Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

Arco Vara10.02.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. kutsuda tagasi kõik nõukogu liikmed, s.o Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Arvo Nõges, Aivar Pilv, Allar Niinepuu, Toomas Tool, Stephan Balkin;

2. määrata ametisse viiest liikmest koosnev nõukogu ja valida nõukogu liikmeteks järgmised isikud:

· Rain Lõhmus

· Steven Yaroslav Gorelik

· Hillar-Peeter Luitsalu

· Allar Niinepuu

· Kert Keskpaik

3. maksta nõukogu liikmetele tasu iga nõukogu osaletud nõukogu koosoleku eest 500.- eurot (netosumma), kuid mitte rohkem kui 1000.- eurot (netosumma) kalendrikuus. Seada tasu väljamaksmine sõltuvusse nõukogu koosolekute protokollide allkirjastamisest. Arvestades, et nõukogu liikmed võivad pidada nõukogu koosolekuid elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, hüvitada nõukogu liikmetele nõukogu koosolekul füüsilise osalemisega seoses tekkinud reisikulud mõistlikus ulatuses.

Kopli liinidele pretendeerimist jätkavad mõlemad pakkujad

TallinnKopli liinide kombineeritud pakkumise teisele etapile laekus kaks pakkumist, seega jätkavad läbirääkimistega enampakkumisel mõlemad esimesel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

„Kombineeritud enampakkumise teisele etapile esitasid pakkumise mõlemad Kopli liinide ostust huvitunud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud ettevõtted – nii OÜ Fund Ehitus kui ka AS Pro Kapital Grupp,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Seega kutsub Kopli liinide võõrandamiseks moodustatud komisjon teisel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad läbirääkimistele. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kinnistute ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.“

Edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumine, mis saab kõigi hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on Tallinna Linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist ehk juunikuu algul.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus pidi sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

Ostja-jaga-võidaOstes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 37 100 eurot

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkEesti pankade eluasemelaenude portfelli keskmine laenujääk oli 2014 IV kvartalis 37 100 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis keskmine laenujääk 1 protsendi võrra.

Paralleelselt kerkib lisaks veel eluasemelaenude arv. Kui aasta tagasi oli Eestis aktiivseid eluasemelaenusid 160 4420, siis 2014 IV kvartali lõpuks oli see näitaja kasvanud 163 500 peale ehk 1,9% võrra.

Keskmise laenujäägi kasv ei ole liiga kiire, sest Tallinna ja Tartu kõrgete hindadega piirkondade kõrval on eluasemeturg mõnevõrra aktiveerunud just väiksemates piirkondades, kus kinnisvara on odavam ja võetavad laenusummad selle võrra väiksemad.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

MTA saadab sel nädalal 294 600 inimesele maamaksuteated

Maksu- ja TolliametMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 294 600 inimesele 359 600 maamaksuteadet, millest 74 protsenti jõuab maksumaksjateni elektrooniliste kanalite kaudu. Esmakordselt saadab maksuhaldur teate 16 700 inimesele SMS lühisõnumiga.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on elektroonse teavituse osakaal iga aastaga kasvanud. „Kui veel mullu saatsime e-postiga 60 protsenti teadetest, siis tänavu on e-posti ja lühisõnumite osakaal juba 74 protsenti. Lisaks keskkonnasäästule hoiab see kokku ka maksumaksja raha,“ rääkis Liivamägi.

„Sellele vaatamata on paberteadete osakaal veel märkimisväärne – kirja teel postitatakse maamaksuteade tänavu 84 000 inimesele. Teate saamiseks e-posti või lühisõnumiga ei ole aga vaja teha muud, kui panna vastav info oma e-maksuameti kontaktidesse,“ selgitas Liivamägi.

Lühisõnumi saavad tänavu kõik need isikud, kes eelmisel aastal said maamaksu teate veel paberil ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonil esitasid mobiiltelefoni numbri. E-postile saadetakse teade, kui e-posti aadress on e-maksuametis märgitud.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Selgus Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

PõlvaKuueteistkümnest Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Keskväljaku rajamisega saab Põlva südalinna senise lagunenud tööstushoonete ala asemele väga väärika paiga, kus on ruumi kaubandusele ja kohvikutele, esindusüritustele, aga ka sportlikule meelelahutusele. Usun, et nii väldime Põlvas suuremate linnade trendi, kus kesklinna asemel domineerivad äärelinna kaubanduskeskused. Kõige olulisem, et pikemas perspektiivis suurendab taoline investeering kindlasti Põlva konkurentsivõimet piirkonna teiste keskustega,“ selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar.

Võidutöös hindas žürii selle terviklikku linnaehituslikku kontseptsiooni, ruumi selget funktsionaalset jaotust, hajutatud parkimislahendust, puitmaterjali kasutust ning piisavat paindlikkust edasiseks arendamiseks. Oluliseks nüansiks peeti seda, et linnaruumi lahendus on terviklik ka siis, kui väljakuäärne hoonestus pole veel valminud.

Žürii leidis, et võistlus täitis oma eesmärgi, kuigi päris ideaalset lahendust ei leidunud ning väljavalitud projekti tuleb kindlasti edasi arendada. Selleks, et jõuda Põlva keskuse ehitamisega valmis vabariigi sünnipäevaks, on oluline kiiresti välja töötada realistlikud arendusetapid.

I preemia suurus on 6000 eurot ning lisaks võidutööle valis žürii välja veel kolm preemiasaajat: II preemia (4500 EUR) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Põhjus tulla“ (autor Armin Valter, Novarc Group AS), III preemia (3500 EUR) läks kavandile „Tuulelohe“ (autorid Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi, Doomino Arhitektid OÜ) ning ergutuspreemia (2000 EUR) sai projekt „Isevesi“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kavakava OÜ).

Võistluse eesmärk oli leida kvaliteetne ruumiline lahendus Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi jaoks. Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Põlva arhitektuurivõistlus on esimene lõppenud võistlus, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaprogrammi arhitektuurivõistluste seeria „Hea avalik ruum“ raames. Arhitektuurivõistlusi viib läbi Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega ning võistluste eesmärk on leida nüüdisaegsed lahendused Eesti linnade keskustele. Programmis osaleb kokku kuni 14 linna. Järgmisena selguvad võistlustulemused Tõrvas.

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

StatistikaametViimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.

Riikide võrdluses paigutub Eesti selle näitaja poolest 7. kohale. Rumeenias on 93% leibkondadest eluruumi omanikud. Hoopis teistsugune pilt kirjeldab aga Rootsit, Šveitsi ja Saksamaad, kus alla poole leibkondadest on koduomanikud.

Miks pilt riigiti erineb, sellele on omad põhjused. Eesti puhul oli eluruumi omandamise oluliseks mõjuteguriks Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud eluruumide erastamine. Paljud leibkonnad said just sel ajal varem riigile kuulunud eluruumi omanikeks. Praegu soodustab Eestis eluruumide ostmist tulumaksuseadusest tulenev tulumaksutagastus eluasemelaenu intressidelt ja vähearenenud üüriturg. Paljudes riikides maksusoodustused eluruumi omanikele puuduvad.

Eestis tegeleb üürikorterite pakkumisega vähe ettevõtteid, üüritakse peamiselt eraisikutelt. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eestis levinud pikaajaline, sh eluaegne rentimine. Kui hästi reguleeritud üürituruga riikides renditakse välja hea kvaliteediga eluruume, siis Eestis on üürikorterid tihti keskmises või halvas seisukorras ning omanikud ei ole huvitatud remontimisega kaasnevaid kohustusi võtma. Nii on üürimine levinud eelkõige suurematesse linnadesse õppima asunud noorte seas ning seda nähakse ajutise etapina enne oma kodu ostmist.

Riikides, kus paljud elanikud elavad üüripinnal, on tihti paigas ka näiteks üürihinna tõstmise määr aastas, et rendi kiire tõus ei tooks vastureaktsioonina esile ostubuumi. Lisaks on igal riigil veel hulk ajaloost ja kultuuriruumist tingitud põhjuseid üürimisele või omamisele. Saksamaal näiteks tekkis pärast
II maailmasõja lõppu elamufondi kriis. Inimestel ei olnud majanduslikku võimekust eluruumide ostmiseks, ent elamispinda oli tarvis. Nii arendati välja suur hulk elamuid, mis olid algusest peale mõeldud rentimiseks.

Praegu pärsivad Eesti leibkondade võimalusi eluruumi soetamiseks majanduslanguse tagajärjel karmistunud kodulaenu võtmise tingimused.

Eluruumide omanikud

Anu Tõnurist
Statistikaameti peaanalüütik

Uus Maa alustas korterite müüki moodsas südalinna funkmajas

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinna südalinnas, aadressil Kreutzwaldi 9 rajatavas funktsionalistlikus elu- ja ärihoones korterite ja äripindade müüki.

„Pakkumisel on 6 unikaalset, terrasside või rõduga korterit ja 2 terrassidega äripinda. Atraktiivne asukoht ja maja arhitektuurne ilme on ostjates suurt huvi tekitanud ning tänaseks on mitu korteriomandit juba broneeritud. Oluliseks lisaväärtuseks on peetud rõdusid ja terrasse ning maja-alust garaaži,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kesklinna ja Kadrioru piirkonna konsultant Margit Sild.

Kreutzwaldi 9 välis- ja siselahendustesse on panustatud hoone asukohale vääriliselt ning ostjaskonna potentsiaalse sihtgrupi ootustele vastavalt. Nii ilmestavad fassaadi klaasseinaga lift, rõdud/terrassid ja mustast graniidist peatrepp. Hoone iga korrus on erineva suuruse ja plaanilahendusega, igal korteril on kas rõdu või katuseterrass.

Elamise teevad mõnusaks maja-alune garaaž ja väike korterite arv. Akendest avanevat vaadet ei häiri radiaatorid – toasooja tagab vesipõrandaküte. Kodukulud aitavad mõistlikul tasemel hoida 3x paketiga aknad ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Hoone välisilme loovad hele fassaadikrohv, mis on osaliselt kaetud musta komposiitplaadiga ning esimese korrusel eksponeeritav betoonpind. Siseviimistluspaketid on pealkirjadega Novell ja Etüüd. Novell on poeetiline, luuleline, inspireeritud raamatutest ja kirjasõnast. Paketi tonaalsus on hele ja karge, vannitoas kasutatud plaat meenutab modernses võtmes raamaturiiulit. Etüüd on aga ekspressiivne, maaliline, loominguline, inspireeritud maalikunstist ning väljendub veidi julgemas tumedate aktsentidega värvigammas. Samal ajal on kogu tonaalsus soe ja hubane.

Maja ehitus algab märtsis ning hoone valmib 2016. aasta alguses. Projekti arendaja on Perton Ehitus, maja ehitab Kaamos Ehitus.

Ajaloorubriik: Haabersti linnaosa asumite nimede lugu

Haabersti linnaosas Tallinnas on kokku 12 asumit.

Nende nimede saamise lood on järgmised:

  • Astangu – seal asuva loodusliku astangu tõttu.
  • Haabersti – sealkandis alates 16. sajandi lõpust asunud linnale kuulunud Kaeramõisa (saksa keeles Habers Hof) järgi.
  • Kakumäe – seal asunud Kakumäe (Kakamaye) küla järgi.
  • Mustjõe – asumit läbiva Mustjõe järgi.
  • Mäeküla – Harku mõisale kuulunud Mäeküla järgi.
  • Pikaliiva – samanimelise küla järgi, mis omakorda sai nime seale pika liivaseljandiku mõjul.
  • Rocca al Mare – Tallinna kaupmehe Arthur Girard de Soucantoni poolt 1863. aastal nüüdse Vabaõhumuuseumi alale asutatud suvemõisa nime järgi. Tõlkes siis “Kalju mere ääres”.
  • Tiskre – on tuletatud vana kaluriküla rootsikeelsest nimest fiskare, mis tähendab kalurit. Teise versiooni järgi aga ülemsaksakeelsest sõnast tischler (tisler, mööbelsepp), aga võib-olla ka isikunimest.
  • Veskimetsa – sealkandis kasvanud Veskimetsa järgi. Asumi vanim ehitis oli Haabersti mõisale kuulunud tuuleveski.
  • Vismeistri – Vismeistri küla järgi. Küla sai omakorda nime keskajal sealkandis elanud Toompea linnuse kalameistri (Fischmeister) järgi. Hiljem paiknes Fischmeistri oja ehk Tiskre oja kaldal Fischmeistri suvemõis.
  • Väike-Õismäe – kõrval asuva Õismäe asumi järgi.
  • Õismäe – tuleneb Eismeggi külast, mis omakorda saanud arvatavasti nime ranniku rabastuvatel heinamaadel rohkesti kasvava haruldase rootsi kukitsa järgi.

Õismäe
Fotol ehitusjärgus Väike-Õismäe rõngaslinn 1980. aastatel.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõigus toimub 10/02/2015

Evi HindpereKinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Registreeru KOHE sest alles veel vaid viis vaba kohta.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Üüripakkumiste arv on aastaga kerkinud 13%

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Tallinnas üürile 2179 korterit. See on 13% rohkem kuiu aasta tagasi.

Enam on üürikortereid lisandunud Põhja-Tallinnas, kus üüripakkumiste arv on aastaga kasvanud 63%. Põhja-Tallinnas pakuti jaanuaris üürile 315 korterit. Vähemaks on üürikorterite pakkumisi jäänud Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti portaali KV.EE andmetel jaanuaris üürile 102 korterit ehk aastatagusest kolmandiku vähem.

Tähelepanu väärib, et Tartu korterite üüripakkumine on aastaga kasvanud 63%. Selle põhjuseks on eeskätt mullu aasta teises ja kolmandas kvartalis vähenenud korteri ostu-müügitehingute arv, mis on müümata jäänud kortereid hakanud üüriturule tooma.

Poleks sugugi ime, kui analoogne trend, küll vähemalt määral, käesoleval aastal ka Tallinna üüriturule jõuaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
01/2014 01/2015 Muutus, %
Haabersti 152 102 -33%
Kesklinn 735 818 11%
Kristiine 115 125 9%
Lasnamäe 316 341 8%
Mustamäe 220 211 -4%
Nõmme 43 59 37%
Pirita 43 60 40%
P-Tallinn 193 315 63%
Vanalinn 78 101 29%
 
Tallinn 1 934 2 179 13%
 
Eesti 3 296 4 050 23%
Harjumaa 1 957 2 224 14%
 
Narva 142 218 54%
Pärnu 219 155 -29%
Tartu 720 1 176 63%

 Korterite üüripakkumiste arv Tallinnas portaalis KV.EE

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 II poolaasta

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara analüütik Kadri Lest koostöös paljude hindajate ja maakleritega on valmis saanud kinnisvaraturu ülevaate, mis vaatab tagasi 2014. aastale ning teeb prognoose 2015. aastaks.

2014. aastal teostati kogu Eestis 7,4% rohkem tehinguid, kui 2013. aastal ja ka tehinguväärtuste kogusumma tõusis 12,3%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis 2014. aasta on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis on tingitud kinnisvaraturu jahenemisest aasta teises pooles.

Kiire hinnatõus tegi kinnisvara paljudele soovijatele kättesaamatuks, mille tulemusena aasta teises pooles tehingute aktiivsus langes. Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 20,3% ning tehingute summa 23,0%. Tehingute arvu Viljandi maakonnas on peamiselt tõstnud aktiviseerunud hoonestamata maatulundusmaa ja korteriturg.

Kui 2014. aasta alguses oli tunda suurt hindade tõusu ja kiiret korterite pakkumiste arvu tõusu ning aasta teises pooles kinnisvarahindade kasvu seiskumist, mõnes segmendis isegi väikest langust, siis 2015. aastaks võib prognoosida, et hinnad stabiliseeruvad või mõnevõrra langevad veelgi.

Samuti tuli 2014. aastal tavapärasest rohkem uusarendusi müüki, mis omakorda suurendasid pakkumises olevate korterite arvu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad, mistõttu on tehingud edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

Põhjaliku analüüsiga Eesti kinnisvaraturu kohta saab tutvuda SIIN.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Teave osaluste omandamiste kohta kahes äriühingus

Nordecon06.02.2015 omandas Nordecon AS 60% suuruse osaluse asutatavas SweNCN OÜ’s, mil sõlmiti ettevõtte asutamiseks vajalik asutamisleping. 40% suuruse osaluse omandas ettevõttes Luksusjaht AS.

Luksusjaht AS’ile kuulub Nordecon AS’is 9,8499% suurune osalus. Luksusjaht AS 100% osaluse omanikule Sven Lennart Alpstålile kuulub Nordecon AS’is 0,0917% suurune osalus.

SweNCN OÜ kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis läbi Rootsis asutatava 100% suuruse osalusega tütarettevõtte.

SweNCN OÜ osakapital asutamisel on 2500 eurot.

Nordecon AS’i osaluse omandamise eesmärgiks on viia läbi uuringud ja ettevalmistused võimalikuks laienemiseks uuele geograafilisele turule.

03.02.2015 omandas Nordecon AS 46% suuruse osaluse asutatavas OÜ’s Embach Ehitus, mil sõlmiti ettevõtte asutamiseks vajalik asutamisleping.

Embach Ehitus OÜ kavandatavaks majandustegevuseks on tegutsemine töövõtjana hoonete ehituse valdkonnas. Ühingu tegevus on suunatud eelkõige Lõuna-Eesti piirkonna eratellijate ehitus- ja arendusprojektide teenindamisele.

OÜ Embach Ehitus osakapital asutamisel on 2500 eurot.

Nordecon AS’i osaluse omandamise eesmärgiks on paindlikult reageerida muutuvale situatsioonile ehitusturul ja astuda samm lähemale võimalikele klientidele.

Osaluste omandamise näol SweNCN OÜ’s ja Embach Ehitus OÜ’s ei ole tegemist oluliste osaluste omandamisega NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. Osaluste omandamiseks tehtud tehingud ei ole käsitletavad ka tehingutena seotud isikute vahel. Nordecon AS’i nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingutest muul viisil isiklikult huvitatud.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Energia hindade järsk langus süvendas deflatsiooni

Eesti PankEnergia odavnemine jaanuaris süvenes, mille tulemusena langes hinnatase Eestis kuu varasemaga võrreldes 0,4%. Statistikaameti andmetel ulatus aastane hinnalangus 1,3%ni, mis on viimase viie aasta suurim.

Nafta oli jaanuaris maailmaturul kuu varasemaga võrreldes ligikaudu 25% ja aastataguse ajaga võrreldes umbes 55% odavam. Mootorikütused odavnesid seetõttu Eestis aastavõrdluses 20,7%, alandades inflatsiooni 1,1 protsendipunkti võrra. Kuigi tööstuskaubad odavnesid 0,4%, kiirenes teenuste hinnakasv 1,4%ni. Teenuste hinnakasv kiirenes muu hulgas seetõttu, et sideteenuste hinnalangus on alates 2014. aasta algusest järjepidevalt vähenenud.

Kaheksa kuud väldanud hinnataseme langus on olnud tarbijate jaoks soodne, mida näitab ka jaemüügi enam kui 6%-suurune kasv terve eelmise aasta vältel. Tänu reaalpalga tõusule on majapidamiste hinnangud oma majandusolukorrale järjepidevalt paranenud ning nad rahastavad ostusid varasemast julgemalt ka laenude abil.

Senine hinnalangus on hakanud mõjutama ka tarbijate inflatsiooniootusi, mis pöördusid jaanuaris esimest korda pärast 2010. aastat langusse. Kui inflatsiooniootused jäävad madalale pikemaks ajaks, siis võivad tarbijad hakata kestvuskaupade oste edasi lükkama ning see aeglustaks jaemüügi kasvu.

Esialgse hinnangu kohaselt suurenes hinnalangus ka euroalal tervikuna: hinnad langesid jaanuaris aastavõrdluses 0,6% kuu varasema 0,2% asemel. Euroala hinnalangus kiirenes samuti valdavalt energia odavnemise tõttu, kuid lisaks aeglustus pisut ka teenuste ja tööstustoodangu hinnakasv. Hinnalanguse pidurdamiseks ja inflatsioonieesmärgi saavutamiseks laiendas Euroopa Keskpank hiljuti varaostu programmi.

Inflatsiooni kiirenemist võib hakata soodustama ka euroalal tasapisi paranev majandusaktiivsus: viimastel andmetel on hoogustunud nii jaemüügi kasv kui ka töökohtade loomine ning jaanuaris muutusid ettevõtete kasvuootused optimistlikumaks. Nafta hind on veebruari esimestel päevadel märgatavalt tõusnud ning tulevikutehingute hinnad viitavad nafta edasisele kallinemisele. Nafta hinna tõus vähendaks järgnevatel kuudel hinnalangust nii euroalal kui ka Eestis.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

inflatsioon_01_06022015

inflatsioon2_06022015

Hili Properties omandas Lätis üheksa jaemüügikompleksi

Hili Ventures / Hili propertiesHili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarfirma Hili Properties omandas Lätis üheksa jaemüügikompleksi, millega lisandus ettevõtte rahvusvahelisse kinnisvaraportfelli 18 500 ruutmeetrit jaemüügipinda. Üheksa kompleksi kogupindala küündib 27 000 ruutmeetrini.

Hili Properties omab ja haldab rendipindu Lätis, Leedus, Eestis ja Maltal. Ettevõte keskendub äripindadele ja omab kontoriruume peamistes ettevõtluse piirkondades. Firmale kuuluvates hoonetes asuvad ka McDonald’s restoranid. McDonald’s restoranid kuuluvad Premier Capital omandusse, mis on teine Hili Ventures tütarettevõte.

Jaemüügikeskused majutavad kuni 30 regionaalset ja kohalikku üürnikku ning pakuvad rendipindu vahemikus 950 kuni 4150 ruutmeetrit. Enamik ruumidest on 100% hõivatud. Viis kompleksi asuvad Riia võtmepiirkondades, kaks Läti suuruselt teises linnas Daugavpilsis ning üks Tukumsi ja Aizkraukle linnas. Tukumsi linnas asub tööstuspark, kuhu kuuluvad suured laohooned, milles hoiustatakse majapidamistooteid, aiandustehnikat, tööriistu ja väikesemõõdulisi ehitusmaterjale.

Komplekside teised ankurrentnikud on supermarketid ja Baltikumis ning Põhja-Euroopas tuntud kiirtoidu ketid. Teised jaemüügiga tegelevad ettevõtted – apteegid, tervise- ja delikatesspoed, pangad ning kindlustusettevõtted – paiknevad supermarketite kõrval ja kasutavad eraldi sissepääsu või pood-poes kontseptsiooni.

“See tehing panustab Hili Properties kinnisvaraportfelli mitmekesisusse ja laiendab ettevõtte haaret Balti regioonis,” ütles Hili Properties juhataja Margrith Lutschg-Emmenegger. “See on meie jaoks suur võimalus. Omandatud kinnisvaral on suur potentsiaal ning investeeringud aitavad seda realiseerida.“

Hili Properties juhtkonnas on rahvusvaheliselt kogenud spetsialistid, kes soovivad maksimeerida iga kinnisvara kasutegurit ja kasumipotentsiaali rentnikele. Kinnisvaraettevõttel on aastakümnete pikkune kogemus kinnisvaraarenduse, ümberpositsioneerimise ja juhtimise valdkonnas. Ettevõte otsib pidevalt võimalusi, et kasvatada oma kinnisvaraportfelli väärtust ning leida uusi arendusi Euroopa arenevatel turgudel.

Kinnisvaraettevõtte Hili Properties omab arendusi Maltast kuni Baltikumini, mille hulka kuuluvad hinnatud asupaikadega ärikvartalid, jaemüügikompleksid peatänavatel ning kinnisvara, milles paiknevad McDonald’s restoranid.

Hili Properties juhtkonnas on kogenud finants- ja kinnisvaraspetsialistid ning ettevõte strateegiline eesmärk on laiendada oma tegevust ja arendada kinnisvaraturge Euroopa võtmelinnades.

Hili Properties on Hili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarettevõte, mille peakorter asub Maltal. Hili Ventures on tegev õli-, gaasi-, logistika-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkondades ning teeb koostööd McDonald’s restoraniketi ja Apple’iga kolme tütarettevõte kaudu. Hili Ventures kontorid asuvad 12 riigis, kus töötab ühtekoku 3800 inimest. Ettevõtte partnered on CMA CGM, Hoffmann, Tranter, Terberg, IBM, Cisco, Microsoft, NCR, Lenovo ja teised globaalsed brändid.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine