Suureneb inimeste kindlus kodu soetada

Kinnisvaraportaali KV.EE külastajate arv kasvab ja oli oktoobris 485 543. Samuti on kasvanud nädalane külastajate arv, oktoobri viimasel nädalal oli see veebide statistikaportaali METRIX.station andmetel rekordiline 184 670. KV.EE on Eesti kõige külastatavam kinnisvaraportaal.

Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juht: “Oktoobri viimasel nädalal oli meil külastajaid 184 670, mis on Eesti kinnisvaraportaalide kõigi aegade rekord. Võrreldes möödunud aasta oktoobriga on portaali külastajate arv kasvanud kolmandiku võrra. Külastajate arvu kasvust näeme, et inimeste tarbimiskindlus suureneb ja kasvavad võimalused soetada esimene oma kodu või siis uus kodu senise asemele. Külastajate arv hakkas kasvama jälle 2011. aasta keskel, enne seda oli see paar aastat stabiilne. Oleme tõusnud käesoleva aastaga külastatavuse liidriks.”

Tarvo Tesloni hinnangul läheb tüüpkorter müügiks 1-2 kuuga. Nagu ikka, on määravaks hind ning väga kallid objektid võivad üleval olla ka kauem kui aasta. “Väga palju on inimesi, kellel ei ole kindlat ostu- või üürisoovi, vaid jälgivad hindu, sisekujundusi või lihtsalt uudishimust. Usun, et majandussurutisest pääsemine toob ostjaid juurde.”

Maa-ameti andmetel tehti 2013 III kvartalis 13801 kinnisvaratehingut. Nende tehingute käive oli 630 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis kinnisvaratehingute arv 11% ja tehingute käive 16%. Kinnisvaratehingute kvartalikäive on viimase viie aasta rekord. Viimati oli see samal tasemel 2008. aastal. Sama kehtib ka kinnisvaratehingute arvu kohta, mis oli käesoleva aasta III kvartali näitajast viimati kõrgemal 2008. aasta II kvartalis.

Rääkides kinnisvaraportaali külastatavuse populaarsusest aasta ja nädala lõikes, ütleb Tarvo Teslon, et kõige külastajaterohkem kuu on olnud august, kui on üürikorterite otsimise aeg. Populaarsuselt järgmine kuu on jaanuar, kui esimesest tööpäevast tullakse portaali. Tööpäevadest on aktiivseim aeg esmaspäev kella 10-11 paiku, puhkepäeviti ollakse kinnisvaraportaalis pühapäeva õhtuti.

Novembri alguses oli portaalis müügil üle 11 000 korteri, üle 7000 maja, üle 8000 maatüki või krundi ja üle 1500 äripinna. Üürikortereid pakuti üle 1400 ja äripindasid üle 4000.

KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kannapöörde ootel

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised.

Klientide ootused kasvavad

Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga.

Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega.

Uus kvaliteet

Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis.

Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas.

Uued teeninduskeskonnad

Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga.

Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades.

Uued infosüsteemid

Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine.

E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid.

Uued koostöövormid

Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks.

Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud!

Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla kodu omanik ning uus pealetulev põlvkond hindab tihti vabadust valida ülemaks omanikustaatusega kaasnevast stabiilsusest. Sovjeti aegne sissejuurdunud harjumus olla paikne annab noorte meeltes koha üle EL vaba tööjõu liikumise põhimõtetele. See kõik tähendab omaniku staatuse marginaliseerumist ning aktiivsemat üüriturgu.

Sisuliselt ei ole Eesti selleks täna valmis ning reaalses elus on kinnisvaraturu võimalused põhjendamatult piiratud. Kuigi üürimajade järele on selgelt nõudlus olemas, on saanud selle mõttega efektiivses mastaabis ent mõneski muus mõttes ebaefektiivselt mängida üksnes Tallinna Linnavalitsus Raadikul.

Üürisuhteid reguleeriv seadusandlus eksleb endiselt omandireformi aegses „metsikus läänes“, mistõttu seaduseandja hinnangul nõrgemaks peetav üürnik on tegelikult suhte tugevam pool ning üürileandja peab oma õiguseid ning majandustegevust kaitsma lubatud ja lubamatu piiril tegutsedes. Ent mida aeg edasi, seda teadlikumaks muutub Eesti inimene ning seda teravamaks tegelikult konflikt üürniku ja üürileandja vahel.

Üürisuhete ümberdefineerimise vajadus saab olema üks suurem muudatus pikas perspektiivis. See võimaldaks hakata kinnisvaraettevõtetel pakkuma teenuseid, mida täna juba vaja on.

Üürituru maht võiks kasvada kuni ca 3 korda, muutes majanduse ühest küljest paindlikumaks ja teisalt stabiilsemaks. Spekuleerime mõttega, et ca 1/3 kinnisvaraturust võiks olla üüriturg, mis on koondunud suurematesse portfellidesse, kus kõik investeerimisotsused on tehtud kainelt kaalutledes ning pikaajalist stabiilset rahavoogu silmas pidades.

Sellised portfellid on märksa immuunsemad turuhinna kõikumistele, mis omakorda osakaalu arvestades tasandab kogu turu kõikumisi. Ehk siis mõttetut rabelemist jääb elukondliku kinnisvara sektoris palju vähemaks.

Ja ilmselt pole vaja nimetada, et tõsiseltvõetavad kinnisvaraettevõtted ei saa lubada endale maksude „optimeerimist“ selliselt, nagu seda eraisikust üürileandjad tihtipeale kipuvad tegema. Mõni majandusliku mõtlemisega erakond võiks sellest teha oma valimisloosungi 2015 aasta Riigikogu valimistel.

Seejuures tahaksin juba eos hoiatada selle eest, et avalik sektor võtab endale peamise elluviija rolli. Avaliku sektori – olgu see siis riik või võimekas kohalik omavalitsus – ülesandeks on eelkõige luua tingimused selleks, et turg saaks normaalselt toimida.

Kui avalik sektor hakkab ise looma oma üürimajade portfelli (milleks nii Riigi Kinnisvara AS kui ka Tallinna linn kahtlemata võimelised oleks) saame näha kuidas maksumaksjal tuleb lõpuks kinni maksta nii tõelise peremehetunde puudumine kui ka läbimõtlemata investeerimisotsused.

Täna oleks vaja hakata ette valmistama motiveerivat investeerimiskeskkonda, mis annab võimaluse erainvestoritele turu ootustele vastavate üürimajade projektidega alustada. Toimiv turg ja konkurents suudab kindlasti paremini pakutavaid hindu ja kvaliteeti kontrollida, kui ametnikud.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kinnisvaraliidud arutlevad homme kinnisvarasektori tuleviku üle

Homme, 8. novembril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline konverents “Kinnisvara 2013”, kus sel aastal astuvad üles 30 omaala väga tunnustatud eksperti Soomest kuni Singapurini ning kuulutatakse välja „Kinnisvara Guru 2013“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on tänavusel konverentsil huvitav ja sisutihe programm, kus räägitakse linnaruumi kujundamisest, maailmamajandusest, kaubandus- ja ärikinnisvara arengutest, ehitussektori väljakutsetest, pensionifondide strateegiast ning naaberriikide kinnisvaraturgude võimalustest. „Tänavuse konverentsi teema peegeldab olukorda kinnisvaraturul ning vajadust arutelu järele, missugune on reaalne kinnisvaraturu seis ning missugused on turuosaliste ootused,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, peaesinejateks on Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht Hadley Dean ning professor Andres Sevtsuk, City Form Labi arhitektuuri- ja linnaplaneerimise valdkonna direktor Singapuri Tehnoloogia ja Disaini Ülikoolis.

„Kaheteistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad tänavusel konverentsil 11. korda välja Kinnisvara Guru 2013, mille eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvisid auväärse tiitli KOKO arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Nordeconil valmisid Tallinna kesklinnas asuva Sakala Ärihoone ehitustööd

Nordecon AS andis oktoobris tellija Selvaag Sakala OÜle üle Tallinna kesklinnas asuva Sakala Ärihoone, mis eile õhtul pidulikult avati. Ärihoone ehitustööde maksumuseks oli ligikaudu 4,2 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Sakala Ärihoone rikastab meeldivalt Tallinna kesklinna arhitektuurilist pilti ning ta sobitub hästi oma soliidsete naabritega,“ tõdes Nordecon ASi hoonete ehituse direktor Alo Tamm. „Juba eemalt torkab silma hoone klaasfassaadi lahendus, kus on kasutatud siiditrükiga kaetud unikaalsete tehniliste omadustega klaaspakette. Märkimist väärib fassaadil kasutatud mustri kordumine ka betoonseinte pinnas. Ärihooneidki saab muuta huvitavaks ning valminud lõpptulemusega  jäi rahule nii hoone tellija kui loodetavasti  ka hoone rentnikud ning linlased.“

Kentmanni tn 4/Sakala tn 10 asuv Sakala Ärihoone on jagatud funktsionaalselt kahte tiiba – Sakala tänava poolsel osal on kuus korrust, Kentmanni tänava poolsel osal viis korrust. Viienda korruse katusel asub ligi 143 ruutmeetri suurune klaaspiiretega katuseterrass. Keldrikorrusel paiknevad parkla 22 autole ning tehnilised ruumid. Hoone kogupindala on ligikaudu 4680 ruutmeetrit.

Hoone ehitustööd algasid 2012. aasta kevadel ning lõppesid tänavu oktoobris.

Selvaag Sakala OÜ kuulub norra Selvaagi perekonnale, kes tegeleb kinnisvaraarendusega lisaks Norrale ja Eestile ka Ameerika Ühendriikides, Lätis, Leedus ja Poolas.

Eluasemekulud kerkisid aastaga 8%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta oktoobriga võrreldes 0,8% ja teenused 2,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud 1,6% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,6%.

2012. aasta oktoobriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim elekter, transport ja toit, kusjuures poole elektri ja toidu põhjustatud tõusust nullis transpordi odavnemine. Aastataguse ajaga võrreldes jõudis elekter kodudesse 29,9% kallimana.

Toidu mõjust indeksile andsid kumbki ligi neljandiku 2,4% kallimad liha ja lihatooted ning 3,1% kallimad piim ja piimatooted, samuti kumbki kuuendiku 9,5% kallimad kala ja kalatooted ja 2,4% kallimad jahu ja jahutooted.

Mootorikütus oli 2013. aasta oktoobris 7,6% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kalakonservid (14%) ning odavnenud kohv (16%) ja suhkur (14%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutus jäi viimati alla 1,6% 2010. aasta veebruaris, mil see oli -0,1%.

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütuse 2,9%-line hinnalangus, mis andis kogulangusest ligi poole. Suurem mõju indeksile oli veel soojusenergia 1,6%-lisel ja puuvilja 4,4%-lisel odavnemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2013
Kaubagrupp Oktoober 2012 –
oktoober 2013, %
September 2013 –
oktoober 2013, %
KOKKU 1,5 -0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 1,7 -0,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,4 -0,5
Riietus ja jalatsid 3,0 0,8
Eluase 8,0 -0,5
Majapidamine 0,7 0,1
Tervishoid 7,5 0,4
Transport -6,1 -1,7
Side -10,1 0,4
Vaba aeg 2,3 0,3
Haridus ja lasteasutused -14,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 7,7 -0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,7 -0,1

Allikas: Stat.ee

Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC toimub 11-14/11/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCEsmaspäeval 11/11/2013 algab selle sügise koolitus “Kinnisvara ABC“. Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes soovivad laiapõhilist sissejuhatust kinnisvaravaldkonda.

Kinnisvara ABC raames tulevad käistlusele kinnisvaraturg, kinnisvarateenused, finantseerimine, hindamine ja kinnisvaravahenduse ja maakkleritegevuse valdkond. Eraldi heidamine pilgu projekteerimise ja ehituse teemadele.

Suur osa koolitusest on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele.

Koolitust viivad läbi Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Maila Moor, kes on kõik pikaajalise kogemusega oma valdkonna praktikud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11.-14.11.2013 kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pirita rannaalale koostatakse detailplaneering

Tallinna linnavalitsus algatas Pirita rannaala detailplaneeringu koostamise.

Pirita rannaala detailplaneeringusse kaasatud maa-ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Detailplaneeringus määratakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Ühtlasi taotletakse detailplaneeringuga looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet viib detailplaneeringu koostaja leidmiseks läbi lihtmenetlusega riigihanke. Detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas koostöös Pirita Linnaosa Valitsusega 2012. aastal avaliku arhitektuurivõistluse Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pirita rannaala arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät”.

„Pirita rannast peab kujunema Tallinna esindusrand, see eeldab aga puhkeala kvaliteedi paranemist suure külastajate arvuga arvestava tervikliku ja nüüdisaegse rekreatsiooniala loomise läbi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Planeeringuala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarveteks üldkasutatava supelranna ala, kus võib paikneda supelrannaga seonduvaid ehitisi; hoiu- ja kaitsemetsa ala ning segafunktsiooniline ala, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms.

Asukoha taas suurenev roll kinnisvara soetamisel

Ober-HausEesti kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul teinud olulise arenguhüppe. Oleme näinud nii tõusu kui langust. Kinnisvaramulli lõhkemine näitas, et kahjuks õpime üldjuhul ikkagi oma vigadest, mitte naabrite omadest. Viimase aasta jooksul on muutunud arendustegevus taas vägagi optimistlikuks.

Kui kinnisvarabuumi ajal läks kaubaks absoluutselt kõik, mida võis kinnisvaraks nimetada, sõltumata asukohast, seisukorrast ja isegi hinnast, siis nüüd on ostuhuvilised järjest enam hakanud väärtustama asukohta.

Üldise optimismi taustal ja kinnisvaraturul tehingute arvu kasvades hakatakse taas oma võimaluste piires otsima endale sobilikku kinnisvara, olgu selleks korter, eramu, suvila või krunt.

Aeg muudab trende ja näiteks 20 aastat tagasi populaarsete suvilakooperatiivides paiknevate majakeste vastu täna puhkeesmärgil üldjuhul huvi puudub vaatamata odavale hinnale. Selliste objektide ostu põhjuseks on reeglina suvila rekonstrueerimine elamuks või suvila lammutamine ning uue elamu ehitus. Elamuturul on Tallinna lähedases piirkonnas oluliselt tõusnud Rae valla osakaal, eriti Peetri alevik, Järveküla küla ja Rae küla, põhjuseks töökohtade koondumine mitmesse tehnoparki.

Iga kinnisvara puhul saab kõik alguse asukohast, millest tulenevalt kujuneb ka maja või suvila turuväärtus. Piltlikult öeldes võime ehitada kaks sarnast maja, ühe Tallinna lähedusse privaatsele krundile vaatega merele ja teise endisse kolhoosikeskusesse nn ääremaale, kus täna puudub elementaarne eluks vajalik infrastruktuur ja töökohad. Ehitusmaksumus võib neil majadel olla isegi enamvähem võrdne, kuid turuväärtus ja likviidsus tulenevalt asukohast võib erineda kordades.

Eluaseme ostmisel või planeerimisel tuleks kõigepealt alustada asukohast ja mõelda, kas kõik elementaarne eluks vajalik on läheduses mõistlikul kaugusel olemas. Kuidas on korraldatud ühistransport, kaugel on kauplus, kool, lasteaed, arstipunkt? Täna võime tõdeda, et nii mõnedki uuselamurajooni lapsevanemad on muutunud taksoteenuse osutajaks lastele ja seda tõusvate kütusehindade taustal. Märgata võib trendi, et seni linnast eemal uuselamurajoonides elavad kodanikud üritavad müüa oma maja ja osta kesklinna piirkonda suurema korteri.

Elamule või suvilale annavad lisaväärtust privaatsus, kõrghaljastus, eramu paiknemine veekogu või metsa ääres, väärtust vähendavad asukoht raudtee, kõrgepingeliinide, tootmishoonete, elava liiklusega maantee, prügihoidla lähedus.

Asukohaga seondub ka tehnovõrkude olemasolu ja võimalikud liitumistingimused. Endistes suvilarajoonides ja vanematel eramutel on tihti vajaka elektrivõimsusest, puudub kanalisatsioon ja vee kvaliteet võib olla kõikuv. Samuti ei ole mitte igal pool lubatud puurkaevu rajamine. Esmapilgul soodsana näivale tehingule võivad hiljem lisanduda planeerimata kulud.

Võiks uurida, kas krundil ei ole toimunud pinnase reostust, kas kevadel suurveega on üleujutuse oht, kas metsas paikneva privaatse krundini viiva tee lükkab ikka talvel lahti kohalik omavalitsus või tuleb selle eest eraldi maksta, milline on lähiümbruse planeering, perspektiiv, ega uus tänav, raudtee või maantee ei hakka kulgema aia tagant?

Asukoha plussidest ja miinustest võiks rääkida ka potentsiaalsete naabritega ning võimalikku ostetavat objekti külastada nii tööpäevadel kui nädalavahetustel. Sageli ei soovi maaklerid ega omanik rääkida asukoha ega eramu puudustest ning ühtlasi saab aimu naabritest.

Praktika näitab, et valdav enamik kinnisvara oste toimub emotsioonide ajendil ja sageli on määravaks osutunud kardinate või tapeedi värv, mitte asukoht, tehnovõrkude või eluaseme terviklik seisukord.

Rain Rätt
Ober-Haus

Hellitatud noored või olude sund?

Eestis muutub inimene (juriidiliselt) täisealiseks 18 eluaastal. Kui keskkool või gümnaasium lõpetatud, on noortel täiskasvanutel tunda ühiskondlikku survet vanemate juurest välja kolimiseks – on see ju mõnes mõttes eduka noore tunnus.

Üldjuhul on variantideks kas üürikorter või ühiselamu. Valik sõltub suuresti sellest, kas minnakse edasi õppima, asutakse tööle või üritatakse mõlemaga korraga hakkama saada. Kes aga jääb endiselt koju elama, sellesse suhtutakse mõningase eelarvamusega – kas aga peaks? Kuna meile meeldib ennast võrrelda teiste arenenud riikidega, siis vaatamegi, mis mujal toimub.

USA

Ameerika Ühendriikides on alates 1968. aastast vanemate juures elavate noorte (vanuses 18-31 eluaastat) hulk püsinud stabiilselt 30-33 % juures (s.t kõigist noortest vanuses 18-31 elas vanemate juures 30-33 %). Alates 2007. aastast on see näitaja aga pidevalt tõusnud: 2007. aastal 32 % (18,5 miljonit), 2009. aastal 34 % ning 2012. aastal tervelt 36 % ehk 21,6 miljonit noort (Pew Research Center’i poolt avaldatud raport). Täpsustuseks olgu öeldud, et noorte hulka loetakse muuhulgas ka tudengeid, kes õppeperioodil elavad vanematest lahus (ühiselamus näiteks).

Viimastel aastatel toimunud kasvu peamiste põhjustena tuuakse välja majanduslikku olukorda (majanduskriis, tööpuudus), kõrgeid kinnisvara hindu, haridust (suurenenud tudengite arv) ning kultuurilisi eripärasid. Muuhulgas toodi välja ka abielude drastiline vähenemine.

USA noored vanemate juures

Kanada

Kanada statistikaameti raporti kohaselt elas 2011. aastal noortest vanuses 20-29 eluaastat vanemate juures 42,3 % ehk 1 826 683 isikut. Muutused võrreldes 2006. aasta 42,5 %-ga olid väikesed, kuid kui vaadata aastaid 1991 ja 1981, olid näitajad vastavalt 32,1 % ja 26,9 %. Ka siin on loetud noorte hulka muuhulgas tudengeid, kes õppeperioodil elavad vanematest lahus.

Raporti kohaselt olid peamised põhjused sarnased USA-s leituga, s.t majanduslik olukord, kõrged kinnisvara hinnad, suurenev tudengite arv, kultuurilised eripärad ning elukaaslase puudumine.

Kanada noored vanemate juures

EL27 ja Eesti

Alates 2007. aastast on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. Euroopa Komisjoni statistikaameti andmete kohaselt elas 2007-2011 EL27 riikides 18-34 aastaste noorte hulgast oma vanemate juures (s.h tudengid) keskmiselt 47-48 % noortest (2008 moodustas see ~51 miljonit isikut). Kõige kõrgemad näitajad olid kesk- ja lõuna-euroopa maades (Malta, Sloveenia, Slovakkia) ning kõige madalamad põhjamaades (Taani, Norra, Rootsi, Soome).

Malta, Sloveenia, Slovakkia noored vanemate juuresPõhjamaade noored vanemate juures

Eestis on vastav protsent aastatel 2007-2012 olnud pidevas languses: 46,3 – 39,8 %. Nende näitajate suurusjärkude poolest oleme võrreldavad Saksamaa, Belgia ja Šveitsiga. Lätit ja Leedut oleme me aga antud kontekstis pidevalt ~10 %-punktiga edastanud.


Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv kasvas 12 protsenti

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1084 ostu-müügitehingut, mis on 11,8% rohkem kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on inimeste kindlustunne kasvanud, mis tõstab ka kinnisvarasektori likviidsust. “Tehinguarvu kasvule järgnenud hinnatõus on inimesed masuaegsest laenulõksust välja aidanud ning lubab elamistingimusi taas parandama hakata. Ka on tekkinud võimalus ja julgus soetada kallemaid, 400-500 000 eurot maksvaid eramuid, mida paar aastat tagasi polnud mõtet müüki pannagi,” ütles Vahter.

“Hea, et uued kortermajad on valmimas, mis peaks hinnatõusu aeglustama. Liigne tsüklilisus – kiired langused ja tõusud pole turule pikas perspektiivis hea,” lisas Vahter.

Tallinna korteritega tehti oktoobris 766 tehingut, mis on 9,3 protsenti enam kui septembris. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis 1240 eurot, mis on 1,1 protsenti madalam kui septembris. Kalleim korter müüdi oktoobris Tallinnas 690 000 ja odavaim 4400 euro eest.

Tallinnas müüdi oktoobris 31 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 320 000 ja odavaim 770 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi oktoobris Tallinnas 13, mis on üheksa võrra vähem kui septembris. Kalleim krunt müüdi 276 000 ja odavaim 78 000 eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Vanade sõjaväehoonete lammutamine Raadil jätkub

Tartu linn jätkab Raadi linnaosas asuvate endiste sõjaväelennujaama hoonete lammutamist. Tänavu mais lõppes lammutustööde esimene etapp, mille käigus võeti maha 15 vana hoonet, peatselt algavas teises etapis on kavas lammutada 17 hoonet.

Tartu linnas asuvate nõukogudeaegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamise II etapi riigihankel tunnistas linnavalitsus täna võitjaks Lähte Ehituse ASi pakkumuse kogumaksumusega 77 640 eurot.

Käesoleva aasta detsembrist kuni 2014. aasta juunini lammutatakse Raadil asuval endisel sõjaväelennuvälja territooriumil 17 tühjana seisvat hoonet, mis asuvad Tartu linnale kuuluvate kinnistutel Roosi 50, 89, 89a, 91, Puiestee 114, Peetri 33 ja Raatuse 117.

Peale teise etapi lõppu jääb Raadil lammutusjärge ootama veel 10-15 sõjaväehoonet. Edasiste lammutustööde maht sõltub rentnikega sõlmitud lepingutest.

Endiste sõjaväehoonete lammutamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames. Projekti kogumaksumus on 197 312 eurot sh KIKi toetus 177 580 eurot ja linna omafinantseering 10% st 19 731.

Pindi Kinnisvara turuinfo 10/2013

Pindi Kinnisvara turuülevaade on võimalik alla laadida siit.

Tallinnas elab ligi 430 000 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas reede hommikuse seisuga Tallinnas 429 574 inimest, oktoobris kasvas pealinna elanike arv 796 inimese võrra.

Oktoobrikuu alguse seisuga elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 428 778 inimest.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 9744 inimese võrra – uusaastahommikul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest.

Kogu möödunud aasta jooksul kasvas ametlik tallinlaste arv kokku 3686 inimese võrra. Seega on pealinn tänavu juurde saanud juba ligi 2,6 korda korra rohkem elanikke kui terve möödunud aastaga. Seejuures kasvas ametlik pealinna elanike arv üksnes jaanuarikuuga lausa 3219inimese võrra ehk ühe kuuga pea sama palju kui kogu möödunud aastaga.

Eelmise aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 416 144 inimest. Võrreldes seisuga 1. jaanuar 2012 on Tallinna elanikkond praeguseks kasvanud 13 430 inimese ehk 3% võrra.

Veskimetsa rajatakse Veskilise tänav

Tallinna linnavalitsus määrab Haabersti linnaossa Veskimetsa asumisse rajatava uue tänava nimeks Veskilise tänav.

Ühtlasi otsustab linnavalitsus pikendada olemasoleva Kõrgepinge tänava kulgu.

Uus tänav rajatakse ja olemasoleva tänava kulgu pikendatakse vastavalt Veskimäe tn 11 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis Veskimetsa asumi ja lähedal asuva Veskimäe tänava nimest tulenevalt, et uus tänavanimi võiks samuti olla seotud veskiga. Kaalumisel olnud nimevariantidest sobivaimaks peeti Veskilise tänava nime, mis toetab veski-temaatikat ning seostub läheduses asuvate teiste tegijanimeliste tänavanimedega (Meistri tänav ja Ehitajate tee).

Praegu Mustjõe tänavast Veskimetsa tänavani välja ehitatud Kõrgepinge tänav pikeneb Ehitajate teeni.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine