Novembrikuu peegeldas üsna hästi seda veidi murelikku olukorda, mis on tekkinud turul aset leidnud muutustest, ent täpsemaid järeldusi saame teha järgmise poole aasta jooksul. Tõsi on see, et ühelt poolt on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest…
4,2-protsendine SKP reaalkasv kolmandas kvartalis oli küll veidi üle meie ootuste, kuid arvestades seda, et kvartaliarvestus on esialgne ja statistikaamet parandab edaspidi seda numbrit mitu korda, siis kasvu suurusjärk üllatust ei pakkunud. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on majandus püsivhindades…
Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib[1] laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes…
Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis kiiresti, kuid peamiselt oli see ehitussektori kõrge aktiivsuse tagajärg. Paigalseis ekspordis, koos majanduskindluse langusega meie peamiste kaubanduspartnerite juures, põhjustab tuleviku suhtes ebakindlust. Ehituse panus majanduskasvus suurem kui eelmise buumi ajal Äsja avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu…
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Majanduskasv muutus laiapõhjalisemaks ning lisaks ehitusele vedasid kasvu ka töötlev tööstus ja eksportiva teeninduse tegevusalad, nagu logistikasektor ning info ja side. Investeeringud pöördusid kasvule peamiselt ettevõtete hoonete ja rajatiste soetuse toel.…
Statistikaameti hinnangul kasvas majandus kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2%. Kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis, mil majandus kasvas 3,8%. Kolmanda kvartali kiirenenud majanduskasv oli suures pildis siiski pigem erand, sest erinevad majandusaktiivsuse kasvu iseloomustavad näitajad nõrgenesid kolmandas kvartalis nii…
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta III kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,5 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2017. aasta III…
Kinnisvara müügikuulutustes märgitud hind on peaaegu alati kõrgem kui see, millega tehinguni jõutakse. Õige hinna loksutavad enamasti paika turuseis, müügiaeg ning nõudlus. Eestlased kipuvad kaubeldes üldiselt tagasihoidlikuks jääma. Vahel tuleb siiski ette äärmuslikku kauplemist, kus esialgne pakkumine tehakse küsitud hinnast…
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaksid väikeinvestorid olema korteritesse investeerimisel ettevaatlikud, sest kasumi söövad jätkuv hinnaralli kinnisvaraturul ning stabiliseeruv üüriturg, kuhu on sisenenud institutsionaalsed investorid. Viimastel on ligipääs pikale ja odavamale rahale ning saavad endale seetõttu lubada ka madalamat…
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ei ole peale masu Eestisse enam uusi suvilarajoone ehitatud ning inimesed eelistavad pigem soojale maale reisimist. Martin Vahteri kinnitusel pole ka näha, et suvilarajoonide trend tagasi tuleks. “Mitmed viimase buumi ajal rajatud suvilarajoonide krundid…
Ehitusmahtude nõrgema kasvunumbri taga hooneehitustööde kasvu aeglustumine Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on jätkuvalt tegemist tugevate numbritega. See näitab, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu…
Ettevõte võttis 2018. aasta kolmanda kvartali kokku märkimisväärse kasvuga kõigi majandustulemuste lõikes. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes, on 9 kuu netotulem kasvanud 4 210 tuhande euro ehk 218% võrra moodustades kasumi 2 279 tuhat eurot. Mitmete arendusprojektide valmimise tulemusena on…
Elamispindade pakkumishinna muutusi peegeldav KV.EE Indeks jätkab kasvukursil, kuid liikumise kiirus on aeglustumas. KV.EE Indeks näitab 99,6 punkti taset, mis on aastatagusest 6,9% kõrgemal. Jätkuvalt võib prognoosida mõõdukalt optimistlikke elamispindade turu edasiseid arenguid. Elamispindade nõudlus ja pakkumine on tugevad Arendustegevus…
Sel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Kui siia lisada ka avaliku sektori uued pinnad, küündib number üle 100 000 ruutmeetri. Et jätkuvalt räägitakse ülepakkumisest, on paljude jaoks ilmselt üllatus, et enamus…
Valminud on suur Tallinna elamispindade sügis-talvine turuülevaade. Ülevaade võtab kokku pealinna korterituru kõige olulisemad trendid. Kui palju on Tallinnas kortereid pakkumisel? Kas neid on liiga palju? Milline on pakkumiste arvu dünaamika? Millised hinnaklassis on pakutakse enam, kus vähem kortereid? Millises…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
