Palgad kerkisid vähesest majanduskasvust hoolimata

Eesti Pank

  • Võrreldes teise kvartaliga kiirenes nii keskmise palga aastakasv kui ka (hooajalisi tegureid arvestades) kvartalikasv
  • Kolmandas kvartalis kasvas majutus- ja toitlustusvaldkonna palk 16,9%

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2015. aasta kolmandas kvartalis aastaga  6,9% ja brutotunnipalk 6,6%.Teise kvartaliga võrreldes kiirenes nii keskmise palga aastakasv kui ka kvartalikasv; viimase puhul on arvesse võetud hooajalisi tegureid.

Palgauuringu andmed näitasid kolmandas kvartalis 2,4% väiksemat täistööajale taandatud palgatöötajate arvu kui eelmisel aastal, tööjõu-uuringu põhjal aga suurenes hõive samal ajal üle 4%. Isegi kui arvestame seda, et osakoormusega töötatakse varasemast rohkem, on erinevus kahe hinnangu vahel suur. Ühelt poolt saab erinevust seletada sellega, et mõlema uuringu põhised hinnangud on paratamatult mõnevõrra ebatäpsed. Teisalt  viitab hinnangute erinevus sellele, et deklareeritud palka saavate inimeste osakaal võib olla taas veidi vähenenud.

Keskmisest kiiremat palgakasvu oli kolmandas kvartalis näha erasektori teenindussektoris. Kõige enam torkab silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Tõenäoliselt suurendas sellel tegevusalal keskmist palka tegevusalal madalapalgaliste ametikohtade arvu vähenemine.

Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%ni ja tervishoiusektoris 8,3%ni. Tervishoiusektori keskmine palk moodustas 2015. aasta kolmandas kvartalis 104,7% keskmisest palgast  ja see näitaja on kahe aastaga  suurenenud 3,7 protsendipunkti võrra. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega on mänginud kollektiivsed palgakokkulepped. Haridussektori keskmine palk ulatus 2015. aasta kolmandas kvartalis 88%ni majanduse keskmisest ja ka see on kahe aastaga suurenenud üpris palju, 4 protsendipunkti võrra. Sealjuures ulatus täiskohaga töötava kooliõpetaja keskmine palk 2015. aasta esimeses kvartalis haridusministeeriumi palgaanalüüsi kohaselt 100%ni Eesti keskmisest palgast, ning haridusminister on öelnud, et eesmärgiks on jõuda 120%ni.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal aeglustus majanduskasv 2015. aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses vaid 0,5%. Tööturu tähtsamates näitajates on aga seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest tööstussektoris ja väliskeskkonnast tingitud raskustest mitmel tegevusalal on töötajaid pigem juurde palgatud ning selleks on tulnud tõsta ka pakutavat palka. Palgatõusu on tõenäoliselt võimaldanud varasematel aastatel kogutud finantspuhvrid ning väga soodne intressikeskkond.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse indikaator.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine