Ehitusfirma AS FKSM muudab nime AS-iks YIT Ehitus

Tänasel erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul otsustasid Eesti ühe suurema ehitusfirma AS-i FKSM aktsionärid muuta ettevõtte ärinime AS-iks YIT Ehitus. Ettevõtte 2004. aasta käive oli 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni.

“Nimemuutus on tingitud soovist ühtlustada kontserni tütarfirmade nimed, sest FKSM kuulub Soome YIT kontserni juba 2001. aastast,” selgitas AS-i YIT Ehitus nõukogu esimees Tiit Kuuli. “Meie klientide jaoks nimevahetus sisulisi muutusi kaasa ei too. Jätkame oma senist tegevust kolmes peamises tegevusvaldkonnas, milleks on hoonete ehitus, inseneriehitus ja kinnisvaraarendus.”

Tiit Kuuli sõnul oli möödunud majandusaasta YIT Ehituse jaoks majanduslikult edukas. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 1,607 miljardit krooni, kasvades aastaga 55%. YIT Ehituse kasum oli möödunud aastal 103,3 miljonit krooni, kasvades aastaga 87%.” Kasumlikkuse tõusu allikaks oli töömahu kasvust tulenev suurenenud efektiivsus,” rääkis Tiit Kuuli. “Lähiaastatel keskendume senisest enam elamuehitusele.”

AS YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin ütles, et ettevõtte käibest moodustas 42% hoonete ehitus, 32%kinnisvaraarendus ja 26% insenerehitus. “Tänaseks oleme teinud enam kui 450 projekti, mille maht ületab 7 miljardit krooni,” lausus Kaido Fridolin. “Meie tugevuseks on lai teenustevalik, mis katab kogu projekti elutsükli.”

YIT kontserni Baltimaade möödunud aasta 2,543 miljardi krooni suurusest käibest moodustas 63% AS YIT Ehitus, mille põhiturgudeks on Eesti ja Läti. AS-i YIT Ehitus Läti tütarettevõtte käive moodustas 2004. aastal 18% ettevõtte kogukäibest.

AS YIT Ehituse aktsiatest kuulub 93,5% Soome ettevõttele YIT Construction Ltd, 5% nõukogu esimehele Tiit Kuulile ja 1,5% juhatuse esimehele Kaido Fridolinile.

AS YIT Ehitus [hääldada: ü.i.t. ehitus], endine AS FKSM, on Eesti üks suurematest ehitusfirmadest, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurima ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004.aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 262 inimest.

Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneerimine lõpusirgel

Tallinna linnavalitusus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Vabaduse väljaku, Harjuoru ja sellega külgneva ala ümberkujundamine esinduslikuks linna peaväljakuks ning vanalinna ümbritseva puhke- ja haljasvööndi osaks ning linna keskosa ja vanalinna parkimisprobleemide leevendamiseks maa-aluste parklate kavandamine, tagades jalakäijate takistusteta liikumise maapinna tasandil.

Peale vastuvõtmist tuleb Linnaplaneerimise Ametil ning Kesklinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek, sejärel esitatakse detailplaneering kehtestamiseks linnavolikokku.

“Loodetavasti saame tänavu kevadel Vabaduse väljaku esindusväljakuks kujundamisega lõpuks ometi algust teha,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

OÜ Alver Trummal Arhitektid poolt koostatud Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatud 10,4 hektari suurusele alale on kavandatud Vabaduse väljaku ning Ingeri bastioni ja Kaarli puiestee vahelise ala alla äripindadega parkla. Samuti näeb detailplaneering ette Ingeri bastioni kõrvale, lahtikaevatavale väljakupoolsele küljele tekkivale alale Vabadussamba püstitamise võimaluse.

Detailplaneering algatati 13. detsembril 2000. aastal, vahepeal on detailplaneeringu lähteülesannet täiendatud. Vanalinna muinsuskaitsealal paikneval alal asuvad arhitektuuri- ja ajaloomälestised ning kaitsealune Harjumäe park.

Pelgulinna rajatakse kaubanduskeskus ja ärihoone

Tallinna linnavalitus kavatseb võtta vastu Pelgulinnas asuva maa-ala detailplamneeringu, mis näeb ette Sõle tänava äärde kaubandus-teeninduskeskuse ja ärihoone rajamise.

Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51 ja 51b kruntide ja lähiala detailplaneering kavandab 1,8 ha suurusele maa-alale kaubandus-teeninduskeskuse ja ärihoone. Detailplaneeringu algatamist taotles Suurlinna AS, detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Planeeritav ala asub Pelgulinna korruselamupiirkonnas. Tallinna üldplaneeringu alusel asuvad Ehte tn 2, Sõle tn 51, 51b krundid perspektiivse magistraaltänava ehk planeeritava Pelgulinna möödasõidutee koridoris.

Planeeringu lahendus arvestab perspektiivse Pelgulinna möödasõiduteega, mis muudab planeeritavad krundid nurgakruntideks.

Planeeritav kaubanduskeksus on madal, ühekordne hoone, millele vastanduvad olemasolev 16-korruseline korterelamu ja teisel pool Sõle tänavat asuv planeeritav üheksakorruseline büroohoone. Kõrghaljastus säilitatakse ja täiendatakse istutatavate puudega.

Põhja-Tallinna valitsus ja halduskogu kooskõlastasid detailplaneeringu ning märkisid, et nõustuvad Sõle tn 48a krundile üheksakorruselise ärihoone kavandamisega.

Peale vastuvõtmist korraldavad linnaplaneerimise amet ning Põhja-Tallinna valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku, millele järgneb detailplaneeringu kinnitamine.

Tallinn alustab Filtri ja Tehnika tänava ühenduse projekteerimist

Linnavalitsus kiidab heaks Tallinna Kommunaalameti projekti “Tehnika ja Filtri tänava ühendustee projekteerimine ja Struktuurifondide projektitaotluse koostamine” ja annab Tallinna Kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile volituse projekti allkirjastamiseks.

Abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul on Filtri ja Tehnika tänava ühenduse projekteerimine oluline osa Peterburi tee, Tartu mnt., Järvevana tee liiklussõlme rekonstrueerimisest, millega kaasneb kogu linna läbiva magistraaltee väljaehitamine. “Esimese etapina taotleb linn Filtri ja Tehnika ühendustee projekteerimise rahastamist Euroopa Struktuurfondidest ja järgmise sammuna esitatakse Euroopa Struktuurifondidele taotlus selle teelõigu ehitamise rahastamiseks,” selgitas Aaviksoo.

Tallinna tänavavõrgu arengukava näeb linnale oluliste magistraalteede rajamiseks ette Euroopa Liidu finantsvahendite ning riigieelarveliste vahendite kaasamist.

Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud määruse “Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine” kohaselt ei vasta tänane Tallinna teedevõrk kasvavale liikluskoormusele, seda eriti kesklinnas, kus teede ja tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud. Selle kitsaskoha kõrvaldamisele aitab määruse kohaselt oluliselt kaasa Tehnika ja Filtri tänava ühendustee rajamine, mis suunab linna läbiva liiklusvoo kitsastelt kesklinna tänavatelt sildade ja viaduktidega kaasaegsele magistraalile.

Tehnika ja Filtri tänava ühenduse projekteerimise kogumaksumus on 2 110 000 krooni, millest linn kaasfinantseerib 640 000 krooni.

Õismäe polikliiniku kõrvale plaanitakse uushoonestust ja puhkeala

Tallinna linnavalitsus algatab kolmapäeval Õismäe polikliinikuga külgnevate kinnistute detailplaneeringu koostamise.

Ehitajate tee 129, 131, 133, 133a, 133c ja 137 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada 3,9 ha suurusele maa-alale kuni üheksakorruseline elamu- ja ärihoone ning kuni viiekorruseline juurdeehitus polikliinikule, lahendada alal autode parkimine ning näha ette elamuid teenindava puhke- ja virgestusala rajamise võimalus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS FKSM. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõudmisel koostas K-Projekt AS detailplaneeringu eskiisi, mille on kooskõlastanud Haabersti linnaosa valitsus, Tallinna Maa-Amet, Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet ning Tallinna Kommunaalamet.

Tallinna üldplaneeringu põhjal asub planeeritav ala korruselamute alal, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Ehitajate tee on kujunenud linnaosa tähtsusega ärifrondiks, Tallinna üldplaneeringuga on Ehitajate tee äärne ala kavandatud ettevõtluse arenguvööndiks, mis ühendab Haabersti ja Kadaka piirkonnakeskusi.

Tutvustatakse Pirita tee äärse ala arenguideid

Teisipäeval, 15. veebruaril kell 17 tutvustavad linnaplaneerijad ning planeeringute autorid Eesti Näituste messikeskuse konverentsisaalis (Pirita tee 28) Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala tulevikuvisioone.

Avalikul esitlusel ja arutelul oaleb ka abilinnapea Ülle Rajasalu. Eelnevalt oli kõigil huvilistel võimalik tutvuda arhitektide nägemusega Pirita tee äärse ala tulevikust Pirita linnaosa valitsuses ja Kesklinna valitsuses.

“Edasiste sammude tegemisel pean avaliku arvamusega arvestamist väga oluliseks,” ütles Rajasalu. “Elanike ja ettevõtjate kaasamine sellele alale õige lahendi leidmiseks on ääretult oluline.”

Tallinna Linnaplanerimise Amet tellis mullu kevadel Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala kohta linnaehitusliku analüüsi kolmelt arhitektuuribüroolt – OÜ R-Konsult, AD Ansambel OÜ ja Rein Murula OÜ.

Linnaplaneerimise amet koostab tööde positiivsetele külgedele tuginedes ala hõlmava ehitusmääruse.

Maarjamäele tuleb 350 korteriga uuselamurajoon

Kinnisvaraarendusfirma Onix Invest alustas Piritale Maarjamäe elamurajooni korterelamute rajamist. Paari aasta jooksul kerkib Kase tänavale 4 viiekordset ja Tohu tänavale 9 kolmekordset korterelamut. Kokku valmib 350 kaasaegse planeeringuga korterit.

Uued elamud asuvad kesklinnast kõigest 10 minuti autosõidu kaugusel. Lisaks vaiksele looduslikult kaunile piirkonnale, on asukoha eeliseks kindlasti ka mereranna lähedus.

Viiekordsete elamute soklikorrusele on planeeritud panipaigad ja eraldi sissepääsuga köetavad garaa_id.

Esimene maja müük on juba alanud. Elamu valmib oktoobris 2005. Korterite ruutmeetri hind algab 14 000 kroonist.

Järve Keskusest on saanud Eesti suuremaid sisustuskaupade ostukeskus

Kaks ja pool aastat tagasi avatud Järve Keskuses on täna üle poole renditavast pinnast mööbli, sisustus- ja ehituskaupade all. “Edasipidi kavatseme sisustuskaupade osa veel suurendada,” märkis Järve Keskuse direktor Vello Lokk.

“Eesmärgiks on saada Eesti suurimaks sisustuskaupade ostukeskuseks, kus klientidel on võimalik kiirelt ja mugavalt saada kõik vajaminev oma kodu ehituseks, remontimiseks ja sisustamiseks ühest kohast.” sõnas Vello Lokk.

Järve Keskuses on Eestis sellised tuntud mööbli, ehitus- ja sisustuskaupade kaubamärgid nagu Harju Elekter; Viking Window; Silikaat hulgimüük, mis müüb telliseid, kuivsegusid ja liiva; Aatriumi mööblipood; Mööblifurnituur; Andrese Klaasisalong; Skano mööbel (Viisnurk); Key Ehituskaubad;Tarmeko Common jms.

“Tänaseks on Liivalaia tänava ja Järve Keskuse vahelisest alast Pärnu mnt-l välja kujunenud “sisustuse, ehituse ja mööbli koridor”, mille äärest võib leida kõik vajaliku kodu sisustamiseks ja remontimiseks,” lisas Lokk.

Järve Keskuse eeliseks võib pidada soodsat asukohta Pärnu ja Viljandi mnt ristmikul. Lähedal on Tammsaare tee pikendus ja uus Järvevana tee, mis tagavad, et kõikidest linnaosadest ja teistest Eesti linnadest tulijatel on lihtne keskusesse jõuda.

Järve Keskus asub 8-hektarilisel maalalal. Territooriumil ja peahoones on kokku üle 80-ne kaupluse ja 6 söögikohta . Järve Keskust külastab päevas keskmiselt 21 000, aastas ligi 7 miljonit külastajat. Keskuse tasuta parklas on 1200 kohta, millest 280 asub maa all.

Mustamäe saab üldplaneeringu

Tallinna linnavolikogu võttis vastu Mustamäe linnaosa üldplaneeringu, mis tagab linnaosa sihikindla ja tervikliku arengu. Abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul seab üldplaneering linnaosale selged ruumilised arengusuunad ning annab nii elanikele kui ka ettevõtjaile kindlustunde. “Mustamäe saab üldplaneeringu linnaosadest esimesena,” ütles Rajasalu. “Valmimisjärgus on Nõmme ja Pirita üldplaneering ning algatamisel Kristiine, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna üldplaneering.” Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek. Üldplaneeringu menetlemine lõpeb selle kinnitamisega linnavolikogus.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks seatud linnaosa muutmine kõigile elanike gruppidele atraktiivseks elukeskkonnaks, tagamaks linnaosale stabiilsearvuline või mõõduka kasvuga püsielanikkond.

Mustamäe linnaosa üldplaneering on kooskõlastatud kõigi lähteülesandes nõutud ja Harju maavanema poolt täiendavalt määratud ametiasutustega.

Planeeringu koostamisel on tuginetud säästva arengu printsiipidest tulenevatele põhimõtetele:
– töö- ja elukohtade tasakaalus paiknemise ning kodulähedase teenindusvõrgu ja puhkevõimaluste tagamine;
– ettevõtlusele paindliku muutumise ja maakasutusintensiivsuse suurendamise võimaldamine;
– ühistranspordi ja kergliikluse kui keskkonnasäästlike transpordiliikide eelisarendamine;
– haljastute-puhkealade säilimise tagamine ja ühtseks võrgustikuks ühendamine;
– ajaloolist väärtust omava vabaplaneeringulise elurajooni üldilme ja planeerimispõhimõtete säilitamine ning optimaalsete küttemooduste kasutamine.

Mustamäe on terviklikult väljaarendatud, mõõduka hoonestustiheduse ja rikkaliku haljastusega atraktiivne linnaosa, kus on tihe lasteasutuste võrgustik, väljaarendatud tehniline infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus kesklinnaga. Linnaosa olulisust rõhutavad suured asutused, nagu Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti suurim haiglatekompleks.

Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad võimalused elamuehituseks ja ettevõtluse arendamiseks, määratud alatised haljastud ja puhkealad, kavandatud kogu linnaosa kattev ja naabruskonnaga ühendatud jalgrattatee võrgustik, reserveeritud maa Tammsaare tee laienduseks ja piiritletud Tammsaare tee äärne arendusvöönd kui atraktiivne ala äri- ja osaliselt elamuehituse arenguks ning reserveeritud võimalus trammitee rajamiseks Sõpruse puiesteele, Mustamäe olemasolev paneelelamupiirkond on kavandatud säilitada vabaplaneeringulise parklinnana, mille tihendamist täiendava hoonestusega pole reeglina ette nähtud.

Suuremate piirkondade kaupa on määratud üldised hoonestuse ja linnakujunduse põhimõtted. Üldplaneering määratleb linnaosa üldised maakasutustingimused ning on ka aluseks avalikult kasutatavate riigi omandis olevate maade munitsipaalomandisse taotlemisel.

Selver sõlmis kavatsuste protokolli Tirsi kauplusteketi opereerimiseks

Eile, 9. veebruaril sõlmisid Eesti kapitalil põhinev jaekaubanduskett Selver ja Tartu suurim kauplustekett Tirsi kavatsuste protokolli, mille kohaselt Tirsi kolmes Tartus asuvas kaupluses ja Tirsi tulevastes Tallinna ja Pärnu kauplustes hakkab opereerima Selver.

Pooled loodavad tehingu lõpuni viia lähema kolme kuu jooksul, tehingu üksikasju kommenteerivad pooled peale müügi- ja üürilepingute sõlmimist.

“Selveri eesmärgiks on olla üle-eestiline jaekaubanduskett – Tartu on Eesti suuruselt teine linn, kus Selver pole siiani olnud esindatud,” selgitas AS-i A-Selver juhataja Ain Taube. “Selveri supermarketite avamine Tartus mõjub kindlasti elavdavalt kohalikule jaekaubandusturule. Tirsi kauplused koonduvad peale tehingu toimumist Selveri kaubamärgi ja kontseptsiooni alla.”

“Tirsi on suutnud üles ehitada eduka ja populaarse kauplusteketi,” sõnas Ain Taube. “2005. aastast on Selveri jaoks kujunemas laienemiste aasta – täiendavalt avame kauplused Võrus ja Valgas ning ühe kaupluse Tallinnas Sõle tänaval.”

Tirsi Grupi juhatuse liige Toomas Määrits ütles, et Tirsi on saavutanud 9 aastaga

Tartumaal arvestatava, ca 30%-se turuosa. “Usun, et tehing on kasulik mõlemale osapoolele, sest Selver saab hea stardipositsiooni Lõuna-Eesti turul ning meie saame jätkata ja laiendada kinnisvaraarendust,” lisas Toomas Määrtis.

9. veebruaril allkirjastasid AS A-Selver, AS Tirsi Kinnisvara Haldus ja peamiselt Tartu jaekaubandusturul tegutsev OÜ Tirsi Grupp kavatsuste protokolli, mille kohaselt peavad pooled läbirääkimisi Tirsi Grupile kuuluvate Tartus asuvate supermarketite opereerimisõiguse ning selleks vajalike ettevõtte varade ja õiguste omandamiseks.

AS A-Selver kavandab sõlmida AS-iga Tirsi Kinnisvara Haldus üürilepingud supermarketite opereerimiseks: Tartus aadressidel Turu 37a, Kalda tee 43 ja Ringtee 76/78; Pärnus Suur-Jõe 57 ja Tallinnas Mustakivi tee 3a. Pooled kavatsevad tehingu lõpule viia kolme kuu jooksul kavatsuste protokolli allkirjastamise hetkest, mille toimumise peab eelnevalt heaks kiitma ka Konkurentsiamet.

Selveri https://www.selver.ee/ ketti kuulub hetkel 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes – Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Sellel aastal avab Selver veel kolm kauplust – Vilja Selveri Võrus, Valga Selveri ja Selveri Tallinnas Sõle tänaval. Selveri super- ja hüpermarketite kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selver annab tööd 1070-le inimesele. Ettevõtte 2004. aasta käive oli 1,47 miljardit krooni.

Tirsi Grupp ) on asutatud 1995. aastal. Ettevõtte tegevusalaks on esmatarbekaupade jae- ja hulgimüük. Tänaseks opereerib Tirsi Grupp Tartus kolme supermarketiga. Ettevõte annab tööd 420-le inimesele. OÜ Tirsi Grupp 2004. aasta auditeerimata brutokäive oli 613 miljonit krooni.

Ehituslepingu sõlmimine

AS Tartu Veevärk sõlmis 09.02.2005 AS Merko Ehitus ja AS Skanska EMV firmade konsortsiumiga ehituslepingu Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Lepingu maksumus on 18 490 609,59 eurot (ca 290 000 000 krooni) millele lisandub käibemaks.

Tööde teostamise tähtajaks on 2006. aasta detsember.

Linnaplaneerijad tuvastasid võltsingu

Tallinna Linnaplaneerimise Amet tuvastas omaniku poolt läbivaatamiseks ja ehitusloa saamiseks esitatud võltsitud projekti.

Projekt näeb ette Haabersti linnaosas aadressil Tanuma 29 asuva üksikelamu rekonstrueerimise hosteliks, projekti koostajaks on tiitellehel märgitud arhitekturibüroo Eek & Mutso. “Väidetavalt on projekti koostanud arhitekt Leili Mutso,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. “Ent sellenimelist arhitekti ei eksisteeri. Samuti on projektiga tutvunud arhitektid Margit ja Loore Mutso kinnitanud, et see projekt ei ole koostatud arhitektuuribüroos Eek & Mutso.”

Arhitektuuribüroo esindajad tõdesid, et Eek & Mutso koostas umbes kaheksa aastat tagasi nimetatud aadressile ülesmõõtmisprojekti esmärgiga seadustada olemasolevas elamus tehtud muudatused. Hoone pidi jääma elamuks. Ülesmõõtmisega tegeles Loore Mutso. Projekti kooskõlastamine jäi vastavalt kokkuleppele omaniku ülesandeks.

“Linnaplaneerimise ametile esitatud pansionaadiprojekti koostajaks märgitud Leili Mutso allkiri meenutab Loore Mutso allkirja, ent Loore Mutso pole sellel projektile alla kirjutanud, samuti pole Leili Mutso nimelist inimest kunagi meie büroos töötanud,” kinnitab arhitektuuribüroo Eek & Mutso.

Kinnistu omanik Anatoli Lukin tunnistab seletuskirjas, et kirjutas projektilehtedele “tema poolt alla”. “Lootsin, et siis läheb asjaajamine kiiremini,” põhjendas Lukin. Ühtlasi kinnitas ta, et “ei muutnud arhitekt Loore Mutso poolt tehtud projekti.”

Menetlusse võeti eluruumide erastamise seaduse täiendamine

Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt menetlusse võetud valitsuse 7. veebruaril algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) näeb ette võimalust erastatud eluruumide omanikel seada korterimandid ja koormata korteriomandeid avalik-õigusliku reaalkoormatisega. Eelnõu täiendab seadust selliselt, et annab korteriomandite seadmise võimaluse ka isikutele, kes senini ei saanud eluruume erastada ja korteriomandeid seada, kuna vaidlus eluruumide erastamise üle ei olnud veel lõppenud. Samuti määrab riigi esindaja avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. veebruaril algatatud notariaadialaste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE) eesmärgiks on vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus, tagada notariteenuse kättesaadavus ka majandusraskustes isikutele ning teha isikutele digitaalallkirja kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Ida-Virumaal investeeritakse kinnisvarasse üle kahe miljardi krooni

Jõhvist on viimaste aastaga kujunenud Ida-Virumaa administratiiv-, finants-, kaubandus- ja teeninduskeskus. Järgneva kolme aasta jooksul planeeritakse siin ehitusinvesteeringuid nii avalikus- kui ka erasektoris kokku üle kahe miljardi eesti krooni.

“Kogu Ida-Virumaa jaoks oli eelmine aasta murranguline mitmes eluvaldkonnas. Möödunud aastal oli kinnisvara- ning ehitusinvesteeringute osas tegemist ettevalmistava perioodiga ning suuremad muutused ootavad ees järgmisel paaril-kolmel aastal,” ütles üks Ida-Virumaal keskregiooni kinnisvaraseminari korraldajatest SA Jõhvi Tööstuspark direktor Teet Kuusmik.

Ida-Viru maavanema Ago Silde sõnul on maakonnas viimastel aastatel toimunud investeeringute buum. “Investeeritakse elamuehitusse, tööstus-kinnisvarasse, hotellidesse, ettevõtlusesse ja infrastruktuuri. Ainuüksi Sillamäe sadamas ehitatakse miljoni-pooleteise krooni eest päevas.”

Eelmise aasta suurematest kinnisvarasse tehtud investeeringutest võib nimetada Narva Hotelli. Alustati aga mitme uue kinnisvaraprojektiga: Jõhvi kontserdimaja, Toila termid, Mäetaguse mõisahotell. Toila vallas käib liti 40 eramaja ehitus.

Täna on Jõhvi linnast kujunenud Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval üks neljast regionaalsest tõmbekeskusest Eestis. Selleks, et tutvustada linnas ja maakonnas toimuvat, korraldab Jõhvi Linnavalitsus koostöös Ettevõtluse Arengu Agentuur OÜ-ga ning Jõhvi HKT Keskus OÜ-ga kinnisvaraarengu teemalise seminari “Jõhvi kinnisvara täna ja homme”. Seminar toimub 10.veebruaril Jõhvi Linnavalitsuse suures saalis.

Seminari eesmärgiks on tutvustada muutusi Ida-Virumaa keskrajoonis ja saavutada informatsiooni läbipaistvus ning adekvaatsus Jõhvi linnas toimuva kohta.

Koos Kohtla-Järve linnaosadega ja lähivaldadega elab Jõhvi ümbruses täna umbes 70 000 elanikku. Arengu ilmekaks näiteks on see, et 2004.aastal tõusid korterite hinnad Jõhvis keskmiselt 50 protsenti. Käesoleval aastal on oodata hindade jätkuvat tõusu, mis toob kaasa investeeringud uutesse eluasemetesse.

Kakumäe metsaalad võetakse kaitse alla

Haabersti linnaosa valitsus algatab Kakumäe rohealade teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on kindlalt ära määrata metsa- ja pargialad, kuhu ehitustegevust ei lubata.

“Kakumäe ja ümbrus on arenevad piirkonnad, kus on kinnisvaraarendajatel hulgaliselt ehitamisplaane,” ütles linnaosavanem Taavi Rõivas: “Enne ehituslubade väljastamist on hädavajalik kokku leppida mängureeglites ehk määrata ära kohad, kuhu võib ehitada ja kuhu mitte.”

Rõivase hinnangul on kaitse alla kavas võtta järgmisel aastal korrastatav Kakumäe rannapargi ala, suur osa Vabaõhumuuseumi vastas asuvast metsast ja rabast ning osa Kakumäe tipust. Lisaks veel rida väiksemaid metsatukkasid. “Eriti kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõik mereäärsed alad – oleks ju mõeldamatu, et mereäär jääks elanikele suletud tsooniks,” lisas Rõivas.

Linnaosavanema sõnul korraldatakse Kakumäe rohealade teemaplaneeringule avalik arutelu, kus antakse piirkonna elanikele võimalus oma ettepanekuid teha. Samuti kooskõlastatakse teemaplaneering linnaosa halduskogu, riigi ning linnaplaneerimisametiga. Planeeringu kinnitab linnavolikogu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara täiendkoolitus