Uudiste arhiiv

 

Tallinn: Pealinn soovib planeerimisprotsessi suunata tulemustele ja muuta kliendisõbralikumaks

Tallinn

Tallinna 2024. aasta eelarve keskendub linnaplaneerimise ja muinsuskaitse valdkonnas uute lasteaedade kavandamisele, ajaloolise linnaruumi väärtustamisele ning infosüsteemide kaasajastamisele, mis võimaldavad planeerimismenetlusi senisest tõhusamalt ja kiiremini läbi viia. Linnaplaneerimise valdkonna tegevuskuludeks on järgmiseks aastal eraldatud 5,6 miljonit eurot. Põhiülesanneteks on linna

Riigikohus: Riigikohus tühistas Viimsi planeeringu, mis lubas rohekoridori alal elamuehitust

Riigikohus tühistas tänase otsusega Viimsi vallas Randvere külas eramajade ehitamist lubanud detailplaneeringu eelkõige põhjusel, et sel oli negatiivne mõju metsloomade liikumiseks olulisele rohekoridorile. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 2020. aasta aprillis detailplaneeringu umbes 15 hektari suurusele alale Randvere külas, kus kasvab mets.

Rahandusministeerium: Planeerimisseaduse uuendamine toob praktilisi muudatusi

Rahandusministeerium

Valitus kiitis täna riigihalduse ministri ettepanekul heaks planeerimisseaduse muudatused, mis täpsustavad seaduse sätteid ja sõnastust tagamaks nende üldise õigusselguse ning arusaadavuse. Samuti võimaldavad planeeritavad muutused võtta tulevikus kasutusse ühtne planeeringute andmekogu. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on seaduse rakendamisel praktikas ilmnenud mõningaid

Kohtulahend: Planeerimismenetluses tehtav keskkonnamõju strateegiline hindamine

Glikman Alvin Levin

Kaasuses juhul oli tegemist maavanema kehtestatud maakonnaplaneeringuga. Eelnevalt oli läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonna-organisatsioon ning mitmed füüsilised isikud vaidlustasid maakonnaplaneeringu mh seetõttu, et hindamine taandus vaid üldisemalt mõjude hindamisele, põhinedes varem tehtud uuringutele ilma täiendavaid uuringuid tegemata. Planeeringu

Domus Kinnisvara: Kas mikrokorter ikka on unistuste elukoht?

Domus Kinnisvara

Taasiseseisvumise järgselt oli kogu Eesti veendunud, et nõukogude aeg oli jama. Ja mitte ainult ühiskondlik korraldus, vaid ka eluasemete defitsiit ja regulatsioonid. Põlu alla pandi nii 600 m2 suurused ühepereelamute krundid kui ka väikesed korterid, mida tavatseti kutsuda hruštšovkadeks. Kuna

Riigikohtu praktika: Planeeringumenetlus

Teder Law Firm

Vall menetluses oli üldplaneeringu kehtestamine. Kohus kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni. Volikogu selleks tähtpäevaks planeerimismenetlust aga ei

Riigikohtu praktika: Detailplaneeringu kehtivus, kallasrajale pääsemine ja detailplaneeringu kehtestamise mõistlik aeg

Teder Law Firm

Asjaolude kohaselt kehtestati vallas uus üldplaneering, milles jäi kehtivate detailplaneeringute loetelust välja üks detailplaneering, mis oli kehtestatud enam kui 10 aastat tagasi. Lisaks oli ka kadunud detailplaneeringu originaaleksamplar. Tekkis vaidlus vastava detailplaneeringu kehtivuse üle. Riigikohus selgitas, et detailplaneeringut ei muuda

Kohaliku omavalitsuse õigus tühistada planeering ning kohustus planeeringu menetlemiseks mõistliku aja jooksul

Teder Law Firm

Vald kehtestas üldplaneeringu, kuid tühistas selle pool aastat hiljem. Põhjenduseks oli üldplaneeringu kehtestamine põhjenduskohustust rikkudes- puudusid põhjendused ning motiivid planeeringu kehtestamiseks. Samuti polnud kehtestamismääruses viiteid dokumentidele, kust puuduolevaid põhjendusi leida. Kohus märkis, et haldusorgan peab vältima haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid

Borenius: Planeerimisseadus – kas kosmeetiline parendus või uus kvaliteet?

Borenius

Esimesest juulist kehtima hakanud planeerimisseadus ei erine enda eelkäijast pooltki nii palju kui ehitusseadustik ehitusseadusest. Tegemist on sisuliselt vana seaduse uue redaktsiooniga, milles on parandatud praktika käigus ilmsiks tulnud suuremad vead ning lisatud kamaluga Riigikohtu seisukohti. Iseenesest ei ole ju

Riigikohtu praktika: Pirita TOP detailplaneeringust

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-3-1-71-14 lahendas Riigikohus MTÜ Pirita Selts kaebust nn Pirita TOP detailplaneeringu tühistamiseks. Kaebuse põhiliseks väiteks oli elanike elukeskkonna oluline muutus (privaatsus ei ole enam tagatud, suureneb transpordikoormus ja müra jms) ning see, et kohalik omavalitsus ei ole seda

Riigikogu võttis vastu uue planeerimisseaduse

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu planeerimisseaduse, mis on uus terviktekst ja asendab 2003. aastast kehtima hakanud ja korduvalt muudetud praeguse planeerimisseaduse. Täiskogu hääletusel oli uue planeerimisseaduse poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseaduse jõustumisel. Ehitusseadustiku

Kinnisvarakool: Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 02-12-2014

Kinnisvarakoolis toimub 02/12/2014 kinnisvarakoolitus “Detailplaneeringute menetlemine“. Koolituse lektor on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba. Planeerimismenetlus on pikaajaline protsess, mis puudutab erinevatel tasanditel pea kõiki ühiskonnaliikmeid. Olgu tegu oluliste teadus-, kultuuri-, vabaaja või riigihoonetega, aga ka kaubanduskeskustega –

Glikman Alvin & Partnerid: ehitusaluse pinna termineid

Haldusasjas nr 3-3-1-59-13 arutas kolleegium küsimust, kas hoone esileulatuva terrassi pinda tuleb arvestada hoone üldehitusaluse pinna hulka ning kuidas eristada ehitusaluse pinna erinevaid tähendusi planeerimismenetluses ja ehitusloa menetluses. Asjaolude kohaselt kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu uusarendusele. Uusarenduse projektidokumentatsiooni kohaselt kuulus arenduse

Glikman Alvin & Partnerid: Vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamata jätmine

Haldusasja nr 3-3-1-96-13 asjaolude kohaselt jättis kohalik omavalitsus kehtestamata vastuvõetud detailplaneeringu. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist põhjendas kohalik omavalitsus selliselt: (i) arendaja ei nõustunud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustust üle võtma; (ii) vallal puuduvad eelarves vahendid teede ja tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks,

KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatudt

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele. Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.04.2024 Kinnisvara müügikoolitus