Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg märtsis 2021

Uus MaaKinnisvaraturg on viimaste kuudega omandanud buumi lähedased tunnused: madal pakkumine pole suure nõudlusega jaksanud veel kaasa tulla ning seetõttu näeme müügiaktiivsust ja hinnakasvu, millest pool aastat tagasi oleks olnud raske isegi unistada.

Selle aasta jooksul me aktiivsuse langust tõenäoliselt ei näe, kuna sügisest on turule tulemas ka II pensionisambast välja võetud raha. Küll aga võib tänane, majanduslikku ja tervislikku olukorda arvesse võttes liigagi hea konjunktuur mõjutada negatiivselt järgmiste aastate tegutsemisjanu.

Aktiivsus on kõrge praktiliselt igal pool – korterite, majade, kruntide turul, Tallinnas ja kaugemal. Mõningane leevendus on siiski saabunud – võrreldes veebruariga kasvas nii Tallinnas kui Tartus korterite müügipakkumine, jäädes siiski Tallinnas võrreldes aastataguse ajaga enam kui 1000 korteri võrra väiksemaks.

Eesti korteriturg

Märtsis sõlmiti 2381 korteritehingut – viimati oli nii kõrge aktiivsus buumiajal, kui 2007. aasta mais vahetas omanikku 2411 korterit. Kõrgest aktiivsusest andis märku juba eelmise aasta lõpp, kui sõlmiti neljal kuul järjest üle 2000 tehingu, ent võrreldes eelmise aasta märtsiga sõlmiti üle 500 tehingu rohkem. Aasta esimese kvartali jooksul sõlmiti 6092 tehingut, mida on 8,8% enam kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Tehingute mediaanhind ei olnud siiski rekordiline, ent ületas viiendat kuud järjest 1500 €/m2 piiri (täpsemalt1584 €/m2). Võrreldes aastataguse ajaga suurenes tehingute mediaanhind I kvartalis 4,6% võrra. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes tehingute arv vaid kolmes maakonnas (sealhulgas Lääne maakonnas 14 võrra), mille taga oli pakkumise, mitte nõudluse langus. Tartumaal sõlmiti aga 247 tehingut (+39%), Harjumaal 124 tehingut (+3,9%) ja Ida-Virumaal 55 tehingut (+9,6%) enam. Tehingute mediaanhind langes vaid kolmes maakonnas, samas kui Tartumaal suurenes näitaja uusarenduste mahu suure kasvu tõttu 18,6%, Ida-Virumaal 18,2%, samas kui Harjumaal 3,9% ja Pärnumaal 2,8% võrra.

Üksikelamutega sõlmiti märtsis üle 300 tehingu (täpsemalt 319), mis on varasemate kuude müüke kõrvale pannes väga hea tulemus, kuna näiteks eelmisel aastal ületati 300 tehingu piir vaid kahel korral. Pannes siia kõrvale 81 suvilatehingut, saame 400 eramu- ja suvilatehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on juba sõlmitud 230 tehingut rohkem. Kui hoonestamata elamumaa turul on reeglina väga hea tulemus üle 300 tehingu kuus, siis märtsis sõlmiti koguni 573 tehingut ning jällegi peab tõdema, et viimati jõuti samasuguste arvudeni 2006. aastal.

Eesti korteriturg märtsis 2021
Eesti korteriturg märtsis 2021

Tallinna korteriturg

Aasta esimeses kvartalis tuli Tallinnas turule ligi 950 uut korterit, mis oli parim tulemus pärast 2018. aasta II kvartalit ning uute korterite pakkumine lähenes 3500le ehk väga heale pakkumismahule. Selle töö nullis aga ära ülikõrge aktiivsus, kuna kvartali jooksul müüdi üle 1200 uue korteri, mis oli kümnendi parim tulemus ning jätab pakkumismahud ka lähiajal pigem keskmisest madalamaks.

Tallinnas sõlmiti märtsis 1003 tehingut – viimati ületati 1000 tehingu piir 2007. aasta mais. Tehingute mediaanhind ulatus viiendat kuud järjest üle 2100 €/m2. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on tehingute arv suurenenud 12,9% ja mediaanhind 7,8% ning seda väiksema uusarenduste osakaalu tõttu. Ehkki uusarendustega sõlmiti I kvartalis 702 tehingut, mida oli aastataguse ajaga võrreldes 25 võrra rohkem, siis üha enam on turule nägu andmas defitsiitsed järelturu korterid. I kvartalis sõlmiti 1855 järelturutehingut, mida oli 268 võrra enam kui aasta tagasi samal ajal.

Tallinna korteriturg märtsis 2021
Tallinna korteriturg märtsis 2021

Tartu korteriturg

Tartus sõlmiti märtsis üle 200 tehingu (täpsemalt 207 tehingut) ja tehingute mediaanhind oli taas ligi 1800 €/m2 ehk 1791 €/m2. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suurenes järelturu tehingute arv ligi 70 tehingu võrra, samas kui uusarenduste osakaal oli I kvartalis 36,7% (aasta tagasi 24,6%). Aktiivse uusarendusturu tõttu sõlmiti Tartus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 44,9% tehingut enam, tehingute mediaanhind suurenes 20,8%.

Tartu korteriturg märtsis 2021
Tartu korteriturg märtsis 2021

Pärnu korteriturg

Aktiivne järelturg avaldas end ka Pärnus, linnas, kus uusarendustega sõlmiti I kvartalis vaid 36 tehingut (mullu samal ajal 64 tehingut). Märtsis sõlmiti 96 tehingut (neist 15 uusarendustes), mida oli mullusega võrreldes 11 võrra enam. Väiksema uusarenduste osakaalu tõttu oli tehingute mediaanhind 1195 €/m2, ent kui võrrelda omavahel tänavust ja mullust I kvartalit, siis on ka siin näha märke hinnatõusust. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti I kvartalis vaid 4 tehingut enam (237→241), samas kui tehingute mediaanhind jäi praktiliselt samaks. Küll aga sõlmiti järelturul võrreldes mullusega 32 tehingut enam.

Pärnu korteriturg märtsis 2021
Pärnu korteriturg märtsis 2021

Narva korteriturg

Hoolimata olematust uusarendusturust (Narva) või uusarenduste osakaalu vähenemisest (Pärnu) oli turg aktiivne nii Narvas kui Pärnus. Narvas sõlmiti 89 tehingut, mis oli läbi aegade kõrgeim tehingute arv ning väiksema pakkumise tingimustes märkimisväärne saavutus. Tehingute mediaanhind oli märtsis 415 €/m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on Narvas tehingute arv suurenenud 11,3% ning tehingute mediaanhind 4,9%.

Narva korteriturg märtsis 2021
Narva korteriturg märtsis 2021

Statistikaamet: Ehitushinnaindeksi tõus jätkus peamiselt materjalide kallinemise toel

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksit esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide kallinemine, mis andis kolmveerandi indeksi kogutõusust. „Eelmise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4% ja mehhanismidele 0,3%, kulutused materjalidele kasvasid aga 0,9%,“ täpsustas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,3% ja langes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,3%.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2021
IV kvartal 2020 – I kvartal 2021, % I kvartal 2020 – I kvartal 2021, %
KOKKU 0,7 0,5
  tööjõud 0,4 -0,5
  ehitusmasinad 0,3 -0,8
  ehitusmaterjal 0,9 1,2
Eramuindeks 0,6 0,1
Korruselamuindeks 0,6 0,9
Tööstushooneindeks 0,8 0,5
Ametihooneindeks 0,7 0,5
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2021
IV kvartal 2020 – I kvartal 2021, % I kvartal 2020 – I kvartal 2021, %
KOKKU 0,3 -0,3
  tööjõud 0,6 -0,4
  ehitusmasinad 0,1 -2,5
  ehitusmaterjal 0,1 -0,1

statistikaametKokkuEhitusmaterjalEhitusmasinadTööjõudI kv 2015II kv 2015III kv 2015IV kv 2015I kv 2016II kv 2016III kv 2016IV kv 2016I kv 2017II kv 2017III kv 2017IV kv 2017I kv 2018II kv 2018III kv 2018IV kv 2018I kv 2019II kv 2019III kv 2019IV kv 2019I kv 2020II kv 2020III kv 2020IV kv 2020I kv 20219899100101102103

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Vaata ka hindade valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Swedbank: Ees ootab tugev kasv

SwedbankPandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge. Samas oleme jõudnud kvartalisse, mille jooksul hakkame nägema olulisi muutusi. Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad järk-järgult piiranguid leevendama ning suvel peaksime nägema maailmamajanduse jõulisemat taastumist. Tõsi küll, selle tempo tuleb riigiti väga erinev. Majanduskasv toob lühiajaliselt kaasa hinnakasvu kiirenemise, kuid pikemas vaates on kõrgel püsiva inflatsiooni oht väike.

USA majandus on taastumas ning olukord tööturul on piirangute leevenedes hakanud paranema. Seda toetavad majanduse stimuleerimine fiskaal- ja rahapoliitika kaudu ning edukas vaktsineerimistempo. Meie hinnangul ületatakse pandeemiaeelne SKP tase tõenäoliselt suvel, inflatsioon tõuseb üle 2% ning tööturg taastub. USA majanduskasvu veab sel aastal tugev sisetarbimine – edasilükatud nõudlus, valitsuse toetused ja kogunenud säästud suurendavad lühiajaliselt majapidamiste tarbimist. Kõiki neid tegureid arvesse võttes oleme oluliselt tõstnud USA majanduskasvu prognoosi selleks aastaks. Ka Hiina majandusnäitajad üllatasid aasta alguses positiivselt – nii tööstustoodangu kui ka ekspordikasv olid tugevad. Lähikuudel saab just ekspordikasvust üks olulisemaid Hiina majanduskasvu allikaid, kuna riigi stiimulmeetmed vähenevad. Hiina ostujuhtide indeks näitab teenuste sektori tugevat kasvu ja tarbimine on järk-järgult paranemas.

Euroala on üllatanud oma vastupidavusega uuele viiruse lainele –kindlustunde näitajad viitavad tugevale tööstussektori kasvule ning ulatuslikud piirangud esimeses kvartalis varem kardetud majanduslangust tõenäoliselt ei põhjusta. Vaktsineerimine on olnud aeglane, kuid järgmise kahe kvartali jooksul tempo oluliselt tõuseb ning see kiirendab ka majanduse taastumist. Tugevam kasv tuleb eelkõige riikides, mis on kriisis kõige enam pihta saanud. Majapidamiste säästud on selle kriisiga hüppeliselt kasvanud, kuna tarbimist on kunstlikult „kinni hoitud“. Seega näeme piirangute leevenedes tugevat tarbimise kasvu. Balti riikide majandused on uuele viiruse lainele hästi vastu pidanud, kuna negatiivsed mõjud on tõsisemalt mõjutanud pigem väiksemat osa majandusest. Meie hinnangul peaks nii Põhjamaades kui Balti riikides algama majanduskasv teises kvartalis ning see kiireneb koos vaktsineerimise tempoga.

Euroopa Keskpank on suurendanud varaostuprogrammi hoidmaks finantseerimistingimusi soodsana. Meie hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank prognoosiperioodi jooksul (2021-2022) intressimäärasid ei muuda, kuid majanduse jõulisemal taastumisel tõenäoliselt vähendavad keskpangad varaoste.

Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea

Käesoleva aasta esimese poole majanduspilti halvendab koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja selle tõkestamiseks kehtestatud majanduspiirangud. Hiljemalt aasta teisel poolel ootame aga majandusolukorra jõulisemat paranemist. Meie prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3% ja järgmisel aastal kiireneb kasv 5 protsendini. Tööpuudus hakkab vähenema koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele. Selle aasta keskmiseks töötusemääraks prognoosime 8% ning see langeb järgmisel aastal 6,9 protsendini. Palgakasv tuleb küll kriisieelsetest aastatest aeglasem, kuid majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas hinnakasv.

Majanduslangus taandus Eestis möödunud aastal kiiresti

Möödunud aastal vähenes Eesti majandus püsivhindades 2,9%, mis oli Euroopas üks tagasihoidlikumaid langusi. Samas oli ja on ka veel praegu kriisi mõju majandusele väga ebaühtlane. Kõige raskem oli möödunud aasta turismisektorile ja nendele tegevusaladele, mis sõltuvad inimeste füüsilisest kontaktist – eelkõige majutusele ja toitlustusele ning loomemajandusele. Kuigi mitteresidentide kulutused Eesti SKP suhtes on vähenenud juba viimasel kuuel aastal, siis möödunud aastal kukkusid need ligi 1 miljardi euro võrra ehk 5,5 protsendilt 1,9 protsendini SKP suhtes. Samuti vähenesid järsult Eesti residentide kulutused välismaal. Tugevama kasvu tegid möödunud aastal aga veevarustus ja jäätmekäitlus, finants- ja ITK sektor. Kui möödunud aastal keskmiselt suurenes ligi 40% tegevusalade lisandväärtusest, siis neljandas kvartalis oli see osakaal juba 70%. Seega, majanduslanguse taandumine Eestis möödunud aasta kevadisest kriisi põhjast oli kiire.

Viiruse leviku eskaleerumine ja piirangud halvendasid Eesti majanduse üldist sentimenti

Käesolev aasta on alanud kaupade ekspordi tugeva kasvuga, mida toetavad peamiselt õlitoodete ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Samuti on aasta kahel esimesel kuul teinud jaekaubanduse müügimaht korraliku kasvu. Küll aga näitab ametlik statistika töötleva tööstuse tootmismahtude langust, vaatamata selle majandusharu kindlustunde paranemisele ja tugevale ekspordile. Tööstussektori tootmismahtude, tellimuste ja ekspordikasvu ootused on märtsi alguse seisuga tõusnud kahe aasta tugevaimaks. Taastumise on teinud ka ehitussektori kindlustunne, kuid kriisis rohkem kannatada saanud teenuste kindlustunne on veel oluliselt väiksem, kui möödunud aasta alguses. Samuti on inimeste kindlustunne jätkuvalt väga nõrk ja seda on näha suurenenud hoiustest. Koroonaviiruse leviku eskaleerumise ja piirangute kehtestamise tulemusel Eesti majanduse üldine sentiment märtsis halvenes.

Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust

Eraisikute hoiused olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust. Hoiuste kasvu taga on nii piiratud tarbimisvõimalused, kui ka nõrk kindlustunne. Ettevõtete hoiused on kasvanud aga ligi 1,7 miljardi euro võrra. Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust ning need  liiguvad tarbimisse ja investeeringutesse siis, kui konjunktuur ja kindlustunne paranevad. Märtsis tegidki korterite ostu-müügi tehingud väga tugeva kasvu – seda isegi baasiefekti arvestamata (kuna möödunud aasta märtsis korterite ostu-müügi tehingud vähenesid). Samas on eraisikute hoiuste kasv olnud ebaühtlane. Swedbanki andmetel on väikeste hoiuste osakaal juba pikemat aega vähenenud ning keskmiste ja suuremate osakaal on tõusnud. Möödunud aasta keskpaigast see trend intensiivistus – väiksemate hoiuste langus süvenes ning suurte hoiuste kasv kiirenes.

Aasta teisel poolel ootame majandusolukorra paranemist

Kuigi möödunud aasta viimane kvartal oli aastases võrdluses veel languses, siis kvartali võrdluses oli kasv oodatust tugevam, mis oleks lubanud prognoosida käesoleva aasta alguseks majanduse oluliselt kiiremat taastumist. Kahjuks ei saa aga nii optimistlik olla, kuna koroonaviiruse leviku eskaleerumine veebruaris ja seatud piirangud halvendasid majanduse kasvuvõimalusi. Meie hinnangul algab majandusolukorra jõulisem paranemine hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse sesoonne taandumine suvekuudel, Eesti elanikkonna kiire vaktsineerimine ning toimetulek tervishoiukriisiga. Majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.

Piirangud ja pandeemia mõjutavad tugevamalt ligi viiendikku Eesti majandusest

Viiruse eskaleerumine veebruaris ja selle leviku tõkestamiseks seatud meetmed mõjuvad rängalt nendele ettevõtete, keda piirangud otseselt mõjutavad. Swedbanki hinnangul kannatab veebruaris ja märtsis kehtestatud piirangute tõttu kas täielikult või osaliselt ligi 15% Eesti majandusest (osakaaluna kogulisandväärtusest), millele tuleks juurde lisada veel 7% eelmisest aastast üle kanduvat mõju turismisektorile – välisturistide majutusele, transpordile ja reisikorraldajatele. Samas on ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne (näiteks piirangute all kannatavate ettevõtete tarneahelate kaudu, mille täpset mõju on raske hinnata). Samuti on mõjutanud laialdane haigestumine COVID-19-sse mitmete selliste ettevõtete tööd, mis piirangute alla ei kuulu.

Pensionireform teeb majandusele tugeva rahasüsti

Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on 4,6%, ilma tulumaksuta 3,7%, 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse. Samuti oleme prognoosis arvestanud, et järgmisel aastal võetakse pensioni teisest sambast vähem raha kui sel aastal, kuid ka sellel on lisaefekt majanduskasvule. Kuigi me oleme prognoosis pensionireformiga arvestanud ning andnud oma hinnangu, selgub selle täpsem mõju tarbimisele ja majapidamiste investeeringutele hiljem.

Lähiaastatel saab majanduskasv suure toe välisvahenditest

Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Kui viimase viie aasta keskmisena on valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s olnud ligi 5%, siis 2023. aastaks peaks see saavutama tipu 7% lähedal. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab aga mõne aasta pärast ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki.

Ettevõtete investeeringute maht võib lähiaastatel üllatust pakkuda

Majanduskonjunktuuri paranemine, samal ajal kui intressimäärad püsivad väga madalad, peaks suurendama ettevõtete investeeringuid. Möödunud aastal tegi Volkswagen (VW) oma Eesti tütarettevõttesse ligi 1,6 miljardit eurot tarkvarainvesteeringuid, mis oli 6% SKP-st. See tõstis ettevõtete investeeringute osakaalu järsult väga kõrgele, kuid ilma VW panuseta oleksid Eesti ettevõtete investeeringud vähenenud. Lähiajal on oodata VW tarkvarainvesteeringutele lisa, kuid kuna meil pole nende kohta infot, siis pole me neid ka prognoosis arvestanud. Kui VW suurinvesteeringutel oli möödunud aastal SKP-le neutraalne mõju, kuna see kajastus vaid impordis, siis lähiajal peaksid need hakkama ka tootmismahtusid ja eksporti suurendama.

Eesti majandus taastub kriisieelsele tasemele hiljemalt käesoleva aasta lõpus

Meie prognoosi järgi tõuseb Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendini ja kiireneb järgmisel aastal 5 protsendini. Püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni selle aasta viimases kvartalis, kuid enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu 4 aastat.

Tööpuudus hakkab vähenema aasta teisel poolel

Majanduslangus vähendas eelmisel aastal hõivatute arvu üle 2%. Riigipoolsed toetusmeetmed ja pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused aitasid tööpuuduse tõusu pidurdada. Käesoleva aasta aprilli keskpaigas oli registreeritud töötusemäär 8,7% ning see ei ole viimase kahe kuu jooksul oluliselt muutunud. Tööpuudus hakkab vähenema koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele. Selle aasta keskmiseks töötusemääraks prognoosime 8% ning see langeb järgmisel aastal 6,9 protsendini ehk ligikaudu eelmise aasta tasemele (6,8%). Paindlik tööturg peaks tagama ka selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist.

Palgakasv kiireneb

Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal 2,9 protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades – hulgi- ja jaekaubanduses, majutuses ja toitlustuses ning kunsti- ja vaba aja tegevuses. Samas, ligi kolmandikus tegevusaladest eelmisel aastal palgakasv isegi kiirenes 2019. aastaga võrreldes. Mittefinantsettevõtete tööjõukulud vähenesid eelmisel aastal üsna tagasihoidlikult võrreldes käibe langusega. See tõstis tööjõukulude osakaalu käibes vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimaks ning vähendas ettevõtete sektori kasumlikkust. Meie prognoosi järgi suureneb palk sel aastal 4% ning kasv kiireneb järgmisel aastal 4,8 protsendini.

Tarbijahindade kasv tuleb mõõdukas

Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas hinnakasv. Kui eelmisel aastal langesid tarbijahinnad 0,3%, siis käesoleval aastal ootame 1,5% ja järgmisel aastal 2% hinnakasvu. Möödunud aastal vähenesid kõige enam eluaseme ja transpordiga seotud hinnad. Samadelt teenustelt ja kaupadelt ootame aga sellel aastal tarbijahindade kasvus kõige suuremat panust. Samas ei tohiks meie hinnangul maailmaturu naftahindadel lähiaastatel olulist kasvuvõimalust olla. Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Samuti eeldame, et järgmisel aastal tõstab valitsus taas ajutiselt langetatud aktsiise.

Rahandusministeerium plaanib anda lõpliku vastuse Suure väina püsiühenduse küsimuses

RahandusministeeriumAprillis alustas tööd Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks loodud ekspertide rühm. Esialgsetel hinnangutel kulub planeeringu ja mõju hindamisele ning lähteülesande koostamisele kuni kümme kuud. Projekti on kaasatud üle 20 valdkonna eksperdi, kes hindavad püsiühenduse rajamisega kaasnevaid looduskeskkonna, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja kohaliku kogukonna seisukohalt olulisi mõjusid.

Püsiühenduse peamistest variantidest on endiselt kaalumisel nii silla kui ka tunneli ehitus. Projekti meeskond ei välista ka paralleelselt toimiva praamiühenduse säilitamist, millel oleks väärtus nii saare külalistele kui ka teistele reisijate rühmadele, näiteks väikeste lastega reisivatele peredele.
Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõuniku Siim Orava sõnul on  püsiühenduse loomise võimalusi ja kaasnevaid mõjusid korduvalt uuritud ja hinnatud, kuid lõplikule otsusele pole seni jõutud. “Lähteseisukohtade koostamise etapi eesmärk on koondada kokku olemasolevad uuringud ja hinnangud, kaardistada täiendavat uurimist vajav ning anda lõplik vastus küsimusele, kas püsiühenduse ideel on jumet või mitte,” selgitas Orav.

Projekti käigus võetakse arvesse nii seni tehtud uuringud kui ka viimaseid insener-tehnilised  projektid ja arengud, mis lubavad vaadata projekti teostatavust uue nurga alt. 2020. aasta alguses avalikustatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt oodatakse püsiühenduselt eelkõige suuremat positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele ja turismile. Esialgsed tasuvusuuringud räägivad projekti heast tasuvusest nii silla kui ka tunneli alternatiivi korral. Kuna Suur väin on oluliseks elukohaks viigerhüljestele ning alas asub ka tähtis lindude rändekoridor, kuuluvad riskide alla loomade ja lindudega seotud küsimused. Püsiühenduse rajamise seisukohalt on olulisel kohal ka kohalike maaomanike huvid.

Siim Orava hinnangul mängivad kogu protsessis üliolulist rolli kohalike inimeste huvid ja kogemus, mistõttu on esikohal nende arvamused ja ettepanekuid. “Selge on see, et püsiühendusel on suurem mõju just kohalikele kogukondadele, kellelt kogume nende mõjude kaardistamiseks teavet. Mai alguses avaneb ka veebileht, mille kaudu saab end projekti käekäiguga kursis hoida iga soovija, ükskõik millises Eesti piirkonnas ta ka ei asuks,” lisas Orav.

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude strateegilist hindamist koordineerib rahandusministeeriumi projektirühm. Töörühma eesmärgiks on kaardistada Suure väina püsiühenduse rajamiseks teostatud uuringud ja analüüsid, hinnata nende piisavust ning määratleda täiendavat uurimist vajavad valdkonnad, et hinnata püsiühenduse rajamise võimalikkust, jätkusuutlikkust ja elujõulisust.

Rahandusministeeriumit konsulteerib infrastruktuuri, planeeringute ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõte Skepast & Puhkim. Kaasatud ekspertide koosseisu kuuluvad teiste hulgas linnustiku ekspert Leho Luigujõe, merepõhjaelustiku ekspert Georg Martin, mereimetajate ekspert Mart Jüssi ning mitmed teised eluslooduse asjatundjad ning sotsiaalsete, kultuuriliste ning majandusmõjude eksperdid.

Swedbank: Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea

SwedbankPandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge. Samas oleme jõudnud kvartalisse, mille jooksul hakkame nägema olulisi muutusi. Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad järk-järgult piiranguid leevendama ning suvel peaksime nägema maailmamajanduse jõulisemat taastumist. Tõsi küll, selle tempo tuleb riigiti erinev. Majanduskasv toob lühiajaliselt kaasa inflatsiooni kiirenemise, kuid pikemas vaates on kõrgel püsiva inflatsiooni oht väike. Swedbanki hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda, kuid majanduse jõulisemal taastumisel vähendatakse tõenäoliselt varaoste.

Eestis on hiljutine koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja selle tõkestamiseks seatud piirangud halvendanud majanduse kasvuvõimalusi ning pidurdanud kriisist taastumist. Swedbanki hinnangul kannatab nimetatud piirangute ning eelmisest aastast turismisektorile üle kanduvate mõjude tõttu viiendik kuni veerand Eesti majandusest. Samas on ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne. Laialdane haigestumine COVID-19-sse on mõjutanud aga mitmete selliste ettevõtete tööd, mis piirangute alla ei kuulu. Meie hinnangul algab majandusolukorra jõulisem paranemine hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse sesoonne taandumine suvekuudel, Eesti elanikkonna kiire vaktsineerimine ning toimetulek tervishoiukriisiga. Majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.

Pensionireform teeb majandusele tugeva rahasüsti

Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on 4,6%, ilma tulumaksuta 3,7%, 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse. Samuti oleme prognoosis arvestanud, et järgmisel aastal võetakse pensioni teisest sambast vähem raha kui sel aastal, kuid ka sellel on lisaefekt majanduskasvule.

Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust

Eraisikute hoiused on kriisi ajal jõudsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust. Hoiuste kasvu taga on nii piiratud tarbimisvõimalused, kui ka nõrk kindlustunne. Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust ning need liiguvad tarbimisse ja investeeringutesse siis, kui konjunktuur ja kindlustunne paranevad.

Lähiaastatel saab majanduskasv suure toe välisvahenditest

Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab mõne aasta pärast aga ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki.

Eesti majandus taastub kriisieelsele tasemele hiljemalt käesoleva aasta lõpus

Meie prognoosi järgi tõuseb Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendini ja kiireneb järgmisel aastal 5 protsendini. Püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni selle aasta viimases kvartalis, kuid enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu 4 aastat.

Tööpuudus hakkab vähenema aasta teisel poolel

Riigipoolsed toetusmeetmed ja pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused aitasid möödunud aastal tööpuuduse tõusu pidurdada. Käesoleva aasta aprilli keskpaigas oli registreeritud töötusemäär 8,7% ning see ei ole viimase kahe kuu jooksul oluliselt muutunud. Tööpuudus hakkab vähenema koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele. Selle aasta keskmiseks töötusemääraks prognoosime 8% ning see langeb järgmisel aastal 6,9 protsendini ehk ligikaudu eelmise aasta tasemele. Paindlik tööturg peaks tagama ka selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist.

Hinnad tõusevad, kuid ka palgakasv kiireneb

Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal ligi 3 protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades. Samas, ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv kiirenes. Mittefinantsettevõtete tööjõukulud vähenesid eelmisel aastal üsna tagasihoidlikult võrreldes käibe langusega. See tõstis tööjõukulude osakaalu käibes vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimaks ning vähendas ettevõtete sektori kasumlikkust. Meie prognoosi järgi suureneb palk sel aastal 4% ning selle kasv kiireneb järgmisel aastal 4,8 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas inflatsioon. Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Samuti eeldame, et järgmisel aastal tõstab valitsus ajutiselt langetatud aktsiise. Käesoleval aastal ootame 1,5% ja järgmisel aastal 2% hinnakasvu. Kui möödunud aastal vähenesid kõige enam eluaseme ja transpordiga seotud hinnad, siis sel aastal ootame samadelt teenustelt ja kaupadelt suurimat panust tarbijahindade kasvus.

Ehitusprojektide menetluste arv lööb rekordeid

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Amet võttis tänavu esimesel kolmel kuul menetlusse 495 ehitusprojekti ning 397 uut objekti kasutuslubade saamiseks ja kasutusteatiste registreerimiseks.

Abilinnapea Andrei Novikov märkis, et need näitajad on viie viimase aasta esimese kvartali suurimad. „Linnaplaneerimise ameti senine praktika näitab, et korrektne, nõuetele vastav ehitusprojekt tagab ehitusloa väljastamise 30 päeva jooksul,“ rõhutas Novikov.

Aasta-aastalt kulutab amet projektide menetlemisele järjest vähem aega. Samas kui linnaplaneerimise ameti spetsialistidel kulus näiteks 2020. aastal menetlemiseks ja ehitusteatiste läbivaatamiseks keskmiselt 58 päeva, siis loa taotleja ise kulutas asjaajamiseks keskmiselt 83 päeva. Ametile esitatakse veel liiga palju taotlusi, mille dokumendid ei vasta loa taotlemiseks vajalikele nõuetele. Amet kutsub siinjuures ehitusettevõtjaid üles eelnevalt vastavate spetsialistidega konsulteerima ja nõu küsima.

„Kindlasti aitaks siin kaasa ka tugevam omanikujärelevalve projekteerija tegevuse üle,“ lisas  Novikov.

Ka ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arvud näitavad sel aastal kasvutrendi. Esimesel kolmel kuul väljastati 293 ehitusluba, eelmisel aastal samal perioodil 283. Kasutuslubasid väljastati vastavalt 304 ja 249. Ehitusteatisi registreeriti jaanuari, veebruari ja märtsi jooksul 267 ehk üle saja rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, mil neid registreeriti 162. Kasutusteatisi registreeriti 2021. aasta esimeses kvartalis 165 ja 2020. aasta esimeses kvartalis 128.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,8%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,8%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes enim hinnatõus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises ning puidutöötlemises. „Samuti avaldas mõju hinnalangus mäetööstuses ning toiduainete ja elektriseadmete tootmises,“ täpsustas Šokman.

Veebruariga võrreldes mõjutas indeksit enam hinnalangus elektrienergia tootmises. Vastupidist mõju avaldas aga hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks suurenes märtsis võrreldes veebruariga 1,5%. Hinnad tõusid enim naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete ning paberi ja pabertoodete tootmises. Hinnad langesid elektrienergias, joogitootmises ning mäetööstuses. Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes ekspordihinnaindeks 6,4%.

Impordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes eelmise kuuga 1,6%. Enim tõusid hinnad naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Hinnalangus sai osaks elektrienergia, mäetööstuse ja elektriseadmete toodetele. Võrreldes 2020. aasta märtsiga suurenes impordihinnaindeks 3,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Vaata ka hindade valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

1Partner: Pärnu maantee ääres algas uue viiekordse kortermaja ehitus

1Partner1Partner Arendus alustas aprillis Pärnu maantee 129b aadressil uue viiekordse elamu ehitusega, mille 26st korterist oli kopa maasse löömise hetkeks 15 juba müüdud.

1Partner Arenduse juhi Erkki Ääremaa sõnul sobitub hoone klassikaline joon arhitektuuriliselt Pärnu maantee üldmuljega. „Maja valmimisega kaob Pärnu maantee äärest viimane niiöelda tühi auk ning tänava fassaad moodustub ühtse terviku,“ ütles Ääremaa.

„Selles südalinna piirkonnas vabu arenduskrunte praktiliselt pole ning korterid on läinud nagu soojad saiad,“ lisas Ääremaa.

Viiekordse hoone esimesele korrusele tulevad äripinnad. A-energiaklassiga majas on 26 maast laeni ulatuvate akende ning rõdudega luksuslikku korterit. Hoone alla ehitatakse eristuva kaarja sissesõiduteega maa-alune parkimiskorrus. Maja hoovis on lastele eraldi mänguväljak.

Hoone arhitekt on Irina Raud ning selle ehitab Eviko Ehitus. Maja valmib 2022. aasta suvel.

NOBE ehitab Invegole ligi 13 miljoni eest 77 ridaelamu-kodu

NOBE Nordecon BetoonKristjan-Thor Vähi kinnisvaarendusettevõte Invego sõlmis NOBE-ga lepingu Tiskreoja elurajooni 15 ridaelamu ehk kokku 77 uue kodu ehitamiseks, mis läheb arendajale koos käibemaksuga maksma 12,72 miljonit eurot.

Kristjan-Thor Vähi sõnul on tänaseks Tiskreoja elurajooni kogumahust müüdud juba üle poole. “Esimese etapi ridaelamud müüsime maha paari päevaga, kuid meil õnnestus arenduse piire laiendada ning nüüd saavad uue kodu Tiskreojale veel palju pered,” oli Vähi rahul, et ükski soovija siiski pettunult tühjade kätega ei jäänud.

Kokku kerkib Tallinna piiril Harku vallas asuvasse Tiskreoja elurajooni terviklik tuleviku elurajoon 500 koduga. Elamute juurde on planeeritud majadevaheline park, kilomeetri jagu terviseradasid, rulapark, korvpalliväljak, suur laste mänguala, rohkelt haljastust ning avar õunaaed. Kõik kortermajad on varustatud liftidega ning enamikel avaratel ja hea planeeringuga kodudel on terrassid või rõdud.

NOBE brändi all tegutsev Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. NOBE inseneride käe all valmivad keerukad insenerehitised, büroo- ja tootmishooned ning elumajad nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. NOBE annab tööd ligi 150 inimesele.

Invego on Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, mis on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud kokku üle 1100 kodu ning enam kui 24 000 m2 äripindasid. Täna arendamisel olevatest projektidest on lisaks Tiskreojale tuntumad Tabasalu Kodu ja Luccaranna elurajoon.

Veebikoolitus “Kuidas korteriühistu võlglastega hakkama saada” toimub 06/05/2021

Koolitus “Kuidas korteriühistu võlgastega hakkama saada” toimub 06/05/2021 veebikeskkonnas Zoom. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“ on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõigile korteriomanikele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“ annab sulle:

  • ülevaate, milliseid võlgnevusi on võimalik sisse nõuda ja millise aja jooksul seda teha saab;
  • milliseid meetmeid võib korteriühistu võlgniku suhtes rakendada;
  • kuidas võlgnevus sisse nõuda;
  • mida tähendab korteriühistu pandiõigus.

Koolitus „Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 06/05/2021 kell 17.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: erineva suurusega korterite tehingute proportsioonid püsivad paigal

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel tehti 2021 I kvartalis Tallinnas 2557 korteritehingut. Üsna tavapäraselt moodustavad korteritehingutest suurema enamuse väiksed korterid. Nii moodustavad korteritehingud korteritega, kus on kuni 55 ruutmeetrit, tehingute koguarvust 57%. Need võiksid valdavalt olla 1- ja 2-toalised korterid.

23% tehingutest on korteritega pindalaga 55-70 m² ehk tehingud valdavalt 3-toaliste korteritega. 21% tehingutest on suurema pindalaga korteritega. Nende korterite hulka lähevad ka enamus paarismajade ja ridaelamute kortereid.

Aastate jooksul, sh eelmisel 2020. aastal, mil turgu mõjutas koroona, ei ole tehingute jagunemine erineva pindalaga korterite vahel oluliselt muutunud. 2018. aastal suurenes pisut suuremate korteritega tehtavate tehingute osakaal.

2019. ja 2020. a on tehingute proportsioonid püsinud enam-vähem paigal. See tähendab, et majanduskeskkond (sh koroona mõjud) on puudutanud erineva suurusega korterite ostjaid-müüjaid suhteliselt sarnasel määral.

Lisaks ei saa statistikapõhiselt öelda, et turg oleks 2020.-2021. a jooksul kaldunud enam suuremate või väiksemate korterite suunas. Kui, siis näitab trend, et suuremate (st üle 70 m²) korterite tehingute osakaal on marginaalselt vähenenud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nordecon: Tiskreoja housing estate second phase

NordeconNordecon Betoon OÜ (brand name NOBE), a Nordecon Group company entered into a contract with Tiskreoja OÜ, an Invego Group company for the design and construction of the second phase of Tiskreoja housing estate at the western outskirts of Tallinn. During this phase, 15 terraced houses with 77 apartments together with the servicing infrastructure will be built.

The value of the contract is 10.6 million euros plus value added tax. The first five houses will be completed in February 2022.

Domus Kinnisvara: Märts 2021 ülevaade: Eestis müüdi aastatagusega võrreldes 30% rohkem kortereid

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2021. aasta märtsis Eestis kokku 5445 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 446 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 23% ja eelmise aasta märtsiga võrreldes 46%. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 25% kõrgem.

Märtsis tõusis Eestis korterite müügitehingute arv 26%, olles 2020. aasta märtsi müügitulemustest 30% kõrgem. Kokku müüdi 2381 korterit keskmise hinnaga 1526 €/m². Viimati oli nii aktiivne turg 2007. aasta kevadel. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest märtsikuu müügitehingute arv langenud ainult Viljandis. Korterite keskmine hind on eelmise kuuga võrreldes langenud Tartus, Kuressaares ja Narvas. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud Pärnus, Kuressaares ja Narvas.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 2446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 305 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 33% ja tehingute koguväärtus 22%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 66% ja tehingute koguväärtus 94%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 22% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 3040 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 24% keskmise hinnaga 2998 €/m². 2020. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2960 uut korterit, mis on 6% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 8%.

Tartu maakonnas teostati märtsis 702 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 58 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 40% ja koguväärtus 53%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  60% ja tehingute koguväärtus 91%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 29% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2309 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal samuti 29% keskmise hinnaga 2795 €/m². 2020. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 600 uut korterit, mis on 21% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 8%.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 375 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 20 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 18%, kuid tehingute koguväärtus langes 3%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 32%, kuid koguväärtus langed 69%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati märtsis ca 8% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2553 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 14% keskmise hinnaga 2154 €/m². 2020. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ligi 200 uut korterit, mis on 3% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 3%.

Viljandi maakonnas teostati märtsis 142 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Tehingute arv langes veebruariga võrreldes 2% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 26% ja tehingute koguväärtus 70%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas teostati märtsis ca 26% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1442 €/m2. Kuu varem ei ole uute korterite tehinguid toimunud. 2020. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2. 2019. aastal uute korterite tehinguid ei toimunud.

Saare maakonnas teostati märtsis 193 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga langes tehinguaktiivsus 17%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid tehingute koguväärtus langes 21%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares müüdi veebruaris ja ka märtsis 2 uut korterit. Käesoleval aastal müüdud uute korterite keskmine hind on 1505 €/m2. 2020. aastal müüdi Kuressaares kokku 16 uut korterit, mis oli 43% vähem kuid 2019. aastal.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 375 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ja tehingute koguväärtus 9%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 21%, kuid koguväärtus langes 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Uus Maa: Saue vald suurte arengute lävel

Uus MaaTopi liiklussõlm, uus üldplaneering ja Gate Tallinn – need on sündmused, mis viivad Saue valla uude arenguetappi ning meelitavad siia nii tööandjaid kui uusi elanikke.

Saue vald on Eesti mandriosa suurim vald, kus elab pea 23 000 inimest. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on viimase 4 aastaga kasvanud 1316 eurolt 1587 eurole. Elatustaseme tõus on seotud nii Tallinna läheduse kui ka sellega, et Saue valda kerkib üha enam uushooneid – nii endale ehitamise kui ka uusarenduste näol, mis tähendab ka maksejõulisema elanikkonna asumist valda.

Kaugtööd kodukontoris tegevad inimesed on aina rohkem valmis ostma kodusid linna piirist kaugemale. Kui paar aastat tagasi olid inimesed valmis kolima linnast kuni 30 minutilise autosõidu kaugusele, siis tänaseks valmisolek kasvanud juba tunniseks.

Lisaks, Saue vallas on ka hea rongiühendus – keskmiselt kulub elanikul rongipeatuseni jalutamiseks viis minutit (seda eelkõige asulates, mis jäävad Tallinna lähedale), mis tagab samuti väga hea liikumisvõimaluse.

Nõudlus uute elamispindade järele suur

Saue vallas on ilmselgelt puudus uutest kaasaegsetest korterelamutest ja eramutest. Vallas tegutsevate ettevõtete juhtidega suheldes joonistub välja üldine mure, et noored ei soovi osta kortereid paneelmajadesse ning kolivad seetõttu linna. Küll aga on nad valmis tagasi kolima, kui vaid oleks rohkem kaasaegset kinnisvara. Iga omavalitsuse eesmärk on meelitada jõukamaid inimesi valda ning seda saab teha muu hulgas ka uute arenduste abil.

Tänaseks on Uus Maa Kinnisvarabüroo müünud Saue linnas Kuuseheki arenduses kaks kortermaja ning kolmas on juba valmimas. Rääkides maakleritega, siis on aru saada, et ka see müüakse juba esimestel kuudel maha, sest huvi on suur ja pikk nimekiri potentsiaalsetest klientidest juba olemas.

Gate Tallinn toob kiire arengu

Elanikke meelitab juurde valla pidev areng, millele annavad suurt hoogu juurde Topi liiklussõlm ja Gate Tallinn.

Topi liiklussõlme projekteerimist alustati juba 2005. aastal ning 2012 aasta algul jõuti isegi esimese ehitushankeni, kuid siis jäi kõik pooleli, sest projekt tuli liiga grandioosne ning ehitamine oleks läinud üleliia kalliks. See kõik muutus siis, kui Tallinn Gate Äriparki ostis kinnistu esimene suursugune ettevõte, Jaapani tööriistatootja ning Baltikumi suurim elektritööriistade müüja Makita, mis rajab äriparki kuni 25 000-ruutmeetrise kesklao, hooldus- ja õppekeskuse. Makita investeering Gate Tallinna saab olema magnet, mis kogu piirkonna käima tõmbab.

Liiklussõlmega luuakse otseühendus Topi ristmiku ja Saue linna Kuuseheki tänava vahel ning ühtlasi on see ka juurdepääsuteeks ligikaudu 620 000 ruutmeetri suuruse Gate Tallinn arendusalale.

Saue vald osales Saue–Topi ühendustee projekteerimisel, teealuste maade omandamisel ja finantseerib kergliiklustee valgustuse ehitust. Kokkuleppe järgi finantseerib tee ehitust pea poole ulatuses Gate Tallinn.

Rajatav tee valmib 2021. aasta lõpuks ning ühendab omavahel Saue linna ja Laagri aleviku.

Saue ja Laagri kasvavad kokku

Ka Saue kesklinn on arenemas. Nii valmis aadressil Keskus 11 uus hoone Rimile. Selle kõrvale ehitatakse Saue esimest kaasaegset ärimaja, mille esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad ja kõrgemale bürood. Tule tänavale, Saue EPT kinnistule rajatakse uus kaubandushoone, kuhu tuleb Prisma.

Laagris on järgneva kümne aasta jooksul tulemas suured arendused. Endistel Sagro hoonetel ja kinnistutel on uued omanikud ning sinna plaanitakse Laagri keskuse loomist. Vae tänava äärde on plaanis rajada uus valla keskus. Niisamuti on üha enam Laagri piirkonna põllumajandusmaad muutumas uuteks elurajoonideks.

Järgmisel aastal võetakse vastu Saue valla uus üldplaneering, mis näeb ette Saue ja Laagri ühendamist, mis tähendab seda, et kogu kahe asula vaheline ala muutub tiheasutusega piirkonnaks.

SEB: Maksudest koroonajärgsel ajastul

SEB PankKui siiani on koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi tekitatud kahjusid tasutud laenude arvelt, siis pikemas plaanis on ees ootamas maksutõusud. Arutelud maksusüsteemi tuleviku üle on asjakohased ka Eestis.

Rahatrükk ei toida defitsiiti lõputult

Kuigi koroonaepideemia käigus on riikide võlakoormus kasvanud mühinal, ei ole praeguses mahus rahatrükk pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus ja ühel hetkel peavad valitused riigi rahaasjad taas joonde saama. Üks viis selleks on muidugi vähem kulutada, ent tundub rohkem kui tõenäoline, et koroonajärgset ajastut hakkavad iseloomustama ka maksutõusud.

Kõige tõsisemalt on maksutõusude teema esile kerkinud riigis, kes on kriisi käigus olnud ka kõige heldem kulutaja – USAs. Lisaks viimasele, 1,9 triljoni dollarilise mahuga majanduse abipaketile, kavatseb uus administratsioon peagi käivitada infrastruktuuri-investeeringute programmi mahuga umbes 2 triljonit USA dollarit. Erinevalt varasematest päästepakettidest soovitakse seekord arve tasuda aga mitte järjekordse laenu arvelt, vaid suurendades ettevõtete maksustamist. Selleks plaanitakse tõsta ettevõtete tulumaksu praeguselt 21%lt 28%ni. Kui Eestis räägitakse juba pikemat aega maksurahust, siis USA ettevõtetel sellist vabadust pole – viimane muutus ettevõtete tulumaksumääras tehti alles 2017. aastal, kui president Trumpi eestvedamisel kärbiti seda 35%lt hetkel kehtiva 21% määrani. Teisalt moodustab ettevõtete tulumaks kõigest 1% Ühendriikide SKPst, mis on teiste rikaste riikidega võrreldes väga vähe. Et vältida olukorda, kus rahvusvaheliste suurettevõtete tulud maksutõusu eest soodsama maksusüsteemiga riikidesse „põgenevad“, plaanitakse kehtestada aga ka 21% määraga nö globaalne miinimum, mida hakatakse jõustatama tuludele, mida ettevõtted deklareerivad madala tulumaksumääraga riikides.

Kõrgematest maksudest ei jää ilmselt puutumata ka eraisikud. Lisaks 2 triljonilisele infrastruktuuriinvesteeringute paketile on kavandamisel ka umbes 1 triljoni suurune investeering lastehoidu, haridusse ja meditsiini, mille eest tasumiseks soovitakse tõsta ennekõike jõukama elanikkonna maksustamist, kasutades selleks nii tulude, kapitalikasvu kui omandi täiendavat maksustamist.

Rahvusvaheline tulumaks?

USA administratsiooni maksustamisplaani kõige põnevam osa on see, mis puudutab globaalse miinimumi sisse seadmist ettevõtete maksustamisel. Iseenestest ei ole tegemist uue algatusega ja OECD juures on vastavat plaani vaagitud juba kümmekond aastat. Küll annab USA uue administratsiooni soov selle teemaga tegeleda lootust, et viimaks on võimalik ka kokkuleppeni jõuda. Probleemi juurpõhjuseks on ennekõike suurte üleilmsete tehnoloogiaettevõtete osavus oma maksukulude vähendamisel. Kasumeid kiputakse näitama riikides, kus maksumäär on madalaim ja riigid, kust suuri kasumeid teenitakse ei pruugi näha sentigi maksutulu. Mitmed riigid sh Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia on püüdnud olukorda lahendada „digimaksu“ abil, mis ei sobinud kuidagi aga USA eelmisele presidendile. Uue kava kohaselt hakkaks umbes 100 kõige suurema globaalse ettevõtete maksustamine toimuma edaspidi võttes aluseks käibe igas konkreetses riigis. Lisaks soovitakse kokku leppida ka ettevõtete tulumaksu alammääras. See ei pruugi olla meelt mööda riikidel nagu Iirimaa, kes on suutnud madala ettevõtete tulumaksumäära abil neid samu tehnoloogihiidusid enda juurde töökohti looma meelitada. Kui Iirimaal on ettevõtete tulumaksumäär 12,5%, siis USA sooviks miinimumi tõsta 21% juurde.

Maksurahu ei tohiks peatada mõttetööd

Globaalne ettevõtete tulumaksumiinimum on Eesti vaatevinklist huvitav perspektiiv. Kuigi tehniliselt on ettevõtte tulu Eestis maksustatud, siis on selle eripäraks teatavasti see, et maksu tuleb tasuda alles kasumi jaotamisel. See süsteem on tänaseks kehtinud 20 aastat, ent mis tundus mõistlik aastal 2000. ei pruugi seda enam olla aastal 2021. Suure arengu on vahepealse ajaga teinud nii siinne pangandus kui kapitaliturg. Kui aastal 2000. oli ettevõtlussektori laenude keskmine intress 9%, siis tänaseks on see langenud 2-3% juurde. Lisaks on viimase aja sündmused näidanud, et ka üsna väikestel ettevõtetel on kapitaliturule võimalik siseneda ja seeläbi kasvu finantseerida. Lühidalt ei tohiks elujõulise äriplaaniga ettevõttele pakkuda rahastuse leidmine enam suuri raskusi. Kuidagi ei saa mööda ka sellest, et ettevõtlusmaastiku tänased staarid ei taotle kasumit vaid kasvu, mistõttu jätab tulumaksu küsimus nad täiesti külmaks.

Lisaks ettevõtete tulumaksu praegusele korraldusele, väärib maksusüsteemi tulevik arutelu muidugi laiemalt. Näiteks ei jäta OECD pea üheski Eesti majandust puudutavas raportis mainimata, et meie maksustruktuuris on pea täielikult rakendamata omandimaksud. Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal küündib eelarvepuudujääk tänavu 6% ja 2022. aastal 4%ni, eelarvet tasakaalu ei õnnestu saada ka sealt edasi. Lisaks on meid painamas puudujääk pensioni- ja tervisekindlustuse vallas. Praegune valitsus on lubanud maksurahu, kuid see ei tohiks peatada mõttetööd. Täna on hea aeg võtta hetk ja mõelda, milline peaks olema efektiivne maksusüsteem 10 aasta pärast.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!