Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus” 25% soodsam

Tööleping ja töölepingu seadusTelli käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “jfvj5i” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 27.09.20.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Riigi Kinnisvara: Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Kärdla riigimaja rajamiseks. Arhitektuurivõistluse objektiks on Hiiu tn 1a ja Turu tn 8 kruntidele kavandatav Kärdla riigimaja ning seda ümbritsev avalik ala turupaviljoniga. Riigimajja investeeritakse 2,2 miljonit eurot (lisandub käibemaks) ning hoone valmimine on täna kavandatud aastasse 2023. 

Riigimaja kavandatakse Kärdla linna keskele, keskväljaku vahetusse lähedusse turu asukohale, et tagada mugav ja hea ligipääs riigi poolt pakutatavatele teenustele. Käimasoleva keskväljaku ümberehitusega viiakse turg osaliselt uuendatud keskväljakule. Hiiumaa Vallavalitsuse soov on säilitada Hiiu tn 1 kinnistul turu funktsioon väiksemas mahus ning rajada sinna uus turupaviljon avaliku kauplemisalaga. Riigimaja maksimaalne brutopind on 1500 m2.

„Kärdla riigimajast tuleb Eesti esimene pilootprojekt, kus kavandatakse asutuste ülene ühiskontor,“ kirjeldas uut lähenemist riigimajade projektijuht Kärt Vabrit. „See tähendab, et Kärdlas ei rajata igale asutusele eraldi tööruume, vaid erinevate asutuste töötajad hakkavad tööle ühises kaasaegses tööruumis. Kärdlas on paljudel asutustel tööl vaid üks ametnik ja ametnike koosseis pidevalt muutuses. Seega on mõistlikum rajada paindlikumad tööruumid, et tagada kaasaegne ja efektiivne ruumikasutus. Samuti paindlike tööruumide rajamine on rahaline kokkuhoid tulevikus,“ lisas Vabrit.

Peale arhitektuurivõise võidutöö selgumist alustame koostööd asutuste ja erialala spetsialistidega leidmaks lahenduse, mis rahuldab kõik osapooli. Oleme välja selgitanud kõikide asutuse eripärad ja koostöökohad, et ühestöötamine muudaks avalike teenuste kvaliteeti veelgi. Loodame koostöös asutustega leida lahenduse, mis tagab jätkusuutliku avalike teenuste pakkumise Hiiumaal.

Riigimajade loomise idee aluseks on riigi, sh riigiasutuste soov kodanikke teenindada parimal võimalikul viisil ning lihtsustada riigi ja kodaniku vahelist suhtlemist. Riigimaja loomise eesmärk on otseste avalike teenuste osutamise koondamine maakonnakeskustes võimalikult vähestesse füüsilistesse asukohtadesse. Kärdlas on plaan vabastada Leigri väljak 5 ja Põllu 17 hooned, kokku ca 2800 m2 pinda. Võimalusel samuti Kõrgessaare 18 hoone, seega uue riigimaja rajamisega väheneb riigi kasutuses olev pind ca poole võrra. Riigi Kinnisvara koostöös kohaliku omavalitsusega on leidmas uut kasutust ka Leigri väljak 5 hoonele.

Riigimaja fookuses on inimene. Riigimajade planeerimisel pööratakse kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Töötaja jaoks on riigimaja ühine kontor, ühine töökeskkond ja ühine platvorm, mis soodustab asutuste vahelist sünergiat ja võimaldab kodanike probleemiga tegeleda erinevate nurkade alt. Riigimajja on planeeritud kokku tuua 20 erineva riigiasutuse töötajad ning luua kuni 76 töökohta, sh 6 kaugtöökohta.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 20. november 2020 kell 15.00. Riigihange „Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 227666.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg augustis 2020

Uus MaaAugust jätkas kinnisvaraturul samal lainel, mil juuli – inimeste teadvusest hakkas koroonaepideemia kaduma või ei pööratud sellele enam nii suurt tähelepanu, tehinguaktiivsus on pöördunud ülespoole, suurt hinnalangust oodanud inimesed on taas pidanud üle elama pettumustvalmistava kuu.

Siiski tuleb optimistide kiiret taastumisunelmat jahutada: koroonaepideemia koos uute, ehkki mitte nii laialdaste piirangutega tõstab uuesti pead, paljud ettevõtted, kes taotlesid töötasu jätkuhüvitist, on saanud vabad käed töötajate koondamiseks, ebakindel on olukord ka meie peamistel kaubanduspartneritel ning tarbijakindlus pole saavutanud kriisieelset taset. Tallinnas ja Tartus on taastumist paljuski üleval hoidnud uusarenduste tehingud, millest lõviosa oli sõlmitud enne eriolukorra algust, statistiliselt jõuab mahu vähenemine uusarendusturule lähema poole aasta jooksul, mis suures plaanis tähendab tehingute arvu langust.

Aastatagusega võrreldes langes tehingute arv ligi 12%

Augustis sõlmiti 1832 tehingut ehk 45 võrra enam kui juulis. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv ligi 12%, aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv langenud 12,5%. Esimese kaheksa kuu põhjal on enamikes maakondades toimunud 10%–15% tehingute arvu langus, tehingute arv on suurenenud Võru, Põlva ja Lääne maakonnas. Võru maakonna enam kui kolmandiku suurust tehingute arvu kasvu on vedanud Tamula kodude arendus. Tehingute mediaanhind on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 5%, augustis oli mediaanhind tänavuse aasta madalaim (1322 €/m2), milles on hakanud peegeldama juba esimesed märgid hinnakorrektsioonist. Esimese kaheksa kuuga suurenes Harjumaal mediaanhind 8,2% (1897 €/m2) ja Tartumaal 9,7% (1514 €/m2), hinnad on langenud vaid neljas maakonnas, mis pigem sõltub tehingute struktuurist.

Majade ja suvilate turg endiselt aktiivne

Majade ja suvilate turg on endiselt aktiivne, kui turu tõusu faasis näitas kiiremaid kasvunumbreid likviidsem korterite turg, siis langusfaasis on tehingute arvu mahtu suutnud hoida vähemlikviidsem majade turg; suvilate turul on tehingute arv koguni suurenenud. Harjumaa näitel saab siiski tõdeda, et näiteks suvilate puhul pole kasv olnud igal pool ühesugune, suvekodu ostmisel eelistatakse üha rohkem mere äärseid ja mere lähedasi piirkondi (Harku vald, Lääne-Harju vald), sisemaal paiknevad suvilad on äratanud tunduvalt vähem huvi.

Eesti kinnisvaraturg augustis 2020 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tehingute arvu muutus segmenditi aastases võrdluses.

Korteriturg Tallinnas

Ehkki juuli numbrid jäid järelturu languse tõttu kättesaamatuks, sõlmiti Tallinnas kolmandat kuud järjest üle 600 tehingu. Ehkki võrreldes juuliga sõlmiti uute korteritega rohkem tehinguid, siis järelturu 15%-ne langus viis augusti tehingud tagasi juuni tasemele. Võrreldes eelmise aasta juuli-augustiga, on järelturu maht 20% võrra vähenenud (uusarendustes 6%), aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv vähenenud 18% ehk veidi enam kui Pärnus või Tartus.

Uusarenduste kõrgema mahu tõttu tõusis tehingute mediaanhind taas üle 2000 €/m2, aastases võrdluses on mediaanhind suurenenud 8%. Aasta on hinnaliikumiste osas olnud küllaltki volatiilne, aprillis-mais langesid hinnad aasta algusega võrreldes kuni 5%, tänaseks pole tipphinnad veel taastunud, ent hinnad on hakanud vaikselt ülespoole liikuma. Uusarenduste puhul on veel sagenenud korterite müük koos köögimööbliga, mis aga statistiliselt allahindlusena ei kvalifitseeru.

Korteriturg Tartus

Tartus kujunes augustist selle aasta aktiivseim kuu, kuna sõlmiti 197 korteritehingut, mida oli 16 võrra enam kui juulis. Taaskord aitas tehingute arvu üleval hoida uusarenduste 34%-ne osakaal, ent viimase kahe kuu järelturu näitajad annavad märku järelturu taastumisest, võrreldes aprilli-mai-juuniga, sõlmiti juulis-augustis ligi kaks korda rohkem tehinguid. Päris kriisieelsele tasemele pole järelturg veel jõudnud, eelmise aasta juuli-augustiga võrreldes oli järelturu tehingute arv 15% võrra väiksem.

Aastases võrdluses on esimese kaheksa kuuga tehingute arv langenud 17%, mis valdavalt on tulnud järelturu pealt, kuna uusarendustega on sõlmitud vaid 9 tehingut vähem kui mullu. See aga tähendab, et kui mullu oli esimese kaheksa kuuga uusarenduste osakaal 25,7%, siis tänavu on see olnud üle 30%. Taoline struktuurne muutus on hindade lõikes tähendanud mitmeid rekordilisi kuid (augustis oli mediaanhind taas üle 1600 €/m2), aastaga on tehingute mediaanhind suurenenud 8%. Uusarendustes on mediaanhind aastaga suurenenud 15% ligi 2000 €/m2-ni, järelturul on hinnakasv jäänud 4% juurde (Annelinnas 7%).

Korteriturg Pärnus

Pärnus sõlmiti 58 tehingut, jäädes oma aktiivsuselt paari varasema kuu kanti. Aastataguse ajaga võrreldes sõlmiti 20 tehingut vähem, aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv mullusega vähenenud 15%. Seda on põhjustanud üldine tehingute arvu langus, mis ei ole jätnud puutumata ei uusarenduste turgu ega järelturgu.

Juuli ja augusti järelturu näitajad annavad märku järelturu peaaegu täielikust taastumisest. Tehingute mediaanhind püsib mullusega võrreldes samal tasemel, nii tänavuse aasta esimese kaheksa kuu kui mulluse kaheksa kuu mediaanhind oli 1247 €/m2, mis sarnase uusarenduste mahu juures (22–23%), viitab hinnakasvu peatumisele. Augustis oli mediaanhind 1137 €/m2, mis oli enam kui 100 €/m2 võrra madalam kui mullu.

Korteriturg Narvas

Narvas sõlmiti 64 tehingut, mis oli kõrgeim arv alates aprillist ning aasta paremuselt teine tulemus märtsi järel. Eelmise aasta augustiga võrreldes sõlmiti 13 tehingut rohkem. Aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv möödunud aasta sama ajaga langenud 10%. Tehingute mediaanhind peegeldab eriolukorrast tingitud nõudluse vähenemist, augustis oli tehingute mediaanhind 352 €/m2, langedes aastataguse ajaga 15%.

Aasta esimese kaheksa kuuga on mediaanhind suurenenud vaid 1% võrra, jäädes 393 €/m2 juurde. Fakti kinnitab ka aastane hinnavõrdlus tüüpmajades, 2-toaliste mediaanhind on endiselt 17 000–18 000 euro juures, 3-toaliste mediaanhind 32 000–33 000 euro juures.

Eesti Pangaliit: Külluslik rahapakkumine tuleb suunata suurema lisandväärtuse potentsiaaliga valdkondade arendamisse

Eesti PangaliitPangaliidu poolt korraldatud aruteluringis nentisid Eestis tegutsevate suuremate pankade makroanalüütikud, et keskpankade rahapoliitika valguses peaks riik välja valima suurema süsteemse mõjuga eelisarendatavad valdkonnad ning keskenduma investeeringuid tehes nendele.

Arutelul osalesid LHV majandusanalüütik Kristo Aab, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lausus, et kui seni oleme majandust toetanud suhteliselt laialdaselt, siis nüüd peaksime mõtlema sellele, mis suunas raha kulutada. Mertsina sõnul tuleb kiiret abi vajavate tegevusalade kõrval investeerida ka majanduse jätkusuutlikust toetavatesse  tegevustesse, nagu haridus, rohepööre ja meditsiin, “Kuigi räägitakse palju sellest, et majandust tuleb suunata rohelisemaks, siis reaalselt sellega tegelevaid poliitikaid on üle Euroopa vähe,” märkis Mertsina.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et praegusel hetkel, kus alles kustutatakse tuld majanduses, on laiahaardeline toetamine õigustatud, kuid juba järgmisest aastast alates võiksid riigil olla selged suunad, mida eelkõige arendada. “Eestile tulevad pikaajalised tulud ekspordist, mis sõltub toodete ja teenuste innovatsioonist. See on üks koht, kuhu riik saab panustada, näiteks mõeldes 5G erinevatele teenustele ja erinevatele e-riigi lahendustele,” rääkis Palm, lisades, et panustada tuleb ka haridusse ning täiend- ja ümberõppesse.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõstis samuti esile haridusvaldkonda, kuna inimeste haridustaseme parandamise kaudu on neil võimalik hakata rohkem raha teenima.

Laiemas pildis tuleks Palmi sõnul keskenduda ringmajandusele, keskkonnasäästlikkusele, digitaliseerimisele. “Me oleme nii väike riik, et suudame hästi need valdkonnad, kust suurem lisaväärtus tuleb, välja fokusseerida ja neid toetada,” ütles Palm.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab lisas, et ühe võimalike investeeringute piirkonnana võiks käsitleda Ida-Virumaad, mille suhtes tehtud plaanid on seni jäänud ebamäärasteks. “Meil oleks praegu, kui Euroopa rahakraanid on lahti, hea võimalus tegeleda selle piirkonna konkurentsivõime probleemidega ja piirkond põhjalikult ümber struktureerida,” ütles Aab.

Suurte investeeringute tegemist toetab analüütikute hinnangul lähiaastate majanduskontekst, sest suure tõenäosusega on majanduslanguse põhi selleks korraks ületatud ning ees ootamas nähakse pigem positiivseid arenguid. “Kriisi haripunktis langes Eesti majandus kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt. Võrreldes muu Euroopaga läheb meil hästi nagu Põhjamaadelgi, “ütles Palm, kelle hinnangul on järgmise kahe aasta perspektiivis Eestit pigem ootamas majandusbuum.

Mertsina tõi välja, et kuigi töötukassa palgatoetuse meetme mõju on läbi saanud, pole töötus järsult tõusnud. Eesti 7,6-protsendiline registreeritud töötus on praegu samal tasemel, kui varasemalt mitmetel Euroopa riikidel, lisas Mertsina. “Eksport ja jaekaubandus ning töötleva tööstuse tootmismaht on taastunud tavapärasele tasemele.”

Kui Eestil läheb muu maailma kontekstis pigem hästi, siis mitmed Euroopa suured riigid on aga valusamalt pihta saanud. Mihkel Nestor ütles, et kuna nende riikide järgi pannakse paika Euroopa Liidu eelarvepoliitika, siis saab rahapakkumine lähiaastail olema väga jõuline.

Eesti Pank: Eluasemelaenuturu aktiivsus tasapisi taastub

Eesti PankEluasemelaenuturg on kriisiaegse madalseisuga võrreldes elavnenud. Laenumahud on alates juunist vähehaaval kasvanud ning augustis väljastati eluasemelaene 107 miljoni euro väärtuses.

Keskmine eluasemelaenusumma ei ole kriisiajal oluliselt muutunud, kuid uute lepingute arv oli sel suvel 17% väiksem kui aasta tagasi. Muid laene väljastati majapidamistele augustis 34 miljoni euro väärtuses, mis on aastavõrdluses ligikaudu kümnendiku võrra vähem.

Eesti ettevõtetele väljastati eelmisel kuul pikaajalisi laene ja liisinguid 132 miljoni euro väärtuses, mis on viimase kuue aasta madalaim näitaja. See väljendab ettevõtjate väikest investeerimisjulgust. Koroonapandeemia andis sellele tugeva löögi ja seetõttu on majanduse väljavaade jätkuvalt ebamäärane. Enamike sektorite laenumahud jäid augustis võrreldes kriisieelse ajaga tunduvalt väiksemaks. Vähem alanes laenuaktiivsus ehitus- ja kinnisvarasektoris, kuhu väljastati augustis üle poole kõikidest ettevõtete laenudest. Tööstussektori kindlustunne paranes suve jooksul küll märgatavalt, ent sektori laenumahud on endiselt väikesed. Alates aprillist on tööstusettevõtetele väljastatud 46% vähem pikaajalisi laene kui samal perioodil aasta varem.

Juulis aktiveerunud autoliisinguturg võttis augustis jälle hoogu maha. Ettevõtted ja majapidamised liisisid augustis sõiduautosid 36 miljoni euro väärtuses ehk veerandi võrra vähem kui juulis.

Keskmised laenuintressimäärad ei ole koroonakriisi ajal muutunud. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli augustis 2,9% ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3%.

Eelmistel kuudel väga kiiresti kasvanud ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid augustis rahulikumas tempos. Ettevõtete hoiused kasvasid kuuga 22 miljoni ja majapidamiste hoiused 18 miljoni euro võrra. Võrreldes aastatagusega on hoiused kasvanud väga palju: ettevõtete omad 12% ehk 7,7 miljardi euroni ja majapidamiste omad 11% ehk 8,8 miljardi euroni.

Uus Maa: Üüriturg pole sugugi nii põhjas kui arvatakse

Uus MaaKoroonakriisis on enim pihta saanud üüriturg, kus korterite ülepakkumise tõttu on kukkunud üürihinnad ning välistööjõu ja -tudengite hulga kahanemise tagajärjel vähenenud klientide arv. Samas ei ole kriis tabanud kogu üürisektorit.

Selgelt eristuvad piirkonnad ja korterite liigid, mille puhul saame rääkida hoopis pakkumiste defitsiidist. Heaks näiteks on Tallinna lähiümbrus – Peetri, Saku ja Keila, kus ühtviisi on puudus nii väiksematest kui suurtest üürikorteritest.

Olukord on mõistetav – kinnisvara ostetakse seal pigem endale elamiseks ning väljaüürimisele jõuab kortereid harva. Teisalt on paljudel soov elada vaiksemates piirkondades, kus on olemas kõik teenused, töökohad ja kiire ühendus Tallinnaga. Kui midagi sobivat ostuks ei leita, otsitakse agaralt üürivõimalusi.

Puudus stiilsetest perekorteritest

Kui pealinna lähiümbruses otsitakse muu hulgas ka suuri perekortereid, siis Tallinnas endas saame defitsiidist rääkides välja tuua just neid.

Kõige rohkem tuntakse puudust avaratest neljatoalistest korteritest uutes majades Kalamajas, Kadriorus ja kesklinnas ning selle lähiümbruses. Korterite sisekujunduses soovitakse näha head maitset ja helgeid toone. Sisustus olgu kvaliteetne.

Vaadates selliste elamispindade tehinguhindu, on näha, et hinnatase on endiselt samal pulgal kriisi-eelse ajaga. Väga eriliste korterite puhul ollakse nõus tasuma ka keskmisest oluliselt kõrgemat kuuüüri – 2000 eurot ja enamgi.

Seega võib öelda, et üüriturul on kriis tabanud korterite segmenti, mille osakaal pakkumistes on suur. Defitsiiti näeme aga seal, kus seda võis täheldada ka enne pandeemiast tingitud probleemsete aegade algust.

EKFLi konverents „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“ toimub 08.10.2020

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös Swedbankiga „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses
(Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4)

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

GERT JOSTOV, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.35 –10.05 Suured trendid ja kinnisvarasektor

RAIVO VARE, majandusvaatleja

10.05 – 10.50 Brexit, USA-Hiina kaubandussõda, koroonaviirus – mis järgmiseks?

URMAS SIMSON, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht        

10.50 – 11.35 Elamispindade turg – kas üles või alla?

TÕNU TOOMPARK, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • ERO VIIK, Swedbank Eesti kinnisvara ja ehituse osakonnajuht
  • MART SAA, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • PRIIT UUSTULND, Kaamos Kinnisvara AS tegevjuht

11.35 – 11.45 Kinnisvarategu 2019 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.45 – 13.00 Lõuna

13.00 – 13.45 Tuleviku tehnoloogiad kasumi tõstjatena

ARDI ROOSIMAA, Restate Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • KRISTO PEERNA, R8 Technologies Advaisor/Partner
  • MARTTI LUIK, Hausing Technologies asutaja & Adorney asutaja / tegevjuht
  • SIIM MEELISTE, Tepsli OÜ juht ja omanik

13.45 – 14.15 Kuidas mõjutavad suundumused tööelu ja eluviisides kinnisvaraturgu? Näiteid Skandinaaviast ja mujalt

PÄRTEL-PEETER PERE, Linnastrateeg ja partner, Future Place Leadership

14.15 – 14.35 Kohvipaus

14.35  – 15.05 Muutused ehitisregistris

TAAVI JAKOBSON, Ehitisregistri toote omanik

15.05 – 15.50 Ärikinnisvara võimalused. Kas/kuidas on Covid 19 turgu mõjutamas?

MIKA SUCKSDORFF, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • VILJAR ARAKAS, Eften Capital AS tegevjuht
  • KARL ADER, Ekerepol OÜ juhatuse liige

Konverentsi moderaatorid on EKFL juhatuse esimees Gert Jostov  ja EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Konverentsi tasu 165 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 115 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee   või alloleval vormil

Merko: Pikaliiva kvartalis alustati järgmiste kortermajade ehitust

Merko EhitusAlgas korterite müük Pikaliiva kvartali Äkke 1 ja Äkke 3 elamutesse. Kaks neljakorruselist hoonet kokku 50 ühe- kuni neljatoalise korteriga valmivad järgmise aasta sügisel. Seejuures on Äkke 1 elumaja Pikaliiva kvartali viimane väiksem hoone, kuhu tuleb vaid 17 korterit.

Pikaliiva kvartal (merko.ee/pikaliiva) asub Tallinnas Haabersti linnaosas Harku järve lähistel. Arendusprojekt hõlmab kokku kümne neljakorruselise kortermaja ehitamist, millest neljas esimeses elatakse sees ning järgmisel kuul valmivas kahes hoones on saadaval viimased vabad korterid.

Looduse keskel asuvas Merko Pikaliiva kvartalis ootavad uusi elanikke läbimõeldud planeeringutega hubased korterid ja lapsesõbralikud sisehoovid. Pikaliiva kortermajade esimesed elanikud kolisid oma uutesse kodudesse sisse aasta tagasi, mis on tänaseks muutnud Pikaliiva hästi sisse töötanud ja toimivaks elukeskkonnaks.

Pikaliiva korterelamud on B energiaklassiga. Korterite suurused jäävad vahemikku 33–84 m2 ja koduostja saab valida kuue siseviimistluspaketi vahel.

Hoonetes on säästlik vesipõrandaküte, rõhku on pandud helikindlatele korterite vaheseintele ja välisseinte soojapidavuse suurendamisele. Autode parkimiskohad asuvad majade ümber, kvartali sisehoovid on haljastatud ning neis on mänguväljakud.

Kolmekümne aastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus üle 4500 kodu ning loonud parema elukeskkonna tuhandetele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni.

Merko ehitusjärgus arendusprojektid on Uus-Veerenni, Pikaliiva ja Lahekalda kvartal. Lisaks on viimased valmis korterid müügil Tallinnas Rand linnavillades ja Matilda majas ning Tartus Tähepargi kvartalis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Inimkesksem, rohelisem ja nutikam taristu

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas Eesti järgmise 15 aasta transpordi ja liikuvuse arengukava eelnõu, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisse arendamisse.

Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas ministeerium viimase 18 kuu jooksul üle Eesti kaasamisüritusi, et hõlmata sihtrühmade seisukohti ja jäädvustada üldist arvamust transpordi sektori arengute kohta. Samuti tellis ministeerium Rahvusvaheliselt Transpordifoorumilt Eesti transpordisüsteemi kohta uuringu.

Minister Aasa sõnul on nii pikaajaline visioon vajalik, et saavutada rohepüüdlusi. „Kuigi kogu maailm on nii tervise- kui ka majanduskriisis ning iga riik otsib võimalusi enda inimeste tervise kaitseks ning majanduse toetuseks, peame samal ajal pöörama tähelepanu ka meie pikaajalistele püüdlustele, eriti eelmisel nädalal avaldatud kliimateatise valguses,“ selgitas Aas.

„Loodan, et sisuka kaasamise ja teaduspõhise uuringu põhjal loodud tulevikuvisioon kasvatab edaspidi nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele ja kogukondadele uusi ning paremaid võimalusi.“

Transpordi ja liikuvuse tuleviku suuna loomisel lähtus MKM eesmärgist tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi.

Arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Inimeste käitumuslike muudatuste juhtimiseks tuleb tulevikus pöörata suuremat tähelepanu saastaja maksab põhimõttele ja mh maksustada kütuseid vastavalt nende eriheitele ja energiasisaldusele. Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides.

Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23-38 protsenti võrreldes 2018. aastaga.

Arengukava koostamisel on suureks suunaks ka liikuvus, mille eesmärk on tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise. Samuti on kavas pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45-55 protsendini.

Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös ja peaks mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda laiendada kogu Eestile.

Taristuarenduses lähtub MKM terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandab taristut multimodaalselt, eelkõige juhindub ministeerium sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena aastaks 2035.

Järgmise 15 aasta jooksul on kavas tõsta raudtee kiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja neljakümne viie minutiga ning Tartusse ühe tunni ja kolmekümne minutiga. Ühtlasi tekib juurde rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga – Rail Baltic.  Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Balticu trassile ettenähtud kohalikud peatused.

Jätkuvalt on kavas ehitada Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu -suunalised maanteed neljarajaliseks, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Jätkub ka riigi kruusateede asfalteerimine, et tõsta ühistranspordi kvaliteeti ja pakkuda ettevõtetele paremaid teid.

Eesmärk on vähendada ka elanikkonna kulusid sõiduautodele, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas. Selle saavutamiseks on kavas pakkuda paremaid rongiühendusi, koostoimes kiire ja mugava kohaliku ühistranspordiga (kergrööbastransport, bussiliiklus).

Arengukava lisana loodi ka merendustranspordi kontseptsioon, kuna praegune Merenduspoliitika 2014-2020 on samuti lõppemas. Kavas on muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Kavas on ka hoida Eesti lendudega ühendatuna, läbi uute lennundussektori ärisuundade arendamise, nt õhusõidukite hooldusettevõtlus.

Domus Kinnisvara: Elu õpetab – kuidas kelmid heausklikke üürihuvilisi petavad

Domus KinnisvaraAntud teksti ajendas kirjutama 16.09.2020 ETV Pealtnägija saates avaldatud petuskeem, kuidas välistudengitele üürikortereid pakutase ilma, et korter üldse olemas oleks.

Antud loo peategelasteks oli välistudengid – üks prantslanna, kes oli Eesti õppima tulemas ja teine juba 3 aastat Eestis elanud bangladeshlane. Mõlemal juhul kasutasid tudengid üürikorteri leidmiseks facebooki ERASMUS gruppi. Telesaade vahendas kurbloo, kus mõlemad välistudengid tasusid korteri eest tagatisraha ilma korterit reaalselt nägemata, ent jäid petiste skeemitamise tulemusel ilma nii rahast kui korterist.

Kurbmäng saab tihtilugu alguse soovist hoida kokku kinnisvara vahendusteenuselt – s.t portaalides vaadatakse eelisjärjekorras läbi kuulutused „otse omanikult“. Sellisel juhul tuleb tasuda üürileandjale tavaliselt 1 kuu üür ette ja tagatisrahaks ühe kuu üürisumma, kokku kahe kuu üürisumma. Paraku ei pruugi alati kõik nii ladusalt minna. Üürile antava kinnisvara suhtes taustauuringut tegemata võib heausklikult sattuda kelmide skeemi, kus üüritava kinnisvara kokkuleppesumma tasumisel selgub, et reaalselt korterit polegi olemas. Nii juhtus ka Pealtnägija loos. Nimelt, portaalides näeb kinnisvara kuulutuse juures üldjuhul aadressiks vaid maja numbrit, kontaktiks telefoninumbrit ja heal juhul üürileandja eesnime. Mingit päringut ja kontrolli üürileantava kinnisvara suhtes selle põhjal teha ei saa (enamus Eestis eksisteerivaid telefoninumbreid ei ole kuskil avalikus registris ja Google Mapsi kasutades näeb vaid pilti majast, mitte korterist). Kohusetundlikult kokkuleppesumma ülekandmisel ja piisavat taustauuringut tegemata võib aga selguda kurb tõsiasi, et mainitud üürile antavat pinda üldse ei eksisteerigi.

Kuidas saada kindlust ja kontrollida, et väljavalitud korter ka reaalselt olemas on? Kuidas teada, keda usaldada ja keda mitte?
1. Alusta sellest, et vali korter, mille esindajana tegutseb kinnisvarabüroo ja maakler.
2. Googelda internetist kinnisvara konsultandi nime ja ettevõtet kus ta töötab, loe läbi erinevaid arvustusi.
3. Võta aega, et süveneda ka kinnisvarabüroo kodulehekülje ja krediidiinfo andmetesse.
4. Usalda välja valitud kinnisvarabürood ja maaklerit – leppides kokku vahendusteenuses, lasub taustainfo, dokumentatsiooni kontrolli jms vastutus kinnisvarabürool ja maakleril.

Olen veendunud, et Pealtnägijas avaldatud lugu pole ainus omasuguste seas. Seepärast soovitan soojalt kõikide kinnisvaratehingute puhul mõelda tõsiselt – kas on endal ikka piisavalt aega, soovi ja ka oskusi sellega ise toimetada. Julgen väita, et need, kes tegelevad kinnisvaratehingutega igapäevaselt, on valdkonna spetsialistid. Kinnisvara konsultandid kohtuvad alati üürile antava kinnisvara omanikuga, kontrollivad üle selle tingimused, tutvuvad ka piirkonnaga kus korter asub, teevad dokumendikontrolli, koostavad üürilepingu ja üleandmis-vastuvõtu akti, teavad seadustest tulenevaid osapoolte õigusi ja kohustusi, tuletavad osapooltele meelde lepingu tähtaegu jne. Vaid selline põhjalik ettevalmistus, kontroll, tegutsemine ja muidugi ka kogemus annavad üürilepingu osapooltele kindlustunde ja rahulolu.

06-14/10/2020 toimub Kinnisvara täiendkoolitus

06-14/10/2020 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolituse eesmärk on  läbida kõik oluline info, mis on vajalik aktiivseks ja edukaks kinnisvara-alaseks karjääriks ning on suurepäraseks ettevalmistuseks maakleri kutseeksamiks.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

  • soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
  • soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
  • soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
  • soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 06/10/2020 kell 10.00-15.30, 07/10/2020 kell 10.00-15.30,13/10/2020 kell 10.00-17.15 ja 14/10/2020 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu ToomparkMarko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Liina Laks Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht ja kutseline maakler Kaido Kaljuste.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: keskmise palgasaaja jaoks elamispinna ostujõud suureneb

Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel oli 2020 II kvartali Eesti keskmine palk 1433 eurot. Tallinna keskmine palk oli samal ajal 1623 eurot kuus. Varasem ülikiire aastane palgatõusu määr taandus Eestis 1% ja Tallinna 4,4% peale.

Keskmise palga ja keskmise korteritehingu ruutmeetrihinna baasilt arvutatud elamispindade ostujõud ei ole vaatamata koroonale mõjule veel oluliselt muutunud.

Keskmise palga eest saab jätkuvalt keskmiselt sama palju keskmisi korteri ruutmeetreid kui aasta või paar tagasi. Samuti ei tule keskmise korteritehingu eest maksta keskmistes aastastes netopalkades enam kui viimastel aastatel.

Ostujõu osas prognooside tegemisel peab arvesse võtma hindade ja keskmise palga liikumisi. Kõlab tõenäoliselt, et korterite hinnad ei jää tööpuuduse suurenemise ja majanduslanguse tõttu negatiivse mõjuta. Palkadel aga seevastu ei ole kombeks alaneda. Keskmine palk liigub allapoole ainult väga erandlikes olukordades.

Seega võiks eeldada, et lähema 2-6 kvartali jooksul on arvestuslik elamispindade ostujõud keskmise palga suhtes paranemas.

Ostujõud muidugi paraneb nende jaoks, kes palka teenivad. Ühiskonna jaoks laiemalt, kus palgasaajaid on vähem ehk töötute arv kõrgem, jääb selline ostujõu positiivne trend paraku pigem teoreetiliseks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner: Nüüd võetakse üürnikuks ka väikelaste ja lemmikloomadega inimesi

1Partner1Partner Kinnisvara konsultandi Helen Shanki sõnul on üüriturg tänavu sügiseks võrreldes aastataguse ajaga palju mõistlikumaks muutunud ning läbi saab rääkida nii tingimuste kui koduloomade osas.

Helen Shanki sõnul oli osadel gruppidel aastaid raske üürikodu leida. “Siiani oli jäme ots omanike käes, kes olid tihtipeale väga valivad. Näiteks ei soovinud paljud anda korterit inimestele, kel on väikesed lapsed või koduloomad, mõnele ei meeldinud tudengid, teisele näiteks välismaalased. Eks see on peamiselt seotud nii üürileandja senise isikliku kogemuse kui vahel ka alusetu hirmu ja eelarvamusega,” ütles Shank.

“Nüüd on tingimused paindlikumaks läinud ja üürileandjad palju vastutulelikumad,” lisas Shank.

1Partneri üüripindade konsultandi sõnul oli tänavu lihtsam ka üliõpilastel, kes muidu olid sunnitud igal sügisel soodsama otsa korterite pärast võitlema. “Augustis oli küll paar nädalat tihedamat aega, aga üldiselt leidsid õpilased sobiva korteri tänavu rahulikumalt ning soodsamalt,” kommenteeris Shank.

Helen Shanki kinnitusel on üüriturg üleüldiselt aeglasem ja rahulikum. “Nõudlus üürikorterite järgi pole langenud, aga valik on suurem, inimesed vaatavad rohkem ringi ja võtavad otsustamiseks aega. Kevadel läksid osad üürikorterid soodsamaks ja üürileandjad on rohkem läbirääkimisteks avatud,” rääkis Shank.

Kinnisvarauudisted iga päev

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

Maa-amet: Augusti kinnisvaraturu aktiivsus oli võrreldav eelmise aasta sama ajaga

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2020. aasta augustis kinnisvaraturul ligi 4000 ostu-müügitehingut, mis on 2 protsenti vähem kui eelmise aasta augustis. Tänavu juuliga võrreldes oli tehinguaktiivsus ligi 9 protsenti madalam, ent 42 protsenti kõrgem kui turu madalseisu ajal aprillis.

Augustis oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 40 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Kuigi viimaste kuude tehinguaktiivsus näitab positiivset trendi, siis eraisikute madal kindlustunne, murepilved tööturul ja keskmise palgakasvu aeglustumine viivad ostuvõime vähenemiseni ning takistavad omakorda nõudluse taastumist kriisieelsele tasemele.

Augustikuu aktiivsust on aastases võrdluses enim mõjutanud hoonestamata maatulunduslike varade müük, mis kasvas, samal ajal kui nii hoonestatud maade kui ka korteriomandite tehingute arv kahanes (vastavalt ligi 2 ja 13 protsenti).

Piirkonniti on muutused erinevad, kuid näiteks Hiiu ja Saare maakonna hoonestamata maa ligi viie- ja kahekordne ostu-müügitehingute arvu kasv tuleneb peamiselt augustis metsamaaga tehtud tehingute arvu kasvust. Kokku tehti tänavu augustis hoonestamata maadega 1161 tehingut, mis on ligi 40 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.

Eluruumina müüdud korteriomanditega tehti augustis ligi 1850 ostu-müügitehingut, mis on 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Ka pealinna korteritehingute arv püsib juba mitmendat kuud järjest ligi viiendiku väiksem kui eelmise aasta vastaval kuul. Nii Tartu kui ka Pärnu linnas oli korteritehingute koguarv neljandiku väiksem kui aasta tagasi augustis. Pealinna korteritehingute keskmist hinda kergitavad esmamüügid. Augustis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2123 eurot, olles aastatagusest ajast 9 protsenti ja eelmisest kuust 6 protsenti kõrgem. Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli augustis 1641 eurot, mis oli eelnevast kuust 2 protsenti ja aastases võrdluses 1 protsenti kõrgem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli augustis 1323 eurot, mis oli eelmise kuuga samal tasemel ja 7 protsenti madalam kui eelmise aasta augustis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!