Kohtuasjas 3-2-1-145-14 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas hageja nõue tööde eest tasu saamiseks oli põhjendatud. Nimelt telliti töövõtulepinguga ehitise juurdeehitus- ja renoveerimistöid ning nende eest tuli tasuda kolmes osas. Tellija jättis tööde eest osaliselt maksmata ning esitas töövõtulepingu ülesütlemise teate, kuna leidis, et töö oli tehtud puudustega.
Kohtud selgitasid välja, et kuigi tööd olid esitatud vastuvõtmiseks, ei ole vastuvõtmata tööde kohta esitanud puuduste parandamise nõuet. Töövõtuleping lõpetati ühepoolselt ning lisaks esitati rahaline nõue, millega sooviti tasaarvestada tööde tasunõue. Nii jäeti tööde eest tasumata.
Riigikohus pidas vajalikuks välja selgitada, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama, samuti ka seda, milliseid töid hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle juba tasunud. Kolleegium rõhutas, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest, kui puudused töös on ebaolulised. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Selleks, et kindlaks teha, kas töö saab lugeda vastuvõetuks, on oluline hinnata, kas tellija rikkus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmise kohustust.
Riigikohus selgitas ka seda, et tööde mittevastavust peab seda väitev isik tõendama. Kui seda tõendada ei ole võimalik, siis ei ole ka võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, nt taganeda lepingust, ning kokkulepitud tasu tuleb välja maksta. Lisaks selgitas Riigikohus, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.
Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
