Arco Vara: Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: detsember 2020

Arco VaraNüüdseks juba möödunud aasta detsembris tehti Eesti korteriturul kokku 2007 ostu-müügitehingut. Võrreldes novembriga võis sealjuures täheldada ligi 10%-list tehingute arvu vähenemist, mille kõrval aga turuaktiivsus suurenes võrreldes 2019. aasta detsembriga 5,7% võrra. Olenemata tervishoiukriisi süvenemisest jätkus aastases võrdluses turuaktiivsuse kasv, kuid seda on jätkuvalt vedanud eeskätt uute korteritega tehtud tehingud Eesti kolmes suuremas keskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tallinnas kasvas sealjuures tehingute arv võrreldes aastatagusega 13%, Tartus 30% ja Pärnus koguni 72% võrra.

Tehtud tehingute osas kujunes Eesti korteriturul mediaanhinnaks 1685 €/m2, mida oli 7,6% rohkem kui 2019. aasta viimasel kuul ning 7,7% enam kui veel 2020. aasta novembris. Võrreldes 2019. kui ka 2018. aasta detsembriga on hinnakasv kiirenenud, kuid selle põhjuseks on olnud eeskätt jällegi Tallinna, Pärnu ja Tartu uute korterite tehingute osakaalu suurenemine kogu Eesti korteriturul, mitte niivõrd korteriturul aset leidev laiapõhjaline hinnakasv. Lisaks, uute korteritega tehtud tehingud on hakanud alates 2019. aastast üle-Eestiliselt kasvanud ehitusaktiivsuse tõttu sagenema ka mitmetes Eesti väikelinnades. Eesti väikelinnad on koroonapandeemia taustal jäänud suuresti näiteks Tallinnas aset leidvatest muutustest mõjutamata, sest ka n-ö koroonahaigeid on sellistes piirkondades olnud seni võrdlemisi vähe ning mingisugusest tervishoiukriisist kui sellisest ei ole saanud õnneks enamikes sellistes linnades rääkida.

Võrreldes novembriga oli detsembris Eestis korteritehingute arvu vähenemine täiesti ootuspärane, sest detsembris oli tunduvalt vähem tööpäevi ning pühade meeleolus on tüüpiline, et kinnisvara ostumõtted pannakse ajutiselt pausile. Lisaks, kuna 2020. aasta I pooles jäeti koroonakriisiga kaasnevas „meeltesegaduses“ hulgaliselt potentsiaalseid ostuotsuseid realiseerimata, on neid siiski tehtud võrdlemisi aktiivselt just sügiskuudel, mille järgselt peaks ajutiselt suurenenud nõudlus taas stabiliseeruma.

Võrreldes sügiseste kuudega jätkub turuaktiivsuse langus ka lähikuudel, kuid seda eeskätt hooajaliste tegurite taustal, mil talvine periood on elamispindade turul Eestis iga-aastaselt kõige madalama aktiivsusega. Korteri- ja elamuturul hakkab turuaktiivsus taas tugevamalt kasvama kevadel, mis peaks üldplaanis ühtima hetkeseisuga ka koroonapandeemia võimaliku lõpusirgega, hoides olenemata tööpuuduse suurenemisest 2021. aasta puhul kinnisvaraturu osas ootused suhteliselt optimistlikuna.

Tööpuudus on siiski viimase kuu aja jooksul kasvanud kartustäratavalt kiiresti. Kui veel mõni päev enne jõule oli Eestis tööpuudus 8,1%, siis käesoleva artikli kirjutamise hetkel (06.01) on pelgalt kaks nädalat hiljem tööpuudus juba 8,5% tasemel. Et olukorda mõnevõrra laiemalt illustreerida, peaks siinkohal võibolla välja tooma, et tööpuudus oli 2020. aasta 6. jaanuaril 5,3% tasemel. Tööpuudus on seni siiski suurenenud peamiselt tegevusvaldkondades, mis on olnud koroonapiirangutest kõige tugevamalt mõjutatud. On ilmselge, et hooajaliselt kõige madalama nõudluse perioodil ei ole koroonapiirangute aegselt paljudel ettevõtjatel mõtet pidada ei söögikohti ega hotelle, mistõttu on praegused negatiivsed trendid tööturul täiesti loomulikud.

Teenindussektoris töötavad isikud osalevad igapäevaselt kinnisvaraturul eeskätt ehituslikult vanemate elamispindade ostu-müügi- ja üüriturul. Väljaspool nõukogudeaegsete paneelelamute korterite turusegmenti ei võinud seetõttu ka 2020. aasta vältel Eesti suuremates keskustes olulist hinnataseme muutust täheldada. Teisisõnu, seni töötuks jäänud isikud ei ole paraku olnud need, kes igapäevaselt kinnisvaraturul osaleksid, mistõttu nende töötuks jäämine, sissetulekute vähenemine kui ka kindlustunde halvenemine ei ole Eestis tervikuna elamispindade turgu kuigi oluliselt mõjutanud. 2020. aasta detsembris olid näiteks Tallinnas 1960ndatel ehitatud tüüpkorterid 5,9% võrra odavamad kui veel 2020. aasta märtsis ning 1980ndatel ehitatud korterid 3,3% võrra odavamad. Sellistel isikutel on mõnes mõttes 2020. aastal vedanud, sest nende poolt üüritavad korterid said koroonakriisi tõttu samuti üürihindades pihta, mis on võimaldanud vähemalt oma igakuiseid kulutusi mõnevõrra kontrolli all hoida.

Tööpuuduse edasisel suurenemisel hakkame aga tõenäoliselt täheldama olukorda, kus seeläbi avalduv negatiivne mõju võib mõningase viitajaga siiski kanduda kinnisvaraturule ka laiemalt. Eesti Panga detsembrikuise prognoosi alusel on 2021. aastal oodata tööpuuduse kasvu 10% tasemele. Kõikidest eluasemelaenudest moodustasid 2020. aastal kahepeale võetud laenud keskmiselt 45% ning mida kõrgemaks läheb tööpuudus, seda suuremaks kujuneb risk, et mitmete leibkondade ostu- kui ka laenuvõimekus saab siiski kasvõi ajutiselt kannatada ning nende võimalik kinnisvara ostusoov lükkub edasi. Teisisõnu, tööturu arengutrende analüüsides ei saa hetkel 2021. aasta I poole osas elamispindade järgse nõudluse suurenemist prognoosida, mistõttu järelturuaktiivsus peaks eelduslikult korteriturul mõnevõrra alanema.

Ligi 12 000 isikut on juba teatanud, et soovivad II sambast raha esimesel võimalusel välja võtta ning neist arvestatav osa on küsitluste teel avaldanud, et soovivad vabanevat raha kasutada kinnisvara ostu sissemaksus. Ma ei hakka siinkohal arvamust avaldama, kas see on nüüd mõistlik tegu või mitte, kuid minugipoolest tulge aga ostke, see on kasulik nii mulle kui mu klientidele ning kui te leiate, et ka teile, siis on ju lõppkokkuvõttes kõik positiivne (v.a kui ma pean sulle tulevikus pensioni maksma hakkama ja kõrgemat maksukoormust taluma, aga viimane on praeguseid arengutrende arvestades nagunii garanteeritud). Taoliste isikute sisenemine kinnisvaraturule võib tulevatel aastatel järelturuaktiivsust arvestatavalt mõjutada, seda eeskätt madalama hinnaga varade osas, kus hinnakasv on viimastel aastatel niigi olnud turu keskmisest kiirem. Sealjuures jääb järelejäänud tarbijakäitumise kontrollimine krediidiasutuste õlule, kel on võimalik taoliste sissemaksete osas mõningaid piiranguid rakendada. Arvestades aga näiteks LHV ja Coop Panga suurejoonelisi eluasemelaenude turu vallutamise plaane, siis tundub takistuste tegemine siiski väheusutav.

Elamuturul võib järelturul tehingute arv samuti alaneda, kuid seda peamiselt madalamahinnaliste varade osas hajusama asustusega piirkondades. Elamuturg näitas 2020. aastal viimaste aastate tugevaimat kasvu, saavutades kogu senise kasvutsükli vältel kõrgeima turuaktiivsuse taseme nii Tartu- kui ka Harjumaal. Paralleelselt võis elamuturul täheldada 2020. aasta oluliselt kõrgemat ehitusaktiivsust kui varasemalt, seda eriti üksikelamute lõikes. Peamiselt on aga üksikelamuid ehitatud omakasutusse. Spekulatiivsel eesmärgil rajatud elamute pakkumine on küll suurenenud, kuid seda kogu ehitusaktiivsuse kasvu arvestades suhteliselt vähesel määral. 2020. aastal jõudsalt kasvanud üksikelamute püstitamine on siiski peamiselt aastate 2017 – 2019 tulemus, mille vältel kiire majanduskasvuga periood võimaldas hulgalistel isikutel soetada elamu püstitamiseks sobilik maa ning teha ettevalmistused laenu taotlemiseks ja elamu projekteerimiseks.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2010 – 2020

Kõrgema hinnaklassi kinnisvara, sh uusehitiste korterite, müüki ei tohiks tööpuuduse suurenemine kuigi olulisel määral vähemalt palgatöötajate osas mõjutada, kuid sarnaselt 2020. aastale on siiski lähikuudel oodata ka vastavas turusegmendis ettevõtjatest ostjate vähenemist. Seda seetõttu, et hetkel töötajaid koondavate ettevõtjate kindlustunne on nõrgenenud ning neil on küll kapitali, et kinnisvara soetada, kuid selliste ostude vajadus on ajutiselt tahaplaanile langenud. Analüüsides erinevate hinnaklasside lõikes nii korteri- kui ka elamuturgu, siis võis 2020. aastal täheldada mõningast hinnalangust just kõige madalamate ja kõige kõrgemate hindadega varade osas, keskpärased tooted püsisid kas analoogsete hindadega nagu aasta tagasi või peegeldasid jätkuvat hinnakasvu. Seda kõike seetõttu, et keskmine eestlasest tarbija ei ole 2020. aasta vältel koroonapandeemiaga kaasnevatest majanduslikest ega sotsiaalsetest negatiivsetest mõjudest mõjutada saanud. Kõrgemahinnaliste uute korterite turul on seda põhjustanud jätkuvalt ka asjaolu, et näiteks Tallinnas Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonnas on jätkuvalt väga suures mahus n-ö eksklusiivsemaid pakkumisi, mille osas ostjaid napib juba 2018. aastast.

Üldplaanis on siiski pakkumine 2020. aasta keskpaigast taas järjepidevalt vähenenud. Isegi kui koroonakriis peaks ajutiselt süvenema, mis võib näiteks riikliku eriolukorraga kaasa tuua ka taaskordse märkimisväärse likviidsuse vähenemise kinnisvaraturul, on potentsiaal hindade languseks tänases turusituatsioonis suhteliselt vähene. Järelturupakkumisi on nii Tallinnas kui ka teistes Eesti piirkondades vähem kui aasta tagasi (v.a mõned n-ö magalate piirkonnad), mis survestab hinnakasvu jätkumist, kuid takistab samaaegselt turuaktiivsuse edasiste tipptasemete saavutamist. Laulva revolutsiooni perioodil sündinud isikute poolt moodustatavate leibkondade kasv on kinnisvaraturu potentsiaalsete ostjate järjepideva suurenemise mõistes küll lõppenud, kuid jätkuva ääremaastumise tõttu Eestis linnastumine jätkub ning madalate intresside keskkonnas ja järjest konkurentsitihedamaks muutuvas pangandussektoris ei ole eluasemelaenude pakkumise ega laenuraha hinna osas lähitulevikus negatiivseid muutusi oodata.

Laialdaselt pakutav, hästi kättesaadav ja odav laenuraha jääb ekspansiivse rahapoliitika taustal erinevate varade, sh ka kinnisvarade, hinnakasvu lähitulevikus tugevalt toetama. Euribor on madalamal kui kunagi varem ning vaadates senist riikide valitsuste koroonakriisi sekkumise käekirja, siis mida rohkem viirus levib, seda rohkem on survet kinnisvarade ja väärtpaberite hinnakasvuks. 2020. aasta tegi jõukatest isikutest veelgi jõukamad ning kuigi kinnisvarade taustal ei ole see veel oluliselt silma hakanud, ei jää see siiski kinnisvaraturu madala efektiivsuse tõttu tulemata. Eesti jätkab perspektiivis majanduskasvu saatel pidevat arengut, mida kinnisvaraturul jäävad saatma lisaks kasvavatele hindadele alanevad tootlusmäärad ning suurenev institutsionaalsete varahaldajate osalemine turul.

Tagantjärgi võib öelda, et 2020. aasta II pool oli kinnisvaraturul oluliselt positiivsem kui oleks ka ilma koroonata saanud veel 2020. aasta alguses oodata. 2020. aasta II pooles tehti Eesti korteriturul 27% võrra enam tehinguid kui aasta I pooles ning 1,7% võrra enam tehinguid kui 2019. aasta II pooles, mille juures 2020. aasta IV kvartalis kasvas turuaktiivsus võrreldes aastatagusega 9,0%. Turg on siiski nii vahendus- kui ka hindamisteenuse osas muutunud oluliselt konkurentsitihedamaks ning mitmed kinnisvarabürood üritavad aktiivselt laieneda, mis pakkumiste vähenemise taustal survestab vahendusteenuste hindu tõenäoliselt alanema ja teenuste kvaliteeti tõstma, mida üheskoos võib siiski elujõulise konkurentsi nimel pidada igati tervitatavaks. Soovin nii konkurentidele, klientidele kui ka lugejatele siinkohal igati edukat eesolevat aastat ning jätkame igakuiselt kinnisvaraturu aktuaalsetel teemadel arutamist ka tulevikus, nägemiseni!

Pro Kapital: Noteerimisprospekt

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) emiteeris 9 685 426,80 euro väärtuses tagamata, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga mittekonverteeritavaid võlakirju EUR 8.00 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 20-2024 ISIN-iga EE3300001676 (edaspidi nimetatud Võlakirjad), lunastustähtajaga 31. oktoober 2024. Pro Kapital annab teada, et avaldab täna, 19. jaanuaril 2021, võlakirjade noteerimisprospekti ja on taotlenud võlakirjade kauplemisele lubamist Nasdaq OMX Tallinna võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapital teavitas 22. mail 2020, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 21. mail 2020 kiita heaks Võlakirjade emiteerimise. Võlakirjad emiteeriti kolmes osas: (1) 03. augustil 2020 emiteeris Pro Kapital 2 925 641 Võlakirja nominaalväärtuses 8 191 794,80 eurot; (2) 27. novembril 2020 emiteeris Pro Kapital 187 502 Võlakirja nominaalväärtuses 525 005,60 eurot; ja (3) 15. jaanuaril 2021 emiteeris Pro Kapital 345 938 Võlakirja nominaalväärtuses 968 626,40 eurot. Kokku emiteeriti 3 459 081 Võlakirja nominaalväärtuses 9 685 426,80 eurot.

15. jaanuaril 2021 tühistati kolmandal märkimisperioodil Võlakirjade eest sissemaksena kasutatud Pro Kapitali konverteeritavad vahetusvõlakirjad järgmiselt: tühistati 315 309 PKG1 võlakirja ja 30 629 PKG7 võlakirja.

Pro Kapital on esitanud avalduse võlakirjade 20-2024 kauplemisele lubamiseks Nasdaq OMX Tallinn võlakirjade nimekirjas ja eeldatavalt on esimene kauplemispäev 27. jaanuaril 2021. Sellega seoses on Pro Kapital koostanud noteerimisprospekti ja selle on 19. jaanuaril 2021 heaks kiitnud Eesti Finantsinspektsioon. Prospekt avalikustatakse Pro Kapitali kodulehel (www.prokapital.com) ja Eesti Finantsinspektsiooni kodulehel (www.fi.ee).

Merko Ehitus: Uue korteriarendusprojekti käivitamine Noblessneri sadamalinnakus

Merko EhitusASi Merko Ehitus Eesti ja ASi BLRT Grupp ühisettevõte Kodusadam OÜ on otsustanud käivitada Noblessneri sadamalinnakus uue kinnisvaraarendusprojekti, mis hõlmab kokku viit kortermaja 161 korteri ja 14 äripinnaga (merko.ee/vesilennuki).

Esimeses etapis valmib 2023. aasta alguses Noblessneri jahisadama kõrval aadressil Vesilennuki 18/1 ja Vesilennuki 18/2 kaks kortermaja kokku 60 korteri ja kuue äripinnaga. Merevaadete ja avarate rõdudega B-energiaklassiga hooned on projekteerinud KOKO arhitektid ja sisearhitektuuri on loonud KAOS Arhitektid. Korterite suurused jäävad vahemikku 33–377 ruutmeetrit ning ruutmeetrihinnad algavad 3520 eurost. Parkimiskohad asuvad maa-alusel korrusel, haljastatud hoovialadel on mänguväljakud ja vaba aja veetmise alad.

Väärika ajalooga Noblessner (noblessner.ee) on kujundatud kaasaegseks elukeskkonnaks, kus elamute ümber on terviklik linnaruum väljakute, pargialade, mereäärse promenaadi ja kvaliteetsete vaba aja veetmise võimalustega. Merko ja BLRT koostöö esimese projektina valmis 2019. aastal Staapli tänavale neli kortermaja 198 korteri ning 17 büroo-, toitlustus- ja kaubanduspinnaga.

Noblessneri korteriarendusprojekte arendab 2014. aasta detsembris loodud ühisettevõte Kodusadam OÜ. AS Merko Ehitus Eesti ning AS BLRT Grupp omavad kumbki sellest 50%.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ja elamuehituse töid. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Veebikoolitus “Kuidas korteriühistu võlglastega hakkama saada” toimub 02/02/2021

Koolitus “Kuidas korteriühistu võlgastega hakkama saada” toimub 02/02/2021 Tallinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“ on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõigile korteriomanikele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“ annab sulle:

  • ülevaate, milliseid võlgnevusi on võimalik sisse nõuda ja millise aja jooksul seda teha saab;
  • milliseid meetmeid võib korteriühistu võlgniku suhtes rakendada;
  • kuidas võlgnevus sisse nõuda;
  • mida tähendab korteriühistu pandiõigus.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 02/02/2021 kell 17.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital is publishing a listing prospectus and has applied for admission to trading of its nonconvertible bonds 20-2024 on Nasdaq OMX Tallinn bond list

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) has issued EUR 9,685,426.80 unsecured, callable, fixed rate non-convertible bonds EUR 8.00 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 20-2024 with ISIN EE3300001676 (herein Bonds) with maturity on 31 October 2024. Pro Kapital announces that it will publish a listing prospectus in respect of these Bonds today, on 19 January 2021 and has already applied for admission to trading the Bonds on Nasdaq OMX Tallinn’s bond list.

Pro Kapital informed on 22 May 2020 that the Supervisory Council of Pro Kapital has on 21 May 2020 decided to approve the issue of the Bonds. The Bonds were issued in three tranches: (1) on 03 August 2020 Pro Kapital issued 2,925,641 bonds with issue value of 8,191,794.80 euros; (2) on 27 November 2020 Pro Kapital issued 187,502 Bonds with issue value of 525,005.60 euros; and (3) on 15 January 2021 Pro Kapital issued 345,938 Bonds with issue value of 968,626.40 euros. 3,459,081 Bonds have been issued with total issue value of 9,685,426.80 euros.

On 15 January 2021, Pro Kapital respectively cancelled Pro Kapital’s convertible bonds used as payment for the Bonds in the third tranche as follows: 315,309 PKG1 convertible bonds and 30,629 PKG7 convertible bonds were cancelled.

Pro Kapital has applied for admission to trading of its 20-2024 Bonds on the bond list of Nasdaq OMX Tallinn and the first day of trading is expected to be on or about 27 January 2021. In connection with this, Pro Kapital has prepared a listing prospectus that has been approved by the Estonian Financial Supervisory Authority on 19 January 2021. The prospectus will be available through Pro Kapital’s website (www.prokapital.com) and the Estonian Financial Supervisory Authority’s website (www.fi.ee).

Statistika: 2020. a Eesti korteritehingute keskmine hind oli 1412 €/m²

Tõnu Toompark2020. a Eesti korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 1412 €/m². Tallinna korterid vahetasid 2020. a omaniku keskmiselt hinnaga 2109 €/m². Võrreldes aasta varasemaga kasvas Eesti korteritehingute keskmine hind 7,6% ja Tallinnas 6,6%.

Eestis väljaspool Tallinna linna oli korteritehingute keskmine hind 2020. a 934 €/m² ehk eelmisest aastast isegi 13,1% rohkem.

Korterite keskmise hinna kasvu taga on jätkuvalt muutused tehingute struktuuris. Muutunud on tehingus olnud korterite jagunemine uuemate ja vanemate korterite vahel. See näitab meile korterite hinnatõusu pisut kõrgemana, kui on korterite keskmise väärtuse kerkimine.

Nagu näha ei ole koroona keskmise tehingute hinna kõverasse mitte mingit märki jätnud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Merko Ehitus: Launch of a new residential development project in Noblessner seafront quarter

Merko EhitusKodusadam OÜ, a joint venture of AS Merko Ehitus Eesti and AS BLRT Grupp, has decided to launch a new real estate development project (merko.ee/vesilennuki) in Noblessner seafront quarter, which comprises in total of five residential buildings with 161 apartments and 14 commercial premises.

The first stage includes two residential buildings with 60 apartments and 6 commercial premises next to the Noblessner Marina at Vesilennuki 18/1 and Vesilennuki 18/2, which are to be completed in the beginning of 2023. The buildings with sea views, large balconies and energy class B rating have been designed by KOKO architects and the interior architecture has been created by KAOS Architects. The size of the apartments ranges between 33–377 square metres and the price per square metre starts from 3,520 euros. Parking spaces will be located on an underground floor, there will be playgrounds and recreational areas in the landscaped courtyards.

Noblessner (noblessner.ee), a city district with a dignified history, has been designed to a contemporary living environment, where the residential buildings are surrounded by integrated urban space with squares, park areas, a seaside promenade and high quality recreational facilities. As the first co-operation project between Merko and BLRT, four residential buildings with 198 apartments and 17 office, catering and retail premises were completed in 2019 on Staapli street.

Residential projects in Noblessner are being developed by Kodusadam OÜ, a joint venture, established in December 2014. AS Merko Ehitus Eesti and BLRT Grupp AS both own 50% of the company.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is Estonian leading construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering, road, electrical and residential construction. To ensure the best quality and convenience for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Additional information: Mr. Jaan Mäe, Member of the Management Board of Merko Ehitus Eesti, phone +372 680 5102.

1Partner: Kuidas on Tallinna korterite hinnad kõrgemad kui kunagi varem

1PartnerDetsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2264 eurot, mis on ajaloo kalleim tase. 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter selgitab, kuidas Covid-19 on vastupidiselt mõnedele kevadistele prognoosidele hoopis korterite nõudlust ning hindasid tõstnud.

Martin Vahteri sõnul lubasid mitmed kinnisvarasektori esindajad kevadel oma lõputunnistuse ja mütsi ära süüa kui hinnad sügiseks ei
kuku, kuid midagi sellist ei juhtunud.

„Kevadel pandi paariks kuuks tuled kustu, aga pikemas plaanis kinnisvaraturg koroonast kannatada ei saanud. Viimased neli kuud tehti
tehinguid isegi varasemast aastast rohkem ning hindadesse jõudis tavapärane inflatsiooniga kaasnev kallinemine,“ rääkis Vahter.

„Enamus majandussektorites on palgad säilinud ning Covid-19 mõjutab vaid üksikuid valdkondi, mis kinni pandi. Majanduseksperdid
prognoosivad selleks aastaks tõusu, mis annab inimestel kindlustunnet juurde,“ ütles Vahter.

„Tegelikult on Covid-19 osaliselt isegi kinnisvaraturgu elavdanud. Igapäeva perspektiivis pole inimestel koduga tegelemiseks kunagi nii
palju vaba aega olnud. Kui reisima või ööklubisse ei saa, siis jääb ka veidi rohkem raha üle. Praegu on näiteks vaba maalrit või remondimeest
keeruline leida. Ning ka kinnisvarakuulutuste vaatamisstatistika näitab kõrgeid numbreid,“ sõnas 1Partneri juht.

Martin Vahteri kinnitusel tabab koroona negatiivne mõju pigem maakohti ning kiirendab linnastumist. „See omakorda tõstab Tallinnas ja paaris teises tõmbekeskuses nõudlust ning ka hindasid,“ lisas Vahter.

„Eesti pank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 2,9 protsenti ning kuna ka laenamine on odav, palgad paistavad püsivat, siis on
tänavuseks aastaks vähemalt Tallinnas oodata kerget kinnisvara hinnatõusu,“ prognoosis Vahter.

Domus Kinnisvara: Detsember 2020 ülevaade

Domus KinnisvaraSarnaselt 2019. aasta detsembrile oli ka 2020. aasta viimane kuu Tallinna uute korterite turul väga aktiivne ning lausa üle 40% müüdud korteritest olid uued. Sama trend oli ka Tartus ja Pärnus. Kogu aasta lõikes korterite müügitehingute arv võrreldes 2019. aastaga siiski langes, samas keskmine hind ja uute korterite müügitehingute arv jätkas tõusu. Seega võib oletada, et järelturukorterite müügitulemused said koroonakriisist tingituna mõnevõrra mõjutatud.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2020. aasta detsembris Eestis kokku 4943 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 432 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis novembriga võrreldes 2% ja eelmise aasta detsembriga võrreldes 27%. Möödunud aasta detsembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 18% kõrgem.

Korterite müügitehingute arv Eestis langes detsembris 7%, olles 17% kõrgem 2019. aasta sama perioodi müügitulemustest. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest detsembrikuu müügitehingute arv tõusnud Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Korterite keskmine hind on novembriga võrreldes langenud ainult Narvas. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud lisaks Narvale ka Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas eelmise aasta detsembris 2031 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 250 miljonit eurot. Novembriga võrreldes langes tehingute arv 5% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja tehingute koguväärtus 1%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati detsembris ca 40% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2781 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 39% keskmise hinnaga 2595 €/m². 2020. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2960 uut korterit, mis on 6% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal on ka uute korterite keskmine hind tõusnud 8%.

Tartu maakonnas teostati detsembris 594 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 66 miljonit eurot. Novembriga võrreldes tõusis tehingute arv 18% ja koguväärtus 57%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  38% ja tehingute koguväärtus 113%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati detsembris ca 42% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2184 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 31% keskmise hinnaga 2096 €/m². 2020. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 600 uut korterit, mis on 21% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal on ka uute korterite keskmine hind tõusnud 8%.

Pärnu maakonnas teostati detsembris 342 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 25 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 45%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 32% ja koguväärtus 81%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati detsembris ca 37% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1927 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 31% keskmise hinnaga 1671 €/m². 2020. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ligi 200 uut korterit, mis on 3% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal on ka uute korterite keskmine hind tõusnud 3%.

Viljandi maakonnas teostati detsembris 146 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Tehingute arv langes novembriga võrreldes 1%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 99%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja tehingute koguväärtus 122%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole detsembris ega ka novembris uute korterite tehinguid toimunud. 2020. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2. 2019. aastal uute korterite tehinguid ei toimunud.

Saare maakonnas teostati detsembris 306 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 173% ja tehingute koguväärtus 163%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 178% ja tehingute koguväärtus 124%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares ei ole detsembris ega novembris uute korterite müügitehinguid toimunud. 2020. aastal müüdi Kuressaares kokku 14 uut korterit, mis on 55% vähem kuid 2019. aastal. Samal ajal on aga sealsete uute korterite keskmine hind tõusnud 18%.

Ida-Viru maakonnas teostati detsembris 318 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 9 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 27% ja koguväärtus 107%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Statistikaamet: Rahvaarv suurenes, aga sünde oli taas vähem

StatistikaametStatistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul oli eelmisel aastal surmasid sündidest endiselt rohkem. „Loomulik iive jäi negatiivseks, mille peamisteks põhjusteks on suur vanemaealiste hulk rahvastikus ja sünnitusealiste naiste arvu vähenemine. Sündide arv vähenes küll märgatavalt, aga rahvaarv suurenes siiski positiivse rändesaldo tulemusel – Eestisse saabus elama 3070 inimest rohkem kui siit lahkus,“ ütles Maasing

Mõju suremusele, sündimusele ja rändele avaldab ka koroonaviiruse levik. Kõige kiiremini on see Maasingu hinnangul avaldunud rändes, sest riigid piirasid viiruse tõttu oluliselt sisserännet. „Kindlasti mõjutas koroonaviiruse levik ka sündimust ja suremust, aga veel on vara öelda, mil määral. Riigid on viiruse ohjamiseks võtnud kasutusele erinevaid strateegiaid ja hetkel võib öelda, et Eesti puhul ei ole tehtud valikud vähemalt seni suremuses järsku kasvu kaasa toonud,“ lisas ta.

Möödunud aastal sündis 13 130 last ehk peaaegu 1000 võrra vähem kui aasta varem. „Viimati sündis ühe aasta jooksul nii vähe lapsi 2003. aastal. Põhjusi tuleb otsida sünnitusealiste naiste arvu pikaajalises vähenemises rahvastikus. Aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud 1990. aastatel sündinud väike põlvkond, mis toob omakorda kaasa sündide vähenemise,“ selgitas Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 720 inimest, mis on aasta varasemaga võrreldes 300 võrra rohkem. Surmade arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 15 200–15 800. „Kõige rohkem inimesi suri detsembris, kokku veidi üle 1510 inimese. Reeglina sureb nii palju inimesi ekstreemsete ilmadega talvekuudel, aga täpsemalt saame surmapõhjuseid analüüsida kevade lõpus,“ lisas Maasing.

Välisränne on viimased kuus aastat rahvaarvu positiivses suunas mõjutanud. 2020. aastal saabus Eestisse registreeritud rändeandmetel 10 390 ja siit lahkus välismaale elama 7320 inimest. Registreeritud sisseränne vähenes võrreldes varasema aastaga 2000 inimese võrra. Kuna väljaränne jäi mullu samaks, siis on rändesaldo 2000 inimese võrra väiksem kui 2019. aastal.

„Rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige raskem hinnata. Kevadel täiendame rändeandmeid lisaks rahvastikuregistri infole ka registreerimata rände näitajatega,“ kommenteeris Maasing. Registreeritud rändeandmetele teiste registrite põhjal arvutatud registreerimata rände lisamisel rändevood suurenevad, sest Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist riigist. See on ka peamine põhjus, miks väljaränne suureneb. Sisseränne suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei registreeritud.

Esialgne rahvaarv arvutatakse eelmise aasta esialgsete sünni-, surma- ja registreeritud rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 12. mail.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte.

Trigon Property Development: Kinnistu müük

Trigon Property Development15.01.2021.a. sõlmisid AS Trigon Property Development ja Sanitex OÜ kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega AS Trigon Property Development müüs endale kuuluva kinnistu aadressiga Niidu tn 9a Pärnus suurusega 34 335 m2.

Kinnistu müügihinnaks oli 824 040 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Trigon Property Development: Sale of real estate property

Trigon Property DevelopmentOn 15.01.2021 AS Trigon Property Development and Sanitex OÜ concluded a real right agreement on sale of real estate property belonging to AS Trigon Property Development.

The land plot sold was located at Niidu 9a with a size of 34 335 m2. The sale price of the property was 824 040 EUR (VAT not included).

Baltic Horizon Fund: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2020

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of December 2020 amounted to EUR 1.1395 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit decreased by -5.73%. The NAV was negatively affected by a decrease in the values of investment properties. The negative impact on the NAV was partially offset by a positive result from the operating performance of investment properties. EPRA NAV, EPRA NRV and EPRA NTA as at the end of December 2020 decreased to EUR 1.2219 per unit, corresponding to a decrease of -5.55% over the last month.

As of 31 December 2020, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio decreased to EUR 340.0 million (31 December 2019: 358.9 million). In December 2020, the portfolio revaluation resulted in a fair value loss of EUR 9.4 million (-2.69% of portfolio value) primarily due to retail market disruption caused by COVID-19 pandemic. The portfolio valuation is based on the valuations conducted by an independent real estate appraiser Newsec Baltics as of 31 December 2020. Fair values of investment properties in the portfolio decreased mainly due to downward adjustments to discount rate assumptions and cash flow projections compared to the previous valuations. Exit yield assumptions remained similar to 2019 valuation assumptions. More information will be provided in the annual report.

Unaudited consolidated net rental income for the 12 months of 2020 amounted to EUR 19.8 million, exceeding the previous year’s net rental income for the same period by EUR 0.6 million or +3.2% (EUR 19.2 million during the 12 months ended 31 December 2019). The strong growth was driven by the acquisitions of Galerija Centrs and North Star, which had a positive effect on the Group’s net rental income growth in 2020 as compared to 2019, albeit rental income growth in 2020 slowed down due to relief measures granted to tenants during the COVID-19 pandemic. The Fund earned an unaudited consolidated net loss of EUR 8.4 million in December 2020.

At the end of December 2020, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 13.3 million (31 December 2019: EUR 9.8 million) which demonstrates sufficient liquidity and financial flexibility. The Fund continues to generate stable positive cash flow from operations despite rent reliefs granted to tenants during the second COVID-19 wave in the Baltics. Cash holdings rose by 0.9 million during December 2020. The Fund’s management team is actively monitoring the collection of trade receivables from tenants. Trade receivables remained at a regular level of EUR 1.4 million at the end of December.

As of 31 December 2020, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 355.6 million (31 December 2019: EUR 371.7 million). The Fund has invested an additional EUR 0.5 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during December 2020.

Domus Kinnisvara: Korterituru ülevaade ja muutused Jõgevamaal

Domus KinnisvaraJõgevamaa korteriturg muutused aastatel 2018-2020 võrreldes teiste Eesti maakondadega

Võttes aluseks kinnisvaratehingute arvu, on Jõgeva maakond olnud viimastel aastatel pigem tagaplaanil – jäädes võrreldes ülejäänud Eesti maakondadega võrreldes vastavalt 2018. aastal 10. kohale (298 tehingut), 2019. aastal 11. kohale (322 tehingut) ning möödunud 2020. aastal 10. kohale (304 tehingut). Tehingute arvu poolest sarnaneb Jõgeva maakond Rapla ja Lääne maakonnale, kus viimastel aastatel on tehingute arv jäänud vahemikku ca 270-350 tehingut aastas.

Vaadeldes aga korterite keskmist ruutmeetri hinda Jõgeva maakonnas, on märgata, et tegemist on Eesti korterituru ühe madalamate hindadega piirkonnaga. Viimastel aastatel on Jõgeva maakond teiste Eesti maakondadega võrreldes viimastel kohtadel. Nt. olid 2018. aastal Jõgeva maakonna korterite ruutmeetrihinnad 14. kohal (ca 220 €/m2), 2019. aastal viimasel 15. kohal (ca 224 €/m2) ning möödunud 2020. aastal jätkuvalt 15. kohal (ca 223 €/m2). Jõgeva maakonnaga sarnasesse hinnaklassi jäävad Valga maakond (viimase kolme aasta keskmine ca 190 €/m2) ja Ida-Viru maakond (viimase kolme aasta keskmine ca 253 €/m2).

Jõgevamaa suuremate asulate korterituru muutused 2018-2020

Esmalt heidame pilgu Jõgeva maakonna valdade korteriturule. Jõgeva maakonnas on tehingute arvult esikohal olnud Jõgeva vald, kus kolmel viimasel aastal on tehtud keskmiselt 185 tehingut (ca 60% Jõgevamaa tehingutest). Teisel kohal paikneb Põltsamaa vald keskmiselt 102 tehinguga aastas (ca 33% Jõgevamaa tehingutest) ning viimasel kohal Mustvee vald, kus korteriturg on väheaktiivne – keskmiselt 21 tehingut aastas (ca 7% Jõgevamaa tehingutest). Samuti domineerib Jõgeva vald vaadeldes keskmist ruutmeetrihinda. Kus viimase kolme aasta keskmine on olnud ca 239 €/m2. Jõgeva vallaga võib võrdluses välja tuua ka Põltsamaa valla (keskmiselt ca 205 €/m2) ning Mustvee valla (keskmiselt ca 152 €/m2), kus on mõnevõrra madalamad ruutmeetrihinnad.

Hinnates korterituru olukorda Jõgevamaa linnades (Jõgeva linn, Mustvee linn, Põltsamaa linn) näeme, et tehingute arvult on samuti esikohal Jõgeva linn (ca 110 tehingut aastas). Sellele järgnevad Põltsamaa linn (ca 43 tehingut aastas) ning Mustvee linn (ca 6 tehingut aastas). Küll aga on tasavägisem linnade hinnatase, kus kõrgeim ruutmeetri hind on Põltsamaa linnas (ca 345€/m2), seejärel Jõgeva linnas (ca 305 €/m2) ning Mustvee linnas (ca 285 €/m2).

Vaadeldes Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnade viimase kolme aasta keskmist ruutmeetri hinda on märgata, et hinnatase on langenud:

• Jõgeva linna 2018. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 288 €/m2
• Jõgeva linna 2019. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 307 €/m2 (kasv eelneva aastaga ca 7%)
• Jõgeva linna 2020. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 321 €/m2 (kasv eelneva aastaga ca 4%)

• Mustvee linna 2018. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 362 €/m2
• Mustvee linna 2019. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 263 €/m2 (langus eelneva aastaga ca 27%)
• Mustvee linna 2020. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 230 €/m2 (langus eelneva aastaga ca 12%)

• Põltsamaa linna 2018. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 351 €/m2
• Põltsamaa linna 2019. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 382 €/m2 (kasv eelneva aastaga ca 9%)
• Põltsamaa linna 2020. aasta keskmine ruutmeetri hind ca 303 €/m2 (langus eelneva aastaga ca 21%)

Kõige rohkem on kannatada saanud Põltsamaa linn, kus pärast 2019. aasta hinnataseme tõusu on toimunud pigem järsk ruutmeetri hinna langus. Põltsamaa linna hinnatase on kukkunud tagasi 2017. aasta tasemele, kus keskmine ruutmeetri hind oli ca 309 €/m2. Tuleb märkida, et Põltsamaa linna keskmise ruutmeetri hinna languse on põhjustanud amortiseerunud majade korterite müügid ning väga halvas seisukorras korterite müügid möödunud aastal (pindala vahemikus 10-40,99 m2). Tegemist on ebatavapäraste tehingutega. Korterid pindalaga 41 – 249,99 m2 on 2019. aastagaga sarnase ruutmeetrihinnaga, mistõttu võib järeldada, et üldist korterite hinnataset on mõjutanud just väiksemate korteritega tehtud ebatavalised tehingud.

Samuti on Mustvee linna hinnatase viimastel aastatel langenud, kuid möödunud aastal on märgata hinnataseme languse aeglustumist. Jõgeva linnas hinnataseme langust toimunud ei ole, küll on aga hinnataseme kasv aeglustunud.

Eelmisel aastal kinnisvaraturgu ehmatanud ülemaailmne pandeemia ei ole Jõgeva maakonna korterituru tehingute arvule suures osas liiga teinud. Tehingute arv küll langes ca 5%, kuid hinnatase on püsinud sarnane 2019. aastaga. Samal ajal on aga peatunud eelnevate aastate hinnakasv.

Kui rääkida Jõgevamaa turu lähitulevikust ja uusarendustest, siis suure tõenäosusega uusarendusi Jõgeva maakonda oodata ei ole – arendajad ei näe siin perspektiivi piirkonna liialt madala kinnisvara hinnataseme tõttu  ning inimesed vaatavad pigem Tartu uusarenduste suunas kus suurem tööpõld ja taskukohased arendused ka madalama palgaga inimestele.

Valdkonna spetsialistidena omame Eesti kinnisvaraturust parimat ülevaadet. Kinnisvara ostma, müüma või üürima asudes soovitame konsulteerida professionaalse kinnisvara konsultandiga. Kinnisvara täpse turuväärtuse leidmisel on abiks kvalifitseeritud ja kogemustega kinnisvara hindajad.

Eesti Omanike Keskliit: Korteri- ja majaomanikud soovivad talvise kõnniteede hoolduse kohustuse tühistamist

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit  tegid ühispöördumise regionaalministrile, milles soovitakse kinnistuomanikele pandud talvise kõnniteehoolduse kohustuse tühistamist. Korteri- ja kinnistuomanikke ühendavad vabaühendused peavad talvise kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat kaasaegsesse õiguskorda sobimatuks. „Teeme ettepaneku, et  praegu päevakorral oleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmise käigus  analüüsitaks läbi ka seaduse §36 (Kohalikud koormised) sobivus kaasaegsesse õiguskorda.

Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linna teede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist,“ leiavad Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit.

„Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega,“ märgivad liidud oma pöördumises. „Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh  võib kehtestada koormiseid omaniku kinnistuga piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Ehitusseadustiku  §97  sätestab selle koormise juba otsese kohustusena –  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.“

Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste sõnul on kõnniteede korrashoiu ja libedusetõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. „Näiteks pöördus õiguskantsleri poole Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea ja majandusliku olukorra tõttu hoolitseda linna kõnnitee eest (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS  sätetest ei tulene, et  omavalitsus peab kindlasti koormise kehtestama. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust,“ märgivad kirja autorid Priidu Pärna ja Urmas Mardi.

„Korteri- ja majaomanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on teoorjuse kohustus praeguse lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt  ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk,“ tuuakse kirjas välja. Teehoolduse kohustuse rikkumisel võib omavalitsus kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot ja eraisiku suhtes trahvida kuni 400 euro ulatuses.

Vabaühenduste hinnangul on kafkalik olukord Tallinna linnas, kus linn lõi käesolevast aastast heakorraüksuse, kuhu palgati mitukümmend inimest ja  mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate tee-ala korrashoiuga tegeleda. „Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid,  linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab,“ märgib kirjas Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!