Statistika: Tallinna korteritehingute keskmine hind kasvas kvartaliga 3 ja aastaga 8 protsenti

Tõnu Toompark2020 II kvartali Eesti korteritehingute keskmine hind oli 1372 €/m². See on 20 euro võrra vähem, kui kvartal varem. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis tehingute keskmine hind aha tugeva 7,3% võrra. Vaadates hinnamuutusi Tallinna linnas või kogu Eestis ilma Tallinnata on suundumus sama – korteritehingute keskmine hind on aastatagusega võrreldes 7-8% kõrgemal.

Väljaspool Tallinnat paiknevate korterite tehinguhind on 2020. aasta esimesest kvartalist 7% allpool. Tallinna keskmine hind on aga aasta esimesest 3% kõrgemal.

Vaieldamatult on 2020 II kvartal kinnisvaraturul olnud keeruline aeg. See paneb küsima, kuidas saavad sellises olukorras hinnad kerkida?

Näilise hinnatõusu taga on tehingute mahus suurenenud uuemate (ja seega kallimate) korterite proportsioon. See on kasvatanud kogu Tallinna korterite tehingute keskmist hinda. Samas ei anna see märku, et kinnisvara väärtus oleks samaväärselt kasvanud.

Seda kinnitab Tallinna keskmise korteritehingu maksumus 126 000 eurot, mis on eelmise aasta analoogsest näitajast isegi 15% kõrgemal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Algas Tartu linna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek

TartuAlates tänasest, 13. juulist saab Tartu kodulehel, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses tutvuda Tartu linna uue üldplaneeringu eelnõuga. Üldplaneeringu eelnõu on avalikul väljapanekul kuni 16. augustini. Sama ajani oodatakse ka tartlaste ettepanekuid.

Uue üldplaneeringu peamine ülesanne on kujundada Tartu linna territoorium ruumiliseks tervikuks, arvestades ka haldusreformi käigus Tartuga liitunud Tähtvere ala. Üldplaneeringus on muuhulgas välja toodud maa-alade üldised kasutustingimused, piirkondade ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusega alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiir ja asustuse arengualad.

Üldplaneeringus nähakse ette muudatusi liiklusskeemis, kus keskendutakse linna välisringi ja jalgrattateede võrgustiku eelisarendamisele, kesklinnas kompaktse ja jalakäigusõbraliku linnaruumi loomisele ning maalises piirkonnas asustuse arengualade suunamisele. Suurt tähelepanu on pööratud Emajõe kallaste avalikule kasutusele. Üldplaneeringu elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid ei kaasne.

Üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul määratakse üldplaneeringuga nii linnaruumi pikemaajalised strateegilised suundumused kui ka olulised detailid. “Ühelt poolt vaadatakse üldplaneeringus linna n-ö suuremalt lennukõrguselt. Teisest küljest aga on see üsnagi detailne ruumilise arengu kava – siin kajastuvad sillad, tänavad, hoonestusalad, metsad, põllumaad, haljasalad, ülikoolid, lasteaiad, spordihallid,” lisas Ranniku.

“Oluline on tähele panna, et igale konkreetsele krundile üldplaneeringuga kokku lepitud maakasutus- ja ehitustingimused on püsivad. Näiteks ei saa planeeritud lasteaia asemele ehitada parklat või et keset elurajooni tehast,” täpsustas Ranniku.

Üldplaneeringu eelnõuga saab tutvuda Tartu kodulehel www.tartu.ee/uldplaneering2040, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses.

Üldplaneeringu kohta saab tagasisidet anda kuni 16. augustini kaardirakenduse kaudu, e-kirjaga (lpmko@raad.tartu.ee) või tavakirjaga (Raekoja plats 3, 51003 Tartu). Kõik materjalid ja vajalikud lingid on leitavad kodulehelt: www.tartu.ee/uldplaneering2040

Üldplaneeringu põhilahendus valmib esialgsete kavade kohaselt 2021. aasta alguses, on avalikul väljapanekul kevadel ning kehtestatakse 2021. aasta sügisel.

EfTEN: EfTENi kinnisvarafondide poolaasta hindamistest

EfTEN Real Estate FundEfTENi nelja kinnisvarafondi sisekord näeb ette, et iga poolaasta lõppedes viime oma bilansilised kinnisvaraportfelli investeeringute rahalised väärtused vastavusse kinnisvaraturu hetke turuhindadega. Õiglasema tulemuse ja parema läbipaistvuse huvides ei hinda me oma varasid ise, vaid palume seda teha sõltumatul kinnisvarahindajal. EfTENi puhul on selleks Colliers International. Nad on üks väheseid hindajaid, kes on rahvusvaheliselt laialt tuntud ja kes tegutseb kolmes Balti riigis, kus ka EfTEN. Colliers on hinnanud meie varasid juba viimased 8 aastat ning on väga oluline rõhutada, et nad hindavad kogu meie portfelli. Nii nagu me ei otsi meie fondidele kõige „leebema pilguga audiitorfirmat“ (EfTENi fonde nimelt auditeerib PricewaterhouseCoopers) nii ka me ei korralda erinevate kinnisvara hindamisbüroode vahel väärtuste „enampakkumist“, leidmaks konkreetsele hoonele kõige optimistlikuma olevikuvaatega hindajat – eesmärgiga paisutada paberil omakapitali. Me eelistame, et üks büroo hindab meie 48 hallatavat ärihoonet igal poolaastal.

Kinnisvarahindamiste juures on peamine rõhk sõnal „hinnang“ ehk see on arvamus. Kindlasti argumenteeritud, rohkel turukogemusel põhinev hetke parim teadmine, aga siiski arvamus. Hindamine on litsentseeritud tegevus ja ilma vastava atestaadita ei ole võimalik hindajaks saada ning lisaks on nõutud töökogemus. Kinnisvara tegelik väärtus selgub mõistagi notaris ehk tegeliku ostu-müügitehingu käigus. EfTENi esimene fond on müünud oma 12-aastase tegevusajaloo jooksul kokku 12 objekti, millest 10 on müüdud kõrgema väärtusega kui müügihetke bilansiline väärtus ja kaks hoonet on müüdud täpselt sama hinnaga, mis oli müügihetkel bilansis kirjas. Eks kõik sõltub väga palju konkreetse müügitehingu ajastusest, antud hetke turusentimendist ja asjaolust, kas on tegemist pigem ostjate või müüjate turuga.

Koroonaaeg lõi kaardid igal pool segamini ja hetkel ärikinnisvara investeeringute turgu sisuliselt ei eksisteeri. Seega on hindajatel väga raske öelda, mis on ühe või teise vara tegelik turuhind. Turuosalistele on teada mitmeid tehinguid, mis tänu koroonakriisist vallandunud üldisele ebakindlusele jäid tegemata. Kas ajutiselt või alaliselt, seda näitab aeg. Siiski üks tehing viidi edukalt lõpule, kui East Capital omandas SEB peahoone Tallinnas ca 6% puhastootlusega. Ehk teisisõnu hindajatel napib vajalikku alusmaterjali ja võrdlustehinguid, millelt tuletada EfTENi portfelli varade õiglast väärtust 2020. a. juuni lõpu seisuga. Sellel põhjusel on hindajad märkinud, et nende tavapärane hindamiste aktsepteeritud vahemik on hetkel suurem, kui see oleks turu tavaolukorras. Colliers hindab erinevuseks +/- 5% võrreldes tavaolukorraga. Kui meie kolmandas fondi on kinnisvarainvesteeringute maht kokku 130 miljonit eurot, siis kuna laenumaht tänu turuväärtusele ei muutu, mõjutab 5% täpsusklassi kõikumine meie omakapitali ca kahekordse võimendusega ehk +/- 10%.

On selge, et koroonakriis ei ole vara hindasid tõstnud. Vaevalt, et need on samaks jäänud, aga hetkel on sisuliselt võimatu öelda, kui palju täpselt on varahinnad odavnenud. Me näeme börsidelt, kuivõrd kiiresti on likviidsetel turgudel varade hinnad taastunud, võrreldes kriisiaegse madalpunktiga. Põhjuseks ei ole ettevõtete eeskujulikud majandustulemused, vaid keskpankade ja valitsuste massiivne rahapoliitika nõudluse stimuleerimiseks ning majandusringluse hangumise vältimiseks. Üksteise võidu on valitsusjuhid üle maailma teatanud enneolematutest stiimulpakettidest, mis on USA föderaaleelarve defitsiidi näitel võrreldavad protsendina SKPsse teise ilmasõja järgse perioodiga. Reaalmajandusse jõuab see rahamassiiv selge viitega ja ainult osaliselt, kuna suur osa uuest rahamassist ladestub varahindades – börsidel, kinnisvaras, väärismetallides, mitte soovitult reaalmajanduses. Kindlasti mõjutab antud trend ka maailma suurima varaklassi – kinnisvara – pikaajalist väärtust. Ehk kokkuvõtetes on selge, et lühiajaliselt toob koroonakriis varahindades kaasa tagasilööke, kuid pikemas vaates tõstab riikliku stimuleerimise tekitatud tõusuvesi kõiki paate korraga ning kinnisvara pole siin erandiks, vaid kõigi eelduste kohaselt üheks suurimaks võitjaks.

Poolaasta hindamiste seisuga on meie börsil noteeritud fondi, EfTEN Real Estate Fund III ASi, kinnisvarainvesteeringute puhastootlus 7,45%. Puhastootlus tähendab maakeeli aastast kinnisvaraomanikule jäävat rahavoogu, peale hoone haldamise kulude mahaarvamist, mis on jagatud varade õiglase turuväärtusega. Kuna me kasutame investeeringute tegemisel ca 50% ulatuses varade väärtusest ka laenu, mille intressimäär on hetkel ca 2,3%, siis omakapitali tootlus tõuseb tänu finantsvõimendusele üle 10%, pigem ca 12-15% suurusjärku ühes aastas. See on igati viisakas tulemus, mis väljendab kinnisvarafondide kapitalitootluse tavapärast ootuspärast taset. Tegemist ei ole start-up’iliku kasvuga mida teisalt kompenseerib tuleviku rahavoogude suurem kindlustunne kui kasvuettevõttetel.

On palju korratud tõsiasi, et me kõik ootame sügist, mõistmaks viiruse leviku ja sellest tingitud majandust piiravate meetmete pikaajalist mõju. Kui viiruse teine laine jääb kardetust tasasemaks ning valitsused on saanud piisavalt ettevalmistusaega, võib eeldada, et kinnisvarasektoris tavapärane elu teisel poolaastal taastub. Ka lühiajalised üüri vähendamised, mis on hetke väärtuste langetamise peamine põhjus, saavad olema lühiajalise mõjuga. Omakorda mõjutaks see varahindade taaskordset hinnakasvu.

Milliseks kujuneb äripindade kogunõudlus koroonajärgses maailmas on omaette teema. Loogiline on eeldada, et majandusaktiivsuse langus toob kaasa uute äripindade vähenenud nõudluse. Ehk uute ärihoonete turuletoomine saab tagasilöögi ning konkurents olemasolevate hoonete vahel läheb teravamaks. Liiast on eeldada, et edaspidi puudub igasugune nõudlus büroopindade järgi (kuna kõik töötavad kodust) või kaubanduspindade järgi (kõik ostud tehakse internetis), kuid konservatiivne tasub olla. Konservatiivset investeerimisjoont ja ka varade hindamiste praktikat oleme EfTENis alati au sees pidanud. Saan lubada, et sellel kursil ka jätkame.

Viljar Arakas
EfTEN Capital tegevjuht

Arco Vara: Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust – juuni 2020

Arco Vara2020. aasta juunikuus tehti Eesti korteriturul kokku 1483 ostu-müügitehingut. Võrreldes maiga tehti 10% võrra enam tehinguid ning võrreldes aprilliga suurenes turuaktiivsus koguni 26%. Tehingute arvu suurenemine on alates aprillist aset leidnud küll üleriigiliselt, kuid sealjuures on kasvu vedanud ennekõike Tallinn, kus võrreldes aprilliga on tehingute arv kasvanud 38% võrra.

Tallinn on siiski ka kõige efektiivsem elamispindade turu piirkond Eestis, mistõttu turudünaamika muutused nii negatiivsetes kui ka positiivsetes suundades on erinevalt ülejäänud Eestist oluliselt kiiremad esile kerkima. Väljaspool Tallinna tehti juunikuus 852 korteritehingut, mida oli 4,7% võrra enam kui maikuus ning 17% rohkem kui veel aprillis. Kuna tööpuuduse suurenemine mõjutab eeskätt madalamapalgalisi isikuid ning seega ennekõike Eesti väiksemaid piirkondi, võib lähiperioodidel täheldada analoogse trendi jätkumist, kus erinevus Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel taas suureneb ning ääremaastumine jätkub.

Kuigi turuaktiivsus on võrreldes eelneva kahe kuuga märgatavalt suurenenud, jäävad kõik tehingute arvu tasemed siiski aastatagustele perioodidele arvestataval määral alla. Eestis tervikuna müüdi tänavu aprillis 40% vähem kortereid kui aasta varem, maikuus kujunes turuaktiivsuse languseks 37% ning juunis 17%. On alust arvata, et lähikuudel püsib turuaktiivsus võrreldes aastatagusega kuni 20% võrra madalamal tasemel ehk juuniga suhteliselt analoogne.

Kuna aga uute korterite paberil müük on käesoleva aasta I pooles olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui aasta varem, täheldame laialdasemat uute korterite asjaõiguslepingute vähenemist alles arvestatava viitajaga käesoleva aasta II pooles ja 2021. aasta I pooles, mis toob tehingute struktuuri muutuste tõttu allapoole ka keskmised hinnatasemed.

Kogu Eestis tehtud korteritehingute lõikes kujunes tänavu juunis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1407 €/m2. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 1,3% ning võrreldes 2019. aasta juuniga 1,0% võrra. Võrreldes käesoleva aasta eelnevate kuudega on hinnakasv üsna järsult taandunud, iseloomustades ennekõike langusfaasi sisenemisele viitajaga järgnenud hinnakasvu peatumist, mis on mõnes elamispindade segmendis pöördunud juba ka hindade languseks.

Meedias kajastatakse arvestataval hulgal kinnisvaraturuga seotud valeinformatsiooni

Lihtsustatud kinnisvaraturu ülevaateid on viimastel nädalatel meedias ilmunud arvestataval määral, mis enamus rõhuvad asjaolule, et kinnisvarade hinnad on tervishoiukriisi järgsetel kuudel võrreldes aastatagusega kasvanud. Tegemist on küll oma sisult toreda uudisega, aga oma olemuselt on siiski tegemist valeinformatsiooniga. Jah, statistiliselt on Tallinnas korterite mediaanhind kasvanud aprillis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 11%, maikuus koguni 16% ja juunis veidi tasakaalukamalt 7,8% võrra ning Tartus vastavalt 13%, 19% ja 1,3% võrra, kuid sealjuures tuleks ka vaadata vastavate numbrite taha natuke süvitsi.

Nimelt, 2020. aasta aprilli ja maikuu tehingute struktuur on olnud oluliselt erinev kui 2019. aasta samadel kuudel, mille juures uute korterite osakaal on tänavu suurenenud, sest kriisi puhkedes alanes järelturuaktiivsus oluliselt kiiremini. Näiteks, kui Tartus moodustasid uued korterid kõikidest korteritehingutest 2019. aasta maikuus 15%, siis tänavu mais koguni 38%. Kuna aga uued korterid on keskmiselt 40% võrra kõrgema ruutmeetrihinnaga kui järelturukorterid, on muutunud tehingute struktuur viinud vastava perioodi keskmise hinna oluliselt kõrgemale. Ehk teisisõnu, tegemist on pelgalt matemaatiliste anomaaliatega, mitte kinnisvaraturul aset leidvate turudünaamika muutustega.

Suhteliselt vähe pannakse rõhku asjaolule, et tegelikkuses ei ole elamispindade turul olnud märtsi lõpust alates hinnakasvu täheldada ning näiteks 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite segmendis näeme Tallinnas juba märtsi tasemelt ligi 10%-list hinnalangust. Tänavu II kvartalis tehtud korteritehingute lõikes võib täheldada, et võrreldes tänavu I kvartaliga on Tallinnas perioodil 1940 – 1970 ehitatud korterid olnud 8,6% ning perioodil 1971 – 1990 ehitatud korterid 5,5% võrra madalama hinnaga.

Tartus on samaaegselt olnud täheldada n-ö hruštšovka tüüpi korterite osas 4,9%-list hinnalangust, kuid Annelinna 1980ndatel ehitatud korterid siiski veel hinnalangust ei indikeeri, aga edasine kasv on ka seal selgelt aeglustunud. Kuna Tartu korteriturul on senised pakkumispoolsed muutused olnud kriisi vältel mõnevõrra leebemad kui Tallinnas, on pakkumise suurenemisel ja müügiperioodide vähenemisel olnud hinnataseme muutustele seni oluliselt väiksem mõju.

Merko: Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas etapp

Merko Ehitus10. juulil 2020 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekteerimis- ja ehituslepingu Mustamäe meditsiinilinnaku kolmanda arendusetapi rajamiseks.

Lepingu raames ehitatakse Tallinnasse aadressile J. Sütiste tee 19 meditsiinilinnaku Y-korpus ning rekonstrueeritakse A- ja B-korpuste esimene ja keldrikorrus.

Lepingu maksumus on ligikaudu 33,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2023. aasta juulis.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ja elamuehituse töid.

Swedbank: Ekspordi langus süvenenes, kuid välisnõudluse väljavaade paranes

SwedbankEesti päritolu kaupade eksport vähenes mais aastases võrdluses 27% ning selle aasta esimese viie kuuga on langus juba 13%. Välisnõudlus hakkas nõrgenema juba enne koroonakriisi. Kaupade eksport on languses juba alates möödunud aasta juunist, vaid detsembris oli erakorraline kasv.

Kaupade import vähenes mais aga 24%, kusjuures, 40% impordi langusest tuli tootmises kasutatavate sisendite sisseveo vähenemist. Lisaks nõrgenenud nõudlusele on ekspordi- ja impordi vähenemisele andnud hoogu hinnalangus – ekspordihinnad vähenesid mais aastases võrdluses 8%, impordihinnad 9%.

Õlitooted 37% ekspordi vähenemisest

Kuigi languses oli enamike kaubagruppide eksport, oli see suurim õlitoodete, mobiilsideseadmete, kokkupandavate puitehitiste ja puitoodete väljaveol. Nende nelja kaubagrupi osakaal maikuu ekspordi vähenemises oli lausa 62%, sealhulgas oli õlitoodete osakaal 37%. Euroopa Liidu riikidesse, kuhu läheb 70% meie kaupade ekspordist, vähenes väljavedu 27% (sealhulgas Soome 28%, Rootsi 24% ja Saksamaale 11%), USA-sse 34% ja Venemaale 3%.

Käesoleva aasta kriisikuudel on vähenenud töötleva tööstuse, meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, ekspordi osakaal käibes. Kui 2019. aasta oli see keskmiselt 67% ja selle aasta esimeses kvartalis 68%, siis aprillis langes 64 protsendini. Mais suurenes töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal 66 protsendini. Samas tuleks arvestada, et ekspordiga seotud väärtusahel on Eestis oluliselt suurem, kui töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal või kaupade osakaal SKP-s (48%) näitab. Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringu järgi ekspordivad 29% Eesti ettevõtetest otse, kuid 80% on kuni kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest. Seega mõjutab välisnõudlus suuremat osa Eesti ärisektorist.

Välisnõudlus on tasapisi paranemas

Paraku on pooleteise kuu tagune statistika praeguse kriisi kontekstis juba liiga kauge ajalugu ja ei näita majanduse praegust olukorda õigesti. Juunis on esialgsete hinnangute järgi juba näha tootmistegevuse paranemist mitmes tegevusalas.

Ostujuhtide indeksid, mis iseloomustavad majandusaktiivsust, on euroalal aprillikuu põhjast kiiresti paranenud ning töötlevas tööstuses jõudis see juunis juba käesoleva aasta alguse tasemeni. Ostujuhtide indeksid on paranenud ka USA-s ja Hiinas. See näitab kaudselt, et välisnõudluse langus on põhja läbinud ning paraneb tasapisi. Kuigi Eestis tööstussektori tootmismahtude väljavaade juunis järsult paranes, jäi ekspordi väljavaade juba aprillis langenud väga madalale tasemele. Ettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta paranes marginaalselt ning see on veel kaugel kriisieelsest, rääkimata viimasest, 2017. aasta, tipu tasemest.

Tasapisi on hakanud paranema Eesti töötleva tööstuse tööhõive. Kuigi see aastases võrdluses veel väheneb, siis juunis on see nädala võrdluses juba kerge kasvuga. Samas tuleks arvestada, et ligi 28% töötlevas tööstuses hõivatutest said juuli alguse seisuga Töötukassa töötasu hüvitist. Selle lõppemine võib anda uuesti löögi selle majandusharu hõivele, kui nõudlus ja hinnad piisavalt kiiresti ei parane.

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikme volituste pikendamine

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas pikendada ettevõtte juhatuse liikme Alar Laguse volitusi kuni 31. detsembrini 2020.

Otsusega viiakse juhatuse liikmete volituste tähtajad omavahel kooskõlla. AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab neljaliikmelises koosseisus: Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe, Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ja elamuehituse töid.

Arco Vara: Müügipakkumiste kasv on kiireim magalapiirkondades

Arco VaraKuigi alates aprilli algusest on Tartu ja Tallinna korteriturul avalike pakkumiste arv suurenenud suhteliselt ühetaoliselt ligi 9% võrra, on Tallinna magalapiirkondades olnud pakkumiste arvu kasv siiski mõnevõrra kiirem kui Tartu analoogsetes linnaosades. Lasnamäe ja Mustamäe on alates märtsist näidanud ligi 25%-list pakkumiste arvu kasvu, samaaegselt on Annelinnas pakkumine suurenenud pelgalt seitse protsenti.

Pakkumiste arv jätkab pikenenud müügiperioodide tõttu lähikuudel kasvamist, mille juures pakkumishindu hakatakse üksikobjektide puhul üha enam langetama just sellistel varadel, kus omanikel on paberilt ostetud eelmise aasta teises pooles või käesoleva aasta esimestel kuudel uus korter ning nende senine elukoht tuleb peatselt kiiremas korras ära müüa. Võrreldes aastatega 2008 – 2009 on siiski selliseid isikuid täna turul suhteliselt vähesel määral.

Ühtlasi ei ole krediidiasutused väljastanud arvestatavas koguses ka n-ö koduvahetuslaene, mis eelmises kriisis nii mõnegi leibkonna rahaasjades paraku restardi tegi. Hetkel keegi enam laialdaselt eluasemelaenude osas maksepuhkust ei küsi, kuid on alust arvata, et käesoleva aasta viimastel kuudel asuvad makseraskused taas esile kerkima, seda ennekõike töötajaskonnal, kes on palgatud teenindussektoris ning töötleva tööstuse sektoris.

Kasvav tööpuudus on juba varasemalt prognoositult asunud tõstma haridusasutustesse sisseastumiste avalduste arvu, mis oli omane ka eelmisele kriisile. Töötuks jäänud isikutel kui ka isikutel, kes tunnevad, et neil on töökoormuse vähenemise tõttu rohkem vaba aega tekkinud või on tekkinud tööandja survel soov ennast hariduslikult täiendada, on asunud aktiivsemalt ennekõike kõrgharidust omandama.

Vastaval asjaolul võib olla ka mõningane positiivne mõju piirkondlikule üüriturule nii Mustamäe linnaosas n-ö Tallinna Tehnikaülikooli lähistel kui ka Tartu linnas. Üüriturul on pakkumine alates märtsi lõpust suurenenud vähem kui müügipakkumiste turul, seda Tallinnas juulikuu alguse seisuga 5,2% ja Tartus hooajaliste tegurite taustal 9,2% võrra, mille kõrval hetkel on aga üüripakkumisi Tallinnas 140% ja Tartus 120% võrra enam kui aasta tagasi samal perioodil.

Pakkumine hakkas sealjuures suurenema väga kiirelt juba eelmise aasta IV kvartalis, sest üüriinvesteeringute tegemine taas hoogustus ning lühiajalise majutuse üüriturul oli konkurents kasvanud niivõrd laialdaseks, et suur hulk investoreid otsustas pikaajalise üürimise kasuks juba enne koroonakriisi.

10/09/2020 toimub veebikoolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

10/09/2020 toimub Kinnisvarakoolis veebikoolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
  • Praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 10/09/2020 kell 10.00-15.30. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Andrus Väärtnõu, kes on Noblessner Arenduse investeeringute juht.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Luminor: Kriis pole kodulaenu tingimusi muutnud

Luminor BankKriisiolukordades vaatavad pangad tavaliselt üle laenude väljastamise tingimused, kuid tänaseks ei ole selles suuri muutusi aset leidnud, rääkis Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik. Ta lisas, et kodulaenude väljastamine jätkub ning alates mai keskpaigast on laenutaotluste arv kasvanud.

„Kuigi väljastatud kodulaenude maht on koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu langenud, siis turg pole seisma jäänud ning laene taotletakse ja antakse välja jätkuvalt,“ ütles Luminori krediiditoodete juht. „Hea krediidivõimega kliendid saavad ka tänases olukorras häid laenupakkumisi ning seda näitab ka viimastel kuudel väljastatud eluasemelaenude intressimäär, mis on viimase kümnendi madalaimal tasemel,“ lisas Raadik.

Heiki Raadiku sõnul on kodulaenude kättesaadavus ning üldised tingimused püsinud aastate jooksul üsna stabiilsetena ning kui kliendi krediidivõime on tugev ja sissetuleku vähenemise risk väike, siis väljastatakse laen kriisieelsetel tingimustel. Üldjuhul antakse kodulaenu kuni 30 aastaks ning omafinantseeringu ehk sissemakse määr on 15–20 protsenti, mida saab Kredexi garantii abil vähendada 10 protsendini või täiendava tagatise abil isegi null protsendini.

Eesti Panga statistika põhjal oli mais pankade poolt väljastatud kodulaenude maht 80 miljonit eurot varasema 110 miljoni euro asemel. „Väljastatud kodulaenude maht langes maikuuks pea kolmandiku võrra, kuid nüüdseks näeme juba positiivsemaid noote – viimasel ajal on nii taotluste kui ka väljaantavate laenude maht hakanud taastuma“, ütles Raadik.

Luminori krediiditoodete juhi hinnangul ei ole kodu ostmiseks kunagi halb aeg ning lisas, et kui inimesel on laenu võtmiseks tugev taust, omafinantseering olemas ning kindel soov osta oma kodu, siis tasub kindlasti oma võimalusi lähemalt uurida.

Arhitektuuriliselt põnevatesse paikadesse kutsuv Open House Tallinn kutsub külastama Porto Francot

Porto FrancoEeloleval laupäeval ja pühapäeval toimuvad Open House Tallinn raames avatud uste päevad Tallinnas kohtades, kuhu muidu ei pääse. Porto Franco valminud I maja ja valmimisjärgus II maja on võimalik külastada laupäeval, 11.07, ja pühapäeval, 12. 07. Ekskursioonid algavad igal täistunnil kell 12-16.00. Venekeelne ekskursioon toimub pühapäeval, 12.07 kell 13.00.

Porto Franco ekskursiooniga liitumiseks tuleb enne täistundi tulla Navigatori Ärimaja (Laeva t 2) fuajee 1. Korrusele.

Ekskursiooni käigus Ekskursiooni käigus tutvustatakse piirkonna ajalugu ning on võimalik giidi juhtimisel külastada valminud Porto Franco I hoonet, kus toimetab peamiselt hotell Citybox Tallinn ning käia ka Porto Franco ehitatava II hoone 5. korruse katusel, et nautida ilusaid vaateid Admiraliteedi basseinile ja vanalinnale.

Open House on sündmus, mis on mõeldud ennekõike Tallinna elanikele oma kodulinna avastamiseks ning lisaks eestikeelsetele ekskursioonidele pakub Open House Tallinn sel aastal ka venekeelseid ekskursioone Linnahalli, Porto Francosse, Vene Kultuurikeskusesse ja Kultuurikatlasse.

Open House sai alguse Londonis 1992. aastal ning täna korraldatakse sündmust enam kui 40 linnas üle maailma. Tallinnale lähimad Open House Worldwide organisatsiooniga liitunud ja sündmust korraldavad linnad on Helsingi ja Vilnius. Loe lisaks: openhouseworldwide.org Open House Tallinn partnerid on: Briti Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Ruukki, Velux, Fund Ehitus.

Porto Franco projekt ehitatakse keskkonnasõbralikult ning Leed Gold sertifikaadi standardite järgi: projekt vastab kõrgetele nõuetele nii keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse kui ehitusmaterjalide osas. Projekti kontseptsioon hõlmab mitmete moodsaimate energia- ja veetõhusate tehnoloogiate kasutamist ning jäätmete ja saaste tekke vähendamist, mh rakendatakse kliimamuutustele vastupidavaid tehnikaid, millega leevendatakse sellele piirkonnale ja eelkõige Balti riikidele omaseid kliimariske.

Porto Franco on unikaalne kinnisvaraarendus, mis avab Tallinna kesklinna merele, olles pealinna ainus mereäärne ettevõtlus- ja vaba aja veetmise piirkond. Porto Franco arendusse investeeritakse 190 miljonit eurot ning uues mitmefunktsioonilises linnakvartalis saab olema pinda enam kui 150000 m2. Porto Franco kompleks koosneb kolmest maa-alusest korrusest 1170 kohalise parkimismaja ja kaubanduse üüripindadega ning viiest maapealsest korrusest kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli tarbeks. Porto Franco 150 000 m² hakkavad tegutsema kohvikud ja restoranid, hotell, hüpermarket ning hulganisti ettevõtteid nii kauplustena kui ka büroopindadel. Esmajoones valmib moodsa kontseptsiooniga hotell Citybox, mille avamist on oodata juba 2020. aasta esimeses pooles.

Arco Vara: Üüriturul on olukord alates maikuust stabiilsemaks muutunud

Arco VaraÜürihindade langus on üldplaanis peatunud, mille juures rohkematoaliste ja kehva siseviimistlusega korterite puhul langesid üürihinnad kuni 30% võrra. Üksikutel juhtudel võis Vanalinna piirkonnas täheldada endiste lühiajalise majutuse korterite osas ka laialdasemat hinnalangust, kuna eksklusiivsemate korterite üürimise osas on konkurents arvestatavalt suurenenud.

Kuna hetkel uute üüriinvesteeringute tegemine on suhteliselt tasakaalukas ning kuna tööpuuduse kasvamise taustal asub sisseränne Tallinnasse tõenäoliselt peatselt hoogustuma, on senine üürihindade langus tõenäoliselt valdavas osas läbitud ning 1- ja 2-toaliste optimaalse suurusega ja kvaliteetse siseviimistlusega korterite osas asuvad üürihinnad hiljemalt 2021. aasta II kvartalis taas kasvama.

Juba olemasolevate üürnikega korterite osas ei soovitaks ma hetkel üürileandjatel üürihinda tõsta proovida, sest ajalised perioodid uute üürnike leidmiseks on märgatavalt pikenenud ning olulist survet turul hindade kasvuks ei ole, sest pakkumine püsib veel laialdane suhteliselt pika perioodi vältel ning elanikkonna sissetulekute kasv on lähikvartalitel nullilähedane.

Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.06.2020 and preliminary financial results for the first half of the year

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.06.2020 was 15.95 euros. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and fair value of interest rate derivatives) as of 30.06.2020 was 17.00 euros. NAV decreased by a total of 8.4% in June, including 4.1% due to the announcement of dividends at the general meeting in June and 5.1% due to the economic uncertainty as a result of the Covid-19 on the valuation of investment properties.

The Fund’s consolidated sales revenue in June totaled 817 thousand euros (May: 816 thousand euros) and EBITDA was 640 thousand euros (May: 704 thousand euros). The lower EBITDA in June is mainly related to the support for expenses received a month earlier in Lithuania and slightly higher overheads. The Fund’s consolidated cash balance increased by 9 thousand euros in June, including the principal payments that were paid in June due to the earlier agreed loan grace periods. The termination of the grace periods was a condition for excepting the dividend payments with the fund’s lenders.

In the first half of 2020, the fund earned a total of 4.9 million euros in consolidated sales revenue (H1 2019: 4.6 million euros) and the fund’s EBITDA was 3.8 million euros (H1 2019: 3.6 million euros). Of this EBITDA growth, 0.3 million euros is related to the addition of airBaltic’s office building and Kekava logistics building and 0.2 million euros is related to the addition of newly built Tähesaju Hortes rental income into fund’s investment portfolio. EBITDA has decreased by 0.2 million euros from the Covid-19 crisis and the resulting temporary discounts, compared to the previous year. All temporary discounts will end no later than September of this year. According to the fund’s management, the negative economic impact of the Covid-19 crisis on the fund’s results is smaller than initially expected, partly due to the well-diversified real estate portfolio of EfTEN Real Estate Fund III AS by sectors and countries, strong tenant base, good capitalization and conservative financing strategy.

The Fund’s cash and short-term deposits decreased by a total of 8.1 million euros in the first half of 2020, of which 8.6 million euros are related to the acquisitions of subsidiaries owning the airBaltic office building and Kekava logistics building in Riga and 0.5 million euros is related to the additional investments into existing projects. Changes in the Fund’s working capital in the first half of 2020 have been negative in the total amount of 0.6 million euros, including, among other things, an increase in debt receivables in the amount of 0.2 million euros. At the end of June, fund’s overdue invoices totaled to 0.3 million euros and are largely related to the delay in reimbursing the rent payments requested by the tenants of the Saules Miestas shopping center from the Lithuanian state.

In June, Colliers International conducted a regular valuation of the fund’s real estate portfolio, which this time is even more conservative than before due to the economic uncertainty arising from Covid-19. While yields as an input to valuations did not change for any investment property, the discount rates for most properties have risen by 0.3 percentage points due to the expected rise in interest rates. However, the lower cash flow forecast had an even more significant effect on the values ​​of real estate investments, where Colliers International rental income estimates during 1 to 1.5 could be expected to decrease by approximately 4% from its normal level for some properties. Overall, the value of the fund’s real estate portfolio decreased by 3.99 million euros (3.1%) as a result of valuations, which made the fund’s net profit for the first half of 2020 negative. The fund’s loss in the first half of 2020 totaled 1,065 thousand euros.

The volume of consolidated assets of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.06.2020 was 137.7 million euros (31.12.2019: 132.8 million euros) and equity was 67.4 million euros (31.12.2019: 71.17 million euros).

eften-real-estate-fund-iii-valuation-summary

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kiitis täna heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud pikaajalise rekonstrueerimise strateegia, mille eesmärk on parandada järgneva kolmekümne aastaga ligi 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi.

„Oleme Euroopa Liidu liikmena võtnud kohustuse luua säästlik ja vähese süsihappegaasiheitega energiasüsteem, mis on kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega. Nende ambitsioonide saavutamisel omab just ehitussektori energiatõhususe potentsiaali ära kasutamine otsustavat kaalu, mistõttu tuleb enamus olemasolevast hoonefondist terviklikult rekonstrueerida“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Strateegia toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonefondi. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega.

„Loomulikult nõuab selliste eesmärkide saavutamine suuri investeeringuid. Ühelt poolt saab seda küll riik omalt poolt stimuleerida, aga on oluline, et võimalikult suur osa sellest toimuks ka hoonete omanike endi initsiatiivil ja rahastusel,“ märkis minister.

Taavi Aas lisas, et praegu on hoonete renoveerimisel mitmeid kitsaskohti. „Kahjuks ei keskenduta praegu renoveerimisotsuste tegemisel piisavalt samaaegselt nii energiatõhususe parandamisele kui ka hoonete kestlikkusele ning paljudel kinnisvara omanikel puudub lihtsalt vajalik finantsvõimekus, et saaks hooned viia tervikuna kaasaegsele energiatõhususe ja sisekliima tasemele.“

Strateegia pakub kitsaskohtade ületamiseks välja võimalikud lahendused, mis hõlmavad tehnoloogilist innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, teadlikkuse tõstmist ning erinevaid finantseerimismeetmeid. Toetusmeetmete kõrval pakub strateegia välja elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA KredExi juurde selliselt, et saaks kaasata rahastajatena erapartnereid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Ivan Sergejev rõhutas, et strateegia elluviimine annab võimaluse muuta meid ümbritsev ruum tõhusamaks ja tagab hoonete jätkusuutlikkuse. „Tahame jõuda sellise ehitatud keskkonnani, mis on inimeste jaoks ohutum, esteetilisem, kvaliteetsem, tervist säästvam ja lõppkokkuvõttes ka taskukohasem,“ lausus ta.

Rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis Tallinna Tehnikaülikoolis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Strateegia koostamine on tingitud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi 2018/844 ülevõtmisest.

Valga politseihoone sai pidulikult nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid Valga politseihoonele nurgakivi Siseministeeriumi varade valdkonna juht Raino Sepp, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant prefekti ülesannetes Veiko Järva, Valga vallavanem Ester Karuse ning Embach Ehituse juhatuse esimees Andres Salusaar. 1550 ruutmeetrine politseihoone valmib järgmise aasta kevadel ning projekti maksumus on 3,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

„Piirilinn Valga on oluline nii Eestile kui naaberriigile Lätile ning Valga politseimaja kordategemine näitab selgelt riigi olemasolu ka väljaspool Tallinna,“ ütles tänasel nurgakivi tseremoonial Siseministeeriumi varade valdkonna juht Raino Sepp. „Vana hoone oli väga halvas seisukorras ning siin piirkonnas töötavad korrakaitsjad on pikalt uut hoonet oodanud. Planeeritava hoonega loome teenistujatele nõuetekohased töötingimused ning kohalikud elanikud saavad vajaliku teenuse ühest majast, sest ka PPA teenindussaal avatakse rekonstrueeritud hoones.“

Siseturvalisust tagavate Politsei- ja Piirivalve töötajate töötingimuste kaasajastamiseks rekonstrueeritakse Valga politseihoone, milles hakkavad paiknema Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja Vanglateenistuse kriminaalhoolduse töö- ja teenistusruumid. Valga politseihoone rekonstrueerimise projekteeris Kuubik Projekt, arhitektiks on Anu Kulbach ning sisearhitekt Ivo Rannaste.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar ütles, et politseihoone rekonstrueerimise eesmärk on oluliselt parandada politseinike, piirivalvurite ja teiste ametnike töötingimusi, samuti hoone energiatõhusust ning sisekliimat. „Vana politseihoone oli oma aja ära teeninud ning Riigi Kinnisvaral on hea meel, et saame luua uue, funktsionaalse ning energiasäästliku politseihoone,“ lisas Saar.

Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Veiko Järva lisas, et renoveerimise järel kolitakse uude politseimajja ka täna Aia tänaval tegutsev politsei klienditeenindus, kes tegeleb isikut tõendavate dokumentidega. „Praeguse politseimaja ajalugu ulatub enam kui 100 aasta tagusesse aega ning kuna hoone koosneb mitmetest juurdeehitustest ei olnud võimalik osalise lammutuse ja uusehituseta soovitud tulemuseni jõuda. Ehitustöid teostab Embach Ehitus ning tööd on meie rõõmuks graafikus,“ ütles Järva.

Ehitustöid teostab Embach Ehitus ning omanikujärelevalvet Keskkonnaprojekt. Valga politseihoones on käimas ka kunstikonkurss, mille tähtaeg on 25. august.

„Olen ise juba 4 aastat olnud tegev abipolitseinikuna ning politseinikega koos töötades on nende jutus korduvalt kõlama jäänud, kuidas uute töövahendite – autode kõrval igatseti just uut politseimaja ning tööruume, mis olid ilmselgelt ajale jalgu jäänud,“ kirjeldas Valga vallavanem Ester Karuse. „Just tänu isiklikule kogemusele olen politseinike vajadustega kursis ja elan uue politseimaja valmimisele Puiestee tänaval väga kaasa. Kaasaegne töökeskkond muudab töö tõhusamaks mitte ainult siseruumides töötavatel ametnikel vaid ka välitööd tegevatel patrullpolitseinikel, kelle vahetuse algus ja lõpp ning mitmete dokumentide vormistamine just majas sees aset leiavad. Usun, et politseinikud saavad järgmiseks kevadeks maja, mida nad tõesti väärt on. Ja et kliendid leiavad maja hõlpsasti üles ja saavad turvalises ning mugavas hoones veelgi paremini teenindatud,“ lisas Karuse. „Uue politseimaja ehitamise raames võin Politsei- ja Piirivalveameti missioonile tuginedes kindlalt väita, et koostöös loome turvalisust! Soovin kõigile koostööpartnerite jõudu ja edu!“

Valgas rekonstrueeritakse terve politseihoone, sealjuures lammutatakse kaks kolmandikku praegusest mahust ja asendatakse uuega. Tööde käigus uuendatakse ruumilahendus, parandatakse hoone kasutatavust, suurendatakse selle turvalisust ning energiatõhusust.

Embach Ehituse juhatuse esimees Andres Salusaar tõdes, te heameel on luua Valga linnaruumi uus ja ilus hoone ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele head kaasaegsed töötingimused. „Seda tänu heale ja konstruktiivsele koostööle Riigi Kinnisvaraga,“ lisas Salusaar.

Riigi Kinnisvaral on koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ning PPA-ga töös lisaks Valga politseihoonele, Lilleküla ja Uuemõisa päästehooned, Sillamäe Pääste ja Politsei ning Pärnu sisejulgeoleku ühishoone, samuti sai hiljuti valmis Nõmme päästehoone.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!