Riigi Kinnisvara: Otsime ühe hankega kolmele päästehoonele ja ühele ühishoonele projekteerijat

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara kuulutas välja hanke leidmaks Haapsalu, Paide ja Viljandi päästehoonetele ning Elva ühishoonele projekteerijat koos ehitusaegse autorijärelevalvega.

Eesmärk on hooned rajada tüüplahendusena (st et võimalikult palju projektseid lahendusi tuleks võtta kasutusele järgmises projektis), arvestades hoones paiknevate Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vajadustega ning lähtudes Riigi Kinnisvara tehnilistest nõuetes. Tüüplahendusele lisaks tuleb iga hoone puhul arvestada samuti kohapealsete reaalsete vajadustega, sh erivõimekusega ja muu päästetehnika eripäraga, et uus hoone oleks võimalikult mugav ja funktsionaalne seal töötama hakkavatele töötajatele.

„Proovime uut lahendust, kus ühe hankega projekteerime mitu sarnast objekti korraga,“ täpsustas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „Loomulikult arvestatakse iga piirkonna eripäradega, aga suures plaanis peaks selline hankimine tooma juurde efektiivsust ning kulude kokkuhoidu. Teiseks oluliseks uuenduseks on see, et hangime ka tööprojekti koostamist. Kui varasemalt on see jäänud ehitaja ülesandeks, siis sellel korral hangime selle ise,“ lisas Mäger.

Igas linnas on plaanis hooned rajada uushoonestusena vastavalt KUU arhitektide poolt koostatud funktsionaalse kavandi lahendusele. Rajatavatel objektil on oluline, et oleks tagatud muuhulgas funktsionaalsus, materjalide ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga, keskkonnasäästlikkus, hea töökeskkond ning turvalisus.

Tulevased hooned asuvad järgmistel aadressidel: Tallinna mnt 85 (Haapsalu), Järve tee 4 (Paide), Metsaküla tee 1 (Viljandi) ning Kirde 14 (Elva). Kogu projekti maksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine) on planeeritud ja eraldatud 15,5 miljonit eurot (lisandub käibemaks). Ehitus on planeeritud esialgu 2022. aastasse ja valmimine on 2023. aasta lõppu.

Tartu arhitektuurikonkursid koondati uuele kaardirakendusele

TartuArhitektuuri ja ehituse osakond koondas Tartu arhitektuurivõistluste materjalid uuele kaardirakendusele, mis annab käimasolevatest ja juba toimunud võistlustest parema ülevaate. 

Pidevalt uuenevasse rakendusse on koondatud võistluste info ja võimalusel esitatud tööde materjalid. Tutvuda saab nii linnavalitsuse kui ka eraarendajate korraldatud võistlustega.

“Tartu arhitektuurivõistluste praktika ja nii avaliku kui ka erasektori panus selles väärib esile toomist. Sellest tulenevalt võtsime eesmärgiks luua integreeritud süsteem, millest on kasu ametnike igapäevatöös, kuid mis on ka avalikkuse jaoks mugavalt jälgitav,” selgitas linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Arhitektuurivõistluste rakenduse leiab Tartu linna kodulehelt: https://www.tartu.ee/et/kaart. Lisaks kaardivõimalusele saab võistlusi lehitseda ka nimekirja alusel.

Uuest rakendusest leiab peamiselt viimase seitsme aasta arhitektuurivõistlused ja pisteliselt ka võistlusi kaugemast perioodist.

Tallink City Hotelis algab 8,6 miljoni eurone renoveerimine

KapitelTallinna südalinnas asuvas Tallink City Hotelis algava renoveerimise käigus uuendatakse kõik hotellitoad, fuajeerestorankonverentsikeskus ning üldalad. Võrdsetes osades AS-le Infortar ja AS-le Kapitel kuuluv hotellihoone omanikfirma Vara HTG OÜ investeerib uuendusprojekti 8,6 miljonit eurot ning ehitustööd teostab AS Merko Ehitus Eesti. Hotelli operaator Tallink Hotels saab külastajatele uuenenud hotelli avada 2021. aasta juunis.

 Tallinna südalinnas Laikmaa tänaval asuv Tallink City Hotel avati 2004. aasta kevadel, mil endine teenindusmaja ehitati ümber toona Eesti suuruselt teiseks hotelliks. Algava uuendusprojekti sisearhitekt on Meelis Press ning selle käigus uuendatakse 10-korruselises hoones kõik 332 hotellituba, fuajeerestorankonverentsikeskus ning üldalad.

„Meie kinnisvaraportfelli juhtimise väga oluline osa on projektide järjepidev toote- ja teenuse arendus eesmärgiga tagada nende konkurentsivõime turul. Tallink City Hoteli uuendamine on olnud meil kavas juba pikemalt ning äriliselt on mõistlik kasutada tänast turismisektori madalseisu renoveerimistööde teostamiseks,“ ütles AS Kapiteli ja Vara HTG OÜ juhatuse liige Rait Pallo.

„On hea meel, et hoone omanikud kasutavad mõistlikult ära pandeemia tagajärjel tekkinud turismi madalseisu ning viivad hoones läbi täieliku värskenduskuuri. Nii saame juba järgmise suve hakul külalisi vastu võtta uuenenud ja senisest veelgi mugavamas hotellis. Suurt rõõmu valmistab meile ka see, et suutsime pea kogu hotelli mööbli ja sisustuse uuesti ringlusse saata ja praegusel keerulisel ajal mitmeid Eesti sotsiaal- ja hoolekandeasutusi aidata,“ ütles Tallink Hotelsi juhatuse liige Ave Svarts.

„Olles aastate eest endise teenindusmaja moodsaks hotelliks ümber ehitanud, on meil väga hea meel taas seda väärikat hoonet uuendada. Tunneme hotellihoonet hästi ja oskame sellest tulenevalt anda põhjalikku nõu, mis tagab tellija soovide ja vajaduste realiseerimiseks kõige tõhusama lahenduse,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe.

Turuülevaade 2020: suur sügisene turuülevaade võtab fookusesse kriisi mõju kinnisvaraturule ja edasised väljavaated

Tõnu ToomparkValminud on suur sügisene turuülevaade, mis vaatab Tallinna elamispindade turgu. Loomulikult on ülevaate peamises fookuses koroona-kriis ja saabunud majanduskriis ning nende mõju kinnisvaraturule.

  • Vaatluse all on kinnisvaraturu lähtepositsioon koroona- ja majanduskriisi sisenemise eel ehk IV 2019…I 2020.
  • Toodud on paralleelid majanduskriisiga 2008.-2009. aastatel, mis avaldas kinnisvarasektorile olulist mõju.
  • Käsitletud on majanduse ja kinnisvaraturu hakkamasaamist käimasolevas kriisis.
  • Turuülevaade teeb prognoose kinnisvaraturu arengute osas eeloleva aasta-pooleteise perspektiivis.

Ülevaade jätab seekord kõrvale liigsed detailid ja keskendub suurele trendile.

Tellija juures toimuv ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

 

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2020

 

 

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 08/10/2020

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 08/10/2020 Tallinna kesklinnas.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes
    töötavatele inimestele, kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega;
  • riigi osalusega ettevõttete haldusjuhtidele ja spetsialistidele;
  • kõigile kohalike omavalitsuste töötajatele,
    kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega;
  • ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus
     või kinnisvara haldus;
  • kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhtidele,
    tehnikajuhtidele ja varadega (seadmed, masinad, inventar) tegelevatele spetsialistidele.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kaasaegsest  kinnisvara käsitlusest;
  • teadmised tehnohooldusest ja selle vajalikkusest;
  • oskuse arvestada tehnohooldust läbiviies õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
  • teadmised kuidas koostada tehnohoolduse hankedokumenti ehk hanke tehnilist kirjeldust.

Lektoriks on kinnisvara korrashoiu konsultant Tanel Tiits. “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub Tallinna kesklinnas 08/10/2020 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Renovation of Tallink City Hotel in Tallinn

Merko EhitusOn 24 September 2020, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and Vara HTG OÜ entered into a contract for the renovation of Tallink City Hotel located at A. Laikmaa 5, Tallinn. AS Infortar and AS Kapitel have equal shareholding in Vara HTG OÜ.

The contract includes renovation of all hotel rooms, lobby, restaurant, conference centre and public areas.

The contract value is approximately EUR 8.6 million, plus value added tax. The works are scheduled to be completed in spring 2021.

Kapitel: Nordic Hotel Forumi renoveerimine

KapitelKinnisvaraettevõte Kapitel investeerib 8 miljonit eurot Tallinna südalinnas asuva Nordic Hotel Forumi renoveerimisse. Ehitustööd teostab Merko ning hotelli operaator Nordic Hotels avab külastajatele uuenenud hotelli 2021. aasta kevadel.

Tallinna südalinnas Viru väljakul asuv Nordic Hotel Forum avati 2007. aastal. Hotelli uuendusprojekti on koostanud sisearhitektuuribüroo Artaku, sisearhitektid on Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla. Renoveerimise käigus uuendatakse kõik 267 hotellituba ja üldalad, vahetatakse välja sisustus ning hotell saab esindussviidi ja uue restorani.

„Nordic Hotels hotelli operaatorina hindab kõrgelt koostööd hoone omaniku Kapiteliga, kellega koos alanud renoveerimisprojekti teostatakse. Remondi käigus hangime muuhulgas tehnoloogilised lahendused, mis aitaks viirusejärgsel ajal kogu klienditeekonda võimalikult kontaktivabalt organiseerida,“ ütles Nordic Hotelsi juhatuse liige Feliks Mägus.

„Kapiteli kinnisvaraportfelli juhtimise väga oluline osa on olemasolevates hoonetes järjepidev toote- ja teenuste arendus eesmärgiga tagada nende konkurentsivõime turul ning vastavus üürnike vajadustele. Nordic Hotel Forumi uuendamine on meil olnud plaanis juba mõnda aega ning äriliselt on mõistlik kasutada tänast turismisektori madalseisu renoveerimistööde teostamiseks. Hindame jätkuvalt väga kõrgelt hotelli suurepärast asukohta Tallinna südalinnas ning usume majutusturu taastumisse,“ ütles Kapiteli juhatuse esimees Taavi Ojala.

„Enda ehitatud hoone uuendamine on ehitaja vaatest hea töö. Tunneme renoveeritavat hoonet hästi, teame tema eripära ja oskame sellest tulenevalt anda põhjalikku nõu, mis tagab tellija soovide ja vajaduste realiseerimiseks kõige tõhusama lahenduse,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe.

Fausto Capital: Fahle Park plaanib end linnarahvale järjest enam avada

Fausto GruppTallinna kesklinna kerkiva Fahle Pargi ärilinnaku loojad plaanivad lisaks büroohoonetele linnakusse tuua huvitavad kohvikud ja restoranid, meelelahutusasutused, spordiklubid ja mitmed muud mugavusteenused, samuti avalikud teenused.  „Fahlest peaks lähiaastatel kujunema oluline sõlmpunkt mitte ainult siin töötavatele inimestele, vaid kõigile linlastele ja Tallinna külalistele,“  rõhutas  ärilinnaku rajaja Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov.

Mihailovi sõnul  annab Töötukassa karjäärikeskuse hiljutine kolimine pealinna tuiksoonele kerkivasse Fahle Parki eeskuju ka teistele
avalikele teenustele . “Inimestele on väga oluline, et teenused asuks hästi ligipääsetavas kohas,” rõhutas ta. „Fahle Park asub kesklinnas,
kohale saab nii jala, ühistranspordi kui ka autoga. Samuti on eeliseks moodsa sisseseadega ruumid ajaloolises, ent inspireeriva uue lahenduse saanud tööstuskeskkonnas.“

Peatselt on linnakus valmis saamas Eesti esimene galeriitänav – ainulaadne klaaskatusega siseala, kus leidub  eriteemalisi parke,
väljakuid ja puhkealasid.  Juba saab ärilinnakust ka suurepärast kohvi, sest uksed tegi lahti röstikoda Papermill. “Fahle Pargi fookuses on
inimesed ja nende heaolu,  tänapäevase töökultuuri ja mugava elustiili ühildamine. Asukoht, Fahle ajalugu ning planeeritavad ärilinnaku võimalused loovad heaolutunde igaühele, kes siia hommikuti sammud seab. Meil on väga hea meel, et seda on märgatud ja Fahle Park esitatud Tallinna ettevõtlusauhinna nominendiks ,” rääkis Fausto Capitali turundus- ja kommunikatsioonikoordinaator Mari-Liis Vaher.

TAUST: Fahle Park on Tallinna kesklinnas asuv uudne ärilinnak, mis pakub ettevõtetele innovaatilisi ning ainulaadse arhitektuuriga kaasaegseid büroolahendusi. Fahle Pargi rajaja Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis tegeleb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega.  Ettevõtte portfelli kuulub kokku üle 90 000 ruutmeetri kaubandus- ja äripinda. Nende hulgas Kompassi maja, Maakri ärimaja, Tartu Telia ärihoone, Vironia keskus, Rappeli keskus, mitmed Maxima ja Selveri kaubanduskeskused jne. Fausto Capitali varade maht on üle 150 miljoni euro.

Swedbank: Kohtla-Järve uus spordi- ja tervisekeskuse ehitust

SwedbankKohtla-Järve Linnavalitsus ja Swedbank sõlmisid nelja miljoni euro suuruse laenulepingu, millega rahastatakse ehitusjärgus spordi- ja tervisekeskuse ehitust.

Kohtla-Järve Linnavalitsus on teinud pingutusi, et leida rahastuse võimalusi spordikompleksi ehitamise lõpule viimiseks, kuna ainult linna vahenditega pole see võimalik. Euroopa Liidu vahendite ja investeeringuks võetava laenu abil saab ehitusetööde finantseerimine lõplikult lahendatud. „Spordi- ja tervisekeskus ei ole tulnud pingutuste ja suure tööta, kuid nüüd ei ole linna- ja ümberkaudsetel maakonna elanikel oodata muud kui kevadet, et uute sportimisvõimalustega tutvuma tulla,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul on panga jaoks üha olulisem rahastamise eesmärk, mis peab toetama jätkusuutlikku arengut. „Tervislikke eluviise ja sporditegemist toetavat taristu ehitamisele kaasa aitamine on kindlasti oluline panus ühiskonda, kus oleme kohalikele omavalitsustele heaks partneriks“ selgitas Himma. „Koostöö kogukonna arengusse investeerivate omavalitsustega on meie jaoks oluline, mistõttu leiame ühiselt paindlikud finantseerimislahendused sõltumata omavalitsuste suurusest või kaugusest.“

Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas aadressil Järveküla tee 41 valmivas hoones on 25 meetri pikkune ja 10 rajaga tribüünidega ujula, lasteujula, kuivtrenni, aeroobika, džuudo, fitness saalid, kaupluseruumid, lastetuba kohvik, riietus- ja duširuumid koos saunadega. Kolme maapealse ja soklikorrusega spordihoone valmibjärgmise aasta kevadel.

Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on Swedbank üle Eesti finantseerinud 11 omavalitsust kokku 37 miljoni euroga. Peamiselt on kohalikud omavalitsused Swedbanki abil investeerinud koolimajade, lasteaedade ja muude arengukavadega ette nähtud investeeringute elluviimisesse.

“Kinnisvaramaakleri ABC” on abiks klientidega esmase kontakti loomisel

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab praktilisi soovitusi ja nõuandeid  maakleriametis alustamisega, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Hoovi.ee: Ärilaen üürilepingu tagatisel?

hoovi.pngIga eduka majanduse veduriks on ettevõtlikud inimesed ja nende loodud ettevõtted. Kui sinagi plaanid alustada oma ettevõttega, laiendada olemasolevat äri või leevendada hoopis ettevõttes tekkinud ootamatut rahavooprobleemi, siis tuleb esimesena lahendada finantseerimise küsimus. Kui endal ei ole kohe kogu vajaminevat kapitali võtta, siis on üks lahendus võõrkapitali kaasamine.

Kes on kunagi enda äritegevuse käigus laenuraha kasutanud, teavad, et krediidiandjad aktsepteerivad laenu tagatisena üldjuhul kas kinnisvara, väärtpabereid või ettevõtte omaniku käendust. Hoovi lisab siia loetelusse ka üürilepingud, mida võib samuti käsitleda kui väärtpabereid. Miks kasutada üürilepingut laenu tagatisena?

Kui sa soetad pangalaenuga endale kodu, kolid hiljem oma elukaaslasega kokku ja üürid tühjaks jäänud korteri välja, tähendab selle elamispinna üürileping sinu jaoks regulaarset sissetulekut, mis jätkub seniks, kuni sul on võimalik korterit välja üürida ja sinna jätkuvalt uusi üürnikke leida. Üürimaksed laekuvad sulle igakuiselt väikeste summadena, kuid enamus üüripinna potentsiaalist on igavesti tulevikus. Sinu tulevane üüritulu on kinni sinu üürilepingus. Meie eesmärk on pakkuda kinnisvaraomanikele võimalust muuta oma üürilepingud kohe rahaks ning investeerida see raha oma äritegevusse, kasvatada seeläbi oma jõukust ning panustada oma ettevõtete kaudu Eesti majanduse kasvu.

Kuidas oma üürilepingute rahaks tegemine käib? Hoovi sõlmib sinu ja sinu üürnikuga üürilepingud ning tasub üüri ettemaksuna sinu ettevõttele ning hakkab edaspidi igakuist üüri koguma sinu üürnikult. Kui kinnisvara kuulub sulle endale, siis saame me üüri tasuda ka sinu ettevõttele. Üürnikuks võib olla teine eraisik, juriidiline isik või ka sinu enda ettevõte. Me teeme igale kliendile personaalse pakkumise ning teenustasu sõltub iga lepingu puhul lepingu riskantsusest. Näiteks kui üürileandja on eraisik, kogub üüri oma ettevõttele ning üürnikuks on kaks kaasüürnikust eraisikut on meie risk madalam kui üürilepingu puhul, kus üürnikuks on üürileandja enda ettevõte.

hoovi.png
Joonis 1. Üürileandja annab oma kinnisvara üürile Hoovile, kes annab selle omakorda allüürile omaniku ettevõttele. Hoovi maksab üüri ettemaksuna omanikule või kliendi soovil temale kuuluvale ettevõttele. Allüürnikuks olev ettevõte hakkab igakuist üüri maksma otse Hoovile.

Kui ka sina soovid muuta oma üürilepingud rahaks, siis tutvu meie tingimustega ja esita taotlus www.hoovi.ee

Hoovi on uus ja värske Eesti kapitalil põhinev finantsettevõte, mis pakub kinnisvaraomanikele üürilepingud rahaks teenust. Vaata lähemalt www.hoovi.ee. Lisainfo saamiseks kirjuta meile support@hoovi.ee.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus” 25% soodsam

Tööleping ja töölepingu seadusTelli käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “jfvj5i” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 27.09.20.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Renovation of Nordic Hotel Forum in Tallinn

Merko EhitusOn 24 September 2020, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and OÜ Veeilu, subsidiary of AS Kapitel, entered into a contract for the renovation of Nordic Hotel Forum located at Viru väljak 3, Tallinn.

The contract includes renovation of common areas and all hotel roomstogether with replacing the furniture.

The contract value is approximately EUR 8 million, plus value added tax. The works are scheduled to be completed in spring 2021.

Riigi Kinnisvara: Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Kärdla riigimaja rajamiseks. Arhitektuurivõistluse objektiks on Hiiu tn 1a ja Turu tn 8 kruntidele kavandatav Kärdla riigimaja ning seda ümbritsev avalik ala turupaviljoniga. Riigimajja investeeritakse 2,2 miljonit eurot (lisandub käibemaks) ning hoone valmimine on täna kavandatud aastasse 2023. 

Riigimaja kavandatakse Kärdla linna keskele, keskväljaku vahetusse lähedusse turu asukohale, et tagada mugav ja hea ligipääs riigi poolt pakutatavatele teenustele. Käimasoleva keskväljaku ümberehitusega viiakse turg osaliselt uuendatud keskväljakule. Hiiumaa Vallavalitsuse soov on säilitada Hiiu tn 1 kinnistul turu funktsioon väiksemas mahus ning rajada sinna uus turupaviljon avaliku kauplemisalaga. Riigimaja maksimaalne brutopind on 1500 m2.

„Kärdla riigimajast tuleb Eesti esimene pilootprojekt, kus kavandatakse asutuste ülene ühiskontor,“ kirjeldas uut lähenemist riigimajade projektijuht Kärt Vabrit. „See tähendab, et Kärdlas ei rajata igale asutusele eraldi tööruume, vaid erinevate asutuste töötajad hakkavad tööle ühises kaasaegses tööruumis. Kärdlas on paljudel asutustel tööl vaid üks ametnik ja ametnike koosseis pidevalt muutuses. Seega on mõistlikum rajada paindlikumad tööruumid, et tagada kaasaegne ja efektiivne ruumikasutus. Samuti paindlike tööruumide rajamine on rahaline kokkuhoid tulevikus,“ lisas Vabrit.

Peale arhitektuurivõise võidutöö selgumist alustame koostööd asutuste ja erialala spetsialistidega leidmaks lahenduse, mis rahuldab kõik osapooli. Oleme välja selgitanud kõikide asutuse eripärad ja koostöökohad, et ühestöötamine muudaks avalike teenuste kvaliteeti veelgi. Loodame koostöös asutustega leida lahenduse, mis tagab jätkusuutliku avalike teenuste pakkumise Hiiumaal.

Riigimajade loomise idee aluseks on riigi, sh riigiasutuste soov kodanikke teenindada parimal võimalikul viisil ning lihtsustada riigi ja kodaniku vahelist suhtlemist. Riigimaja loomise eesmärk on otseste avalike teenuste osutamise koondamine maakonnakeskustes võimalikult vähestesse füüsilistesse asukohtadesse. Kärdlas on plaan vabastada Leigri väljak 5 ja Põllu 17 hooned, kokku ca 2800 m2 pinda. Võimalusel samuti Kõrgessaare 18 hoone, seega uue riigimaja rajamisega väheneb riigi kasutuses olev pind ca poole võrra. Riigi Kinnisvara koostöös kohaliku omavalitsusega on leidmas uut kasutust ka Leigri väljak 5 hoonele.

Riigimaja fookuses on inimene. Riigimajade planeerimisel pööratakse kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Töötaja jaoks on riigimaja ühine kontor, ühine töökeskkond ja ühine platvorm, mis soodustab asutuste vahelist sünergiat ja võimaldab kodanike probleemiga tegeleda erinevate nurkade alt. Riigimajja on planeeritud kokku tuua 20 erineva riigiasutuse töötajad ning luua kuni 76 töökohta, sh 6 kaugtöökohta.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 20. november 2020 kell 15.00. Riigihange „Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 227666.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg augustis 2020

Uus MaaAugust jätkas kinnisvaraturul samal lainel, mil juuli – inimeste teadvusest hakkas koroonaepideemia kaduma või ei pööratud sellele enam nii suurt tähelepanu, tehinguaktiivsus on pöördunud ülespoole, suurt hinnalangust oodanud inimesed on taas pidanud üle elama pettumustvalmistava kuu.

Siiski tuleb optimistide kiiret taastumisunelmat jahutada: koroonaepideemia koos uute, ehkki mitte nii laialdaste piirangutega tõstab uuesti pead, paljud ettevõtted, kes taotlesid töötasu jätkuhüvitist, on saanud vabad käed töötajate koondamiseks, ebakindel on olukord ka meie peamistel kaubanduspartneritel ning tarbijakindlus pole saavutanud kriisieelset taset. Tallinnas ja Tartus on taastumist paljuski üleval hoidnud uusarenduste tehingud, millest lõviosa oli sõlmitud enne eriolukorra algust, statistiliselt jõuab mahu vähenemine uusarendusturule lähema poole aasta jooksul, mis suures plaanis tähendab tehingute arvu langust.

Aastatagusega võrreldes langes tehingute arv ligi 12%

Augustis sõlmiti 1832 tehingut ehk 45 võrra enam kui juulis. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv ligi 12%, aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv langenud 12,5%. Esimese kaheksa kuu põhjal on enamikes maakondades toimunud 10%–15% tehingute arvu langus, tehingute arv on suurenenud Võru, Põlva ja Lääne maakonnas. Võru maakonna enam kui kolmandiku suurust tehingute arvu kasvu on vedanud Tamula kodude arendus. Tehingute mediaanhind on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 5%, augustis oli mediaanhind tänavuse aasta madalaim (1322 €/m2), milles on hakanud peegeldama juba esimesed märgid hinnakorrektsioonist. Esimese kaheksa kuuga suurenes Harjumaal mediaanhind 8,2% (1897 €/m2) ja Tartumaal 9,7% (1514 €/m2), hinnad on langenud vaid neljas maakonnas, mis pigem sõltub tehingute struktuurist.

Majade ja suvilate turg endiselt aktiivne

Majade ja suvilate turg on endiselt aktiivne, kui turu tõusu faasis näitas kiiremaid kasvunumbreid likviidsem korterite turg, siis langusfaasis on tehingute arvu mahtu suutnud hoida vähemlikviidsem majade turg; suvilate turul on tehingute arv koguni suurenenud. Harjumaa näitel saab siiski tõdeda, et näiteks suvilate puhul pole kasv olnud igal pool ühesugune, suvekodu ostmisel eelistatakse üha rohkem mere äärseid ja mere lähedasi piirkondi (Harku vald, Lääne-Harju vald), sisemaal paiknevad suvilad on äratanud tunduvalt vähem huvi.

Eesti kinnisvaraturg augustis 2020 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tehingute arvu muutus segmenditi aastases võrdluses.

Korteriturg Tallinnas

Ehkki juuli numbrid jäid järelturu languse tõttu kättesaamatuks, sõlmiti Tallinnas kolmandat kuud järjest üle 600 tehingu. Ehkki võrreldes juuliga sõlmiti uute korteritega rohkem tehinguid, siis järelturu 15%-ne langus viis augusti tehingud tagasi juuni tasemele. Võrreldes eelmise aasta juuli-augustiga, on järelturu maht 20% võrra vähenenud (uusarendustes 6%), aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv vähenenud 18% ehk veidi enam kui Pärnus või Tartus.

Uusarenduste kõrgema mahu tõttu tõusis tehingute mediaanhind taas üle 2000 €/m2, aastases võrdluses on mediaanhind suurenenud 8%. Aasta on hinnaliikumiste osas olnud küllaltki volatiilne, aprillis-mais langesid hinnad aasta algusega võrreldes kuni 5%, tänaseks pole tipphinnad veel taastunud, ent hinnad on hakanud vaikselt ülespoole liikuma. Uusarenduste puhul on veel sagenenud korterite müük koos köögimööbliga, mis aga statistiliselt allahindlusena ei kvalifitseeru.

Korteriturg Tartus

Tartus kujunes augustist selle aasta aktiivseim kuu, kuna sõlmiti 197 korteritehingut, mida oli 16 võrra enam kui juulis. Taaskord aitas tehingute arvu üleval hoida uusarenduste 34%-ne osakaal, ent viimase kahe kuu järelturu näitajad annavad märku järelturu taastumisest, võrreldes aprilli-mai-juuniga, sõlmiti juulis-augustis ligi kaks korda rohkem tehinguid. Päris kriisieelsele tasemele pole järelturg veel jõudnud, eelmise aasta juuli-augustiga võrreldes oli järelturu tehingute arv 15% võrra väiksem.

Aastases võrdluses on esimese kaheksa kuuga tehingute arv langenud 17%, mis valdavalt on tulnud järelturu pealt, kuna uusarendustega on sõlmitud vaid 9 tehingut vähem kui mullu. See aga tähendab, et kui mullu oli esimese kaheksa kuuga uusarenduste osakaal 25,7%, siis tänavu on see olnud üle 30%. Taoline struktuurne muutus on hindade lõikes tähendanud mitmeid rekordilisi kuid (augustis oli mediaanhind taas üle 1600 €/m2), aastaga on tehingute mediaanhind suurenenud 8%. Uusarendustes on mediaanhind aastaga suurenenud 15% ligi 2000 €/m2-ni, järelturul on hinnakasv jäänud 4% juurde (Annelinnas 7%).

Korteriturg Pärnus

Pärnus sõlmiti 58 tehingut, jäädes oma aktiivsuselt paari varasema kuu kanti. Aastataguse ajaga võrreldes sõlmiti 20 tehingut vähem, aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv mullusega vähenenud 15%. Seda on põhjustanud üldine tehingute arvu langus, mis ei ole jätnud puutumata ei uusarenduste turgu ega järelturgu.

Juuli ja augusti järelturu näitajad annavad märku järelturu peaaegu täielikust taastumisest. Tehingute mediaanhind püsib mullusega võrreldes samal tasemel, nii tänavuse aasta esimese kaheksa kuu kui mulluse kaheksa kuu mediaanhind oli 1247 €/m2, mis sarnase uusarenduste mahu juures (22–23%), viitab hinnakasvu peatumisele. Augustis oli mediaanhind 1137 €/m2, mis oli enam kui 100 €/m2 võrra madalam kui mullu.

Korteriturg Narvas

Narvas sõlmiti 64 tehingut, mis oli kõrgeim arv alates aprillist ning aasta paremuselt teine tulemus märtsi järel. Eelmise aasta augustiga võrreldes sõlmiti 13 tehingut rohkem. Aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv möödunud aasta sama ajaga langenud 10%. Tehingute mediaanhind peegeldab eriolukorrast tingitud nõudluse vähenemist, augustis oli tehingute mediaanhind 352 €/m2, langedes aastataguse ajaga 15%.

Aasta esimese kaheksa kuuga on mediaanhind suurenenud vaid 1% võrra, jäädes 393 €/m2 juurde. Fakti kinnitab ka aastane hinnavõrdlus tüüpmajades, 2-toaliste mediaanhind on endiselt 17 000–18 000 euro juures, 3-toaliste mediaanhind 32 000–33 000 euro juures.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!