Domus Kinnisvara: Detsember 2019 ülevaade

Domus Kinnisvara2019. aasta lõppes uute korterite tehingute rohkelt. Detsembris müüdi Tallinnas 322 uut korterit keskmise hinnaga 2625 €/m², Tartus 32 uut korterit keskmise hinnaga 1975 €/m², Pärnus 11 uut korterit keskmise hinnaga 1679 €/m² ja Kuressaares 2 uut korterit keskmise hinnaga 1121 €/m².  Uute korterite suur osakaal Tallinna korterite müügitehingutes tõstis sealse keskmise ruutmeetrihinna esmakordselt üle 2150 €.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu detsembris Eestis kokku 3887 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 329 miljonit eurot. Tehingute arv langes novembriga võrreldes 1%, kuid eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusis 6%. Käesoleva aasta detsembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% madalam.

Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest ainult Tartus ja Narvas müügitehingute arv langenud. Korterite keskmine hind on novembriga võrreldes langenud ainult Narvas. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud ainult Viljandis ja Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta detsembris 1771 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 248 miljonit eurot. Novembriga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 18%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2% ja tehingute koguväärtus tõusis 35%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati detsembris ca 38% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2625 €/m², kuu varem oli sama näitaja 30% keskmise hinnaga 2683 €/m².

Tartu maakonnas teostati detsembris 429 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 31 miljonit eurot. Novembriga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  4% ja tehingute koguväärtus 1%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati detsembris ca 25% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1975 €/m², kuu varem oli sama näitaja 21% keskmise hinnaga 2000 €/m².

Pärnu maakonnas teostati detsembris 259 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 14 miljonit eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 9%, tehingute koguväärtus püsis varasemaga samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus tõusis 31%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati detsembris ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1679 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 125 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis novembriga võrreldes 8%, kuid tehingute koguväärtus langes 7%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 7% ja tehingute koguväärtus 43%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole detsembris ega ka novembris toimunud tehinguid uute korteritega.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 110 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 3 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 39% ja tehingute koguväärtus 18%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares teostati detsembris ca 17% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 18%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1121 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati detsembris 251 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 30%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 11%, kuid koguväärtus langes 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

27/02/2020 toimub Kinnisvarakoolis “Üürikoolitus”

Üürikoolitus” toimub 27/02/2020. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üürikoolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

“Üürikoolitus” toimub 27/02/2020 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Tõnis Room Booking.com’st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute mõõdukas kallinemine hoiab turgu aktiivsena

Tõnu ToomparkEesti korteritehingute keskmine hind 2019. a oli maa-ameti andmetel 1311 €/m². Eelmise aastaga võrreldes kasvas see näitaja 5,6%. Sellist kinnisvaratehingute kallinemist võib pidada mõõdukaks.

Tallinna 2019. a korteritehingute keskmine hind 1978 €/m² oli eelmisest aastast 7,2% kõrgemal. Tallinna kiirema hinnakasvu põhjus peitub taas suures uute korterite tehingute osakaalus, mis kergitab tehingute koguarvu keskmist hinda.

Seega ei tähenda Tallinna 7,2-protsendiline tehinguhindade kallinemine, et samaväärse korteri hind oleks sel määral kasvanud. Pigem võib kinnisvara väärtuse suurenemiseks hinnata 3-6%.

Arvestades, et korteritehingute kallinemine ja kinnisvara väärtuse kasv jäävad keskmise palga kerkimisega samasse suurusjärku, ei saa me rääkida olulisest või kiirest kinnisvara hinnatõusust. Palgad ja kinnisvara hinnad kerkivad samas rütmis ja samas tempos ning hinnad ei jookse ostjatel eest ära. See on aidanud ja aitab jätkuvalt hoida turgu aktiivsena ehk korteritehingute arvu kõrgel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maa-amet: Kinnisvaratehingute koguväärtus on seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maa-ametMaa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti. Järelturul maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

Tallinn alustab restaureerimistoetuse taotluste vastuvõttu

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võtab kuni 2. märtsini vastu restaureerimistoetuse taotlusi.

Toetatakse kultuurimälestiste, Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate hoonete, miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete ning üldplaneeringuga määratud väärtuslike hoonete restaureerimist. Toetakse konserveerimist, restaureerimist ning algsel kujul taastamist.

„Sel aastal eraldab linn restaureerimistoetusteks 250 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest,“ märkis abilinnapea Andrei Novikov.

Eelmisel aastal toetati 31 projekti kogusummas 216 000 eurot. Taotlusi esitati ühtekokku 62  kogusummas ligi 725 000 eurot.

Toetust antakse töödeks, mille tegemist alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsust ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

Taotlusi saab esitada Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas aadressil https://mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus. Uue süsteemi kasutuselevõtt on muutnud taotluse esitamise lihtsamaks ja kiirendab ühtlasi menetlust. Toetuse kohta jagavad infot muinsuskaitse osakonna vastava valdkonna spetsialistid. Täpsemat infot leiab siit

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” 25% soodsam

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedTelli käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “9r7la9” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 02.02.2020.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale: valduse vastuvõtmine müüjalt

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügilepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal kokkulepitud ajal koduostjale valdus üle anda. Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama.

Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund lõplikult täidetud. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu tuleb kinnisvaraobjekt üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need üleandmise-vastuvõtmise akti kirja panna.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Samuti fikseeritakse valduse üleandmise-vastuvõtuaktis mõõdikute (nt elekter, gaas, vesi) näidikud. Kuni valduse üleandmise hetkeni ehk kuni fikseeritud näitudeni tasub teenuste eest müüja ja sealt maalt edasi ostja – kui muidugi ei ole muid kokkuleppeid.

Valduse üleandmine fikseeritakse lihtkirjalikult.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

1Partner: Kose korterite keskmine hind kallines aastaga pea veerandi võrra

1PartnerHarjumaal, Kose vallas tõusis korterite keskmine ruutmeetri hind 736 euroni, mis on 23 protsenti rohkem kui aasta varem, analüüsib 1Partner Kinnisvara konsultant Margus Suumann Maa-ameti statistikat.

Kose piirkonna kinnisvarakonsultandi sõnul tehti vallas mullu korteritega 15 protsenti rohkem tehinguid kui aasta varem.

“Tallinna kallid hinnad meelitavad Kosele eriti noori peresid, kel on vaja suuremat elupinda. Statistiliselt mõjutas hindasid üles ka uute
paarismajade valmimine Kose alevikus, mida registrites kajastatakse korteriomandina,” rääkis Suumann.

“Kõige rohkem tehti Kose vallas tehinguid Kose alevikus ja Kose-Uuemõisas. Veidi vähem Ardus, Habajal ja Oru külas,” ütles
Suumann.

“Kose-Uuemõisa on omaette fenomen. Seal tõusis eelmisel aastal korteri keskmine ruutmeetri hind 833 euroni, mis on kümme protsenti kõrgem kui valla keskuses, Kose alevikus. Ühest selget põhjust selleks pole, aga tegemist on väikese koha ja kogukonnaga ning kindel grupp inimesi otsib kodu just sinna,” rääkis Suumann.

“Kosel on elu üldiselt tõusuteel. Koolidesse lapsi jagub ning lasteaiad kasvavad. Ka ettevõtlusel paistab hästi minevat – mullu müüdi kümme tootmismaa kinnistut ning ka üks ärimaa,” rääkis Suumann ja lisas, et kalleima tootmismaa eest maksti lausa veerand miljonit.

2019. aastal tehti Kose vallas hoonestatud elamumaadega 39 tehingut. Kalleim elumaja müüdi 189 000 ning soodsaim 2000 euro eest.

Maksu- ja tolliamet: Üürimisest või kinnisvaramüügist tulu deklareerimata jätnud inimesed saavad MTA-lt meeldetuletused

Maksu- ja TolliametMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab täna kirja enam kui 5000 inimesele, kes on viimase nelja aasta jooksul saanud kinnisvara müügist või väljaüürimisest eeldatavalt tulu, kuid ei ole seda deklareerinud ega saadud tulult maksu tasunud.

„Täiendame järjepidevalt oma riskimudeleid, et tuvastada võimalikud maksude vältimise kohad,“ ütles MTA maksuauditi osakonna üksusejuht Erkki Paulus. „Kui jätad maksud maksmata, siis on üha suurem tõenäosus, et saad peagi MTA-lt selle kohta telefonikõne, kirja või kutse vestlusele.“

Kirja saavad inimesed, kes on viimase nelja aasta jooksul müünud kinnisvara ja müügitulu deklareerimata jätnud või kellel on eluruume, millelt ei ole üüritulu deklareeritud. Juhul, kui tulu on saadud, tuleb füüsilise isiku varasemate aastate tuludeklaratsioonid parandada hiljemalt 7. veebruariks ja tasuda ka intress. Kui tulu saadud ei ole, tuleb seda MTA-le teatada ja vajadusel ka tõestada.

Seejuures tasub teada, et kui müüa enda elukohana kasutatud kinnisasja, siis  müügilt tekkinud kasult maksukohustust ei teki. Selline maksuvabastus rakendub aga ainult ühele müügitehingule kahe aasta jooksul.

SEB: Eestit ootab kaks korda aeglasem majanduskasv

SwedbankGlobaalne majanduskliima paranemine või „surnud kassi põrge“?

Uus aasta on maailmamajanduses alanud pigem optimistlikult. Aktsiaturgudel näib evivat arvamus, et keskpangad on valmis majanduse väiksemagi nõrkuse uputama täiendavasse rahapakkumisse.

Ettevaatavad kindlustundeindikaatorid pole küll head, ent vähemalt on peatunud varasem kiire langus. Iraani-sündmuste taustal on raske rääkida poliitilise kliima paranemisest, kuid eelmisel aastal palju ebakindlust põhjustanud USA ja Hiina vaheline kaubandussõda näib tüürivat mingisuguse kokkuleppe suunas. Nii tundub, et vähemalt lühiajalises plaanis on maailmamajanduse kohal näha jälle rohkem helesinist taevast.

Pikemas vaates on maailmamajanduse tuleviku osas palju ebakindlust ja eri seisukohti. Keskpankade jõuline sekkumine majanduse kulgu on viinud globaalse võla rekordtasemele. Ühe leeri arvates ei ole muretsemiseks põhjust, sest ülimadalate intresside tõttu väheneb võlakoormus suhtena SKPsse ka aeglase majanduskasvu keskkonnas. Teiste hinnangul ei suuda me majandusosaliste käitumist ette näha ja ühel hetkel võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga.

Euroala majanduskasvu aeglustab Saksamaa tööstussektor

Euroopat ilmestab endiselt teenindus- ja tööstussektori väga erinev käekäik. Kuigi kindlustundeindikaatorite vabalangus on peatunud, on eriti just Saksamaa tööstussektor hädas väga madala nõudlusega. Teisalt on pea kõigi Euroala riikide tööturud väga heas seisus, mis toetab teenindussektori ja sisetarbimise kasvu. Kui Euroala keskmine majanduskasv jääb 2020 ja 2021. aastal 1,2% juurde, siis Saksamaal piirdub see vähemalt tänavu veelgi tagasihoidlikuma numbriga. Et Eesti ja kogu siinne regioon on eelkõige seotud just Saksamaa, mitte teiste Euroala suurriikidega, varjutab see kindlasti kasvu ka siinmail.

Rootsi ehitusturu langus on möödas, Soome kasv stabiilne

Eesti kõige tähtsamate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv ei saa 2020 ja 2021. aastal samuti kiiremat hoogu üles. Rootsi SKP suureneb SEB prognoosi põhjal tänavu vaid 1,1%. Eesti ettevõtetel on sealset turgu põhjust siiski veidi optimistlikumalt vaadata, kuna ehitusturu langus on asendumas ettevaatliku tõusuga ja näha on ka eratarbimise kiirenemist. Soomes on sarnaselt Eestiga olnud kindlustundeindikaatorid oluliselt negatiivsemad, kui tegelik majandusstatistika. Nii tänavu kui järgmisel aastal peaks sealne majandus kasvama stabiilse 1,5% võrra, mis toetub nii mõõdukal sisetarbimisel, kui ekspordikasvule.

Pärast kuldset aastakümmet, aeglustub Eesti majanduskasv tuntavalt

Eesti on siiani suutnud eirata kõiki märke oodatavast majanduskasvu aeglustumisest. 2019. aasta ligi 4% majanduskasv oli taas üks Euroopa kõige kiirematest, pannes ilusa punkti kuldsele aastakümnele, mil Eesti nominaalne SKP praktiliselt kahekordistus. Sellele vaatamata on raske näha samasuguse edu kordumist 2020. aastal. Tööstusettevõtete kindlustundenäitaja on jõudnud viimase 10 aasta madalaimale tasemele, ennustades senise ekspordikasvu peatumist. Ka sisemajanduses on paljud senised kasvutegurid minetanud oma jõu. Tööhõive on saavutanud maksimumi ja registreeritud töötuse on hoopis tõusuteel, mis pidurdab eratarbimise kasvukiirust. Investeeringuid tööstuse ebakindlus ja ilmselt peagi ees ootav ehitusturu jahenemine. Positiivse poole pealt näitas juba ka eelmine aasta, et Eesti väike IT sektor suutis anda väga suure panuse majanduskasvu. Lisaks infotehnoloogiale toetavad majandust uuenduslikud ettevõtted ka mitmest teisest sektorist. Vastandlike mõjude tuules kasvab Eesti majandus tänavu 2,0%, kuid 2021. aastal kiireneb majanduskasv 2,6%ni.

Eesti Pank: Pankade puhaskasum eelmisel aastal vähenes

Eesti PankEesti pankadest ja liisinguettevõtetest oli siinsetele ettevõtetele antud eelmise aasta lõpu seisuga 9,2 miljardit eurot rahastust ehk sama palju kui aasta varem. Portfelli maht oleks kasvanud umbes 3–4 protsenti, kuid kuna kahe siinse filiaali tegevus lõpetati, liikus osa laene Eestist välja. Eesti ettevõtted laenasid siinsest finantssektorist pigem tagasihoidlikult, ent selle tasakaalustamiseks võtsid nad hoogsamalt laene välismaalt ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt.

Majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas aastaga ligikaudu 7 protsenti ja küündis detsembris 10,1 miljardi euroni. Majapidamiste laenudest moodustavad peamise osa eluasemelaenud, mida on kokku võetud 8 miljardi euro eest. Eelmisel aastal väljastati neid 7 protsenti rohkem kui 2018. aastal – paljuski seetõttu, et eluasemehinnad tõusid. Muude laenude ja liisingute väljastamise varasem kiire kasvutempo 2019. aastal peatus. Nõudlus laenude ja liisingute järele püsib endiselt suur; seda näitab ka laenujäägi kiire kasv. Laenunõudlust soodustab kiire palgakasv, mis hoiab inimeste kindlustunnet suurena.

Eelmisel aastal majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude intressimäärad pisut tõusid, kuid detsembris oli keskmine laenuhind taas madalam. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,6 ning eluasemelaenude oma 2,4 protsenti.

Eestis tegutsevates pankades on ettevõtetel hoiuseid kokku 7 miljardit ja majapidamistel 8 miljardit eurot. Nii ettevõtete kui majapidamiste hoiused kasvasid aastaga 7 protsenti.

Arco Vara: Viljandis on sagenenud kallimate hindadega tehtud tehingud

Arco Vara2019. aasta IV kvartalis tehti Viljandi maakonnas kokku 144 korteritehingut. Võrreldes III kvartaliga müüdi 17 korterit rohkem ning võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga koguni 29 korterit rohkem. Tegemist oli kolmanda kvartaliga kogu aasta vältel, kui võrreldes aastatagusega tehingute arv suurenes või püsis vähemalt samal tasemel – 2019. aasta I kvartalis kasvas tehingute arv 1%, alanes II kvartalis 7,4% ning püsis III kvartalis täpselt samal tasemel kui aasta varem. Turuaktiivsuse mõningast kasvu soodustas aasta lõpupoolel just asjaolu, et jätkunud on elanikkonna siirdumine Viljandi linnast selle lähiümbrusesse, kus kinnisvara on madalama pakkumishinnaga ning seetõttu rohkemale tarbijaskonnale kättesaadav.

Väljaspool Viljandi linna tehti maakonnas IV kvartali jooksul Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas kokku 65 tehingut. Võrreldes 2019. aasta III kvartaliga tehingute arv ennekõike hooajaliste tegurite tõttu küll alanes koguni 12 tehingu võrra, kuid kasvas võrreldes aastatagusega 11 tehingu võrra. 2019. aasta I kvartalis püsis Viljandi lähiümbruse aladel korteriturul aktiivsus täpselt samasugune nagu aasta varem, II kvartalis tehti aga ligi 18% võrra vähem tehinguid, mille järgselt on aset leidnud kaks kvartalit järjest kasvanud tehingute arv. 2019. aasta II poolaastal müüdi maakonnas Viljandi linnast väljaspool 11% võrra enam kortereid kui 2018. aasta samal perioodil ning koguni 26% võrra enam kui 2017. aasta samal perioodil.

Viljandi linnas tehti samaaegselt 2019. aasta IV kvartalis 79 tehingut, mida oli 30% võrra enam kui aasta varem ning 29 tk rohkem kui 2019. aasta III kvartalis. Viljandi linnas kasvas tehingute arv võrreldes aastataguse sama perioodiga 2019. aasta vältel kolmes kvartalis, 5,7%-list tehingute arvu alanemist võis ajutiselt täheldada ainuüksi suvise perioodi vältel III kvartalis, mida võisid tõenäoliselt mõjutada pigem ajutised hooajalised tegurid. Võrreldes 2017. aastaga kui eelmise kümnendi turuaktiivsuse tipptasemega, on turuaktiivsus 2019. aasta näitel enim langenud I ja III kvartalis, kuid on püsinud analoogsel tasemel II ja IV kvartalis. Arvestades, et korteriturul on enamasti II poolaasta tunduvalt aktiivsem kui esimene, viitab vastav asjaolu selgelt vähenenud nõudlusele.

Sarnaselt mitmetele teistele Eesti maakonnakeskustele võttis ka Viljandis 2018. aasta I kvartalist turuaktiivsuse edasine kasv hoopis teistpidise suuna, olles 2019. aasta vältel edasiselt stabiliseerunud. Tehingute arvu sarnast käitumist on viimaste kvartalite vältel olnud täheldada ka näiteks Rakveres, Paides, Kuressaares kui ka teistes väikelinnades. Juhul, kui pakkumiste arv jätkab maakonnakeskuses suurenemist, väheneb suhteliselt proportsionaalselt ostuhuvi samaaegselt maakonna väiksemates keskustes. Võrreldes viimaste kvartalitega on korteriturul hinnatase püsinud võrdlemisi stabiilne, kuid turuaktiivsus ei ole enam uusi tippe saavutamas. Analüüsides korterituru edasisi arengutrende, tuleb tõenäoliselt mõningase viitajaga valmistuda ka teatud segmentides mõningaseks hinnalanguseks, mida on juba mõnes teises Eesti väikelinnas olnud 2019. aasta jooksul märgata.

Viljandi maakonnas tehtud korteritehingute osas kujunes 2019. aasta IV kvartalis mediaanhinnaks 374 €/m2, mida oli ajutiselt madala võrdlusbaasi tõttu 23% enam kui eelmises kvartalis, kuid siiski 24% võrra vähem kui aasta tagasi. Aastatagune suhteliselt kõrge võrdlusbaas tulenes omakorda peamiselt maakonnakeskuses tehtud tehingutest ja nende osakaalust kogu maakonna tehingute lõikes, 2020. aasta I kvartalis hinnadünaamika volatiilsus taas väheneb. Viljandi linnast väljaspool on küll 2019. aasta vältel hinnakasv olulisel määral kiirenenud, kuid selle mõju kogu maakonna hinnastatistika kujunemisele on siiski jätkuvalt suhteliselt tagasihoidlik ning hinnataset kujundab ennekõike maakonnakeskus. Viimast toetab ühtlasi asjaolu, et Viljandi lähivaldades asus 2019. aastal tehingute arv veidi taanduma, samal ajal kui Viljandi linnas tehingute arv mõningal määral suurenes.

2019. aasta IV kvartalis kujunes maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute lõikes mediaanhinnaks 163 €/m2. 2018. aasta IV kvartaliga võrreldes kasvas mediaanhind koguni 31% võrra. Võrreldes 2019. aasta eelnevate kvartalitega ei ole hinnatase alates aasta algusest oluliselt muutunud, mistõttu senine suhteliselt tempokas hinnakasv taandub 2020. aasta algusest ainuüksi mõne protsendini. Mediaanhinna kasv on 2019. aasta vältel olnud Viljandi lähiümbruses tunduvalt kiirem kui varasematel aastatel, sarnaseid kasvunumbreid võib pidada pigem ebatavaliseks ning pikaajalises perspektiivis kindlasti mitte jätkusuutlikuks. 2019. aastal kasvas mediaanhind kõige kiiremini Mulgi vallas (+86%), seejärel Põhja-Sakala vallas (+48%) ning Viljandi vallas (+42%), kuid kasvutempo on olenemata piirkondlikest erinevustest olnud kõigis valdades ühiselt väga kiire, mida ei saa siiski igat tüüpi korteritele vastavates piirkondades interpreteerida. Hinnakasvu järsk kiirenemine on tulenenud ennekõike pakkumiste vähenemisest ja pakkumishindade kasvamisest. Analüüsides hinnatasemete olemust, võib väita, et nõudlus on kordades tugevam just madalama hinnaklassiga ning kehvemas seisukorras korterite lõikes.

2019. aasta IV kvartalis kujunes Viljandi linnas tehtud korteritehingute puhul keskmiseks mediaanhinnaks 762 €/m2. Võrreldes III kvartali 7,1%-lise aastase hinnakasvuga alanes IV kvartalis mediaanhind võrreldes aastatagusega 0,4%, kuid kogu aasta vältel leidis siiski aset suhteliselt mõõdukas hinnakasv. Arvestades, et 2018. aasta I kvartalist kuni 2019. aasta II kvartalini püsis hinnatase sisuliselt täpselt samal tasemel, võib kogu 2019. aasta Viljandi linna aastast hinnakasvu pidada isegi veidi ootuspäraseks. Hinnakasv asus ajutiselt kiirenema just 2019. aasta III kvartalis, mida toetas järjest madalam aastatagune võrdlusbaas. Suhteliselt mõõdukas hinnakasv peaks kõigi eelduste alusel jätkuma ka veel 2020. aasta I pooles, mis tõenäoliselt veidi kiireneb just aasta alguses.

Sobilike pakkumiste vähenemise ning kasvanud pakkumishindade tõttu on viimaste aastate vältel olnud tihti märgata seost, kus tehinguaktiivsuse langemise korral hinnakasv kiireneb, mistõttu on alust arvata, et ostjaskond eelistab Viljandi linnas ennekõike hea kuni väga hea siseviimistluse seisukorraga elamispindu. Arvestades, et suhteliselt tempokas piirkondlik palgakasv jätkub ka veel käesoleval aastal ning ühtlasi arvestades, et lähi kvartalitel tulevad kasutusse mõned uued korterid, võib siiski hinnakasv eelolevatel perioodidel mõningase stabiliseerumise järgselt vähemalt statistiliselt taas kiirenema asuda. Varasematel aastatel on kinnisvara hinnakasv ületanud tihti Viljandi maakonna elanikkonna sissetulekute kasvu, mistõttu käesoleval hetkel palgakasvust mõnevõrra aeglasemat kinnisvarade hinnakasvu võib tarbijate seisukohast pidada positiivseks.

Sagenenud on kallimate hindadega tehtud tehingud ning kasvanud on varasemalt müümata jäänud kõrgemas hinnaklassis korterite ja elamuosade likviidsus, kuid üldiselt on nõudlus turul tervikuna pigem vähenenud. Hinnakasv on siiski eelnevatel perioodidel aset leidnud linnas tervikuna, varasem paneelelamutes paiknevate korterite keskmisest oluliselt kiirem hinnakasv on periooditi näidanud küll aeglustumise märke, kuid järelturg on tervikuna endiselt püsima jäänud keskmiselt 5%-lise aastase kasvutempo juurde. Suurima nõudlusega on jätkuvalt heas kuni väga heas seisukorras 2- ja 3-toalised rõdu või lodžaga korterid paiknemisega viiekorruselistes elamutes kuni kolmandal korrusel.

 

Viljandi linna korterituru pakkumised ja pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp 1-toalised 2-toalised 3-toalised 4- ja enamatoalised
Pakkumisel Arv (tk) Hind Arv (tk) Hind Arv (tk) Hind Arv (tk) Hind
Müük 18 427 – 1434 €/m2 25 493 – 2201 €/m2 31 433 – 2122 €/m2 15 413 – 1880 €/m2
Üür 8 180 – 335 €/kuu 11 230 – 350 €/kuu 5 220 – 450 €/kuu 1 380 €/kuu

Allikas: kinnisvaraportaal www.kv.ee ja Mihkel Eliste turuanalüüs

Eesti Pank: Rahapoliitilised otsused

Eesti PankTänasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,50%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu otsustas ka algatada EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Läbivaatamise ulatust ja ajakava selgitatakse üksikasjalikumalt pressiteates, mis avaldatakse täna kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.30 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 25/02/2020

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 25/02/2020 Tallinna kesklinnas.

Koolituse sihtrühm on

  • Kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele,
  • kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega;
  • riigi osalusega ettevõttete haldusjuhtidele ja spetsialistidele;
  • kõigile kohalike omavalitsuste töötajatele, kes puutuvad kokku
  •  kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega;
  • ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus või
  •  kinnisvara haldus;
  • kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhtideletehnikajuhtidele
  •  ja varadega (seadmed, masinad, inventar) tegelevatele spetsialistidele.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kaasaegsest  kinnisvara käsitlusest;
  • teadmised tehnohooldusest ja selle vajalikkusest;
  • oskuse arvestada tehnohooldust läbiviies õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
  • teadmised kuidas koostada tehnohoolduse hankedokumenti ehk hanke tehnilist kirjeldust.

Lektoriks on kinnisvara korrashoiu konsultant Tanel Tiits. “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub Tallinna kesklinnas 11/02/2020 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Muudatused kontserni tütarettevõtte nõukogus

MerkoASi Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 23. jaanuaril 2020 teha järgmised muudatused tütarettevõtte Tallinna Teede AS nõukogus:

1) kutsuda liikme kohalt tagasi Keit Paal;
2) nimetada liikmeks Ivo Volkov kolmeaastaseks ametiajaks alates 23.01.2020;
3) pikendada liikme Tõnu Toomiku volitusi kolmeks aastaks alates 23.01.2020.

Tallinna Teede ASi nõukogu jätkab neljaliikmelisena: Tõnu Toomik (esimees), Ivo Volkov, Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine