Scandium Kinnisvara: Endisest Eesti Energia peahoonest sai pisikorteritega üürimaja

Scandium KinnisvaraTallinnas Mustamäel aadressil Laki 24 sai Scandium Kinnisvara käe all uue elu ja funktsiooni endine Eesti Energia peahoone. Neljakorruselisse majja rajati kompaktsed ühe- ja kahetoalised üürikorterid. LAAVA Apartments nime kandev hoone avas 23. mail pidulikult oma uksed.

LAAVA Apartments eripäraks on pisikorterid suuruses 12-20 ruutmeetrit.  Majja soetasid üüriapartmente kinnisvarainvestorid, kes hindasid üürimajale spetsiifilisi elemente nagu kompaktse planeeringuga korterid, pesumasinaruum, kaugloetavad arvestid ja nutilukkude võimalus. Teiste seas ostsid majja kortereid ka investeerimisõpikute autor Jaak Roosaare, tuntud muusik Tanel Padar ja endine tipprattur Gerda Rand. Maja valmimise ajaks on 85% maja apartmentidest müüdud.

 Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht:”Omandasime maja Eftenilt aasta tagasi. Kuigi maja oli heas seisukorras, tuli selle mugavaks üürimajaks konverteerimisel teha ulatuslikke ehitustöid. Scandiumile omaselt andsime majale ka uue nime ja imago. Maja esifassaadil on näha nimele iseloomulikult laava triipe jäljendavat fassaadivalgustust, majas sees viitavad nimele sisekujunduslikud elemendid.”

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara partner ja arendusjuht: “Üürimaja kontseptsioon on Eestis aina enam tuntud ja Scandium on selles vallas selgelt pioneer. Meeskond töötab pidevalt kontseptsiooni täiustamise nimel, muutes korterite planeeringuid efektiivsemaks ja mugavamaks. LAAVA Apartments on klassikalise üürimaja hea näide, kus maksimeeritud nii üürnike mugavust kui ka investorite tootlust. Turg on meid hästi vastu võtnud ja kuna usume oma tootesse, investeerime ka ise igasse majja kortereid soetades.”

Üüriäri saladused: Kas välismaalaselt saab küsida kõrgemat üürihinda?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest murumütsiga üürnikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse, et välismaalased on rumalad, kes on nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Paraku on üüripakkumised portaalides kättesaadavad nii kohalikele kui piiritagustele üürnikele. Sageli otsivad välismaalastest üürikorteri otsijad endale maakleri, kes on kohaliku turuinfoga rohkemal või vähesemal määral kursis. Tegelikkus ongi see, et sageli ootavad lääne poolt tulevad välismaalased hoopis, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Nordecon: Veskiposti 2 büroo- ja parkimismaja betoonkarkass

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis lepingu Kaamos Ehitus OÜ-ga büroo- ja parkimismaja betoon-kandekarkassi projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressile Veskiposti tn. 2, Tallinn. Tegemist on esimese 12–korruselise büroohoonega uues Avala kvartalis, pindalaga 14 483 m². Hoone külgneb ühekorruselise 87 parkimiskohaga maa-aluse parklaga, pindalaga 2 897 m².

Lepingu maksumus on 3,01 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Tööd valmivad 2020. aasta veebruaris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 660 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Eesti Pank: Majapidamised võtsid aprillis aktiivsemalt laenu

Eesti PankMajapidamiste aasta alguses aeglustunud laenutegevus hoogustus aprillis taas: aktiivselt võeti nii eluasemelaene kui ka autoliisinguid. Ettevõtete laenuportfelli maht on tasapisi kasvanud ning pangalaenude keskmine intressimäär on püsinud viimase aasta keskmise taseme lähedal.

Kui aasta alguses laenasid majapidamised rahulikumas tempos, siis viimasel kahel kuul on laenutegevus taas hoogustunud. Uusi eluasemelaene väljastati aprillis viiendiku võrra rohkem kui samal kuul aasta varem. Pankade eluasemelaenude portfelli maht kasvas aastaga 7,2% ja ka autoliisingute maht kasvab endiselt tempokalt.[1] Laenunõudlust soodustavad kiire palgakasv ja madalad intressimäärad.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk suurenes aastaga 5,8% ning seda kasvu kiirendasid eelmistel kuudel üksikud suured energeetikaettevõtete laenutehingud. Muude sektorite laenuportfelli maht kasvas samal ajal keskmiselt 3–4%. Aprillis väljastati pikaajalisi laene suuremas mahus kinnisvara- ja ehitussektori ning kaubandussektori ettevõtetele.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär on viimastel kuudel püsinud samal tasemel, 2,5%. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär on muutlik ja oleneb vaadeldaval kuul rahastatud projektidest. Aprillis oli keskmine intressimäär 2,7%, mis on võrdväärne viimase aasta jooksul väljastatud laenude keskmise intressimääraga.

Nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenumaksevõime püsib hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis on väga väike, 0,6%. Seejuures on pangad võimalike laenukahjumite katteks teinud allahindlusi probleemsete laenudega peaaegu samas mahus.

Majapidamiste ja ettevõtete pangahoiuste kasv on endiselt väga kiire. Aastaga suurenesid nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused umbes 9%, kokku 14,3 miljardi euroni. Pangad on kaasanud hoiuseid ja suurendanud laenuportfelli viimase aasta jooksul umbes samas mahus.


[1] Majapidamiste autoliisingu ja muude laenude portfelli suurendas ka see, et aruandluskohustuslaste hulka lisandusid üks pank ja üks liisinguettevõte.

Statistikaamet: Ehituse kasv aeglustus

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

I kvartalis ehitati omal jõul 581 miljoni euro eest, millest hooneid 459 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest. 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 2% ja rajatisi 3% rohkem.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aasta I kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja seda põhiliselt hoonete suurema ehitustööde mahu tõttu. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu 9%, mullu samal ajal 5%.

Kohaliku ehitusturu maht vähenes 2%. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Rajatiste ehitus jäi mullusele tasemele.

Ehitisregistri andmetel lubati 2019. aasta I kvartalis kasutusse 1770 uut eluruumi ehk 232 eluruumi rohkem kui aasta eest. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

2019. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1585 eluruumi ehitamiseks, mida on 4% rohkem kui möödunud aasta I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 280 mitteelamut kasuliku pinnaga 139 600m2. Enim lisandus uut põllumajandus- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.04.2019. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 23 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Pro Kapital Grupp: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus neljapäeval, 23.05.2019.a. algusega kell 13.00 Ühingu kontoris Sõjakooli 11 Tallinn. Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul kohal ja esindatud 6 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 32 288 971 häält, mis moodustab kokku 56,96% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ilona Nurmela. Protokollijaks valiti Liisa Kirss.

Otsuse poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

2. Ühingu auditeeritud 2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2018.a. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

3. Kasumi jaotamise ettepanek

Vastuvõetud otsused:

  1. Kanda 51,627.58 eurot Ühingu põhikirjajärgsesse reservkapitali.
  2. Kanda 18,005,279.42 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu.

Otsuste poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

4. Nõukogu liikmete ametiaja pikendamine, tagasi kutsumine ja valimine

Vastuvõetud otsused:

  1. Pikendada Ühingu nõukogu liikme Emanuele Bozzone volitusi kuni 05.07.2020.a.
  2. Pikendada Ühingu nõukogu liikme Petri Olkinuora volitusi kuni 05.07.2020.a.
  3. Kutsuda alates 23.05.2019.a. Ühingu nõukogust tagasi Pertti Pellervo Huuskonen.
  4. Valida Ühingu nõukogusse Ernesto Achille Preatoni üheks aastaks kuni 22.05.2020.

Otsuste poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

5. Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2019 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2019. majandusaastal makstav tasu summas 53 800 eurot (käibemaksuta).

Otsuse poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

6. Ühingu põhikirja muutmine

Vastuvõetud otsus:

Taas kinnitada aktsiaseltsi põhikirja punkt 5.8 sõnastus järgmises redaktsioonis:

“Nõukogu võib kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisest suurendada ÜHINGU aktsiakapitali sissemaksete tegemisega kuni 1 200 000 euro võrra. Nõukogu väljalastud aktsiate eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega vastavalt nõukogu otsusele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hinnatakse vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale.”

ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega.

Otsuse poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

7. Aktsionäride eesõiguse välistamine

Vastuvõetud otsused:

  1. Välistada Ühingu olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida aktsiaid juhul, kui nõukogu kasutab põhikirja punktis 5.8. sätestatud õigust ja suurendab Ühingu aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel, selles osas, kus uusi aktsiaid kasutatakse juhatuse liikmete tulemustasu väljamaksmiseks eeldusel, et märkimishind (nimiväärtus + ülekurss) on vähemalt aktsiaemissiooni otsusele eelneva kolme kuu Ühingu aktsia hinna keskmine;
  2. Võimalusel tasaarvestada juhatuse liikmete nõudeid tulemustasu väljamaksmise osas nende poolt uute, nõukogu otsusel emiteeritud aktsiate eest tasumisel ning et selliseid nõudeid hinnatakse nagu mitterahalist sissemakset.

Otsuste poolt anti 99,99% koosolekul esindatud häältest.

Koosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 27.05.2019.

Statistikaamet: Vähem kui 10 korteriga ühistult andmeid ei küsita

Eesti StatistikaStatistikaamet otsustas pärast analüüsi vähem kui 10 korteriga korteriühistud kasumitaotluseta institutsioonide küsimustiku andmete esitamise kohustusest vabastada. Vajalikud andmed saab amet ettevõtlus- ja sotsiaaluuringutest.

Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis juurde üle 10 000 korteriühistu, sest seadusemuudatuse tõttu tekkis korteriühistu igasse korteriomanditeks jagatud majja, kus ühistut veel polnud. Valdavalt on need vähem kui 10 korteriga ühistud. Tekkinud korteriühistud kanti korteriühistute registrisse, mis on kasumitaotluseta organisatsioonide statistika tegemise alus. Seetõttu sattusid niisugused korteriühistud ka kasumitaotluseta organisatsioonide küsimustiku andmeesitajate hulka.

Osa niiviisi tekkinud korteriühistutest hakkaski tegutsema, aga enamik mitte. Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhataja Marek Začeki sõnul pöördusid Statistikaameti poole sellised korteriühistud, kes ei hakanud tegutsema, paludes vabastada ühistu aruande esitamisest. Ta selgitas, et Statistikaamet analüüsis korteriühistute andmeid ning tulemused näitasid, et vähem kui 10 liikme või korteriga üksuste tulude ja kulude osatähtsus on marginaalne. „Eeldusel, et sama kehtib ka seadusemuudatuse tõttu tekkinud korteriühistute puhul, otsustasime, et ei küsi andmeid ühistutelt, kes ei pea esitama majandusaasta aruannet. See puudutab ka umbes 8700 loodud korteriühistut,” kirjeldas Začek otsuse tagamaad.

Statistikaamet kogub statistikatöö „Kasumitaotluseta organisatsioonid“ tegemiseks andmeid sama nimetusega küsimustikuga. Statistikatöö eesmärk on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevuse, tulude-kulude, liikmete ja töötajate arvu kohta. Kasumitaotluseta organisatsioonide andmed on sisemajanduse koguprodukti arvutamise, rahvamajanduskontode ja pakkumise-kasutamise tabelite koostamise alus. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Umami maja säilitamine

TallinnTallinna linn on otsinud võimalust Kadaka tee 141 asuva Umami maja säilitamiseks, kuid kahjuks seda pole, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tänasel pressikonverentsil.

„Praeguses seisus hea lahendus puudub,“ ütles Kõlvart. Linnapea osutas, et kunagine suvitusvilla on kena ehitis, ent muinsuskaitseamet ei ole seda pidanud kaitse alla võtmise vääriliseks ei 11 aastat tagasi kui detailplaneering tehti ega ka mitte nüüd.

Kõlvart mainis veel, et linn on uurinud ka seda, kas saaks maja viia mõnda teise kohta. Paraku ütlevad eksperdid, et sel juhul tuleks suur osa maja seinalaudu välja vahetada, sest need ei ela lahtivõtmist ja kokkupanekut üle. Sel juhul tekiks aga koopiamaja, millel muinsuskaitselist väärtust poleks.

Detailplaneering kehtestati alale 2008. aastal, mil ühtegi vastuväidet esile ei kerkinud. Vahepeal ei toimunud ka ehitustegevust, kuid nüüd on omanik tegutsema asunud. Linnapea ütles, et juriidiliselt oleks muinsuskaitse alla võtmine ja ehitamise keelamine väga keerukas, sest kahjustaks eraomaniku huve.

Linnapea mainis, et Kadaka tee 141 hoonest säilitatakse osa detaile vastavalt ekspertide nõuannetele. „Paraku on see antud oludes parim, mis me teha saame,“ ütles Kõlvart.

Kadaka teel asuva 1930. aastatest pärit villa lammutamine jõudis avalikkuse ette tänavu jaanuaris.

Tallinna Haigla ala detailplaneering sai vastuvõtmisküpseks

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Lasnamäele kavandatava haiglakompleksi detailplaneeringu, esimese etapina valmib lähiaastatel tervisekeskus, mille abil paraneb Lasnamäel eriarstiabi kättesaadavus.

Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatakse 28,10 ha suurusele maa-alale kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega haiglakompleks, kokku kuni kümme hoonet. Lisaks näeb detailplaneering ette haiglakompleksile juurdepääsuks olemasolevate tänavate laiendamise.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna Haigla projektiga linn tööd teinud juba mitu aastat ning tänavu veebruaris sõlmiti riigiga koostöölepe haigla asutamise ettevalmistamiseks. „Täna volikokku saadetud detailplaneering on esimene samm Lasnamäele planeeritava meditsiinilinnaku rajamiseks, mille eesmärk on teenindada mitte ainult Tallinna ja Harjumaa elanikke, pakkudes neile kaasaegset, ohutut ja patsienti säästvat tõenduspõhist ravi. Ent selline suur projekt saab teostuda siiski ainult riigi toel,“ rõhutas Kõlvart. „Esimese etapina valmib meditsiinilinnakusse lähiaastatel tervisekeskus, mis hakkab osutama perearstidele tööks vajalikku ambulatoorset eriarstiabi ning eriarstide konsultatsiooni teenust. Tervisekeskuse tugevuseks ja eeliseks on just pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide tihe koostöö ja tervishoiuteenuste valik.“

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on plaanis koondada rajatavasse Lasnamäe tervisekeskusesse enam kui kümme eriala, näiteks taastusravi, silmahaigused, sisehaigused, kardioloogia, ortopeedia, psühhiaatria, hambaravi ja paljud teised erialad. „Seeläbi loome ühtlasi olukorra, kus saame tulevikus oma keskusega tagada stabiilse teenuse osutamise Lasnamäe linnaosas,“ tõdes Beškina. „Ühtlasi on linna laiem eesmärk luua kõikidesse linnaosadesse nüüdisaegsed tervisekeskused, mis pakuvad abivajajatele kvaliteetseid terviseteenuseid.“

Planeeritud Tallinna Haigla ala asub Paevälja asumis Narva maantee ja Maarjamäe paekalda vahelisel alal, teisel pool Narva maanteed paikneb elurajoon. Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta maa-ala Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohased kasutuotstarbed kogu planeeringuala ulatuses avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alaks.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeerimisseaduse kohaselt kestab üldplaneeringu avalik väljapanek vähemalt 30 päeva.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04-06/06/2019

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04-06/06/2019 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  04-06/06/2019 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” nüüd soodushinnaga

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadusTelli käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamistKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “l52u7c” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 26.05.2019.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Domus kinnisvara turuülevaade 04-2019

Domus KinnisvaraAprillis teostati Pärnu korteriturul tavapärasest tunduvalt rohkem korterite ostu-müügitehinguid. Viimati oli nii aktiivne kuu Pärnus 2017. aasta oktoobris, mil vormistati Lille tn 55 uusarenduse korterite müügitehingud. Eelmisel kuul tõusis suvepealinnas nii uute kui ka järelturu korterite müügitehingute arv. Uute korterite tehingute arvu tõus on tingitud asjaolust, et aprillis alustati juba varasemalt suures osas broneeritud Oja 118 uusarenduse korterite asjaõiguslepingute sõlmimist.  

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu aprillis Eestis kokku 4265 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 268 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis märtsiga võrreldes 4% ning eelmise aasta aprilliga võrreldes 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 4% kõrgem. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest Viljandis ja Narvas korterite müügitehingute arv langenud, mujal on tehingute arv aga tõusnud. Korterite keskmine hind on märtsiga võrreldes langenud Kuressaares ja Narvas. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind langenud Pärnus ja Narvas.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 179 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes tehingute arv 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 1%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati aprillis ca 20% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2335 €/m², kuu varem oli sama näitaja 28% keskmise hinnaga 2239 €/m².

Tartu maakonnas teostati aprillis 527 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 32 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes tõusis tehingute arv 26% ja koguväärtus 21%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  28% ja tehingute koguväärtus 24%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati aprillis ca 18% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1855 €/m², kuu varem oli sama näitaja 25%.

Pärnu maakonnas teostati aprillis 318 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 16 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10% ja koguväärtus 24%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati aprillis ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1473 €/m2. Enamus tehingud toimusid Oja 118 uusarenduse korteritega.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 127 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehingute arv 9% ja tehingute koguväärtus 44%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 24%, kuid koguväärtus tõusis 10%.

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole aprillis ega ka märtsis toimunud tehinguid uute korteritega.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 11% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 34% ja tehingute koguväärtus 8%.

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis müüdi Kuressaares kolm uut korterit keskmise hinnaga 1409 €/m2. Kuu varem müüdi kaks uus korter.

Ida-Viru maakonnas teostati aprillis 333 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 13%, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 48%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kapitel: Eesti kõrgeimat büroohoonet testiti Saksamaal tuuletunnelis

KapitelEesmärgiga tagada võimalikult inimsõbralik keskkond ja ehituskonstruktiivselt kvaliteetne projekt, tellis Kapitel oma Liivalaia äri- ja elukvartali arendusprojektile tuuletunneli katsetused. Saksamaal läbi viidud uurimus kinnitab, et hoonete konstruktsioonid ja fassaadid peavad vastu enam kui Eesti viimase 50 aasta tugevaima tormi tuulekoormusele. Lisaks saadi täiendavat infot, kuidas vältida hoone ümbruses tuulekoridoride teket.

 „Eestis ei ole hoonete projekteerimisel sedavõrd põhjalikku tuuleanalüüsi teostamist nõutud ning meile teadaolevalt on sarnane uuring tehtud vaid Tornimäe kõrghoonetele. Hoone püsivus ja turvalisus on meile prioriteediks ning meie eesmärk on rajada Liivalaia tänava ääres paiknevasse kvartalisse Eesti parim töökeskkond, mis hõlmab ka kvaliteetset ja inimsõbralikku väliskeskkonda. Sellest tulenevalt otsustasime viia oma projekti Saksamaale tuuletunneli katsetustele juba projekteerimise eelprojekti staadiumis, et saaksime saadud infoga projektlahendus täpsustumisel aegsasti arvestada,“ ütles Kapiteli projektijuht Rait Riim.

„Katsetuste tulemused kinnitavad, et Liivalaia kvartali hoonete ehituskonstruktsioonid ja fassaadid peavad vastu enam kui Eesti viimase 50 aasta tugevaima tormi tuulekoormusele. Lisaks tuulekoormusele hoonete konstruktsioonidele ja fassaadidele analüüsiti ka hoonete omavõnkesagedust ning võimalikku perspektiivset tuulemõju, mida võivad osutada Liivalaia kvartali lähiümbrusesse tulevikus kavandatavad kõrghooned. Lähiajal viime läbi ka kvartali kõrgeima, 111 meetri kõrguse Eesti kõrgeima büroohoone sisemiste tuulekoridoride analüüsi, et vältida tuuletõmbuste teket hoones sees,“ lisas Rait Riim. „Saime kinnitust ka sellele, et hoonete sissepääsud on hästi planeeritud ka tuulte suhtes ning tornide katustele kavandatavad terrassid on mugavad suviseks ajaveetmiseks. Lisaks saime väärtuslikke soovitusi Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohta kavandatud avaliku väljaku, kõnniteede ning Juhkentali tänava äärse bussiootepaviljoni kavandamiseks.“

Kvartalis töötavate ja seda külastavate inimeste turvalisuse ja mugavuse tagamiseks tehti Saksamaal läbiviidud tuuletunneli katsetuse raames hoonest mudel skaalal 1:300. Hoonetele paigaldati kokku 280 tuuleandurit ja analüüsiti 36 erinevat tuulesuunda. Baastuuletugevuseks võeti Eesti viimase 50 aasta suurim torm, kus 10 minuti keskmine tuulekiirus oli 21 m/s . Inimeste mugavuse hindamiseks analüüsiti 300 meetri raadiusega maa-ala ning kokku 40 kõige olulisemat asukohta maapinnal ja katuseterrassidel.

Katsetuse viis läbi Frankfurti Ülikoolist välja kasvanud enam kui 25 aastase kogemusega Saksamaa  ettevõte Wacker Ingenieure GmbH, mis on teinud tuulekatsetusi enam kui 2000 objektile, sealhulgas FIFA World Cup ja olümpiamängude staadionitele, maailmakuulsatele kõrghoonetele ja sildadele. Meie projekt on ettevõttele Baltikumis ja Skandinaavias alles kolmas, varasemalt on nad analüüsinud Riias paiknevat Z-Towersit ja Stockholmis paiknevat Helix Towerit.

„Liivalaia tänava äärse kvartali projekteerimistööd on tänaseks jõudnud haripunkti ja loodame ehitusloa saada hilissügiseks. Oleme komplekteerinud projekteerimismeeskonna vaid kõrgeima kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega projekteerijatest, tänu millele oleme püsinud  ajagraafikus ja senine projekteerimine on möödunud ilma olulisemate tõrgeteta. Projekteerimistöödes osaleb ligi 50 inimest, sealhulgas konsultandid Inglismaalt, Kanadast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Taanist ja Leedust,“ lisas Rait Riim. Kapiteli investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot, ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aasta lõpul ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2022. aastasse.

Tallinna kesklinna Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohta Olümpia hotelli vastu kerkiv Liivalaia kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 28-korruseline ja 15-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hoone kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali brutopind on ligi 77 000 m² ja üüripind 36 000 m², mis hõlmab 28 000 m² esinduslikku A-klassi büroopinda ja 3000 m² kortereid, 5000 m² erinevaid toitlustus- ja teeninduspindu. Arendatavad hooned on liginullenergiahooned, büroopinnad vastavad A-klassi standardile ning keskkonnasäästlikkuses lähtume rahvusvahelisest BREEAM standardist. Lisaks uutele hoonetele ehitatakse välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandatakse endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab lahti uut seaduseregulatsiooni

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Mustamäel avatakse pidulikult uus kultuuri- ja konverentsikeskus Kaja

TallinnNeljapäeval, 23. mail kell 16 toimub Mustamäe uue kultuuri- ja konverentsikeskuse Kaja pidulik avamine, kutsutud külaliste kõrval on lahkesti uudistama oodatud kõik kultuurihuvilised mustamäelased.

„See on olnud uskumatult tegus ja õnnestunud aasta,“ tunnistab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats kultuuritempli valmimisele tagasi vaadates. „Kui mõelda, et uue Kaja nurgakivi panime pidulikult paika nädalake vähem kui aasta tagasi – 1. juunil 2018, tänase seisuga on aga suur, ilus ning mis salata, ka küllaltki keerulise iseloomuga hoone valmis, siis müts maha kõigi tegijate ees! Esile tõstmist väärivad kõik alates BOA arhitektuuribüroost, kelle fantastilist visiooni me elluviiduna näeme, Nordlin Ehitusest, kes andis endast vaieldamatult parima, mis anda oli, ja lõpetades Kaja maja väikese vaimustava kollektiiviga Margus Toomlaga eesotsas, kes on kogu hingega olnud meie uue kultuuri- ja konverentsikeskuse sünnivalude ja -võlude juures.

Me oleme oma kultuuritemplit kaua oodanud – mustamäelased on seda oodanud, ma oletan, ligemale 60 aastat! – ja nüüd on ta lõpuks olemas. Valmis tööle hakkama, õigupoolest üritused juba tasapisi toimuvadki, aga sügisel, uue hooaja alates, juba täie tempoga ja ilma mingi allahindluseta. Ma hindan seda imelist atmosfääri, mida Kajas praegu tunda on, väga kõrgelt!“

Avamispidu pakub külalistele muusikalis-sõnaliste etteastete kõrval ka võimalust kogu majas oma silmaga ringi vaadata. Loomulikult pakutakse ka pidupäevatorti.

Mustamäe kultuuri- ja konverentsikeskuse Kaja hoone administratiivtiiba kolib lähinädalatel ka Mustamäe Linnaosa Valitsus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC