Kodu soetatakse üldjuhul panga eluasemelaenuga, mille tingimused sõltuvad muuhulgas ka taotlejast endast. Saamaks pangaga võimalikult head kokkulepet (laenusumma, panga intressid jmt), on taotlejal võimalik teha teatavaid ettevalmistusi.
Pank on äriühing ning seda huvitab kasum, mis (üldistatuna antud konteksti) tekib võimalikult laiast ringist ning korrektse finantskäitumisega isikutest. Sellest tulenevalt esitataksegi laenukonsultatsioonides taotlejatele kümneid küsimusi nende rahaasjadest (nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust). Vastuseid andes pole mõtet loota ainuüksi oma šarmile või veenmisoskustele – kui numbrid jutuga ei klapi, raiskate lihtsalt oma “talenti“.
Konsultatsiooni käigus üritab pank kõigepealt aru saada teie oleviku ehk hetkeolukorrast, s.t milline (kas ainult palgatöö või ka muud tulud), kui suur ja kui püsiv on praegune sissetulek. Püsivuse all vaadatakse eelkõige tööandjat (era- või avalik sektor), töö valdkonda, töö iseloomu (tükitöö, vabakutseline, tunnipalk jmt) ning samuti seda, kui kaua olete konkreetsel kohal töötanud – mida pikem periood, seda suuremad plussid teile. Väike miinus tuleb kindlasti sellest, kui oled sage töökohtade vahetaja. Olevikus lisab pangale suuremat kindlust ka omaosaluse olemasolu ning mida suurem summa, seda parem – näitab see ju taotleja finantsilist tarkust ehk et osatakse säästa ja ei kulutata iga viimset kui senti.
Mineviku osas vaadatakse teie poolt võetud kohustusi: varasemad laenud, käendused, liisingud, järelmaksud, isegi veel kehtivad krediitkaardid (täitsa tõsi, kuna tegemist finantskohustusega isegi siis, kui limiiti ei kasuta). Pank selgitab välja nende kohustuste täitmist, s.t kas olete jäänud võlgu, kõik korrektselt maksnud vmt ning samuti kaua need veel kestavad – laenusumma sõltub ju ka kuumaksest, mis muude kohustustega summeerituna tohib moodustada teatud protsendi netosissetulekust.
Tulevikku, ehk siis ka piltlikult öeldes laenutingimusi, ennustatakse mineviku ja oleviku alusel. Kui oled oma rahaasjades korrektne ning kõrvalekaldeid esineb vähe, on suurem tõenäosus ka pangapoolseteks vastutulekuteks. Kui nüüd tahta aga veel paremaid tingimusi, võib mõelda ühistaotluse peale. Tegemist olukorraga, kus ühte laenu taotleb (kohustusi võtab) näiteks kaks inimest, reeglina elukaaslased. Panga jaoks risk oluliselt väheneb (laenajad vastutavad solidaarselt) ning kahe palga liitmisel suureneb mingil määral ka maksimaalne laenusumma. Kaastaotlejate risk aga seisneb selles, et näiteks elukaaslaste lahkuminekul ei pruugi pank olla nõus ühe laenaja vabastamisega lepingust – seda siis juhul, kui panga arvates ei kata allesjääva laenaja sissetulek võetud kohustust (risk oleks panga jaoks liiga suur).
Mida siis kokkuvõtlikult omalt poolt soovitame? Planeerige eluasemelaenu võtmist ette nii pikalt kui võimalik – üritage selleks ajaks olemasolevatest finantskohustustest vabaneda ning ärge võtke uusi. Koguge omaosalust ning sulgege ebavajalikud krediitkaardid. Paremate laenutingimuste saamiseks olge ise aktiivsed läbirääkijad.
Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
