07.05.2018 kiitis Mainor Ülemiste AS nõukogu heaks 2017. aasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruande ning aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 29.05.2018.
2017. aastal tegeles ettevõte eelkõige Ülemiste City arendamisega, sh hoonete ehitamise ja renoveerimise, uute ja kordatehtud pindade väljaüürimisega ning kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega. Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas 2017. aastal 7 686 tuhat eurot (2016: 5 729 tuhat eurot), muud äritulud 1 456 tuhat eurot (2016: 1 765 tuhat eurot) ja puhaskasum 8 522 tuhat eurot (2016: 6 417 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital majandusaasta lõpu seisuga oli 91 937 tuhat eurot.
Kokku investeeriti 2017. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 15 835 tuhat eurot. Laenu võeti 2017. aastal 26 696 tuhat eurot ja tagastati laene 9 569 tuhat eurot. Ülemiste City ärilinnaku jätkuvaks arendamiseks viidi läbi uue 10 000 tuhande eurose võlakirjaemissioni esimene etapp mahus 2 650 tuhat eurot. Emissiooni teine etapp toimus 2018. aasta aprillis.Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli aasta lõpu seisuga 102 070 tuhat eurot ja suurenes võrreldes eelmise aastaga 17 260 tuhande euro võrra.
Mainor Ülemiste AS 2017. majandusaasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruanne on kättesaadav Nasdaq Tallinn veebilehel.
EfTEN Real Estate Fund III AS tegi 2018. aasta mais oma viienda kinnisvarainvesteeringu Leedus, soetades Vilniuses asuva büroohoone Evolution. Büroohoone soetusmaksumus oli koos lisandunud kuludega 9 miljonit eurot. Kontserni kinnisvarahindaja Colliers International Advisors hindas tehingu hetkel kinnistu õiglaseks väärtuseks 10 miljonit eurot. Kinnistu soetamiseks sõlmis fondi Leedu tütarettevõte laenulepingu SEB-pangaga summas 5 850 tuhat eurot. Laenu lõpptähtaeg on 2023. aastal ning intressimäär 2% aastas. Üüritulu Evolution büroohoonest saadakse alates juunist.
Tartu linnas tehti maikuus 176 korteritehingut, mida oli võrreldes aprilliga 36% rohkem ning võrreldes eelmise aasta maiga 22% rohkem. Sarnaselt Tallinnale kasvas turuaktiivsus ainuüksi uute korterite müügi arvelt, mis on viimastel kuudel asunud järjest valmivate arendusprojektide tõttu taas kasvama. Aastatagusel samal perioodil võis ajutiselt märgata väiksemal hulgal uute korterite müüki, mistõttu on hiljaaegu Tartu turuaktiivsus näidanud periooditi võrdlemisi kiiret kasvu. Aastatagune madal võrdlusbaas saab aga juunist läbi, mistõttu pikemas perspektiivis siiski Tartu linna turuaktiivsuse osas ei ole enam olulist kasvu märgata. Korterituru aktiivsust hoiab jätkuvalt ennekõike järelturg, kuid järelturul on tehingute arv nii vähenenud pakkumiste, kehva pakkumise struktuuri, kasvanud hindade kui ka järk-järgult vähenema asunud nooremapoolse ostjaskonna tõttu asunud alanema.
Koolitus “
Kui selle sõnapaari peale tõmbus kulm kipra ja tekkis küsimus, siis võta endale aega umbes kolm minutit, selgitan, mis see õigupoolest on.
Maa-ameti andmetel tehti 2018 I kvartalis Eestis kokku 5243 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes jäi tehinguid 2,7% vähemaks.
2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusis. Kui võrrelda aga viimast nelja aastat, siis väga olulist muudatust eluaseme kättesaadavuses pole toimunud. Eluaseme kättesaadavuse paranemist esimeses kvartalis toetas kinnisvarahindadest kiirem palgakasv. 2018. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna eluruumide hinnakasv 5%-ni aastases arvestuses, pealinlaste netopalga kasv oli aga 11% kõrgem kui aasta varem. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis pidi Tallinna elanik ühe ruutmeetri eest välja käima 1,7-kordse netokuupalga, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav näitaja langenud 1,6-ni.
Silikaat Grupi juht Vello Kunman ja ettevõtja Simar Selezov teevad olulised sammud nõudliku hotellikülastaja mugavuse suunal ning ehitavad Tallinna kesklinna Eesti esimese nutika butiikhotelli.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3 protsenti. Euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala hinnatõus ulatus 1,9 protsendini, mis on viimase aasta kõrgeim.
Kapitel investeerib oma portfelli kuuluvate Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza energiatõhususe parandamisse üle poole miljoni euro. Muu hulgas on Sõpruse Ärimaja nüüd meile teadaolevalt esimene hoone Eestis, kus töötavad nii päikeseelektri- kui koostootmisjaam, mis varustavad hoonet elektriga läbi otseliini.
Viimase tosina aasta jooksul on paljud miljööväärtuslikud puitmajade piirkonnad näinud suurt renoveerimistuhinat ja kinnisvarahindade kasvu. “Lihtsa näitena võib siin esile tõsta Kalamaja Tallinnas ja Supilinna Tartus, aga ka mujal linnades toimub hoogne vanade puitmajade kasutuselevõtt ning uuendamine,” sõnas Lahe Kinnisvara partner ja maakler Tauno Pajuri.
Telli käsiraamat “
