Kinnisvarabürood sõlmisid omavahelise maakleriteenuse osutamise lepingu, mis sisaldas ka ärisaladuse avaldamise keeldu. Küsimuse all oli lepingu punkt, mille järgi oli kostja kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seotud tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas teave klientide kohta), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele.
Hageja pidas teist poolt seda punkti rikkunuks ja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunuks seetõttu, et kostja ainuosanik ja juhatuse liige asus pärast maakleriteenuse lepingu lõppemist tegutsema teise kinnisvarabüroo kasuks ja on avaldanud selle äriühingu veebilehel müügi- ja üürikuulutused kinnisvaraobjektide kohta, mida hallati varasema koostöö alusel hagejaga.
Riigikohus rõhutas, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. Ärisaladuseks saab pidada informatsiooni, mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav sama valdkonna ettevõtjatele, mistõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus.
Küsimuse lahendamine taandub selles asjas kliendiandmete sisu tuvastamisele ning kuna ei olnud välja selgitatud, mida kliendiandmed sisaldasid, jätkub nende täpse sisu tuvastamine alama astme kohtus.
Pille Pettai, Rasmus Õisma
