SEB home purchasing power index: new apartments in Tallinn more accessible than in the other Baltic capitals

SEB PankAnalysis by SEB has revealed that 2015 saw the accessibility of new apartments improve in both Riga and Vilnius, yet decrease in Tallinn. Despite the decline, new apartments are more affordable in Estonia than in the capitals of Latvia or Lithuania.

In Q4 2015, a resident of Riga on an average income could afford a new apartment of 27.9 square metres, 3.3 square metres more than in Q4 2014. A resident of Vilnius making an average wage could purchase a new apartment of 29.6 square metres, 0.4 metres more than in 2014.

In Tallinn, however, the home purchasing power index fell by 0.9 square metres, to 35.7 square metres, year on year. In spite of the decline, a resident of the capital on an average income could, without taking on any excessive risks or loan commitments, buy a standard apartment that is 7.8 square metres larger than that of a resident of Riga and 6.1 square metres larger than that of a resident of Vilnius.

“In the Lithuanian capital, the home purchasing power index improved thanks to a rise in the incomes of the residents of Vilnius, the growth of which outpaced the prices of new apartments last year. In Riga, the increase in the index was affected by the decline in the average price of new homes. In Tallinn, by contrast, prices of new homes outpaced real wages, reducing their accessibility there slightly,” commented Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

Apartments in dormitory districts becoming more affordable

With respect to purchases of apartments in dormitory districts, the SEB home purchasing power index increased in all three countries over the 12 month period. Apartment prices on the secondary market rose in Estonia, Latvia and Lithuania alike, being outpaced, however, by growth in incomes. In Q4 2015, a resident of Riga making an average wage could purchase a standard apartment of 53.5 square metres in a dormitory district, whereas residents of Tallinn and Vilnius could purchase homes of 44 and 41.9 square metres, respectively.

“Growth in the home purchasing power index correlates strongly with average home loan interest rates, which remain at very low levels in all three countries. “The lowest interest rate for new home loans in Q4 of last year was recorded in Lithuania: 2.03 per cent; it was 2.65 per cent in Estonia and 3.48 per cent in Latvia,” Sepp added.

*The SEB home purchasing power index indicates, in square metres, the size of a flat that a resident with average income is able to purchase using a loan without taking an overly high risk (with a loan expiry date of 25 years, down payment of 20 per cent, and loan payment does not exceed 30 per cent of the borrower’s income). The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (average standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and the interest rate.

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 24/05/2016 Tartus

kaia-kirs-300x300Kinnisvarakoolis toimub 24/05/2016 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel  tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja  antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus, TÜ Raamatukogus, Struwe tänav 1, teisipäeval 24/05/2016, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ugala teatrimaja tunnistati kultuurimälestiseks

Ugala TeaterKultuuriminister Indrek Saar allkirjastas 18. märtsil käskkirja, mille alusel tunnistati Ugala teatrimaja kultuurimälestiseks. See on esimene ja ainus nõukogudeaegne teatrihoone Eestis, mis mälestiseks tunnistatakse.

Ugala on üks kolmest suurest teatrihoonest Endla ja Vanemuise teatri kõrval, mis nõukogude ajal Eestis ehitati, ja ainus, mille kohta on 20. saj arhitektuuri uurimisprojekti raames tehtud kaitse alla võtmise ettepanek. Ametlikus selgituses märgitakse Ugala teater ära kui silmapaistev hoone Eesti arhitektuuriajaloos, tuntud arhitektide loomingu parimaid näiteid ning märgiline objekt nii Viljandi linnaruumis kui ka kultuuriloos.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar: „Muinsuskaitse alla kuulumine paneb Ugala teatrimaja mastaapsele renoveerimisprotsessile veelgi väärikama vastutuse, sest kuigi meie teatripere ise on kogu aeg hinnanud ja armastanud oma punast teatrimaja, on nüüd ka riiklike ekspertide poolt välja öeldud hinnang, et Viljandi unikaalne teatrikompleks väärib tulevastele põlvedele säilitamist ja kaitsmist. Kevadel 2017 avame taas Vaksali tänav 7 teatrimaja, mis täitub värske loomingu ja repertuaariga, ja saame kogu teatriperega varasemast veel kindlamalt kanda sõnumit: Viljandi on koht, mis iga eestlase jaoks võiks võrduda sõnadega kultuur ja teater.”

Ettepanek Ugala teatri mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames. Samale järeldusele jõudis 2014. aastal ka Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Ugala teater kultuurimälestiseks. Ugala teatri puhul toodi kultuurimälestiseks tunnistamise puhul välja kujunduslik tervik – nii eksterjöör kui ka interjööri väärtuslikud osad. Seetõttu leiti, et väärtusliku üksikhoone säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset.

Ugala teater on arhitektide Irina Raua, Kalju Lutsu ja Inga Orava ning sisearhitekt Mait Summataveti loomingu parimaid näiteid. 1982. aastal pälvis Ugala teater NSVL Arhitektide Liidu preemia.

Ugala teater sai nurgakivi 1975. aastal ja valmis 1981. aastal. Punastest tellistest hoone on säilinud algsel kujul nii mahtude, fassaadikujunduse kui ka suuresti siselahenduse osas. Praegu läbib teatrimaja põhjaliku renoveerimise ning avatakse taas 2017. aasta kevadel. Tänaseks on alustatud lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks.

Kuni käivad ehitustööd Vaksali tänava majas, tegutseb ja annab etendusi teater Pargi tänavale sisse seatud Ugala black box teatrisaalis.

Eestis seni mälestisena kaitse all olevate teatrite hulgas ei ole ühtki pärast Teist maailmasõda kavandatud teatrihoonet. Kaitsealused teatrihooned pärinevad 19. sajandist või 20. sajandi algusest. Varem on kultuurimälestiseks tunnistatud viis teatrihoonet, millest neli jätkavad tegutsemist teatrina (Estonia, Eesti Draamateater, Rakvere Teater ja Vanemuine), viiendas tegutseb Laulupeomuuseum.

SEB eluaseme ostujõu indeks: uued korterid on Tallinnas kättesaadavamad kui teistes Balti pealinnades

SEB PankSEB analüüsist selgus, et 2015. aastal paranes uute korterite kättesaadavus nii Riias kui ka Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas. Hoolimata langusest on uued korterid Eestis siiski taskukohasemad kui Läti ja Leedu pealinnades.

2015. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2014. aasta viimase kvartaliga 3,3 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,6-ruutmeetrine uus korter ehk 0,4 ruutmeetri võrra suurem kui 2014. aastal.

Tallinnas aga vähenes uue eluaseme ostujõu indeks aastaga 0,9 ruutmeetri võrra – 35,7 ruutmeetrile. Hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 7,8 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 6,1 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik.

„Leedu pealinnas paranes eluaseme ostujõu indeks tänu Vilniuse elanike sissetulekute tõusule, mis möödunud aastal kasvasid kiiremini uute korterite hinnast. Riias mõjutas indeksi kasvu uute eluasemete keskmise hinna langus. Seevastu Tallinnas kasvas uute eluasemete hind reaalpalgast kiiremini, mis siin nende kättesaadavust veidi vähendas,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

Magalapiirkondade korterid muutuvad taskukohasemaks

SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondade kasvas 12 kuuga kõigis kolmes riigis. Järelturu korterite hinnad tõusid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, kuid sissetulekute kasvust siiski aeglasemalt. 2015. aasta neljandas kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 53,5 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 44-ruutmeetrise ja 41,9-ruutmeetrise elamispinna.

„Eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis väga madalal tasemel. Möödunud aasta viimase kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,03 protsenti, Eestis oli see 2,65 ja Lätis 3,48 protsenti,“ täiendas Sepp.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Maja ehitamine kodulaenuga

SEB PankOma kodu soetamine, olgu selleks korter või maja, on suur otsus. Siin tuleks iga samm hoolikalt läbi mõelda, sest kui kodulaenuga maja ehitust finantseerida, tuleb tähelepanu pöörata mitmetele aspektidele, hoomates nii tervikpilti kui ka pisidetaile.

Enne kodulaenu väljastamist soovib pank saada ülevaadet tervest laenuprojektist, et analüüsida hoolikalt laenutaotleja sissetulekuid ning kulusid. Arvesse võetakse ka senist maksekäitumist ja tarbimisharjumusi. „Vahel hindavad inimesed oma rahalisi võimalusi üle ning pank peab siinkohal olema realistlik, mõeldes paar sammu kaugemale,” selgitab SEB jaepanga divisjoni juht Tõnu Sepp. Soovituslikult võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 30–40% laenutaotleja sissetulekust.

Lisaks taotleja krediidivõimekusele analüüsib pank hoolikalt ka finantseeritavat objekti. Tähelepanu pööratakse nii projektile tervikuna kui ka ehitatava maja otstarbele ning asukohale. „Maja ehitamine on aeganõudev ja kulukas, mistõttu pank soovib saada ülevaadet tervest ehitusprotsessist. Pangale tuleb esitada kalkulatsioon kogu projekti maksumuse kohta, ehituse hinnapakkumised või juba sõlmitud ehituslepingud,” ütleb Sepp. Ta lisab, et vahel võib tarvis olla ka ehitusprojekti.

Juba sõlmitud ehituslepingute esitamisel analüüsib pank ka ehitajat, vaadates eelkõige tema võimet täita ehituslepinguga võetud kohustusi. Sepp selgitab, et analüüsi eesmärgiks on välistada olukord, kus maja ei saa elamiskõlbulikuks või takistavad selle kasutuselevõttu olulised puudused.

Kodulaen maja ehitamiseks ja krundi ostmiseks

Enamikel juhtudel soovivad inimesed laenu nii maja ehitamiseks kui ka krundi ostmiseks. Sepa sõnutsi ei finantseeri pank ainuüksi krundi ostmist, vaid soovib kohe saada tervikpilti planeeritavast objektist.Kui teil on krunt välja valitud, siis tuleb koostada ehitusprojekt ning esitada see koos ajakava, ehituspakkumiste ning lepingutega pangale laenu taotlemiseks. Kui saate positiivse vastuse, väljastatakse teile krundi ostmiseks vajalik laenusumma.

„Krundi puhul vajame lisatagatist, sest maatükki pank laenutagatisena ei aktsepteeri,” toob Sepp välja. Krundi tagatiseks sobib näiteks korter ning selle vabastamist tagatisena saab taotleda siis, kui maja on valmis.

Kui krunt on juba olemas

Kui teil on krunt endal juba olemas, käib protsess sisuliselt samamoodi. Krundi maksumus arvestatakse omafinantseeringu hulka, mistõttu see ei pruugi olla laenu saamiseks piisava väärtusega. „Lisatagatise vajadus selgub ehitusprojekti ja hinnakalkulatsiooni analüüsides,” ütleb Sepp, lisades, et krundi olemasolul on vaja pangale esitada ka ehitusluba. Laenuga ostetud krunt, mille tagasimaksmine alles kestab, tema sõnul aga üldiselt mingeid erisusi kaasa ei too.

Laen väljastatakse osade kaupa

Kui pangale on esitatud laenutaotlus ning vajalikud dokumendid, saab teha otsuse maja ehitamise finantseerimise kohta. Positiivse vastuse korral sõlmitakse kliendiga laenuleping ning üldjuhul on laenusaajal kohustus ehitamist alustada 6 kuu jooksul. Elamu peaks valmima laenulepingu sõlmimisest hiljemalt 18 kuu jooksul.

Maja ehitamine toimub etapiviisiliselt ja seetõttu väljastab pank kodulaenu samuti osade kaupa vastavalt maja tagatisvara väärtuse kasvule. See tähendab, et pank maksab välja osa laenust ja klient investeerib selle maja ehitusse, tõstes niiviisi selle turu- ja tagatisvara väärtust. „Pärast laenuosa investeerimist ehitusse tuleb järgmiseks laenuosa väljamakseks esitada pangale uus eksperthinnang,” sõnab Sepp. „Esitatud eksperthinnang aitab ühtlasi pangal veenduda varem välja makstud laenu sihtotstarbelises kasutamises.”

Väärtus ei pruugi alati tõusta

Probleem võib tekkida siis, kui teatud ehitusjärgus tagatisvara väärtus pärast investeeringuid oluliselt ei suurene. Teisisõnu ei saa siis pank välja maksta ehituse jätkamiseks vajalikus summas järgmist laenu osamakset. Taoline olukord võib tekkida ka juhul, kui ehitamine jääb kinnisvarahindade üldise languse perioodi.

„Ehitustegevuse seiskumise vältimiseks turuväärtuse liiga vähese kasvu tõttu soovitame laenutaotlejal eelnevalt läbi mõelda, kas tal on sellises olukorras laenu tagatiseks ajutiselt pakkuda mõnd täiendavat tagatist,” soovitab Sepp. Sel juhul on pangal võimalik järgmine laenumakse väljastada ja maja ehitus saab jätkuda.Tagasimakse algab kohe pärast esimese osamakse väljastamist, kui ei ole otsustatud taotleda põhiosa maksepuhkust.

Ehitamise ajal ei saa intressi fikseerida

Kui kodulaen võetakse kasutusse osade kaupa, siis ei saa selle intressimäära fikseerida. „Pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul,” selgitab Sepp. Seega on ehituslaenude puhul intressimäärad üldjuhul fikseerimata, olles enamasti seotud 6 kuu euriboriga. „Intressi arvutatakse laenujäägilt ja see teeb osade kaupa laenu väljamaksmise kliendile soodsamaks,” ütleb Sepp.

Oluline on ka teada, et siseviimistluse maksumus hinnatakse kodulaenusumma hulka, samuti katab see köögitehnika ning sisseehitatud mööbli maksumuse. Mööbel ja muu sisustus sinna alla aga ei kuulu.

„Soovitan kindlasti enne majaehituseks võetava kodulaenu taotlemist konsulteerida erakliendihalduriga ning tutvuda lepingueelse olulise teabega panga koduleheküljel,” rõhutab SEB jaepanga divisjoni juht.

Laenude ja liisingute maht suurenes veebruaris aasta võrdluses 6%

  • Eesti PankPikka aega viivises olevate laenude maht on endiselt väike; veebruaris oli see 1,4% laenuportfellist
  • Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jäi veebruaris eelmise kuu tasemele ning oli 10,8 miljardit eurot

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas veebruaris aastataguse ajaga võrreldes 6%. Kuuga suurenes laenu- ja liisinguportfelli maht 87 miljoni euro võrra, 16,2 miljardi euroni.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas veebruaris aastataguse ajaga võrreldes 7%. Uusi laene ja liisinguid väljastati ettevõtetele ligikaudu 770 miljoni euro väärtuses, mis on eelmise aasta keskmisega võrreldav tase. Üle poole 2016. aasta esimestel kuudel väljastatud pikaajalistest laenudest anti peamiselt sisenõudlusele keskendunud kinnisvara- ja kaubandusettevõtetele.

Eluasemelaenude maht jätkas veebruaris stabiilset kasvu, aasta võrdluses 4,3%. Uusi eluasemelaene väljastati aasta esimestel kuudel sellele perioodile omaselt väikeses mahus, veebruaris 68 miljoni euro väärtuses. Nagu ka eelmistel kuudel, kasvab autoliisingute maht endiselt kiiresti, veebruaris oli kasv aasta võrdluses 18%. Ka arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk kasvas veebruaris esimest korda üle mitme aasta, aasta võrdluses 0,7%.

Kuu jooksul väljastatud uute laenude keskmised intressimäärad jäid samasugusele tasemele nagu eelmistel kuudel. Veebruaris ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude intressimäär küll langes pisut, 2,1%ni, kuid see määr võib muutuda vastavalt laenuprojektide riskile. Pankadevaheline konkurents ettevõtete laenude turul on aga tihe ning see toob kaasa intressimarginaalid vähenemise. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis stabiilselt viimaste kuude tasemel ehk 2,2% juures.

Pankade laenuportfelli kvaliteet on endiselt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis kasvas veebruaris pisut, 1,4%ni, kuid on endiselt väike. Pikka aega viivises olevate laenude maht suurenes peamiselt tööstussektori viivises olevate laenude mahu suurenemise tõttu.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jäi veebruaris eelmise kuu tasemele ja oli 10,8 miljardit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes oli hoiuste kogumaht veebruaris 9,7% suurem. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused endiselt pangalaenudest kiiremini.

Nõuanded koduostjale: millal müüa olemasolev elamispind?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Omaalgatuslik ümberehitus korteris seab elanike elu ohtu

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL“Viimase aja gaasiõnnetused on kurb näide sellest, kuidas isetegevuslik ümberehitus korteris seab ohtu elanike elu ja tervise,” hoiatas EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.Tehnilise Järelvalve Amet on öelnud, et eranditult kõikide sel aastal aset leidnud traagiliste õnnetuste põhjuseks on korterisisese gaasipaigaldisega seotud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.

“Tihti tehakse taoline töö ära ilma korteriühistut ega teisi korteriomanikke teavitamata, mis tähendab ju sisuliselt, et kogu maja istub püssirohutünni otsas,” sõnas Mardi. Tema sõnul kipuvad omanikud tihti maha võtma nõukogudeaegsetes paneelikates seinale pandud ja ventilatsiooniga ühendatud plekktoru, mis peaks hoolitsema WC ja vannitoa õhutuse eest. “Tahetakse saada rohkem kapiruumi ja tulemuseks on köögi ja pesuruumi peaaegu olematu ventilatsioon,” selgitas Mardi.

Mardi sõnul on ventilatsiooniga teisigi probeeme: need on seotud näiteks rõdude ebakompetentse kinniehitamisega, samuti pööningu- või keldripinna ebaseadusliku eluruumiks muutmisega. “Näiteks pannakse rõdule omaalgatuslikult aknad ette: puudub hoone välispiirde nõuetekohane soojustamine, samuti kaasaegne ventilatsioonisüsteem, tulemuseks on hallitus ja kõikvõimalikud sellest tulenevad tervisehädad,” toob Mardi näite.

Hoopis hull on lugu siis, kui korteriomanik hakkab elupaigas omaalgatuslikult seinu lammutama. “Riigikohus on seisukohal, et lisaks korterelamu küttesüsteemile on kõigi korteriomanike kaasomandis ka korterelamu sise- ja välisseinad. Seega, kui on plaanis korteri planeeringut muuta läbi seinte mahavõtmise, tuleb selleks saada kõigi kaasomanike nõusolek,” rääkis Mardi. Tema sõnul puudub tavainimesel harilikult ka muutuse hindamiseks tarvilik insenerteave, mistap on ülioluline, et taolisi otsused aitaks teha kvalifitseeritud spetsialist.
“Kui teeme augu seina seal, kus meeldib, seame ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste kodu,” rõhutas ta.

Mardi soovitab inimestel koduvalikul otsustada sellise kasuks, mille planeering, küttesüsteem jms. sobib. “Taolised ümberehitused nõuavad aega ja vaeva, on kaunis kulukad ja eeldavad erialateadmiste olemasolu või vastavate spetsialistide tellimist. Me ju ei osta ka sõidukit, et sellega otsejoones autoteenindusse põrutada ja nõuda, et ehitatagu pagasiruum poole suuremaks.”

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvara müües panusta fotodele

Arco VaraPilkupüüdvad fotod on kinnisvarakuulutuse juures kõige tähtsam osa, sest esmalt vaadatakse pilte ja alles seejärel tekstina esitletud infot, kirjutab Arco Vara maakler ja hindaja Anna Volmer.

Fotod, mis rõhutavad müüki pandud korteri või maja parimaid külgi ja vaateid akendest-rõdudelt, meelitavad rohkem huvilisi kinnisvara uudistama. Kinnisvaraportaalides pälvivad selgete ja ülevaatlike piltidega kuulutused alati suuremat tähelepanu ja aitavad objekti paremini turundada.

Alljärgnevalt mõned lihtsad näpunäited kinnisvarafotode tegemiseks

Korista elamine. Müügikuulutuse tarvis pildistamiseks peaks omanik kodus saavutama nii-öelda piinliku korra. Kõik vedelevad asjad, alates riietest kuni nõudeni köögis, tuleb kindlasti silma alt ära paigutada.

Eemalda üleliigne. Enne kui pildistama asuda, peaks igat kaadrit vaatama 5-10 sekundit sellise pilguga, kas leiab midagi häirivat, mida saab kõrvale või ära tõsta, kuna pole kinnisvaraostjale esitlemiseks oluline. Vahel piisab mõnest väikesest liigutusest, et pilt jääks ilusam ja elamine tunduks olevat ideaalses korras.

Tee väike remont. Kui näed kooruvat värvi või lainetavat tapeeti, tee võimalusel lihtne remont.

Pildista lainurkobjektiiviga. Interjööri pildistamisel on vaja lainurkobjektiivi. Teisisõnu, sellist objektiivi, mis võimalikult laia ala pildile jätab. Lainurkobjektiiviga pildistatud fotodele mahub kogu ruumis olev interjöör. Väikestel kompaktkaameratel selliseid objektiive pole. Paraku kaasneb lainurkobjektiiviga üles võetud piltidega mulje kui tohutu suurest ruumist, kuigi tegemist võib olla pisikese köögikesega. Piltide vaataja peab sellega arvestama, et fotod ei peegelda reaalsust sada protsenti.

Kasuta pildistamisel statiivi. Sellega väldid uduseid, väriseva käega tehtud pilte. Statiivi puudumisel toeta kaamera laua, toolileeni, uksepiida või muu taolise vastu. Kaamera ekraanilt vaadates võivad vaba käega tehtud fotod tunduda head, aga kui laadida need arvutisse, siis selgub, et ülesvõtted on udused. Pildistamisel jälgi, et seinad jääksid paralleelsed pildi servadega. Selleks saab jälle abi statiivilt. Korralikult kinnitatud ja fikseeritud kaamera ning looditud alus tagavad korrektse pildi.

Jälgi valgust. Lauspäike võib olla silmale ilus, kuid fotodele hästi ei mõju. Oluline on teada kellaaegu, millal valgus ühele või teisele majaosale langeb ja pildistamisajad vastavalt sellele valida. Hea kvaliteediga fotode tegemine nõuab palju aega, keskmise suurusega maja puhul vähemalt kuni kaks tundi. Elamu sisevaadete pildistamisel mängib ilm ja kellaaeg sama suurt rolli kui välisvaadete puhul. Parim pildistamisaeg on enamasti õhtul või hommikul mahedama valgusega. Üldjuhul sobib pilvine ilm paremini, kuna ruumis olev valgus pääseb siis hästi mõjule. Kui valgust ei ole piisavalt, siis pange valgustid põlema, see muudab toad hubasemaks ja annab hea ülevaate valgustusvõimalustest.

Pildista korteri müügielemente. Too fotodel esile aknad, uksed, mööbel ja muud detailid, mis jäävad korterisse või majja sisse.

Detailid. Värvi lisamiseks võid lisada lauale puuviljavaagnaid, aknale lillepoti vms. Vajadusel investeeri uutesse kardinatesse, lilledesse või voodikattesse.

Vali õige koht. Pildista kaugemast nurgast, nii mahub pildile enam pinda ja vaateväli on suurem. Pildista madalalt, umbes 1-1,5 meetri kõrguselt, siis jääb põrandat rohkem nähtavale ja tuba tundub suurem. Pilte võiks olla pigem rohkem kui vähem. Pildile tasub püüda ka üldplaani, kus on näha ruumide liigendust ja tubade asetust. Pildistage nii, et uksed ja trepid erinevatesse tubadesse oleks nähtaval. Uste olemasolul tehke need lahti, nii näeb uudistaja, milline tuba millise ukse taga on.

Kokkuvõtvalt. Fotod tuleb teha võimalikult kvaliteetsed, et tekitada huvi müüdava kinnisvara vastu. Samas peavad nad objekti seisukorda väljendama võimalikult ausalt, et kohale tulnud inimesed ei peaks pettuma. Kui heade fotode tegemine tundub üle jõu käivana või ei ole selleks piisavalt head kaamerat, siis enamikel maakleritest on selleks nii oskused, kui ka vajalik fototehnika. Paljud omanikud soovivad, et kuulutustes kasutataks nende endi tehtud pilte, aga alati tuleb seejuures meeles pidada, et head fotod müüki pandud kodust on üliolulised.

Pirita jõe suudmesse kavandatakse mitmeotstarbelist ärihoonet

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Pirita jõe suudme paremkaldale ärihoone ehitada võimaldava detailplaneeringu.

Merivälja tee 1a kinnistu detailplaneering hõlmab 0,3 ha suuruse maa-ala, detailplaneering võimaldab ehitada moodustatavale kinnistule ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone. Äripindadega büroohoone esimesele korrusele on lisafunktsioonina ette nähtud kohvik/baar, ilusalong, raviteenused, kauplus või muu avalikkusele suunatud teenindav funktsioon, teisele ja kolmandale korrusele on ette nähtud äri- ja büroopinnad.

Planeeritud maa-ala asub ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeringualale jäävad ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a ja Merivälja tee 1b kinnistud, mille omanik on OÜ Pirita GO. Kinnistud on hoonestamata.

Planeeringuala asub Pirita linnaosas keskuses, mis on ajalooliselt välja kujunenud hoonestusala Pirita kloostri naabruses ja täidab linnaosa keskuse funktsioone. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud segafunktsiooniline ala. Detailplaneering on Pirita linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Haljastuse säilitamiseks on parkimine ette nähtud hoone maa-alusele korrusele. Lähtuvalt hoone paiknemisest linnaruumiliselt olulises asukohas, on planeeringusse lisatud nõue viia hoone projekteerimiseks läbi arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Pirita GO. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2015 korraldusega ning oli 25. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2016 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

OÜ Pirita GO on võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse valmisehitamise oma vahendite arvelt.

Käsiraamat pakub abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Uuring: eksperdid ootavad 10-protsendilist kodukulude tõusu

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara poolt Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud. “Pigem nähakse mõõdukat hinnatõusu keskpikas perspektiivis. Eesti kinnisvaraturg sõltub suuresti välistest teguritest nagu üldine maailmamajanduse olukord ning Rootsi pankade käekäik. Kui Rootsi majandus edeneb, siis jätkub pankadel siia ka laenuraha,” ütles Vahter.

“Praegu on laenamine väga odav. Kaks kolmandikku vastanutest küll prognoosib, et kodulaenu intress tõuseb kolme aasta perspektiivis, kuid suurt kallinemist ei oodata,” rääkis Vahter.

1Partner Kinnisvara juhi sõnul on teine laenumakset mõjutav muutuja euribor ehk pankadevaheline intressimäär, mis on praegu Euroopa Keskpanga survel erandlikult negatiivne. “Maailmamajanduses on endiselt keerulised ajad ning tõenäoliselt hoiab keskpank intressimäärasid majanduse elavdamiseks ka edaspidi madalana. Seda prognoosisid ka kinnisvaraeksperdid, oodates, et euribor ei tõuse lähiaastatel üle 1-2 protsendi vahemiku.”

Muudest kodukuludest prognoosis 54% kinnisvaravaldkonna ekspertidest, et elektri hind tõuseb järgmise kolme aasta jooksul kümnendiku. 21 protsenti vastanutest arvas, et hind kerkib viiendiku.

2016. aasta jaanuaris läbiviidud küsitluses osales 39 eksperti Eesti suurematest kinnisvarafirmadest 1Partner, Pindi, Uus Maa ja Arco Vara.

KV.EE: kinnisvaramüüjad testivad ostjate hinnataluvust

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on tasapisi kerkinud 85,9 punktile. Viimase 12 kuu jooksul on indeks kasvanud 9,4%.

Arvestades, et elamispindade ostu-müügitehingute hinnad on jäänud aastatagusele tasemele püsima on niivõrd kiire pakkumishindade indeksi tõus isegi pisut üllatav. Arvestada võime, et viimaste aastate jooksul on nii pakkumishindade kui tehinguhindade tõusu taga olnud osaliselt uute korterite osakaalu suurenemine nii pakkumiste koguarvus kui tehingutes.

Viimase aasta jooksul aga on uute korterite pakkumine turul püsinud stabiilsena. Seega kallite korterite pakkumisse lisandumise põhjendus pakkumishindade tõusu argumendina enam väga hästi ei tööta.

Üks KV.EE indeksit kasvatav põhjus on kinnisvaramüüjate optimism. Madalad intressimäärad ja kerkivad laenukäibed on aidanud kinnisvaratehingute arvu kõrgel hoida. Selgelt on näha, et koduostjad on turul ja enamus müügiks pandud mõistliku hinnaga kaubast leiab ostja. See loob võimaluse samm-sammult hinda kergitada, et kinnisvaraostjate hinnataluvust testida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

160323_KV.EE-indeks

Põlva riigigümnaasiumi õppehoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi pidulikult nurgakivi Põlva Gümnaasiumi tulevasele õppehoonele, mis valmib käesoleva aasta lõpus.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tellimusel rajab Ehitus5ECO OÜ Põlvasse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele enam kui 2 300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille ehitamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Minister Jürgen Ligi rõhutas, et uue gümnaasiumi valmimisega Põlvas saab riigigümnaasiumitega kaetud kogu Lõuna-Eesti. „Riik täidab sellega lubaduse tagada kõrgetasemeline ja valikuterikas gümnaasiumiharidus ka väljaspool Eesti paari suuremat linna. Hea koostöö omavalitsustega lubab ehitada erinäolisi ja julgeid koole – ja Põlvasse rajatav Eesti esimene avalik liginullenergiahoone on selle hea näide,“ märkis minister Ligi.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn.

RKASi juhatuse esimehe Urmas Somelari sõnul on Põlvasse rajatava gümnaasiumhoone näol tegemist Eesti mõistes unikaalse arendusprojektiga, millest saadav kogemus võib saada määravaks avalike hoonete tulevikulahenduste väljatöötamisel. „Me soovime luua maksimaalselt energiatõhusa koolimaja, mille kasutusandmete pealt saadav tagasiside annab väärtusliku teadmise sellest, millised energiasäästu taotlevad elemendid Eesti tingimustes meile reaalselt soovitud tulemuse annavad,“ selgitas Somelar.

Haridus- ja Teadusministeerium ja RKAS on sõlminud koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustööde maksumus on 3,08 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Linnahalli ja lähiala arendamiseks koostatakse detailplaneering

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil linnahalli ja lähiala detailplaneeringu koostamise.

„Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua eeldused Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ning naaberkinnistutele äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.

„Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtuks on välja töötatud uus kontseptsioon ning piirkonna linnaehituslik olukord on vahepealsete aastatega kõvasti muutunud,“ tõdes Aas. „Seetõttu on otstarbekas töötada sellele alale välja uus, erinevate huvigruppide huve tasakaalustav, ajakohane ning linnaruumiliselt sobiv lahendus.“ Aas rõhutas, et Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb kindlasti säilitada.

Detailplaneeringualale moodustatakse äri- ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid, millele kavandatakse kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hooned. Planeeritava maa-ala suurus on 11,5 ha.

Planeering näeb ette multifunktsionaalse keskuseala väljaarendamise, mitmekesistades maakasutuse funktsioone ning kavandades alale erineva kasutusotstarbega äri- ja ühiskondlikke hooneid. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse, et planeeringualale pääseks väga mugavalt kergliiklejad, nähakse ette rannapromenaad, kavandatakse kergliiklusteede ühendus linnakeskusega ning säilitatakse jalakäijate liikumissuunad ka linnahalli katusel.

„Planeeringulahenduse olulisteks märksõnadeks on keskkonnasäästlikkus ning energiatõhusad lahendused,“ rõhutas Aas.

Planeeritav ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Planeeritavale alale ulatub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakoha kaitsevöönd, ühtlasi jääb planeeritav ala Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kohaselt on planeeritav maa-ala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks ning sellele ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad.

Planeeringuala hõlmab ebaefektiivselt kasutuses olevat Kalasadama ja Vanasadama vahelist ala. Mere pst 20 kinnistul paikneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Ülejäänud planeeritavasse alasse kaasatud kinnistutel asub valdavalt hoonestamata tühermaa, üksikutel tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad tehnorajatised või tehnorajatisi teenindavad hooned.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi ning taotluse juurde lisatud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad pärast koostamise algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine