Statistiliselt majanduslangus jätkus aasta viimases kvartalis, ulatudes 2,7 protsendini aastases ja 0,7 protsendini kvartaalses võrdluses, kuid mitmetes tegevusalades oli olukord parem kui kolmandas kvartalis. Majanduse maht eurodes mõõdetuna kasvas kogu 2023. aasta jooksul. Tarbijate olukord paranes teisel poolaastal pidurdunud hinnatõusu…
Majanduse seis on kiire hinnatõusu ja nõrga väliskeskkonna tõttu endiselt kehv, kuid olukord võiks paranema hakata aasta teises pooles. Statistikaameti andmetel langes 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,2 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti. Majanduse mahu…
Pärast Venemaa sõjaväe sissetungi Ukrainasse on Eesti majanduses kõlanud vastuolulised noodid. Majandusanalüütikute enim jälgitav indikaator ehk reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes eelmise aasta lõpus koguni 4,1% ning aasta kokkuvõttes 1,3%. Paljudes teistes näitajates majanduslangus nii selgelt välja ei paista. Majanduse…
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Majanduskasv muutus laiapõhjalisemaks ning lisaks ehitusele vedasid kasvu ka töötlev tööstus ja eksportiva teeninduse tegevusalad, nagu logistikasektor ning info ja side. Investeeringud pöördusid kasvule peamiselt ettevõtete hoonete ja rajatiste soetuse toel.…
Palgakasv aeglustus veidi, kuid püsib mõõdukalt kiire ning on kooskõlas majanduskasvuga. Tulumaksureformi mõjusid võib näha nii puhkusetasude väljavõtmisel kui keskmisest madalama palgaga tegevusalade brutopalga kasvutempo aeglustumisel. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1321 eurot, mis on 6,4…
Palgakasv püsis käesoleva aasta alguses kiire, kuid see on kooskõlas majanduskasvuga. Palga ostujõudu suurendas maksuvaba tulu tõus. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 1242 eurot, mis on 7,7 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Keskmise töötasu ostujõud suurenes…
Majanduse seis on jätkuvalt hea ning vajadus lisatööjõu järele püsib. Tööpuudus suurenes inimeste aktiivsuse tõusu tõttu. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv tänavu esimeses kvartalis 0,6 protsendi ehk 3700 inimese võrra 650 500 inimeseni ning tööpuudus suurenes samal ajal 6,8…
Keskmise palga kasvutempo jätkas kiirenemist, kuid palgakasv oli kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu püsis palga ostujõu kasv eelmise kvartali kasvutempos. Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulude suurenemine võimaldab ettevõtetel töötasusid tõsta varasemast kiiremas tempos. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta…
Keskmise palga kasvutempo aeglustus neljandat kvartalit järjest. Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele käesoleva aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu palga ostujõu kasv aeglustus. Statistikaameti…
Tööturul osalemine jõudis eelmisel aastal läbi aegade kõrgeimale tasemele: 70 protsenti tööealistest kas töötas või otsis tööd. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööturul osalemine 2016. aastal 8300 inimese…
Viimastel aastatel tootlikkuse suurenemist oluliselt ületanud palgakasv näitab selgemaid aeglustumise märke, kuid on madala majanduskasvu kontekstis endiselt liiga kiire. Palgakasv kasumite arvel ei saa pikalt jätkuda, kuid seni ei ole sellega kaasnenud olulisi tagasilööke. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016.…
Madala tööpuuduse tingimuses palgasurved jätkuvad, mistõttu koos majanduse üldise elavnemisega kiirenes ka palgakasv tänavu aasta alguses. Kiire palgakasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda. Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 8,1 protsenti. Osaliselt olid…
Aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 1,7 protsenti. Majanduskasvu vedas endiselt sisetarbimine ning välisnõudlus püsis nõrk. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kiirenes kasv ühe protsendipunkti võrra, mis tulenes peamiselt veebruarikuiste aktsiisitõusude tõttu suurenenud maksulaekumistest.…
Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aasta IV kvartalis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti ning aasta kokkuvõttes 6 protsenti. Möödunud aastal oli keskmine brutokuupalk 1065 eurot. Majandusharude lõikes on viimase aastal jooksul palgakasvu varieeruvus suurenenud. Palgakasv oli kiirem peamiselt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel,…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
