Tõenäoliselt langeb sel aastal müüdavate korterite arv ja uute elamispindade hind ei kasva märkimisväärselt ja nende ostjail hakkab tekkima kauplemisruumi. „Seni oli Tallinna kinnisvaraturul pigem uute korterite defitsiit ja paljud neist osteti ära juba enne maja valmimist, niiöelda paberil.
Kallimad, üle 300 000 euro maksvad korterid aga enam kiiresti kaubaks ei lähe, see mõjutab arendusprojektide müügiedu ning kortermaja müüakse lõplikult välja alles aasta jooksul pärast valmis saamist,” rääkis 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter alanud aastale ette vaadates. „Selline seis on normaalne ja terve, natuke on jäme ots läinud ostjate poolele, kes saavad pisut kaubelda.”
Uusi elamuid tuleb vähem
Martin Vahteri sõnul on vähenenud välja antud ehituslubade arv, mis näitab, et uusi elamuid tuleb peale vähem: „Ehitushind ja pangalaenu tingimused on nii karmiks läinud, et äriplaan ei anna enam välja ja jäädakse soodsamaid aegu ootama. Kui tavaliselt hinnad pärast müügimahtude langust pigem kahanevad, siis selleks aastaks seda prognoosida ei saa. Ka ei ole oodata olulist hinnatõusu, sest rahvas ei saa hüppeliselt rikkamaks ega jaksa kallimalt osta.”
Korterimüüki mõjutab tema sõnul järjest enam ka uue noore põlvkonna pealetulek, kes ei taha veel niipea paikseks jääda ja eelistavad pigem üürida: „Korteriostu iga nihkub kaugemale, noored tahavad seigelda ja maailma näha ega pane korteri sissemaksu kõrvale. Maju ei vaata noored ammugi.”
1Partneri juhi sõnul on laiem trend, et pigem ostavad eestlased kalli korteri, kui sama raha eest kaks korda suurema maja või ridaelamu. „Seetõttu on eramud korteritega võrreldes soodsad ning majade hinnad jäävad ka järgmisel aastal samale tasemele,” lisas Vahter.
Mida otsivad tartlased?
„Tartu koduotsijate eelistuseks on sel aastal uusehitis, tähtsaks peetakse kvaliteetset siseviimistlust ja madalaid kommunaalkulusid,” märkis Arco Vara vanemmaakler ja Lõuna-Eesti müügijuht Janika Toots. „Või siis, vastupidi, otsitakse kapitaalremonti vajavaid kortereid, mida oma maitse järgi koduks vormida.” Selliseid elamispindu on ülikoolilinnas pikalt olnud vähe saada, sest väikearendajad on suure hulga selliseid kortereid ära ostnud, et need korda teha ja edasi müüa või üürile anda. „Kuna aga renoveerimisest teenitav võimalik tulu on kahanenud ja vähenenud on ka üürikinnisvarasse investeerimine, hakkab lähitulevikus selliseid kortereid tõenäoliselt taas müüki lisanduma,” pakkus Janika Toots.
