Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus” 25% soodsam

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniTelli käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “2jupqj” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 06.12.21.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Miks on targem võtta appi maakler?

Kaanon Kinnisvara„Tänaseks on maakler kõike muud kui pelgalt isik, kes teeb pildid, riputab kuulutused üles ja jääb ootama kõnesid,“ ütleb Kaanon Kinnisvara maakler Annemai Tuvike. Tõsiasi, mida sageli ei mõisteta, mistõttu kirjutame Annemaiga detailselt lahti põhjused, miks tihtipeale on kinnisvaratoimingute puhul targem kasutada maaklerteenust.

Ajakulu

Esimene ja kõige suurem põhjus on ikkagi ajakulu. Kuulutuse korrektne vormistus, telefonikõnedele ja meilidele vastamised, näitamised, vajadusel probleemidega tegelemine ning lahendamine jpm. Igapäevaselt tuleb üha rohkem juurde ka seadusandlusega seotud dokumentatsiooni, mida on vaja kas korrastada ja/või kus asjaosalistega nõu pidada.

Ajakulust rääkides võib öelda, et keerulisemate varade puhul on maakleri panustatud aeg julgelt sadades tundides. Ajakulu sõltub vägagi objektist, klientidest ja mitmetest muudest nüanssidest. Kui arvestada keerulisemate varadega tegelemise aeg rahaks, siis fakt on see, et tihtipeale jääb maakler miinusesse.

Mees/naine nagu orkester

Nagu öeldud, siis tänaseks on maakler kõike muud kui pelgalt isik, kes teeb pildid, riputab kuulutused üles ja jääb ootama kõnesid. Seepärast ongi küsimus, kas omanik, kes ise müüb, suudab olla ühes isikus ametnik, psühholoog, jurist, müügiinimene, ehitusspetsialist, läbirääkija ja vajadusel ka kohtunik?

Eelnevast loetelust tulenevalt peaks maaklerteenuse kasutamist kaaluma eelkõige need, kes teavad, et vara, mida nad müüa soovivad, on mõneti probleemne. Elu on aga näidanud, et ka kõige lihtsama paneelelamu korteriga, mille puhul tundub pealtnäha kõik lihtne ja korras, võivad tekkida ootamatud tagasilöögid.

Õige hind ja kvaliteet

Kui on tehtud kvaliteetsed fotod, koostatud hea müügitekst ja vara õigesti hinnastatud, siis maakleri kaasamise lõpptulemus on sageli, et vara saab planeeritust ja arvatust kiiremini ning kõrgema hinnaga müüdud. Ostuhuviline soovib saada tekstist ja fotodelt õiget, professionaalset ning korrektset ülevaadet, mille põhjal teeb ta otsuse, kas soovib minna varaga tutvuma või mitte. Lakoonilised tekstid ja kehva kvaliteediga fotod kulutavad tihti ostja ning müüja aega, sest huviline ei saa varast täielikku ülevaadet, mistõttu võib talle kohapeale minnes avaneda hoopis teistsugune vaatepilt.

Maakleritel on tehingustatistika ja kaaskolleegidest hindajad, kelle abil suudavad maaklerid määrata õiglase pakkumishinna ja mis kiirendab kindlasti (müügi)protsessi. Võib ju minna ka „kala püüdma“, eksperimenteerides turutasemest kõrgema hinnaga, kuid reaalsuses tähendab see enamikel juhtudel lihtsalt pikemat müügiaega ja lõpuks ikkagi hinnas allatulemist. Lisaks: kui objekt on valesti hinnastatud, siis on suurem tõenäosus, et kuulutuse peale helistab maakler, mitte ostuhuviline. Andes aga oma vara maaklerile koheselt müüa, pääseb müüja rohketest kõnedest maakleritelt, kes pakuvad abi.

Kulukad reklaamivõimalused

Selleks et jõuda kõikide potentsiaalsete huvilisteni, on vajalik, et reklaam jõuaks võimalikult paljudesse kinnisvaraportaalidesse. Enamik büroosid lisavad oma kuulutuse kõikidesse suurematesse portaalidesse (sh kv.ee, kv24.ee, city24.ee). Kuulutuse tasu eraisikutele on portaalides erinev, jäädes ühes kuus 7 ja 35 euro vahele. Meie näitel lisanduvad maakleri poolt pakutavasse paketti veel näiteks 360-kraadine virtuaaltuur (turuväärtus ligikaudu 200 €), vajadusel profifotod ja -videod (hind sadades eurodes), postitused ja reklaamid sotsiaalmeedias (reklaamieelarve sõltub paljuski müügikokkuleppest ja varast), soovi korral välireklaami kasutamine (sh kommunikatsioon erinevate osapooltega; hind sõltub asukohast ja reklaami suurusest).

Lisaks loetletud reklaamivõimalustele on maakleritel enda andmebaas ja klientuur, kellele on võimalik objekte otse pakkuda ning reklaamida.

0 lisakulu

Variant on vahendustasu lisada juurde sellele hinnale, mida müüja soovib kätte saada, mitte arvutada vahendustasu müügihinnast. Isiklikult arvan, et tegu ei pruugi siiski olla parima variandiga, sest sel moel võib vara hind turuolukorra kontekstis liialt paigast minna, mis võib pikendada (mõnevõrra) müügiaega.

Seadusandlus ja maakleri silm

Võin enda näitel öelda, et igapäevaselt tuleb tegeleda aina keerulisemate varadega, sest seadusandlus ja dokumentatsioon on kogu aeg muutumises.

Täna on päevakorral ümberehitused, omandisuhted, ebaseaduslikud ehitised, erinevad vaidlused … Taas, kas kõik neid teemad suudab müüja ise ja õigel ajal üles leida ning nendega tegeleda? Paraku on näha, et kui probleemid ilmnevad alles pangas või notaris, siis võib tehing tihtipeale katki jääda. Ostjal on meel mõru, et ta on oma aega ja raha eelnevalt kulutanud, aga tehingusse minna ei saa, sest teemad on läbi rääkimata, probleeme pole tutvustatud ja nendest ei olda teadlikud.

Pankadepoolsed soodustused

Enamikel büroodel on koostöö pankadega, mis tähendab ostjatele laenulepingu tasus soodustusi. Tegu võib olla olenevalt vara väärtusest tuhandeid eurosid väärt säästuga. Taas on tegu ühe elemendiga, mis potentsiaalselt kiirendab müüki, olles ostjale hea ja motiveeriv boonus.

Maakler kui müügiinimene

Tehingutega juhtub tihti, et ostuhuviline hakkab liigselt tingima, leiab põhjuseid, miks hinda põhjendamatult madalaks sättida. Ja kui ei ole vahemeest, kes suudab hinna argumenteeritult ära põhjendada, võib müüja lõpptulemusena hinnas üksjagu kaotada.

Individuaalne lähenemine

Klient soovib personaalset lähenemist. Olen kuulnud ja kogenud seda huvilisena ise, et kui objekti pakutakse otse omanikult, siis kutsutakse kohale samaaegselt mitu huvilist. Kui klient tuleb varaga tutvuma, siis on tema huvi saada objektist võimalikult põhjalik ülevaade, kiigata üle kõik detailid ja nurgatagused. Kui klient ei ole objektil üksi, vaid kõrval on ka teisi inimesi, siis ta ei pruugi end seal mugavalt tunda, sest ta ei saa kõike süvenenult üle vaadata.

Lepingute meister

Juriidiliselt pädev müügi broneerimisleping on võlaõigusleping, mis koostatakse ja allkirjastatakse notariaalselt. Fikseeritakse ostja, pannakse paika müüja andmed, objekti väärtus ja muud olulisemad asjad. Küll aga on näha, et turul tehakse müügi puhul üksjagu käsikirjalisi broneerimislepinguid, millega võib tekkida vaidlusi. Põhjus: kui ostuhuviline on sel juhul raha maksnud, aga soovib lõpuks ikkagi taganeda, siis seadusest tulenevalt peab müüja seda ka tegema. Ehk siis maakler teab, millised dokumendid on pädevad, lisaks sellele, kuidas üldse keerulises juriidilises keeles koostatud lepinguid lugeda ja mida silmas pidada.

Huvide prioritiseerimine

On näha, et kui omanikud müüvad ise, siis hoiavad nad sageli objekte liiga pikalt kinni, kaotades sellega oma väärtuslikku aega ja võib-olla ka mõne potentsiaalse ostja. Mina rakendan oma töös põhimõtet, et isegi kui huviline/huvilised on pangaga läbirääkimistes, näitan ikkagi vara teistele edasi, juhul kui nad seda soovivad. Mõistagi ütlen, et olemas on väga tõsine ostuhuviline, aga kui ta mingil põhjusel laenu ei saa, siis oleksite järjekorras järgmine. Sel moel ei hoia ma objekti jäärapäiselt tõsise huvilise jaoks kinni, mis tähendab suuremat tõenäosust kiiremini tehingusse jõuda.

Profist on palju abi

Eks maaklerite professionaalsuse tase varieerub. Tihti maaklerid ei pühendu piisavalt ja ei vii end varaga kurssi, mille tulemusena omanikud pettuvad ja soovivad ise müüa. Selle asemel, et kõiki maaklereid kohe üha puuga lüüa ja kõnesid kinni panna, soovitan saada maakleriga korra objektil kokku – saad üsna kiirelt aru, kas maakler tunneb huvi, reaalselt hoolib Sinust ja annab Sinu vara müügile lisaväärtust.

Maakleri huvi on viia vara edukalt tehingusse ja mõistagi ta ei soovi, et kahe kuu pärast tuleb ostja taas „pilti“ ja ütleb et soovib tehingut tagasi pöörata, sest ilmsiks on tulnud varjatud puudused. Maaklerit ei tasu ostu-müügi protsessi ajal karta, vaid tulekski proovida näha seda (lisa)väärtust, mida maakler pakub. Aga kindlasti tasub teha eeltööd ja mitte ette võtta esimest ette juhtuvat maaklerit.

Maakleri kaasamine vara ostmise eesmärgil

Kinnisvara ostmisel kaasatakse maaklerit vähe. Tuttavad on minult abi küsinud ja siis mõistagi olen ka aidanud, aga seda, et keegi tuleb büroouksest sisse ja soovib ostmisel maaklerit kaasata, juhtub (üllatavalt) harva. Paljud põhjused seda ostmisel siiski teha kattuvad eespool kirjeldatud müümise omadega, näiteks ostuhuvilise väiksem ajakulu (sh audit, dokumentatsioon, registrid), turu- ja hinnaanalüüs, professionaalne nõu, turvaline ja sujuv ostuprotsess (lepingud, aktid jm).

Seega järeldus on lihtne: kui sa oled Hunt Kriimsilm, igas vajalikus valdkonnas andekas, pädev ja sul on ka aega, siis muidugi – müü või osta ise. Kui aga tunned ühes või mitmes valdkonnas vajakajäämist ja väärtustad kõrgemalt enda aega, siis kaasa professionaal.

Arco Vara: Võlakirjaemissiooni

Arco VaraArco Vara AS plaanib emiteerida tagamata võlakirju maksimaalselt 1,5 miljoni euro ulatuses lunastamistähtajaga mitte hiljem kui 13.12.2022. Maksimaalne võlakirjade arv on 150, nimiväärtusega 10 000 eurot. Planeeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Juhatus on volitatud võlakirjade tingimusi muutma.

Võlakirjade pakkumine teostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatuga ning ei ole avalik. Märkimissoovist informeeritakse e-posti teel.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse Kodulahe Kvartali arendusprojektide finantseerimiseks.

Kultuuriministeerium: Eesti väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamiseks esitati 29 taotlust

KultuuriministeeriumLõppenud taotlusvooru „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ laekus 29 projekti, millest vähemalt seitset hakatakse rahastama Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammist. Toetusmeede on mõeldud Eesti väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimiseks ja avalikku kasutusse võtmiseks.

„Toetuse eesmärk on elavdada muinsuskaitsealasid. Seetõttu eelistatakse seni tühjana seisnud või alakasutatud, kuid suure ruumimõjuga hooneid, mida korrastada ja kasutusele võtta. Täpsemat infot selle kohta, milliseid uusi kasutusi ajalooliste majade omanikud vanalinnadesse välja pakkusid, saame anda uue aasta alguses, kui projektid on hinnatud,“ ütles Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes. Toetust sai taotleda hoonetele, mis asuvad Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga või Võru linna muinsuskaitsealal.

Taotlusi võttis vastu ja hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus. Kokku esitati keskusele 29 taotlust kogusummas 17 631 732  eurot,  projekte saadeti kõigist üheksast linnast. „Kõige rohkem ehk kuus taotlust laekus Pärnust, Kuressaarest ja Viljandist kummastki viis. Lihula kui kõige väiksema muinsuskaitseala, aga ka Paide kohta esitati ainult üks taotlus. Kohalikke omavalitsusi on taotlejate hulgas neli, kõik ülejäänud taotlejad on eraomanikud,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusekoordinaator Kelly Poopuu.

Vaatamata praegustele reisipiirangutele koroonakriisi tõttu on kuus taotlejat leidnud projektipartneri välismaalt ning soovib teha koostööd. „Kuna projektide elluviimiseks on aega kaks ja pool aastat, on lootust, et selle aja jooksul jõuavad toetuse saajad välispartneritega ka reaalselt kohtuda ja kahepoolne koostöö Eesti ja Norra vahel ei jää ainult virtuaalseks,“ lisas Jänes.

Taotlusvooru maht kokku on 2 859 647 eurot ning toetuse vähim summa ühe projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot. Taotlusvoor toimub programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames. Seda rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest, kuhu panustavad Norra, Island ja Liechtenstein. Programmi kohta saab lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

Swedbank: Töötleva tööstuse tootmismaht suureneb välisnõudluse toel

SwedbankEesti tööstussektori tootmismahud tõusid oktoobris, pärast seitse kuud järjest kestnud langust, kasvule. Oktoobris suurenes tööstussektori tootmismaht aastases võrdluses ühe protsendi võrra. Selle taga olitöötleva tööstuse tootmismahu 2-protsendine kasv, samas kui energiatootmises ja mäetööstuses tootmismahud vähenesid.

Töötlevas tööstuses suurenes tootmismaht enam kui pooltes tegevusalades

Töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu,tootmismahtude muutus on hea indikaator nii välisnõudlusest kui Eesti majanduse kasvuvõimekusest. Töötlevas tööstuses suurenes tootmismaht enam kui pooltes tegevusalades, kuid väga tugeva positiivse panuse andsid just puidu- ja elektroonikatööstuse tootmismahtude kasv. Kasvu pidurdasid aga enim masinate ja seadmete remont ja paigaldus, mille toomismahtude muutus ongi väga volatiilne ja ehitusmaterjalide tootmismahu langus, mis peegeldab ka ehitussektori nõrgenenud nõudlust.

Müük ekspordiks suureneb, kuid koduturule müük kiratseb

Juba teist kuud järjest suurenes töötleva tööstuse müük ekspordiks, mis viitab ka kogu kaupade ekspordi kasvule oktoobris. Kuigi eksport suurenes ligi pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, näitasid eriti tugevat kasvu farmaatsia- ja elektroonikatoodete ning metallide väljavedu. Samas mõjutas ekspordikasvu ka baasefekt, kuna möödunud aasta oktoobris läks töötleva tööstuse müük välisturgudel langusesse. Töötleva tööstuse müük koduturul on aga juba pikemat aega vähenenud ning ka oktoobris see langus jätkus.

Uued tellimused oktoobris suurenesid ning need on pärast aprilli ja mai tugevat vähenemist mõõdukalt kasvanud. Uute tellimuste kasvu taga on välistellimuste (ehk ekspordi) suurenemine, samas kui koduturu tellimused on sel aastal pidevalt vähenenud. Ka viimastel kuudel ei ole koduturu tellimused paranenud.

Lähikuude kasvu väljavaade on halvenenud

Euroala (kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist) ostujuhtide koondindeks on viimastel kuudel küll halvenenud, kuid selle põhjuseks on teenuste sektori indeksi kukkumine, samas kui töötleva tööstuse indeks jätkas ka novembris paranemist. USA-s on teinud tugeva hüppe üles aga nii tööstuse kui ka teenuste sektori ostujuhtide indeksid. Hiinas majandus kasvas nii teises kui kolmandas kvartalis. Eestis on tööstuse kindlustustunne aprilli ja mai põhjast kiiresti paranenud ja selle sektori tootmismahtude kasvu ootust väljendav indeks on novembriks tõusnud juba veidi üle kriisieelse taseme.

Seega võib eeldada, et ka novembris jätkus töötleva tööstuse toomismahtude paranemine. Samas on koroonaviiruse teine laine halvendanud lähikuude ning ka järgmise aasta esimese poole tootmismahtude taastumise väljavaadet. Järgmisel aastal peaks aga nõudlus mõõdukalt taastuma. Taastumist hakkavad toetama koroonaviiruse vastu väljatöötatud vaktsiinide kasutamine,  suuremad Euroopa Liidu investeeringud ning aasta teisel poolel, kuid eriti selle lõpus, pensionireformi mõju tarbimisele.

Pro Kapital Grupp: Results of the second subscription and start of the third subscription of non-convertible bonds by private placement

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (hereinafter Pro Kapital) informed on 22 May 2020 that the Supervisory Council of Pro Kapital has on 21 May 2020 decided to approve the issue of unsecured, callable, fixed rate non-convertible bonds by the Company (hereinafter the “Bonds”). On 8 July 2020 Pro Kapital informed that as a result of the first tranche of subscriptions of the Bond issue, on 3 August 2020 Pro Kapital will issue 2 925 641 Bonds. As of 3 August 2020, Pro Kapital has issued 2 925 641 Bonds with total issue value of 8 191 794.80 euros. On the same date Pro Kapital respectively cancelled an identical amount (2 925 641) of Pro Kapital’s convertible bonds PKG1-PKG7 which were used as payment for the Bonds.

As a result of the second tranche of subscriptions of the Bond issue, on 27 November 2020 Pro Kapital issued 187 502 Bonds with total issue value of 525 005,60 euros. On the same date Pro Kapital respectively cancelled Pro Kapital’s convertible bonds used as payment for the Bonds as follows: 25 418 PKG1 convertible bonds, 75 634 PKG2 convertible bonds, 30 523 PKG3 convertible bonds, 22 505 PKG4 convertible bonds, 15 746 PKG5 convertible bonds, 3 236 PKG6 convertible bonds and 14 440 PKG7 convertible bonds were cancelled.

Pro Kapital’s management board decided on 30 November 2020 to launch the third tranche of subscriptions for the Bonds. In the third tranche of the Bond issue, Pro Kapital plans to issue up to 536 434 Bonds with the aggregate nominal value of 1 502 015.20 euros. The subscription period of the Bonds starts on 1 December 2020 and ends on 13 December 2020. Bonds are offered in a manner that the offer is not deemed as public offer of securities in the meaning of the regulation (EU) 2017/1129 and applicable laws, to a limited number of investors who own at least 10 010 euros worth of 3 575 Pro Kapital convertible bonds (listed below) across all such bond issues per investor. Bonds are offered only to professional investors who have been sent an invitation to participate in the subscription. The Bonds have the maturity of 4 years (redemption date 31 October 2024) and bear annual interest of 8%, payable semi-annually. Bonds are unsecured and non-convertible. Pro Kapital plans to apply for the listing of the Bonds at the corporate bond list on Nasdaq Tallinn.

In case of subscription of all of the Bonds the aggregate nominal value of the Bonds issued shall be 10 218 815.60 euros (3 649 577 Bonds, each having the issue price and nominal value of 2.80 euro).

The Bonds may be subscribed for only in exchange for the existing Pro Kapital convertible bonds with the following ISIN codes: EE3300104033, EE3300106574, EE3300108711, EE3300109248, EE3300109917, EE3300110048 and EE3300109982 (hereinafter the Existing Bonds), which have not been redeemed as at the date of issue of the Bonds. The exchange rate is 1:1. Thus, Pro Kapital will thereby acquire the Existing Bonds in the amount equal to the Bonds to be issued. After issuing the Bonds, the Existing Bonds shall be cancelled. The reason for the Bond issue in this way and the acquisition of the Existing Bonds is to enable to subscribe for the Bonds by way of a non-monetary payment and to essentially refinance the Existing Bonds.

Pro Kapital shall inform of the results of the third subscription with a separate notice.

This notice is published in accordance with the article 7.6 of the “Requirements for Issuers” of Nasdaq Tallinn, the EU market abuse regulation and other applicable requirements. This notice is not an offer to subscribe the Bonds.

Pro Kapital Grupp: Piiratud investorite ringile pakutavate mittekonverteeritavate võlakirjade teise emissiooni tulemused ja kolmanda märkimisperioodi algus

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas 22. mail 2020, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 21. mail 2020 kiita heaks tagamata, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga mittekonverteeritavate võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise. 08. juulil 2020 teavitas Pro Kapital, et esimese märkimisperioodi tulemusena emiteerib Pro Kapital 2 925 641 Võlakirja 3. augustil 2020. Pro Kapital emiteeris 03. augustil 2020  2 925 641 Võlakirja nominaalväärtuses 8 191 794,80 eurot ning tühistas samal päeval samas koguses (2 925 641) Võlakirjade eest sissemaksena kasutatud Pro Kapitali konverteeritavad võlakirjad PKG1-PKG7.

Teise märkimisperioodi tulemusena emiteeris Pro Kapital 27.novembril 2020  187 502 Võlakirja nominaalväärtuses 525 005,60 eurot. Samal päeval tühistas Pro Kapital Võlakirjade eest sissemaksena kasutatud Pro Kapitali konverteeritavad võlakirjad järgmiselt: tühistati 25 418 PKG1 võlakirja, 75 634 PKG2 võlakirja, 30 523 PKG3 võlakirja, 22 505 PKG4 võlakirja, 15 746 PKG5 võlakirja, 3 236 PKG6 võlakirja ja 14 440 PKG7 võlakirja.

Pro Kapitali juhatus otsustas 30. novembril 2020 algatada Võlakirjade emissiooni kolmanda etapi.  Pro Kapital kavatseb emissiooni kolmandas etapis pakkuda märkimiseks kuni  536 434 Võlakirja kokku nominaalväärtuses 1 502 015,20 eurot. Märkimisperiood algab 1. detsembril 2020 ja lõpeb 13. detsembril 2020. Võlakirju pakutakse märkimiseks viisil, et pakkumine ei ole käsitletav väärtpaberite avaliku pakkumisena EL määruse 2017/1129 ja kohaldatava õiguse kohaselt. Võlakirju pakutakse märkimiseks piiratud investorite ringile, kes on kehtivate Pro Kapital vahetusvõlakirjade omanikud ning kellel on neid kokku vähemalt 10 010 euro väärtuses (3 575 Pro Kapital vahetusvõlakirja investori kohta). Võlakirju pakutakse märkimiseks üksnes professionaalsetele investoritele, kellele on saadetud kutse osaleda märkimises. Võlakirjade lunastamise tähtaeg on veidi vähem kui 4 aastat (lunastamise päev on 31. oktoober 2024) ja Võlakirjad kannavad intressi 8% aastas, mida makstakse 2 korda aastas. Võlakirjad on tagamata ja mitte konverteeritavad. Pro Kapital kavatseb taotleda Võlakirjade kauplemisele võtmist NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.

Juhul kui märgitakse kõik pakutavad Võlakirjad, siis koos esimese ja teise emissiooniga on Võlakirjade koguemissiooni nominaalväärtus 10 218 815,60 eurot (kokku 3 649 577 Võlakirja, igaühe nominaalväärtus ja märkimishind 2.80 eurot).

Võlakirjade eest saab tasuda vaid olemasolevate, järgmiste ISIN koodidega Pro Kapitali vahetusvõlakirjadega: EE3300104033, EE3300106574, EE3300108711, EE3300109248, EE3300109917, EE3300110048 ja EE3300109982 (edaspidi Olemasolevad Võlakirjad), mida ei ole Võlakirjade emiteerimise ajal lunastatud. Vahetuskurss on 1:1. Seega, Pro Kapital omandab Olemasolevaid Võlakirju samas koguses nagu Pro Kapital emiteerib uusi Võlakirju. Võlakirjade emissiooni järgselt Olemasolevad Võlakirjad tühistatakse. Võlakirjade selline emissioon tähendab, et Võlakirjade omandamine toimub mitterahalise sissemaksega ning et Olemasolevad Võlakirjad sisuliselt refinantseeritakse.

AS Pro Kapital Grupp informeerib võlakirjade kolmanda pakkumise tulemustest eraldi teatega.

Käesolev teade on avaldatud lähtudes “Nõuded Emitentidele” punktist 7.6, turukuritarvituse määrusest ja teistest kohaldatavatest reeglitest. Käesolev teade ei ole käsitletav pakkumisena märkida Võlakirju.

Statistikaamet: Tööstustoodangu maht suurenes esmakordselt pärast koroonakriisi

StatistikaametStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang energeetikas 4% ja mäetööstuses 6%, kuid kasvas töötlevas tööstuses 2%.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme tööstusvaldkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes tööstusettevõtete toodangu maht esimest korda pärast eriolukorra välja kuulutamist. „Kõige suurema panuse sellesse andis töötlev tööstus arvutite ja elektroonikaseadmete tootmise ning puidu töötlemise kasvuga. Samas tuleb võrdlemisel arvestada, et töötlevas tööstuses hakkasid mahud vähenema just eelmise aasta oktoobrist,“ täpsustas Bunder.

Töötleva tööstuse harudest kahes kolmandikus võis täheldada kasvu. Suurema osatähtsusega tegevusaladest vähenes toodang enim ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmises.

Töötleva tööstuse toodangust 68% müüdi välisturule, ekspordi osa sellest oli suurim farmaatsia ja arvutite ning elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes eelmise aastaga 6%, kuid siseturule müük kahanes 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga tööstuses kokku 2% ja töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta oktoobriga 5%, soojuse tootmine aga vähenes 12%.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

26/01/2021 toimub”Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

26/01/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
  • Praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 26/01/2021 kell 10.00-15.30. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Andrus Väärtnõu, kes on Noblessner Arenduse investeeringute juht.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Kogu Eestis 2020 III kvartalis valminud elamutest 83% ja eluruumidest 94% asuvad Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas

Tõnu Toompark2020 III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis valmis ehk sai kasutusloa 536 elamut, kus asub 1900 eluruumi. Eluruumide kogupindala oli 169 900 m².

Kasutusloa saanud eluruumidest 55% asub Harjumaal. Valminud eluruumidest langeb Harjumaa osaks 68%.

See tähendab, et Harjumaal valmivates elamutes asub rohkem eluruume. Teisisõnu on tegemist korterelamutega. Mujal Eesti on valmivates eluruumide oluliselt suurem osakaal ühepereelamutel.

Teine suurem Eesti eluruumide valmimise piirkond on Tartu maakond. Tartumaal valmis 2020 III kvartalis 20% kogu Eesti valminud elamutest ja 21% eluruumidest.

Kolmas piirkond on Pärnumaa. Pärnu osakaal oli 2020 III kvatalis 41 elamut 109 eluruumiga ehk elamutest 8 ja eluruumide arvust 6%.

Ülejäänud 12 Eesti maakonnas valmis 2020 III kvartalis 90 elamut ehk kogu Eestis valminud eluruumidest 17. Eluruumide arvuna on see 110 eluruumi ehk kogu Eesti valminud eluruumidest 6%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nordecon: Notice of extraordinary general meeting of shareholders of Nordecon AS

NordeconThe management board of Nordecon AS (the “Company”) (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) hereby convenes an extraordinary general meeting of shareholders, which shall be held on 22 December 2020 at 10:00 am at the Radisson Blu Hotel Olümpia conference centre at the conference hall Zeta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

The list of shareholders entitled to participate at the general meeting is determined as at seven days before the general meeting, i.e. on 15 December 2020 as at the end of the working day of the settlement system.

The registration of the participants of the general meeting will take place from 9:00 am until 10:00 a.m. at the venue of the general meeting.

For registration, please submit:

  • in case of a shareholder who is a private person, a passport or ID card as a document of identification. The representative of the shareholder must also submit a written and currently valid power of attorney;
  • in case of a shareholder who is a legal entity, a currently valid extract from the respective register where the legal entity is registered and from which the authorisation of the legal entity’s representative to represent the legal entity is evident (representation by virtue of law) and a passport or ID card or any other document of identification with a photo of the representative. If the legal entity is represented by a person who is not the legal representative of the legal entity, a written and currently valid power of attorney must also be submitted.

Prior to the general meeting, a shareholder may notify the Company of giving a proxy or cancelling a proxy by sending a respective digitally signed notice to the e-mail address nordecon@nordecon.com or by delivering the notice in a format which can be reproduced in writing during working days from 10:00 am until 4:00 pm to the address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn by 4:00 pm on 21 December 2020 at the latest, i.e. the last working day prior to the general meeting. Sven Papp or Alla Kuznetsova, lawyers from law firm Ellex Raidla, may be appointed as authorised representatives, if the shareholder so desire.

The management board of the Company asks the shareholders to take into consideration possible measures and restrictions established to prevent the spread of the coronavirus and to minimise the extent of physical gatherings. Therefore, the management board urges the shareholders to appoint Sven Papp or Alla Kuznetsova, lawyers from law firm Ellex Raidla, as a representative to vote at the general meeting, using the templates available at the website of the Company www.nordecon.comand not to participate in the general meeting in person.

The management board affirms that appropriate measures will be taken on the site of the general meeting to minimise the possibility of spreading the coronavirus in accordance with the restrictions applied by the Government and the recommendations of the Health Board. Taking into account the aforementioned, no coffee or tea or snacks will be offered at the beginning of the meeting.

Pursuant to the resolution of the Company’s supervisory board of 30 November 2020, the agenda of the extraordinary general meeting is as follows:

1. Distribution of Company’s profit.

The supervisory board of the Company makes the following proposal to the shareholders:

Agenda item No. 1. Distribution of Company’s profit

1.1 To distribute to the shareholders of the Company on the basis of the approved 2019 annual report the profit as follows: the Company’s consolidated net profit for 2019 amounts to 3,378 thousand euros, the Company’s retained profit from previous periods amounts to 9,005 thousand euros, and, thus, the total distributable profit as at 31 December 2019 amounted to 12,383 thousand euros. To allocate 0.06 euros per share as the profit to be distributed to the shareholders (dividend). No appropriations shall be made to the capital reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association. Shareholders entitled to dividends include persons entered in the Company’s share register on 7 January 2021 as at the end of the working day of the settlement system. The ex-date is 6 January 2021: as of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2019 financial year. No dividends shall be paid to the Company for own shares. The dividends will be distributed to the shareholders on 25 March 2021 at the latest.

All documents pertaining to the extraordinary general meeting of the Company, inter alia the draft resolutions and the reasoning of agenda items presented by shareholders and the respective draft resolutions, the approved 2019 annual report, independent auditor’s report, profit allocation proposal and any other documents and relevant information to be published under the law or related to the meeting’s items are available for review starting from 30 November 2020 on the website of the Company at www.nordecon.com. Questions related to the extraordinary general meeting and its agenda can be sent to the e-mail address nordecon@nordecon.com. The questions, answer, shareholder’s propositions relating to the items on the agenda and the minutes of the general meeting will be published on the website of the Company at www.nordecon.com.

A shareholder has the right to receive information on the activities of the Company from the management board at the general meeting. If the management board refuses to disclose the information, the shareholder may demand that the general meeting decides on the lawfulness of the shareholder’s request or may file within two weeks from the general meeting a petition to a court by way of proceedings on petition to compel the management board to disclose the information.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may propose draft resolutions with respect to each item on the agenda. Proposals must be sent in writing to the Company at the address: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, at least 3 days prior to the general meeting, i.e. by 19 December 2020.

Arco Vara is planning a bond issue

Arco VaraArco Vara plans to issue unsecured bonds in the maximum amount of 1.5 million euros with maturity date no later than 13.12.2022. The maximum amount of bonds shall be 150 with the nominal value of 10 000 euros. Planned interest rate is 10% per annum and interest payments will be made quarterly. Management board is authorized to change the conditions of the issue.

The bond issue will be made in accordance with Article 1 of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council and is not public. Information about the intent to subscribe shall be submitted by email.

Proceeds of the bond issue will be used for financing development of Kodulahe Kvartal.

Pro Kapital Grupp: Notice of prolongation of redemption date and partial redemption of convertible bonds PKG5

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it has prolonged the redemption date of 24 500 “Pro Kapital Grupp convertible bond PKG5 29.11.2014” (in the registry under EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG5 10-2020, hereinafter referred to as Convertible Bonds PKG5) by 2 years. The new redemption date of convertible bonds PKG5 is 29 November 2022 (hereinafter referred to as the redemption date).

AS Pro Kapital Grupp has submitted the relevant application to the Nasdaq Central Depository of Securities Estonian branch to change the redemption date of Convertible Bonds PKG5. In the process of issuing the second trance of new non-convertible bonds EUR 8.00 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 20-2024 on 27 November 2020 – 15 746 convertible bonds PKG5 were cancelled as they were used as payment when scubscribing for the new non-convertible bonds.

In total, Convertible Bonds PKG5 were prolonged with total value of 68 600 euros and 10 844 convertible bonds PKG5 are going to be redeemed with total value of 30 363.20 euros.

Convertible bonds PKG5 bear an annual interest of 7% and give the holders of the convertible bonds the right to exchange one convertible bond for one share of AS Pro Kapital Grupp. The issue price of each convertible bond is 2.80 euros.

In order to subscribe for the shares of AS Pro Kapital Grupp and exchange the bonds, the bondholder must submit an application to the Company at least 10 (ten) Business Days before the Exchange Date. The Exchange Date shall be each Business Day (a day other than (a) a Saturday, (b) a Sunday, (c) Estonian national holiday, (d) public holiday or (e) another day when the registrar of the Register does not register securities) until the expiration date of the Bond, i.e. until the date of its redemption.

Rahandusministeerium: Kolmandas kvartalis Eesti majandusolukord paranes

RahandusministeeriumAastane majanduslangus pidurdus kolmandas kvartalis sarnaselt teiste riikidega ka Eestis ja meie majanduse maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2 protsenti väiksem. Olukord tööturul paranes kevadega võrreldes pea kõigil tegevusaladel ja eriti majutuses-toitlustuses. Viiruse leviku kiirenemine ja rahvatervise kaitse meetmed on sügiskuudel taas nõrgendanud majanduskonjunktuuri.

Pärast eriolukorra piirangute lõdvenemist paranes majandususaldus nii Eestis kui ka mujal kiiresti ning paljudes valdkondades võis normaalne majandustegevus taastuda. Majandusaktiivsuse taastumise kiirus isegi üllatas ja kevadised prognoosid majanduse edasise käekäigu kohta osutusid liiga pessimistlikuks. Väikeste naaberriikide majandused arenevad enamasti sarnases rütmis, mistõttu ei erine meie käekäik oluliselt naabrite omast. Eesti 2-protsendiline majanduslangus on veidi väiksem kui Lätis ja põhjanaabritel, Leedul on läinud natukene paremini.

Kuna piiriülene liikumine oli ka suvel pärsitud, siis jäi Eesti ettevõtetel sarnaselt teise kvartaliga saamata olulisel määral turismitulu. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes meie reisiteenuste eksport kahe kolmandiku võrra ja kogu aasta arvestuses jääb välisturistide Eestis kulutatud raha umbes miljardi euro võrra mullusest väiksemaks. Peaaegu samas proportsioonis on vähenenud ka Eesti turistide kulutused välismaal, millest suur osa on kogunenud elanike hoiuarvetele. Kuna välisturistid toovad Eestisse rohkem raha, kui Eesti inimesed välismaal kulutavad, siis on piiride sulgemise netomõju meie majandusele selgelt negatiivne.

Sarnaselt teise kvartaliga olid ka kolmandas kõige suuremad kaotajad majutuse ja toitlustuse sektori töötajad. Kui teises kvartalis kompenseeris töötasu hüvitis olulise osa 40 protsenti vähenenud palgatulust selles sektoris, siis kolmandas kvartalis seda kompensatsiooni polnud ja 20-protsendilise palgatulu langusega pidid töötajad toime tulema olemasoleva sotsiaalkindlustuse toel. Olukorra teeb selle valdkonna töötajate osas keerulisemaks suur varimajanduse osakaal, mistõttu on tegelike sissetulekute langus seal ilmselt statistikas kajastuvaga võrreldes suurem. Oluline palgatulu langus jätkus ka ehituses ja transpordisektoris, tervikuna kahanes töötajate palgafond 1 protsendi.

Operatiivse ülevaate majanduses toimuvast annab töötamise register ja selle järgi oli seal kolmanda kvartali alguses registreeritud pea 23 tuhat töötajat vähem kui aasta varem. Suve jooksul paranes olukord tööturul mõnevõrra ja kvartali lõpus oli töötajate arvu aastane langus taandunud 16 tuhandele, kus see on olnud stabiilselt kuni viimase ajani. Üle viie tuhande töötaja on kaotanud majutus-toitlustussektor ning töötlev tööstus. Seni ei ole töötuse kasvu prognoosid realiseerunud, kuid nakatumise uus laine võib seda muuta.

Majanduspotentsiaali realiseerimiseks täies ulatuses on hädavajalik edukas vaktsineerimine, mille suhtes on olemas põhjendatud ootus, ning tõhusad riiklikud kriisimeetmed.

Eesti Pank: Inimeste tarbimisharjumused on muutunud ettevaatlikumaks

Eesti PankEesti SKP kahanes statistikaameti andmetel III kvartalis aastavõrdluses 1,9% ja kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 3,3%. Selline areng on parem, kui prognooside põhistsenaariumid ette nägid, ja pigem kooskõlas positiivse stsenaariumiga. Eesti SKP langus oli seni avaldatud statistika põhjal Euroopa Liidus kolmandas kvartalis väiksemate seas, aga ei erinenud kuigi palju teiste Põhja-Euroopa riikide näitajatest.

Majanduse arengut mõjutavad jätkuvalt nii viiruse levikut pidurdavad piirangud kui ka paljudes sektorites valitsev ebakindlus. Kevadiste piirangute vähendamine aitas Eesti majandusel III kvartalis kiiresti käivituda. Kiire majandusolukorra paranemine näitab, et viirusekriisil ei pruugi olla majandusele pikaajalist mõju. Samuti toetas majandust see, et sügisel ei kiirustatud uute piirangute seadmisega.

Samas ei mõjuta viirusekriis majandust pelgalt piirangute, vaid ka suurenenud ebakindluse kaudu. Seda näitab majapidamiste tarbimiskorvi muutus: ära ei ole jäetud mitte ainult puhkusereise, vaid on püütud kokku hoida ka edasilükatavate ostude pealt. Näiteks on langenud rõivaste ja jalanõude ning uute autode ostmine. Majanduslike kahjude vähendamiseks ei piisa aga üksnes piirangute vältimisest, vaid ka nakatumine peab olema madal, et inimesed julgeksid majanduselus osaleda.

Kuigi viirusekriis mõjutab tugevamalt üksikuid harusid, puudutas III kvartali majanduslangus siiski paljusid tegevusalasid. Samas paranes majanduslik olukord enamikus harudes võrreldes II kvartaliga. Viirusega seotud piirangutest kõige otsesemalt mõjutatud majutus- ja toitlustussektori lisandväärtus langes III kvartalis aastavõrdluses ligi veerandi võrra. Peamiselt kaupu eksportiva töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes aga ligi 7%.

Seni on Eesti suutnud pärssida viiruse levikut ilma igapäevaelule karme piiranguid seadmata, vältides sedasi suuremat kahju majandusele. Sügisel mitmes Kesk-Euroopa riigis juhtunu näitab, et õnn võib väga järsult pöörduda. Kevadel kehtestati piirangud märtsis ja aprillis, kui majandusaktiivsus on hooajaliselt keskmisest madalam, detsember on aga paljude harude jaoks väga oluline kuu. Seetõttu võivad tegevuspiirangud detsembris mõjutada ettevõtteid isegi enam kui kevadel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!