Statistika: põhivarainvesteeringud

Uuendatud graafikud: põhivarainvesteeringud.

2007. a. III kvartalis põhivarainvesteeringud võrreldes aastataguse ajaga suurenesid 15%. Seejuures suurenesid hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse suunatud investeeringud 29%. Samas vähenesid hoonete ja rajatiste soetamiseks tehtavad investeeringut 17%.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kas kinnisvara hinnalanguste aeg möödas? 4 kommentaari

2007. aasta poole pealt alustas enda persoone kiivalt varjav seltskond kinnisvara arendusprojektide hinnalanguste kajastamist veebilehel http://kvkvisuaal.blogspot.com/. Täna lõppev töönädal on üle mitme-mitme kuu esimene, kus meile ei anta teada ühesti arendusprojekti hinnalangusest.

Kui aga kusgail kinnisvaravaldkonnast juttu oli, siis veebilehe kommentaaridesse surus keegi usin tegelane sama veebiaadressi. Veebilehete promoti üsna jõuliselt.

Aga mis siis nüüd toimub – kas hinnalangused on möödanik ja hinnad asuvad taas tõusuteele? Sel nädalal ei ole kalendrisse tulnud ühtegi hinnalangust kajastavat punast täppi?

Palju küsimusi tekib. Kas kinnisvaraarendajad on loobunud hindade langetamisest, sest see ei taga müügiedu? Kas nüüd hakkavad hinnad tõusma? Kas hindade jälgijad on hoopis soojal või külmal maal puhkusel?

Igal juhul näitab kalender, et hinnaalandamiste kõrgaeg oli oktoober-november. Detsembris-jaanuaris on hinnalandusi juba üksjagu vähem.

kinnisvarakrahh

Huumor: Maakler kaupleb hinda

Statistika: ehitus ja eluruumid

Uuendatud graafikud: ehitustööde maht, valminud eluruumide arv ja pind, keskmine uue eluruumi pind, kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind, ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind.

Kommentaar

2007. a. III kvartalis näitas ehitustööde maht veel kasvutempot, kuid kasv on ilmselgelt vähenemas. Tagasiminek eluasemeturul annab 2008. a. kindlasti tunda ka ehitustööde mahus.

Valminud eluruumide maht jätkab tõenäoliselt veel pooleliolevate arendusprojektide arvelt kasvu. Kasvu aeglustumine saab sellelgi turul 2008. aasta jooksul olema enam kui tõenäoline.

Keskmise uue eluruumi pindala on järjest vähenenud. Selle üheks oluliseks põhjuseks on asjaolu, et kogu eluruumide arvust moodustavad suure osa korterid, milledel on võrreldes eramutega suhteliselt väike pindala.

Ehitusloa saanud ja kasutusloa saanud eluruumide keskmise pindala vahe on paljuski põhjustatud sellest, et sageli ei võeta bürokraatia vältimiseks valminud ühepereelamule kasutusluba.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Valminud eluruumide arv ja pind

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmine uue eluruumi pind, m2

Keskmine uue eluruumi pind, m2

Kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind

Kasutusloa saanud eluruumide arv ja pind

Kasutusloa saanud eluruumi pind, m2

Kasutusloa saanud eluruumi pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide keskmine pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide pind, m2

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud eluruumide arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Ära anda 200 000 krooni

Illustratsioon

Uute korterite hinnalangus ja üha suurenev ja suurenev pakkumine on kinnisvaraturule toonud uut tüüpi kliendid. Need on inimesed, kes on aasta või pool tagasi sõlminud kinnisvaraarendajaga ehitusjärgus oleva korteri osas võlaõigusliku lepingu. Ostetava korteri eest on kliendid teinud ettemaksu, mis reeglina on suurusjärgus 10-20% korteri maksumusest.

Ja nüüd hakkab ostetud korter valmis saama.

Tänasel turul, kus elamispindade hinnad on tulnud allapoole näevad pool aastat-aasta tagasi ostu sooritanud inimesed ees terendamas uut võimalust. Nimelt – võimalust loobuda olemasolevast ostetud korterist. Ostetud korterist loobumine tähendab reeglina ka arendajale tehtud ettemaksu kaotamist. Võib arvata, et ettemaksu suurus jääb üldreeglina suurusjärku 150 000 kuni 250 000 krooni, erandjuhtudel võivad summad küündida ka suuremate numbriteni.

Ettemaksust aga ei loobuta asjatult.

Korterist ja seega ka ettemaksust loobumise vastutasuks otsivad need kliendid endale uut elamispinda. Eelduseks on see, et kogusummana saaksid nad sama raha eest rohkem. Sõna „rohkem” võib siin tähendada nii suuremat elamispinda, paremat asukohta, paremat kvaliteeti, soodsamaid halduskulusid tulevikus… Ja üha suurenev pakkumine annab sellise vahetuskauba tegemiseks võimalusi järjest rohkem.Arendajad loomulikult ei ole vaimustuses kui kliendid ostetud korteritest loobuma peaksid. Seda vaatamata asjaolule, et ettemaksu saavad arendajad endale jätta.

Illustratsioon

Ettemaksu leppetrahviks jätmine võimaldab arendajal olla järgmise potentsiaalse ostja leidmisel hinna osas paindlikum. Ehk siis müüdava korteri hinnas allapoole tulla, kuid tänase suure pakkumise juures eelistavad kõik arendajad pigem seda, et saaks korterile reaalse ostja, kes on valmis kogu raha maksma. Lisaks on arendajal kukil istumas pank, kes üsna tähelepanelikult jälgib müügitulemusi ning ootab arendamiseks võetud laenu tagasimaksmist.

Teine asi, mis arendajad nukraks muudab on muidugi asjaolu, et tagasi tulnud korter on pikalt müügipakkumiste nimekirjast väljas olnud. Negatiivne müük ehk juba müüdud korterite pakkumisse tagasi tulemine võib teistes klientides tekitada küsimus – mis sel korteril viga on, et see taas müügis on?

Kui arendajale tagasitulevaid kortereid on palju, siis sellised küsimused aga mõjuvad halvasti mainele ning seeläbi võivad mõjutada kogu projekti müügitempot. Ainus, mis aga korteri juures „valesti” või „kehva” on olnud, on olnud korteri esialgne pakkumise hind.

Arendajad peavad mõistma, et kliendid ei käitu selliselt mitte nende pahast tahtest. Turuolukord lihtsalt on üsna kardinaalselt muutunud ning uued ajad nõuavad vanadel aegadel tehtud otsuste ümbervaatamist. Tuleb tunnistada, et kliendi poolt vaadatuna on halvema kauba parema kauba vastu vahetamata jätmine äärmiselt ebamõistlik samm.

Mida arendajad peaksid sellises olukorras tegema?

IllustratsioonArendajad peavad kindlustama oma tagala, et kohtuda võimalikult väheste korteriostust loobujatega. See tähendab notariaalselt sõlmitud korrektseid lepinguid, kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist ja kvaliteetse toote pakkumist. Kui arendaja suudab neid tingimusi täita, siis tegelikult kliendid ei soovigi ostetud korteritest parema leidmise lootuses loobuda.

Statistika: ehitusmahuindeks

Uuendatud graafikud teemadel ehitusmahuindeks.

Ehitusmahuindeks, 2000. a. = 100

Ehitusmahuindeks, 2000. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Statistika: majandususaldusindeks

Uuendatud graafikud: majandususaldusindeks.

Majandususaldusindeks (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kas langevate hindadega kinnisvaraturul maaklertasud suurenevad või vähenevad? 3 kommentaari

Uute korterite hinnad on langustrendis, tehingute arv langeb ja müügiperioodid pikenevad. Kas sellisel turul maaklertasud suurenevad? Või maaklertasud hoopiski vähenevad? Ilmselge on, et turu kardinaalsete muutuste tingimustes maaklertasud stabiilsena ei püsi.

Kas langevate hindadega kinnisvaraturul maaklertasud suurenevad või vähenevad?Senini reklaamivad maaklerfirmad maaklertasude suuruseks reeglina suurusjärku 3 kuni 5 protsenti vahendatava vara väärtusest. Praktiline elu on näidanud, et kiirete müügiperioodide tingimustes aasta-kaks tagasi võis 5-protsendilist maaklertasu näha vaid maakleri parimates unenägudes. Pigem jäid maaklertasud 2-3% suurusjärku. Mõningatel eritingimustel veelgi allapoole ja erandujuhtudel siiski ka ülespoole – kõik sõltus sellest, millised teenused täpsemalt vahendustasu sisse kuulusid või ei kuulunud.

Nüüd kui müügiperioodid pikenevad ja maaklerite tööjõuressurssi jääb justkui üle võiks arvata, et on olemas surve maaklertasude alanemiseks. Loogika lihtne – kui maakleril tööd ei ole, siis on ta valmis pakkuma oma teenuseid madalama hinna eest. Nii nagu korterite ülepakkumine on viinud korterite hindade langemiseni,

See loogika päris siiski paika ei pea. Erinevalt ülepakkumise rohkel turul pakkumisesolevatest korteritest on maakleritel võimalik turul oma suunitlust muuta. Vägagi tõenäoliselt lahkub 2008. aasta jooksul kinnisvaraturult terve hulk maaklereid – neid, kes soodsa turukonjunktuuri tingimustes on maakleriks hakanud.

Turule jäävad tegutsema alles „tõsised tegijad” ehk need, kes maakleri tööd enda kutsumuseks peavad. Vähesemate oskustega maaklerite turult lahkumisega nö. keskmine maaklerite professionaalsuse tase tõuseb. Professionaalid nõuavad suuremat töötasu. Seega on loogiline, et tõuseb ka nende maaklerite poolt nõutav teenustasu.

Pikenevad müügiperioodid ei anna samuti võimalust maaklertasude alandamiseks. Esiteks ei tähenda pikem müügiperiood seda, et maakler peaks müügitehingu läbiviimiseks vähem tööd tegema. Vastupidi – kindlasti peab pikema perioodi jooksul tööd tegema varasemaga võrreldes rohkem. Teisest küljest tuleb pikemate müügiperioodide ajal vahendatavat objekti pikemalt reklaamida – see jälle tähendab maaklerile täiendavaid kulutusi.

Reklaam ei ole maakleri ainus kuluartikkel. Lisaks reklaamile tuleb teha enam telefonikõnesid (suurenevad telefoniarved), tuleb teha rohkem objekti külastusi (transpordikulud suurenevad), tuleb kasutada parimaid oskuseid ja müügitehnikaid (koolituskulud suurenevad).

Rasked ajad elamispindade müügi turul tähendavad ka seda, et kinnisvaraomanikud peavad optimaalse ajaga tehinguni jõudmise nimel enam oskusteavet kaasama. Teisisõnu tähendab see seda, et kinnisvaraomanikel, kes ise maaklerteenuse turul ei tegutse, on turul raske ise kinnisvara müüa. Seetõttu peavad nad professionaalse teenuse saamiseks pöörduma maakleri poole. Ja siit nõudlus maaklerteenuse järgi tõuseb.

Mis siis kokkuvõtteks. Kokkuvõtteks võib kindlalt väita, et rasked ajad mõjuvad maaklerteenuse turule korrastavalt. Ühest küljest lükatakse turult minema maaklerid, kelle põhioskuseks on kirjavigadest kubiseva kuulutuse portaali panemine. Nende asemel hakkavad tooni andma kinnisvaramaaklerid, kelle töö kohta laituse asemel kiitust kuuleme. Ehk siis suurenevad maaklertasud, mis annavad kinnisvaraomanikele põhjust nõuda senisest märksa kvaliteetsemat teenust.

Ärielu: Eestlased ostavad kinnisvara endistesse sotsmaadesse

Eesti inimesed soetavad kinnisvara põhiliselt Lätis, Bulgaarias, Rumeenias ning soojadel maadel. Kui endisi sotsialismimaid eelistatakse odava hinna pärast, siis päikeserannikule hangitakse kinnisvara puhkusele mõeldes.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark sõnab, et lähim välismaa, kus eestlased on aktiivselt varasid ostnud, on Läti. “Seal on ikka üksjagu eestlasi arendusega tegelemas,” märgib ta. “Samuti on viimasel ajal Bulgaaria ja Rumeenia äärmiseks populaarseks saanud ning veidi on signaale ka Taisse kinnisvara soetamistest.”

Bulgaaria ja Rumeenia puhul toob Toompark esile, et pigem tormavad inimesed sinna kinnisvara ostma mitte elamamineku, vaid äritegemise eesmärgil. “Samas oleks rumal arvata, et sealsetele turgudele ei tule ei sarnast olukorda Eestiga, kus defitsiidi asemel tekib ülepakkumine ja lühiajaline kasumlik investeering muutub pikaajaliseks,” räägib ta. “Inimesed peaksid mõtlema, kuidas kasum tuleb. Olen kuulnud ideid näiteks Ladina-Ameerikas kinnisvara osta, kuid ei kujuta ette, kes tahaks endale elukohta nii kaugele?”

Investeeringu tegemiseks kinnisvarana mujal maailmas peab tundma turgu või omama usaldusväärset partnerit. Toompark nendib, et ka Eestis on palju firmasid, kes on end siin tõestanud ja kellega julgeks tehinguid teha ka kaugemates sihtkohtades.

“Eks ole ju kõigile teada, et mingid kodanikud elavad Hispaanias või Kreekas… tore ju, kui sinna elama kolida, aga samas ei saa ma aru inimestest, kes nii kaugele kinnisvara ostavad ja siis seal suvitamas käivad! Kui kõik puhkused ühes kohas veeta, kas siis igav ei hakka? Ise pigem käiks erinevatel maadel,” arutleb ta.

“Kes on aga otsustanud välismaal kinnisvara soetada, peaks end kindlasti kurssi viima kogu selle riigi majanduse ja kinnisvaraturuga, on vaja olla tark ning teha vahet heal ja kehval äril. Kui on tahtmine äri ajada, tuleb kindlasti mõelda ka mingil hetkel äri lõpetamise peale.”

Korter Türgis 660 000 krooniga

Uus Maa Kinnisvarabüroo on tegutsenud päikeserannikute kinnisvara müügiga juba mitu aastat. Alustades Hispaaniast, on aja jooksul lisandunud palju teisigi välisriike, nagu näiteks Kreeka, Küpros, Türgi ja Belize Kesk-Ameerikas. Uus Maa Kinnisvarabüroo päikeserannikute kinnisvarakonsultandi Marge Ambos sõnul pole välismaale kinnisvara soetamises enam midagi uudset ega keerulist. “See on tulus nii investeeringuna kui ka endale puhkamisvõimaluse loomiseks,” nendib ta.

Hispaania puhul ollakse peamiselt keskendunud Costa Blanca piirkonnale, mille hinnatase on madalam kui näiteks Costa del Solis. Ambos räägib, et vanemad inimesed eelistavad rahulikke ja vaiksemaid piirkondi väikeste linnakeste ääres ning looduslikumat keskkonda, kus kolmetoalise, terrassi ja aiaga korteri hind algab 99 000 eurost ehk poolteisest miljonist kroonist. Nooremad aga eelistavad osta korterit pigem linna, kus palju vaba aja veetmise võimalusi ja lihtne vajadusel korterit välja üürida. Näiteks sadamalinnas Torreviejas on võimalik soetada kolmetoaline merevaatega korter, basseini ja päikeseterrassiga hinnaga 120 000 eurot ehk 1,88 miljonit krooni. Muide, kohalikud pangad annavad kodu ostmiseks laenu umbes 70 protsendi ulatuses ostusummast.

Palju pakkumisi on Kreeta 1040 kilomeetri pikkusel rannikualal. Nii kuldsetel liivadel Pyrgose rannal kui ka tüüpilistes Kreeka külades. Villa tuntud Kamaari liivaranna, kohaliku küla ja kalasadama ligidusse ning oma aia ja privaatse basseiniga saab alates 222 000 eurost ehk 3,5 miljonist kroonist. Küprosel on pärast 2004. aastal toimunud ühinemist Euroopa Liiduga hinnad pidevalt tõusnud, siiani võib Küprose kinnisvara Ambose sõnul oma golfirajatiste, sadamate ja uute lennujaamadega pidada heaks investeerimisvõimaluseks. Mere läheduses, Sinilipuga ranna äärde saab osta kahetoalise korteri aiaosa ja ujumisbasseiniga umbes 99 000 ehk poolteise miljoni krooni eest. Samas on Chrysochou lahe ääres, jalutuskäigu kaugusel Polise linnast võimalik osta neljatoaline villa koos privaatbasseiniga 356 600 euro ehk 5,6 miljoni krooni eest.

Türgis on põhilised piirkonnad Bodrum ja Didim Egeuse mere kaldal. Alates 2006. aasta jaanuarist kehtestati seadus, mis lubab välimaa kodanikul Türgis osta kinnisvara oma nimele ning alates sellest on Türgi kinnisvarahinnad tõusnud viimase aastaga kolmandiku ja rannikualadel isegi poole võrra. Altinkumis algavad kahetoaliste merevaadetega korterite hinnad 42 280 eurost ehk 660 000 kroonist, villa Malaxa mägede jalamil maksab umbes 126 000 eurot ehk ligi kaks miljonit krooni.

Unikaalne võimalus on osta kinnisvara ka sellisesse arenguriiki nagu Belize. See on troopiline oaas, mis asub Kariibi mere südames ning kus leidub eksootilisi loomaliike, maiade varemeid, koski ja vihmametsi. Kolmetoalise maja hind algab 100 000 eurost.

Artikli autor on Gerli Ramler, artikkel on ilmunud ajakirjas Ärielu.

Statistika: keskmine palk, palgakasv, keskmine palk maakonniti

Uuendatud graafikud teemadel keskmise palk, palgakasv ja keskmine palk maakonniti.

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk maakondade kaupa, krooni kuus

Eesti keskmine brutopalk maakondade kaupa, krooni kuus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Head uut aastat!

Jõulud on läbi, aasta on vahetunud. Edukalt!

Head uut aastat kõigile sõpradele-tuttavatele, kinnisvarahuvilistele.

Esimene uus kinnisvaratemaatiline postitus ilmub blogisse juba järgmisel nädalal. Aasta esimeses postituses tuleb juttu maaklertasudest tänase turuolukorra kontekstis.

Järgmisel nädalal näeme!

PS: Endiselt soovitan kõigil edumeelsetel inimestel uudised RSSiga oma arvutisse tõmmata. Säästab aega otsimisest, kas midagi uut on tulnud.

Jõulud kinnisvaraturul

Väljas sajab laia lund, karu magab talveund…

Jõulud ka jõuluunne suikunud kinnisvaraturule kiiresti tulemas. Järgmised postitused, nõuanded, kommentaarid tulemas juba uuel aastal.

Senistele lugejatele-huvilistele soovitan lisada aadress https://www.adaur.ee/index.php/feed/ oma RSS-ide hulka – siis saab uutest postitustest operatiivselt info arvutisse.

Ja seniks kõigile häid jõule ja kena aastavahetust!

Uued väljakutsed kinnisvaramaakleritele – teed tööd ostjaga

Veel aastake-kaks tagasi oli Eesti elamispindade turul defitsiit. Kortereid ei olnud! Need, mida ehitama hakatati, müüdi juba enne maha kui elamu vundmament valmis sai.

Kui kinnisvaraarendajal oli olemas oma müügiosakond, siis oli vahendusteenust pakkuvatel maakleritel arendaja juurde väga raske jutule saada. Arendaja suutis ka ise probleemideta müüa kõik korterid ning vahendusteenuse järele vajadus puudus.

Kui vahendaja leidis kliendi, kes arendaja korterit soovis, siis tekis keeruline küsimus maaklertasude osas. Arendaja ei olnud valmis vahendajale vahendustasu maksma. Nii pidi vahendustasu maakler küsima korteriostjalt. Viimased aga ei ole vahendustasu väga altid maksma.

Niisiis sõltus maakleri edukus arendusprojektide arendamisel koostööst arendajaga. Kui arendajaga koostööd ei olnud, siis ei olnud väga võimalik ka teenust pakkuda.

Tänaseks on olukord pöördunud

Defitsiidist elamispindade turul on saanud ülepakkumine. Klientidehordid on kokku kuivanud ning enne-vanasti kaljukindlalt paigal seisnud või pigem tõusujoones liikunud hinnad on hakanud allapoole liikuma. See nõuab ka maaklerturul uut lähenemist.

Kas nüüd tuleks maaklertegevuses teha kannapööre?

Kannapööre maaklertegevuses tähendab seda, et maaklerid peaksid orienteeruma arendajatel ümber korteriostjatele. Täna ei ole Eesti korteriturul kinnisvaravahendajat, kes lükkaks kliendiga vahendaja ukselt tagasi.

Iga arendaja on valmis maakleri pakkumise vähemalt ära kuulama. Ja valdav enamus arendajaid soovivad maakleriga vähemalt mingisugustessegi läbirääkimistesse astuda. Peaasi, et korter saaks müüdud.

Loomulikult on väheste arendajatega koostööle keskendumine olemuslikult lihtsam kui paljude ostjate püüdmine. Kuid asi ei ole lihtsuses, asi on tõhususes. Korteriostja on see, kelle käes täna on raha ja sinna tuleb töö suunata.

Kust leida korteriostjatest kliente?

Täna tuleb välja võtta märkmik ja esmalt helistada kõik vanad kliendid läbi. Äkki keegi soovib midagi osta? Eks maaklerile olemasolevate kuulutuste peale sissetulevaid telefonikõnesid on kindlasti olemas, kuid kardetavasti mitte liiga palju – nendega tuleb 100-protsendilise pühendumusega tegeleda, sest need inimesed annavad ise märku, et nad on kinnisvara soetamisest huvitatud.

Raskete turutingimuste olukorras muutub oluliseks, kas parematel aegadel on tehtud strateegiliselt õigeid otsuseid ning nähtud ette ja valmistatud ette halvemate aegade tulemiseks. Paljudel vahendusettevõtetel puudub ühtne kliendibaas, igal maakleril on enda kliendid ja neid teistega jagada maakler eriti ei soovi. Ettevõtte kliendiandmebaasi olemasolu, kus on fikseeritud kliendi soovid, võib keeruliste tingimustega turul anda märkimisväärse konkurentsieelise.

Kokkuvõtteks

Parafraseerides Hašekit: „Uus aeg nõuab uusi inimesi”. Turuolukord on muutunud ja nüüd on vaja uusi tegevusskeeme. Vanad lihtsalt enam ei tööta. Turul jäävad ellu need, kes suudavad uute mängureeglitega kohaneda ning muudatusi ette näha. Täna on maaklerteenuse eest makstav raha ostjate käes. Järelikult tuleb töö suunata ostjatele.

Külmutatud suurehitised ootavad paremaid aegu

Paljud Tallinna suurehitused on külmutatud ja ootavad turuolukorra paranemist.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on suurarenduse teemaga lood segased. “Praegu on Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 4500–5000 korterit. See, kes hakkab uut korterelamut arendama, pole vist veel aru saanud, mis toimub!” ütleb Toompark. Tema sõnul käib praegu suur ülepakkumine ning need, kes vähegi olukorda mõistavad, külmutavad oma projektid. Mis kinnisvaraeksperdi väitel aga ei tähenda, et kõik seisma jääb – paljud projektid ehitatakse mingi etapini ning defitsiidi tekkimisel algavad arendused jälle.

“Suurarenduste ettevalmistus käib aga kindlasti edasi sel kujul, et kesklinnas jageletakse endiselt edasi kõrghoonete pärast, valmistatakse nende ehitust ette, ja kui konjunktuur paraneb, alustatakse kohe ehitusega.”

Toompark avaldab arvamust, et “paradiisiks”, nagu kaks-kolm aastat tagasi oli, turg siiski enam ei muutu, kuigi paljud seda ootavad. “Aga igal juhul läheb olukord paremaks, sest turul on praegu ülepakkumine, suur surve hindadele ning tohutu müügitempo alanemine.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna osakonna juhataja Ruben Gornischeff väidab, et informatsioon suurarenduste hääbumisest on ennatlik ega vasta tõele. “Suurarendusi tehakse endiselt, kindlasti aga ei võta suuremaid projekte enam ette väikearendajad ning suuremad ehitajad ja arendajad analüüsivad oma plaane põhjalikumalt,” räägib ta. Gornischeffi sõnul käib ehitus etapiviisiliselt. Mitmed suured arendused on käimas-alustamisel – näiteks NCC Pärnaõue korterelamud Kakumäel, kuhu on kokku planeeritud 48 kortermaja, ning Rabaküla korterelamud Mustamäel, kuhu järgnevate aastate jooksul peaks tulema 1100 korterit. Ka Merko arendab uusi korterelamuid Pärnu maanteel, kuhu tuleb 120 korterit; mitmed projektid on ettevalmistamisel sadama piirkonnas.

Gornischeff lisab, et mõned projektid on siiski külmutatud ning arendajad lükkavad ehitamise alustamist edasi senikaua, kuni turuolukord nende jaoks paraneb.

“Tallinna on lisandumas vaid üksikuid arendusprojekte. Olemasolevad projektid lõpetatakse, kuid uutele aladele ehitustegevust ei planeerita, ehkki näiteks detailplaneering on kehtestatud ning isegi ehitusload olemas,” nendib Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Põhjus on lihtne – konkurents on nii tihe, et vaid üksikud tipptegijad julgevad võtta riski, et raha määramatuks perioodiks arendusprojekti kinni jääb.”

Artikli autor on Gerli Ramler. Artikkel on avaldatu 18/12/2007 ajakirjas Ärielu.

Statistika: notariaalselt tõendatud kinnisvaratehingute statistika

Uuendatud graafikud kinnisvaratehingute kohta.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga, %

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute arv

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Kinnisvara ja vallasvara ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Keskmise kinnisvara-vallasvara tehingu väärtus, 1000 krooni

Keskmise kinnisvara-vallasvara tehingu väärtus, 1000 krooni

Keskmise kinnisvara-vallasvara tehingu väärtus, 1000 krooni, kvartalite lõikes

Keskmise kinnisvara-vallasvara tehingu väärtus, 1000 krooni, kvartalite lõikes

Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kruntide tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kruntide tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Elamte tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Elamte tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Korteritehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Korteritehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Ärihoonete tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Ärihoonete tehingute arvu ja väärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kinnisvara ostu-müügilepingute arv regiooniti

Kinnisvara ostu-müügilepingute arv regiooniti

Kinnisvara ostu-müügilepingute väärtus regiooniti

Kinnisvara ostu-müügilepingute väärtus regiooniti

Kinnisvaratehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga regiooniti, %

Kinnisvaratehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga regiooniti, %

Kinnisvaratehingute väärtuse juurdekasv võrreldes eelmise aastaga regiooniti, %

Kinnisvaratehingute väärtuse juurdekasv võrreldes eelmise aastaga regiooniti, %

Kinnisvaratehingute arv 1000 inimese koha maakonniti, tehingute arv

Kinnisvaratehingute arv 1000 inimese koha maakonniti, tehingute arv

Kinnisvaratehingute väärtus inimese kohta maakonniti, krooni inimese kohta

Kinnisvaratehingute väärtus inimese kohta maakonniti, krooni inimese kohta

Kinnisvaratehingute arv 1000 inimese kohta regiooniti, tehingute arv

Kinnisvaratehingute arv 1000 inimese kohta regiooniti, tehingute arv

Kinnisvaratehingute väärtus inimese kohta regiooniti, krooni inimese kohta

Kinnisvaratehingute väärtus inimese kohta regiooniti, krooni inimese kohta

Kinnisvara ja vallasvara tehingu keskmine väärtus regiooniti, 1000 krooni

Kinnisvara ja vallasvara tehingu keskmine väärtus regiooniti, 1000 krooni

Eluasemeturu aktiivsus: Eluruumide (korterid/elamud) tehingute arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt