Uudiste arhiiv

 

Statistika: Kinnisvaratehingute käibest langeb Harjumaa kanda 64%

2012. aastal tehti Eestis kokku 46 700 kinnisvaratehingut, aastaga kasvas tehingute arv 11%. Kõige enam kasvas kinnisvaratehingute arv Hiiu, Võru ja Tartu maakondades, kus tehinguid tuli aastaga juurde vastavalt 23, 22 ja 20%. Tehinguid jäi aastaga vähemaks ainult Järvamaal. Seal

Statistika: Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 33 protsenti

Hoonestamata maa tehingute arv oli 2013 I kvartalis 2487. Hoonestamata maa tehingute kogukäive oli samal ajal 66,7 miljonit eurot. Maatehingute arvu tõus on märksa tagasihoidlikum, kui üliaktiivses korterite sektoris. Maatehinguid tuli aastaga juurde 6,5% Aktiivsuse ja maaturu atraktiivsusest annab märku

Statistika: Keskmise korteritehingu väärtus kasvas aastaga 8,3 protsenti

2013. aasta I kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3819 korteritehingut, tehingute kogukäive oli 173 miljonit eurot ja keskmine hind 801 €/m2. Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv tugevad 15%. 8-protsendilisest hinnatõusust ajendatuna kasvas tehingute kogukäive isegi 25%. 2013 I kvartali keskmise korteritehingu

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2. Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%. Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal,

Statistika: 39% valminud eluruumidest asub ühepereelamutes

2012. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neist eluruumidest suurim osa ehk 39% asus ühepereelamutes. Viimati oli ühepereelamute osakaal kogu valminud eluruumide arvus nii kõrge 2001. aastal. Siis oli ühepreelamutes asuvate valminud eluruumide osakaal 40%. Vahepealsel ajal oli aktiivsem

Tallinn-Tartu-Pärnu: madal intressimäär toetab korteriturgu

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs lubab, et positiivsed trendid suuremate tõmbekeskuste korteriturul jätkuvad. Korterituru positiivsetele suundumustele on hoogu andnud eelkõige soodne eluasemelaenude intressimäär. Selle toel on laenukäive kasvanud, mis toetab omakorda tehingute tegemist. Kõrge tehingute arv on

Statistika: 2012. aastal sai Eestis kasutusloa 1990 eluruumi

2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neis eluruumidest 71% ehk 1410 valmisid Harjumaa, Tallinna osakaaluks jäi omakorda 46% ehk 908 valminud eluruumi. Kui kogu Eestis valminud eluruumide arv kasvas aastaga napi 4% võrra, siis Harjus-Tallinnas valmis 2012.

Statistika: 2012. aastal valmis rohkem suuri elamispindu

2012. aastal lubati Eestis statistikaameti andmetel kasutusse 1990 eluruumi. Neist eluruumidest võrdselt 24% ehk kogu valminud eluruumide mahust ligi poole moodustasid kolme- ja neljatoalised korterid. Viimase kümne aasta jooksul on kahetoaliste korterite osakaal neljatoalistest suurem olnud. Nii võime tõdeda, et valminud

Statistika: Kinnisvaratehingute väärtus kasvas aastaga 14%

Eesti kinnisvaratehingute arv oli 2012. aastal statistikaameti andmete 36 458 Aastaga kasvas kinnisvaratehingute arv 12%. Kinnisvaratehingute väärtus oli samal ajal 1,8 miljardit eurot. Tehingute väärtus kasvas aastaga 14%. Eelmisel aastal sõlmitud kinnisvaratehingutest 282 tehingut olid tehingud hoonestusõigusega. Hoonestusõigusetehingute koguväärtus oli

Statistika: Eesti keskmine palk tõusis korterihindadest kiiremini

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2012 IV kvartalis 916 eurot. Aastaga kasvas palk 5,9 protsenti. Eesti korteritehingu keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 769 eurot. Seega ületab keskmine palk korteri keskmist ruutmeetrihinda 147 euro võrra. Kui keskmine palk

Statistika: tarbijate kindlustundega pole häda midagi

Kinnisvaraturgu pärssivaks teguriks peetakse sageli tarbijate madalat kindlustunnet. Järjest kasvav elamispindade tehingute arv ja vaikselt kasvavad hinnad kinnitavad vastupidist – tarbijate kindlustundega pole häda midagi. Tarbijabaromeeter on küll näidanud kõrgemaid numbreid, kui veebruarikuuine -5,3 punkti. Kõrgemal oli tarbijakindlus majandusbuumi tippaastatel.

Statistika: 2012. aastal finantseerisid pangad elamispindade arendusi 44,2 miljoni euro väärtuses

Elamispindade arenduseks antud pangalaenude jääk on endiselt pea sirgjoonelises languses. 2012. aasta lõpuks oli eluasemete arendusprojektide finantseerimise laenujääk Eesti Panga andmetel 236 miljonit eurot. Veel aasta tagasi oli see näitaja 29 miljoni euro võrra kõrgemal tasemel. Elamispindade arendamiseks antud laenude

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga 12%

2012 IV kvartalis väljastati Eesti Panga andmetel  eluasemelaene 153,2 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas laenukäive 12%. Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude summa oli 2012. aasta lõpuks 5,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012 III kvartaliga pisut langes, mis tähendab,

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 840 mitteeluruumi

2012. a. IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 260 mitteeluruumi. Kogu 2012. aasta jooksul on kvartalipõhine kasutuslubade arv olnud aastatagusest suurem. Kokku sai möödunud aasta jooksul kasutusloa 840 mitteeluruumi kogupindalaga 474 000 ruutmeetrit. Samal ajal sai ehitusloa 2415 mitteeluruumi. Võrreldes kasutuslubadega

Statistika: Ehitushinnaindeks on aastatagusest 3,7% kõrgemal

Ehitushinna koondindeks oli statistikaameti andmetel 2012. a. IV kvartalis 3,7% aastatagusest kõrgemal. Indeksi komponentidest kasvasid kõige enam seekord ehitusmasinate hinnad. Ehitusmasinad kallinesid aastaga 7%. Konjunktuuriinstituudi koostatav ehitusbaromeeter ütleb, et ehitusettevõtjad ootavad lähemalt kolmelt kuult ehitushindade tõusu. Ehitusbaromeetri näitaja on 6,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine