Statistikaamet: Töötajate arv majutuses ja toitlustuses on osaliselt taastunud

StatistikaametStatistikaameti kiirstatistika näitab, et töötajate üldarv tööturul on stabiliseerunud. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal on märgata küll töötajate arvu kasvu, aga see jääb veel alla eriolukorra eelsele tasemele.

Kolmapäeval, 12. augustil uuendas statistikaamet tööturu kiirstatistika andmeid. Tööturu kiirstatistika näitab, et töötajate üldarv oli juulis stabiilselt üle 630 000. Töötajate arvu kasvu oli näha majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus enne eriolukorda oli hõivatud ligi 30 000 inimest. „Mai lõpuks kadus majutuse ja toitlustuse tegevusalalt ligi 5000 töökohta, kuid suve edenedes töötajate arv mõnevõrra taastus. Augusti alguses töötas sellel tegevusalal pisut üle 27 000 inimese. Eelmisel aastal samal ajal oli aga majutuse ja toitlustuse alal tegevaid inimesi üle 33 000,“ täpsustab statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Töötajate arv majutuses ja toitlustuses on osaliselt taastunud

Statistikaamet avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta. Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näidatakse, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud. Aegread esitatakse alates 6. jaanuarist, kui algas selle aasta esimene täistöönädal. Võrdluseks on toodud 2019. aasta vastava nädala andmed.

Kinnisvara24: Kuidas oma korter või maja enne ostuhuviliste saabumist korda teha

Kui sul on käsil korteri või maja müük ning oodata on tähtsaid külalisi, kes su kodu ostmise vastu huvi tunnevad, siis on sul abi järgmistest soovitustest. Käi need kõik läbi, et su kodu oleks n-ö isuäratav ja näitaks ennast külalistele parimast küljest.

ENNE KUI LÄHME TUBADE JUURDE, MÕNED ÜLDISED SOOVITUSED

  • Korista, puhasta ja küüri!
  • Võta kõigilt pindadelt ära liigne kola.
  • Paranda pisivead (veidi värvi ja uksehingede õlitamist teeb head).
  • Hoolitse selle eest, et kodus oleks mõnus lõhn: küpseta midagi head ning keeda värske kohv.
  • Tõmba kardinad eest ja lase valgus tuppa.

Nii, kui üldised asjad tehtud, siis lähme vaatame koos igasse tuppa. Kujuta ette, et sa oled ostja, ja vaata, mis sulle esimesena silma hakkab. Kui miskit häirib, tee see korda.

ESIKUS TEKIB ESMAMULJE 

  • Tegelikult tekib esmamulje juba välisukse juures, aga selle sa oled kenasti korda teinud, eks ole?
  • Osta uus uksematt. See maksab vähe, aga on esmamulje loomisel ülioluline.
  • Jäta nagisse ainult paar üleriiet ja pane ülejäänud kappi ära.
  • Tee sama jalanõudega.
  • Korista kõik üleliigne, mis vaadet koormab.
  • Tee peegel ka puhtaks.

 KÖÖK LÄIKIMA!

  • Jäta kööki ainult need asjad, mida igapäevaselt vaja.
  • Küüri külmkapp seest ja väljast täiesti puhtaks.
  • Vaheta läbipõlenud pirnid tööpinna kohal või mujal uute vastu.
  • Ega sa ei unustanud pliiti ja ahju puhastada? Muidugi mitte.
  • Tee kraanikauss nii puhtaks kui võimalik ja paranda tilkuv kraan.
  • Kuidas su prügimajandus kõrvaltvaatajale paistab?

ELUTUBA

  • Hoolitse selle eest, et midagi ei jääks käiguteedel ette. Kui su mööbel asetseb nii, et sa lööd ise ka ennast seal pidevalt ära, siis tõsta see ringi.
  • Kui sul on ehtsast puidust põrand, siis näita seda julgelt ja korista põrandalt üleliigsed asjad.
  • Pane ära kulunud diivanipadjad.
  • Korja kokku kõik mänguasjad ja vii lastetuppa.
  • Pane lauale puuviljad.
  • Tee raamaturiiul korda ning peida vajadusel üleliigsed raamatud ja asjad kasti.

VANNITUBA MUUTUB SPAAKS

No nii! Vannituba on üks selline koht, kuhu võib väga kergesti liiga palju asju koguneda: pudelid, purgid, totsikud, mõnikord ka koristustarbed ja kassiliiv. Need asjad tuleks kõik nüüd ära panna ja kujundada vannitoast üks mõnus kodune spaa.

  • Pane välja ühte värvi rätikud.
  • Löö kõik pinnad läikima.
  • Kui su vann ja kraanikauss vajaks kõvemat küürimist ja see käib sul endal üle jõu, siis kutsu appi professionaal. See tasub end kindlasti ära.
  • Kui su dušikardin näeb veidi väsinud välja, siis osta uus. See pole kuigi suur kulu.
  • Kas WC-pott töötab korralikult? Vaata, et kaas oleks kinni, kui külalised tulevad.
  • Osta lõhnastaja, kui sul seda veel ei ole.
  • Pane vannituppa küünlaid, kui seal on selleks ruumi.

Nüüd jääb üle ainult külalised vastu võtta! 😉

https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kuidas-oma-korter-voi-maja-enne-ostuhuviliste-saabumist-korda-seada/

Tartu: Raadi piirkonna visioonivõistlusel osalemiseks on veel kuu aega

TartuTartu linn kuulutas suve alguses välja Raadi piirkonna visioonivõistluse, millega soovitakse leida terviklik ruumiline lahendus ligi 30 hektari suurusele piirkonnale. Võistlusala hõlmab kesklinnast ERMi kulgeva Roosi tänava ümbruse Puiestee tänavast kuni Muuseumi teeni. Võistlustööde tähtaeg on 18. september.

Linnaarhitekt Tõnis Arjus ütles, et  Raadi piirkonna linnaehituslik areng  on oluline osa sidusa linnaruumi tagamisel. „Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on andnud kohale võimsa tähenduse ning linna areng ERMi suunal tuleb põhjalikult läbi mõtestada ning püstitada konkreetsed ruumilised eesmärgid. Visioonivõistlus mängib selles kandvat rolli,“ sõnas Arjus.

Raadi-Kruusamäe linnaosas paikneval võistlusalal asuvad Eesti Rahva Muuseum, Raadi mõis, Raadi järv, endisaegsed lennukiangaarid ja ratsamaneež. Piirkonna hoonestuse moodustavad valdavalt väikeelamud ja puidust kortermajad. Olulise osa moodustavad puhke- ning haljasalad nagu Raadi park, seiklus- ja lumepark, kuid suur osa territooriumist on välja arendamata.

Avaliku ruumilahenduse konkursi peamine eesmärk on leida võistlusalal asuvatele elu- ja äriotstarbeliste kinnistutele linnaehituslikult terviklik visioon, mis saab aluseks tulevastele võimalikele arendustele.

Linnavalitsus moodustas visioonivõistluse ideekavandite hindamiseks žürii, kuhu kuuluvad linna ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad. Vajadusel kaasab žürii ka rohkem eksperte.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 18. september 2020.

Kontori valikul otsitakse võimalust erineda, aga ka kasvada

Fahle ParkTallinna kesklinna kerkiva Fahle Pargi ärilinnaku rajaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul otsitakse kontoripinna valikul järjest enam võimalust teistest erineda. „Suur osa ettevõtetest eelistab kontorit, mis tõuseb esile oma arhitektuuri ja lisavõimaluste poolest, sest see annab tööturul inimeste palkamisel lisaboonuse,“  usub ta. „Unikaalsed siselahendused, aga ka juurdepääs erinevatele teenustele, söögikohad, võimalus soovi korral ka  pärast tööd läheduses aega veeta – kõik see mängib järjest suuremat rolli.“

Oluliseks peetakse ka võimalust kasvada – et juhul, kui töötajate maht peaks kahekordistuma, oleks võimalik kontoripinda paindlikult laiendada. Samuti peetakse oluliseks ligipääsetavust. „Väga harva on kõik see kesklinnas võimalik, nii et need, kes kontorit äärelinna kolida ei taha, otsivad selliseid võimalusi tikutulega. Kui näiteks kakskümmend aastat tagasi ei pööratud detailidele erilist palju tähelepanu, siis täna on töötajale oluline ka see, missugune vaade kontori aknast avaneb.“

Mihailovi hinnangul on just vanade tööstusmälestiste elustamine kaasaegseteks ärilinnakuteks märk uutest võimalustest juba
olemasolevates kohtades. „Fahle Park kujutab endast hästi ligipääsetavat unikaalset maamärki, mida teab igaüks ja mis ka Tallinna külalisele
hästi kätte paistab,“ rääkis ta. Kasvuruumi Fahle Pargis  igatahes jagub –täna on ära kasutatud kõigest  32 000 ruutmeetrit,  kasvuruumi  aga veel kolm korda rohkem. „Meie sooviks on unikaalsete paekivihoonete võimalusi maksimaalselt ära kasutada,  kujundades kogu piirkonnast väljapaistva terviku.”

Fahle Pargi uue hingamise väljapaistvamaks näiteks on kahtlemata Postimees Grupi meediamaja, millest pikemalt kirjutab ka värske sisustus- ja disainiajakiri Diivan. „See arhitektuur ja interjöör jõuab telepildi ja ajalehe fotode kaudu iga päev meie kodudesse. Postimees
kannab laiemaid väärtusi ja nii algab ka uus hoone suurest avalikust linnaväljakust Lastekodu tänava suunal, mis on avatud lõnapäikesele ja
mille lisaks suurepärasele linna ja merevaatele muudab meeldejäävaks KINO maastikuarhitektide justkui sillutiskividest läbi murdev haljastus,“ tutvustas hoonet arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid partner, arhitekt Margit Aule.

„Uus meediamaja hõljub konsoolselt  väljaku kohal, jättes juugendmälestise tulijale nähtavaks. Kasutades ära kõrgel paeklindil asumist, mõjub hoone kõrgena ja selle ruumidest on suurepärased vaated Tallinna vanalinnale ja merele. Siseruum on avatud ja voolav, tammespoonpinnad ja palju rohelisi taimi loovad koduse interjööri,“ iseloomustas Aule. Sven Mihailovi sõnul on ärilinnakusse lisaks Postimees Grupile ja Finestmediale peagi kolimas ka mitmed teised suurettevõtted, samuti mõned avalikud teenused. „On väga tervitatav, et ka avalikud teenused liiguvad linna tuiksoonele,“ märkis ta.

Rahandusministeerium: Mereala planeerimine

RahandusministeeriumEesti esimese riikliku mereala planeeringu põhilahendust ja selle mõjude hindamist tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 17.-19. augustini Tallinnas, Kuressaares ja Saka mõisas. Kaasa rääkima ja mõtlema on oodatud kõik huvilised.

„Planeeringu protsessis on üle kolme aasta tehtud intensiivset tööd. Suur ja riiklikult väga olulise tähtsusega Eesti mereala planeering on peagi jõudmas lõpusirgele,“ rõõmustas riigihalduse minister Jaak Aab. „Selle aja jooksul on tihedas koostöös valdkonna ekspertide, teadlaste ja kohalike elanikega välja selgitatud parimad viisid, kuidas meie mereala tulevikus kõige funktsionaalsemalt, otstarbekamalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada. Sealhulgas tehes seda nii, et erinevad merekasutused mahuksid üksteise kõrvale kenasti ära.“

Avalikel aruteludel tutvustatakse Eesti mereala planeeringu põhilahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid, sh keskkonnamõjusid. Samuti tuuakse välja avalikul väljapanekul esitatud arvamused koos vastustega. Pärast avalikke arutelusid korrigeeritakse lahendust veel viimaste laekunud täiendustega, kooskõlastatakse planeering asjaomaste asutustega ning seejärel tutvustatakse avalikkusele lõplikku, valitsusele kehtestamiseks esitatavat planeeringut. Kehtestamisele esitatakse planeering eeldatavasti 2021. aasta märtsis.

Täiendavalt on soovi korral aruteludest võimalik osa saada veebi kaudu. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink arutelu toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel (mereala.hendrikson.ee) ja rahandusministeeriumi kodulehel (www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud).

Mereala planeeringuga lepitakse kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et edendada majandust ning panustada merekeskkonna heasse seisundisse. Põhilahenduses käsitletakse erinevaid merekasutusi, määrates suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued kasutusviisid, kus on olemas või prognoositavad arendushuvid, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neis valdkondades seab planeering kasutustingimused. Tuuleenergeetika jaoks määratletakse arendusalad.

Planeeringu koostamisega hinnatakse merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele. Samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja inimese tervisele avalduvaid mõjusid. Planeeringu juurde on koostatud eraldiseisev mõjude hindamise aruanne, kus määratakse olulise mõju vältimiseks leevendusmeetmed. Planeeringu koostamisel arvestatakse ka piiriüleseid mõjusid, lahenduse väljatöötamisel on tehtud tihedat koostööd naaberriikidega, kus samuti on mereala planeeringud koostamisel.

Mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas Vabariigi Valitsus 2017. aasta kevadel. Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab rahandusministeerium. Mereala planeering ja selle mõjude hindamine koostatakse koostöös konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st. Kehtestatud planeering on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele.
Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuste suunaja. Mereala planeering korrastab majandustegevust merealal, lihtsustades ettevõtetel erinevate merel aset leidvate tegevustega arvestamist ning tagades tasakaalustatud mereala kasutuse.

Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel) on leitavad mereala portaalist mereala.hendrikson.ee. Planeeringu menetluse informatsioon on kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehel www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud.

Domus Kinnisvara: Kas täna osta või pigem üürida ärikinnisvara? Meil on ju kriis…

Domus KinnisvaraEestlane on alati olnud kinnisvara usku. Kohe kui tekkis võimalus, ostsime endile maad, hakkasime karja kasvatama ja põlde harima, kauplema.

Aegade möödudes on nii mõndagi muutunud – talude asemel näeme pigem linnastumist, põllumajanduse kõrval ärhooneid kerkimas jne. Kuigi eestlaste soov ise teha ja ise omada pole endiselt kuhugi kadunud, siis ometigi on täna olukord nii mõneski mõttes oluliselt muutunud. Elame ju “kriisi ajastul”…

Kui lugeda meediat, siis justkui oleks kõik paremuse poole teel. Turg taastub ja hinnad stabiliseeruvad. Inimesed liisivad taas autosid ja kaubandusnumbrid lähevad tasapisi ülespoole. Vaid sektorid, mis on seotud inimeste kogunemisega oleks justkui veel häiritud (reisimine, kontserdid jne).  Selge on see, et kevadel tärganud ja suvel jätkuvalt maailma mõjutanud tervisekriis pole leidnud veel lõplikku lahendust. Turul on palju segadust ja sogast vett… Meediaväljaanded avaldavad igapäevaselt artikleid kinnisvara teemadel justkui mõistaksime seeläbi olukorda kõige adekvaatsemalt – kui turg tõuseb räägitakse hinnatõusust, kui kukub siis on kohe näited võtta kinnisvarast. Me eestlastena justkui mõistaksime turukõikumisi just kõige paremini läbi kinnisvara, aga kas ikka mõistame?

Domus Kinnisvara konsultant Alar Voogla: “Selge on see, et loodus tühja kohta ei salli. Koroonalevikust hoolimata firmad tegutsevad ja annavad endast parima, et muutunud tingimustes toime tulla. Küll aga võime tõdeda, et seoses tervisekriisiga on hakanud firmajuhid senisest enam tähelepanu pöörama ettevõtte jooksvate kulude ja põhivara (kinnisvara) üle.  Igapäevane suhtlus erinevate valdkondade ettevõtete juhtidega onnab tunnistust sellest, et üha enam vaadatakse läbi ka oma lao-, tootmispinna ja või bürooruumide, teeninduspinna olukord, väärtus, jooksvad kulud. Samuti on teravalt tekkinud firmajuhtide seas küsimus, kas üldse jätkata üüripinnal või osta midagi päris oma.

Tulenevalt sellest, mis valdkonnas tegutsetakse, kas tegemist on noore, alles alustava ettevõtte või juba stabiilselt toimiva, kogemustega firmaga – mõtted, soovitused on siin erinevad. Ehk aitavad alltoodud 5 mõttepunkti ettevõtte juhil oma otsustes selgusele jõuda.

  1. Mõtle mis on firma suund 5, 10, 20-ne aasta pärast?

Tänasel turul on need numbrid ehk liiga pikaajalised. Kui varasemalt olid start-up ettevõtted need kes vajadustest ja soovidest tulenevalt kolisid teinekord lausa välkkiirusel ühele ja teisele poole, siis nüüd on ka vanemad stabiilsed firmad oma kontorielu korraldust ümber planeerimas. Ehk mahud kontoripindade vajadustele on väga varieeruvad. See omakorda on tekitanud turul palju liikumist ning tihtilugu on ettevõtjad olukorras kus tasub üüri- ja ostuvõimalusi uuesti kaaluda erineva nurga alt – siin loeb asukoht, kliendivoog, mugavus, sobivad pinnad, seatud eesmärgid jne. Kuivõrd ärikinnisvara tingimusvõimalused on tänases turuolukorras oluliselt teised (loe: paremad), siis kindlasti tasub pidada läbirääkimisi, võimalusel tugevamatel ka kinnisvara investeering ja ost teha.

  1. Kas peaks investeerima tehnoloogiasse ja/või kinnisvarasse?

Täna on selgelt näha, et konkurentsis püsimiseks tuleb olla innovatiivne, käia ühte jalga tehnoloogiliste arendustega, teha pidevalt vastavaid investeeringuid. Olles ise suunanäitaja ja turu tipptegija, tasub tehnoloogiliste investeeringute kõrval ja vaba kapitali olemasolul aga käesolevat soodsat turusituatsiooni kindlasti ära kasutada – investeering ettevõtte põhivarasse kinnisvara näol on sellisel juhul igati mõistlik. Konkurendid kohe kindlasti ei maga, vaid teevad läbimõeldud matemaatilised tehted ja lõikavad pikemas perspektiivis ka kasu!
Kui aga oma valdkonnas on konkurents tugev, firma investeerimisvõimalused ja vabad vahendid piiratud, siis on muidugi kahtlemata mõistlik üürikinnisvara valik.

  1. Kas asukoht on jääv või muutuv?

Üldiselt on firmad suhteliselt paiksed ja kolima väga ei kipu. Ent on valdkondi kus iga kulurida on arvel ja siis tuleb logistiliselt hoida kogu aeg ka bürooruumide, esinduspinna või laoruumide osas silmad lahti. Näiteks, kui firma jaoks on kasvav turg teised Baltikumi riigid, siis on mõistlik ka oma tootmispind leida ja paigutada pigem Lõuna-Eesti poole.

Ärikinnisvarast rääkides tuleb arvestada ka piirkondlike- ja elukeskondlike muutustega, kus territoriaalne asukoht ei toeta enam ettevõtluse olemust soovitud kujul. Näiteks kinnistu väärindamise mõistes pole võibolla mõistlik tegeleda tootmisega Kristiines või Kalamajas, kuivõrd antud asukohad on kujunenud ajas pigem elamukinnisvara piirkondadeks. Seega on väga oluline jälgida jooksvaid ning pikaajalisi kinnisvara tendentse.

  1. Kui stabiilne on meeskond?

Maavarasid ja turismi meil teatavasti rohkelt käes ei ole. Eesti on ja jääb kindlasti IT ning Start-up piirkonnaks kus müüme eeskätt oma teadmisi ja leidlikkust, arendame uusi tehnoloogiaid ja lahendame teiste riikide kitsaskohti. Kuivõrd IT tehnoloogiasektoris on turul palju firmasid, kes on pidavalt suurtes personali liikumistes, siis neile on ainuõige valik kinnisvara üürimine.

  1. Kuivõrd on ettevõtte uhtkonnal huvi tegeleda kontori amortisatsiooniga?

Kinnisvara on hoone ja hoone elab teatavasti oma elu. Kord on stabiilsemad aastad, siis jälle need ajad mil tuleb ette võtta suuremaid-väiksemaid remont- või renoveerimistöid, rääkimata lumekoristusest talveperioodil, vihma läbilaskvast katusest, külmunud torudest või vananevast hoonest üldiselt. Tootmis-, lao-, kontori- või teeninduspinna valikul on oluline teada omanikusuhteid ja vastastikku kokku lepitud kinnisvarahoolduskohustusi ning vastutusala.

Olles üks üürnikest suures büroomajas saab suure tõenäosusega arvestada teatava mugavusteenusega kus hoone haldustööd on võtnud enda kanda kinnisvarahooldusfirma. Nõnda saab ettevõtte rahulikult suunata oma peatähelepanu firma arendamisele. Samuti säilib siin teatav vabadus liikuda edasi uuele pinnale.
Olles aga hoones üks omanikest, tuleb arvestada võimalike komplitseeritumate olukordadega ühistu konsensuse saavutamise osas – nt. ventilatsioon, kaasajastatud küttelahendused vms.
Teatav eeltöö ühistu osas ei teeks paha, hea oleks teada nii planeeritud ehitustegevusi, omada täit kuluülevaadet, teada kohustuste ja vastutuspõhist infot. Omanikuna on küll võimalik teatud teenused sisse osta, kuid päris kõrvale jääda pole võimalik, hoone vajab tähelepanu aastaringselt.

Alar Voogla: “Soovitan võtta firma juhil aeg, et eeltoodud punktid enda jaoks põhjalikult läbi mõelda. Tuleb osata adekvaatselt hinnata, kas tegemist on kasvufaasis või küpses eas firmaga.  Kasvuaeas ettevõttele soovitan pigem täna pinna üürimist (mis annab paindlikkuse ja lubab jätta fookuse ettevõtte arenguga tegelemiseks). Neil ettevõtetel,  kel aga on täna strateegilistes küsimustes pigem juba fookus oma sisemiste kvaliteediküsimuste kasvatamisel ja kel tekkinud ka teatav vaba rahavoog, võiks kaaluda endale põhivara soetamist kinnisvara näol. Kinnisvara on valik nagu iga muu valik. See on teie otsustada ja õiget vastust teate vaid teie ise.

Tänan tähelepanu eest 🙂

Statistika: II kvartali valminud eluruumide arv suurenes 12%

Tõnu Toompark2020 II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2177 eluruumi kogupindalaga 196 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes suurenes valminud eluruumide arv 20% ja nende pindala 23%.

Koroona ei ole eluruumide valmimisele negatiivset mõju avaldanud. Kasutusloa saanud eluruumide näol on tegemist eluruumidega, mille ehitamist alustati eelmisel aastal ehk enne enne koroona tulekut, mil majanduskeskkond soosis elamispindade arendamist müügiks ja omatarbeks.

Keskmise eluruumi pindala oli 2020 II kvartalis 90 m². See näitaja on sarnane viimase 3-4 aastate keskmisele. 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Notice of prolongation of redemption date of convertible bonds PKG3 and PKG4 and partial redemption of convertible bonds PKG3

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it has prolonged the redemption date of 37,423 “Pro Kapital Grupp convertible bond PKG3 10.08.2014” (in the registry under EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG3 10-2020, hereinafter referred to as Convertible Bonds PKG3) and of 50,504 “Pro Kapital Grupp convertible bond PKG4 16.09.2014” (in the registry under EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG4 10-2020; hereinafter referred to as Convertible Bonds PKG4) by 2 years.

The new redemption date of convertible bonds PKG3 is 10 August 2022 and the new redemption date of convertible bonds PKG4 is 16 September 2022 (hereinafter referred to as the redemption date).

AS Pro Kapital Grupp has submitted the relevant application to the Nasdaq Central Depository of Securities Estonian branch to change the redemption date of Convertible Bonds PKG3 and PKG4. In the process of issuing new non-convertible bonds EUR 8.00 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 20-2024 on 3 August 2020 – 800 461 convertible bonds PKG3 and 465 525 convertible bonds PKG4 were cancelled as they were used as payment when subscribing for the new non-convertible bonds.

In total, Convertible Bonds PKG3 were prolonged with total issue price of 104 784.40 euros and on 25 August 2020 1 100 convertible bonds PKG3 are going to be redeemed with total issue price of 3 080 euros.

All holders of Convertible Bonds PKG4 agreed with AS Pro Kapital Grupp proposal to prolong the redemption date of the convertible bonds, which is why no Convertible Bonds PKG4 shall be redeemed at this point in time. Convertible bonds PKG4 were prolonged with the total issue price of 141 411.20 euros.

Convertible bonds PKG3 and PKG4 bear an annual interest of 7% and give the holders of the convertible bonds the right to exchange one convertible bond for one share of AS Pro Kapital Grupp. The issue price of each convertible bond is 2.80 euros.

In order to subscribe for the shares of AS Pro Kapital Grupp and exchange the bonds, the bondholder must submit an application to the Company at least 10 (ten) Business Days before the Exchange Date. The Exchange Date shall be each Business Day (a day other than (a) a Saturday, (b) a Sunday, (c) Estonian national holiday, (d) public holiday or (e) another day when the registrar of the Register does not register securities) until the expiration date of the Bond, i.e. until the date of its redemption.

Eesti Pank: Hinnalangus jätkub kogu teise poolaasta vältel

Eesti PankStatistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,9%. Energiahinnad odavnesid 10%, kuid toiduained (sh alkohol ja tubakas) kallinesid 1,7%. Alusinflatsioon, mis hõlmab nii tööstuskaupasid kui ka teenuseid, on alates aprillist püsinud nulli lähedal.

Hinnalanguse taga olid peamiselt energiahinnad, sest mootorikütused odavnesid aastaga 14%. Kuigi toornafta barrelihind ületas juulis maailmaturul 40 dollari taseme, on selle mõju tarbijahindadele leevendanud euro vahetuskursi tugevnemine. Elektri tarbijahinnad on viimastel kuudel järsult kõikunud, sest Norra ja Rootsi odav elekter ei jõua piiratud ülekandevõimsuse tõttu Balti riikidesse.

Teenuste hinnad on odavnenud, sest reisimine ja vaba aja veetmine on koroonaviiruse tõttu endiselt piiratud. Tarbijad eelistavad pigem säästa või kulutavad vaba raha tööstuskaupadele ja toiduainetele. Järsu majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse tõttu jätkub hinnalangus kogu teise poolaasta vältel.

Domus Kinnisvara: 5 tegurit, mis turbulentsetel aegadel aitavad hoida ärikinnisvara väärtust

Domus Kinnisvara2020 I poolaastal muutunud majanduskeskkond lõpetas ärikinnisvara pikka aega kestnud kasvutrendi. Teadmatus tuleviku ees ja ettevõtete suurenenud ebakindlus jättis ära väga paljud ostu-müügi- ja üüritehingud ning sellega seoses sattusid surve alla ka varade väärtused. Siiski on jäänud turul teatavad ärikinnisvaraga seotud näitajad, mis kõigi eelduste kohaselt ei ole kadunud ning aitavad hoida vara likviidsust ka kõige turbulentsematel aegadel.

Järgnevalt toome välja 5 põhitegurit:

  • Varal on pikaajalised rendilepingud – tähtajalised ja pikad lepingud annavad suurema kindlustunde tulevikus saadavatele rahavoogudele, aga ka võimaluse täpsemaks rahavoogude prognoosiks. Turul on alati eelistatud kindla rahavooga objekte.
  • Varal on tugevad rentnikud – majanduslikult tugevate ettevõtete näol esineb varal väiksem võimalus rahavoo ajutiseks katkemiseks või lõppemiseks. Kindlaim viis selgust saada on tutvuda ettevõtte majandusaasta aruandega, aga samuti annab teatavat indikatsiooni ka ettevõtete panus SKP-sse. Tõenäoliselt on tugevad rentnikud just suurimate panustajate seas ehk nimekirja eesotsas (info ja side, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus).
  • Vara rentnikud ei ole homogeensed – üldiselt on ühetaolise tegevusalaga ettevõtete puhul risk renditulule suurem, sest majanduskeskkonna muutumisel käituvad nad kõik sarnaselt. Erinevate tegevusaladega ettevõtete puhul oleks rendirisk rohkem hajutatud ning seetõttu võib vara poolt genereeritavat rahavoogu pidada kindlamaks. Muidugi leidub ka tegevusalasid, mida muutused majanduses nii palju ei mõjuta, kui tegemist on eluliselt vajalike teenuste või toodetega (nt kodupoed, tervisemajad).
  • Varal on madal vakantsus – vähene füüsiline ja majanduslik vakantsus võimaldab varal genereerida tulu, mis on võimalikult lähedal selle potentsiaalsele kogutulule. Reeglina tuleneb vakantsus rentnike vahetumisest, vaeglaekumistest või rentnikule tehtud soodustustest. Näiteks monorentniku vahetumisel on vara vakantsus suurem kui aegajalt üksikute rentnike vahetumisel. Üldistatult võib öelda, et mida madalamad on varaga seotud vakantsusemäärad, seda likviidsem see on.
  • Varal on madalad omanikukulud – vara tulupotentsiaali hoidmiseks ja remondiks on vajalikud perioodilised ning ühekorsed kulud. Lühidalt ja üldistatult võib neid jaotada haldus-, hooldus- ja kindlustuskuludeks, millele lisanduvad maamaks ja remondifond. Kõrgete omanikuludega varad on madalama väärtusega, sest kõik need kulud võivad moodustada olulise osa potentsiaalsest kogutulust. Viimane on ka põhjuseks, miks turul eelistatakse varasid, mille omanikulud on suhteliselt madalad.

Luminor: kaubaks lähevad ülikoolide lähiümbrusesse jäävad korterid

Luminor BankKodulaenu taotlejate eelistuste järgi on võimalik kliendid jaotada peamiselt kolme rühma: esmakordsed koduostjad, uue ja parema kodu ostjad ning investeerijad. Luminori partnersuhete juhi Kristjan Jasinski sõnul paistis nii panga kui ka kinnisvarapartnerite statistikast välja, et eriolukorra ajal lisandus hetkeks veel neljaski grupp ehk suvila või maakodu ostjad.

„Esimest kodu ostetakse tavaliselt üksi või vanemate abiga ning peamiselt eelistatakse järelturu kortereid. Uusarendusse ostetakse esimest kodu harvemini, sest selle ruutmeetri hind on liialt kallis,“ rääkis Luminori partnersuhete juht Kristjan Jasinski. „Mida lähemale sügisele, seda rohkem näeme, et Tallinnas ja Tartus lähevad kaubaks peamiselt ülikoolide lähiümbrusesse jäävad korterid. Näiteks TalTechi lähedal müüki pandud 1–2-toaline korter läheb väga kiiresti müügiks. Samuti leiavad kiiresti ostja kesklinna korterid.“

Teise suurema osa moodustavad need kodulaenu taotlejad, kes soovivad olemasoleva kodu välja vahetada. „Enamasti soovivad nad üldiselt sarnast, kuid uuemat ja kvaliteetsemat kodu. Paljud soovivad juba koduseks saanud piirkonnas edasi elada, kuid tahavad lihtsalt uuemat ja võibolla ka suuremat korterit – nüüd siis juba samas piirkonnas asuvas uusarenduses. Aga leidub ka neid, kes soovivad kolida kesklinnale lähemale või siis ka vastupidi – rahulikumasse linnaäärsesse korterisse,“ selgitas Luminori partnersuhete juht.

Mis puudutab investeerimiseks korterit ostvaid inimesi, siis Jasinski sõnul on neile oluline eelkõige hea üüritootlus. „Väga palju ostetakse Mustamäe kortereid. Need on populaarsed üüriobjektid nii eestlaste kui ka välistudengite seas. Valikul hinnataksegi peamiselt tootlust ning seisukord ja hind pole niivõrd olulised,“ märkis ta ja lisas, et investorite seas on populaarsed ka mikrokorterid.

Jasinski tõi välja, et eriolukorra ajal hakati rohkem väärtustama maapiirkonda. „Maamajad ja suvilad hakkasid huvi pakkuma nendele inimestele, kel tekkis eriolukorra tõttu kaugtöö võimalus. Korraks tõusis maamajade nõudlus järsult, kuid viimastel kuudel pole erilist kasvu selles osas siiski märgata olnud,“ lisas ta.

Olenemata sellest, millist kodu osta soovitakse, tasub esimese sammuna pöörduda panka.

„Pangaga võib julgelt ühendust võtta ka enne reaalse objekti väljavalimist. Kui inimene soovib teada, millised on ta võimalused, siis oleme igati valmis talle sellekohast nõu andma,“

Baltic Horizon Fund Consolidated Unaudited Interim Results for H1 2020

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS (the Management Company) has approved the unaudited consolidated interim financial statements of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the first six months of 2020.

Impact of COVID-19 pandemic
At the beginning of 2020, a new coronavirus (COVID-19) started spreading all over the world, which has had an impact on businesses and economies, including in the Baltics.
It is evident that the operating results of Q2 2020 and property valuations were affected by the COVID-19 effects on the tenants’ financial performance and relief measures taken to deal with the pandemic. However based on the currently available information, the Management Company believes that the COVID-19 pandemic should rather have a temporary effect on the Fund’s results and less than was previously expected. Broad portfolio diversification should allow the Fund to limit the COVID-19 impact on the whole portfolio and maintain healthy consolidated operational performance.

The Fund has opted to retain approx. EUR 2.7 million of distributable cash flow for H1 2020 results to strengthen the Fund’s financial position. Over the past two quarters, the Fund has increased its cash distribution reserve to EUR 3.5 million. The Management Company believes that it is in the best interest of the investors and the Fund to reduce its cash distribution at this time in order to protect and strengthen the Fund’s financial position. The management team will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and reassess future distribution levels depending on the upcoming operating results.

On 27 July 2020, S&P Global Ratings affirmed Baltic Horizon Fund “MM3” mid-market rating and removed the Fund from CreditWatch with negative implications, where the Fund was placed on 7 May 2020. The indicative corresponding rating for “MM3” on the global rating scale is “BB+/ BB”.

In summary, it may be concluded that the COVID virus induced lockdown in the Baltics has impacted mainly Baltic Horizon’s centrally located retail and entertainment centres, more specifically increasing their vacancies to approximately 15%. Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 31.5% of total portfolio NOI in H1 2020.  Overall, the portfolio has remained resilient to the crisis and the total negative effect on the portfolio NOI for the year of 2020 is not expected to exceed 10%.

Distributions to unitholders for Q1 2020 and Q2 2020 Fund results
On 24 April 2020, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,701 thousand (EUR 0.015 per unit) to the Fund unitholders for Q1 2020 results. This represents a 1.12% return on the weighted average Q1 2020 net asset value to its unitholders.
On 24 July 2020, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,701 thousand (EUR 0.015 per unit) to the Fund unitholders for Q2 2020 results. This represents a 1.14% return on the weighted average Q2 2020 net asset value to its unitholders.

Dividend capacity calculation
The Fund reduced cash distribution for Q1-Q2 2020 due to COVID-19 outbreak. Generated net cash flow (GNCF) for Q1-Q2 2020 reached EUR 0.054 per unit.

EUR ’000 Q2 2019 Q3 2019 Q4 2019 Q1 2020 Q2 2020
(+) Net rental income 4,256 5,412 5,635 5,772 4,618
(-) Fund administrative expenses (817) (879) (846) (889) (634)
(-) External interest expenses (1,043) (1,295) (1,346) (1,331) (1,327)
(-) CAPEX expenditure1 (180) (178) (225) (95) (97)
(+) Added back listing related expenses 51 60 39 29
(+) Added back acquisition related expenses 39 16
Generated net cash flow (GNCF) 2,306 3,136 3,218 3,496 2,589
           
GNCF per weighted unit (EUR) 0.024 0.031 0.029 0.031 0.023
12-months rolling GNCF yield(%) 7.8% 8.4% 8.6% 11.5% 9.6%
           
Dividends declared for the period 2,624 3,061 3,175 1,701 1,701
Dividends declared per unit(EUR) 0.026 0.027 0.028 0.015 0.015
12-months rolling dividend yield(%) 7.5% 7.8% 8.0% 9.6% 7.2%
  1. The table provides actual capital expenditures for the quarter. Future dividend distributions to unitholders are aimed to be based on the annual budgeted capital expenditure plans equalised for each quarter. This will reduce the quarterly volatility of cash distributions to unitholders.
  2. 12-month rolling GNCF and dividend yields are based on the closing market price of the unit as at the end of the quarter (Q2 2020: closing market price of the unit as of 30 June 2020).
  3. Based on the number of units entitled to dividends.

Net profit and net rental income
In H1 2020, the Group recorded a net loss of EUR 9.5 million against a net profit of EUR 2.3 million for H1 2019.  The net result was significantly impacted by the one-off negative valuation result of EUR 15.8 million during H1 2020. The negative impact of valuation losses on investment properties was partially offset by an increase in net rental income, other operating income and a slight decrease in administrative expenses. Excluding the valuation impact on the net result, the net profit for H1 2020 would have amounted to EUR 6.3 million (H1 2019: EUR 4.8 million). Earnings per unit for H1 2020 were negative at EUR 0.08 (H1 2019: positive EUR 0.03). Earnings per unit excluding valuation gains/losses on the investment properties amounted to EUR 0.06 (H1 2019: EUR 0.05).

In H1 2020, the Group earned net rental income of EUR 10.4 million exceeding the previous year’s net rental income for the same period by EUR 2.2 million (H1 2019: 8.2 million). The increase was achieved through new acquisitions that were made following the capital raisings in 2019. The acquisition of Galerija Centrs and North Star had a significant effect on the Group’s net rental income growth in H1 2020 as compared to H1 2019, albeit rental income growth in Q2 2020 was slower due to relief measures granted to tenants during the COVID-19 pandemic. The addition of Galerija Centrs added EUR 1.8 million to the net rental income for H1 2020, while North Star added EUR 0.7 million.

On an EPRA like-for-like basis, portfolio net rental income decreased by 3.8% year on year mainly due to weaker performance in retail and leisure segments. The decrease was partially offset by the strong performance of the office segment which remained largely unaffected by the lockdown in the Baltic States.

Portfolio properties in the office segment contributed 54.1% (H1 2019: 56.0%) of net rental income in H1 2020 followed by the retail segment with 41.9% (H1 2019: 37.8%) and the leisure segment with 4.0% (H1 2019: 6.2%).

Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 31.5% of total portfolio net rental income in H1 2020. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres accounted for 10.4% in H1 2020.

During H1 2020, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 40.0% (H1 2019: 30.7%) and 33.7% (H1 2019: 38.5%) of net rental income respectively, while investment properties in Estonia contributed 26.3% (H1 2019: 30.8%).

Gross Asset Value (GAV)
At the end of H1 2020, the GAV decreased to EUR 356.8 million (31 December 2019: EUR 371.7 million) which was a drop of 4.0% over the period. The decrease is mainly related to the negative property revaluation of EUR 15.8 million or 3.7% of the portfolio value at the end of 2019. The Group made a small capital investment (EUR 0.1 million) in the Meraki office building development project during Q2 2020. The Fund aims to continue the construction of the Meraki office building throughout 2020 once the extent of the potential impact of the COVID-19 pandemic becomes clearer. The Management Company will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and ensure sufficient liquidity levels during the construction period.

Net Asset Value (NAV)
At the end of June 2020, the Fund net asset value (NAV) decreased to EUR 138.0 million (31 December 2019: EUR 152.5 million) as a result of negative portfolio revaluation which was impacted by the high market uncertainty surrounding the COVID-19 pandemic. Compared to the year-end 2019 NAV, the Fund’s NAV decreased by 9.5%. Eliminating the impact of valuations, the NAV at the end of H1 2020 would have been EUR 153.7 million or EUR 1.3558 per unit. Positive operational performance over the period was offset by EUR 4.9 million dividend distributions to the unitholders and a negative cash flow hedge reserve movement of EUR 0.2 million. At 30 June 2020, NAV per unit stood at EUR 1.2169 (31 December 2019: EUR 1.3451), while NAV per unit based on EPRA standards was EUR 1.3044 (31 December 2019: EUR 1.4333).

Investment properties
The Baltic Horizon Fund portfolio consists of 15 cash flow investment properties in the Baltic capitals and investment property under construction on the Meraki land plot. At the end of Q2 2020, the appraised value of the Fund’s portfolio was EUR 345.5 million (31 December 2019: EUR 358.9 million) and incorporated a total net leasable area of 153,351 sq. m.

The valuation losses on the property portfolio came to EUR 15.8 million during H1 2020 (H1 2019: EUR 2.4 million). Valuations were negatively affected primarily due to downward adjustments to valuation assumptions resulting from the uncertainty associated with the COVID-19 pandemic. Due to global market uncertainty caused by the virus, valuations were reported on the basis of “material valuation uncertainty”. During Q2 2020, the Group invested EUR 0.1 million in the existing property portfolio and an additional EUR 0.1 million in the Meraki development project.

Interest bearing loans and bonds
Interest bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) remained at a similar level of EUR 205.7 million compared to year-end 2019 figures (31 December 2019: EUR 205.8 million). Outstanding bank loans decreased slightly due to regular bank loan amortization. Annual loan amortization forms 0.2% of total debt outstanding.

Financial covenants for bonds

Covenant Requirement Ratio
30.09.2019
Ratio
31.12.2019
Ratio
31.03.2020
Ratio
30.06.2020
Equity Ratio

>25%1/35.0%

40.5%

42.6%

42.4%

40.0%

Debt Service Coverage Ratio

> 1.20

3.39

3.32

3.35

3.30

  1. On 28 July, the bondholders adopted the decision by the way of written procedure to temporarily reduce the equity ratio bond covenant to 25% or greater, until 31 July 2021

Cash flow
Cash inflow from core operating activities for H1 2020 amounted to EUR 6.7 million (H1 2019:  cash inflow of EUR 6.2 million). Cash outflow from investing activities was EUR 1.7 million (H1 2019: cash outflow of EUR 52.3 million) due to subsequent capital expenditure on existing portfolio properties and investments in the Meraki development project. Cash outflow from financing activities was EUR 7.8 million (H1 2019: cash inflow of EUR 38.8 million). During H1 2020, the Fund made two cash distributions of EUR 4.9 million and paid regular interest on bank loans and bonds. At the end of H1 2020, the Fund had a sufficient amount of cash (EUR 7.1 million) to cover its liquidity needs amid the COVID-19 pandemic.

Key earnings figures

EUR ‘000         Q2 2020 Q2 2019 Change (%)
Net rental income         4,618 4,256 8.5%
Administrative expenses (634) (817) (22.4%)
Other operating income 178
Valuation losses on investment properties (15,749) (2,439) 545.7%
Operating (loss) profit         (11,587) 1,000 (1,258.7%)
Net financing costs (1,372) (1,076) 27.5%
Loss before tax         (12,959) (76) 16,951.3%
Income tax 149 220 (32.3%)
Net (loss) profit for the period       (12,810) 144 (8,995.8%)
Weighted average number of units outstanding (units) 113,387,525 94,949,766 19.4%
Earnings per unit (EUR)       (0.11) 0.00

Key financial position figures

EUR ‘000         30.06.2020 31.12.2019 Change (%)
Investment properties in use 342,267 356,575 (4.0%)
Investment property under construction 3,274 2,367 38.3%
Gross asset value (GAV)       356,751 371,734 (4.0%)
Interest bearing loans and bonds 205,712 205,827 (0.1%)
Total liabilities         218,774 219,216 (0.2%)
                 
Net asset value (NAV)       137,977 152,518 (9.5%)
Number of units outstanding (units) 113,387,525 113,387,525
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR)   1.2169 1.3451 (9.5%)
EPRA Net reinvestment value (EPRA NRV) per unit (EUR)   1.3044 1.4333 (9.0%)
EPRA Net tangible assets (EPRA NTA) per unit (EUR)   1.3044 1.4333 (9.0%)
EPRA Net disposal value (EPRA NDV) per unit (EUR)   1.2179 1.3400 (9.1%)
EPRA Net asset value (EPRA NAV) per unit (EUR) 1.3044 1.4333 (9.0%)
Loan-to-Value ratio (%) 59.5% 57.3%
Average effective interest rate (%) 2.6% 2.6%

Property performance

During Q2 2020, the average actual occupancy of the portfolio was 96.4% (Q1 2020: 97.6%). Taking into account Duetto I and Duetto II rental guarantees, the effective occupancy rate was 96.4% (Q1 2020: 97.6%). The occupancy rate as of 30 June 2020 was 96.0% (31 March 2020: 97.4%). Although the COVID-19 pandemic had a negative impact on the occupancy rate of the portfolio as a result of some smaller tenants vacating retail premises, the Fund’s tenant base still remains strong. Occupancy rates in the office segment remain at record levels with almost fully occupied premises throughout all Baltic countries (99.9% occupancy).

The average direct property yield during Q2 2020 was 5.3% (Q1 2020: 6.7%). The net initial yield for the whole portfolio for Q2 2020 was 5.2% (Q1 2020: 6.5%). Property yields across the leisure and retail segments took the biggest hit mainly due to the COVID-19 incentives, while the office segment continued to perform well and remained largely unaffected.  The average rental rate for the whole portfolio for Q2 2020 was EUR 11.2 per sq. m.

Property name Sector Fair value1
(EUR ‘000)
NLA
(sq. m.)
Direct property yield
Q2 20202
Net initial yield
Q2 20203
Occupancy rate for
Q2 2020
Vilnius, Lithuania            
Duetto I Office 16,250 8,587 8.0% 7.3% 100.0%
Duetto II Office 18,665 8,674 7.4% 7.2% 100.0%
Europa SC Retail 39,691 16,856 1.9% 1.8% 92.8%
Domus Pro Retail Park Retail 16,170 11,247 5.8% 5.5% 97.6%
Domus Pro Office Office 7,590 4,831 7.3% 6.1% 100.0%
North Star Office 19,743 10,550 6.6% 6.8% 100.0%
Meraki Development 3,274
Total Vilnius   121,383 60,745 5.3% 5.0% 97.5%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 23,001 10,458 7.3% 7.3% 100.0%
Vainodes I Office 20,830 8,052 6.9% 7.0% 100.0%
LNK Centre Office 16,490 7,453 6.3% 6.4% 100.0%
Sky SC Retail 4,960 3,254 7.8% 8.1% 98.4%
Galerija Centrs Retail 71,277 20,022 3.6% 3.6% 86.9%
Total Riga   136,558 49,239 5.2% 5.3% 94.6%
Tallinn, Estonia            
Postimaja & CC Plaza complex Retail 30,550 9,145 3.7% 4.0% 95.6%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 14,250 8,664 4.9% 3.8% 100.0%
G4S Headquarters Office 16,790 9,179 7.9% 7.1% 100.0%
Lincona Office 16,470 10,871 8.0% 7.2% 99.4%
Pirita SC Retail 9,540 5,508 5.7% 7.2% 83.4%
Total Tallinn   87,600 43,367 5.6% 5.5% 96.8%
Total portfolio   345,541 153,351 5.3% 5.2% 96.4%
  1. Based on the latest valuation as at 30 June 2020 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000 01.04.2020-30.06.2020 01.04.2019-30.06.2019 01.01.2020-30.06.2020 01.01.2019-30.06.2019
 
Rental income 5,073 4,646 11,282 8,797
Service charge income 1,148 889 2,504 1,652
Cost of rental activities (1,603) (1,279) (3,396) (2,277)
Net rental income 4,618 4,256 10,390 8,172
Administrative expenses (634) (817) (1,523) (1,526)
Other operating income 178 186 6
Valuation losses on investment properties (15,749) (2,439) (15,753) (2,439)
Operating (loss) profit (11,587) 1,000 (6,700) 4,213
Financial income 1 1 2 3
Financial expenses (1,373) (1,077) (2,750) (1,976)
Net financing costs (1,372) (1,076) (2,748) (1,973)
         
(Loss) profit before tax (12,959) (76) (9,448) 2,240
Income tax charge 149 220 (8) 77
(Loss) profit for the period (12,810) 144 (9,456) 2,317
         
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net losses on cash flow hedges (46) (536) (224) (1,092)
Income tax relating to net gains on cash flow hedges 2 39 15 75
Other comprehensive expense, net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (44) (497) (209) (1,017)
Total comprehensive (expense) income for the period, net of tax (12,854) (353) (9,665) 1,300
         
Basic and diluted earnings per unit (EUR)   (0.11) 0.00 (0.08) 0.03

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 30.06.2020 31.12.2019
     
Non-current assets    
Investment properties 342,267 356,575
Investment property under construction 3,274 2,367
Derivative financial instruments 6 73
Other non-current assets 54 54
Total non-current assets 345,601 359,069
     
Current assets    
Trade and other receivables 3,166 1,794
Prepayments 550 301
Other current assets 353 734
Cash and cash equivalents 7,081 9,836
Total current assets 11,150 12,665
Total assets 356,751 371,734
     
Equity    
Paid in capital 138,064 138,064
Cash flow hedge reserve (1,765) (1,556)
Retained earnings 1,678 16,010
Total equity 137,977 152,518
     
Non-current liabilities    
Interest bearing loans and borrowings 205,604 205,718
Deferred tax liabilities 6,011 6,199
Derivative financial instruments 1,885 1,728
Other non-current liabilities 1,165 1,298
Total non-current liabilities 214,665 214,943
     
Current liabilities    
Interest bearing loans and borrowings 405 414
Trade and other payables 2,886 3,171
Income tax payable 181 8
Other current liabilities 637 680
Total current liabilities 4,109 4,273
Total liabilities 218,774 219,216
Total equity and liabilities 356,751 371,734

Arco Vara: Kes kontrollib üürihuvilise tausta?

Arco VaraKinnisvaraomanikud arvavad sageli, et maakleri osaluseta üürivad nad oma korteri välja kiiremini ja soodsamalt, kuna kinnisvarafirma kaudu korterit üürides tuleb tasuda korraga esimese kuu üür, tagatisraha ning maakleri vahendustasu. Nii tegutsedes võtavad nad aga enda kanda suure riski.

Üks peamine põhjus, miks korteriomanik keeldub maakleri teenusest, on lootus, et korter võetakse kiiremini üürile, kui kuulutuses on märgitud „otse omanikult” – nii on üürnikul korraga vaja tasuda väiksem summa. See võib küll tõsi olla, kuid otse omanikult soovivad korterit üürida need, kes üritavad maakleritasu pealt kokku hoida, ning need, kes mõnel isiklikul põhjusel ei taha vastata küsimustele, mida maakler kliendile taustauuring käigus esitab. Nii ongi võimalik, et korteriomanik leiab üürniku nädala või kuuga, kuid kas ta saab ka kindel olla, et see üürnik on hoolas, distsiplineeritud ning hakkab õigeaegselt üüri tasuma?

Viimast ei saa küll keegi garanteerida, ka mitte maakler, kuid kogenud maakler on hea inimestetundja. Aastaid kinnisvaraturul tegutsenud ja iga päev erinevate inimestega kokku puutuv maakler saab siin olla suureks abiks. Tulevase üürnikuga suheldes saab maakler infot, mis võimaldab hinnata inimese maksevõimekust, samuti saab maakler teha täiendavaid päringuid, kasutades nii avalikke ja riiklikke registreid kui ka erasektori krediidi- ja võlgnikeregistreid. Ühtlasi kontrollib maakler isikut tõendavaid dokumente ning koostab üürilepingu. Teiselt poolt kõneleb see, kui üürnik on valmis maakleriga koostööd tegema, tema tõsimeelsusest ja maksevõimest. Just selliseid üürnikke tahavadki ju oma kortereid väljaüürivad omanikud, kas pole nii? Maakleri abiga saad kindlustunde, et sinu kinnisvara läheb usaldusväärse ning maksejõulise üürniku kasutusse ning kogu protsess sujub tõrgeteta.

Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Kuid praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise. Seda toetab ka meie kohtusüsteem ja tarbijakaitse. See tuleneb sellest, et suurem osa kortereid üüritakse lühikeseks perioodiks, alla kaheks aastaks. Et tasuda maakleritasu, peaks omanik teenima üürist piisavalt tulu, et üürile andmine ära tasuks.

Korteri üürileandmisel tuleb tasuda esmalt kuulutuse lisamise eest kinnisvaraportaalidesse. Kliendid kasutavad enim portaali kv.ee, kus ühe kuulutuse aktiivsena hoidmise eest tuleb tasuda umbes 20 eurot kuus. Kui tellida kuulutusele mõni lisatasemeteenus, on tasutav summa suurem. Enda oskuste või vahendite puudumisel tuleb tasuda fotograafile kinnisvara piltide eest – suurusjärk algab 50 eurost. Veel tuleb vormistada juriidiliselt korrektne üürileping ning kinnisvara üleandmisel vastuvõtmise-üleandmise akt, kus fikseeritakse mõõdikute näidud ning kinnisvara ja sissejäävate esemete täpne seisukord – et üürilepingu lõppemisel välistada segadust. Nende lepingute eest tuleb tasuda kas kinnisvarabüroole või juristile. Ka registritest üürniku tausta kohta tehtavad päringud on tasulised. Päeva lõpuks teeb maakler selle töö korteriomaniku eest ära ning vahenduse eest tasub üürnik.

Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäiretega üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhjasid, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes võivad kokkulepped minna seadusega vastuollu ega ole siis vettpidavad. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.

Arco Vara: Üüriturg on sügishooaja ja teise laine ootuses ettearvamatu

Arco VaraÜüripakkumiste arvu valdav kasv jäi juba enne koroonakriisi aegsesse perioodi 2019. aasta lõppu ja 2020. aasta vahetusse algusesse. Võrreldes 2019. aasta keskpaigaga on täna Tallinnas pakkumisel ligi 100% võrra enam üürikortereid, kuid võrreldes 2020. aasta märtsiga ligi 40% võrra enam pakkumisi. Teisisõnu, koroonakriis pelgalt võimendas seni negatiivselt aset leidnud muutusi, mitte otseselt ei loonud neid. Lühiajalise majutuse äri läks suhteliselt konkurentsitihedaks juba 2019. aastal, mille järgselt talvise perioodi tulekul hakkas sealt suur hulk kortereid pikaajalistesse pakkumistesse siirduma juba enne koroonapandeemia esilekerkimist. Hiljaagne järsk üüripakkumiste arvu kasv leidis aset märtsi ja aprilli vältel, mille järgselt üüripakkumiste arv on suurenenud aga edasiselt suhteliselt tagasihoidlikult, olles juulikuus juba väiksem kui veel juunis.

Koroonakriisil on üüriturule olnud sealjuures negatiivset mõju nii mitmestki asjaolust tulenevalt – esiteks lahkusid nii Tallinna kui ka Tartu näitel üliõpilased koheselt eriolukorra kehtestamise aegselt üürikorteritest tagasi vanemate juurde, teiseks on järk-järgult kadunud osa võõrtööjõust just magalapiirkondade 3-toalistest korteritest ning kuna arvestatav hulk tööealisest elanikkonnast on olnud seni Töötukassa toetusmeetmetel, on nende tarbijakindlus elukoha vahetamiseks (sh vajadusel üürikorteri vahetamiseks) tunduvalt kehvem kui veel aasta alguses, mis on üürikorterite likviidsust veelgi vähendanud. Üüripakkumiste arvu kasvu osas paistab protsentuaalsete muutustena viimaste kuude vältel esile just Lasnamäe linnaosa, kus on Tallinna linnaosade lõikes teadupoolest ka kõige madalam keskmine sissetulek.

Erinevate kinnisvaraportaalide andmeil on Tallinna linna keskmine üüriruutmeetri hind ~ 11 €/m2 tasemel, mis on hetkel võrreldes 2020. aasta veebruariga 11% ja võrreldes 2019. aasta märtsiga 4% võrra madalamal. Hinnataseme langust on olnud sealjuures täheldada ennekõike eksklusiivsemate varade puhul ning seda eeskätt Vanalinna asumis ja Kesklinnas tervikuna. 1- ja 2-toalised korterid on hinnataseme languse osas näidanud tunduvalt tasakaalukamaid muutusi, kuid kuna viimastel aastatel on tehtud laialdaselt investeeringuid näiteks just mikrokorterite segmenti, siis teatud Tallinna piirkondades on ka selliste korterite osas üürihindades üsna kiirelt mõnevõrra allapoole tuldud.

Mikrokorterid üldiselt on siiski suhteliselt kriisikindel kaubagrupp, sest majanduslike olude halvenedes siirduvad inimesed sissetuleku vähenedes ja/või raha kokkuhoiu mõttes ajutiselt kõige odavamatele elamispindadele, mis kriisi vältel tagab mikrokorterite osas küll üsna kõrge üürnike voolavuse ehk nende pideva vahetumise, kuid üldplaanis vakants püsib madalam kui üüriturul tervikuna. Majanduskriisid soodustavad ääremaastumist ning seega väikelinnade tühjaks kolimist eeskätt Tallinna, suur hulk sellistest sisserändajatest kolib aga esmalt ajutiselt just mikrokorterisse.

Üldplaanis võib väita, et keskmiselt on üürihinnad Tallinnas seni langenud 10 kuni 15 protsendi vahemikus, eksklusiivsemate ja rohkematoaliste korterite osas aga piirkonniti isegi üle 30 protsendi. Üürihindade langus on juunikuust peatunud, kuna pakkumiste arvu kasv on aeglustunud, eriolukord on lõppenud ning välisturism koos siseturismiga on mõnevõrra hoogustunud, toetades sealjuures koos hotellide laiapõhjalise renoveerimisega ja välismaale reisimise piirangutega ka lühiajalise majutuse turgu. Augusti vältel täheldame tõenäoliselt ennekõike ülikoolidesse astujate tõttu 1- ja 2-toaliste kvaliteetsema siseviimistlusega üürikorterite osas mõningast hinnataseme kasvu, mis on aga iga-aastane ning seetõttu pelgalt hooajaline nähtus.

Üürihindade edasine käik sõltub suuresti sellest, kui suures mahus jätkab müügipakkumiste arv kasvamist ning kui pikaks kinnisvarade müügiperioodid edasiselt venivad ning lisaks muidugi sellest, kas koroonaviiruse teine laine toob kaasa ka arvestatavaid üüriturgu negatiivselt mõjutavaid muudatusi. Lisaks, kui senised tööpuuduse kasvu prognoosid osutuvad vähemalt osaliselt tõeseks, võib septembrist oodata eeskätt magalapiirkondades üürilepingute lõpetamist ning üüripakkumiste arvu edasist kasvu. Tänased probleemid nii teenindus- kui ka tööstussektoris avalduvad kaudselt kinnisvaraturul mõningase viitajaga eeskätt magalapiirkondades. 2020. aasta kevadise eriolukorra aegselt võis Tallinna elanike arvu osas sissekirjutuste vähenemist täheldada samuti just magalapiirkondades, mille tõenäoliseks põhjuseks olid just väga kiired negatiivsed muutused tööturul. Viimaste nädalate vältel püsis Eestis tööpuudus pidevalt 7,9% tasemel, kuid kriisist taastumise ja hooajaliste tegurite taustal on hetkel tööpuudus olenemata negatiivsetest prognoosidest hoopis alanenud, olles käesoleva artikli kirjutamise hetkel 7,8% juures.

Statistikaamet: Kaupade eksport taastus eelmise aasta tasemele

StatistikaametStatistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.

Eestist eksporditi ja siia imporditi juunis kaupu jooksevhindades võrdselt 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 11 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 97 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul taastus kaupade eksport juunis pärast ülemaailmsest pandeemiast tingitud järsku langust eelmise aasta tasemele. „Ekspordi taastumist toetasid enim puidu- ja metallitööstused. Teise kvartali kaubavahetust tervikuna mõjutas kõige rohkem transpordivahendite ja mineraalsete toodete ekspordi ning impordi vähenemine. Riikide arvestuses vähenes kaupade eksport kõige enam Hollandi ja USA suunal ning sissevedu enim Rootsist ja Leedust,“ lisas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner juunis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport suurenes enim Austraaliasse (41 miljonit eurot) ja Saudi Araabiasse (22 miljonit eurot). Mõlemasse riiki veeti mullusega võrreldes enam mineraalseid tooteid nagu mootorikütus ja õli. Enim vähenes eksport USAsse (42 miljonit eurot) ja Taani (34 miljonit eurot). USAsse viidi mullusega võrreldes vähem elektriseadmeid ja Taani eksport vähenes peamiselt põlevkivikütteõli arvelt.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes eelmise aasta juuniga kasvas 10 miljoni euro väärtuses nii puidu ja puittoodete kui ka metalli ja metalltoodete väljavedu. Kõige enam ehk 30 miljoni euro väärtuses vähenes transpordivahendite väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% ja reeksport kasvas 3%. Enim vähenes Eesti päritolu kütuste väljavedu.

Kaupu imporditi juunis kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (37 miljonit eurot) ja Leedust (34 miljonit eurot). Rootsist vähenes kõige rohkem elektriseadmete ja transpordivahendite ning Leedust mineraalsete toodete sissevedu. Kaupade import kasvas enim Hiinast (19 miljonit eurot), kust toodi rohkem elektriseadmeid ja kaitsevahendeid.

Kaupadest toodi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige enam vähenes mineraalsete toodete ja transpordivahendite sissevedu ning kasvas väärismetallide import.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
KOKKU 7 306 6 671 -9 8 039 7 114 -12 -733 -443
jaanuar 1 158 1 147 -1 1 278 1 162 -9 -120 -15
veebruar 1 163 1 090 -6 1 251 1 209 -3 -88 -118
märts 1 238 1 238 0 1 405 1 385 -1 -166 -147
I kvartal 3 559 3 475 -2 3 933 3 756 -5 -374 -280
aprill 1 239 1 023 -17 1 389 1 088 -22 -150 -66
mai 1 334 1 005 -25 1 434 1 092 -24 -100 -86
juuni 1 174 1 168 0 1 282 1 178 -8 -108 -11
II kvartal 3 747 3 196 -15 4 105 3 358 -18 -358 -162
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1168 100 0 KOKKU 1178 100 -8
EL-27 788 68 -8 EL-27 907 77 -11
Euroala 19 riiki 538 46 -8 Euroala 19 riiki 661 56 -10
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 380 32 18 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 272 23 1
1. Soome 189 16 1 Soome 161 14 -5
2. Rootsi 156 13 12 Saksamaa 120 10 -5
3. Läti 112 10 2 Läti 112 9 0
4. Saksamaa 70 6 1 Venemaa 102 9 -5
5. Venemaa 68 6 6 Rootsi 102 9 -27
6. Leedu 65 6 -17 Leedu 97 8 -26
7. USA 49 4 -46 Poola 85 7 2
8. Austraalia 44 4 Hiina 57 5 51
9. Norra 40 3 8 Holland 47 4 -11
10. Poola 37 3 26 Itaalia 35 3 8
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuni 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1 168 100 0 1 178 100 -8 -11
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 105 9 8 138 12 4 -33
Mineraalsed tooted (V) 141 12 -4 135 11 -19 5
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 60 5 -1 101 8 -1 -42
Kummi- ja plasttooted (VII) 38 3 10 68 6 -3 -30
Puit ja puittooted (IX) 127 11 9 47 4 0 81
Paber ja pabertooted (X) 25 2 2 21 2 0 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 28 2 -8 47 4 3 -19
Metall ja metalltooted (XV) 101 8 11 108 9 -8 -8
Mehaanilised masinad (84) 103 9 7 127 11 -5 -25
Elektriseadmed (85) 183 16 -3 152 13 -4 31
Transpordivahendid (XVII) 78 7 -28 108 9 -38 -31
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 4 13 36 3 14 7
Mitmesugused tööstustooted (XX) 91 8 -8 32 3 1 60
Muu 46 4 8 57 5 21 -11

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!