Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuli 3,6 protsendilt augustis 3,9 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel energia kallinemise tõttu 1,5 protsendini.
Kui aasta esimesel poolel kõikus inflatsioon 3 protsendi juures, siis juulis-augustis toimus märgatav kiirenemine. Suures osas põhjustasid seda juulis jõustunud lahja alkoholi uued aktsiisimäärad. Kaupmehed varusid madalama aktsiisimääraga alkoholi mitme kuu koguse ulatuses, aga jaehindadesse lisati see kohe muudatuste jõustumise järel. Maksumeetmed kergitavad inflatsiooni 1 protsendi ulatuses, millest ligi poole moodustab lahja alkoholi aktsiisimäärade tõus.
Toidu hinnad on maailmaturul kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on toiduainete kallinemine ka meil laiapõhjaline. Augustis kiirenes toidukaupade hinnatõus 6,4 protsendini, moodustades 1,5 protsenti augusti inflatsioonist. Tarbijahindu mõjutas veel kõrgest elektri börsihinnast põhjustatud elektri kallinemine ning üürihindade tõus enne uut õppeaastat.
Aasta teisel poolel jääb inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu kallinemise tõttu kiireks. Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub välja kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmastikuolud.
