Käesoleva aasta kolmandal kvartalil langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias paranes eluaseme taskukohasus tänu kiirele palgakasvule, mis ületas korterihindade kasvu.
Tallinna korterihindade kasv oli endiselt kiire – aastases võrdluses ligi 15%. Kõrgete korterihindade tõttu nõudlus vähenes ning tehingute arv langes 9% võrra. Samal ajal kasvas nii uute kui vanade korterite pakkumine. Järgnevatel kvartalitel ootame korterite müügipakkumise kasvu tõttu hinnakasvu jätkuvat aeglustumist. Vilniuses tõusid korterihinnad aastases võrdluses 14% ning Riias 7%. Tehingute arv mõlemas linnas vähenes aastaga veidi alla 2%.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 60%, Tallinnas 42% ja Vilniuses 24% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Swedbanki selle aasta kolmanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit.
