Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aasta IV kvartalis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti ning aasta kokkuvõttes 6 protsenti. Möödunud aastal oli keskmine brutokuupalk 1065 eurot.
Majandusharude lõikes on viimase aastal jooksul palgakasvu varieeruvus suurenenud. Palgakasv oli kiirem peamiselt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõunappus ning alampalga tõstmine on rohkem mõju avaldanud. Kümnendiku jagu või rohkem kasvasid palgad majutuses ja toitlustuses, kinnisvarasektoris ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Samuti oli suhteliselt kiire palgakasv info ja side sektoris, kus jätkuvalt on olukord majanduse keskmisest parem. Palgad langesid ehitussektoris, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad vähendama nii töötasu kui töötajate arvu.
Palgakulude kasv ületas eelmisel aastal selgelt majanduskasvu, viidates ettevõtete kasumlikkuse langusele. Töötajatele jagati töötasuks tavapärasest suurem osa loodud lisandväärtusest. Palgatöötaja ostujõule on see hästi mõjunud, sest lisaks kiirele palgakasvule oli eelmisel aastal ka 0,5-protsendine hinnalangus ning samal ajal vähendati ka tööjõu maksukoormust ja tõsteti peretoetusi. Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks, mistõttu võib sellel aastal oodata palga ostujõu kasvu aeglustumist taastuva inflatsiooni tõttu.
Liigkiire palgakasv tähendab teisalt, et ettevõtete konkurentsivõime väheneb ning võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise või halvemal juhul ettevõtete sulgemise, kui nad ei suuda suurenenud tööjõukuludega hakkama saada. Samas ei pruugi praegune olukord olla nii pessimistlik, kui see ametlikust statistikast paistab, sest kasumlikkus, mis pärast kriisi väga kiiresti taastus ning on langustrendil, on majanduses keskmisena jõudnud Euroopa Liidu keskmise taseme lähedale.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et eelmise aasta statistika tõlgendamise muudab keerulisemaks maksuameti hea töö erinevate maksude paremal kogumisel, mis aitab vähendada varimajanduse osakaalu majanduses ning võrdsustab ettevõtete konkurentsipositsiooni. Samas aga on raskendatud parema maksukogumise efektide arvessevõtmine statistika koostamisel ja tõlgendamisel, sest selle tulemusena muutuvad harjumuspärased seosed erinevate majandusnäitajate vahel.
Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
