Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu.
Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega (VÕS § 250). Teate sisu osas on seadus napp, öeldakse vaid, et see peab sisaldama lepingu sisu.
Riigikohus leidis, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid vaid juhul, kui teade vastab seaduse nõuetele. Sellisel juhul ei oma ostueesõiguse tähtaja kulgemise seisukohalt tähtsust ka see, kas müügileping on ostueesõigust omavale isikule esitatud või mitte.
Kui aga teade ei vasta seaduse nõuetele ja ostueesõigust omavale isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks.
Antud asjas sisaldas ostueesõiguse teade järgmisi andmeid:
i) ostueesõigust teostava isiku aadressi,
ii) müügiobjekti aadressi,
iii) müügilepingu sõlmimise kuupäeva,
iv) müügihinda,
v) lepinguga tutvumise võimalust notari või müüja juures
vi) tähtaega, mille jooksul sai kaasomanik ostueesõigust teostada.
Riigikohus leidis, et kui leping sisaldas ka muid tingimusi, millest võis oleneda ostueesõiguse teostamine, ei saa teadet lugeda seaduse nõuetega kooskõlas olevaks. Näiteks juhul, kui leping sisaldas lisaks ka muid maksetingimusi, vastutuse välistamise kokkulepped jms, siis pidi ka teade sisaldama neid tingimusi. Vaid sellisel juhul saaks ostueesõiguse teostamise tähtaega arvestada teate saamisest.
Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
