Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” 25% soodsam

Kinnisvaraõiguse ABC. Ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Uus ja täiendatud väljaanneTelli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

        • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi
          rnshp9″ ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
        • Pakkumine kehtib kuni 31.01.2021.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Finantsinspektsioon: Maksepuhkuste lõppemine detsembris jätkus

FinantsinspektsioonMaksepuhkusel olevate laenude osakaal laenujäägist hakkas langema varasuvel vahetult pärast eriolukorra lõppemist ja Covid-19 viiruse esimese laine vaibumist. Viiruse teine laine koos uute piirangutega pole seni maksepuhkuste kasvu põhjustanud ning maksepuhkuste lõppemine aasta viimasel kuul hoopis jätkus. Maksepuhkusega laenude summa moodustas detsembri lõpus vähem kui neljandiku juuni tipptaseme summast. 

Maksepuhkusel laene oli aasta lõpus kokku 696 miljoni euro väärtuses ja maksepuhkusel olevaid laenulepinguid oli 12678. Maksepuhkusel olevate laenude osakaal laenujäägist oli detsembri lõpus vaid 2,5%. Kõige suurem oli maksepuhkusel laenude osakaal juuni lõpus, mil maksepuhkusel oli 11,3% laenujäägist.

Äriühingute laenudest oli aasta lõpus maksepuhkusel 426 miljonit eurot, kuigi pool aastat tagasi ehk juuni lõpus oli see summa veel 2,29 miljardit eurot. Majandusharude kaupa oli aasta lõpus kõige suuremas summas maksepuhkusi endiselt kinnisvaraettevõtetel, kuid see summa vähenes võrreldes eelmiste kuudega.

Maksepuhkusel olevate eluasemelaenude summa langes detsembri lõpuks 237 miljoni euroni , olles juuni lõpus 637 miljonit eurot. Maksepuhkusel tarbimislaenude summa kahanes eelmise aasta lõpuks 33 miljoni euroni (tippajal juuni lõpus 105 miljonit eurot).

Eesti pankade kapitaliseeritus ja krediidikvaliteet olid detsembris endiselt head, kuigi restruktureeritud laenude summa ja osakaal veidi kasvasid. Lühiajaliselt viivises olnud laenude maht kasvas aasta lõpus, kuid viivislaene polnud rohkem kui juunikuus. Pangakontoritest oli kolm kontorit suletud ning kaks kolmandikku pangatöötajatest tegi kaugtööd.

Finantsinspektsiooni kogutud maksepuhkuse statistika sisaldab kõikide Eesti pankade ja nende filiaalide andmeid.

Luminor: koroona mõju kinnisvarale on möödas ja turg jälle aktiivne

Luminor BankLuminori peaökonomisti sõnul käib kinnisvaraturg majandusega sama sammu ja nii nägime mullu aprillis eriolukorra ajal, kuidas korterite tehinguaktiivsus kukkus järsult, langedes aastases võrdluses lausa 40%. Samas taastus tehinguaktiivsus koos majanduse paranemisega III kvartalis ja aasta viimases kvartalis ületas see uue kinnisvara toel aastatagust taset 10%.  
 
„Koroonapandeemia suurem mõju kinnisvarale on möödas ja hinnalangust enam oodata ei tasu,“ rääkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm. „Aasta lõpp oli erandlikult tugev ja siia andsid olulise panuse Harjumaa ja esmamüügid. Uute korterite osakaal eluruumide tehingutes kasvas IV kvartalis rekordilise 26%-ni.“

Palmi kinnitusel kasvab ka uute korterite hind teistest segmentidest kiiremini ning suureneb hinnalõhe Tallinna ja muude Eesti piirkondadega. Uute korterite tehingute maht langes mullu aprillis 27% (kogu turu tehingutemaht -40%), mis tähendab, et uued korterid on püsivama väärtusega. Korterite hind liigub kiiremini kui majade hind, kus ka ruutmeetri maksumus on soodsam kui korterites.

Palmi sõnul on kinnisvaraturul taastumine tehinguaktiivsuses toimunud mõnevõrra kiiremini kui majanduses. „Hindade puhul ei toimunud sellist suurt langust, mida kevadel kartsime. Selle üheks põhjuseks oli ka see, et majanduse seis enne koroonakriisi oli hea ja kinnisvara polnud enne kriisi ülehinnatud. Tööturul suudeti halvem ära hoida, kuna riik lasi eelarve defitsiiti, toetas palku, pensionid kasvasid ning koomale ei tõmmanud ka riigi kulusid. See tähendas, et ligi kolmveerand peredest suutsid säilitada oma majanduslikku olukorda,“ selgitas ökonomist.

Palmi kinnitusel kukkus koroonakriisiga eeskätt tehinguaktiivsus, aga hindu hoiti ning arendajad ei teinud odavmüüki. Septembrist läks müük jälle lahti ja ka laenumahud taastusid. Näiteks novembris oli Luminori andmetel kodulaenude maht 13% suurem kui aasta varem samal ajal. Kogu kodulaenuportfelli maht on aasta baasil 6% plussis. „Sarnast kerget kasvutrendi näeme täna ka Soomes ja Rootsis. Näiteks kahetoaliste uute korterite hinna aastakasv on teise ja kolmanda kvartali keskmisena püsinud ka Soomes plusspoolel, Helsingis ca 3,9% juures,“ ütles Palm.

Palm lisas, et pikem hinnatrend kinnisvaraturul on olnud stabiilset kasvav. Detsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2264 eurot, mis on ajaloo kalleim tase. Viimase kümne aastaga on seega Eesti korteriomandi keskmine ruutmeetrihind kosunud 630 eurolt ca 1518 eurole, mis teeb kasvuks 120%. Tallinnas on kinnisvara ruutmeetri hind kasvanud keskmisest 10% kiireminigi. Kui dekaad varem tuli ruutmeetri eest tasuda Tallinnas 960 eurot, siis nüüd pea 2200 eurot, mis teeb 130% hinnakasvu. Uue kinnisvara ruutmeetri hinnad küündivad 3000 euro kanti ja väljaspool Tallinna 2000 euro kanti.

Saabunud aastale ette vaadates ütles Palm, et majandus pöördub tänavu langusest kasvule, kuid tööpuuduse mõningane kasv jahutab tarbijate kindlustunnet. Tööturu olukord paraneb märgatavalt järgmise aasta teises pooles. „Selle aasta teine pool võib tulla kinnisvaraturul päris aktiivne, seda koos majanduse ja tarbijate kindlustunde paranemisega. Praegu inimeste hoiused kasvavad, säästetakse palju. Kuna kinnisvara pakkumine uute projektide edasilükkamise tõttu veidi vähenes, siis tähendab see hindade püsimist ja ka mõnevõrra kasvamist,” lausus Palm.

Uus Maa: Uus seadus toob üürnikule hulga lisakohustusi

Uus MaaEluruumi üürilepingute puhul hakkasid käesolevast aastast kehtima mõningad uued sätted, mille puhul on eelkõige tähelepanu saanud võimalus remondi- ja muid parenduskulusid üürniku kanda määrata.

Tegelikult viidi sisse veel mitmeid olulisi muudatusi, millest järgnevas artiklis ka ülevaate annan.

Leppetrahv üürnikule

Uue võimalusena on üürilepingus võimalik kokku leppida leppetrahvis juhul, kui üürnik rikub talle lepinguga määratud mitterahalisi kohustusi. Rahaliste kohustuste rikkumisel (näiteks üüri maksmata jätmine) üürileandja üürnikult leppetrahvi seaduse järgi jätkuvalt nõuda ei saa.

Leppetrahv on lubatud mitterahaliste kohustuste rikkumisel. Et seda saaks nõuda, peavad lepingus täpselt kirjas olema üürniku kohustused ning ka see, et nende rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv (ära tuleks märkida ka leppetrahvi summa ulatus). Näiteks saab leppetrahvi kohaldada selliste rikkumiste puhul nagu suitsetamine, lemmikloomade pidamine, naabrite häirimine ja muud sellised kohustused, kus üürniku tekitatud kahju ei saa otseselt rahaliselt hinnata.

Leppetrahvi suurusel on ka piirangud. Ühekordne leppetrahv ei tohi ületada 10% üürniku ühe kuu makstavatest tasudest. Näiteks, kui üürnik maksab üksnes üüri eest (ehk kõrvalkulud on üürileandja kanda) ja üürisumma on 500 eurot, siis ei saa ühe leppetrahvi suurus ületada 50 eurot.

Lisaks ei saa ühes kuus leppetrahvide kogusumma olla rohkem kui 20% üürniku ühe kuu poolt makstavatest tasudest. Eelmise näite põhjal ei saa üürniku ühes kuus trahvida rohkem kui üle 100 euro isegi siis, kui rikkumisi on hulgaliselt.

Samuti ei saa üürniku kaitse eesmärgil üürileandja leppetrahvi tasaarvestada tagatisrahast, mis tähendab, et üürnik peab leppetrahvi maksma üürileandjale eraldi vabatahtlikult ning kui ta seda ei tee, siis tuleb üürileandjal pöörduda kohtu poole leppetrahvi väljanõudmiseks.

Hoone korrashoiu- ja remondikulud saab jätta üürniku kanda

Juba aastaid on olnud üürituru praktikaks jätta kõik kuluread kommunaalarvel üürniku kanda, mis tekitas mitmeid vaidluseid üürnike ja üürileandjate vahel. Nüüd on aga ka seaduse silmis võimalik jätta mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses hoone korrashoiu- ja parenduskulud üürniku kanda – näiteks remondifond ja korteriühistu võetud laenumakse osad. Samas ei saa üürileandja jätta üürniku kanda korteri enda laenu, kuna seaduses on mõeldud siiski hoone kui terviku kulusid.

Mida tähendavad aga seaduses mainitud mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kulud?
Mõistlik – korteriühistu poolt nõutava raha eest tehtavad tööd on asjakohased ja maksumus vastab sellele, mida tavapäraselt turul selliste tööde eest makstakse;

Proportsionaalne – üürnik ei peaks näiteks väga lühikese aja jooksul maksma kinni terve hoone ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid, kuna arvesse tuleb võtta, et tema jaoks on siiski tegemist üürikoduga;
Ettenähtavas ulatuses – kulud on üürniku jaoks kindlaks määratavad ja ette teada ning lepingulise suhte jooksul ei suurene kulud märkimisväärselt. Kulud võivad küll paariks kuuks suureneda, kuid ei tohiks seda teha permanentselt.

Eeltoodud kulude kandmine tuleb kokku leppida lepingu sõlmimisel, lepingu kestel seda kohustust üürnikule lisada ei saa. Ehk, enne seadusemuudatust sõlmitud lepingud tuleks ära lõpetada ja sõlmida uued lepingud, et vastav tingimus lisada.

Tasub ka märkida, et kui selline kokkulepe on sõlmitud, siis ei saa üürileandja vastavate parenduste eest üürnikul üüri tõsta.

Üürilepingu erakorraline lõpetamine üürileandja jaoks soodsam

Üürileandja saab üürilepingu seadusemuudatuste kohaselt erakorraliselt lõpetada, kui üürnik on:

  • viivitanud kahel järjestikusel maksetähtpäeval (näiteks jaanuaris ja veebruaris) tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega, kusjuures oluline osa on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;
  • võlgnetav üür või tagatisraha ületab 2 kuu eest maksmisele kuuluva üüri;
  • võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad 2 kuu eest maksmisele kuuluvad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Varasemalt figureeris erakorralise lõpetamise puhul 3 kuu reegel, mis nüüd on asendatud 2 kuu reegliga, mis teeb üürileandja jaoks üürilepingu lõpetamise pisut lihtsamaks.

Üürnikule tuleb anda 14 päevane täiendav tähtaeg, ehk kui eeltoodud olukord on tekkinud, siis peab üürileandja lepingu lõpetamiseks üürniku korrektselt (seadusele vastavas vormis ja tingimustel) 14 päeva ette teavitama, et kui ta võlgnevusi ei likvideeri, siis lõppeb üürileping.

Kui üürnik 14 päeva jooksul võlgnevused likvideerib, siis leping ei lõppe. Kui ta seda aga ei tee, siis leping lõpeb automaatselt ja täiendavat ülesütlemisavaldust üürnikule esitada pole vaja.

Üürnikult on võimalik nõuda hariliku kulu eemaldamist

On loomulik, et elamisega tekivad eluruumi seintele ja põrandatele kriimud ja täkked. Nüüd on seaduse järgi üürilepingus võimalik kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

Eeltoodu hõlmab endas nt lagede ja seinte värvimist, tapeedi vahetamist, täkete pahteldamist seintel, põranda süvapuhastust jne. See ei hõlma aga kapitaalremonti – näiteks sanitaartehnika või küttesüsteemide uuendamist, põrandakatte või vannitoaplaatide väljavahetamist.

Üürileandja ei saa üürnikult nõuda, et ta eemaldaks loomuliku kulu, mis on tekkinud asjadele, mis üüripinnaga kaasa anti, näiteks diivan, laud, pesumasin aga ka köögimööbel. Seaduses on mõeldud siiski loomuliku kulu eemaldamist seintelt, lagedelt, põrandalt ja akendelt.

Jätkuvalt on puudused, mis pole üürniku tegevusega seotud, üürileandja vastutusalas – näiteks veelekkest tulenev kahju. Samas vastutab üürnik puuduste eest, mis väljuvad loomuliku kulu alt – näiteks kui üürnik on tahtlikult lõhkunud korteri sisustust.

Ka käesolev tingimus tuleb kokku leppida lepingu sõlmimisel, hiljem seda lisada ei saa.
Arvestada tuleb ka sellega, et üürnik ei pea kulumist kõrvaldama jooksvalt, vaid alles enne lepingu lõppu. Seega isegi, kui üürileandja käib üüripinda kontrollimas ja avastab sellel loomulikku kulu, siis ei saa üürileandja koheselt nõuda selle eemaldamist.

Kui üürnik ei soovi ise värskendusremonti teha, siis võib kokku leppida ka selles, et üürnik üksnes tasub selle eest. Sellisel juhul soovitan aga juba lepingus kokku leppida, missugused tööd tuleks teha ja kui palju see maksma võib minna.

Juhul, kui üürnik peaks ikkagi ise tegema värskendusremondi, siis soovitan lepingus võimalikult detailselt kokku leppida, mida üürnik täpselt tegema peaks, missuguseid materjale kasutama jne.

Samas soovitan jätkata vähemalt sel teemal vanaviisi, ehk mitte jätma loomuliku kulu eemaldamist üürniku kanda, kuna ilmselt võib sel teemal tekkida mitmeid vaidluskohti – näiteks kasvõi see, missuguses seisus korter täpselt üürnikule üleandmisel oli, ehk missugusesse seisundisse peaks üürnik korteri taastama.

Veel mõned tähtsamad muudatused üüriseaduses

Viivisekokkuleppele määrati kindel piir. Enam ei saa üürnikult rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda viivist rohkem, kui ligikaudu 0,06% päevas ehk 24% aastas (kolmekordne seadusjärgne viivismäär).
Tähtajatu kinnisasja lepingu korral saab üürileandja ühepoolselt üüri tõsta nüüdsest iga aasta järel (varasemalt oli iga 6 kuu järel).

Kui üürileandja tõstab ühepoolselt üüri, siis võib üürnik üürilepingu 30 päeva (varasemalt oli 14 päeva) jooksul 30 päevase etteteatamisega üles öelda. Üür sellisel juhul ei tõuse, ehk üürnik saab elada järelejäänud aja üüripinnal tavapärase üüritasu suurusega.

Lõpetuseks olgu aga lisatud, et lepingud, mis tehti enne seadusemuudatust, kehtivad sellisel kujul edasi, nagu nad sõlmitud olid. Alates 14. jaanuar, 2021 sõlmitud lepingutele kohaldatakse uut seaduseredaktsiooni.

Pindi Kinnisvara: 2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

Pindi KinnisvaraEelkõige koroonaviirusega ajalukku läinud 2020. aasta oli ka kinnisvaraturul tormiline – mõni sektor langes täielikult varjusurma, aga oli ka võitjaid.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ilmselgelt on kaotajate nimekiri pikem.

„Kõige kiirema ja kõvema paugu said teatavasti majutuskorterid ja teised majutusele orienteeritud asutused nagu hotellid jms,“ sõnas Sooman. „Osad neist on suutnud kohaneda, kuid tulud on langenud enamustel drastiliselt ning esimesed lootuskiired on siiski aasta teises pooles,“ lisas ta.

„Turismi kokku vajumisega vajus kokku ka kõik muu äri turismi ümber – kõige ilmekamaks näiteks on muidugi Tallinna vanalinn, kus paljud aastakümneid tegutsenud poed ja toitlustusasutused ei teegi enam kunagi uuesti samas vormis uksi lahti. Äride kaotamisega kaotasid tulubaasi ka kinnisvaraomanikud, nii et piltlikult võib öelda, et inimtühi vanalinn ägab jätkuvalt enneolematu mure käes,“ tõdes Sooman.

„Ka elamumaade tehinguaktiivsus pole praeguseks taastunud, kuna eramute ise ehitamine on turbulentsel ajal alati keerulisem – seda nii mitmeastmelise laenulepingu tõttu kui ka põhjusel, et keerulisemas majandusolukorras peavad inimesed oma põhitöökoha pärast rohkem pingutama ning iga päev pole lihtsalt võimalik ehitusobjekti külastamas käia,“ selgitas Sooman.

„Koorma all on ka kevadel üürnike peal jõudu näidanud kaubanduskeskused – külaliste arv pole taastunud ja neis tegutsevatel poodidel on üha raskem hakkama saada. Kui pood paneb oma pillid kokku ja müüb laovarud sisseostuhinnaga maha, siis kaubanduskeskused peavad tegema tõsiseid saltosid, et uusi poode ligi meelitada, sest ka trellidega suletud poodide rivi pole ühegi keskuseomaniku huvides,“ märkis Sooman.

„Keskmist varaomanikku pole praegune kriis otseselt mõjutanud, küll aga on turul ka seltskond võitjaid – nendeks on elukondliku vara arendajad,“ rääkis Sooman.

„Ehkki aprillis langes uute korterite müük peaaegu kümme korda, siis taastumine oli ootamatult kiire ning praegu tuuakse turule isegi suuremas mahus uusi projekte, kui varasematel perioodidel. Uute korterite ostjad on noored vanuses 25-35 ja nemad on õnneks või kahjuks ammu koroonakriisile käega löönud. Noored aga eelistavad teatavasti võimalusel just uusi kortereid ja kevadine ühiskonna totaalne sulgemine andis neile hoopis uut hoogu juurde – praegu on uute korterite ostude arv võrreldav mullusega, aga kuna paljud arendajad lükkasid kevadel suure ehmatusega arendustegevust edasi, siis konkurents vähenes ja see on andnud võimaluse hoopis hetkel müügis olevate korterite hindu tõsta,“ lisas Sooman.

04/02/2021 toimub Kinnisvarakoolis veebipõhine “Üürikoolitus”

Üürikoolitus” toimub 04/02/2021. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üürikoolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

“Üürikoolitus” toimub 04/02/2021 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Gerdi Arst My Home-st ja Karl Märka Creditinfo Eesti AS-st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2020. a Eesti keskmise korteritehingu maksumus oli 83 000 eurot

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmete alusel oli Eesti 2020. a keskmise korteritehingu maksumus 83 000 eurot. Tallinna keskmise tehingu maksumus oli 120 000 € ja Eestis väljaspool Tallinnat 57 000 €.

Vaatamata 2020. a kevadisele koroonalainele kerkisid 2020. aastal nii korteritehingute keskmine ruutmeetrihind kui korteritehingute maksumus. Tallinnast väljaspool kerkis keskmise korteritehingu maksumus 2020. aastaks 14,2%.

Tallinnas kallines keskmine tehing 6,4% ja Eestis kokku 8,1%.

Korteritehingute maksumuse märgatava kallinemise üks tagamaa on uute korterite tehingud. Uute (ehk kallimate) korterite tehingute arvu suurenemine ja vanemate (ehk odavamate) korterite tehingute arvu vähenemine muutuis korterite tehingute jaotus. See omakorda tõi kaasa mõningase n-ö näilise kallinemise.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

16 miljoni eest kodusid: Tabasalu südamesse kerkiv elukvartal sai nurgakivi

NOBE Nordecon BetoonTallinna lähinaabruses, Tabasalus sai nurgakivi 16 miljonit eurot maksev 102 koduga Tabasalu Kodu elukvartal.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul edeneb arendus väga kiires tempos, kuna inimesed hindavad Tabasalu juba valmis elukeskkonnana kõrgelt. “Paljud ostjad elavad ka täna Tabasalus või selle lähistel ning nende valik on olnud väga teadlik ja kindel,” selgitas Vähi.

Tabasalu südamesse kerkiva uusarenduse vastu on huvi suur, kuna tegemist on esimese omalaadsega mitmekümne aasta jooksul. “Tänaseks on ligi pooled kodudest endale omaniku leidnud ja esimesed pered saavad juba suve lõpus sisse kolida,” rääkis Vähi.

Tabasalus valmiva riigigümnaasiumi ja moodsa hariduslinnaku naabrusesse kerkivasse Tabasalu Kodu kvartalisse rajatakse kokku neli ridaelamut ja neli kortermaja, kus on palju just suuremaid, peredele sobivaid 3-5 toalisi kodusid.

Korterid ja ridaelamud on läbimõeldud planeeringutega, ilmakaarte suhtes hästi asetsevad, suurte klaaspindadega ja väga valgusküllased. Ridaelamutes on kuus boksi läbi kahe korruse ning kõikides 3- ja 4-korruselistes kortermajades on liftid. Samuti on pea kõigil kodudel suur rõdu või terrass. Elamukompleksi rajatakse lastele oma mõnus mänguväljak.

Invego poolt arendatavad Tabasalu Kodu hooned on projekteerinud PIN Arhitektid ning neid ehitab NOBE (Nordecon Betoon AS).

Pro Kapitali müügi- ja turundusjuht Carmen Kukk suundus Scandium Kinnisvarasse

Scandium KinnisvaraPro Kapitalis viimased neli ja pool aastat müüki ja turundust juhtinud Carmen Kukk asus tööle Scandium Kinnisvaras. Pikaajalise kinnisvara turundamise taustaga Kukk võtab Scandiumis üle müügi- ja turundusjuhi rolli. Eesmärk on keskenduda inspireerivate ruumide arendamisele, seda nii üürikinnisvara, kodude kui ka büroode segmendis.

Carmen Kukk on Eesti kinnisvaraarendusega seotud juba 15 aastat. Viimased neli ja pool aastat juhtis ta Pro Kapitalis elamukinnisvara müüki ja turundust. Lisaks Eestis asuvatele Kalaranna Kvartalile ja Kristiine Cityle juhatas Kukk ka Pro Kapitali Lätis asuvate arenduste turundusmeeskondi.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara tegevjuht: Oleme Scandiumiga väikekorterite ja üürimajade segmendist välja kasvamas. Juba täna on meil töös mitmed inspireerivad suurprojektid Tallinnas, mis keskenduvad nii büroode kui ka kodude rajamisele. Carmen oma väga tugeva kinnisvara müügi ja turunduse kogemusega on meie tiimile hea täiendus, seda nii arenduste kontseptsioonide loomisel kui ka hilisemas müügifaasis. Olen kindel, et Carmeni abiga saame pakkuda veelgi põnevamaid ruume ja keskkondi, kus on hea elada, töötada ning oma vaba aega veeta.“

 Carmen Kukk, Scandium Kinnisvara müügi- ja turundusjuht: „Olin Scandiumi tegemistega kursis juba selle loomisest peale. Meeskonnaga liituma meelitas mind juhtide Maido Lüiste ja Kalle Aroni väga eriline energia ja visioon Scandiumi arenguks. Nende maailmavaade ja lähenemine arendustele on unikaalne, kasutajakeskne ja keskkonnasõbralik.“

„Tänases Scandiumi kiire arengu faasis on minu eesmärk luua arendus- ja turundustiimiga koostöös inspireerivaid ruume, kasutades ära arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri parimaid võimalusi. Kujundades ümbritsevat keskkonda sihtrühmadele omaseks, arendame inimeste elukvaliteeti. Usun, et juba peagi saame välja tulla väga eriliste projektidega. Kuna Scandium on laiendamas oma portfelli ka Poola turul, on meie tegevuskava lai ja kõrgete eesmärkidega,“ kommenteeris Kukk.

 

Finantsinspektsioon: Pankade tähelepanu suunamine krediidiriskile

FinantsinspektsioonFinantsinspektsioon saatis pankadele märgukirja, millega soovitab neil koroonaviiruse leviku tingimustes kõrgendatud tähelepanu pöörata krediidiriski hindamisele ning juhtimisele. Siiani on pankade laenuportfellides krediidirisk realiseerunud kardetust vähem, kuid suundumus on riskitaseme tõusule. Riskide varakult tuvastamine ja adekvaatne hindamine aitab pankadel muu hulgas õigeaegselt pakkuda raskustes olevatele võlgnikele sobivaid lahendusi.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on pangad krediidiriski juhtimisega Eestis hästi toime tulnud. „Oma rolli on siin mänginud valitsuse, keskpanga ja finantsjärelevalve senised leevendusmeetmed ja muud sammud. Tuleb aga arvestada, et toetusmeetmed ei ole kõikehõlmavad ega igavesed. Seetõttu tuleb ka riske mõistlikult konservatiivselt juhtida,“ ütles Kessler.

Seni on pankade laenuportfelli kvaliteet olnud hea ning maksetähtaega ületavate laenude maht on olnud kontrolli all, millele aitas kaasa pankade poolt üldise maksemoratooriumi kehtestamine kevadel Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi alusel. Eraisikute laenujäägist oli novembri lõpus laenumaksega viivises vaid 4% ja erasektori ettevõtete laenujäägist 3,2%. Aasta lõpus küll viivises laenude maht ja osakaal kasvasid, kuid seda peamiselt lühiajaliselt viivises olevate laenude arvelt. Samal ajal rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht hoopis vähenes. Allahindluseid on pangad teinud novembri lõpu seisuga 239 miljoni euro ulatuses, mis on 38% rohkem kui on pikaajaliselt viivises olevaid laene. Samas on finantsturul endiselt koroonaviiruse leviku tõttu palju  määramatust ning lõplikud mõjud laenuportfelli kvaliteedile ei ole veel selgunud.

COVID-19 kriisist tulenevalt on Finantsinspektsioon tavapärasest rohkem tähelepanu suunanud krediidiriski järelevalvele ning suunanud alates pandeemia puhkemisest korduvalt ka pankade tähelepanu krediidiriski juhtimise erinevatele tahkudele.

Statistikaamet: Põlvamaa korterite kiirmüük ennustab Suur-Tartu teket

StatistikaametKorterit ostes on muuhulgas oluline silmas pidada seda, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes.

Selleks, et ennustada korteri müügiperioodi pikkust, on võimalik lähtuda analoogsete kinnistute müügikuulutuste keskmisest ülevaloleku ajast portaalides. Kuulutuste analüüsist selgub, et erinevates piirkondades on müügiperioodid vägagi erinevad. Varasemad müügid ei anna garantiid konkreetse elamispinna müügikiirusele, kuid heaks indikatsiooniks on need siiski.

Põlvamaa ja Jõgevamaa on kinnisvaraturu üllatajad

Kellelegi ei ole saladus, et suuremates keskustes on kinnisvara kergem müüa. Väikeasulates näitab lähiajalugu isegi seda, et kortermajad jäävad tühjaks ja vajavad lammutamist. Sealseid eluasemeid ei soovita omandada ka näiteks kommunaalmaksete võlgade pärast. Igal reeglil on aga erand.

Korterite müügikuulutuste portaalides ülevaloleku aegade analüüs näitab, et kõige kergem on kinnistuid müüa Põlvamaal. Seal on kuulutus üleval keskmiselt 8,5 nädalat, järgnevad Tartumaa 8,9 ja Harjumaa 9,6 nädalaga. Neljandal kohal on Jõgevamaa, kus vastavaks näitajaks on 9,7 nädalat.

Harjumaa ja Tartumaa kinnisvaraturgude likviidsus ei ole mingi uudis, see on loogiline ja klapib üldise arusaamaga kinnisvaraturu toimimisest. Põlvamaa ja Jõgevamaa on aga selged üllatajad.

Kinnisvara müügi kiirusele võib kaasa aidata madal hind. Põlvamaal on analüüsitud korterite keskmiseks müügihinnaks 23 859 eurot. Võrreldav on korterite keskmine hind Valgamaal 23 485 euroga, kuid seal on müügiperioodi pikkuseks 10,8 nädalat. Põlvamaast odavamaid kortereid leiab Ida-Virumaalt, kus analüüsitud korterite keskmine müügihind on 22 361 eurot, kuid müügiperioodi keskmine pikkus hoopis 14,7 nädalat ehk 6,2 nädalat pikem kui Põlvamaal.

Müügiperioodi võib lühendada ka see, kui kortereid napib ja nende pakkumine on väike. Põlvamaal on maakondade võrdluses müügis vähem kortereid, kuid see arv on võrreldav Saaremaal pakutavaga ja suurusjärgu võrra suurem kui Hiiumaal. Saaremaa keskmise müügiperioodi pikkus on aga 13,6 nädalat ja Hiiumaal 12 nädalat. Seega ainuüksi müügipakkumiste väike arv ei taga veel kiiret läbimüüki.

Kas Tartu ümber on tekkimas arenguklaster?

Huvitav maakond on veel Jõgevamaa, kus korterite keskmine pakkumishind on 20 892 eurot ja müügiperioodi keskmine pikkus 9,7 nädalat. Pakkumisel olevaid kortereid on seal võrreldaval hulgal Valgamaaga, müügiperiood on aga lühem. Hind on Jõgevamaal Põlvamaast odavam, kuid selles võrdluses müüb viimane ebaloogiliselt paremini. Samas Eesti tervikpildis paistab Jõgevamaa ikkagi silma kui maapiirkond, kus korterid suhteliselt kiiresti kaubaks lähevad.

Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaa kooslust vaadates on kinnisvaraturu mõningase suurema aktiivsuse kontekstis võimalik püstitada hüpotees, et Tartu ümber hakkab tekkima laiem ja aktiivsem majanduspiirkond, nagu see on kujunenud viimase paarikümne aasta jooksul Tallinna ümber. Kas saame rääkida Suur-Tartu võimalikust tekkest?

Igati loogiline ja arusaadav on, et korterite turg reageerib, kui majandus aktiveerub ja laieneb. Inimesed peavad kuskil elama ja kui suundutakse uude piirkonda, siis vaadatakse kõigepealt elamiseks korterit ja hiljem ehk maja. Detailsemaks minnes võib hindade, müügiperioodide ja pakkumiskoguste osas erineva tulemiga analüüse koostada. Tervikpilti vaadates on aga Põlvamaa ja Jõgevamaa aktiveerumisele raske muud selgitust pakkuda, kui Tartu piirkonna üldine areng.

Merko Ehitus: Autohoolduskeskus Vilniuses

Merko EhitusASi Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning UAB Tokvila sõlmisid 22. jaanuaril 2021 lepingu autohoolduskeskuse ehituseks Vilniuses Leedus.

Lepingu maksumus on üle 7,5 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2022. aasta veebruaris.

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” 25% soodsam

Kinnisvaraõiguse ABC. Ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Uus ja täiendatud väljaanneTelli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

        • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi
          rnshp9″ ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
        • Pakkumine kehtib kuni 31.01.2021.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Construction contract in Lithuania

Merko EhitusOn 22 January 2021, UAB Merko Statyba, part of AS Merko Ehitus group, and UAB Tokvila entered into a contract to perform construction works of a car service building in Vilnius, Lithuania.

The contract value is over EUR 7.5 million, plus value added tax. The construction works are scheduled to be completed in February 2022.

Tallinn avas taotlusvoorud linnaaedade loomise ja arendamise toetamiseks

TallinnTallinn avas uued taotlusvoorud linnaaianduse tegevuste toetamiseks käesoleval aastal. Toetust saab taotleda linna asutuste õppeaedade ning kogukonnaaedade rajamiseks ja arendamiseks.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetas linn kogukonna- ning õppeaedade rajamist ja arendamist ka möödunud aastal. „Toetusega soovime linnaaianduse kaudu soodustada jätkusuutlikumat eluviisi ja keskkonnateadlikkuse kasvu linlaste seas – see on peamiseks eesmärgiks ka uute taotlusvoorude puhul,“ märkis Klandorf ning lisas, et huvi linnaaedade vastu on olnud märkimisväärne. „Linnaaiandus ehk söögi- ja tarbetaimede kasvatamine linnakeskkonnas on kasvav trend üle maailma ning Tallinn pole siin erandiks. Meie linnaruumis leidub juba üle kuuekümne mitmekesise linnaaia ning on üsna tõenäoline, et neid soovitakse rajada ka edaspidi. “

Linnakodanike algatusel on Tallinna eri linnaosadesse loodud kokku 12 avatud kogukonnaaeda, kus piirkonna aiandushuvilised saavad üheskoos kasvatada söödavaid taimi, õppida hoidma loodust ja arendada keskkonnaalaseid teadmisi. Õppeaedu on linna toel rajanud ja arendanud üle 50 linnaasutuse, sh lasteaiad, koolid, huvikoolid, muuseumid, hoolekandeasutused jt. Õppeaedades on esikohal keskkonnahariduslikud eesmärgid ning õuesõppe tegevuste läbi viimine.

Linnaaianduse valdkonna toetamiseks 2021. aastal on Tallinn avanud kaks eri taotlusvooru – üks mittetulundustegevuse toetuse taotlemine kogukonnaaedade rajamise ja arendamise toetamiseks ning teine linna asutuste õppeaedade toetamiseks.

Mittetulundustegevuse toetuse taotlusvooru on oodatud taotlused nii olemasolevate kogukonnaaedade arendamiseks kui ka uute rajamiseks. Samuti on teretulnud tegevused ja programmid, mis hõlmavad kogukonnaaedu või keskenduvad linnaaianduse arengule üldiselt. Taotlusvoorus saavad osaleda juriidilised isikud, sh mittetulundus- ja äriühingud, aga ka erakoolid ja -lasteaiad, kes soovivad rajada oma õppeaeda. Vastava taotlusvormi saab esitada linna iseteeninduskeskkonna kaudu 1. veebruarini 2021. Toetust võib kasutada vajalike materjalide, vahendite, tööriistade ja inventari soetamiseks ning töötubade, talgute ja muude toetavate sündmuste läbiviimiseks.

Õppeaedade taotlusvoorus saavad osaleda kõik Tallinna linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused (nt koolid, lasteaiad, noortekeskused, raamatukogud, hoolekandeasutused jt) kuni 15. veebruarini. Taotluse saab esitada Tallinna veebilehe kaudu. Toetatakse nii olemasolevate õppeaedade arendamist kui ka uute rajamist. Toetust saab kasutada materjalide, tööriistade, inventari soetamiseks ning nende paigaldamiseks ja transpordiks.

Küsimustega seoses linnaaianduse tegevuste planeerimise ja taotlusvoorudega saavad huvilised pöörduda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti projektijuhtide poole. Samuti saab küsida nõu kogukonnaaia jaoks sobiva maa-ala leidmisel ja maaomanikuga vajalike kokkulepete tegemisel. Õppeaedade taotlusvoorus saavad linna asutused broneerida aja kohapealseks nõustamiseks, mis toimub kindlatel kuupäevadel linnaosade kaupa. Abimaterjalina saab järele vaadata detsembris toimunud infoseminaride salvestisi, kus tutvustakse mõlema taotlusvooru protsessi ja olulisemaid tingimusi.

Taotlusvoorude tingimused, abimaterjalid, broneerimise ajad ja kontaktid leiab Tallinna keskkonnaveebist tallinn.ee/keskkond/Linnaaiandus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!