Uut kodu ostes tuleb tähelepanu pöörata väga pajudele nüanssidele ja seetõttu jääb maja ümbritseva pinnase seisukord sageli kahe silma vahele, kirjutab Arco Vara maakler Annika Laur.
Kui minna kinnistut vaatama suvel või sügise alguses, mil vett on pinnases tavaliselt vähem, siis jäävad asjatundmatule silmale liigniiskusega seotud probleemid tabamatuks.
Siiski on olemas mõned lihtsad märgid, mis viitavad madalatele niisketele kohtadele või sellele, et vesi tuleb kevadeti kinnistule. Nendeks märkideks on territooriumil kasvavad liigvett armastavad taimed nagu näiteks angervaksad, vesioblikas, harilik kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi, puudest sanglepp ja paju, mis on hästi ära tuntavad ka kinnisvarapakkumistele lisatud fotodelt.
Seega, kui maatükil on tuvastatavad taimed, mis viitavad ohtrale niiskusele, tuleb tulevasel omanikul tõenäoliselt tegeleda kuivendustöödega, drenaaži, kraavide ja tiikide rajamisega ning pinnase täitmisega, mis teatavasti ei ole sugugi odavad tööd. Maapiirkondades eelistatakse seetõttu valida vähema riskiga kinnisvara, mille juures liigniiskusega probleeme ei ole.
Liigniiske pinnas võib olla varjatud puudus
Kui pärast kinnistu ostmist selgub, et suuremate vihmade või pikemate vihmaperioodidega ujutab vesi pinnase üle ja drenaažitorud ning muu kuivenduseks vajalik puudub, siis on tegemist varjatud puudusega, millest eelmine omanik oleks pidanud teavitama.
Müüja võiks seega kindlasti juhtida tähelepanu madalamatele ja vesistele kohtadele, et ostja hiljem ebameeldivalt ei üllatuks ega sooviks hinna üle vaielda või tehingut tagasi pöörata. Praktikas aga on müüjad olnud ausad ning taolisi tehingute tagasipööramisi pole ette tulnud.
Üleujutused hinda oluliselt ei mõjuta
Mõningates piirkondades on nuhtluseks aga suisa üleujutused, mis võivad hoonetele ja varale palju kahju teha. Üleujutusalade kohta leiab informatsiooni Maa-ameti üleujutusalade kaardilt ja samuti on võimalik informatsiooni saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Üllatuslikult ei ole üleujutused nõutud piirkondades kinnisvarahindu oluliselt mõjutanud. Nii näiteks ei ole Tartus Emajõega piirnevatel elamualadel, kus on esinenud üleujutusi, hinnad oluliselt muutunud. Linnades on veekogude äärsed kinnistud hinnatud elamispiirkond ning nende hind püsib vaatamata üleujutusohule siiski kõrgem. Inimesed on lihtsalt üleujutusohust teadlikud ja kindlustavad oma kodud.
Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga.
On saabunud sügisene üürihooaja tippaeg, mil üürikorterite nõudlus oluliselt suureneb. Nõudluse kõrval kasvab ka pakkumine ja see ei lase üürihindadel kerkida, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
Tallinna Linnavaraamet allkirjastas Lasnamäele 75 korteriga Õpetajate Kodu rajamise töövõtulepingu.
Mitmes linnas tõi juulikuu endaga kaasa statistilise keskmise hinna märgatava tõusu. Eeskätt Tallinn, kus keskmine hind oli kuu varasemast lausa 84 €/m2 kohta kõrgem. Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 8% vähem tehinguid ja tehingute koguväärtus langes 1%.
Kinnisvarabürood aitavad sõlmida aastas sadu kokkuleppeid, mis on seotud üürimisteenuse vahendamisega. Tänasel tipphooajal soovib Domus Kinnisvara anda mõned mõtted mõlemale osapoolele, et sünniks hea ja usalduslik lepe, mis igapäevaelus ka nö vett peab.
AS Nordecon alustab septembri algul kahe 15 korteriga elamu ehitust Hane 2 ja 2a kinnistule. Kortermajad on 3korruselised, korda tehakse ka Hane tänava seni korrastamata teelõik. Hooned valmivad Nordecon kontserni omaarendusena.
Eesti panga andmetel väljastati 2016 II kvartalis eluasemelaene 264 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas eluasemelaenude käive 7,9%.
Tallinnas tuleb kortereid hoogsa arendustegevuse käigus üha juurde ning turg on seetõttu juba kerges ületootmise faasis. Palju ehitatakse suure üldpinna ja kõrgema lõpphinnaga kortereid, kuid tegelikkuses on kasvav vajadus väiksemate, ühe-kahetoaliste uute korterite järele.
Kitseküla asumisse Tallinn-Väike jaama vahetusse lähedusse ehitatakse 4-korruseline moodsa arhitektuuri ja A-energiaklassiga kortermaja.
Viimsi Keskust on esimese tegevusaasta jooksul külastatud üle 1,7 miljoni korra ning kokku on sooritatud sel perioodil üle 1,7 miljoni ostu. Keskuse esimese aasta brutokäive oli ligi 24 miljonit eurot. Viimsi Keskus avas uksed Tallinna külje all Haabneemes möödunud aasta augustis.
Juulikuu oli Tallinna korteriturul igati positiivne, sest ülespoole rühkisid kõik olulised näitajad. Samas on selle taga pigem väikese hulga kallite tehingute toimumine kui kogu sektori uus kasv, selgub Center Kinnisvara kuuülevaatest.käsi võtmega
Экономический рост оставался во втором квартале медленным
EstateGuru ühisrahastusplatvormi laenude maht ületas 10 miljoni euro 
