Uudiste arhiiv

 

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Eesti kinnisvaraturg ootab võlakriisi lahenemist

Järgnevalt on toodud kommentaar homme 14/02/2012 ilmuvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Huvilistel on võimalik esitada turuülevaate ja kinnisvaraturu kohta küsimusi ülevaate koostajale kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark‘ile. Samuti vastab hea meelega portaali KV.EE tegemiste-toimetamiste kohta huviliste küsimustele portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. Küsimuste

Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks. Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade

Statistika: eluasemelaenude turg vaikselt elavnemas

Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär püsis Eesti Panga andmetel ka 2011. a. II kvartalis 3,3% peal. 2011. a. juuni keskmiseks 1,749% peale tõusnud eurobori juures tähendab stabiilne lõplik intressimäär asjaolu, et pangad on laenude riskimarginaase järjest alandanud. Madalam riskimarginaal omakorda

Statistika: laenud äriühingutele vähenesid

Eesti Panga andmetel väljastati 2011. a. I kvartalis äriühingutele laene 330 miljoni euro väärtuses. See on 41% vähem, kui oli laenukäive eelmise aasta esimeses kvartalis. Laenude jääk jätkab jõudsat kahanemist. See on vähenenud aastataguse 7,06 miljardi euro pealt 6,40 miljardi

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne

Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. a. IV kvartalis oli Eestis 93 200 töötut, mis on

Statistika: eraisiku hoiuste maht katab eraisikulaenud seitsmekordselt

Eesti pankade hoiuste maht järjest kasvab. Eesti Panga andmetel oli veebruarikuine hoiuste jääk 10,449 miljardit eurot. Neist hoiustest 5,9 miljardit eurot on nõudmiseni hoiused. Eraisikute hoiustest, mida on kokku 4,2 miljardit eurot, on alla poole ehk 2,1 miljardit eurot nõudmiseni

Eluasemelaenude turul on põhi läbitud

Eluasemelaenude turul on põhi läbitud: eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Laenuturg ehk finantseerimisvõimaluste pakkumine on üks olulisemaid kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid. Enamus kinnisvaraostudest tehakse kaasates laenuraha. Kui laenu ei anta või antakse ebamõistlikult karmidel tingimustel, siis kinnisvaraturg kärbub.  Kui laenu antakse liiga lihtsalt, siis tekkib kinnisvaramull, mis varem või hiljem puruneb.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne

Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on positiivne. See tähendab, et arengud kinnisvaraturul tõotavad tulla positiivsed.

Statistika: 2010. aasta oli korterituru taastumise aasta

Möödunud 2010. a. korteriomanditehingute turul toimunut kokku võttes võib kasutada märksõna turu taastumine. 2010. a. jooksul tehti maa-ameti andmetel Eestis tehinguid 12 952 korteriomandiga koguväärtusega 467 miljonit eurot (7 301 miljonit krooni). Tehingute arv on nüüdseks väikeste tagasilöökidega juba seitse

Statistika: eluasemelaenud ei näita tõusu

Eesti Panga andmetel väljastasid pangad 2010. a. oktoobris uusi eluasemelaene 573 miljoni krooni väärtuses. Eluasemelaenude jääk jõudis oktoobri lõpuks 93,9 miljardi kroonini. Laenukäivete numbrid päris ei peegelda seda optimismi, millest kinnisvaraturul räägitakse. Eluasemelaenude käive on küll viimaste aastate kõige madalamast

Toompark: eluasemelaenude turg tärkab varjusurmast

Eluasemelaenude intressimäär on Eesti Panga andmetel püsinud juba üle aasta väga stabiilselt 3,2 ja 3,6% vahemikus. Stabiilset intressimäära on aidanud paigal hoida euribor, mis on kogu sama perioodi püsinud 1% lähistel. Elamispindade turu stabiliseerumist ja riskide vähenemist peegeldab stabiilse intressimäära

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus