Viimaste aastate positiivsed arengud kogu Eesti majanduses ja kinnisvaraturul ilmestavad ka alanud aastat. Suur küsimus on, kas senine tõus jätkub või näeme pigem stabiilsemat turgu. Vaadates kujunevaid trende, julgen arvata, et ees ootab stabiilsem, kuid siiski tõusev turg.
Möödunud aastal kasvas Eestis tehingute hulk ca 14% ning kinnisvaraturu tõusumootoriks oli oodatult korteriturg. Võrreldes ülemöödunud aastaga, kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind 2013. aastal Tallinnas 16,6%, Tartus 13,1% ja Pärnus 5,1%.
Tallinnas piirkonniti suured erinevused
Tallinnas tõusid hüppeliselt magalapiirkondade korterite hinnad. Eelkõige väiksemad, ühe- ja kahetoalised korterid, olid nii nõutud, et ostjate leidmine oli tihti vaid päevade küsimus. Võrreldes 2012. ja 2013. aastat, kujunes hinnatõusuks keskmiselt 20–30%. Pealinna trendikaimaks piirkonnaks on aga endiselt Kalamaja, kus hinnatase on aastaid kasvanud ja nõudlus ületab tugevalt pakkumist.
Sarnaselt möödunud aastale usume, et ka 2014. aastal jätkub hindade ja tehingute arvu kasv. Aina nõutavamaks kaubaks on muutunud uusarendustes valmivad korterid. Võimaluse korral valivad koduostjad just uue, kvaliteetse, energiasäästliku ja garantiiga eluruumi. Elavnemist ootame ka eramute ja kruntide müügiturul, seda küll eelkõige väljakujunenud elukeskkondades, kus on hea infrastruktuur. Samuti näeme alanud aastal ka mõne väiksema hea asukohaga eramu-, rida- või paarismajaarenduse müüki.
Töötuse ja ilma mõju maakonnalinnadele
Ka Tartu kinnisvaraturg näitab sel aastal stabiilselt tõusvat aktiivsust. Tartu kasuks räägib madal töötuse määr, mis annab usku ja julgust võtta laenu ning soetada uus kodu. Pärnu ja Haapsalu kinnisvaraturud on hooajalised, sõltudes suveilmadest ja seega nõudlusest suvekodude järele. Usume, et nende linnade elamispinnaturul sama trend jätkub.
Huvitavad arengud on ees Rakveres ja Viljandis, kus on palju edukaid ettevõtjaid, kes teevad ilma eksporditurul ning vajavad aina rohkem töökäsi, vähendades nii piirkondade töötuse määra ning tõstes elatustaset. Neis linnades on suur nõudlus üürikorterite järele, mille vähesus sunnib elanikkonda kaaluma elamispinna ostmist, eelkõige pangalaenu abil. Siin on oluline roll pankadel, kes otsustavad, kas ostuhuviline saab pangafinantseeringu või mitte.
Samuti jätkub Ida-Virumaa ja eriti Narva positiivne areng. Venemaalased on taas Eestimaad leidmas, sest siin on mõistlik suvekodu omada ja asukoht piiri lähedal on ka igati mugav. Seetõttu võib Narva sel aastal kinnisvarahindade kasvuga veel tublisti üllatada.
Rääkides kogu Eesti elamispindade müügiturust, ennustame käesolevaks aastaks hinnakasvu stabiliseerumist, kuid hinnad kerkivad siiski ca 10%.
Üürituru võimalused
Üürikorterite nõudlus on suur kõigis Eesti suuremates linnades, mis võiks olla heaks põhjuseks võimaluste piires kinnisvarainvesteeringut kaaluda. Arvestades prognoositavat hindade kasvu (lähiaastatel 5–10%) ja üüritootlust (ca 5% aastas), on kogukapitali tootlus väga hea. Selline tulemus on passiivse investeeringuna mõnes teises sektoris raskesti saavutatav.
Äripindade turul aga on tõenäoliselt ees on suurte otsuste aeg, sest ettevõtjad, kes kriisist raputatuna on hoidnud madalat profiili, hakkavad laienemisotsuseid ellu viima või vahetavad praegused üüripinnad võimaluse korral tänapäevasemate vastu. Julgematel arendajatel, kel ärihoonete projektid töös, on asukoha õige valiku korral võimalik teenida häid marginaale. Äripinnaturg on siiski spetsiifiline ning vajab rohkem erialast teadmist, kogemusi ja andmete tõlgendamise oskust. Seetõttu on selles sektoris piisava kogemuseta riskantne kätt proovida.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
