Koolitus Ärikinnisvara vahendamine

Tööturg püsib kõige kiuste tugev

SEB PankKeskmise palga kiire tõus ajal, kui majanduskasv on äärmiselt aeglane, on tõstatanud küsimuse, kas peagi on tööturul oodata pööret halvemuse suunas. Viimased andmed näitavad tööturgu siiski positiivses valguses. Seetõttu ei peaks tööjõu-teemalised diskussioonid keskenduma maksudele, vaid võimalustele, kuidas Eesti napp tööjõud võimalikult tarka tööd tegema panna.

Töötuse kasv ei ole järsult kiirenenud

Teisipäeval avaldas Statistikaamet tööturustatistika 2016. aasta viimase kvartali kohta. Tööjõu-uuringu andmetel oli eelmise aasta lõpus tööta 6,6% tööturul aktiivsest rahvastikust. 2016. aasta keskmine töötuse määr jäi seega 6,8% tasemele. Uue info valguses paistab III kvartali kõrge töötus anomaaliana. Mäletatavasti tegi töötuse määr III kvartalis ootamatu hüppe 7,5%ni 2015. aasta III kvartali 5,2% tasemelt, mis tekitas küsimuse, kas olukord tööturul on ootamatult halvenenud. Tänase info põhjal on vastus sellele küsimusele „ei“ ning vähemalt töötaja vaatevinklist nähtuna, püsib majanduskeskkond endiselt väga soodne.

Kui eelmainitud hüppe tõttu III kvartalis, jäi aastakeskmine töötuse määr mullu 2015. aastast kõrgemaks, siis hõive- ja tööturul osalemise määra kasv jätkus. Tööturul aktiivsete inimeste osakaal 15-74-aastase elanikkonna seas küündis mullu 70,4%ni; tööhõivemäär ulatus samas eagrupis 65,6%ni. Niivõrd kõrgete näitajate poolest paigutub Eesti EL liikmes¬riikide seas üsna tipu lähedale, sarnasele tasemele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga. Tööhõive kasvu on suurima panuse andnud just vanemaealised inimesed. Võrreldes 2015. aastaga, lisandus töötajate sekka enam kui 6000 üle 60-aastast inimest. Seejuures tegi tööhõive suurima hüppe ülespoole 70-74-aastaste vanusegrupis: kui 2015. aastal oli selles vanuses inimestest tööga hõivatud 13,1%, siis mullu juba 16,3%. Veidi väiksema tõusu tegi ka 15-24-aastaste tööhõive määr. Seevastu on toimunud negatiivne pööre 25-34-aastaste tööhõives: mullu oli töötavaid inimesi selles vanuserühmas 4500 võrra vähem kui 2015. aastal. Hõivemääras väljendus see ligi 3,5% langusena. Suuresti selgitab muutust tööturult eemalejäämine pere juurdekasvu tõttu: selles vanusegrupis vähenes hõive eelkõige naiste seas. Võrreldes 2015. aastaga oli mullu lapsehooldus¬puhkusel kokku 4600 naist varasemast enam. Samas kahanes 2016. aastal ka 25-34-aastaste meeste hõive.

Töötusele on mõju avaldanud käimasolev töövõimereform, mille abil püütakse hõivesse tagasi tuua vähemalt osa pea 60 000 töövõimetuspensionärist, kes täna tööl ei käi. Reformi täpsem mõju hakkab selgemalt avalduma just 2017. ja 2018. aastal. Mullu vähenes Tööjõu-uuringu andmetel haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal viibivate inimeste arv 2015. aastaga võrreldes enam kui 3000 inimese võrra. Töötukassas oli vähenenud töövõimega inimesi detsembri lõpu seisuga arvele võetud veidi vähem kui 6000. Tuleb siiski tähele panna, et töövõimetuspensionäride ümber-suunamine Töötukassa teenustele ei muuda statistikat automaatselt, kuna Tööjõu-uuringus lähtutakse inimese enda hinnangust, kas ta soovib ka tegelikult tööd leida.

Joonis 1. Tööhõive 15-74-aastase elanikkonna seas on ajalooliselt kõrgel tasemel.

Tööhõive 15-74-aastase elanikkonna seas on ajalooliselt kõrgel tasemel.

Millised saavad olema edasised arengud tööturul?

Nii tänavu, kui ka järgmisel aastal, mõjutavad tööturgu vastandlikud jõud. Ühelt poolt suurendab majanduskasvu kiirenemine paratamatult nõudlust tööjõu järele. Et tööhõive on täna rekordiliselt kõrge, siis võib lisakäte leidmine ettevõttesse osutuda keerukaks. 2016. aasta III kvartalis jõudis vabade ametikohtade määr 2%ni, mis on kõrgeim tase alates 2008. aastast ning oodata on selle edasist tõusu. Seejuures napib töötajaid nii kõrge- kui ka madalapalgalistel ametikohtadel. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste tänasel tööturul nö „ripakil“ ei ole ja nende värbamine eeldab tööandjalt kogukat palgafondi. Madalapalgalistel ametikohtadel on probleemiks aga tööjõu voolavus, sest töötajad otsivad mõistetavalt suurimat võimalikku sissetulekut ja madala tööpuuduse keskkonnas ollakse töökoha vahetamisel julgemad.

Teisalt on majanduses tervikuna oodata töötuse tõusu. Küll on kasv mõneti statistiline, sest töötute hulk suureneb inimeste arvelt, kes ei olnud varasemalt tööturul aktiivsed. Vähenenud töövõimega inimesed, kes saavad nüüdsest teenuseid ja toetust Töötukassa käest, peavad aktiivsemalt püsivat töökohta otsima. Kiireid muutuseid reform endaga ilmselt kaasa ei too. Isegi kui tervis lubaks inimesel teistsuguses ametis töötada, siis nõuab varasemalt füüsilise tööga elatist teeninud inimese asumine kergemale kontori- või teenindustööle hoopis teist¬suguseid oskuseid. Vaadates töövõimetuspensioni saavate inimeste paiknemist Eesti kaardil, elab neist enamus ka piirkondades, kus uusi töökohti luuakse väga vähe. Lisaks töövõimereformile on keskpikas perspektiivis ilmne, et viimase kolme aasta jooksul 20% kasvanud keskmine palk peab hakkama mõjutama ettevõtete töökorraldust. Kiireneva majanduskasvu tingimustes on muutustega kaasnev töötus küll loodetavasti ajutist laadi. Üle aegade on efektiivsust otsimas avalik sektor, kust lisandub tööturule nö „valgekraesid“, kes tõenäoliselt on võimelised uue töökoha leidma suhteliselt kiiresti.

Tööjõu kõrge maksustamine ei ole Eesti majanduse võtmeprobleem

Võttes arvesse kitsaid olusid tööturul, on üllatav, kui palju tähelepanu pälvib tööjõu madalama maksustamise küsimus. Palgasurve all oleva ettevõtja seisukohast on soov kulusid piirata mõistetav, kuid ühiskondlikust vaatevinklist ei kipu argumentatsioon just liialt tugev olema. Ajal, kui Eesti töötuse tase on alla oma pikaajalise „loomuliku“ määra, ei vaja töötajate värbamine täiendavat stiimulit. Kurta konkurentsivõimet kahjustava tööjõuhinna või –maksude üle olukorras, kus naaberriikide palk ületab siinset taset 2-3 korda, räägib enamat aga ettevõtte äriplaani piiratuse kohta. Mis puudutab võimalikku ülempiiri seadmist sotsiaalmaksule, tuleb arvesse võtta, et mitmekordset keskmist palka teenivate inimeste seas moodustavad insenerid ja IT-spetsialistid kaduvväikese osa. Vananeva rahvastikuga väikeriigis on tööjõud majanduse kõige kallim vara. Selle allahindlusega müümise asemel tuleks keskenduda ülesandele, kuidas vähestest inimestest võimalikult nutikad ja suurt väärtust loovad töötajad koolitada.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Käsiraamat Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

4 + 1 =

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!