Rahvastikuregistri andmeil elab 1. juuni seisuga pealinnas 450 305 inimest, mais kasvas Tallinna elanike arv 230 inimese võrra. Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 1541 inimese võrra.
Eelmise aasta jooksul kasvas pealinna elanike arv 5141 inimese võrra – 2017. aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest, uue aasta 1. jaanuari seisuga aga 448 764 inimest.
2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 33 872 inimese ehk 8% võrra. Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.
Tallinnas elavate inimeste arv on 15 aastaga kasvanud rohkem kui 70 000 inimese võrra. Maikuu alguseks ületas tallinlaste arv 450 000 piiri. 400 000 piiri ületas tallinlaste arv 1. septembriks 2004.
Seisuga 1. jaanuar 2003 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 377 890 inimest, aasta lõpuks oli aga tallinlaseks registreeritud 392 306 inimest – ametlik Tallinna elanikkond kasvas seega aastaga rekordiliselt lausa 14 416 inimese võrra.
„Kahtlemata on pealinna elama asumise ning oma elukoha registreerimise oluliseks põhjuseks siinne elukeskkond ning linna poolt kodanikele pakutavad soodustused ja toetused, muu hulgas tasuta ühistransport,“ ütles Aas.
Juba viiendat aastat saavad kõik rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevad inimesed linna ühistransporti ja linna piires ka elektrironge tasuta kasutada. Samuti on Tallinnas välja töötatud laialdane ja kõiki abivajajate gruppe hõlmav sotsiaaltoetuste süsteem, sh sünnitoetus, lapsehoiuteenuse hüvitamine, koolitoetus, erinevad vajaduspõhised peretoetused, toimetulekutoetus, pensionilisa jpm.
