Tallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.
Selle põhjuseks on kaks olulist fakti. Esiteks on Tallinna üüriturul tekkimas mõningate korteritüüpide hulgas ülepakkumine. Eriti märkimisväärselt just kahetoaliste, sh uute osas, mida pakutakse ja ehitatakse üle kogu linna ning kus konkurents on juba suur ja seda ammu enam mitte ainult hinna, vaid ka sisutuse ja lisaväärtuste osas. Teiseks on asi meie üldises elatustasemes, mis tähendab, et paljude jaoks on hinnapiir ees. Kuna pakkumisi on palju, peavadki omanikud uute üüriliste leidmiseks rohkem aega varuma ja kui vaja, hinnakorrektsioone tegema.
Üks üürihuviline käib vaatamas 5-10 korterit ning uurib, kas ja kuidas on võimalik hinnas sobilikumale tasemel jõuda. Kui pole „just see“ eriline pakkumine, mille puhul mängivad rolli emotsioonid, tingitakse usinalt või võetakse samaväärne sobivam pakkumine. Samas, alati pole ka sobilik hind number üks argument, sest keskpäraseid kortereid on palju, üürnikud soovivad aga korralikku, pigem skandinaavialikku sisu. See ei tähenda midagi eksklusiivset, lihtsalt määrdunud tapeet, tugevalt kulunud ja kriuksuv mööbel ei ole enam see, mida tahetakse.
Samuti tähtsustatakse üha rohkem maja energiaklassi, sest see annab aimu eeldatavatest kuludest. Lisaks on endiselt olulised hea parkimisvõimalus, panipaik ja arenenud infrastruktuur (ühistranspordipeatused, lasteaia-kooli lähedus, kauplus/kaubanduskeskus, sportimisvõimalused, rohealad ja lastemänguväljakud).
Seega muutub üürisektor aina kliendikesksemaks, mille tõttu peavad omanikud enam pingutama. Üürnikud otsivad võimalusi oma elukeskkonna parandamiseks, olles järjest teadlikumad oma soovides ning otsustega nad liigselt ei kiirusta.
