Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,32 miljonit eurot

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 0.98% ulatuses Fondi 2021.a. teise kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,32 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,011 eurot. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus on 5.0%, mis põhineb Tallinna börsil oleva osaku teise kvartali viimase päeva sulgemishinnal.

2021. aasta II kvartalis genereeris Fond tehingutest auditeerimata genereeritud netorahavoogu 2,20 miljonit eurot. Turul valitseva ebakindluse tõttu vähendatud väljamaksega 1,32 miljonit eurot, otsustas Fond säilitada 0,88 miljonit eurot jaotatavat rahavoogu. Viimase nelja kvartali jooksul on Fond suurendanud väljamaksete reservi 5,96 miljoni euroni.

Fondi juhatus otsustas säilitada jaotussumma stabiilsena, et väljamakse suhe oleks kooskõlas varasema, COVID-19 pandeemia esimese laine jooksul tehtud väljamaksetega. Fondivalitseja usub, et väljamakse summa vähendamine on kõigi osakuomanike ja seotud osapoolte huvides. Vähenenud väljamakse jaotamine parandab Fondi likviidsust, mis peaks pakkuma täiendavat suutlikkust majanduse stabiliseerumisel turul erinevaid võimalusi kasutada.

Fond on viimase 12 kuu renditulust kokku teinud väljamakseid 7,07 miljoni euro eest (1,32 miljonit eurot 2021.a. I kvartalist, 2021.a. 1,32 miljonit eurot II kvartalist, 2020.a. 3,11 miljonit eurot III kvartalist ja 1,32 miljonit eurot 2020.a. neljandast kvartalist).

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 16. august 2021.a. Ex-kuupäev on 11. august 2021. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 12. august 2021.a. T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).

Baltic Horizon Fund declares quarterly cash distribution of approx. EUR 1.32 million to investors

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund (the Fund) has approved a cash distribution of approx. 0.98% of the Fund’s Q2 2021 weighted average net asset value to its unitholders. This equals approx. EUR 1.32 million in total and EUR 0.011 per unit. The pay-out also represents a 5.0% rolling distribution yield for the past 12 months based on the closing unit price of the last day of Q2 2021 on the Nasdaq Tallinn stock exchange.

In Q2 2021, the Fund generated an unaudited Generated Net Cash Flow (GNCF) from operations of approx. EUR 2.20 million. With a reduced payout of EUR 1.32 million in light of prevailing market uncertainty, the Fund has opted to retain EUR 0.88 million of distributable cash flow. The Fund has opted to increase its dividend reserve to EUR 5.96 million.

The Fund’s Management Board decided to maintain a stable distribution amount compared to last quarter to keep pay-out ratio in line with distribution levels during the first wave of the COVID-19 pandemic. The management company believes that it is in the best interest of all unitholders and other stakeholders to reduce cash distribution until the Fund recovers from the second wave of the COVID-19 pandemic. The reduced cash distribution will improve the Fund’s liquidity which should offer additional safety and capability to seize opportunities in the market when the economy stabilizes.

In total, the Fund has paid out EUR 7.07 million from the operating results of the last twelve months (EUR 3.11 million from Q3 2020, EUR 1.32 million from Q4 2020, EUR 1.32 million from Q1 2021 and EUR 1.32 million from Q2 2021).

Payments will be distributed from the Fund on 16 August 2021. The ex-date is on 11 August 2021. Unitholders entitled to receive distributions will be determined according to a unitholders list as of 12 August 2021 end of the business day in T2S settlement system (Record date).

12,5 miljoni eest riigi koroonakindlaimaks hotelliks renoveeritud Nordic Hotel Forum valmistub taasavamiseks

Tallinna kesklinnas paiknev neljatärnihotell Nordic Hotel Forum tegi sektori viimaste aastate ühe suurema, 12,5 miljoni eurose investeeringu. Hotellihoone omaniku Kapiteli ja operaator Nordic Hotelsi koostöös tehtud uuendusprojekt hõlmas kogu maja renoveerimist ning viirusetõrjelahenduste paigaldamist. Uuenenud hotell valmistub vaatamata kasvavatele koroonanumbritele augustis uksi avama.

Nordic Hotel Forumi juhi Feliks Mäguse sõnul tehti kogu majale aasta jooksul täielik uuenduskuur, paigaldati erinevad viirusetõrje ja kontaktivabad lahendused. „Prognoosime, et pereturism taastub äriturismist kiiremini, mistõttu ehitasime osad toad suuremateks ning kohandasime need peredele sobivaks. Tõenäoliselt jääb niisama lendamist ka pikas plaanis harvemaks ja äriturism ühendatakse üha rohkem isiklike puhkustega, mistõttu on palju tube nüüd spetsiaalselt pikemaajalisteks viibimisteks sisustatud,“ ütles Mägus, kelle sõnul muudeti neid trende silmas pidades osaliselt ka hotelli üldkontseptsiooni.

Hotellihoone omaniku, kinnisvarafirma Kapiteli juhatuse esimehe Taavi Ojala sõnul on Nordic Hotel Forumi taasavamine üks suuremaid investeeringuid sektorisse alates pandeemia puhkemisest eelmisel kevadel. „Ka Tallinna parimas asukohas asuval hotellil on seljataga keeruline aasta. Otsustasime kasutada vaheaastat investeerimiseks, et hotell parimasse vormi seada ja külaliste vastuvõtmiseks jälle valmis olla, kuigi seis koroona- ja turismirindel on jätkuvalt väga keeruline,“ ütles Ojala.

„Meil on üürileandja Kapiteliga tulevikku vaatav ja usalduslik koostöö. Suur pilt on selline, et praegu enam kui 30-protsendilist täitumust prognoosida ei julge. Nõudlus on väiksem ja ka hinnad paari aasta tagusega võrreldes kuni kolmandiku võrra madalamad. Ootame, et nõudlus taastub järgmisel suvel,“ lisas Mägus.

Feliks Mäguse kinnitusel ehitati täielikult ümber ka hotelli ventilatsiooni- ja muud tehnilised süsteemid, et hotell vastaks viirusejärgse maailma nõuetele. „Nordic Hotel Forum on esimene hotell Eestis, millel on üle maja viirusetõrjeseadmed. Näiteks on konverentsikeskuse ruumides Soome firma Genano mobiilsed viirusetõrjeseadmed, mis eemaldavad õhust nii nanoosakesed, bakterid kui viirused. Täiendava usaldusmeetmena pakume hotelli ja konverentsikeskuse külalistele Eestis loodud kaelaskantavaid õhupuhasteid Respiray, mis puhastavad UV-kiirguse abil 99 protsenti sissehingatavast õhust ning suunavad puhta õhu kandja suu ja nina piirkonda ,“ ütles Mägus.

Hotelli juhi sõnul pandi renoveerides rõhku ka moodsatele kontaktivabadele lahendustele. „Näiteks kontaktivaba sisseseregistreerimine, numbritubade uste avamine nutiseadme abil ja hotelliarve tasumine ilma personaliga kokku puutumata, milleks kasutame Eestis väljatöötatud digilahendust,“ ütles Mägus.

„Kohalikele külastajatele mõeldes avame ühe restorani asemel kaks ning laiendasime lõõgastuskeskust,“ lisas Mägus.

Nordic Hotel Forumi uuendamine teostati hotelli operaatori Nordic Hotels OÜ ja hoone omaniku ASi Kapitel koostööna. Kapitel investeeris renoveerimisse ligikaudu üheksa miljonit eurot. Neljatärni superior taseme äri- ja konverentsihotellis Nordic Hotel Forum on peale remonti endise 267 asemel 258 numbrituba. Hotelli uuendusprojekti koostas sisearhitektuuribüroo Artaku, hoone sisearhitektid on Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla ning ehitustööd teostas Merko. Hotelli sisustamisel kasutati palju Eesti disainerite kujundatud eritellimusmööblit. Hotelli renoveerimist toetas läbi ärimudeli muutmise meetme ka EAS.

Nordic Hotel Forum on sertifitseeritud Rohelise Võtme (The Green Key) hotell, jälgides jätku- ja keskkonnasäästlikust toetavaid standardeid.

Domus Kinnisvara: Kasutusluba pole pelgalt paber!

Domus KinnisvaraSeisukoht, et valminud ehitisele väljastatava kasutusloa puhul on tegemist pelgalt bürokraatliku dokumendiga, mis hõlbustab peaasjalikult kinnisasja müüki, on visa taanduma.

Selle taustal kipub kinnisvaraomanikel jääma tagaplaanile tõsiasi, et kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus sellele, et ehitis on ehitatud vastavalt eelnevalt heakskiidetud ehitusprojektile. Muuhulgas veendub kohalik omavalitsus loamenetluse käigus selles, et ehitis on kasutamiseks ohutu, iseäranis elektripaigaldise nõuetekohasuse ja tuleohutuse aspektist, ning, et ehitamisel on järgitud asjatundlikkuse põhimõtet. Väljastatud kasutusluba annab ehitise omanikule kindluse ja meelerahu, et tehnosüsteemid on ehitatud vastavalt nõuetele ning ei kätke endas puuduseid, mis hiljem valusalt näppu lõigata võivad. Sestap finantseerivad pangad ja kindlustavad kindlustusseltsid sellist vara meelsamini.

Ärikondliku kinnisvara puhul on oluline eeskätt ka see, et ehitist kasutataks vastavalt projektis ette nähtud kasutusotstarbele. Silmas tuleb pidada seda, et ehitise sisseseade ja tuleohutuspaigaldised peavad olema nõuetekohaselt projekteeritud vastavalt ettevõtte majandustegevuse liigile, et võimalikke ohtusid miinimumini viia. Alles hiljaaegu jättis Riigikohus kindlustusseltsi ja jäätmekäitlusettevõtte vahelises märgilises kaasuses õiguse kindlustusandjale. Ettevõtja jaoks tähendas see ligi 10 miljoni euro suurust kahju.

Praktikas on levinud, et ehitamise käigus on tehtud projektist mõningaid kõrvalekaldeid ning vahetatud tehnosüsteemi liiki. Sellisel juhul tuleb seadustamise protsessis sageli kaasata tuleohutusekspert, kes veendub ehitise vastavuses kehtivatele tuleohutusnõuetele. Oma töös näeme tihti, et nt möödunud sajandil ehitatud tootmis- ja laohoonetel on kulude kokkuhoiu nimel vahetatud iganenud kütteseadmed tänapäevasemate ja ökonoomsemate vastu, ent dokumentatsioon on jäänud korrastamata ja vajalikud auditid teostamata. Elekter ja tuli aga paraku ei halasta, mistõttu on paslik nii enda meelerahu huvides kui ka võimaliku õnnetusjuhtumi valguses oma vara ja töötajate elu ja tervisega mitte riskida.

Workland: Workland ostab UMA keskused Tallinnas ja Vilniuses

Koostöötamiskeskuste ja täisteenusbüroode kett Workland laiendab oma võrgustikku kahe keskuse võrra, võttes üle UMA keskused Tallinnas Maakri tänaval ning Vilniuses GO9 keskuses. Tehingu tulemusena kindlustab Workland Group oma turuliidri positsiooni nii Eestis kui ka Baltikumis.

Indrek Hääl, CEO of Workland

Worklandi asutaja ja juhatuse esimehe Indrek Hääle sõnul on keskuste võrgustiku laiendamine antud turuolukorras igati loogiline samm. “Nõudlus koostöötamiskeskuste ja täisteenusbüroode järele vaid kasvab, ennekõike just paindlikkuse ja kuluefektiivsuse tõttu.“

Tehingu tulemusena kinnitab Workland nii Eestis kui ka Baltikumis renditavate töölaudade arvu lõikes turuliidri positsiooni. Tallinnas ja Vilniuses asuvate uute keskuse ostu tulemusel lisandub praegusele 1 200 töölauale Eestis, Läti ja Leedus ligi 450 töölauda, mis toob kaasa 40% kasvu. Ostetud keskused jätkavad tegusemist Worklandi brändi all.

Koostöötamiskeskuste populaarsust on märkimisväärselt mõjutanud viimase pooleteise aastaga toimunud muudatused inimeste tööelu korralduses. „Koostöötamiskeskused võimaldavad rentnikul valida lepingu perioodi ja tiimile sobivaid lahendusi, suurendada või vähendada töökohtade arvu vastavalt reaalsele vajadusele ja äri kasvutempole. See võimaldab edukalt kombineerida elu maakodus ja linnas kontoris toimetamist ning optimeerida kulusid tiimidel, kes teevad osaliselt kaugtööd,” selgitas Hääl.

Acquired UMA centre at Maakri 19, Tallinn

Kuigi peamiselt rendivad Worklandis töökohti alla 10 inimesega ettevõtted, laekub Worklandile Hääle sõnul aina enam päringud suurematelt 50-100 liikmeliste tiimidega ettevõtetelt ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonide kohalikud harudelt, kes soovivad liikuda enam kui viieaastastelt jäikadelt lepingutelt traditsioonilistes büroodes ühe-kahe aastaste kokkulepeteni. „Ettevõtted otsivad kontoripindadelt paindlikkust, funktsionaalsust, inspireerivat disaini ja mugavust.

Koostöötamiskeskuses pinna rentimisel jääb ära mure igapäevase kontoripinna sisustamise ja administreerimise pärast, lauad-toolid ja vajalikud seadmed on olemas ning ruumid on läbimõeldud disainlahendustega – tule ja hakka aga tööle,“ sõnab ta. Hääl lisas, et prognooside järgi moodustavad aastaks 2030 30% büroopindade rendi mahust just paindlikel tingimustel sõlmitud üürilepingud. “15-20 aasta perspektiivis võib see number veelgi suurem olla ning pandeemia on lisanud sellele oluliselt kiirendust. Me ei ole varem veel sellist meeletut huvi kasvu Worklandi teenusele täheldanud kui viimase aasta jooksul,” ütleb Hääl. „Järgmise sammuna töötame hetkel välja koostöömudelit ärihoonete omanike ning arendajatega, et veel jõulisemalt laieneda ning viia paindliku kontseptsiooni lahendus igasse suuremasse ärihoonesse.”

Acquired UMA centre in GO9, Vilnius

Workland on suurim koostöötamiskeskuste võrgustik Baltikumis, kuhu kuulvad nüüd kümme keskust, neist neli Tallinnas – Hobujaama, Vabaduse, Maakri 19 Ja Maakri 25 –, üks Riias, neli Vilniuses ja üks Kaunases. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid tööruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettevõtte kasvamist toetava kogukonnaga.

Worklandi suurimaks osanikuks on investeerimisettevõte BaltCap koos ettevõtte asutaja ning tegevjuhtkonnaga.

Eesti Pank: Aktiivne eluasemelaenuturg sai juunis veidi jahutust

Eesti PankAasta esimene pool paistis silma tähelepanuväärse aktiivsusega kinnisvaraturul. Suur eluasemelaenude nõudlus jätkus juunis, samas väljastati võrreldes rekordiliste kuudega märtsist maini laene vähem. Palavate suveilmadega võib tehinguaktiivsus mõnevõrra rahuneda, kuid järeldusi turu edasise arengu kohta teha on veel vara. Endiselt püsib kinnisvaraturu ülekuumenemise oht, millele võib kaasa aidata aasta alguses taotluse esitanutele septembris välja makstav teise samba pensioniraha.

Teises kvartalis sõlmiti uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 13% enam kui I kvartalis ja üle 40% enam, kui võrrelda 2019. aasta II kvartali ehk koroonaeelse olukorraga. Osaliselt selgitab suurenenud ostuhuvi koroonapandeemia esialgse ebakindlusega kaasnenud tehingute edasilükkamine, mis hiljem teoks tehti. Viimase aastaga on ka paljude inimeste säästud suurenenud tavapärasest rohkem, mis võimaldab kinnisvara soetada. Samuti võib piirangutest tingitud rohke kodus veedetud aeg ajendada elamistingimusi parandama.

Eluasemelaenude võtmist on soosinud ka soodsamaks muutunud eluasemelaenu intressimäär. See oli mitu aastat 2,3–2,4% lähedal, ent langes pankadevahelise konkurentsi tõttu märtsis 2,1%ni. Sealt alates on keskmine intressimäär stabiliseerunud.

Suure laenunõudluse najal on pankade eluasemelaenuportfelli aastakasv kiirenenud 8%ni, ületades Euroopa Liidu keskmist. Mitmes riigis on eluasemeturg veelgi aktiivsem kui Eestis, mis võib viidata üldisele kasvavale riskile.

Teatavaid riske võib näha ka elukondliku kinnisvara hinnakasvus, mis on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud. Tõusnud on nii uute korterite kui ka vanemate järelturu korterite hinnad. Mõningast ebakindlust on lisanud ehitusmaterjalide hinnatõus, mille toel kasvas ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel II kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 5,2%.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika juuni kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

15/09/2021 toimub Kinnisvarakoolis “Üürikoolitus”

Üürikoolitus” toimub 15/09/2021 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üürikoolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele kui lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidilise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Üürikoolitus” toimub 15/09/2021 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, MyHome Kinnisvarabüroo kaasasutaja Gerdi Arst ja Karl Märka Creditinfo Eesti AS-st.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: väikeste korterite tehingute arvu osakaal suureneb

Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti Tallinnas 2021 II kvartalis 2706 korteritehingut. Tehingus olnud orteri keskmine pindala oli 55,3 m². See on eelmise aasta näitajast 6,6% väiksem, mis keskmine tehingus olnud korter oli pindalaga 59,2 m².

Korterituru kõige enam kaubeldud objekt on 2- või 3-toaline korter. Sellise toalisusega kortereid on elamufondis kõige rohkem. Samuti on väiksemad korterid madalama absoluuthinnaga ehk korteriostjate (koduostjate või üüriinvestorite) jaoks on nende kättesaadavus kõige parem.

2021 I ja II kvartalis on väiksemate ehk kuni 55 m² korterite osakaal tehingutes mõnevõrra suurenenud. Vastavalt on suuremate korterite osakaal tehingutes pisut vähenenud.

Väikeste korterite tehingute osakaalu suurenemise tagamaa on väga aktiivne korteriturg. Lisaks on 2021 I ja II kvartalis oluliselt suurenenud vanemate, eriti nõukogudeaegsete korterite tehignud. Nende korterite näol on enamasti tegemist väiksema pindalaga korteritega.

Suuruse lõikes liiguvad erineva suurusega korterite hinnad üsna paralleelselt. Võib öelda, et korteri pindala liiga palju korteri ruutmeetrihinda ei mõjuta.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN: EfTEN United Property Fund esimene investeering

EfTEN United Property Fund ostis 45 000 EfTEN Kinnisvarafond II aktsiat kehtiva NAV-ga (14,7484 aktsia kohta).

Investeeringu alusvaraks on 6 ärikinnisvara objekti Eestis, Lätis ja Leedus, oodatav aastane NOI on 13mln eurot, omakapitali puhasväärtus 135,9mln eurot ning laenu ja tagatisvara suhe (LTV) 46%. Kuna tegu on investeeringuga EfTEN Capitali poolt valitsetavasse fondi, siis ei võta EfTEN United Property Fund selle investeeringu pealt valitsemistasu.

Nordecon: Lepingu sõlmimine Vektori äri- ja eluhoonekompleksi ehitamiseks

NordeconNordecon AS sõlmis Triple Net Capital OÜ enamusomandusse kuuluva P137 OÜ-ga lepingu Tallinnasse Pärnu mnt 137 aadressile Vektor arendusprojekti raames äripindadega korterelamute projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kinnistule kerkib tornmaja 16 korruselise ja 12 korruselise torniga, kokku 200 korteri ja 320 parkimiskohaga koos 1500 m2 suuruse katusaiaga parkimismaja katusel. Hooned projekteeritakse vastavaks LEED GOLD sertifikaadi nõuetele ning kompleksi brutopind on 38 000 m2.

Lepingute kogumahuks on ligi 38 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning projekti valmimistähtaeg on kavandatud 2023. aasta lõpuks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 675 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon: Construction contract (Vektor commercial and residential complex)

NordeconNordecon AS entered into an agreement with P137 OÜ, a company majority owned by Triple Net Capital OÜ, for the design and construction of apartment buildings with commercial premises in Tallinn, Pärnu mnt 137, within the framework of the Vektor development project. A tower house with one 16-storey and one 12-storey tower with 200 apartments and 320 parking spaces with a 1,500 sqm roof garden on the roof of the parking house will be built on the property. The buildings are designed to meet the requirements of the LEED GOLD certificate and the gross area of the complex is 38,000 sqm.

The total value of the contracts is close to EUR 38 million, plus VAT, and the project is scheduled to be completed by the end of 2023.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Sweden, Finland and Ukraine. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2020 was 296 million euros. Currently Nordecon Group employs 675 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Favorte: Haaberstis jätkub kaasaegsete ja energiatõhusate ärihoonete arendus

Kinnisvaraarendaja Favorte pidas eile Härgmäe 24 ärihoone sarikapidu. Uus lao- ja büroopindadega hoone valmib juba oktoobrikuus ning lisab Paldiski maantee äärsesse Tähetorni Tehnoparki 5500 ruutmeetrit kaasaegset äripinda.

Favorte projektijuhi Madis Leti sõnul on Tähetorni Tehnopark Tallinna linna piires üks vähestest vabade üüripindadega ärikvartalitest, kus on ühes kohas võimalik tegeleda nii kergtootmise kui kliendikohtumistega ning üles seada esinduslik müügisaal. „Ka on kõigi ärihoonete ümber piisavalt ruumi suurte kaubaautodega manööverdamiseks ja sõiduautode parkimiseks. Tänaseks on Tähetorni Tehnopargi oma äri uueks asukohaks valinud pea 20 ettevõtet,“ lisas Lett.

Härgmäe 24 hoonet ehitab Nordecon. Nordecon AS Pärnu üksuse juhi Kristo Tamme sõnul võimaldavad uued stock-office tüüpi ärihooned ettevõtetel paindlikud olla ja oma klientide vajadusi operatiivselt teenindada. „Härgmäe 24 ärihoone asukoht Tähetorni Tehnopargis loob selleks eriti head võimalused. Sealjuures läheneb Favorte oma rentnike vajadustele põhjalikult ja individuaalselt, et tulevane äripind saaks terviklik ja funktsionaalne,“ ütles Tamm.

„Lisaks on hea meel näha, kuidas on normiks muutunud keskkonnateadlikud lahendused – ka Härgmäe 24 katusele rajab Favorte suure 375 kW võimsusega päikesepargi,“ lausus Nordeconi esindaja.

Päikesepaneelid on paigaldatud kõigi Tähetorni Tehnopargi hoonete katusele ja arendaja plaanib sama suunaga ka jätkata. „Tulevikus on Tähetorni Tehnopargil potentsiaali kasvada Tallinna suurimaks päikesepargiks. Kokku on siia kavandatud 12 ärihoonet, mille katused moodustavad ca 50 000 ruutmeetrise pinna,“ sõnas Favorte projektijuht.

Tänaseks on Härgmäe 24 hoones välja üüritud üle 2000 ruutmeetri äripinda. Teiste seas kolib kõrvalmajast uuele pinnale sel kevadel Funderbeamis rekordilise ligi 10 miljoni eurose investorite huviga kampaaniaga 500 000 eurot kaasanud ICONFIT. „Kaasatud investeeringu üheks väljundiks ongi tootmisüksuse laiendamine. Saame seda teha Tähetorni Tehnopargi piires, kulutamata liigseid ressursse täiesti uude asukohta kolimisele,“ ütles ICONFIT-i juhatuse liige Kenneth Kutan.

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi.

Nordecon: Nordecon AS tütarettevõte Swencn AB esitas Rootsis kohtule taotluse saneerimismenetluse alustamiseks

Nordecon22. juulil 2021 esitas Swencn AB (Nordecon AS tütarettevõte) Rootsis, Stockhomis Nacka ringkonnakohtule avalduse alustada saneerimismenetlust. Ettevõte soovib läbi saneerimismenetluse ületada raskused arvete tasumisel, kujundada ümber võlausaldajate nõuded ja parandada Swencn AB likviidsust. Saneerimise eesmärk on võlausaldajatele võrdse kohtlemise ja Swencn AB tegevuse jätkamise tagamine.

Nacka ringkonnakohus algatas saneerimismenetluse 22. juulil 2021 ja määras võlausaldajate esimese koosoleku ajaks 19. august 2021, et tutvustada Swencn AB poolt esitatud saneerimiskava.

Kirjeldatud tegevused on seotud ainult Swencn AB tegevusega Rootsi turul ega mõjuta Nordeconi kontserni teiste ettevõtete majandustegevust, seatud eesmärke või nende täitmist. Tegemist ei ole igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva või olulist tähtsust omava tehinguga Nasdaq Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses.

Swencn ABl on tekkinud aastatel 2020-2021 viivitused võlausaldajate arvete tasumisel. Probleem on tekkinud erinevate asjaolude koosmõjul. Ehitusturg on volatiilne ja Rootsis on eluasemeturul viimastel aastatel nõudlus oluliselt langenud ning konkurents seetõttu tihenenud. Olulist mõju on omanud ka koroonapandeemiast tingitud eriolukord ja piirangud.

Swencn AB tegi 2021.aasta kevadel kõikidele koostööpartneritele ettepaneku tasuda kõik põhiosa võlgnevused 2 aasta jooksul, et taastada Swencn AB vajalik likviidsus ja äritegevuse häireteta jätkumine. “Kahjuks ei aktsepteerinud piisavalt võlausaldajaid meie ettepanekut ja makseplaani peeti liiga aeglaseks. Saneerimise eesmärk on taastada ettevõtte finantsiline võimekus, kohelda võrdselt kõiki võlausaldajaid ning jätkata tegevust Rootsi turul,” ütles Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller.

Tänaseks on Swencni kõikide sõlmitud lepingute ehitustööd lõppenud ja valminud eluasemed tellijatele üle antud. Hetkel Swencnil suuremahulisi projekte töös ei ole, kuid otsitakse uusi võimalusi, et Rootsi turul edasi tegutseda.

“Swencn jätkab oma tegevust Rootsis. Kahetseme tekkinud olukorda ja teeme kõik, et see võimalikult kiiresti lahendada. Võtame aja, et sealne äriplaan ja tegevuskava läbi mõelda ning turu tingimustega kooskõlla viia. Otsime lisaks elukondliku kinnisvara peatöövõtule ka teisi tegevussuundi. Rootsi kinnisvaraturg on taastumas ja perspektiivid paranemas,“ kinnitas Müller.

Domus Kinnisvara juuni 2021 ülevaade: korterituru aktiivsus vähenes

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2021. aasta juunis Eestis kokku 4370 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 460 miljonit eurot. Tehingute arv langes maiga võrreldes 31%, kuid tõusis eelmise aasta juuniga võrreldes 11%. Käesoleva aasta juunikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 10% madalam.

Juunis langes Eestis korterite müügitehingute arv 18%, olles 2020. aasta juuni müügitulemustest 34% kõrgem. Kokku müüdi 1996 korterit keskmise hinnaga 1533 €/m². Keskmine hind on tõusnud 2020. aasta juuniga võrreldes 12%. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest kõigis müügitehingute arv tõusnud. Korterite keskmine hind on eelmise kuuga võrreldes langenud Tartus, Viljandis ja Kuressaares. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind kõigis ülevaates toodud linnades tõusnud.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1790 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 292 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 33% ja tehingute koguväärtus 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 29% ja tehingute koguväärtus 91%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juunis ca 21% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2921 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 20% keskmise hinnaga 2993 €/m². 2020. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2960 uut korterit, mis on 6% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal esimese poolaastaga on müüdud üle 1200 uue korteri.

Tartu maakonnas teostati juunis 528 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 46 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 28% ja koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 28% ja tehingute koguväärtus 75%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati juunis ca 12% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2571 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 21% keskmise hinnaga 2489 €/m². 2020. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 600 uut korterit, mis on 21% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal on esimese kuue kuuga müüdud juba ligi 350 uut korterit.

Pärnu maakonnas teostati juunis 359 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 60 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 39% ja tehingute koguväärtus 56%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 2%, kuid koguväärtus tõusis 264%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati juunis ca 11% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2608 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 9% keskmise hinnaga 2077 €/m². 2020. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ligi 200 uut korterit, mis on 3% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 3%. Käesoleval aastal on esimese poolaastaga müüdud ligi 75 uut korterit.

Viljandi maakonnas teostati juunis 141 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Tehingute arv langes maiga võrreldes 25% ja tehingute koguväärtus 42%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 73%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas teostati juunis ainult üks uue korteri tehing. Kuu varem müüdi kaks uut korterit keskmise hinnaga 1875 €/m². 2020. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2. 2019. aastal uute korterite tehinguid ei toimunud. Käesoleval aastal on müüdud esimese poolaastaga 13 uut korterit.

Saare maakonnas teostati juunis 172 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares ei ole juunis uute korteritega tehinguid toimunud. Kuu varem müüdi kaks uut korterit. Käesoleval aastal kokku on müüdud 10 uut korterit keskmise hinnaga 1805 €/m2. 2020. aastal müüdi Kuressaares kokku 16 uut korterit, mis oli 43% vähem kuid 2019. aastal.

Ida-Viru maakonnas teostati juunis 358 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 11 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja koguväärtus 100%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Nordecon: Swencn AB (a subsidiary of Nordecon AS) applied to the Swedish court to initiate restructuring proceedings

NordeconOn 22 July 2021, Swencn AB (a subsidiary of Nordecon AS) filed an application with the Nacka District Court in Stockholm, Sweden, to initiate restructuring proceedings. Through the restructuring procedure, the company wants to overcome the difficulties in paying bills, restructure creditors’ claims and improve Swencn AB’s liquidity. The purpose of the restructuring is to ensure equal treatment of creditors and the continuation of activities of Swencn AB.

The Nacka District Court initiated restructuring proceedings on 22 July 2021 and set a first meeting of creditors on 19 August 2021 to present the restructuring plan submitted by Swencn AB.

The described activities are related only to Swencn AB’s activities in the Swedish market and do not affect the economic activities, goals or performance of other Nordecon Group companies. It is not a transaction that goes beyond the scope of day-to-day business or is of significant importance within the meaning of the section “Requirements for Issuers” of the regulations of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Swencn AB has experienced delays in paying creditors’ bills in 2020-2021. The problem is caused by a combination of different circumstances. The construction market is volatile and demand in the Swedish housing market has fallen sharply in recent years and competition has therefore intensified. The emergency situation and restrictions caused by the COVID-19 pandemic have also had a significant impact.

In the spring of 2021, Swencn AB proposed to all partners to pay all principal due within 2 years in order to restore Swencn AB’s necessary liquidity and business continuity without interruption. “Unfortunately, not enough creditors accepted our proposal and the payment plan was considered too slow. The purpose of the restructuring is to restore the company’s financial viability, treat all creditors equally and continue to operate in the Swedish market, ”said Gerd Müller, Chairman of the Management Board of Nordecon.

To date, the construction of all of Swencn’s contracts has been completed and the completed housing has been handed over to the customers. Swencn does not currently have any large-scale projects underway, but new opportunities are being sought to continue to operate in the Swedish market.

“Swencn will continue to operate in Sweden. We regret this situation and will do our utmost to resolve it as soon as possible. We take the time to think through the business plan and action plan there and bring it in line with market conditions. In addition to general contracting of residential projects, we are also looking at other construction market segments. The Swedish real estate market is recovering and prospects are improving,” confirmed Müller.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!