Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 12/09/2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvarakoolis toimub 12/09/2016 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning prognoosida tuleviku trende. Antakse ülevaade nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning analüüsitakse hetkelist uusarenduste turgu.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõigile kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista ning teha otsuseid tuginedes adekvaatsele turuinfole.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 12/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

UK votes to leave EU – impact on the Baltic countries

SwedbankWith 52% of UK voting to leave over 48% wishing to stay in, history is being made as we speak, and the United Kingdom will be the first country to leave the EU since its formation.

As we expected, the Brexit decision brought about the drop in stock markets, pound weakened sharply, whereas the safe heaven currencies, like US dollar, Japanese yen and Swedish krona strengthened.

The European countries’ leaders have overwhelmingly stated disappointment over the referendum results, yet the will of the UK people must be served and referendum results delivered. David Cameron has decided to resign and passed the responsibility to submit the UK’s exit decision to the EU to his successor. This can happen in September or even in October and only then the exit procedure can start. The process could take minimum two years, with the full trading relationship with the EU and fix trade deals with non-EU countries and free movement of workers, EU legal framework being the main focuses of the negotiations. Therefore, the period of uncertainly can be relatively lengthy.

The EU referendum decision has caused turmoil in the Britain’s politics, as well. In addition to the resignation decision of the PM, the opposition Labour party has fallen to the crisis. Currently, the UK seems to be out of a strong political leadership to reassure markets about the direction the country is planning to take.
What does the UK EU exit mean for the Baltic countries?

The short term impact of Brexit on the Baltic countries is limited. Volatility in financial markets is largely irrelevant for most Baltic companies as they do not raise capital in them. Governments have no urgent need to borrow from international markets over the next coming months. Households have relatively little financial assets, thus they are also little affected by the falling stock prices. The negative influence on investments and consumption could be felt if volatility and uncertainty remains for longer than just a few weeks.

In principle, the impact of the Brexit to the Baltic countries depends on, what form of cooperation the UK will choose or will manage to negotiate. Negative medium term impact could be felt if Britain fails to leave orderly and join the European Economic Area and Single Market (similar to Norway) or negotiate conditions for free trade agreement with the EU (eg. Switzerland). The worst case would be if the UK trade will proceed merely according the WTO rules, with tariffs on services and on certain goods. Great Britain is an important trade partner for the Baltics (5-7% of total trade in goods go to the UK) and it is of our interest to preserve the free trade with this country.

The biggest risk from the Brexit is related to the long term future of the EU. Is this the end of integration and the beginning of fragmentation of Europe? Will more countries decide to leave? There is high uncertainty, but for now we believe that we will avoid this scenario – the stakes are high and there is mutual interest for continued political and economic cooperation in Europe. However, the Brexit decision will be a difficult challenge for the UK unity. The Scottish National Party has declared that they will do whatever they can to block the UK’s exit from the EU or will re-initiate referendum for leaving the UK and will start negotiations to join again with the EU as an alternative.

The Brexit is expected to have negative impact not only on the UK economy, but on many other EU countries, as well. The Baltic countries can withstand this period of uncertainty and the possible weakening of the foreign demand paying even more attention on vigorously improving competitiveness of their products and services, raise productivity and keep their public finances under strict control.

Statistika: elanike arvu suurenemine toidab pealinna kinnisvaraturu aktiivsust

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvaraturu ja Eesti majanduse kui terviku vaieldamatu valupunkt on rahvaarv. Jäädes kinnisvaraturu-keskseks peab tõdema, et Tallinna-Harjumaa kinnisvaraturu aktiivsuse taga on muude tegurite seas vaikne, kuid kindlana püsinud rahvaarvu suurenemine.

2016. aasta alguses oli statistikaameti andmetel Harjumaa elanike arv 570 000, kelledest tallinlasi oli 423 000.

Pealinna ja selle ümbrise rahvaarv kasvab muude Eestimaa piirkondade arvelt. Tallinnast-Harjust ja üksikutest muudest tõmbekeskustest väljaspool rahvaarv väheneb. See vähendab elamispindade nõudlust ja väheneva nõudluse kuid püsiva pakkumise tingimustes kaotab kinnisvara väärtust.

Maapiirkondadest pealinna suunas liikuvad inimesed kasvatavad nõudlust nii elamispindade üüri- kui ostu-müügiturul. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvarapakkumine läbi aktiivse arenduse hoo sisse saanud. See on aidanud hinnatasemetel püsima jääda ning hoidnud kinnisvara kättesaadavuse paigal.

Rahva arv Eestis

Rahva arv Eestis

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist

Eesti Pank

  • Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas mais pikaajaliste laenude toel aasta võrdluses 7%
  • Uusi eluasemelaene väljastati 2016. aasta märtsist maini ligikaudu sama palju kui aasta tagasi
  • Majapidamiste hoiuste maht jätkas kiiret, 7% aastakasvu

Nagu ka eelmistel kuudel, kasvasid Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenud ja liisingud mais suhteliselt kiiresti, aasta võrdluses 6%. Kasvu panustasid nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenud. Kuuga suurenes Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisinguportfelli maht 130 miljoni euro võrra, 16,4 miljardi euroni.

Ettevõtete laenud ja liisingud jätkasid mais kiiret kasvu. Laenude ja liisingute kogumaht suurenes aastaga 7% ning seda toetas peamiselt pikaajaliste laenude kasv. Uusi pikaajalisi laene on ettevõtetele sel aastal väljastatud keskmiselt 220 miljoni euro eest kuus, mida on neljandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Laenukasvu on panustanud enamiku tegevusalade ettevõtted, kõige enam aga tööstus- ja kinnisvaraettevõtted. Ettevõtete pikaajaliste laenude ulatuslikum väljastamine võib olla märk investeerimisaktiivsuse kasvust. Sellele on viidanud teisedki majandusnäitajad: masinate ja seadmete hoogsam import, ehitusmahu kasv ja käibedeklaratsioonide põhjal ka käibemaksukohustuslaste investeeringute suurenemine.

Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Kinnisvaraturul on nii tehingute maht kui ka keskmine hind jäänud enam-vähem aastatagusele tasemele. Kuigi mais väljastati uusi eluasemelaene 96 miljoni euro eest ehk ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui samal ajal aasta tagasi, oli märtsis ja aprillis aktiivsus väiksem. Seda arvesse võttes anti uusi laene sel kevadel välja umbes samas mahus kui aasta tagasi. Eluasemelaenude aastakasv püsib juba pea 12 kuud 4% tasemel. Majapidamiste muude laenude maht jätkas aga peamiselt autoliisingu tõttu kiiret kasvu. Mais suurenesid muud laenud aastataguse ajaga võrreldes 8%.

Laenude keskmised intressimäärad püsivad stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on sel aastal olnud eri kuudel suhteliselt muutlik, kuid aasta keskmine (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel.

Stabiilses majanduskeskkonnas on pankade laenuportfelli kvaliteet püsinud hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht on olnud alates eelmise aasta viimasest kvartalist üldjoontes samal tasemel, ulatudes keskmiselt 190 miljoni euroni. Mai lõpu seisuga moodustasid pikka aega viivises olevad laenud 1,3% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv aprillis ja mais aeglustus, kuid on endiselt kiire (7–8%). Samal ajal pole ettevõtete hoiused alates eelmise aasta lõpust suurenenud – osaliselt hooajalistel põhjustel – ja nende maht oli mai lõpus 4,9 miljardit eurot ehk sama palju kui eelmise aasta novembris. Majapidamiste hoiused on aga edasi kasvanud. Mai lõpus oli majapidamistel hoiuseid peaaegu 6 miljardit eurot ehk 7% rohkem kui samal ajal aasta tagasi.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

 

 

joonis1_9

joonis2_3

joonis3_3

Õismäele rajatakse ainulaadne rannapallihall

TallinnTallinna linna omanduses olevale Õismäe tee 130 kinnisasjale kerkib ainulaadne pallimängukeskus.

„Oleme seadnud eesmärgiks rajada kinnisasjale rannapallimängude keskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Hoonestaja kohustub ehitama kinnisasjale kinnise pallimängude keskuse, mis peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali, suurusega vähemalt 36 x 18 m. Ühtlasi rajab hoonestaja pallimängukeskuse juurde rahvusvahelisi võistlusi läbi viia võimaldava kuni 200 kohalise spordihosteli.“

Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised. Hoonestaja kohustub lõpetama hoone ja rajatiste ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusload hiljemalt 31. detsembriks 2018.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud Haabersti elanikud sisukalt vaba aega veeta. „Rannavõrkpalli ja -jalgpalli populaarsus on nii harrastajate kui profisportlaste seas aastast aastasse kasvanud,“ kinnitas Jürgenson. Tallinnasse rannaspordialade ning rannapallimängude kinnise keskuse rajamise soovi on Võrgu sõnul avaldanud mitmed spordiorganisatsioonid, kusjuures taolist sisehalli vajaks just Haabersti ja selle lähialad.

Sellest johtuvalt otsustas Tallinna linnavalitsus Õismäe tee 130 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada,“ selgitas Võrk. „Hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise võitis Tallinna Spordibaasid OÜ,“ lisas Võrk.

Õismäe tee 130 kinnisasjale seatakse hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat, hoonestusõigus ulatub kinnisasja osale pindalaga 17 435 m². Projekteerimistingimuste kohaselt on kinnistu suurim lubatud ehitusalune pind 4500 m2. Ehitataval hoonel on üks maa-alune ja neli maapealset korrust.

Nordecon ehitab Viimsisse büroomaja Viimsi Äritare

NordeconNordecon sõlmis Kaarsilla Kinnisvara OÜ-ga lepingu Viimsisse Paadi tee 3 Viimsi Äritare büroo- ja ärihoone ehitamiseks. 3korruseline üle 8000 ruutmeetrine hoone valmib 2017. aasta suve lõpuks. Ehituse kogumaksumus on rohkem kui 6 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Viimsi on küll väga mugav ja ilus koht elamiseks, kuid kvaliteetseid büroopindu siin napib,“ ütles Kaarsilla Kinnisvara arendusjuht Viljar Jänes. „Viimsi Äritare on hea asukohaga nii kohalikele ettevõtjatele, kes ei pea Tallinna kesklinna sõitmiseks ummikutes istuma, kui ka kõigile teistele, kes tahavad mugavat ja moodsat kontorit ilusas ja kergesti ligipääsetavas kohas. Viimsi Äritare ehitamine on projekt, kus ehitaja kaasatakse protsessi juba projekteerimisfaasis ja kogu ehitustegevus viiakse läbi avatult projektijuhtimise põhimõtteid rakendades.“

„Kaarsilla Kinnisvara on pika kogemusega ning mainekas arendaja, kellega koostöö on ehitajale kahtlemata nii tunnustus kui väljakutse,“ ütles ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur. „Viimsi Äritare ehituseks sõlmisime projektijuhtimise lepingu, mille käigus rajatakse ühe maa-aluse ja kolme maapealse korrusega hoone üldpinnaga ca 8000 m2 ja 106 parkimiskohta: 47 neist maa-alusel parkimistasandil. Hoone teeb eriliseks see, et kõikidel tööruumidel saab olema loomulik valgustus – maja keskel on kavandatud klaaskatusega valgusšaht, kuhu on võimalik rajada näiteks haljastusega aatrium.“

Viimsi Äritare esimesele korrusele on projekteeritud kaubandus-teenindusotstarbega rendipinnad ja abiruumid. Teisele ja kolmandale korrusele on planeeritud erineva suurusega büroopinnad ringkoridori ja abiruumide plokiga. Hoonesse tuleb lift. Edasise tegevuse käigus on võimalik väljarenditavaid büroopindu muuta vastavalt rentniku soovile, lisades võimalusel ka puhkenurga ja wc.

Paadi tee 3 krundile rajatava Viimsi Äritare sissepääsud on projekteeritud Paadi tee ja hooneesise parkla poolt.

Häid pühi

Kena võidupuha ja häid jaane!

Eesti lipp

Arco Vara: Korteri ost on tasuv rahapaigutus

Arco VaraKüsimusele, kas korteri ostmine on hea investeering, vastan tavaliselt jaatavalt. Kuid selleks, et soetatud kinnisvara ka investeeringuna tulu tooks, tuleb loomulikult õigeid otsuseid teha ja pisut vaeva näha, kirjutab Arco Vara Tallinna osakonna juht Daniel-Aleksandr Chasan.

Korter sobib kindlasti pikaajaliseks aktiivseks investeeringuks, aga ka lihtsalt rahapaigutuseks, et riske hajutada.

Kui rääkida pelgalt rahapaigutusest, siis tuleks elamispind soetada Tallinna kesklinna korralikku majja, kus see on ka aastate pärast endiselt likviidne ning selle väärtus on ajaga tõusnud. Kõne alla tulevad ka mõned muu hinnatud piirkonnad nagu Kadriorg või loodusliku keskkonna poolest suurepärased linnaoaasid nagu näiteks Stroomi rannaala.
Ettevaatlikum tuleks olla teiste linnaosadega, kus korterite väärtus võib sõltuvalt nõudlusest või üldisest majandusolukorrast olla väga kõikuv.

Korterit ostes tasub kesklinnas kindlasti investeerida ka parkimiskohta – parkimiskohtade nappus süveneb ja parkimiskohtade väljaüürimisega on võimalik teenida lisatulu.

Üürikorter osta ülikoolide või suurte asutuste lähedusse

Ostes korteri väljaüürimise eesmärgil, on samuti oluline asukoht, kuid siin tulevad mängu mõned nüansid. Nõudlus üürikorteritele võib olla nimelt kõige suurem linnaosades, kus asub ülikool või mõni suurem ettevõte ning seal töötavad või õppivad inimesed vajad ajutist elamispinda. Tallinnas on heaks näiteks selles osas tehnikaülikool ja Mustamäe.

Parima tootluse annavad reeglina ühe- ja kahetoalised korterid, mis on pinnalt väiksemad, kuid pakuvad sisustuse poolest elementaarset mööblit ja kodutehnikat. Ajutist eluaset vajavad inimesed ei oota tavaliselt mingit luksust.

Üürikorterite tootlus on Tallinnas praegu pigem rahuldav ja tõenäoliselt püsib olukord pikalt stabiilsena, sest pealinn meelitab üha uusi inimesi siia elama asuma.

Üürimisel on oluline vähendada riske, sõlmides korrektse üürilepingu ja küsides üürilevõtjalt tagatisraha. Korteri üleandmisel tuleks allkirjastada korrektne üleandmise akt.

Soovitatav on üürilepingusse lisada ka kõik need inimesed, kes koos üürilevõtjaga hakkavad korteris elama.

Lisaks tuleks kontrollida üürilevõtja maksekäitumist avalikest andmebaasidest. Neid tegevusi teevad kõik meie maaklerid.

Korterisse investeerides tuleb endale siiski aru anda, et riskivaba ei ole ükski investeering. Riskid tekivad nii üldisest majanduslikust olukorrast kui ka näiteks pahatahtlikust üürnikust, kellega jageledes võib kaotada hulga aega ja raha. Seega investeerige kaalutletult, siis ei jää tulemata ka soovitud tulu.

Peagi pääseb Kalasadamast Noblessneri sadamasse kallasrada pidi

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas Kalasadamast Noblessneri sadamasse kulgeva ajutise rannapromenaadi korrastamise kulude katteks reservfondist 50 000 eurot eraldada.

„Linnavalitsuse otsus tähendab seda, et raha taha ajutise nn beetapromenaadi rajamine ei jää. Ilma linna rahastuseta oleks seda projekti keeruline kui mitte võimatu ellu viia,“ ütles Põhja Tallinna vanem Raimond Kaljulaid. „Olen linnavalitsusele väga tänulik, et nad Põhja-Tallinna kogukonna algatusele tugeva õla alla panid.“

Tallinna Kommunaalametile tehtud rahaeraldis on ette nähtud piki kallast Noblessneri kvartalist Linnahallini kulgeva jalgtee ehk ajutise beetapromenaadi ühe osa korrastamise kulude katteks. „Töödega alustame niipea kui kõik kooskõlastused olemas, eeldatavasti saame promenaadi avada juba juulikuu algul,“ ütles Kaljulaid.

„Oluline on ka ära märkida, et tegemist on rahvaalgatusega, koostööprojektiga, millesse on kaasatud kohalik kogukond, ettevõtjad, linnaosavalitsus ja linnavalitsus,“ lisas Kaljulaid.

Käesolev aasta on kuulutatud merekultuuriaastaks ning nn beetapromenaadi rajamine on üks paljudest ettevõtmistest selle tähistamiseks. Beetapromenaad on Linnalabori ja Noblessneri kvartali ühine algatus, mis valiti merekultuuriaasta ideekonkursi 20 võiduprojekti hulka. Beetapromenaadi tekkimisele aitavad kaasa kõik mereäärsed maaomanikud (BLRT Grupp AS, Riigi Kinnisvara AS, Meremuuseum, OÜ BMG Arendused, AS Pro Kapital Eesti, AS Tallinna Vesi), Tallinna Linnavalitsus ja Põhja-Tallinna Valitsus.

Beetapromenaadi loomise eestvedaja Teele Pehki sõnul on tallinlaste üheks unistuseks parem ligipääs merele. „Kesklinna mereääre kasutamise ideekorjest kerkis selgelt esile linnaelanike soov jalutada kesklinnas piki kallasrada,“ ütles Pehk. „Tallinna kesklinnas selleks veel väga palju võimalusi pole, ent linlaste unistust täita on tegelikult üpriski lihtne, mereäärse promenaadi saab ju luua väga lihtsate vahenditega.”

Noblessneri sadamalinnaku arendaja BLRT Grupp kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul rajab beetapromenaadi avamine teed püsiva rannapromenaadi loomisele. “Tallinlased soovivad liikuda mere ääres ning arendajana otsime lahendusi, kuidas seda inimestele võimaldada. Täna loodav testpromenaad aitab meil valmistuda selleks, et luua siia püsiv rannapromenaad,” ütles Piirsalu. Beetapromenaadi ettevalmistustööd käivad juba märtsikuust.

Lasnamäele hakatakse suurhaiglat kavandama

TallinnTallinna linnavalitsus algatas Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga rajada alale Tallinna uus haiglakompleks.

„Uue haiglakompleksi valmimisel ühinevad praegused linna keskhaiglad Tallinna Haiglaks,“ ütles abilinnapea Merike Martinson. „Tallinna Haigla rajamine parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust. Uuest haiglakompleksist ei saa kasu mitte üksnes Tallinna elanikud, vaid osade erialade lõikes kogu Põhja-Eesti elanikkond.“

Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 27,52 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel äri- ja elamumaa ning ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 8-korruseliste hoonete, sh haiglakompleksi ehitamiseks.

Planeeritav hoonestamata tühermaa asub Lasnamäe linnaosas Narva maantee ja Maarjamäe paekalda vahelisel alal. Teisel pool Narva maanteed paikneb elurajoon. Planeeritaval alal asuvad Tallinna linnale kuuluvad hoonestamata, elamumaa sihtotstarbega Narva mnt 129 kinnistu ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 129b kinnistu. Lisaks jäävad planeeritavale alale osaliselt transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringuala kontaktvööndisse ulatub Maarjamäe peakalda piiranguvöönd.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Detailplaneeringu koostamine on tingitud vajadusest rajada Tallinna uus haiglakompleks ning lisaks kompleksiga sobivaid ärihooneid ning (sotsiaal-)elamuid. Detailplaneeringu koostamise eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tallinna Haigla ruumimaht on esialgsel hinnangul vahemikus 100 000 m² kuni 120 000 m². Haigla projekti eeldatav maksumus on 400 miljonit eurot, sellest hoone ehitus 200-240 miljonit eurot, meditsiinitehnika ja sisustus ca 100 miljonit eurot, väliskommunikatsioonid, projekteerimine, projekti juhtimine ja muud kulud ca 60 miljonit eurot.

AS Pro Kapital grupp uute aktsiate märkimise tulemused

Pro Kapital17.06.2016 toimunud AS Pro Kapital Grupp aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise kohta aktsiate väljalaskmise teel 67 784 aktsia võrra hinnaga 2,37 eurot aktsia kohta.

Esimene märkimisperiood toimus 20.06.2016 – 22.06.2016, mille kestel pakuti märkimiseks 33 892 aktsiat. Aktsiate märkimise õigus oli ettevõtte juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil.

Esimesel märkimisperioodil märgiti kõik 33 892 aktsiat kogusummas 80 324,04 eurot. AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali uus suurus on 10 847 566,00 eurot.

AS Pro Kapital Grupp juhatus otsustas kinnitada märkimistulemused.

Tallinn osaleb erivajadustega inimeste eluaseme kohandamise katseprojektis

TallinnTallinna Linnavalitsus saatis linnavolikogule eelnõu, kus volikogu otsusega luuakse alus Tallinna linna ja Sotsiaalministeeriumi vahel halduslepingu sõlmimiseks. Sellega võtab linn kohustuse osaleda erivajadustega inimeste eluaseme kohandamise katseprojektis.

Katseprojekti tulemusel kohandatakse Tallinna linnas kuni 45 isiku eluase ning iga kohanduse maksumus kaetakse kuni 4500 euro suuruses summas Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinnal kui partneril on kohustus vastu võtta taotlusi isikutelt, kes puudest tuleneva tegevuspiirangu tõttu vajavad abi eluruumi kohandamisel.

Katseprojektis on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta 4500 eurot. Toetuse kasutamise aeg on kuni kuus kuud taotluse rahuldamise otsusest alates.

Haldusülesande kogumaksumus on 242 619 eurot, millest 216 000 eurot on ette nähtud eluaseme kohandamise kulude hüvitamiseks ning 23 460 eurot haldusülesande täitmise eest. Haldusülesande täitmise kulud sisaldavad projektijuhi palkamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid koos tööjõumaksudega 12 kuuks ning töökohaga seotud kaudseid kulusid.

Halduslepingu kohaselt rahastab Tallinna linn esmalt oma vahenditest eluasemete kohandamise kulud. Kord kvartalis on Tallinna linnal õigus esitada taotlus katta tehtud kulud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinna linn täidab halduslepingut Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.

SRV käivitab Jõekaare elamurajooni uue etapi ehituse

SRV EhitusSRV käivitab Tartus Emajõe ääres asuva Jõekaare elamurajooni uue ehitusetapi, ehitustööde valmimine on planeeritud 2017. aasta lõpuks.

Aadressil Siili 2 asuva elamu autoriks on tunnustatud austria arhitekt Thomas Pucher, kes on ka eelmiste Jõekaare majade arhitektiks. Lahendus valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga 3+1 arhitektid. Kogu elamupiirkond asub unikaalses looduslikus asukohas Emajõe ääres kuid samas Tartu kesklinna lähedal. Välja on ehitatud terviklikud infrastruktuurid sh väike sadamakai, parkla, terviserada, mängu- ja puhkeväljak ning jalgrattatee. Jõekaare majad on hea näide ainulaadse asukoha ja modernse arhitektuuri sümbioosist.

Emajõe kallas on vaatelt imeilus. Jõekaare uue etapi alguse puhul tegi fotograaf Maris Tomba seal looduspilte ning Jõekaare kliendipäeval, kolmapäeval 29. juunil kl 19, avatakse kohapeal vaid üheks õhtuks neist ka eksklusiivne erinäitus.

Kahes eelnevas majas on kokku 90 korterit, lisanduvasse Siili 2 majja tuleb 48 korterit, suuruses 30 – 93 m², igal korteril on privaatne rõdu. Samuti kuulub kõigi korterite juurde panipaik ja autokoht. Valida saab mugavate majaaluste parkimiskohtade ja väliparklakohtade vahel, maja all esimesel korrusel on võimalik osta parklakoht ja panipaik lähestikku. Korterite hinnad algavad 67 000 eurost.

Jõekaare elurajooni arendajaks on SRV Ehituse AS, mis on üks vanimaid kinnisvaraarenduse ja projektijuhtimise ettevõtteid Eestis. SRV Ehituse AS näol on tegemist Soome kapitalil põhineva ettevõttega, millel on Eesti turul rahulolevaid kliente juba 25 aastat – SRV portfooliosse kuulub näiteks Viru Keskuse, Radisson Blu hotelli ja Postimehe Maja ehitus. Pikaajaline kogemus ja kuulumine rahvusvahelisse kinnisvaraarenduskontserni pakuvad kindlustunnet, mis on uue kodu ostu puhul oluline.

SRV Ehituse AS ainuomanikuks on tuntud Soome kinnisvaraarendus- ja ehitusfirma SRV Yhtiöt Oyj, SRV tegutseb edukalt lisaks Eestile ja Soomele ka Venemaal. Ettevõtte põhitegevuseks on elamispindade ja ärikinnisvara arendus ning ehitus.

Telia uue peakontori nurgakivisse valati ka iPhone

TeliaKristiine linnaosasse kerkiv Telia uus peahoone sai eelmisel nädalal nurgakivi, kuhu valati lisaks värskele ajalehele ja valguskaabli jupile ka populaarne iPhone’i mudel.

Aadressile Mustamäe tee 3 kerkiv büroohoone tuleb 14-korruseline, millest 11 võtab rentnikuna kasutusele Telia Eesti. Kogu hoone pindala on ca 9000 m2 ning 7200 m2 võtab sellest kasutusele Telia, kelle 2000 töötajast asub uues hoones tööle 600.

Telia valmiv peakontor kannab endas uue põlvkonna IT- ja telekommunikatsiooniettevõtte sõnumit ning valmides eristub see väga selgelt tüüpilisest kontoritöö keskkonnast. Teisisõnu saab endale tegevuspõhise kontori, kus iga inimene saab valida, kus ja kellega ta hetkel koos töötab. Uude majja kolib Telia 2017. aasta kevadel.

Kvartali ühe partneri AS EKE Real juhataja Karl Ader märkis, et valmiv hoone on mitmes mõttes eriline. „Telia hoonet iseloomustavad kõrged laed, peen sisekujundus ja -viimistlus, tipptehnoloogia, maa-alune vaiaküte ja jahutus, läbi kahe korruse kulgev 9 meetri kõrgune naturaalne taimesein ning 40 meetri laiune fassaadiekraan kogu maja laiuses. Tegu on Tallinna ühe ilusama ja omanäolisema ärihoonega.“

Telia uue peakontori hoone on samas vaid üks osa suuremast kvartalist, kuhu kerkib lähiajal kokku ca 33 000 ruutmeetri ulatuses elu- ja äripindu ning mis seetõttu kannab nime WoHo (work & home) kvartal.

„Meie uus kvartal on uut suunda näitav elu- ja ärikeskkond, kus kaks erinevat poolust on omavahel läbimõeldult sulandunud. Kvartali asukoht on ideaalne linna mistahes suunda liikumiseks, mis on ka üks selle piirkonna kiire arengu alustest,“ sõnas WoHo kvartali teine partner Reterra Estate OÜ juhatuse esimees Reigo Randmets.

„Meeldiv töökeskkond on tagatud nii modernsetes bürooruumides kui ka uudse lahendusega eritasapindadega pargialal. Mõnusate istumiskohtadega pargiala pakub võimaluse ka linna keskel rohelust nautida. Avaratest akendest ja terrassidelt avanevad lummavad panoraamvaated kogu linnale ja merele. See kõik pakub võimaluse keset argipäevast kiirustamist aeg korraks maha võtta,“ lisas Randmets.

Esimesena kerkib kvartalisse 14-korruseline Telia maja, mis valmib juba 2017. aasta alguses, sellega koos ka uus parkimismaja. Seejärel jõuab arendus teise kõrghoone kätte, kuhu tulevad uued bürood ja korterid.

Telia uue peahoone ehitust finantseerib Swedbank. „Meil on suur rõõm olla selle projekti partneriks ning näha Tallinna büroopindade turgu mitmekesistumas,“ ütles panga kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.

Saaremaa suvilaturu väike välimääraja

Domus KinnisvaraSaaremaa on Eesti inimeste ja ka paljude välismaalaste jaoks armastatud suvituspaik. Teeme ülevaate saare suvilate ja suvekodude turul toimuvast.

Mida osta tahetakse?

Levinuim kirjeldus kõlab nii: rikkumata ehk kaasaegse remondita rehetare, mida oma maitse järgi renoveerida. Seinapalgid ja katus peaksid olema korras. Kiviaed ja põlispuud on kohustuslikud.
Privaatne peaks olema, aga kui pererahvast kohal ei ole, võiks naabrivalve toimida. Tore oleks, kui saaks naabrimemme käest mune ostmas käia, aga kukk võiks küll hommikuti vait olla. Ja hind ei tohiks üle 20 000 euro olla, kuid meri peaks aknast paistma.

Eelistatakse väiksemaid krunte, et muruniitmine ei kujuneks suvekodus põhitegevuseks.

Mida pakkuda on?

Rehetaresid on, aga 20 000 euro eest leiab maja, mille alumised palgiread vajavad vahetamist ning lookas katust katab sammaldunud eterniit.

Odavamalt kui 30 000 eurot jõuab korras palkide ja katusega talumaju avalikku müüki üksikuid. Maaklerite portfellides leidub küll korras maju, kuid pahatihti jäävad need pikemalt seisma, sest omanike hinnaootus on 50 000 euro kandis.

Aeg-ajalt tuleb müüki nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide suvilaid Kuressaare lähiümbruses. Need on reeglina amortiseerunud, hind kuni 30 000 eurot. Ostetakse neid pigem linnalähedase asukoha pärast, eesmärgiga elamuks ümber ehitada.

Veel üks kinnisvara tüüp on korralikult renoveeritud talukompleksid. Nende hinnaklass on 100 000 eurot ja rohkem. Ostjaid neile palju ei ole, sest majade renoveerimisel on rohkem panustatud heale väljanägemisele kui näiteks energiasäästlikkusele.

Omaette klass on hästi hooldatud õuede ja taastatud kiviaedadega Muhu talud. Triibuliste uste taha peitub maitsekas, et mitte öelda luksuslik sisekujundus, kallima hinnaklassi materjalid ning tehnilised lahendused, mis viitavad omanike kõrgele elustandardile. Hinnatase on ka samast klassist – 200 000 eurost ülespoole.

Kes müüvad?

Linna kolinud keskealised pärijad müüvad kadunud vanemate maamaja. Inimesed, kes müüvad enda lapsepõlvekodu, on paraku valmis uskuma kõike muud kui maakleri pakutavat turuanalüüsi. Ja nii tõstavadki isiklikud mälestused, vanaisa valatud higi ning naabri Vellolt kuuldud lugu soomlasest, kes 10 aastat tagasi samasuguse maja eest olla miljon krooni maksnud, hinna pilvedesse. Maaklerit hakatakse kuulama ja hinda reaalsusesse tagasi liigutama umbes aasta pärast. Järgmine põlvkond, kes vanavanemate maju müüb, on veidi ratsionaalsem.

Soomlaste „Saarenmaan valssi“ põlvkond müüb. Need on eakad soomlased, kes 1990ndate alguses Eestis kinnisvara soodsalt kokku ostsid, kuid nüüd hakkavad suvekodu pidamisest väsima ja eelistavad puhata lõunamaades. Hinnaootused on väga kõrged, keeldutakse unustamast nn buumiaegseid numbreid.

Kes ostavad?

Ostjad on muutunud teadlikumaks ja kaaluvad valikuid väga põhjalikult. Tavaline suvekodu ostja on 30–40ndates eluaastates, lastega, tõenäoliselt Harjumaa ettevõtja pere. Inimesed, kel on vabadus oma aega planeerida ja rahaliselt võimalik sõita nädalavahetusi Saaremaale veetma. Nemad ostaks pigem korras maja. Eelistatud on Muhu ja Ida-Saaremaa, sest sõiduaeg Kuivastust suvilasse on väga oluline valikukriteerium.

Kuressaarest 20 km raadiuses asuvatele majadele konkureerivad koos väljastpoolt Saaremaad tulevate ostjatega kohalikud noored pered. Nemad ostavad remonti vajavaid maamaju endale koduks. Hinnad on tõmbekeskuse lähedusele vastavalt ka kõrgemad. Üks äratuntav grupp ostjaid on interneti abil kaugtöö tegijad. Nemad suudavad kohe investeerida ka hoone energiasäästlikkusse, et sõltumata aastaajast suvekodus periooditi tööd teha.

“Ole sa mulk, setu või isegi hiidlane, Saaremaale oled ikka oodatud ja küll me sulle ka sobiva suvekodu leiame.”

Jüri Aljas
Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine