Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2021

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

US Real Estate: Merekindlus saab uue naabri

US Real EstateNikolai Esimene OÜ koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja arhitektuurikonkursi Tallinnas, Vesilennuki 2 krundile kavandatava(te)le elu-, äri- ja bürohoone(te)le. Konkursi eesmärk on valida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobiv lahendus, mis toetaks mitmeotstarbelise hoonestuse rajamist.

“Vesilennuki 2 naabriks on aastal 2026 valmiv multifunktsionaalne Merekindlus ning hoonete omavaheline sünergia on äärmiselt oluline,” täpsustas US Real Estate´i ehitusdirektor Tarmo Pohlak. Hoonestus peab olema arhitektuurselt kõrgetasemeline, energiasäästlik ja funktsionaalne ning linnaehituslikult sobima antud asukohta.

Konkurssi auhinnafondi suurus on 30 000 eurot ning võistlustööde esitamise tähtaeg on 30.04.2021.

“US Real Estate´i eesmärgiks on eelkõige arendada terviklikke elu- ja ärikeskkondasid. Konkursilt soovime leida Merekindlusele parima võimaliku naabri, mille kaasaegne arhitektuur täiustaks 2026. aastal avanevat kompleksi,“ lisas US Real Estate´i arendusdirektor Martin Kolga.

Arhitektuurikonkurssi korraldaja on Nikolai Esimene OÜ koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistlustingimused ja nende lisad on allalaetavad siin: http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/sise/vesilennuki_2/

Patarei Merekindlus on 19. sajandi keskpaigas valminud klassitsistliku arhitektuuriga kaitserajatis, mis algselt kandis nime Kalaranna fort ja mis tänaseks kuulub Euroopa arhitektuuripärandisse. Urmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest Grupi ettevõtte omandas Patarei merekindluse 2020 aasta veebruaris. 

Patarei Merekindluse uudistega ja seal toimuvate sündmustega saab kursis olla kodulehel www.merekindlus.ee.

Eesti Pank: Kriis on palgakasvu pidurdanud

Eesti PankStatistikaameti andmetel oli keskmine palk 2020. aasta neljandas kvartalis 2,9% suurem kui 2019. aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas. Võrreldes kriisieelse ajaga on palgakasv Eestis märksa aeglasem, sest varasem tööjõupuudus on märkimisväärselt kahanenud.

Võrreldes aastatagusega oli neljandas kvartalis registreeritud töötuid üle 55% rohkem. Samuti pole kriisi tõttu kahanenud nõudlus veel paljudes ettevõtetes taastunud, mis tähendab, et töötajate värbamise vajadus pole veel endine. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeeter näitab küll paranemist tööandjate hõivekasvu ootustes ja ka tööjõupuudust tunnetavate tööandjate osakaalu tõusu, kuid need näitajad jäid neljandas kvartalis siiski veel kriisieelsele tasemele alla. Tegevusalati oli nii nõudlus tööjõu järele kui ka sobiva ettevalmistusega vaba tööjõu hulk väga erinev ning see mõjutas ka palgakasvu. Näiteks kriisist enim pihta saanud tegevusaladel, nagu majutuses ja toitlustuses, halduses ja abitegevustes ning ka kaubanduses olid palgad veel madalamad kui aasta eest.

Ka eelseisvates kvartalistes pidurdab keskmise palga kasvu väiksem tööjõupuudus, miinimumpalga ärajäänud tõus ja koroonaviiruse epideemia teise laine ajal kehtestatud piirangute tööturule jõudev mõju. Kriisi tõttu kahanes Eestis hõive võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suhteliselt jõuliselt, kuid siiski on ka palgakasvu reageerimine tööturu olukorrale olnud tähtis tööturu kohanemise kanal.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Swedbank: Koroonakriis võtab palgakasvult hoogu maha

  • SwedbankPalgakasv ulatus nii neljandas kvartalis kui aasta keskmisena 3 protsendini.
  • Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju: on valdkondi, kus palgakasv ulatub 10 protsendini ja harusid, kus palk langeb.
  • Selleks aastaks prognoosib Swedbank 3,5-protsendilist, palgakasvu.

Palgakasv vastas ootustele

Eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk üle 1500 euro. Mediaanpalk ulatus samal ajal umbes 1200 euroni. Keskmine palk suurenes aastaga 2,9 protsendi võrra. See vastas Swedbanki prognoosile.

Töötajate arv oli uue olukorraga kohanenud. Hõive vähenemine ligi 20 000 inimese võrra tähendas seda, et töötundide arv ühe töötaja kohta oli neljandas kvartalis umbes sama kui aasta varem. Viimastel nädalatel kehtestatud täiendavad tegevuspiirangud vähendavad teatud sektorites nõudlust tööjõu järele veelgi. Palgatoetus ajutiselt suletud sektorites on mõistlik ja tähendab riigile kokkuvõttes väiksemaid kulusid.

Sellel aastal peaks palgakasv olema vaid veidi kiirem

Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus brutopalga kasv 2,9 protsendini. Selleks aastaks prognoosib Swedbank vaid veidi kiiremat, 3,5-protsendilist, palgakasvu. Palgakasv ületab endiselt hindade tõusu, samas on töötajate reaalne ostujõu tõus oluliselt väiksem kui enne kriisi.

Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju

Keskmine palgatase vähenes aasta viimastel kuudel igas neljandas tegevusharus. Töötasu alanes kriisist räsitud kaubanduses, turismis ja meelelahutuses. Samal ajal on tegevusalasid, kus palgakasv on endiselt väga kiire, ulatudes ligi 10 protsendini. Tööjõupuudus kergitab palku IT valdkonnas. Preemiate maksmine hoogustas aasta lõpus palgakasvu põllumajanduses ja metsanduses ning mäetööstuses. Preemiate maksmine majanduses tervikuna siiski vähenes. Ehituses neljandas kvartalis palgakasv seiskus ja töötlevas tööstuses ulatus töötasu tõus tagasihoidliku 1,5 protsendini.

Eesti Pank: Majanduskasv ei ole takerdunud rahastamisvõimaluste taha

Eesti PankKoroonakriisile vaatamata on Eesti pankade laenupakkumise võime püsinud hea. Varasematel aastatel kogutud kapitalipuhvrid, hoiuste kiire kasv ja pandikirjade emissioonid on taganud piisava rahastuse olemasolu.

See on võimaldanud väljastada ettevõtetele ja majapidamistele nii uusi laene kui ka pakkuda neile ulatuslikke maksepuhkusi. Kevadine viirusepuhang mõjutas küll pankade riskihinnanguid ja siis karmistati ka laenustandardeid, kuid teisel poolaastal need leevenesid viiruse uuest lainest hoolimata.

Erinevalt paarist viimasest aastast konkurents pangandusturu mitmes segmendis 2020. aastal mõnevõrra suurenes, kuid võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on konkurents Eesti pangandusturul siiski tagasihoidlik. Mitu kodumaist panka on jõudsalt kasvanud ja ka mõni välisomandis olev suurpank on laenuturul taas aktiivsem. See on tasapisi tõstnud konkurentsisurvet ja keskmine intressimäär on pisut alanenud. Ettevaates peaks konkurents pangandusturul suurenema, kuna mitme panga eesmärk on veelgi kasvada ja pandikirjade emissioonid on laiendanud rahastamisvõimalusi. Siiski tuleb arvestada, et väikepangad ei suuda kõigis laenusegmentides veel suurpankadele konkurentsi pakkuda, eriti laenuhinna puhul.

Pangandusväline finantsvahendus (era-, riski- ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiu- laenuühistud, pensionifondid jms) on seni samuti keerulisest ajast suhteliselt hästi läbi tulnud ning suudab ettevõtteid ja majapidamisi oma nišis rahastada. Pangandusvälise finantsvahenduse pakutava rahastuse kasv 2020. aastal küll aeglustus, kuid siiski jätkus ning oli endiselt kiirem kui pangalaenude kasv. Ettevõtete omakapitali kasv möödunud aastal peatus, kuna kasum ja reinvesteeritud tulu vähenesid. Samas toetab omakapitali endiselt välisinvesteeringute sissevool.

Ettevõtete hinnangud rahastamise kättesaadavuse kohta olid 2020. aasta lõpus ligikaudu 2019. aasta tasemel. Rahastamise kättesaadavust hinnati halvemaks esimesel poolaastal. Koroonakriis mõjutas eelkõige ettevõtete enda tuluteenimise väljavaadet ning selle tõttu ka nende laenuvõtmise soovi ja võimet. Koroonakriisist enim mõjutatud sektorites, nagu majutus ja toitlustus ning veondus,  on aga rahastamise kättesaadavus kahanenud nii ettevõtete vähenenud krediidivõime kui ka laenuandjate ettevaatlikuma suhtumise tõttu. Nende sektorite jaoks on laenuhind kasvanud.

Kui välja arvata lühike periood kevadel, püsis nõudlus eluasemelaenude järele 2020. aastal suur, kuid tarbimislaene võeti vähem. Keskmisest kõrgema sissetulekuga majapidamised on kriisis vähem haavata saanud ja pärast lühikest ebakindluse aega taastus nende valmisolek laenu võtta. Kuna eluasemelaenuturul on konkurents tasapisi suurenema hakanud, siis tõenäoliselt on see avaldanud mõju ka intressimääradele, mis on pisut alanenud. Samuti on varasemast rohkem väljastatud laene, mille laenusumma on tagatise väärtuse suhtes küllaltki kõrge (85–90%). Nõudlus tarbimislaenude järele oli mullu märgatavalt väiksem kui varasematel aastatel. Tarbimislaenude pakkujaid on palju, kuid see pole kaasa toonud laenuhinna alanemist.

Sarnaselt teiste riikidega on ka Eesti valitsus koroonakriisi ajal toetanud ettevõtteid otselaenudega ja pangalaenudele käenduste pakkumisega. Otselaenude ja käenduste kogumaht on üsna võrreldav Euroopa keskmisega. Paljudele koroona tõttu kannatada saanud ettevõtetele on sellest palju abi olnud. Samas domineerivad Eestis riiklikud otselaenud, mida on väljastatud märkimisväärselt enam kui Euroopas keskmiselt. Küsitav on, kas on mõistlik pakkuda soodsaid otselaene olukorras, kus eralaenuturg vaatamata majanduskriisile toimib. Riigil tuleks olla ettevaatlik, sest laenuturule sekkudes võidakse välja tõrjuda väikseimaid kasvavaid panku ja niimoodi konkurentsi hoopis kahjustada. Riik peaks eelistama otselaenudele käendusi. Nii säilib kasulik erasektori riskihinnang, kahjustatakse vähem konkurentsi ja sama eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada vähem maksumaksja raha.

Luminor: Neli kõige olulisemat tegurit uue kodu valimisel

Luminor BankAsukoht ja keskkond

Üks olulisemaid tegureid kinnisvara valikul on asukoht. Kui tegu on tulevase koduga, siis on eriti oluline uurida, milline on võimalikku uut elukohta ümbritsev taristu – kas läheduses on ühistranspordipeatusi, kui kaugel asuvad lasteaed, kool ja kauplused. Autoomanikele on kindlasti oluline tutvuda parkimisvõimalustega.

Vaadake üle ka see, kui korras on lähiümbrus ja hoov, milline on üldine müra- ja saastetase. Kui võimalik, proovige rääkida ka naabrite või ühistuga. Nii võite saada müügiks oleva objekti kohta rohkem lisainfot ning uurida, mis neile siinses asukohas meeldib ja mis võib probleeme tekitada.

Ehitise seisukord

Veel enne hoone vaatama minemist on kasulik tutvuda maja projektiga. See annab esimese ülevaate nii ehituse eelistest võrreldes teiste sarnaste projektidega kui ka selles tuvastatud probleemidest. Kohale minnes tuleb üle kontrollida seinad ja kandekonstruktsioonid ning veenduda katuse korrashoius. Praod, niiskus ja hallitus on kõik häiresignaaliks, et midagi on halvasti.

Samuti on soovitatav tutvuda hiljuti tehtud ja kavandamisel olevate remonditöödega, sest kui maja regulaarselt ei hooldata, võib see pikemas perspektiivis tuua kaasa suuremaid kulutusi. Korterelamu korrasoleku head indikaatorid on ka trepp ja kelder, jälgige nende seisukorda.

Siseruumide olukord ja varustus 

Võimaliku uue koduga tutvumisel tuleb kriitiliselt hinnata ka interjööri. Soovitatav on eelnevalt otsustada, kas soovitakse kohe uude eluruumi kolida või teha remonti, mis nõuab lisakulutusi. Samuti on oluline hinnata, kas kinnisvara vastab ikka sinu vajadustele. Näiteks kas korteris on piisavalt ruume lastele, kes ühel hetkel võivad soovida eraldi tube või siis lisaruumi kaugtöö mugavaks tegemiseks.

Lisaks visuaalsele vaatlusele tuleb pöörata tähelepanu näiteks hallituselõhnale ja õhuniikusele. Kui probleemid on ilmsed, siis tuleb hinnata, palju nende korda tegemine maksma läheb, jätmata kõrvale ka väiksemaid detaile – näiteks, kas kõikides pistikupesades on elekter. Kindlasti tasub uurida ka kommunaalkulude kohta: kui suured on arved talvel ja suvel, millised kulud sisalduvad koguarves ja mida tuleb juurde maksta. Nii saate pildi ette, millised on uue eluaseme tegelikud igakuised kulud.

Rahalised vahendid uue kodu ostmiseks

Paljudel juhtudel algab kodu ostmine soovitud kinnisvara väljavalimisest ning laenutaotluse esitamisest pangale. Kindlasti tasub uurida ka võimalusi lisarahastuseks, kui ostetav kodu vajab remonti. Oleme valmis kliente nõustama ja aitama parima lahenduse leidmisel, et muuta kogu protsess palju sujuvamaks.

Kuna kinnisvarahinnad kipuvad ajas pigem kasvama, siis üldiselt võib öelda, et oma kodu ostmiseks on alati hea aeg ning võimalusel tasub sellele kindlasti mõelda. Lisaks on kodulaenu intressid on viimase kümnendi madalaimal tasemel. Samuti tasub tähele panna, et noored pered või spetsialistid saavad kasutada ka Kredexi käendust, mis aitab vähendada esimese sissemakse suurust.

Statistikaamet: Keskmine brutokuupalk suurenes vaatamata keerulisele aastale

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk Harjumaal (1588 eurot) ja Tartumaal (1447 eurot), kõige madalam aga Hiiumaal (1063 eurot) ning Valgamaal (1106 eurot). Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk aastaga Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Järvamaal, langedes samal ajal kõige enam Läänemaal ning Pärnumaal.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, 2010–2020
Aasta Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
2010

792

1,1

2011

839

5,9

2012

887

5,7

2013

949

7

2014

1005

5,9

2015

1065

6

2016

1146

7,6

2017

1221

6,5

2018

1310

7,3

2019

1407

7,4

2020

1448

2,9

Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul tõusis vaatamata keerulisele aastale palk enamikel tegevusaladel. „Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (8%). Kolmel tegevusalal keskmine palk siiski ka langes, kõige rohkem kaubanduses (9,7%), majutuses ja toitlustuses (4,9%) ning samuti kunsti ja meelelahutuse tegevusalal (2,2%),“ ütles Valma.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk taas info ja side tegevusalal (2574 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2461 eurot) ning energeetikas (2118 eurot), madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1050 eurot) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (860 eurot).

Avalikus sektoris tõusis keskmine brutokuupalk aastaga 2,5% ehk 1563 euroni ja erasektoris 2,2% ehk 1399 euroni.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1515 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem samal ajal.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis’.

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: mis üüriturul huvitavat toimub?

Tõnu ToomparkÜüriturul on huvitavad ajad. Üürihinnad on koroona tulekul saabunud põhjas ehk koroona-eelsest ajast kümmekond protsenti allpool. Korterite ostu-müügihinnad aga kerkivad nagu pärmi peal ja löövad rekordi rekordi järel. Mis saab edasi?

Millised on edasised üürituru arengusuunad? Mida peaks tegema üüriinvestor?

  • Kas oled aktiivne üüriinvestor ja otsid, mida peaks tänases turuolukorras tegema?
  • Või sogast vett kasutada selleks, et hakata üüriinvestoriks?
  • Või otsid lahendusi üüriärist väljumiseks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Raid & Ko: Soodsa üürihinna nautimise asemel tasub koduostuga kiirustada

Andree RaidLai valik üürikortereid ja aastatagusest madalamal püsiv üürihind on muutnud üürikorterid enneolematult atraktiivseks. Soodne üürihind meelitab üürnike oma kinnisvara soetamise plaane kaugemasse tulevikku edasi lükkama. Kui kodu ostmine on kindel plaan, ei maksa seda madalate üürihindade kiuste edasi lükata, soovitab Raid & Ko maakleribüroo juhataja Andree Raid.

„Talvine üürikorterite pakkumine on Tallinnas lai. Kortereid on igas linnaosas, igas suuruses, igas kvaliteedis. Üürihinnad jäävad aastatagusele ajale magusalt kümmekond protsenti alla. Lisanduva pakkumise tõttu ei saa üürileandjad hindu ülespoole kruvida,“ kirjeldas üürituru argipäeva Andree Raid.

Korterite üürihinnad on all, aga korterite ostu-müügitehingute hinnad kerkivad. See annab tänase päeva andmete baasilt selge sõnumi, et üürimine on märksa taskukohasem kui oma kodu ostmine. Miks siis mitte olukorda ära kasutada ja päris oma kodu ostmine kaugemasse tulevikku lükata, kui üürimine enam nii rahakotisõbralik ei ole?

„Korterite ostu-müügiturg on kuum. Tehinguid tehakse rekordiliselt palju. See tähendab paratamatusena, et senine aeglane korterite hinnatõus saab hoogu juurde. Täna ostuotsuse edasilükkajad jäävad hinnatõusurongist maha,“ leidis Andree Raid.

Ajalooliselt on üüritootlus ehk aastase üürihinna ja korteri turuväärtuse suhe olnud keskmiselt ligikaudu 5,5%. Üürihindade languse tõttu on 2021. aasta talvine üüritootluse määr vähenenud alla 5 protsendi. Laialdane üüripakkumine hoiab lähemas tulevikus üürihinnad kammitsas. Üüripakkumist tuleb juurde ja seetõttu, pole üürihindade tõusu niipea karta. Pikemas perspektiivis võib arvata, et tootlusemäär taastub endisele tasemele ehk üürihinnad kerkivad.

„Vaadates pisut enam ehk aasta-poolteist ettepoole võib arvata, et ülepakkumises vaevlev üüriturg leiab oma tasakaalu. See tähendab, et tänane suhteliselt madal üürihind liigub proportsioonis samale tasemele, kus see on varasematel aastatel olnud. Tänasest tasemest tähendab see üürihindade tõusu 10-15%. Mõeldes aga kasvava korterite väärtuse peale võib eeldada, et aasta-pooleteise pärast on üürihinnad tänasest julgelt 15-20% kõrgemal,“ arvutas Andree Raid.

Kui üürihinnad tõusevad, paneb see aasta-pooleteise pärast inimesed üürituru asemel korteri ostmise peale mõtlema. Siis juba tuleb leppida märksa kallimate korterite hindadega.

„Moraal on, et kui kodu ostmine on inimese plaanides, ei ole kindlasti mõtet seda edasi lükata. Aktiivne nõudlus ja uue pakkumise aeglane lisandumine viivad paratamatult hindu ülespoole. Parem on sellest sõidust osa saada, kui hiljem kallimat hinda maksta,“ soovitas Andree Raid soojalt.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Safely.ee ja If kindlustuse uudne lahendus üürileandjatele

Kindlustus + haldusplatvorm + 24/7 dispetšer

Paljusid üürnikega seotud probleeme ja kindlustusjuhtumeid saab vältida.
Sageli me teame, kuidas peaks asju õigesti tegema, kuid kiirustades tulevad vead, kuupäevad ja kokkulepped ununevad, üleandmise akt jääb vormistamata ja lõpuks ongi tüli majas.

  • Safely.ee platvormilt saad kvaliteetsed haldamise tööriistad:
  • arvete koostamine ja edastamine;
  • 24/7 dispetšer;
  • korralik üürilepingu põhi;
  • fotodega üleandmise ja vastuvõtmise akt;
  • meeldetuletused kokkulepetest ja kuupäevadest;
  • hoolduskalender (ventilatsioon, põrandate hooldus, tulekustutid jne);
  • kodukord, kasutusjuhendid ja muud dokumendid üürniku kontole.

Miks on uus terviktoode parem kui lihtsalt kindlustamine?

Üüriäri riskid on madalamad tänu kvaliteetsele haldusele. Teiseks saad parema teenuse oma üürnikule ja kolmandaks – kindlustuskaitse ootamatuteks olukordadeks.

Kui midagi läheb valesti, siis kindlustusega asjade ajamine on mugav, sest kõik vajalikud dokumendid ja fotod on korralikult arhiivis.

Safely.ee üürikindlustuse kaitsed*:

  • üürniku tekitatud kahjude kindlustus;
  • 24/7 abi pakiliste probleemide operatiivseks lahendamiseks;
  • üürimakse kindlustuskaitse üürniku sissetuleku kaotusel (2 kuud);
  • üüritulu kaotuse kindlustuskaitse (kuni 6 kuud).

*Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Palun tutvuge teenuse tingimustega Safely.ee kodulehel, vajadusel konsulteerige asjatundjaga!

24/7 dispetšer

Iga üürileandja on saanud hilisõhtul üürnikult telefonikõne, et pliidil valgustus ei tööta, korteri võtmed ununesid Saaremaale või tõsisemal juhul, et mõni toru tilgub.

Safely.ee dispetšeriteenus on mõeldud selleks, et üürileandja ei peaks olema pidevas valmisolekus. Erakorraline abi, näiteks veelekke peatamiseks, on ööpäevaringselt kindlustatud ja lisatasuta.

Dispetšer haldab ka muid teateid peale probleemide – teenuste tellimused, infovahetus jms. Tegevused seatakse olulisuse järjekorda ning tegevusi hallatakse süstemaatiliselt.

Üürileandjale anname probleemist teada juba koos võimalike lahendusvariantide ja hindadega. Nii on lihtne otsustada.

Proovi järgi

  • lepingu sõlmimine võtab keskmiselt 3 minutit;
  • minimaalne lepingu kestus on 3 kuud;
  • kindlustuse ja platvormi tasu kokku maksab 9.90 kuus.

safely.ee

Swedbank: Average wage increased but less than before the crisis

SwedbankIn the fourth quarter, in Estonia, average gross wage amounted to 1515 euros, up by 2.9%, over the year. In 2020, the average wage increased by 2.9%, too. That is much less than before the crisis, for example, in 2015-2019, the average gross wage rose by around 7% a year.

In 2021, we expect wage growth to continue, amounting to a modest 3.5%. Due to a surge in coronavirus cases, the government has recently introduced new restrictions, and is also planning a wage-support mechanism in the sectors that have been closed.

Economic situation varies a lot across sectors like in other countries. In the fourth quarter, wage growth amounted to almost 10% in IT, agriculture, and mining, while the average wage declined in trade, tourism, entertainment.

 

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus ka jaanuaris

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aasta jaanuaris 618 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Jaanika Tiigiste sõnul suurenes jaanuaris müügitulu nii mootorikütuse jaemüügi ettevõtetes kui ka toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes. „Suurima kasvu tegid mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügitulu suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 11%, tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 8% ja toidukauplustustel 4%,“ täiendas Tiigiste.

Tööstuskaupadest enim ehk 48% suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügitulu kasvas veel 19% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 9% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 7% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüügil). Müügitulu vähenes 21% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, 3% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 17%. Tegemist oli tavapärase muutusega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük detsembriga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

LHV: Eesti majandus sai mullu keskmisest vähem haavata

Eesti majandus kahanes 2020. aastal 2,9% ning on selle näitaja kohaselt Euroopas selgelt vähem kannatada saanud riikide hulgas.

Seni teada statistika põhjal on meist mõnevõrra edukamad olnud vaid meie lähemad naaberriigid, mis kinnitab mõtet, et  käesolevas tervise- ja majanduskriisis on Balti mere äärsel regioonil tervikuna paremini läinud kui Euroopas keskmiselt. Piirkonna edukus on Eesti jaoks oluline, sest väikese avatud majandusena sõltub riik palju ekspordituludest ning lõviosa Eestist väljaveetavatest kaupadest ja teenustest leiab lõpp-tarbija just lähinaabrite juures.

Aasta viimases kvartalis kahanes majandus vaid 1,2%. Tegemist on suurepärase tulemusega arvestades, et võrdlusalusel perioodil ehk 2019. aasta neljandas kvartalis oli Eesti sisemajanduse kogutoodang rekordkõrge ületades 6,6 miljardit eurot ehk ruumi kukkumiseks oli tegelikult palju. Positiivselt panustasid aasta lõpus kogutoodangu kasvu IKT- ja finantssektor, kus loodud lisandväärtus kasvas vastavalt 7% ja 12%. Märkimist väärib ka lisandväärtuse kasv ehitussektoris nii viimases kvartalis kui aasta kokkuvõttes, kuigi ehitusmahud on olnud languses alates 2020. aasta teisest kvartalist. Maksulaekumine vähenes, kuid osaliselt oli see tingitud maksude ennaklaekumisest 2019. aasta lõpus.

Veidi ärevust tekitab aasta lõpus hüppeliselt kasvanud ettevõtete investeeringute tase, mis jõudis neljandas kvartalis 2,2 miljardi lähedale. Nii suuremahulisi investeeringuid pole Eestis varem nähtud. Positiivset hõngu lisab juurde seik, et investeeriti arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse, mitte ei valatud raha betooni. Investeering intellektuaalse omandiga seotud toodetesse on tulevikus suurema kasumipotentsiaaliga ning viitab sellele, et Eesti majandus liigub vaikselt aga järjekindlalt kõrgemat lisandväärtust pakkuvate tegevuste suunas. Isegi kui see hetkel toimub üksikute ettevõtete toel. Käesoleva aasta majanduskasvu suur investeering oluliselt ei mõjutanud, sest investeering tehti imporditud toodangu näol.

Kaupade väljaveo kasv sai teisel poolaastal tugeva hoo sisse ning aasta viimases kvartalis eksporditi kaupu 14% rohkem kui aasta varem. Suuremahuline eksport oli seotud peamiselt USA-sse veetavate kommunikatsiooniseadmetega (masinate ja seadmete eksport kasvas neljandas kvartalis 40%), mis on paari aastaga tõstnud USA Eesti jaoks tähtsuselt 3-4 kaubanduspartneriks. Tugevalt panustas veel kütuste väljavedu (39%) ning ekspordi kasv leidis aset ka suuremas osas ülejäänud kaubarühmadest. Teenuste eksport püsis aga aasta lõpuni kidur jäädes neljandas kvartalis aasta varasemale alla 19%. Koroonapiirangutest tulenevalt on enim pihta saanud reisi- ja transporditeenuste eksport.

Ettevaates on põhjust olla optimistlik, sest majanduse üldine kindlustunne on põhjast taastunud kriisieelsele tasemele ja näiteks juba enne kriisi pikemalt jahtunud tööstussektoris on tänaseks kindlustunne tõusnud tasemele, kus ta oli viimati 2019. aasta alguses. Teenindussektor taastub arusaadavalt teistest pisut aeglasemalt ning kõige ebakindlamalt tunnevad ennast küsitluste põhjal tarbijad, kes kardavad endiselt töökoha kaotuse pärast ning lükkavad seetõttu suuremaid oste aina edasi. Jaekaubanduse müügimahtudele pole tarbijate ettevaatlikkus siiski olulist negatiivset mõju avaldanud.

Kuuülevaade: Tallinna korterite hinnad püsivad kõrgel tasemel

1PartnerVeebruaris tõusis Tallinnas eelmise kuuga võrreldes nii korteritehingute arv kui hind, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

Veebruaris müüdi Tallinnas 776 korterit, mis on üks protsent rohkem kui jaanuaris. Korteritehingute koguväärtus tõusis kuuga neli ning keskmine ruutmeetri hind 0,4 protsenti 2243 euroni. Kalleim korter müüdi 818 000 euroga.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul pole kinnisvaraturul sisuliselt mingit koroonamõju tunda. „Tänu nõudlusele ja kasvavale ehituskulule on tõusnud uute korterite hinnad, samas vanad on jäänud endisele tasemele. Uusarendused lähevad nii hästi kaubaks, et suurt väga enam valida polegi,“ ütles Vahter ja lisas, et isegi väga kalli, 4000-eurot ruutmeeter maksva korteri vastu tunneb korraga huvi 4-5 inimest.

„Peamine Tallinna korterituru kasvu alus on linnastumine ning üldine majanduskasvu ootus. Koos kasvavate müügihindadega jõuab järjest
rohkem inimesi üüriturule. Praegu on näiteks suur osa Airbnb kortereid juba pikaajalisele üürile välja antud,“ ütles Vahter.

Veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1039 ostu-müügitehingut, mis on kolm protsenti enam kui jaanuaris. Tallinna kinnisvaratehingute koguväärtus oli 152 miljonit eurot, mis on kaks protsenti enam kui jaanuaris.

Veebruaris müüdi Tallinnas 24 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kolme võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 760 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 17 elamumaa krunti, mis on jaanuariga võrreldes 11 võrra rohkem. Kalleim krunt maksis 1,9 miljonit eurot.

Reterra: Tabasallu rajatavas keskuses avab uksed Selver

Reterra EstateTuleva aasta suvel avab Tabasalu südames uksed uus kogukonnakeskus koos välituruga. Keskuse ankurrentnikuks on Selver, millest saab üks piirkonna suuremaid toidupoode.

Ligi 13 000-ruutmeetri suurune kogukonnakeskus koos välituruga loob uue perspektiivi kogu piirkonnale. Lisaks erinevatele büroo- ja teeninduspindadele arendatakse uue kolmekordse keskusega välja ka eraldi väiketootjatele suunatud väliturg ja põnevamaid maitseid pakkuv toidutänav.

„Kiiresti kasvavas ja arenevas Tabasalus on ruumi ja nõudlust kõige selle hea ja parema järele, mis on täna tavapärane Tallinna südames, Kalamajas ja Telliskivis. Tabasalu moodsasse kogukonnakeskusesse rajatavate toidutänava eriliste maitsete ning välituru kodumaiste väiketootjate sünergia loomulik osa on Selver. Tabasalu elanikud on pikisilmi just Selveri kauplust oodanud ja meil on väga hea meel see soov viimaks täita,“ ütles AS Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.

Tabasalu keskuse arendaja Reterra Estate OÜ tegevjuht ja partner Reigo Randmetsa sõnul on arendaja esimene eesmärk pakkuda piirkonna ligi 15 000 elanikule ja möödasõitjale võimalust tarbida kvaliteetseid ja vajalikke teenuseid mugavalt ning kodu lähedal.

„Kohalike seas Arbuusi ja Kuuse platsina tuntud asukoht Klooga maantee ääres on selleks ideaalne. Tabasalu keskus ei saa olema järjekordne ostukeskus – meie visioon on suurem. Sellest kujuneb kogukonna aktiivne ja kaasaegne tugipunkt, kuhu saab tulla perega, tarbida erinevaid teenuseid alates juuksurist ja apteegist kuni tervise- ja sporditeenusteni, osta turult kaasa värsket kohalikku kraami või hoopis luua töökoht uuele büroopinnale,“ ütles Reigo Randmets.

Uue A-energiaklassi hoonega ning kogukonnale suunatud kontseptsiooniga on eesmärk anda Tabasalu südamele uus hingamine.

Keskuses avatava Selveri supermarketi müügisaali suurus on pea 2000 ruutmeetrit.

Kaupluse arendamisel lähtutakse kõige kaasaegsematest ja keskkonnasäästlikumatest tehnoloogilistest lahendustest. Kogu külmapark on CO2-põhisel külmasüsteemil, mis võimaldab vanemate analoogidega võrreldes ligi viiendiku suurust energia kokkuhoidu. Külmasüsteemi jääksoojus kasutatakse omakorda ära maja ventilatsioonisüsteemis hoone ja tarbevee kütteks.

Kaupluse kõik segistid on varustatud aeraatoritega, mis hoiavad kokku tarbitava vee kogust.

Kokku hoitakse ka paberilt kasutades digitaalseid lahendusi nii puu- ja juurviljaosakonnas asuvate elektrooniliste hinnasiltide, reklaame edastavate digiekraanide ning Partnerkaardi digitšekkidega.

Tabasalu Selver avatakse 2022. aasta suvel. Tuleval aastal avab Selver kokku kaks uut supermarketit.

Eesti kapitalil põhinevasse Selveri jaeketti kuulub Eesti suurima kojuveopiirkonna ja käibega e-pood ning 72 kauplust, mille all on 114 000 ruutmeetrit müügipinda. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja gruppi. Selver annab tööd ca 3200 inimesele. 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 525,6 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 40,8 miljonit ostu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!