Eesti Omanike Keskliit: Esimeheks valiti notar Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliit  valis oma 26.11 üldkoosolekul Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimeheks notar Priidu Pärna. Uude juhatusse kuuluvad veel Tõnu Toompark, Andry Krass, Indrek Veso, Tuulikki Laesson, Ott Rätsep. EOKL volikogu esimeheks valiti metsandusekspert ja Riigikogu saadik Heiki Hepner.

Priidu Pärna sõnul on liidu järgmiste aastate eesmärk seista omanike vabaduste eest. Kuigi omand on põhiseadusega kaitstud puutumatu õigus, näeme kuidas aastate jooksul on omaniku õiguste teostamine muutunud aina vaevalisemaks ning kitsenduste müür kerkib aina kõrgemaks. Eesti seadused ning riigi ja omavalitsuste tegevus on omanike elu muutnud bürokraatlikumaks, omandi kasutamise kulukamaks ning  piiratumaks, seda nii loodus- kui muinsuskaitse, metsade majandamise ja planeeringute valdkonnas.  Samuti peame seisma hea selle eest, et riigi plaanitav maamaksu tõus ei oleks maaomanike suhtes ülemäärane ja säiliks kodualuse maamaksu vabastus.

Põhja-Tallinn saab kaasaegse tervisekeskuse

TallinnReedel, 27. novembril asetati nurgakivi Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) uuele Põhja-Tallinna tervisekeskusele, mis ehitatakse endise Kopli polikliiniku asemele.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul alustas linn aastate eest kaasaaegsete tervisekeskuste rajamisega linnaosadesse, et tagada linlasele hästi kättesaadav tervishoiuteenus oma kodu lähedal. „Nii on uued tervisekeskused, kus on ühendatud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi kõige tänapäevasemal viisil, rajatud Mustamäele ja Haaberstisse ning järgmise aasta lõpuks valmib kaasaegne terviseasutus ka Põhja-Tallinnasse,“ märkis Kõlvart. „Ent lisaks piirkondlike tervishoiuteenuse parendamisele jätkab linn ka Tallinna Haigla suurprojekti ettevalmistustöödega, et luua Tallinnasse kaasaegne meditsiinilinnak kõrgema ravietapi haiglate standarditest lähtuvalt.“

LTKH juhatuse esimees Imbi Moks täpsustas, et uude Põhja-Tallinna tervisekeskusesse on planeeritud ruumid kaheksale perearstikeskusele, milles on nimistuga perearste kokku 12, samuti mitmetele LTKH eriarstidele ja erialaspetsialistidele. „Praeguste plaanide kohaselt hakkavad lisaks perearstidele tervisekeskuses vastuvõtte tegema hambaarstid, endokrinoloog, nina-kõrva-kurguarst, sisehaiguste arst, kirurg, uroloog, nahaarst, taastusarst, psühhiaater, samuti õed, ämmaemandad, füsioterapeut, massöör ja psühholoog,“ ütles Moks. „Hoonesse tuleb ka röntgen- ja ultraheliuuringute tegemise ja laboriuuringuteks vajalike proovide andmise võimalus.“

Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaiu sõnul on tal on hea meel, et linnaosa saab uue tänapäevase tervisekeskuse ja linnaosa elanikel on tervisekeskuse projekti vastu suur huvi. „Põhjatallinlased väga ootavad uut tervisekeskust ja nüüd saame tõdeda, et ehitustööd on jõudnud järgmisse etappi,” lisas Järvelaid.

Tervisekeskuse arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Indrek Saarepera (OÜ Arhitektuuribüroo Visuaal), projekteeris Esplan OÜ ning hoonet ehitavad OÜ Mapri Ehitus ja OÜ Vanalinna Ehitus. Põhja-Tallinna tervisekeskuse rajamine rahastatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja samuti LTKH omavahenditest. Ligi 5500 ruutmeetri suuruse tervisekeskuse ehitus läheb maksma ca 5,7 miljonit eurot. Plaanide järgi valmib tervisekeskus 2021. aasta teises pooles.

1Partner: Kriis annab Tallinna kinnisvarasektorile hoogu juurde

1PartnerTallinnas ja Harjumaal jätkub kinnisvara tippaeg, hoolimata sellest, et paljud majandusharud hinge vaaguvad. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul võib kriis pealinna kinnisvarasektorit isegi kasvatada.

Martin Vahteri kinnitusel on Tallinn Eesti mõistes unikaalne oaas, kuhu kapital kokku voolab. “Siserände mõjul on suurenenud ka Tartu ja Pärnu lähiümbruses elanike arv, kuid pea kõikjal mujal on see vähenenud,” ütles Vahter.

“Pealinna elanike arv kasvab igal aastal teiste maakondade arvelt 4000-5000 inimese võrra. Sisuliselt kolib iga kahe aasta järel Paide jagu inimesi Tallinna juurde. See hoiab nii praegu kui ka järgmistel kümnenditel pealinnas nõudlust üleval,” ütles Vahter.

“Paljudes kahaneva elanike arvuga Eesti linnades loobuvad omanikud ja pärijad päris tihti oma varast, sest selle turuväärtus sisuliselt puudub. Kui kogu majandusel läheb raskeks, siis tabab langus kõige rohkem neid kohti, kus juba siiani oli keeruline hakkama saada. Enamik töökohti asub suuremates linnades ning noorte lahkumine maalt on paratamatu. Seeläbi kriis isegi kiirendab linnastumist,” sõnas Vahter.

“Masinad teevad palju lihtsat tööd odavalt ära ja maal pole nii palju tööjõudu enam vaja. Ja see pole ainult Eesti mure. Soomes on küll taristu märksa paremas seisus ja riik saab maapiirkondadesse rohkem raha panna, aga ikkagi kolitakse ära. Soome äärealal maksab kodu sama vähe kui kauges Eesti külas,” selgitas Vahter.

“Seetõttu jõuab Tallinna elanike arv varsti jälle poole miljonini ningkodude hinnad püsivad kõigist kriisidest hoolimata,” lisas Vahter.

RMK lisas kõrgendatud huviga alad metsatööde kaardile

RMKRMK lisas avalikule metsatööde kaardile riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alad, mille paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kinnitatud.

„Nagu nimigi viitab on kõrgendatud avaliku huviga ala metsade majandamise vastu inimestel keskmisest suurem huvi. Nii saidki kogukondadega kokku lepitud KAH-alad kaardile kantud, et inimesed saaksid nende paiknemisest parema ülevaate,“ ütles RMK peametsaülem Andres Sepp ja täpsustas, et kaardil kuvatud KAH-alade piirid on paigas, kuid metsa majandamisviisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool arutelud veel kestavad.

KAH-alade nägemiseks tuleb avada RMK metsatööde kaart ja sisse lülida valik „KAH-alad“. Seejärel näeb kaardil alasid kogu Eesti ulatuses ja kaarti suurendades on võimalik uurida täpsemalt huvipakkuvat kohta. Ühtlasi saab lisainfot, millised eraldised alale jäävad, milline mets neil kasvab ning kas ja millised metsatööd on KAH-alal plaanis. Sealjuures on kaardil näha vaid kehtivate raieteatistega uuendus- ja harvendusraiealad.

Kaugemas tulevikus planeeritud raied, millele raieteatist veel ei ole, on kirjeldatud KAH-ala pikaajalises metsa majandamise kavas. Kümneks aastaks koostatud metsa majandamise kavu tutvustab RMK enne kinnitamist kohalikule kogukonnale avalikul arutelul. Senini valminud kavu saab lugeda RMK kodulehel.

Praeguseks on metsatööde kaardi uuele kaardikihile kantud üle Eesti ligi 130 KAH-ala kokku 18 000 hektaril. Kõrgendatud avaliku huviga alade puhul on lihtsustatult öeldes tegu metsadega, mis on kohalikele armsad, näiteks asumilähedased metsad, kus inimesed armastavad jalutada ja sporti teha.

RMK metsatööde kaart on kõigile soovijaile kättesaadav RMK kodulehel: https://www.rmk.ee/metsatoode-kaart

Kaart valmis koostöös Maa-ametiga.

LHV: Kevadised palgalangetused pöörati suve teises pooles tagasi

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine palk kolmandas kvartalis 3,2%. Arvestades käesolevat keerulist aastat, on see igati positiivne tulemus ning näitab, et Eesti ettevõtjad on pandeemia tingimustes suhteliselt hästi hakkama saanud.

Kui teises kvartalis olid paljud ettevõtted sunnitud palkasid langetama ja keskmine sissetulek kahanes peaaegu pooltel tegevusaladel, siis kolmandas kvartalis jäid palgad aastavõrdluses madalamaks vaid kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses.

Töötutasu hüvitise abimeetme lõppedes suutis suurem jagu ettevõtteid suvel palgad lockdown’i eelsele tasemele tagasi tõsta. Esimese kvartaliga võrreldes jäi palgatase madalamaks vaid elektritootmise, finants- ja kindlustustegevuse, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse valdkondades, kusjuures neist kahe esimese puhul on tegevusala eripärade tõttu tegemist tavapärase nähtusega. Mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses on aga taastumine olnud lihtsalt aeglasem. Ehitussektoris kerkisid palgad küll tagasi esimese kvartali tasemele, kuid kuna tavapäraselt on suvine palgatase seal olnud aasta algusega võrreldes ligikaudu 10% kõrgem, on selgelt tunda sektoris valitsevat ebakindlust ja määramatust tuleviku osas. Kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses väljendus aga kriis veidi varem kui mujal ning palgatõus oli esimeses kvartalis juba pidurdunud ning kaubanduses ka järsult kukkuma hakanud.

Jättes kõrvale suurema volatiilsusega mäetööstuse, vedasid palgatõusu üsna harjumuspäraselt IT, finants- ja äriteenuste tegevusalad. Positiivne on ka töötleva tööstuse suhteliselt stabiilne käekäik kriisis, mis ei ole andnud põhjust suurteks kõikumisteks palgadünaamikas. Kevadine marginaalne palgalangus asendus suve teises pooles 2%se tõusuga. See näitab Eesti tööstusettevõtete kvaliteeti ning ka partnersuhete tugevust, sest töötlev tööstus on Eesti peamine ekspordiallikas ning sõltub seetõttu palju kaubanduspartnerite edukusest.

Esimese üheksa kuu jooksul jäi keskmise palga tõus 3% lähedale. Kuna käesoleva aasta lõpus jäävad suure tõenäosusega tavapärased preemiate maksmised paljudes ettevõtetes ära, siis on neljandas kvartalis oodata palgakasvu aeglustumist ning aasta kokkuvõttes võiks palgakasv jääda pigem 2,5% ümbrusse.

Suur elamispindade turuülevaade talv 2020

Tõnu ToomparkKoroona on raputanud elamispindade turgu. Kummalisel kombel on raputus positiivne – korteritehingute arv ja hinnad löövad sügis-talvel uusi rekordeid. See paneb küsima, mis saab edasi? Kas tööpuuduse kasv ja aeglustunud palkade kerkimine ei jõuagi kinnisvaraturule?

Nüüd on aeg visata pilk faktidele ja teha selgeks, mis on päris ja mis on taustamüra.

  • Milline on kinnisvaraturu keskkond? Kas see toetab tehingute tegemist? Või hoopis pärsib?
  • Millised saavad olema arengud eeloleva poole-pooleteise aastajooksul?
  • Mis saab tehingute mahust? Mis toimub hindadega?
  • Millises elamispindade turu segmendis on oodata ülepakkumist? Kas kusagil on ka defitsiiti?
  • Mis toimub üüriturul? Kas üüriärile tuleks nüüd alatiseks kriips peale tõmmata?
  • Millised on konkreetsed numbrilised prognoosid eelolevaks?

Neile ja paljudele teistele põletatavatele küsimustele annab vastuse elamispindade suur ülevaade. Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

NB! Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on 16.09.2020 Kinnisvarakooli raames toimumas veebiseminar, kus samad tähtsad teemad käsitluse all. Registreeru seminarile siin.

Tallinna elamispindade turu trendid talv 2020

 

19-21/01/2021 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 19-21/01/2021 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  19-21/01/2021 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Wage growth accelerated a bit in the third quarter in Estonia

SwedbankGross wage growth accelerated from 1.0% in the second quarter to 3.1% in the third quarter, over the year, as economic activity increased, and the government’s wage support programme ended (substantially lower wages was one of the indicators to qualify for the government support). This is, again, very much in line with our expectations (which was +3.0%, over the year).

In the fourth quarter, wage growth should subside a bit, as the virus and new restrictions hit the region. But we still expect wages to grow, around 3.0% in 2020, on average, and 3.5% in 2021.

The average wage level decreased in two sectors, tourism and trade. Wage growth was still strong in mining, IT, energy, and finance, where average monthly gross wage is among the highest. In the construction sector, wages remained the same as last year. Wages in other sectors increased.

Eesti Pank: Majandusaktiivsuse taastumine suurendas palku

Eesti PankStatistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal ja ulatus 1441 euroni. Tänu suvisele majanduskasvu hoogustumisele taastus palk võrreldes eelneva kvartaliga hooajalisi tegureid arvesse võttes 4,3% ja ületas kriisile eelnenud taseme.

Viiruse esimese laine ajal kahanes hõive Eestis majanduslanguse ulatust arvesse võttes suhteliselt palju ning suvekuudel, kui tänu piirangute tühistamisele majandusaktiivsus üsna jõuliselt taastus, ei suurenenud tööhõive sellega samas tempos. Samas näitavad täna avaldatud andmed, et töötunnid ühe töötaja kohta kerkisid peaaegu eelmise suve tasemele. Seega suurenes suvel tõenäoliselt ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus, mis lubas enamikes tegevusalades kergitada keskmist palka. Keskmine palk suurenes võrreldes kriisikvartaliga ka kriisilt kõige suurema löögi saanud majutus- ja toitlustuse tegevusalal, kuid jäi siiski kriisieelsele tasemele alla.

Keskmise brutokuupalga kasv on käesoleva aasta jooksul olnud väiksem kui keskmise deklareeritud palgatulu oma (maksu- ja tolliameti andmete järgi). Seega võib palgatöötajate olukord olla mõnevõrra parem, kui võiks keskmise palga statistikast järeldada. Samas kasvatab keskmist palka töökohtade struktuuri muutus. Kriisi mõju on olnud suurem madalapalgalistele töökohtadele ja seetõttu on enim pihta saanud ühiskonna haavatavam osa. Kasvanud tööpuuduse ja väiksema majanduskasvu tõttu kasvab keskmine palk siiski lähiajal aeglasemalt kui enne kriisi ja lähikvartalites pidurdab tööturu taastumist koroonaviiruse epideemia teine laine. Tänu sellele, et seni on kehtestatud märksa vähem piiranguid kui viiruse esimese laine ajal, on teise laine mõju jäänud nõrgemaks.

Swedbank: Palgakasv kiirenes oodatult

  • SwedbankKolmandas kvartalis kiirenes palgakasv kolme protsendini.
  • Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal kolm protsenti ja järgmisel aastal vaid veidi enam ehk 3,5 protsenti.

Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini. Kolmandas kvartalis oli palgakasv mõnevõrra kiirem kui teises kvartalis, sest pärast viiruse esimest lainet majandusaktiivsus suvel hoogustus ja palgatoetuse saamiseks ei olnud vaja näidata palkade olulist langust. Kui teises kvartalis oli töötunde töötaja kohta viis protsenti vähem kui aasta tagasi, siis kolmandas kvartalis oli töö maht umbes sama kui aasta varem.

Neljandas kvartalis aeglustub majanduskasv aga taas, kuna koroonaviiruse teine laine räsib majandust nii Eestis kui teistes riikides. Kuigi nakatunuid on Euroopas üldiselt palju rohkem kui kevadel, siis on liikumispiirangud paremini sihitud ja seetõttu segavad majandust vähem. Seetõttu peaks piirangute mõju majandusele olema pehmem kui kevadel.

Järgmisel aastal peaks palgakasv olema vaid veidi kiirem kui tänavu

Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid kolm protsenti. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,5 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – hinnatase alaneb sel aastal 0,4 protsenti.

Majandusharude lõikes oli pilt endiselt kirju

Positiivne on see, et kui kevadel oli palgatase aastatagusest madalam pooltes majandusharudes, siis suvel langes palk aastaga vaid kahes majandusharus: kaubanduses ja turismis. Keskmine töötasu ei muutunud aastaga ehituses, kus tööde maht langes aastaga umbes kümnendiku võrra. Palgad jätkasid kiiret kasvu kõrge palgatasemega harudes nagu infotehnoloogia, energeetika, finants.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/palgakasv-kiirenes-oodatult

Nordecon: Alma Tominga nimeline ärimaja

NordeconAS Nordecon koos tütarettevõttega Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ühispakkujatena sõlmisid Öpiku Majad OÜ-ga töövõtulepingu Alma Tominga nimelise ärimaja ehitamiseks Ülemiste Citysse asukohaga Sepise 7, Tallinn. Rajataval LEED kuldsertifikaadiga büroohoonel saab olema 11 maapealset ja üks maa-alune korrus ning selle suletud netopinnaks kujuneb 22 400 m2.

Tööde maksumus on üle 22 miljoni euro, millele lisandub käibemaks, ning need viiakse lõpule 2022. a lõpuks.

Nordecon: Construction contract

NordeconAS Nordecon and its group company Nordecon Betoon OÜ (brand name NOBE) as joint bidders entered into contract with Öpiku Majad OÜ for construction of Alma Tomingas office building in Ülemiste City located at Sepise 7, Tallinn.

The building will have 11 ground and one underground floor with total closed net area of 22,400 sqm and will meet the requirements of the LEED Gold certificate.

The cost of the works is over 22 million euros plus value added tax and the works will be completed by the end of 2022.

Uus Maa: Kinnisvaraturule saabusid Eestisse tagasipöördujad

Uus MaaKevadel lahvatanud koroonakriis pani mitmeidki välismaal elavaid eestlaseid kodumaale tagasipöördumisele mõtlema ja selle nimel ka tegutsema. Nende inimeste hulk on ka kinnisvaraturul kasvanud.

Omale kodu soetavate klientide seas kohtab aina sagedamini peresid, kes on elanud väljaspool Eestit ca 5-20 aastat. Torkab silma, et kuigi tagasipöördumise üle on nad ka enne mõtteid mõlgutanud, sai otsaustavaks tõukejõuks kevadel lahvatanud pandeemia.

Peamised põhjused, miks tagasi tullakse, on: rohkem vabadusi kriisi- ja sellele järgneval ajal, hea koolisüsteem, lühemad vahemaad punktist A punkti B, kohati puutumata loodus, puhtam toit ja odavamad kinnisvarahinnad.

Kõige levinumad lähteriigid on need, kus Covid-19 kordusnäitajad on kõige suuremad ja piirangud tavaelule kõige rangemad. Tagasi pöördutakse Rootsist, Suurbritanniast, Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast ja Taanist.

Üldjuhul ostab tagasikolinud pere oma uue kodu täieliku omafinantseeringuga ja laenu ei vaja. Paljud võtavad siia saabudes omale esialgu üüripinna, et siis rahulikult ja kaalutlevalt valida oma tulevast kodu.

Kaua selline trend jätkub, sõltub paljuski sellest, kui kauaks viirus tiirutama jääb ja kui suletuks riigid, kust tuldi, jäävad. Osad tulijad kõiki sildu siiski ära ei põleta. Klientide sõnul jäi nende välismaakodu ootama paremaid aegu ning Eestis elades teenib teine kodu üüritulu.

Ülemiste City uus rohehoone viib talendid Põhjamaa kargusest troopilisele Bali saarele

Ülemiste Citys algab ärilinnaku kalleima büroohoone ehitus, kus eesmärgiks talentidele innustava töökeskkonna loomisse investeerida uudseid, pilkupüüdvaid ja ka emotsionaalseid lahendusi.  

Detsembri alguses lüüakse Ülemiste City lennujaamaga külgnevas osas kopp maasse, et alustada Alma Tominga nimelise ärimaja ehitust. 2022. aasta lõpus uksed avav büroohoone kannab arendaja Mainor Ülemiste nägemuses kaugelt suuremaid väärtusi kui pelgalt üks moodne ehitis paljude omataoliste hulgas. Üle 30 miljoni euro küündiv investeering tähistab linnaku suurimat büroohoone projekti.

„Iga inimene soovib praktilisuse kõrval saada igapäevatööst emotsionaalse naudingu. Nii on ta õnnelikum, tulemuslikum ja tervem, jaksab ja naeratab rohkem. Seda hoonet rätsepatööna seest väljapoole kavandades lähtusime kohati otsustest, mida tavaline Exceli tabel ära ei põhjenda. Uudishimu luua töökeskkond, kuhu ka kodukontorist tagasi kibeletaks, oli lihtsalt nii suur,“ lausus naljatledes Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak.

„Julgen väita, et Eestis ei ole ühegi hoone rajamisele sel moel lähenetud. Võtsime inimese tervist fookusesse tõstva arhitektuurse idee väljapakkumisega paraja riski. Heameel tõdeda, et Mainor Ülemiste usk ja julgus meie nägemusega haakus,“ sõnas rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel võitjaks osutunud arhitektuuribüroo PLUSS partner Indrek Allmann.

Alma Tomingas oli farmatseut ja Eesti esimene naisprofessor, kes pani siinmail aluse ravimtaimede viljelemisele. Tema tööst inspireeritud üle 20 000 ruutmeetri suuruse ärimaja idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.

“Me naudime arhitektuurselt silmapaistvate ja eriliste hoonete ehitamist! Alma Tominga maja pole lihtsalt koht, kus tööl käia – see on keskkond, kus inimesed tahavad olla ja kohtuda. Hindan kõrgelt Mainor Ülemiste innovaatilist ja loomingulist lähenemist äripindade arendusele. NOBE-le omaselt lubame, et hoone valmib nobedalt planeeritud tähtajaks,” lausus NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.

Tulevikubüroo, mis kaitseb tervist ja keskkonda

Allmann märkis, et eraldi tähelepanu on pööratud töötajate loovust tõstavatele ruumilahendustele. „Olgu selleks sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutav suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk või interaktiivne mets, kuhu loodud troopilises mikrokliimas mõnus kolleegidega kohtuda ja kaamose vastu võidelda.“

Võidutöö tegi eriliseks viis, kuidas keskkonna ja töötajate tervise kaitsmisele läheneti ja need lahendati. „Tänapäevastes büroohoonetes pahatihti tekkivad tervisemured on meile kõigile teada. Peamiselt tulenevad need vähesest välisvalgusest ja liigsest õhu kuivusest,“ selgitas Allmann.

Korruste planeerimisel on lähtutud funktsionaalsusest, mis lubab pindasid vastavalt rentniku soovile hõlpsalt ümber kohandada. Ühest kavandatud korrusest loobumine oli samas emotsionaalne otsus – selle arvelt tulevad hoone 11 korrust kõrgemad, avaramad ning valgus- ja õhuküllasemad.

Läbi kahe korruse kõrguvas troopikaaias küündib õhuniiskuse tase 80% ja temperatuur 28 kraadini. „Troopikasse paigaldatavad nn. pesad pakuvad suurepärase võimaluse sotsialiseerumiseks ja tiimidele välkkoosolekute pidamiseks. Aga ka üksinda silmad sulgedes saab ette võtta lõõgastava reisi Põhjamaa kargusest troopilisele Bali saarele. Meie nägemuses üks tulevikubüroo just selline olla võikski,“ tõi Nõlvak välja.

Abilinnapea: igati rohepealinna vääriline kontseptsioon

“Ülemiste piirkond on tuleviku Tallinna värav. Alates 2006. aastast on Tallinn võtnud suuna roheliseks pealinnaks kasvamisele, mis tähendab säästlikkust ja loodussõbralikkust igas valdkonnas. Linna keskkond peab olema roheline nii väljast kui seest ning sestap on Alma Tominga maja kontseptsioon igati rohepealinna vääriline,” lausus Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.  

Hoonele on omistatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED® kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem.

“Ülemiste City paistab linnaku äri- ja elukeskkonna arendamisel silma erakordse põhjalikkuse ja ambitsioonikusega. Julgus ja tahe ehitada tuleviku linna muudab iga linnakus asuva objekti unikaalseks ja isiklikuks, sest iga projekti keskmes on hoone kasutajad, nende vajadused ja ootused. Alma Tominga maja on ehitustehniliselt keerukas ning mul on hea meel, et saame selle ehitusel panna Nordeconi kontsernist välja suisa kaks tugevat tegijat,” lisas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. 

Ülemiste City on innovaatiline ja kiirelt kasvav linnak, mis pakub parimat töö-, elu- ja arengukeskkonda enam kui 12 000 talendile ja pooletuhandele ettevõttele. Büroopindade vahetus läheduses asuvad koolid, tervisekeskus, poed, söögikohad ja spordiklubid.

Statistikaamet: Kolmandas kvartalis jätkus palgakasv

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul saame jätkuvalt rääkida palgakasvust, ehkki see on viimaste aastatega võrreldes tänavu pidurdunud. Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1583 eurot) ja Tartu maakonnas (1419 eurot) ning madalaim Valga (1082) ja Hiiu maakonnas (1071 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Lääne-Viru (8,4%) ja Jõgeva maakonnas (7,4%), kõige suurem palkade langus oli Lääne maakonnas (10,2%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017–III kvartal 2020
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017 I 1153 5,7
II 1242 6,8
III 1201 7,4
IV 1271 7,5
2018 I 1242 7,7
II 1321 6,4
III 1291 7,5
IV 1384 8,9
2019 I 1341 7,9
II 1419 7,4
III 1397 8,2
IV 1472 6,3
2020 I 1404 4,8
II 1433 1
III 1441 3,2

„Teises kvartalis nägime aastases võrdluses keskmise brutokuupalga vähenemist pea pooltel tegevusaladel. Kolmandas kvartalis kahanes palk aga vaid kaubanduse (8,9%) ning majutuse ja toitlustuse (4,3%) tegevusaladel. Need tegevusalad on ka koroonaviirusest ja sellega seotud piirangutest kõige enam mõjutatud,“ ütles Valma.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2545 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2389 eurot) ning energeetikas (1977 eurot). Võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuses (8,5%), info ja side (7,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,7%).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1810 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1731 eurot). „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige vähem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes,“ lisas Valma.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!