OÜ 1Partner Ehitus tegevjuht
Ehitustööjõu probleem on pikaajaline. Kolm aastat tagasi seisis ehitushind praktiliselt paigal. Eelmise aasta sügisest on ehitusmahud hakanud langema ja on tekkinud arusaam, et ei saa küsida nii palju raha, kui süda ihkab.
Ehitustöömeeste palk on tõusnud viimase paari aastaga Eesti keskmise ligi. Päris nii, et töömees hommikul ütleb, et ta tahaks veel rohkem saada, meil ei ole. Kuid on väga spetsiifilisi tööliike, kus valitseb inimeste puudus. Näiteks on vähe häid plaatijaid, keda väga kallites villades kasutada saaks. Üldehituse poole pealt aga lahendas eelmisel aastal sissetoodud tööjõud tööjõukriisi ära ja olukord on normaliseerumas.
Talv on nagunii selline aeg, kus ehitajatel on vähem tööd. Sügisest alates ongi selgelt näha, et ehitusmahud lähevad väiksemaks. Kui ma õigesti mäletan, siis korterite müügitehingute arv langes eelmisel aastal 8%, mis tähendab, et sel aastal ehitatakse kindlasti vähem.
Kui materjali- ja palgakulu arvestada, siis praegu on ehituse hind niivõrd kallis, et väga paljud arendused seisavad.
Lihtne arvutus – maa pluss ehitus peab võrduma müügituluga. Kui see välja ei tule, on palju projekte eelmise aasta sügisest külmutatud just ehituse hinna tõttu.
Seni on müügihinna tõus kolme-nelja aastaga katnud ära ka ehituse hinna tõusu. Kui aga lõpptarbija ei suuda müügihinda maksta, tuleb hakata korrigeerima kas ehitushinda või maahinda või peavad muutuma sisendid.
Kõik see võtab oma aja, sest ehitus on pika viitega. Ehituse kvaliteedile on aga kindlasti parem, kui ehitatakse pikemalt ja rahulikumalt ning saab inimesi valida.
Meie omalt poolt näeme küll seda, et alltöövõtjaid on lihtsam leida kui eelmisel või üle-eelmisel aastal.
Üle-eelmine aasta oli väga keeruline, kui toimus hästi järsk sisendihinna tõus. Siis oli küll nii, et kui kevadel tegid lepingu ja suvel hakkasid ehitama, siis selle ajaga võis olla tõus 10-15% või isegi rohkem.
Praegu on aga nii, et need hinnad, mis oleme arvutanud, sinnakanti enamasti ka
tulevad, ka neli-viis kuud hiljem. Tundub, et see tipp, kus hinnad nii kiirelt tõusid, et oli vaja ka väga kiirelt ehitada, et arendaja jõuaks veel ehitajale maksta, on nüüd läbi.
Käibe poolest oli 2018. aasta rekordaasta, ent kasumi poolest kindlasti mitte. Kõik kulud on tõusnud üle 30 protsendi. Peatöövõtja turul on olukord raske, usun, et alltöövõtjatel on marginaalid kindlasti paremad kui peatöövõtjatel.
Kui sisendid tõusevad, siis peatöövõtja marginaal sageli võib ka allapoole nulli minna.
Kui proovida 2019. aastat prognoosida, siis usun, et headel inimestel – oma ala spetsialistidel, on alati tööd. Lahkuvad igalt poolt ikkagi rivi viimased. Praegu aga ei ole veel paljud aru saanud, et olud lähevad raskemaks ja tuleb rihma koomale tõmmata.
Kui seni on neli-viis aastat läinud tõusvas joones ja halba hetke polegi olnud, siis kindlasti saabub millalgi ka psühholoogiliselt raske hetk. Aga kõigepealt lähevad ära ikkagi need, kes tulid ehitusele niisama appi.
Ja ma ei usu, et midagi katastroofilist juhtuks – võib-olla mõned ehitajad ühinevad, mõni hakkab tegema midagi muud, käibed kindlasti langevad.
Võrdluseks võib tuua, et eelmises buumis me maksime ehitajatele kolm korda üle keskmise palka, täna me maksame keskmist palka. Õhku ehituses praegu sees ei ole. Eelmise buumi ajal alltöövõtja ütles, palju ta saada tahab, siis peatöövõtja ütles ka, mis tema saada tahab ja tellija maksis selle kõik kinni, et üldse midagi ehitataks.
Täna sellist katet ei ole, turu konkurents on niivõrd terav, et ei ole nii suurt kasumiootust ja marginaal on mõistlik. Kuumenemist ei ole. Kes on tööl, neil on aastaid olnud sarnane palk, konkurents on hinda all hoidnud.
Kuna muud sisendihinnad tõusevad ja arenduse marginaal on olnud umbes samas suurusjärgus, siis seda on raske alla neelata, kuna kasumit enam arenduses ei ole.
Samas, kõik ütlevad, et kõigepealt peabki minema hullemaks, enne kui jälle paremaks läheb.
https://www.1partner.ee/kas-tootaja-kusib-igal-kuul-palka-juurde-nagu-see-toimus-eelmise-buumi-ajal/
