Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust

Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis Eesti majanduskasv taastus.

SKP ja tarbijahindade kasv

Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet. Märkused: *Eesti Panga prognoos.

Eesti Pank on 2014. aasta keskmiseks majanduskasvuks prognoosinud 2,6% ja 2015. aastaks 3,9%. Swedbank hindab tänavuseks kasvuks 3% ja 2015. aasta kasvuks 3,7%. Euroala keskpangad prognoosivad kogu euroala majanduse kasvuks 2014.a 1,1% ning inflatsiooni aeglustumist 1,1%ni. 2015.a prognoositakse majanduskasvuks 1,5% ja inflatsiooniks 1,3%.

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks 2013.a võrreldes 2012.a keskmisega 2,8%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli elektrihinna ligi 30%-line kallinemine, mõju avaldasid veel toiduainete kallinemine ning transpordi ja mootorikütuste odavnemine. 2014.a I kvartalis on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tarbijahinnaindeks tõusnud 0,6%.

Ehitushinnaindeks tõusis 2013.a jooksul 2012.a keskmisega võrreldes 5,2%. Statistikaameti andmetel moodustas enamiku hinnatõusust tööjõu kallinemine, vähemal määral masinate ja materjalide hinnatõus. 2014.a I kvartalis on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ehitushinnaindeks tõusnud 2,3%.

Eesti kinnisvaraturu dünaamika

Allikas: Maa-amet, Statistikaamet

2014.a I kvartalis sõlmiti Statistikaameti andmetel ligikaudu 10 300 kinnisvara ostu-müügitehingut, kinnisvaraturu kogukäive oli 497 milj. eurot. Võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga kasvasid tehingute arv ja käive ligikaudu 17%. Kahte viimast aastat tervikuna vaadeldes kasvas 2013.a võrreldes 2012. aastaga tehingute arv 15% ning kinnisvaraturu käive 18%.

Tallinn ja Harjumaa

Korteriturg

Maa-ameti andmetel toimus Harju maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 9800 ostu-müügitehingut kogusummas 649 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 14% ning korterituru käive ca 26%. 2014.a I kvartalis jäi tehingute arv võrreldes 2013.a IV kvartaliga 7% võrra väiksemaks ning kogukäive 4% võrra madalamaks. Keskmisest madalam kinnisvaraturu aktiivsus aasta alguses on ootuspärane.

Tallinna korterite keskmised hinnad 2007-2014

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Tallinna korteriturul valitseb tõusev hinnatrend 2009.a keskpaigast alates. Keskmised hinnad võrreldes viimaste aastate madalaimate tasemetega on olenevalt piirkonnast kasvanud 30 – 60%, kohati enamgi, buumiaastate tipphindadest on tänased keskmised tehinguhinnad veel ligikaudu 25% madalamad. Tallinna korterituru kogukäive 2013.a oli 25% suurem võrreldes käibega 2012.a ning 58% suurem võrreldes 2011. aastaga. 2014.a I kvartalis jäi tehingute arv võrreldes 2013.a IV kvartaliga 8% võrra väiksemaks ning käive 6% võrra madalamaks.

Tallinna korterite keskmised hinnad 2009-2014

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Tallinnas moodustavad 25 – 30% tehingute koguarvust uusarenduste esmamüügid või uuemates korterelamutes asuvate korterite tehingud. Seejuures hinnavahe uuselamukorterite ja tüüpkorterite vahel on märkimisväärne. Äärelinnas jäävad uute korterite keskmised hinnad magalarajoonide tüüpkorteritega võrreldes 40 – 45% kõrgemaks. Kesklinnas, kus elamufondi üldine seisukord on ühtlasem ning hinnatasemed sõltuvad suuremal määral asukohast, jääb uuselamutes ja vanemates korterelamutes asuvate korterite hinnaerinevus 10 – 15% vahele.

Tallinna korteriomandite tehingute valdavad hinnavahemikud, 2014 I kv

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Tallinna äärelinna magalapiirkondades jäävad keskmised tehinguhinnad 2014.a alguses valdavalt vahemikku 1000 – 1500 EUR/m², Kesklinnas küündivad tasemeni 2200 EUR/m². Võrreldes 2013. aasta I kvartaliga on korterite keskmine ruutmeetri hind 2014.a I kvartaliks Tallinnas linnaositi kerkinud 25 kuni 35%. Varasemate aastate mõõdukas kuni 10%ni küündiv hinnatõus sai sellega olulisel määral ületatud.

Tehingute arv linnaositi jääb buumiaastate turuaktiivsusele veel alla, kuid 2009. aastaga võrreldes on ka see number kahekordistunud. 2014.a I kvartalis sõlmiti Tallinnas keskmiselt 640 korteri ostu-müügitehingut kuus.

Tallinna korterituru dünaamika 2009-2014

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Uusehitus

Tallinna korterite keskmised hinnad 2009-2014, eraldi vaadelduna uued ja vanemad korterelamud

Andmed: Maa-amet, Uus Maa. Märkused: *Korterelamud ehitusaastaga 2000 ja hiljem. **Korterelamud ehitusaastaga 1999 ja varem.

Uute korterite esmamüügid ning uuemates korterelamutes asuvate korterite tehingud on viimastel aastatel Tallinna korterituru tehingute arvust moodustanud stabiilselt umbes veerandi, Harjumaad tervikuna vaadeldes 10 – 15%. Uute korterite keskmised tehinguhinnad 2014.a I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga on tõusnud ligi olenevalt piirkonnast 3 – 5%.

Uute korterite turul mõõdukas hinnatõus eeldatavasti jätkub, sest uusarenduste turuletulek on mõnevõrra pidurdunud. 2013.a said ehitusloa korterelamud summaarse pindalaga ca 85 000 m². Nimetatud ehitusmaht hõlmab endas veidi enam kui 1200 korteriga korterelamute ehitamist. Tänases turusituatsioonis on taoline ehitustempo sarnane korterite aastase müügimahuga. 2014.a I kvartalis anti ehitusluba 15 korterelamu ehitamiseks suletud brutopinnaga ca 21 000 m², milledes on kokku 320 korterit.

Korterelamutele antud ehitusload Harju maakonnas

Andmed: Ehitisregister, Statistikaamet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

Uuselamute ehitamisel tuleb arendajatel tähelepanu pöörata ehitiste kvaliteedile ja energiasäästlikkusele. Turul on eelistatud hea energiatõhususega, funktsionaalse planeeringuga, kvaliteetselt ehitatud ja viimistletud korterid. Loetletud näitajad on eriti olulised Kesklinnast eemal asuvate objektide puhul. Kui kinnisvarabuumi algusaastatel rajati uusi korterelamuid esmajärjekorras äärelinna ja naaberomavalitsuste territooriumile, siis viimasel paaril-kolmel aastal on arendustegevus koondunud Südalinna ja Kesklinna lähedale (Kalamaja, Kadriorg). Samas on masuaastatel müügiraskustesse sattunud äärelinna projektid tänaseks lõpuni ehitatud ja realiseerunud. Lähiaastate ühe mahukaima projektina on turule tulemas Kristiine linnaosas Tondi Elukvartali korterelamud, kus etapiviisiliselt ehitatakse välja 10 korterelamut rohkem kui 300 korteriga.

Harjumaa korterid

Tallinna lähivaldades on kõrgeimad hinnatasemed ja aktiivseim turg Viimsi ja Rae valdades, kus korterite keskmised hinnad on üsna sarnased Tallinna äärelinnaga. Viimsis ja Rae vallas vajab märkimist ka asjaolu, et neis piirkondades moodustavad suure osa elamufondist viimase kümnekonna aasta jooksul valminud korterelamud, mistõttu kujunebki piirkonna keskmine hinnatase võrreldes naabervaldadega (kohati ka võrreldes äärelinna tüüpkorteritega) oluliselt kõrgemaks.

Harjumaa korterite keskmised tehinguhinnad 2014.a alguses jäid valdavalt vahemikku 650 – 800 EUR/m², kõrgemalt hinnatud linnalähedastes omavalitsustes (Viimsi ja Rae vald) vahemikku 900 – 1000 EUR/m². Võrreldes 2013. aasta algusega on korterite keskmine ruutmeetri hind 2014.a I kvartaliks tõusnud 5 kuni 30%.

Harjumaa korterite keskmised hinnad 2009-2014

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Eramud ja krundid

Võrreldes korterituruga on muutused eramute ja kruntide turul olnud mõnevõrra raskemini jälgitavad, kuid ka siin kulgevad arengud tõusva trendjoone järgi. Turu aktiivsus ja keskmised tehinguhinnad on viimase viie aasta jooksul olenevalt piirkonnast kasvanud 10 – 30%.

Eramute hinnad Tallinnas

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Maa-ameti andmetel toimus Harju maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligikaudu 1940 ostu-müügitehingut kogusummas 203 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 19% ning eramuturu käive ca 23%.

Eramute hinnad Harjumaal

Andmed: Maa-amet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

2013.a ning ka 2014.a I kvartalis toimus Tallinnas eramutega keskmiselt 80 – 110 tehingut kvartali jooksul. Keskmised tehinguhinnad jäid vahemikku 950 – 1200 EUR/m². Eramute puhul on igasugused keskmised näitajad suurel määral mõjutatud juhuslikkusest, paljudel juhtudel võib statistilise keskmise hinna tõus või langus tähendada just vastava kvaliteediklassi objektide suuremat osakaalu.

Elamumaade hinnad Tallinnas

Andmed: Maa-amet, Uus Maa

Harjumaa eramute turul on aktiivseima turuga Viimsi, Rae ja Harku vallad, kus müüakse sadakond eramut kvartali jooksul. Kõrgeimad keskmised hinnad on linnalähedastest omavalitsustest Rae ja Viimsi vallas, kus eramute keskmised hinnad jäävad 1000 – 1150 EUR/m² vahemikku.

Korteriturule sarnast aktiviseerumist võib märgata Tallinna ja Harjumaa elamukruntide turul. Tallinnas kasvasid kruntide keskmised hinnad 2013.a võrreldes eelneva aastaga 25%, tehingute arv veidi üle 10%. Maa-ameti andmetel toimus Harju maakonnas 2013.a jooksul hoonestamata elamukruntidega kokku ligi 750 ostu-müügitehingut kogusummas 35 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 37% ning maaturu käive ca 17%.

2014.a I kvartalis toimus hoonestamata elamukruntidega kokku 184 ostu-müügitehingut kogusummas 11,8 milj. eurot.  Võrreldes 2013. aasta sama kvartaliga kasvas tehingute arv ca 43% ning maaturu käive ca 48%.

Harjumaa eramute turul on aktiivseima turuga Rae vald, sellele järgnevad Viimsi ja Harku vallad, kus kvartaalselt müüakse 70 – 100 elamukrunti. Keskmine hind võrreldes teiste linnalähedaste omavalitsustega oli kõrgeim Viimsi valla kruntide puhul.

Elamumaade hinnad Harjumaal

Andmed: Maa-amet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

Eramute uusehitus langes 2008.a ehitusbuumi eelsele tasemele ning pole ka viimastel aastatel olulist tõusu näidanud. Viimase viie aasta jooksul kokku on ehituslube väljastatud umbes sarnases suurusjärgus, kui rekordilisel 2006.a. 2013.a anti ehituslube ca 150 000 m² väikeelamute ehitamiseks. See on veidi alla 700 eramu, paaris- ja ridaelamu. 2011. ja 2012.a ehitati aasta jooksul ligikaudu 520 väikeelamut. 2014.a I kvartalis anti ehituluba 124 uuselamu ehitamiseks.

Väikeelamutele antud ehitusload Harju maakonnas

Andmed: Ehitisregister, Statistikaamet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

Kontoripinnad

Tallinna linna kontorihoonete piirkonnad

Allikas: Maa-amet, Uus Maa, kaart: maps.google.ee

Kontoripindade turg Tallinnas on koondunud Kesklinna. Kesklinnaga (1) sarnaselt nõutud on uued ärilinnakud Tallinna äärealadel (Ülemiste City (2) Lasnamäel, Tehnopoli teaduslinnak (5) Mustamäel) ning linnasisesed magistraaltänavate äärsed piirkonnad (Tammsaare tee ja Pärnu mnt lähedane Tondi asum (3), Mustamäe tee äärne piirkond (4)). Üksikuid kontorihooneid leidub ka mujal üle linna.

Kontorihoonetele antud kasutusload Tallinnas

Andmed: Ehitisregister, Statistikaamet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

2014.a alguses on Tallinna kontoripindade kogumaht ligikaudu 600 000 m². Sellest valdav osa paikneb kaasaegsetes A ja A+ kvaliteediklassiga hoonetes. 2013.a jooksul tuli turule ligikaudu 50 000 m² büroopinda uusehitistes ning veel umbes 10 000 m² büroopinda olemasolevate hoonete laienduste näol. Valmisid Navigatori büroohoone Ahtri tänava ääres, G4S maja Paldiski mnt ääres Statistikaameti maja Tatari tänaval ning mitmed objektid Kesklinnas ja Ülemiste City ärilinnakus. 2014.a prognoositakse turule lisanduvat 20 000 – 30 000 m² uut kontoripinda, esimeses kvartalis sai kasutusloa 1 hoone brutopindalaga ca 600 m².

2013.a valminud kontorihooned:

Andmed: Uus Maa

Nõudlus püsib turul kõrge eelkõige A ja A+ klassi büroopindade osas. B ja C klassi pindade turul seevastu kasvab vakantsus. Ettevõtted kolivad täna pigem vanematelt pindadelt uuematesse hoonetesse ning sageli ka suurematest kontoritest väiksematesse. Pinnavajaduse vähenemise taga võib olla nii üürikulude vähendamise soov, kui tootlikkuse kasvuga seotud personali vähenemine. Kontoripindade üürnikud pööravad tähelepanu kulude kokkuhoiule, kuid seda pigem ruumikasutuse optimeerimise, kui odavama pinna otsimise läbi. Madalama kvaliteediklassi hoonete puhul on konkurentsi säilitamise võimaluseks pindade renoveerimine, kuid tehtav investeering ei pruugi tänases turusituatsioonis ennast üürituluna tagasi teenida.

Tallinna Südalinna ja sellega külgnevate asumite uusimates kontorihoonetes jäävad üüripakkumised vahemikku 14 – 25 EUR/m². Kuuüüri 25 EUR/m² võib tänasel turul pidada ka kontoripindade tipptasemeks. Südalinna vanemad kontoripinnad on pakkumisel hindadega ca 10 – 14 EUR/m² kuus. Kesklinna äärealadel leidub B/C kvaliteediklassile vastavaid kontoripindu pakkumisel hindadega alates 6 EUR/m² kuus.

Äärelinnas jäävad tippüürid tasemele 10 – 11 EUR/m², madalama kvaliteediklassiga ja/või ebasoodsa asukohaga kontoriruume pakutakse üüriks hindadega alates 2,5 – 3 EUR/m².

Valdavad üüripakkumiste hinnavahemikud Tallinna büroopindadel (100 – 300 m²):

Andmed: Uus Maa

Vakantsus uuemates kontorihoonetes jääb tasemele 5 – 10% või alla selle. Vanemates kontorihoonetes ulatub vakantsus sageli 25 – 30%ni. Uutes kontorihoonetes on vakantsused sageli ajutist laadi, vanemates kontorihoonetes uute täitumise arvelt pigem kasvavad.

Kaubanduspinnad

Tallinna kaubanduspindade turg on koondunud kaubanduskeskustesse, hajusalt üle linna paiknevad ka esmatarbekauplused (super- ja hüpermarketid). Kesk- ja vanalinnale on iseloomulikud esimese korruse poepinnad intensiivse jalakäijate vooga piirkondades. Erinevalt mitmetest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas väljakujunenud kaubandustänav, mõnevõrra analoogne on Viru tänav oma kaupluste ja kohvikutega, kuid siinne kaubavalik on pigem suunatud turistile, kui kohalikule tarbijale.

Tallinna kaubandukeskused

Allikas: Maa-amet, Uus Maa, kaart: maps.google.ee

Tallinna kaubanduspindade turgu iseloomustab ka sarnaste kaubagruppide piirkondlik koondumine, näiteks asuvad paljud ehitus- ja sisustuspoed Lasnamäel Peterburi mnt ääres ning Järve Keskuse lähedal Pärnu mnt ja Tammsaare tee ääres. Enim hinnatud kaubanduskeskuseks Kesklinnas on Viru Keskus, äärelinnas Rocca al Mare, Ülemiste ja Kristiine.

Tallinna kaubanduskeskused

Andmed: Uus Maa

2013.a lõpus avati renoveeritud ja laiendatud Mustika kaubanduskeskus. Antud keskusesse lisandus ligi 4000 m² müügipinda. 2013.a sügisel avati endises Postimajas ligi 7000 m² ulatuses kaubanduspindasid. Selver avas hiljuti toidukauplused Balti Jaama hoones, Tartu mnt ääres Peetri alevikus. Alustatud on Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse ehitamist, kus 2014.a sügiseks peaks valmima üle 50 000 m² suurune juurdeehitus. Rimi avas uued kauplused Postimajas ja Sõle tänava ääres, uus pood on Rimil valmimas ka Viimsis.

Kaubandus- ja teenindushoonetele antud kasutusload Tallinnas

Andmed: Ehitisregister, Statistikaamet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

Väikeste kaubanduspindade üürihinnad kaubanduskeskustes võivad küündida 60 – 70 EUR/m², jäädes valdavalt siiski vahemikku 25 – 50 EUR/m². Kaubanduskeskuste pindasid leidud pakkumisel väga harva.

Vakantsus populaarsetes kaubanduskeskustes nagu Rocca al Mare, Ülemiste ja Kristiine Keskused on nullilähedane, aeg-ajalt võib siiski märgata üürnike vahetumist mõnedel väiksematel pindadel. Väiksema kliendivooga kaubanduskeskustes seevastu leidub mitmeid vakantseid pindu.

Valdavad üüripakkumiste hinnavahemikud Tallinna kaubanduspindadel (100 – 300 m²):

Andmed: Uus Maa

Lao- ja tootmispinnad

Tootmis- ja laopindade piirkonnad paiknevad peamiselt linnast väljuvate magistraalide ääres ning tehnoparkides. Tallinna linna piiridesse jäävad Peterburi tee äärne tööstuskvartal (3), Kopli poolsaart palistav sadamate ala (1), Mustamäel Kadaka tee ja Laki tn vahele jäävad kvartalid (5) ning Suur-Sõjamäe tee algus (4). Tootmispindade turg on valdavalt koondunud tehnoparkidesse Tallinna ringtee lähedal (Tänassilma (11) ja Jüri tehnopargid (10) ja Vana-Narva mnt äärne tootmispiirkond (2)).

Tehnopargid ja tootmishoonete piirkonnad

Allikas: Maa-amet, Uus Maa, kaart: maps.google.ee

Tehnoparkidest on hinnatumad piirkonnad, kus on hästi välja arenenud infrastruktuur, valdav osa hoonestusest kaasaegne ning hoonestuseta vaid üksikud krundid. Vähem oluline on kaugus linnasüdamest jm keskustest, märksa tähtsam hea juurdepääs erinevat liiki transpordivahenditega ja paiknemine peamagistraalide suhtes.

Lao- ja tootmishoonetele antud kasutusload Tallinnas ja Harjumaal

Andmed: Ehitisregister, Statistikaamet, Uus Maa. Märkus: *andmed I kvartali kohta.

Lao- ja tootmispindade turu eripäraks on hoonete arendamine omakasutuseks. Omakasutuseks ehitamine annab võimaluse kokku hoida arendaja kasumi pealt. Teisalt vabastaks ise ehitamise asemel pindade rentimine vajaliku kapitali ettevõtte põhitegevuse jaoks. Märke turu elavnemise kohta leiab kasvanud nõudlusest heas asukohas maatükkide järele.

2013.a tuli turule viimase viie aasta lõikes rekordiline kogus uut kaasaegset lao- ja tootmispinda. Ka käesoleval aastal oodatakse turule lisanduvat 90 000 m² suurusjärgus uusi hooneid. 2014.a I kvartalis said kasutusloa ligikaudu 50 000 m² ulatuses lao- ja tootmishooneid.

2013.a lõpus valmis ning 2014.a jaanuaris avati Nurmevälja logistikakeskus – 23 000 m² suuruse brutopinnaga hoonekompleks, milles on kasutatud uudseid energiasäästlikke lahendusi, võimaldades tööd senisest enam automatiseerida ning minimiseerida vigu samal pinnal suuremate kaubamahtude teenindamise korral. Nurmeväljal toodetakse osa vajaminevast energiast päikesepaneelidega, küttesüsteem võimaldab valida mitmest kütuseliigist hetkel soodsaima ning automaatika võimaldab tehnosüsteemide juhtimist eemalt.

Valdavad üürihindade vahemikud tootmis- ja laopindadel (üle 300  m² suurused pinnad):

Andmed: Uus Maa

 Tartu

Elamispinnad

Maa-ameti andmetel toimus Tartu maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 2200 ostu-müügitehingut kogusummas 111 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 24% ning korterituru käive ca 43%.

2014.a I kvartalis toimus Tartu maakonnas korteritega ligikaudu 450 tehingut kogusummas ca 25 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanesid tehingute arv ja käive 12% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 3% ning korterituru käive 24%.

Korterituru aktiivsus Tartu linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Möödunud aastal toimus Tartu korteriturul oluline aktiviseerumine. Korterite mediaanhind 2014.a esimeses kvartalis oli 1090 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 21% võrra. 2013.a jooksul toimus Tartu linnas korteritega 330 – 490 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 330 tehingut.

Tartu linna eelistatumad piirkonnad Kesklinna kõrval on Karlova ning Tähtvere, madalamalt hinnatakse Raadi-Kruusamäe ning Jaamamõisa asumeid. Linna lähipiirkondadest on hinnatuim Ülenurme. Pakkumiste hulgast leiab enim Annelinna kortereid.

Korterite keskmised hinnad Tartu linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Maa-ameti andmetel toimus Tartu maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 680 ostu-müügitehingut kogusummas 48 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 24% ning eramuturu käive ca 40%.

2014.a I kvartalis toimus Tartu maakonnas eramutega ligikaudu 130 tehingut kogusummas 7,2 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 24% võrra ning käive 38% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kahanes tehingute arv 3% ning eramute turu käive 9%.

Eramuturul eelistatuimad piirkonnad on Veeriku, Tammelinn ja Tähtvere. Linna lähipiirkondadest on Raadimõisa ja Ülenurme.

Äripinnad

Tartu linna büroopinnad asuvad valdavalt Kesklinnas ning selle lähiümbruses. Turul on eelisseisus A+ ja A kvaliteediga pinnad, mis omavad head juurdepääsu ning parkimisvõimalust lähinaabruses.

A-klassi büroopinnad Tartu südalinnas ja vanalinnas on pakkumisel valdavalt hindadega 7 – 15 EUR/m², B-klassi pindu leiab ohtralt hinnavahemikus 4 – 7 €/m². Madalama klassi büroopindu on turul pakkuda enim. Kehvemas seisus büroohoonetes on hinnatase 3 – 4 €/m² ja hoolimata madalast hinnast on nende vakantsus suur.

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Tartu linnas

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Kaubanduspindade turul tuleb piirkondlikult eristada Annelinna, Kesklinna ning Ringtee tänava äärsed piirkonnad. Viimase 10 aasta jooksul on kaubanduspindade turule lisandunud mitmeid uusi keskusi ning olemasolevate keskuste laiendusi. Kaubanduspindade pakkumised A-klassi pindade puhul jäävad vahemikku 13 – 20 EUR/m² kuus, B-klassi pindu on võimalik leida hinnaga 7 – 13 EUR/m² kuus.

Pärnu

Elamispinnad

Maa-ameti andmetel toimus Pärnu maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 1000 ostu-müügitehingut kogusummas 32 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 8% ning korterituru käive ca 9%.

2014.a I kvartalis toimus Pärnu maakonnas korteritega ligikaudu 250 tehingut kogusummas ca 9,6 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 6% võrra ning käive kasvass 12% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 10% ning korterituru käive 47%.

Korterituru aktiivsus Pärnu linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite mediaanhind Pärnu linnas 2014.a esimeses kvartalis oli 800 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 22% võrra. 2013.a jooksul toimus Pärnu linnas korteritega 150 – 190 tehingut kvartali jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 180 tehingut.

Korterite keskmised hinnad Pärnu linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Maa-ameti andmetel toimus Pärnu maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 360 ostu-müügitehingut kogusummas 17 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 20% ning eramuturu käive ca 29%.

2014.a I kvartalis toimus Pärnu maakonnas eramutega ligikaudu 80 tehingut kogusummas 4 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 15% võrra ning käive 18% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 4% ning eramute turu käive 6%.

Äripinnad

Pärnu äripindade turul on keskne tsoon Pika tänava ümbrus. Nõutud piirkonnad on veel Port Arturi keskuse lähedased piirkonnad ja Pärnu jõe äärne ala ning Papiniidu piirkond. Kesklinnas on viimastel aastatel valminud mitmed uued ärihooned (Aida tänava hooned) ning Port Arturi keskuse juurdeehitus. Nii kaubandus- kui büroopindade puhul on oluliseks valikukriteeriumiks head juurdepääsutingimused ning parkimisvõimaluse olemasolu, mistõttu on Kesklinna kõrval tõusnud äärelinna uuemate ärikeskuste populaarsus.

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Pärnu linnas

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Kaubanduspindade pakkumised A-klassi pindade puhul jäävad vahemikku 8 – 12 EUR/m² kuus, B-klassi pindu on võimalik leida hinnaga 6 – 8 EUR/m² kuus. Büroopindade pakkumised jäävad valdavalt vahemikku 6 – 10 EUR/m² kuus.

Rakvere

Korterite turg

Maa-ameti andmetel toimus Lääne-Viru maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 650 ostu-müügitehingut kogusummas 7,4 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 32% ning korterituru käive ca 33%.

2014.a I kvartalis toimus Lääne-Viru maakonnas korteritega ligikaudu 150 tehingut kogusummas ca 1,9 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanesid tehingute arv 21% ja käive 19% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 14% ning korterituru käive 4%.

Korterituru aktiivsus Rakvere linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite mediaanhind Rakvere linnas 2014.a esimeses kvartalis oli 450 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 12% võrra. 2013.a jooksul toimus Rakvere linnas korteritega 40 – 60 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 50 tehingut.

Korterite keskmised hinnad Rakvere linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Enamik korterelamuid asuvad Rakveres kesklinnas või selle lähiümbruses. Äärelinna ja kesklinna sarnase korterite hinnad sageli oluliselt ei erine. Rakvere kinnisvaraturul tehakse rohkem tehinguid kõigi mugavustega korteritega, kuid samas on olemas nõudlus ka osaliste mugavustega (keskkütte puudumine) korterite järgi. Nõudluse üheks põhjuseks on taoliste korterite suhteliselt väikesed kommunaalkulud.

Eramute turg

Maa-ameti andmetel toimus Lääne-Viru maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 260 ostu-müügitehingut kogusummas 7 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 15%, eramuturu käive kahanes ca 13%.

2014.a I kvartalis toimus Lääne-Viru maakonnas eramutega ligikaudu 80 tehingut kogusummas 2,6 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kasvas tehingute arv 25% võrra ning käive 63% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 52% ning eramute turu käive 90%.

Amortiseerunud puitelamute hinnad Rakveres jäävad valdavalt vahemikku 10 000 – 30 000 EUR, keskmises seisukorras puit- ja kivimajade hinnad vahemikku 30 000 – 60 000 EUR, paremas seisukorras hoonete korral kuni 90 000 EUR. Uute eramutega toimub tehinguid harva ning hinnad ületavad tavaliselt taseme 100 000 EUR.

Äripinnad

Rakvere linna võib pidada Ida-regiooni keskuseks. Rakvere kesklinna piirkonnas oli aastatel 2004-2008.a aktiivne ehitustegevus (hooneid rekonstrueeriti ning valmisid mitmed uued kaubandus- ja büroohooned). Turule tulid juurde uued üüripinnad ning vabanesid mitmed endised üüripinnad. Hetkel püsib surve pigem üürihindade langusele. Mitteatraktiivse asukohaga ja B/C-kvaliteediklassiga hoonete üürihinnad on langenud ja suurenenud on taoliste objektide vakantsus.

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Rakvere linnas

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Kõige suurema aktiivsusega ja kõrgema äripinna üüritasemega on Rakveres Turu platsi ja selle lähiümbruse piirkond. Kaubandus- ja büroopindade üürihinnad jäävad siin vahemikku 3,2 – 9,0 EUR/m² (üksikud Keskväljaku äärsed ja väiksemad pinnad kõrgema hinnatasemega).

Hinnatasemelt järgnevad Turu platsist kuni 800 m raadiusesse jäävad piirkonnad. Nende üürihindade tasemed jäävad vahemikku 2 – 4 EUR/m². Teistes linnaosades jääb äripindade üüritase vahemikku 1 – 3 EUR/m². Äärelinna ja linna lähiümbruse tootmis- ja laopindade üüritase jääb vahemikku 0,7 – 2,5 EUR/m².

Narva ja Jõhvi

Korterite turg

Kirde-Eesti siseselt on kinnisvaraturg enam välja arenenud suuremates linnades ja nende läheduses. Korterite tehinguhinnad on kõrgemad Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Jõhvis.

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Viru maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 2300 ostu-müügitehingut kogusummas 30 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 10% ning korterituru käive ca 27%.

2014.a I kvartalis toimus Ida-Viru maakonnas korteritega ligikaudu 560 tehingut kogusummas ca 7,4 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanesid tehingute arv 12% ja käive 6% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 8% ning korterituru käive 18%.

Korterituru aktiivsus Narva linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite mediaanhind Narva linnas 2014.a esimeses kvartalis oli 460 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 18% võrra. 2013.a jooksul toimus Narva linnas korteritega 150 – 180 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 180 tehingut.

Korterite keskmised hinnad Narva linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite keskmine hind Jõhvi linnas 2014.a esimeses kvartalis oli 260 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 34% võrra. 2013.a jooksul toimus Jõhvis korteritega 45 – 60 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 50 tehingut.

Korterituru aktiivsus Jõhvi linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Viimasel ajal on korterite pakkumiste hulk püsinud stabiilsena, samas ületab pakkumine linnades tunduvalt nõudlust. Suure pakkumise ning vähese ostujõu tõttu ei ole lähiajal ette näha hindade olulist tõusu, pigem hindade püsimist stabiilsel tasemel. Suurimaks hinnamõjutajaks on konkreetse korteri seisukord, korterelamu üldine seisukord ning ka korteriühistu olemasolu.

Korterite keskmised hinnad Jõhvi linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Eramute turg

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Viru maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 480 ostu-müügitehingut kogusummas 7,9 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 4%, eramuturu käive kahanes ca 9%.

2014.a I kvartalis toimus Ida-Viru maakonnas eramutega ligikaudu 90 tehingut kogusummas 1,8 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kasvas tehingute arv 1% võrra ning käive 22% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 43% ning eramute turu käive ca 120%.

Viimasel ajal on elamispindade pakkumiste hulk püsinud stabiilsena, samas ületab pakkumine mõnevõrra nõudlust. Vähese ostujõu tõttu ei ole lähiajal ette näha tehinguhindade olulist tõusu.

Vanemate ja remontivajavate eramute hinnad jäävad valdavalt vahemikku 5000 – 30 000 EUR, keskmises seisukorras eramute puhul vahemikku 30 000 – 60 000 EUR. Uute ja renoveeritud eramute hinnad jäävad valdavalt vahemikku 60 000 – 100 000 EUR.

Äripindade turg

Narva linnas on hinnatumaks piirkonnaks Kesklinna kõrval Tallinna maantee kesklinna poolne osa (Tallinna tn, Puškini tn ja Peetri platsi ümbrus). Siin paiknevad uued kaubanduspinnad (Astri ja Centrumi keskused). Kaubandus- ja büroopindade pakkumishinnad on olenevalt asukohast ja ruumide seisukorrast vahemikus 3,0 – 7,0 EUR/m².

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Narva ja Jõhvi linnades

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Jõhvi linnas on nõutumad pinnad Keskväljaku ümbrus, Narva mnt algus ning Rakvere tn äärne ala. Jõhvis leiab äri- ja kaubanduspindu pakkumiselt samuti hindadega  5,0 – 9,0 EUR/m². Äärelinna laopindade pakkumisel algavad tasemelt 0,08 EUR/m² kuus.

Viljandi

Korterite turg

Maa-ameti andmetel toimus Viljandi maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ligi 400 ostu-müügitehingut kogusummas 6,3 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 36% ning korterituru käive ca 33%.

2014.a I kvartalis toimus Viljandi maakonnas korteritega ligikaudu 90 tehingut kogusummas ca 1,6 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanesid tehingute arv 11% ja käive 6% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 57% ning korterituru käive 38%.

Korterituru aktiivsus Viljandi linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite mediaanhind 2014.a esimeses kvartalis oli 480 EUR/m², mis oli 2013.a sama kvartali näitajast 13% võrra madalam. 2013.a jooksul toimus Viljandi linnas korteritega 30 – 50 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 50 tehingut.

Viljandis on nõutumad heas korras ja väheseid investeeringuid vajavad korterid, lisaks sellele on määravad madalad kommunaalkulud, asukoht, elamutüüp ja lisaväärtused.

Korterite keskmised hinnad Viljandi linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Eramute turg

Maa-ameti andmetel toimus Viljandi maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 220 ostu-müügitehingut kogusummas 6,2 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 15% ning eramuturu käive ca 37%.

2014.a I kvartalis toimus Viljandi maakonnas eramutega ligikaudu 50 tehingut kogusummas 1,1 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 9% võrra ning käive 41% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kahanes tehingute arv 53% ning eramute turu käive 6%.

Kehvas seisus eramute hinnatasemed jäävad valdavalt vahemikku 28 000 – 40 000 EUR. Keskmises seisukorras elamute tehingud on vahemikus 55 000 – 80 000 eurot ning heas korras elamutega tehakse tehinguid valdavalt hinnaklassis 80 000 – 95 000 eurot. Üksikute eksklusiivsete kinnistute tehinguhinnad on ületanud taseme 200 000 EUR.

Äripinnad

Viljandi linnas on nõutud on peatänava ümbrus südalinnas ning linna sissesõidul. Büroopindade üüriturul märgata aktiivsuse tõusu. Kaubanduspindade turul toimusid muutused seoses hiljuti avatud Centrumi kaubanduskeskusega, kuid põhilise osa moodustab siiski olemasolevate üürnike liikumine ühest asukohast teise, uusi juurdetulijaid eriti ei ole olnud.

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Viljandi linnas

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Kaubanduspindade vakantsus soodsas asukohas on suhteliselt väike, ka büroopindadel on vakantsused vähenemas. Pakkumisel on lao- ja tootmispindu hinnaga 1,4 – 2,0 EUR/m². Kaubanduspindade pakkumishinnad on olenevalt asukohast ja ruumide seisukorrast vahemikus 2,5 – 5,0 EUR/m².

Kuressaare

Korterite turg

Kuressaare kinnisvaraturg on tugevalt sesoonse iseloomuga olles mõjutatud mere lähedusest ja turismist. Maa-ameti andmetel toimus Saare maakonnas 2013.a jooksul korteriomandina registreeritud eluruumidega kokku ca 190 ostu-müügitehingut kogusummas 5,6 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kahanes tehingute arv ca 2% ning korterituru käive ca 9%.

2014.a I kvartalis toimus Saare maakonnas korteritega ligikaudu 50 tehingut kogusummas ca 1,5 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 23% ja käive 18% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 14% ning korterituru käive 13%.

Korterituru aktiivsus Kuressaare linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Korterite mediaanhind 2014.a esimeses kvartalis oli 680 EUR/m², mis 2013.a sama kvartali näitajat ületas 2% võrra. 2013.a jooksul toimus Kuressaare linnas korteritega 25 – 40 tehingut kvartali  jooksul, 2014.a I kvartali tehingute arv jäi sarnasele tasemele – ligi 40 tehingut.

Korterite keskmised hinnad Kuressaare linnas

Allikas: Maa-amet, Uus Maa

Kuressaares on erinevate linnaosade korterite hinnad on suhteliselt sarnased. Enim nõutakse kortereid Kuressaare kesklinnas. Äärelinnas on hinnatud Ida-Niidu ja Smuuli korruselamurajoonid. Suhteliselt suur on nõudlus paneelelamutes rõduga korterite järele.

Erinevalt Kuressaarest on Saaremaa maapiirkondades hinnatase ebaühtlane ja likviidsus väga madal. Korterite müügihinnad sõltuvad asula kaugusest Kuressaarest, kohalikust tööhõivest, avalike teenuste pakkumise kvaliteedist, teenindusettevõtete olemasolust ning ka mere ja teiste veekogude lähedusest. Oluline on ka konkreetse korteri seisukord ning hinda mõjutavad küttesüsteemi olemasolu ning liik.  Alevikes ja Kuressaare mõjusfääri jäävates suuremates külades on korterite müügihinnad renoveerimata korteritel ca 100 – 200 EUR/m² ja renoveeritud korteritel ca 190 – 700 EUR/m².

Eramute turg

Maa-ameti andmetel toimus Saare maakonnas 2013.a jooksul hoonestatud elamumaadega kokku ligi 130 ostu-müügitehingut kogusummas 5,3 milj. eurot.  Võrreldes 2012. aastaga kasvas tehingute arv ca 27% ning eramuturu käive ca 53%.

2014.a I kvartalis toimus Saare maakonnas eramutega ligikaudu 30 tehingut kogusummas 1,3 milj. eurot. Võrreldes vahetult eelneva kvartaliga kahanes tehingute arv 30% võrra ning käive 20% võrra, võrreldes 2013.a sama perioodiga (I kv) kasvas tehingute arv 75% ning eramute turu käive 69%.

Kuressaares jäävad renoveerimata vanemate eramute müügihinnad sõltuvalt asukohast ja suurusest vahemikku 25 000 – 65 000 EUR. Renoveeritud ja uute eramute hinnad on 60 000 – 125 000 EUR.

Saaremaal tervikuna on kõrgemalt hinnatud Kuressaare ümbrus ja rannikualad, odavamad on sisemaal paiknevad ja vähese tööhõivega piirkonnad. Soositud on vanemad talumajad, mis on sobilikud aastaringseks kasutamiseks. Nõudlus on ka mere läheduses või merega piirnevate kruntide vastu, millel paiknevad uued palksuvilad või vanemad talukompleksid. Suuremate ja ehitusjärgus elamute osas on nõudlus minimaalne.

Maapiirkondades müüakse põhiliselt renoveerimata talukomplekse, mille hinnad jäävad vahemikku 12 000 – 30 000 EUR. Keskmises seisukorras olevate taludega tehakse tehinguid hinnavahemikus 20 000 – 40 000 EUR, renoveeritud talude müügitehingud 40 000 – 80 000 EUR. Unikaalses asukohas ja unikaalseid hooneid, nt mere ääres asuvate hoonestatud kinnistute müügihinnad on vahemikus 130 000 – 285 000 EUR.

Äripinnad

Valdav osa Kuressaare linna äripindadest jääb linna läbivate peatänavate – Tallinna ja Lossi tänavate – äärde. Peatänavaga vahetult külgnevad pinnad on ka nõutud, kuid pakkumiselt neid napib. Likviidsust mõjutab ka objekti funktsionaalsus, üldreeglina on spetsiifilise funktsionaalsusega objektide müügiperioodid pikad. Heas ja väga heas seisukorras ning funktsionaalse planeeringuga objektid on üldjuhul suhteliselt likviidsed. Äripindade üüripakkumised jäävad olenevalt asukohast ja ruumide seisukorrast vahemikku 3,0 – 8,0 EUR/m².

Äripindade üüripakkumiste keskmised hinnad Kuressaare linnas

Andmed: kv.ee, Uus Maa

Artikli allikas on Uus Maa