Eelmise aasta viimases kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv oluliselt, ulatudes 2,7 protsendini. Eesti majanduse taastumisele aitab kaasa paranenud väliskeskkond kiirenenud kasvuga ja oluliselt paranenud majanduskonjunktuuri hinnangud. Palgatulu kiire kasv on aeglustumas, kuid tarbijate senine ettevaatlikkus on vähenemas ning eratarbimine kasvab endiselt kiiresti. Ettevõtjate investeerimisjulgus ei ole siiski veel taastunud.
Eesti majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega viimase poole aasta jooksul. Majanduskonjunktuuri näitajad nii Balti riikides, Soomes kui ka kogu Euroopa Liidus on pärast kriisi puhkemist olnud mitme aasta jooksul väga stabiilsed, ilma selge trendita üles või alla. Selline äraootav hoiak on tähendanud tarbijate ettevaatlikku käitumist, mis omakorda pole andnud ettevõtjatele põhjust tootmisvõimsusi suurendada. Eelmisest sügisest alates võib aga erinevate pehmete indikaatorite põhjal täheldada suurenevat optimismi, mis varem või hiljem avaldub ka majanduskasvus.
Neljandas kvartalis aeglustus palgatulu kasvutempo 4,6 protsendini ning oli lähedane majanduse nominaalkasvule. Viimastel aastatel on palgatulu kiire kasv madala majanduskasvu taustal tekitanud palga- ja kapitalitulu vahekorra tasakaalustamatuse, kuid see ebakõla enam ei süvenenud. Eratarbimiskulutused kasvasid palgatuluga samas tempos, nii et elanike säästumäär aasta lõpus enam ei tõusnud. See oli ilmselt tingitud nii paranevast kindlustundest kui ka kiirenenud hinnatõusust. Tarbimisjulguse paranemisest annab märku ka elanike laenukoormuse areng, mis senise trendi jätkudes pöördub sissetulekute suhtes sellel aastal taas kergele kasvule. Vaatamata paranevale majanduskonjunktuurile olid ettevõtete investeeringud siiski endiselt languses, kuid seda valdavalt hoonete ja rajatiste panuse tõttu.
Paranenud nõudlus välisturgudel toetas Eesti ettevõtete ekspordi arengut. Kaupade ja teenuste eksport suurenes neljandas kvartalis 2,7 protsenti. Kasv pidurdus eelneva kvartaliga võrreldes ekspordihindade tõusu ja teenuste ekspordi tagasihoidlikuma kasvu mõjul. Kaubaekspordi suurenemine oli laiapõhjaline, üksnes toidukaupade müük välisturgudele vähenes langenud saagikuse tõttu. Välisnõudluse paranemine soosib ekspordi kasvu jätkumist ka sellel aastal.
Tootmise poolel kiirenes lisandväärtuse reaalkasv neljandas kvartalis 2 protsendini. Sarnaselt eelmistele kvartalitele mõjutas isandväärtuse kasvu enim valdavalt koduturule suunatud programmeerimine, jaekaubandus, haldus-ja abitegevused ning maanteetransport, panustades kokku 1,8 protsendipunkti. Töötleva tööstuse panus suurenes 0,3 protsendipunktini, peamiselt tänu elektriseadmete ja haagiste ekspordi kiirele kasvule. Positiivselt mõjutas kasvu ka mäetööstus ja energiatootmine, mille lisandväärtuse aastatagune langus asendus nüüd kiire tõusuga. Kasvu toetas veel tõusule pöördunud ehitussektor kõikides ehitusturu valdkondades.
Globaalse majanduskonjunktuuri ja sedakaudu välisnõudluse taastumist on oodatud mitu aastat, kuid pööre selles osas võib olla nüüdseks tõesti toimunud. Erinevad ärikliima näitajad ületavad selgelt viimase viie aasta tasemeid. See annab lootust, et Eesti majanduskasv võib tulevikus üllatada ka positiivselt.
Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
