17-25/03/2020 toimub Kinnisvara täiendkoolitus

17-25/03/2020 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolituse eesmärk on  läbida kõik oluline info, mis on vajalik aktiivseks ja edukaks kinnisvara-alaseks karjääriks ning on suurepäraseks ettevalmistuseks maakleri kutseeksamiks.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

  • soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
  • soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
  • soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
  • soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/02/2020 kell 10.00-15.30, 18/03/2020 kell 10.00-15.30, 24/03/2020 kell 10.00-17.15 ja 25/03/2020 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu ToomparkMarko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Eivo Kisand Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuht ja kutseline maakler Kaido Kaljuste.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for January 2020

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit as at end of January 2020 amounted to 1.3249 EUR per unit. Compared to the previous month, NAV decreased by -1.50%.

The NAV decrease was mainly affected by declared dividend of EUR 3.18 million recognized in January 2020 and negative cash flow hedge reserve movement during the month. Eliminating dividend distribution effect to NAV, the NAV increase from operating performance and negative cash flow hedge reserve movement during the month would have been +0.58% compared to previous month. The Fund earned unaudited consolidated net profit of EUR 1,157 thousand in January 2020.

Statistika: eluasemelaenude käive on kasvanud 9 aastat järjest

Tõnu Toompark2019. a lõpu seisuga oli eluasemelaenude jääk Eesti panga andmetel 8,12 miljardit eurot. Aastaga on eluasemelaenude jääk kerkinud mõõdukalt tempokalt 6,8%. 2019 IV kvartali jooksul kasvatas eluasemelaenude jääk uute eluasemelaenude väljastamine 378 miljoni euro väärtuses. Kogu 2019. aastal anti uusi eluasemelaene välja 1,4 miljardi euro eest.

Eluasemelaenude väljastamise trend on olnud püsivalt positiivne. See tähendab, et viimased 9 aastat on iga kvartali jooksul väljastatud eluasemelaenude käive olnud aastatagusest suurem. 9 aastat püsivat laenukäibekasvu ja 8 aastat püsivat laenujäägi kasvu panevad küsima, kas laenukoormus on kasvanud ehk liiga kõrgele, kus see seab piiranguid kinnisvaraturule?

Laenukäibe ja -jäägi kasv on olnud siiski paralleelsed nii majanduse nominaalkasvu, palkade kasvu, aga ka elamispindade tehingute käibekasvuga. Nii võib öelda, et elamispindade turu olulised näitajad liiguvad enam-vähem samas tempos ja samas suunas.

Nii võib kinnisvaraturu aktiivsust hinnata kõrgeks ja tasakaalus olevaks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: Tööturg peaks sel aastal rahunema

  • SwedbankTööturu näitajad olid eelmise aasta lõpus endiselt tugevad.
  • Sellel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist ja tööturu rahunemist.

Hõive liikus eelmise aasta lõpus veel rekordi graafikus

Neljandas kvartalis oli tööturul hõivatuid rohkem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumise jooksul, 680 000 inimest. Hõivatute arv suurenes ja töötute arv langes. Tööpuudus ulatus Statistikaameti hinnangul vaid 4,1 protsendini.

Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud. Töötukassa andmetel oli töötuid neljandas kvartalis nelja tuhande inimese võrra rohkem kui Statistikaameti hinnangus ja kõik töötud Töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, Statistikaameti andmed toetuvad 5000 inimese küsitlusele.

Töötajate arv kasvas mitte-eestlaste hulgas

2019. aastal suurenes hõive avalikus sektoris enam kui erasektoris. Avalikus sektoris on ka palgakasv viimasel ajal erasektorist kiirem olnud. Töötajate arv tõusis avalikus halduses ja tervishoius ning info ja side tegevusalal. Töötlevas tööstuses ja energeetikas töötajate arv vähenes.

Mitte-eestlastest töötajate arv kasvas eelmisel aastal 8000 inimese võrra, samal ajal kui eestlastest hõivatute hulk veidi vähenes. Mitte-eestlastest hõivatute arv kerkis eelkõige keskmisest madalama palgaga teenindusettevõtetes, näiteks kaubanduses ja turismis.

Töötukassa andmed viitavad tööturu jahtumisele

Jaanuari lõpus oli Töötukassa registris töötuid ligi nelja tuhande inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole enam töövõimereform – tööpuudus kasvas vaid nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud. Ametite lõikes on aastaga kõige rohkem tõusnud seadme- ja masinaoperaatoritest ning oskustöölistest tööotsijate arv. Lisaks tööpuudusele on Töötukassa andmete järgi suurenenud ka täitmata ametikohtade arv.

Olukord majanduses ja tööturul pöördub

Sellel aastal peaks majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema. Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist. Tööpuudus peaks veidi kasvama. Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema. Keskmise brutokuupalga kasv peaks aeglustuma 7,5 protsendilt eelmisel aastal 6.5 protsendini sel aastal.

Tööturg peaks sel aastal rahunema

Rahandusministeerium: Maapered saavad tänasest hajaasustuse programmist toetust küsida

RahandusministeeriumMaapiirkondades elavatele peredele avanes tänasest võimalus oma elutingimuste parandamiseks taotleda hajaasustuse programmist toetust. Taotlusi saab esitada programmis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.

„Maale elama kolimisel on omad suured plussid – looduskaunis ja sageli privaatne elukeskkond. Samal ajal võib see võrreldes linnaeluga olla ka raskem teekond kodu rajamiseks,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Võib juhtuda, et ise tuleb juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem või koduni viivad juurdepääsuteed. Sellise väljakutse ees seisvad inimesed väärivad igakülgset tuge ja abi, et tagada elementaarsed elutingimused.“

Programmiga soovitakse tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Sellel aastal toetab riik hajaasustuse programmi 2,1 miljoni euroga. Kahel eelmisel aastal on riigi toetus olnud samas suurusjärgus. Programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise omafinantseeringuna.

Viimastel aastatel on hajaasustuse programm olnud taotlejate seas väga populaarne. Näiteks 2019. aastal esitati programmis 3022 projektitaotlust, neist rahastati 1465. Riigi toetus oli  2,2 miljonit eurot, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot ning toetuse saajate omafinantseering oli samuti 2,3 miljonit eurot.

Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Kohalike omavalitsuste jaoks on programmis osalemine vabatahtlik. Taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.

Tänavu avaneb hajaasustuse programmi taotlusvoor pisut varem kui varasematel aastatel. Taotlusi on võimalik esitada kohalikele omavalitsustele 17. veebruarist kuni 17. aprillini.
Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Capital Mill rajab Lasnamäele olümpia normidele vastava ujula

Capital MillTäna allkirjastasid linnapea Mihhail Kõlvart ja Capital Milli tütarettevõtte Tondiraba Ujula OÜ esindaja Tanel Samuel hoonestusõiguse seadmise lepingu, mis võimaldab ehitada Lasnamäe linnaossa Varraku tänavale olümpianormidele vastava ujula koos igapäevast lõõgastust pakkuva vee- ja spordikeskusega.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on projektist räägitud viimased kümme aastat. „Rajatavat ujulat ei vaja mitte ainult tallinlased, vaid kogu riik,“ märkis Kõlvart ja lisas, et piirkonnas, kuhu ujula ehitatakse, näeb Tallinn suuremat spordilinnaku tekkimist, sest kohe kõrval on juba olemas tipptasemel Tondiraba Jäähall.

Kõlvart lisas, et piirkonnas, kuhu ujula ehitatakse, näeb Tallinn suuremat spordilinnaku tekkimist, sest kohe kõrval on juba olemas tipptasemel Tondiraba Jäähall.

Möödunud aastal Tallinna Linnavaraameti korraldatud Varraku tn 14a ja 14b ehitustööde kontsessiooni riigihankele esitati üks pakkumus – Capital Mill OÜ tütarettevõtte Tondiraba Ujula OÜ poolt, mis vastas kõigile kvalifitseerimise ja pakkumise tingimustele ning kuulutati hanke võitjaks.

Capital Milli partner Tanel Samueli sõnul on spordile suunatud infrastruktuur üks uutest väljunditest, millele Capital Mill soovib tulevikus üha enam keskenduda. “Me tunneme, et sedalaadi spordi- ja vabaajakeskus on antud piirkonnast puudu. Lisaks annab olümpianõuetele vastava ujula ehitamine võimaluse panustada Eesti spordi arengusse laiemalt ning kindlasti rikastab kogukonna elu ja lisab uusi võimalusi spordihuvilistele. Oleme tänulikud Tallinna linnale, et saame projektis osaleda ning teeme kõik võimaliku, et kogukond jääks uue hoonega rahule.

Hoone tuleb mitmeotstarbeline, kuna on ühendatud nii tervisekeskus spaaga, pallisaalid erinevate spordialade harrastamiseks ning lisaks soovitakse juurde tuua ka muud vajalikud tugiteenused.

Linn sõlmib hanke võitjaga 50 aastaks hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille tingimused näevad ette ujula avaliku kasutuse ja võimaluse rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks.

Esialgse kava kohaselt on ujula ehituse alguseks planeeritud 2021. aasta sügis ning ujula valmib 2025. aasta lõpuks. Ujula projekteeritakse ning ehitatakse koostöös Eesti Ujumisliiduga.

Riigi Kinnisvara: Täna avati Põllumajandusuuringute Keskuse uus viilhall

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara andis täna Kuusiku alevikus, Rapla maakonnas Põllumajandusuuringute Keskusele üle vastvalminud viilhallid. Projekti ehitusmaksumus oli 400 tuhat eurot.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger tõdes, et viilhalli valmimine ja koostöö partneritega sujus hästi. „Projekt võib olla küll väike, aga meie kliendile ja nende igapäevatöö tegemisel oluline. Tänapäeval mängib kvaliteetne töökeskkond aina olulisemat rolli, proovime oma kliente nendes arengutes igakülgselt toetada,“ lisas Mäger.

Kuusikul on väga oluline koht Eesti põllumajanduse arendamise ajaloos. Esmakatsed mullaharimiseks viidi Kuusikul läbi juba 1909. aastal kui Kuusikule toodi auruader. Esimesed põldkatsed rajati Kuusikule 1925. aastal, kartuli sordivõrdluse, niitude mineraalväetistega väetamise, kultuurkarjamaade katsekoplite süsteemi, külvikordade ja kesaliikide uurimiseks.

„Uude viilhalli tuleb kaasaegne laoruum koos katseproovide töötlemise osaga,“ täpsustab hoone otstarvet Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg. „See on väga oluline edasiminek nii töö efektiivsuse tõstmisel, kui ka töötingimuste parandamisel. Seni oli laona kasutusel 1852. aastal ehitatud ait ja proovide töötlemine toimus 1962. aastal ehitatud kuivatis.“

Täna korraldab Kuusikul põldkatseid Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsekeskus. Katsekeskuses viiakse läbi nii teaduskatseid (sh vanimad katsed 1960ndatest), riiklike majanduskatseid, tootmiskatseid, tava- ja maheviljeluse võrdluskatseid. Igal aastal korraldatakse põllumajandustootjatele põllupäevi. Kuusiku katsekeskuse hallata on ka Eestis ainulaadne põllupark.

450 m² netopinnaga viilhall on põhimahult ühe korruseline soojustamata hall, millel on kaks suurt siseruumi. Projekti eeltöödega alustati eelmise aasta kevadel ning ehitus algas septembris 2019.

Arco Vara: Kodulahe naaberkrundi detailplaneering on kehtestatud

Arco VaraTallinna Linnavalitsus kehtestas 05.02.2020 Arco Vara tütarfirmale Kodulahe II OÜ kuuluva, aadressil Paldiski mnt 74 asuva krundi detailplaneeringu. Ehituskrundi uueks aadressiks saab Lammi tn 4.

Detailplaneering määras kinnistule ehitusõiguse ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse korrusega äripindadega korterelamu ja ühekorruselise paviljoni ehitamiseks. Ehitusõiguse hulka kuulub ka uue kergliiklus- ja sõidutee välja ehitamine. Kinnistu suurus on 9525 m2 ja lubatud brutoehitusmaht (GBA) on 11700 mmaapealset ning 6000 mmaa-alust pinda.

Suur elamispindade turuülevaade kevad-talv 2020

Tõnu ToomparkElamispindade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes vähenenud ja jätkuvas languse trendis. Aga mis saab edasi? Kas konkurents väheneb, mis annab kinnisvaraarendajatele ja -müüjatele võimaluse hindu tõsta? Või on languse näol tegemist saabuva kriisi märkidega? Mis toimub müügitempoga – kas ostjad rabavad endiselt ahnelt kõik pakutava lausa paberilt?

Kas hinnatase on tõepoolest liiga kõrge ja ostjatele kättesaamatu? Millised on olnud hinnatrendid lähiminevikus ja millised saavad need olema eelolevatel aastatel?

Kas tehingute arv korteriturul tõuseb, seisab paigal või langeb? Millised on muutused? Millised on edasised arengud? Kui palju mõjutab tehingute arvu ümber toimuv turuosalisi?

Mis toimub laenudega? Kas Eestis jätkub veel uusi laenuvõtjaid? Või on kõik inimesed end juba kurguauguni täis laenanud? Kas pangad tahavad üldse laene väljastada? Kas nad julgevad? Mis on intressimäärade suundumused?

Kus on turu pudelikaelad? Kus riskikohad?

Neile ja paljudele teistele põletatavatele küsimustele annab vastuse elamispindade suur ülevaade. Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik tulla samu teemasid kuulama Kinnisvarakooli 26.02.2020 seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid kevad-talv 2020

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedTelli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “9n798v” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 23.02.2020.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tallinna Linnateatri uus lao- ja tootmishoone jõudis sarikapeoni

TallinnTänapäeva Suur-Sõjamäe piirkonnas 20. sajandist tegutsenud võimsad metallitööstusettevõted valmistasid nii suuri vaguneid kui ka tegelesid vee- ja õhusõidukite ehitamisega. Ajalooliste sündmuste ja maailma vajaduse muutumise tõttu rasketööstus- ja masinaehituslinnak jäi ajalukku. Praegu arenevad siin tipptasemel ettevõtted, mis on suunatud tulevikku, kuid sellest aastast hakab paiknema ka kaasaegne n-ö pehmetööstus.

Täna, Linnateatri 54. sünnipäeval, võeti maha teatri uue tootmishoone sarikapärja ja tänati ehitajaid tehtud tubli töö eest. Lao- ja tootmishoone aadressil Suur-Sõjamäe 44d valmib juba selle aasta suve lõpus. See tähendab, et linnateater saab peagi oma dekoratsioone valmistada ja ladustada uues unikaalses hoones, kus hakkavad sündima ja teostama teatri uued ideed.

Pindi Kinnisvara: Kas kinnisvarahinnad tõesti langevad?

Pindi KinnisvaraLoetud päevad tagasi ilmus jahmatav uudis, et Tallinna kinnisvara oli jaanuaris 6,7 protsenti „soodsam“, kui eelmise aasta lõpus. „Kellele rõõmuks, kellele kahjuks, kuid tegemist on eksitava informatsiooniga ja midagi soodsamaks pole läinud“, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Liiga tihti leitakse statistikas suuremat sorti kõikumine ja kasutatakse seda tähelepanu saavutamiseks ära. Paraku ei anta aru, et sellised vastuolulised sõnumid ei suurenda mingil moel kinnisvarasektori usaldusväärsust,“ arutles ta.

„Tõsi, jaanuaris oli statistiliselt miinuses nii 17 olulisema linna tehingute keskmist ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks (-9% ehk 1559 €/m²) kui ka Tallinna tehingute keskmine hind (-7% ehk 1984 €/m²), kuid soodsamaks pole midagi läinud. Detsembris viskas statistilise keskmise üles uusarenduste asjaõigustehingute laine, mis traditsiooniliselt suures osas aasta lõppu jääb. Seetõttu olid detsembri numbrid kõrged ja jaanuar sellevõrra uuesti madalam, kuna tehingute struktuur logises aasta alguses uuesti paika,“ selgitas Sooman.

„Eesti kinnisvaraturg on nii õhuke, et juba mõnekümne keskmisest kallima või odavama tehingu sooritamisel hakkavad graafikud tugevalt võbelema. Hinnatõuse ja -languseid saab hinnata ainult konkreetsete objektide lõikes, mitte tuimalt graafikut vaadates. Kui langus tõesti aset leiab, oleme esimesed, kes sellest turule teada annavad,“ lisas ta.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele

Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.

“ Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur. „Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides. Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pindi Kinnisvara: Tarbijad rõõmustavad, maailm muretseb

Pindi KinnisvaraEesti tarbijate kindlustunde indikaator oli 2020. aasta jaanuaris kolmandat korda peale suurt buumiaega plussipoolel, samal ajal muretsevad maailma analüütikud uue majanduskriisi pärast.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et peale kunagist buumiaega on Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijate kindlustunde indikaator olnud plusspoolel vaid korra 2011. ja 2017. aastal. „Lühidalt tähendab see seda, et tarbijad prognoosivad järgmise 12 kuu jooksul oma elujärje paranemist. Ilmselt on positiivsete emotsioonide taga pensionireform, mis võimaldab kümnetel tuhandetel inimestel shoppama minna ja kasutada pensioniraha kodulaenu sissemakseks,“ selgitas Sooman.

„Kurioosne on seik just seetõttu, et üha rohkem saame laiast maailmast hoiatussõnumeid. Lisaks kuumust koguvatele finantsturgudele teevad ökonomistidele tõsist muret nii rahvusvahelised kaubandussõjad kui tõsiselt kaubavahetust pärssiv viirusepuhang Hiinas, mille mõju majandusele on hetkel veel täiesti hoomamatu,“ ütles Sooman. „Aga loodame, et meie rahval on õigus ja elu läheb siiski paremaks,“ lisas ta.

Nordecon: Rakvere–Rannapungerja teelõik ja Nõva sild

NordeconAS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu riigitee nr 88 ehk Rakvere–Rannapungerja maanteel kilomeetritel 21,3–33,1 ja kilomeetril 22,7 asuva Nõva silla rekonstrueerimiseks. Tööde maksumus on 3,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning need viiakse lõpule ühe aasta jooksul.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine