aastast pangas neli kohapealset kontrolli ja ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks. Versobanki sulgemine on sõnum, et rahapesul pole kohta Eesti pankades,” märkis Madis Müller, kes on ühtlasi Finantsinspektsiooni nõukogu liige.

Rahapesukahtlused on viimastel aastatel puudutanud ka Eestis ja Lätis tegutsevaid panku. Finantsinspektsioon tuvastas 2014. aastal olulisi puudujääke Danske Banki Eesti filiaali tegevuses ja tegi 2015. aastal ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Danske selle tegevuse tagajärjel sulges riskantsetele mitteresidentidele suunatud probleemse äriliini. Tänaseks on Danske Bank peakontori tasemel algatanud täiendava sõltumatu uurimise, kus vaadeldakse pangatehinguid perioodil 2007-2015. Hiljuti sattus rahapesukahtluse alla Läti suuruselt kolmas pank ABLV, mille likvideerimine algatati tänavu veebruari lõpus.

Balti riikides on mitteresidentidest ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuseid kõige enam Läti pankades ja kõige vähem Leedus. Läti pankades oli kõrghetkel, 2014. aastal mitteresidentide hoiuste osa 56 protsenti hoiuste kogumahust. 2017. aastaks langes nende osakaal 41 protsendini. Leedus on mitteresidentide pangahoiuste osakaal aga kõigest 2,8 protsenti. Eestis on välismaistest mittefinantssektori ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuste osakaal järjekindlalt alanenud. Kõrghetkel, 2012. aastal oli osakaal 21 protsenti ja 2017. aastaks oli osakaal langenud 8,5 protsendini.

Arco Vara: Makromajanduslikud tegurid ei peegelda elamispindade turu ülekuumenemist

Arco VaraJättes kõrvale meie parasvöötmelise kliima ja kinnisvaraturu kulgemise vahelised seosed ning muu igakuise korterituru numbrimaagia ja vaadates laiemat pilti, ei ole fundamentaalselt Eesti elamispindade turul enam olulisi muutusi vahepealsel perioodil aset leidnud. Vägagi kiire majanduskasvu saatel on ühtlasi kiirenenud laenujäägi kasv, mille juures eluasemelaenude jääk moodustab nominaalsest SKPst ligi 30% siiski juba alates 2013. aastast. Vastav suhe ei ole aga kaugeltki võrreldav näiteks möödunud buumi perioodiga, kus kinnisvaraturu kasvutsükli jooksul eluasemelaenude jääk sisemajanduse kogutoodangusse pidevalt kasvas.

Elamispindade ehk hoonestatud elamumaade ja korterite käive jätkas 2017. aastal netopalkade kogusummasse kasvamist, lineaarne trend on sealjuures jätkunud 2010. aastast saati. Kiire palgakasv hoiab siiski laenukoormuse üleüldist kasvu tagasi. 2006. aastal oli elamispindade käive netopalkade kogusummast 7,5 korda suurem, 2017. aastal jäi vastav suhe aga ainuüksi 3,25 juurde. Netopalkade kogusumma kasvu on soodustanud ennekõike kiire palgakasv ning kasvanud tööhõive, elamispindade käibe kasvu on suurendanud peamiselt uute korterite kasvanud müük ning laiapõhjaline korterituru aktiveerumine Eestis tervikuna.

Elanikkonna eluasemelaenude jäägi kogumaht netopalkade kogusummasse on jätkanud 2011. aastast alanemist, mistõttu elanikkonna laenukoormus ei ole siiski viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Teisisõnu, palgakasv on endiselt püsinud kiirem kui elanikkonna laenukohustuste kasv, mistõttu ei saa kaugeltki rääkida krediidibuumist nagu enne 2008. aastat. Eluasemelaenude käive on eluasemetehingute käibest moodustanud perioodil 2010-2017 pidevalt ligi 65%. Väljastatud laenude osas on jälgitud vägagi ühetaolist regulatsiooni, millest tulenevalt võib jämedalt väita, et keskmine eestlase omafinantseering on 35% soetatavast kinnisvara hinnast ning see ei ole alates 2010. aastast muutunud.

Üldiselt on kiire palgakasvu saatel kinnisvarade hinnakasvu tempo aeglustunud, palgakasv oli näiteks 2017. aasta II ja III kvartalis kiirem kui korteriturul aset leidnud hindade kasv. Üle-riigiliselt on muidugi endiselt laialdased erisused, kuid aktiivseimates piirkondades saab ühe kuupalga eest soetada ühe ruutmeetri elamispinda, mida on juba pikaajaliselt peetud tavapäraseks normiks ning stabiilsuse näitajaks. Näiteks, 2017. aasta III kvartalis kasvas brutopalk aasta baasil 7,3% võrra, mille kõrval Eesti korteriturul oli hinnakasv 7,1%, samaaegselt oli brutokuupalk 1201 eurot ning korteriturul aritmeetiline keskmine hinnatase 1153 €/m2. 2006. aastal sai ühe brutokuupalga eest soetada pelgalt 0,6 m2 elamispinda. Järelturul enimkaubeldavate tüüpkorterite aastane hinnakasv on siiski mitmetes Eesti suuremates linnades tunduvalt aeglasem kui üldine palgakasvu tempo. Korterituru dünaamika on tugevalt kallutatud Harjumaa ja Tallinna suunas, kus näiteks piirkondlikku sissetulekut arvestades on Tartus kinnisvara mõnevõrra taskukohasem kui Tallinnas.

EKÜL: Rekonstrueerimistoetust lootnud korteriühistutel jäi saamata üle 48 miljoni euro toetusraha

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL200 ühistut üle Eesti, kes olid juba alustanud renoveerimistoetuse taotlemist ja teinud selleks vajalikke kulutusi, aimamata, et toetust ei saagi, tõdeti Tartus XVI Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil. Tänasel foorumil esitleti ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) poolt läbi viidud vastavasisulise küsitluse tulemusi.

Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks. Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid, või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.

“Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust,” sõnas EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tema sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks täna valmis taotlema suurimat 40%-list korterelamute rekonstrueerimise toetust. Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Riigi plaani renoveerimistoetuste lõpetamise kohta kritiseeris foorumil teravalt Riigikogu liige ja endine Tartu linnapea Urmas Kruuse (RE), kelle sõnul tuleks vähemalt osa üürimajade projekti rahast suunata neile korteriühistustele, kes juba renoveerimisprotsessiga alustanud ning omalt poolt kulutusi teinud on. “Kindalsti tuleks vanad majad enne renoveerida, kui hakata uusi juurde ehitama,” ütles ta. “Rahuldamata renoveerimisnõudlus ja panustamine üürimajade projekti teeb meid topelt vaeseks.”

Korteriühistute kulutused arvudes:

Küsitlusele vastanud korteriühistute planeeritud rekonstrueerimise kogumaksumus
124 713 074 EUR

Vastanud korteriühistute tehtud kulutused projekteerimisele kokku 1 752 060 EUR

Vastanud korteriühistute tehtud kulutused tehnilisele konsultandile kokku 412 154 EUR

Korteriühistute poolt tehtud kulutused projekteerimisele ja tehnilisele konsultandile kokku 2 164 514 EUR.

Vastanud korteriühistute muud kulutused rekonstrueerimiseks 3 370 965 EUR

Vastanud korteriühistutest 74% planeeris taotleda 40%-list rekonstrueerimise toetust, 20% planeeris taotleda 25%-list rekonstrueerimise toetust ja 6% vastanud ühistutest planeeris taotleda 15%-list toetust (sellele küsimusele vastas 293 vastajat).

TAUST:

Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. “Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Oktoobris toimunud korteriühistute suurfoorumil tegid ühistud ka ühispöördumise valitsusele ja parlamendile, milles rõhutasid korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise olulisust olukorras, kus varasemalt eraldatud rekonstrueerimise toetuse raha on lõppenud. “Tegime ettepaneku eraldada edukaks osutunud meetme jätkumiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal. Kahjuks tehtud ettepanekuga ei arvestatud,” nentis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” soodushinnaga

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Kuni pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “l8cs3w” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 01.04.2018.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Veel viimaseid päevi saab esitada taotlusi Tallinna ajalooliste hoonete restaureerimise toetamiseks

www.tallinn.eeTallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võtab kuni 29. märtsini 2018 vastu taotlusi restaureerimise toetamiseks.

Toetatakse kultuurimälestiste, Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate hoonete, miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete ning üldplaneeringuga määratud väärtuslike hoonete restaureerimist. Toetatakse konserveerimist, algsel kujul taastamist ning optimaalsete säilitustingimuste tagamist.

Toetuse eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine. Restaureerimistoetusteks on eraldatud 200 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Toetust antakse tööde teostamiseks, mida alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

Võrreldes varasemate aastatega on toetuse taotlemisel uuendus. Alates käesolevast aastast saab taotluse esitada iseteeninduskeskkonnas Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemis (aadressil . Uue süsteemi kasutuselevõtt muudab taotlemise lihtsamaks ning kiirendab menetlust. Täpsem info toetuse taotlemise kohta on leitav Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehelt aadressil http://www.tallinn.ee/ehitus/muinsuskaitse-7.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksi aastakasv kiirenes

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 5,4% ja majade hinnad 5,8%.

Korterite hinnad tõusid 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes kahes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 6,4%. Ülejäänud Eestis jäid hinnad samale tasemele.

Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2017

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,3% ja võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 4,9%.

Kolmanda kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 1% ja majade hinnad 2%.

2016. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 5,5% ja majade hinnad 3,5%.

Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 3,8%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 2,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Võrreldavuse tagamiseks on kogu 2017. aasta indeksid arvutatud 1. jaanuaril 2017 kehtinud haldusjaotuse järgi.

Aastaindeksid arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Eesti Pank: Majapidamiste laenukasv kiirenes veebruaris aasta võrdluses 8%ni

  • Eesti PankEesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisingufirmadelt aktiivselt
  • Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis jäi alla 1%
  • Hoiused pankades kasvasid endiselt kiiresti, 2017. aasta veebruariga võrreldes 10%

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisingufirmadelt 2018. aasta alguses sarnaselt eelmise aasta lõpuga aktiivselt. Laenuaktiivsust tõstab ettevõtete mõnevõrra suurem investeerimine ja kodumaiste pangalaenude hea kättesaadavus. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti aasta kahe esimese kuuga ligikaudu 30% suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi. Peaaegu kõikide tegevusalade ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene aastatagusest rohkem. Kõige rohkem anti laene kinnisvara- ja ehitusettevõtetele. Ettevõtete laenuportfell aastaga siiski kahanes, kuna sügisel suunas üks pank osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Seda arvestamata oleks ettevõtete laenu ja liisingportfelli aastakasv olnud 6-7%.

Majapidamiste laenunõudlus püsis suur. Majapidamiste laenu- ja liisingportfelli aastakasv kiirenes 7,7%ni. Varasemast rohkem on võetud nii eluasemelaene kui ka tarbimislaene ja sõlmitud autoliisinguid. Uusi eluasemelaene anti veebruaris 14% rohkem kui aasta tagasi ning eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 6,9%, 7,1 miljardi euroni. Autoliisingu portfell kasvas aastaga 19%. Liisingukasvu on viimastel kuudel muu hulgas kiirendanud 2018. aasta algusest kehtima hakanud muudatus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mis on toonud kaasa ettevõtete sõiduautode ümbervormistamise eraisikute nimele. Arveldus- ja krediitkaardilaenude portfell kasvas, kuid eelmise aasta veebruariga võrreldes kahanes 1,7%.

Uute laenude keskmised intressimäärad on selle aasta alguses pisut tõusnud. Veebruaris antud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3%, mis on sarnane eelmise aasta keskmisega. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli veebruaris 2,6%. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik.

Soodsas majanduskeskkonnas ja madalate intressimäärade mõjul püsib pankade laenukvaliteet hea. Ettevõtete ja majapidamiste üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli veebruari lõpus 146 miljonit eurot ja osakaal kogu laenuportfellis püsis väike, alla 1%. Võrreldes 2017. aasta veebruariga, on viivislaenude osakaal langenud enamiku tegevusalade puhul.

Ettevõtete ja majapidamiste hoogsa laenamise juures on finantspuhvrid jätkuvalt suurenenud. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid aastaga 10%, 13 miljardi euroni. Majapidamiste pangahoiuste kasvu on toetanud sissetulekute kasv. Majapidamiste hoiuseid kogunes veebruaris juurde küll pisut aeglasemalt kui eelmise aasta lõpus, kuid kasvu võib endiselt kiireks pidada. Majapidamiste hoiused pankades kasvasid aastaga 9,4%, 7 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused kasvasid veebruaris aastaga 11%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine