SEB: Hinnakasv mõjutab majandust aina enam

SEB PankNii selle aasta lõpu kui järgmise aasta alguse majandusnäitajate kujundamisel omab aina suuremat mõju kiire inflatsioon. Vaatamata praegusele valusale hinnatõusule on peamine stsenaarium endiselt inflatsiooni raugemine järgmise aasta teises pooles.

Kuidas mõõta majanduskasvu?

Pärast pikka ootamist avaldas Statistikaamet lõpuks esimese hinnangu selle kohta, kui kiiresti kasvas lõppeva aasta kolmandas kvartalis Eesti majandus. Rekordilise 13% tõusu järel teises kvartalis olid analüütikute ootused seatud kõrgele. Seetõttu võetigi uudis majanduse 8,6% kasvu kohta vastu isegi teatava pettumusega. SEBs olime arvestanud umbes 10% SKP tõusuga. Ent majanduskasvu aegluse üle oleks kurta muidugi patt. Eesti taastumine kriisist on olnud Euroopa riikide seas üks kiireimatest. Täna ületab Eesti SKP kaugelt kriisieelset taset, samas kui Euroopa suurriigid alles üritavad kaotatut tasa teha.

Hoolimata tagasihoidlikumast kasvunumbrist, on raske rääkida ka majanduse kasvutempo aeglustumisest. Nimelt jäi kolmandas kvartalis majanduse nominaalkasv ehk kasv jooksevhindades pea sama kiireks kui teises kvartalis. Reeglina räägitakse SKP puhul reaalkasvust ehk selle kasvust püsihindades, proovides maha lahutada inflatsiooni mõju. Printsiibis peaks see andma meile parema pildi sellest, kui palju tegelikult suurenes majanduses loodud kaupade ja teenuste hulk, mitte niivõrd nende rahaline väärtus. Teisalt mõõdavad nii ettevõtted kui inimesed oma sissetulekut ikkagi eurodes ja kui raha rohkem kätte jäi, siis oleme rõõmsad. Vaadates SKP kasvu just nominaalselt ehk eurodes mõõdetuna, siis „aeglustus“ majanduskasv teise kvartali 17% juurest vaid 16%ni.

Konkreetne näide eelneva ilmestamiseks – pea ainus tegevusala, kus lisandväärtus püsihindades mõõdetuna kolmandas kvartalis vähenes oli metsandus. Jooksevhindades mõõdetuna paisus sektori lisandväärtus aga lausa kolmandiku võrra. Kuigi metsamaa ja toorpalgi hind võis samal ajal tublisti tõusta, siis vaevalt metsandusettevõtted täna kuidagi end nigelas positsioonis olevana tunnevad. Vaatamata 15% tööjõukulude tõusule suutsid nad kolmandas kvartalis teenida mullusega võrreldes kasumit 36 mln eurot ehk 360% rohkem!

Inflatsioon on väga kiire

Lisaks SKP statistikale avaldati lõppeval nädalal ka esialgne hinnang Eesti inflatsioonile selle aasta novembris. Saadud numbrid on tõeliselt kõrged. Eurostati andmetel tõusis harmoniseeritud novembris 8,4%, mis on aastavõrdluses suurim tõus alates 2008. aastast. Rekordilise hinnatõusu taga olid mõistagi energiahindade kallinemine, mis on oluliselt suurendanud kulutusi nii eluasemele kui transpordile. Ent lisaks kallimale autokütusele, elektrile ja toasoojale on viimastel kuudel kiiremini tõusma hakanud ka toiduainehinnad, mis moodustavad umbes 20% keskmisest tarbijakorvist.

Ka järgnevad kuud võivad inflatsiooni osas tulla keerulised. Küll võivad veidi muutuda selle tõukejõud. Energiahindade poolelt on vahepeal langusele pöördunud gaasi hind kerkinud taas väga kõrgele tasemele. Seevastu kivisöe hind on viimastel nädalatel langenud kordades, jõudes umbes 120 USD tonni eest. Uue koroonatüve hirmus on järsult kukkunud ka nafta hind. Viimase puhul pole muidugi kindel, kui pikalt taoline madalseis kestab, kui maailm uue teadmisega kohaneb. Eesti elektritarbijaid need uudised muidugi ei lohuta, sest elektri hind ei näi ilmutavat mingeid odavnemise märke. Inflatsiooni silmas pidades on kõige negatiivsem stsenaarium aga see, kus energiahinnad püsivad kõrgtasemel läbi terve talve, samas kui tarbijateni jõuab ka toiduainehindade kallinemine.

Paradoksaalselt tähendab tänane kõrge inflatsioon, et järgmisel aastal jääb hinnatõus selle võrra napimaks. Vaadates maailmamajanduse laiemat pilti on vähe põhjuseid, miks peaks energiahinnad jääma püsivalt praegusele kõrgtasemele. Sarnaselt võib nii mõndagi kaubagruppi, mis on tänavu oluliselt kallinenud, oodata ees hoopis hinnalangus. Nimelt on inflatsioonihirm suurendanud tublisti laovarusid, samas kui turuosalised on tõstnud oma tootmisvõimekust, et buumist osa saada. Suurem pakkumine olukorras, kus laod on juba täis, hakkab paratamatult mõju avaldama ka hinnatasemele.

Millist mõju avaldab inflatsioon Eesti majandusele?

Ent järgneval paaril kuul meil kiirest inflatsioonist pääsu pole, mis paratamatult jätab jälje ka majandusele. Põnev on jälgida, kuidas mõjutab see inimeste ja ettevõtete käitumismustrit. Ühelt poolt muudab tarbijahindade tõus kaubad ja teenused vähem kättesaadavaks, sest need on kallimad ja rohkem raha kulub sundkulutustele nagu toasoe või toidukaup. Eriti puudutab see madalama sissetulekuga leibkondasid, kus kulutused toidule ja energiale moodustavad valdava enamuse tarbijakorvist. Teisalt võib kiire hinnatõus panna paremas rahalises seisus inimesi kallimate kaupade puhul langetama ostuotsust kiiremini ja tooma oma tarbimist ajas ettepoole, kartuses, et hiljem kallinevad samad kaubad veelgi. Kuigi üks-ühest põhjuslikku seost on välja tuua keeruline, siis vaadates ajalugu, on inflatsiooni kiirenemisega kaasnenud Eestis suurem tõus automüügis kui näiteks riidekauplustes. Sama moodi võib inflatsioonihirm sundida kiiremini investeeringuid tegema ka ettevõtteid, kes seni nendega tagasi on hoidnud.

Statistikaamet: Kolmanda kvartali palgaandmed näitavad tõusu pea kõikides ametirühmades

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid.

Statistikaameti andmeteadur sõnul on nii võrreldes käesoleva aasta alguse kui ka möödunud aasta kolmanda kvartaliga palgad tõusnud pea kõikides ametirühmades alates tippjuhtidest kuni lihttöölisteni. „Erandina paistavad silma vaid põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised, kes pidid leppima kõige väiksema palgatõusuga (2%),“ täpsustas ta.

Rootalu toob välja, et võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga oli selle aasta samal perioodil suuremat palgatõusu näha eelkõige pandeemiast tingitud piirangutest mõjutatud ametites. „Sinna alla kuuluvad näiteks transpordi ja reisimisega seotud ametid (piloodid ja lennumeeskonna liikmed, õhusõidukimehaanikud ja -lukksepad, reisikonsultandid). Palkade tõusu on näha ka mitmete majutuse ja toitlustusega seotud ametite puhul (hotellide, motellide ja hostelite juhid, hotelliadministraatorid, peakokad ja baariteenindajad). Kõigis nimetatud ametites oli aastane mediaanpalga tõus 12% või rohkem,“ kommenteerib ta.

Palgad tõusid sarnaselt eelnevatele kvartalitele ka meditsiini ja üldisemalt tervisega seotud ametites.

Palgarakendusega saab tutvuda veebilehel palgad.stat.ee.

Palgarakenduses kasutatakse töötamise registri (TÖR-i) ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1 ja 2 andmeid ning kuvatakse registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan.

Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ametis ühepalju.

Domus Kinnisvara: Üürnike võim äripindades taandub – büroopindade konkurents on taastumas

Domus KinnisvaraKoroonaperiood on olnud väga raske mitmetele ärikinnisvarasektoritele. Eriti majutusasutused, aga ka büroosektor on viibinud pidevas kriisis, kus kord on pilt veidi selginenud ja seejärel taaskord uue haiguslaine saabumisel muutunud väga keeruliseks. Kuna majutuspindade puhul on reeglina tegemist unikaalse suhtega üürileandja ning operaatori ehk üürniku vahel, on keeruline tuua mingeid tugevaid üldistusi välja lisaks asjaolule, et tugevalt kapitaliseeritud omanikud on vaikset hooaega kasutanud renoveerimiseks ning ülejäänud sektor tegeleb ellujäämisega. Hoopis kirjum ning seetõttu ka lihtsamini vaadeldav on bürooturg, kus on aset leidnud peale 2020 viimse päeva hoiatusi olulised muutused alates suvest 2021.

2020 – töötajad kolivad kodukontoritesse

2020 oli aasta, mil peale esimest koroonalainet oli valdav suhtumine, et kodust tehtav töö on tulnud, et jääda. See kandus kinnisvaraturu suhetesse üle viisil, et üürnikud püüdsid oma üürilepingute uuendamiste muudatusi või mõningatel juhtudel ka uutele pindadele liikumist edasi lükata, sest iga uus päev tundus töötavat ootamise kasuks. Omanike stress tõusis vaikselt, aga kindlalt põhjusel, et otsuseid üürnikelt ei tulnud ning kõik kokkulepped olid suunatud märksõnadele “ajutine”, “hinnalangetus”, “väiksem ruumivajadus” jne, jne. Kuna arusaadavalt on omanikel omakorda investorite, kreeditoride jt ees, ei tulnud ükski kompromiss lihtsalt. Kokkuvõtlikult oli kiirelt liikunud üürnike kasuks. Samas oli selgelt tunnetatav jätkuv huvi üksikute ehitusfaasis olevate uute pindade osas, kus kogu fookus koondus üürihinnale. Kaugelt keerulisem oli olukord B ja C klassi pindadel, kus turu negatiivsete pöörete korral on alati rohkem liikumisi ning sellest tulenevalt ka omanikul väljakutseid.

2021 – büroopindade konkurents ja nõudlus on taastumas

Alates suvest 2021 on peale aastast keerulist perioodi kätte jõudnud hoopis uus reaalsus. Nimelt on viimasel aastal üürnike poolt kasutatud edasilükkamise praktika hakanud selgelt tagasilööke andma. Nõudlikuma üürniku jaoks sobivaid pindasid on meie turul niivõrd vähe, et kui tekib vajadus kiirelt kolida põhjusel, et senisel pinnal ei saa jätkata, selgub meie õhukese turu reaalsus väga kiiresti. Seetõttu on sisuliselt kvartali jooksul motoorika üürisuhetes kiirelt muutumises, sest iga kord ei saa otsustamist nagu konservipurki mööda tänavat edasi taguda. Vakantsed pinnad, mis on olnud aastapäevad või enam pakkumises, leiavad uued üürnikud ning pikalt veninud pikendamisläbirääkimised saavad ootamatust palju kiiremini finišeeritud. Põhjus äärmiselt lihtne – kui konkreetne ei suuda otsustada, võib arutelu all olevale pinnale leiduda ootamatult uus huviline, kes teeb kiirema otsuse ja ongi algupärane huviline sunnitud oma otsinguid stardist alustama.

Kokkuvõtlikult on pilt büroopindades selgelt tasakaalustunud ning üksikutel juhtudel on pigem majaomanikel vaja teha hea valik mitme üürnikukandidaadi vahel. Samas üürnike võimaluste aken on sulgumas ning otsustamise edasilükkamine koos hinnalangetamise ootustega ei pruugi enam olla realistlik, kuna konkurents ja nõudlus on taastumas. Tasakaal on hea!

1Partner kuuülevaade: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv

1PartnerNovembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1 098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv.

“Viimati tehti Tallinnas ühe kuu jooksul nii palju tehinguid 2006. aasta sügisel, vaid loetud kuud enne seda, kui järsult langema hakkas. Oluline on mõista, et tänane olukord on siiski oluliselt erinev, sest nii arendajad kui rahastajad on toonasest just riskide maandamise osas palju õppinud,” rõhutas 1Partner just Martin Vahter ning viitas, et 15 aastat tagasi oli korterite aastane hinnatõus uskumatud 50%, aga praegu jääb see ligikaudu 10-15% vahemikku. “Kuigi muutused tunduvad kiired, on tegemist pigem lihtsalt aktiivse kinnisvaraturuga. Näiteks aastatel 2014, 2015 ja 2016 olid hinnakasvud vastavalt 13,82, 11,48 ja 10,09%,” kommenteeris Vahter.

Keskmine ruutmeetri võib 1Partneri juhi hinnangul juba õige pea ületada ka 2500 euro piiri. “Kui järelturul on kaupa vähem ning tehingutes annavad tooni uusarendused, siis on ka keskmine hind arusaadavalt kõrgem,” selgitas Vahter.

Martin Vahter sõnul on täna turul kaupa vähem kui huvilisi ning seetõttu teevad inimesed kohati ka tehinguid, mida nad pikemalt kaaludes võib-olla ei teeks. “Hirm tehingust ilma jääda surub peale kiirustades tehtud otsuseid. See on koht, kus kinnisvarahindajad ja pangad saavad aidata turgu ohjes hoida,” nentis Vahter.

Novembris tehti kokku 1098 tehingut, mis on ligi 5% rohkem võrreldes oktoobri 1 046 korteritehinguga. Korteritehingute koguväärtus tõusis kuu lõikes ca 9%. Aastatagusega võrreldes oli tehinguaktiivsus 10% suurem, korteritehingute koguväärtus tõusis 24%. Korterite keskmine ruutmeetrihind on kuu lõikes tõusnud: novembris oli see 2 452 eurot ning tõus oktoobriga võrreldes on 3% (2 379), eelmise aasta novembriga võrreldes toimus tõus ca 16%. Kalleim korter müüdi novembris 705 000 euroga ning odavaim 12 000 euroga.

Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1 352 ostu-müügitehingut (oktoobris 1 315), eelmise aasta novembris 1 298. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli ca 200 miljonit eurot, mis on 16% vähem kui eelmisel kuul (238 mln) ja ca 7 % vähem kui eelmise aasta novembris.

Novembris müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 16 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu müüdi 900 000 euro eest ning soodsaim 115 000 euro eest.

Müüdi 9 elamumaa krunti, mis on oktoobriga võrreldes 5 võrra rohkem. Odavaim krunt maksis 20 000 eurot ja kalleim 1 608 000 eurot.

1Partner avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

09/12/2021 toimub koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine”

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 09/12/2021 Kinnisvarakoolis. Jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annavad osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik eraisikud ja väikeinvestorid, kes annavad eluruume üürile;
  • inimesed, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest;
  • kõik, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud, et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 09/12/2021 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Ehituslepingu sõlmimine kaitseväe hoonete ehitus-ja remonttöödeks Taara linnakus

Merko Ehitus2. detsembril 2021 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lepingu ehitus- ja remonttööde teostamiseks kaitseväe Võrus asuvas Taara linnakus.

Lepingu raames projekteeritakse ja ehitatakse Taara linnakusse tehnikapark koos varjualuste, pesula ja estakaadiga ning remonditakse olemasolevat toitlustuskompleksi.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde tähtaeg on 2022. aasta novembris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Merko Ehitus: Construction contract in Estonia (Defence Forces’ buildings in Taara campus)

Merko EhitusIn 2 December 2021, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and Centre for Defence Investment signed a contract for the construction and repair works at the Taara armed forces campus situated in Võru.

The contract includes the design and construction of a new equipment depot for the Taara armed forces campus including shelters, washing station and trestles for military vehicles and repair works in the existing dining facility.

The contract value is approximately EUR 5 million, plus value added tax. The construction is scheduled to be completed in November 2022.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is an Estonian leading construction company which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Trigon Property Development: 2021. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.09.2021 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 14,3 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on plaanis luua tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Maa väärtuse realiseerimine on planeeritud kas läbi otsese krundi müügi või läbi maaomandi väljaarendamise rendivoogu tootvaks projektiks.

2021. aasta esimeses kvartalis müüdi 3,43 hektariline kinnistu hinnaga 824 040 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2021. aasta teises kvartalis müüdi 0,89 hektariline kinnistu hinnaga 205 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2021. aasta kolmandas kvartalis müüdi 2,01 hektariline kinnistu hinnaga 604 080 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.09.2021 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2021. aasta esimese 9 kuu puhaskasum 398 411 eurot ja puhaskasum aktsia kohta 0,08855 eurot.

Seisuga 30.09.2021 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 2 890 408 eurot. Ühingu omakapital oli 2 889 764 eurot, mis moodustas 99,98% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 30.09.2021 31.12.2020
Raha 1 488 952 146 890
Nõuded ja ettemaksud 43 189 789
Käibevara kokku 1 532 141 147 679
Kinnisvarainvesteeringud 1 358 267 2 350 000
Põhivara kokku 1 358 267 2 350 000
AKTIVA KOKKU 2 890 408 2 497 679
Võlad ja ettemaksed 644 6 325
Lühiajalised kohustused kokku 644 6 325
Kohustused kokku 644 6 325
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 2 299 020 2 299 020
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum/-kahjum 77 146 -321 264
Omakapital kokku 2 889 764 2 491 354
PASSIVA KOKKU 2 890 408 2 497 679

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR 2021 9 kuud 2020 9 kuud
Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 464 040 4 405
Kinnisvarainvesteeringutega seotud kulud -5 983 -8 409
Brutokasum/-kahjum 458 057 -4 004
Üldhalduskulud -59 831 -11 758
Muud äritulud 100 0
Ärikasum/-kahjum 398 326 -15 762
Neto finantstulu (-kulu) 86 10
PERIOODI PUHASKASUM/-KAHJUM 398 411 -15 752
PERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM 398 411 -15 752

2021 III kv vahearuanne EST

Statistikaamet: Jaekaubanduses läks oktoobris kõige paremini tööstuskaupade müüjatel

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Jaanika Tiigiste sõnul suurenes oktoobris müügitulu nii toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. „Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasvas neist kolmest kõige rohkem ehk 16%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel,“ lisas Tiigiste.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügitulu kõige rohkem ehk 31% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Keskmisest enam ehk 22% suurenes müügitulu veel apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning 21% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Nii toidukaupade kaupluste kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5%.

Septembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.

Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Coop Pank: Coop Pank AS taotlus pandikirjade väljastamiseks täiendava tegevusloa saamiseks

Coop PankTäna, 30. novembril 2021 esitas Coop Pank AS Finantsinspektsioonile avalduse pandikirjade emiteerimist võimaldava täiendava tegevusloa saamiseks. Täiendava tegevusloa saamine sõltub regulaatori heakskiidust ning võib eeldatavalt võtta aega kuni kuus kuud.

Pärast pandikirjade väljastamist lubava täiendava tegevusloa saamist otsustab Pank pandikirjade emissiooni toimumise, mahu ning muud tingimused vastavalt turuolukorrale ning Panga finantseerimisvajadustele. Samuti ei ole Pank käesolevaks hetkeks otsustanud, kas pandikirju pakutakse suunatult vaid Euroopa institutsionaalsetele investoritele, Euroopa Keskpanga finantseerimisprogrammide tagatiseks või avalikult ka jaeinvestoritele.
Pandikirjade emiteerimise eesmärk on Panga finantseerimisstruktuuri mitmekesistamine ja kulude vähendamine. Eluasemelaenude tagatisel väljastatavate pandikirjadega kaasatava kapitali arvel saab vähendada seniseid hoiuseplatvormide kaudu kaasatud kallimaid hoiuseid. Finantseerimiskulu alandamine võimaldab Pangal pakkuda soodsamaid laene klientidele.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul on Coop Panga eluasemelaenude portfelli maht kasvanud piisavalt suureks, et pakkuda pangale võimalust pandikirjade emiteerimiseks. Ühtlasi toob see pikemas vaates kaasa soodsama rahastamise klientidele. Esimene samm pandikirjade väljastamiseks on tehtud täiendava tegevusloa taotluse sisseandmisega.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 110 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Rahandusministeerium: Majandus taastub vaatamata hinnatõusule kiiresti

RahandusministeeriumKolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis aeglustus 8,6 protsendini.

Alates teisest kvartalist on Eesti SKP kasvu andnud jõulise panuse taas ettevõtlussektor. Valitsussektori tegevusalade panus, mis esimesel poolaastal oli oluline, on selgelt vähenenud. Pärast aastatagust järsku langust toetasid kolmandas kvartalis majanduskasvu jõuliselt ehitus ja kinnisvarasektor, mis aasta tagasi kogesid kasumite vähenemist. See näitab, et viirusekriis ei ole kahandanud elanike ja ettevõtete kindlustunnet tuleviku ees ja investeerimisjulgust ning finantsvahendeid jätkub. Oluliselt jääb oma kriisieelsele tasemel alla majutuse-toitlustuse lisandväärtus, selle sektori taastumine sõltub eelkõige viirusega seotud ohtude taandumisest.

Käesolev kriis on võimendanud pikaajalist trendi Eesti majanduse struktuuris. Juba enne viirusekriisi algust olid info-side ja tervishoid pikemaajalises võrdluses oma osakaalu majanduses kõige rohkem kasvatanud ja võib arvata, et see trend jätkub. Nõudlus nende teenuste järele kasvab nii tehnoloogia arengu kui elatustaseme tõusuga. Haritud spetsialiste sinna kiiresti juurde leida ei ole lihtne ja nii on palgafond mõlemas valdkonnas kriisieelse tasemega võrreldes kolmandiku võrra suurem, samas kui majanduses tervikuna on palgafond kahe aastaga kasvanud veidi üle kümnendiku.

Kiire palgatulu kasv ja tarbijakindluse paranemine avaldub kiires eratarbimise kasvus. Elanike tarbimiskulutuste kasv ületas teises ja kolmandas kvartalis oluliselt palgatulu kasvu. Üheks põhjuseks on vastupidine olukord eelmisel aastal, kui tarbimisvõimalused olid piiratud ja eratarbimiskulutuste vähenemine ületas ajutist palgatulu langust oluliselt. Teiseks põhjuseks aga on teise pensionisamba rahade vabanemine septembri algul. See raha jõudis poodidesse kiiremini kui prognoosid eeldasid. Pensioniraha aktiivne tarbimine juba sügisel suurendab selle aasta maksulaekumisi järgmise aasta arvelt.

Eesti kolmanda kvartali SKP aastane kasv jooksevhinnas (15,9%) oli sarnane teise kvartaliga (17,1%), kuigi võrdlusbaas oli juba oluliselt tugevam. Järsult kiirenenud hinnatõus aeglustas aga reaalkasvu tempot oluliselt. Kiire hinnatõusu jätkumine pidurdab siiski majanduskasvu ka järgmistes kvartalites.

Luminor: Pank annab nõu, kust leida vajalik summa kodu ostmiseks

Luminor BankNoore ehk alles iseseisvat elu alustava inimese jaoks võib kodulaenu taotlemisel tekitada raskusi omafinantseeringu küsimus: kust ikkagi leida vajalik summa kodu ostmiseks? Noortele koduostjatele annab nõu Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Noored kasutavad sageli käendust

Rebase sõnul on oluline rõhutada, et pank hindab kõiki inimesi sama mõõdupuu järgi ehk inimese praegune vanus ei mängi rolli ning selle põhjal otsuseid ei tehta. „Pigem on küsimus selles, kui pikaks ajaks laen võetakse ehk kui vana ollakse siis, kui laenuleping lõpeb,” selgitas ta.

Et Luminori pangast kodulaenu võttes on maksimaalseks laenuperioodiks 30 aastat, tuleb hästi läbi mõelda, kas inimene on võimeline laenu teenindama ka näiteks 20 või 30 aasta pärast. Kui selles kaheldakse, tasuks mõelda lühema laenuperioodi peale.

Luminori jaepanganduse juhi sõnul on tavaline rusikareegel, et kodulaenu saamiseks peab inimesel olema omafinantseering, mis moodustaks 15% ostetava kinnisvaraobjekti maksumusest. „Kuna noorel perel või spetsialistil seda võimalust sageli ei ole, on üheks võimaluseks KredExi käendus, millega kompenseeritakse puuduolev 5%. See tähendab, et sellisel juhul peab noor inimene ise finantseerima vaid 10% kodu maksumusest,” selgitas ta.

Rebase sõnul on käenduse kasutamine noorte perede ja spetsialistide seas väga populaarne ning seda võimalust kasutatakse üsna tihti.

Kui omafinantseering puudub

Noorte puhul on niisiis üsna tavaline, et sissemakseks vajaminev summa on suurem, kui rahakott parasjagu võimaldab. Sellisel juhul kaalutakse sageli ka lisatagatise võimalust. Siinkohal tuleb tähele panna paari olulist detaili.

„Kindlasti tuleb arvestada, et lisatagatise omanik peab kuuluma laenusaaja kõige lähemasse pereringi – reeglina on selleks laenusaaja vanemad. Kui aga lisatagatis kuulub vanematele, siis tähendab see, et nemad peavad olema valmis seda laenu samuti teenindama,” toonitas ta.

Seega kui inimene peaks mingil põhjusel laenu teenindamisega hätta jääma, ent seda ei suuda teha ka laenusaaja vanemad, pole panga huvides lisatagatise andnud inimest oma kodust välja tõsta. See on ka põhjus, miks hindab pank lisatagatise andja maksevõimet.

Sageli aitavad ka vanemad

Noorte koduostjate puhul pole Rebase sõnul erandiks, et sissemaksuks vajamineva summa kingivad ostjale tema vanemad. „Samuti on mõned noored suutnud ka ise selle raha koguda. Küll aga tasub tähele panna, et kui plaan on osta korter uusarendusse, lisanduvad sissemaksele ja korteri sisseseadmise kulud – näiteks on vaja raha sisustuse, sealhulgas köögimööbli jaoks,” tõi ta välja.

Ühtlasi tuleks arvestada, et raha on vaja ka lepingutasude, notarikulude ja muude asjaajamisega seotud väljaminekute jaoks. Selleks on Internetis olemas erinevad kalkulaatorid, mille abil saab kuludega tutvuda ja need koduostu eelarvesse aegsasti sisse arvestada.

EHC Lootsi: Reidi tee äärde kerkib 16,5 miljoniga esimene kaasaegne ärihoone

Bigbank andis EHC Lootsi OÜ-le Reidi tee äärde 12 000-ruutmeetrise kaubandus- ja büroohoone rajamiseks 16,5 miljoni eurose laenu.

EHC Lootsi OÜ finantsjuhi Kristi Auliku sõnul asub aadressil Lootsi 8 praegu kolm hoonet, kus on kokku ligi 6300 ruutmeetrit renditavat kaubandus- ja teeninduspinda. „Uus ärihoone tuleb praeguste paekivist hoonete juurdeehitusena, mille käigus suureneb rendipinna maht kokku 12 000 ruutmeetrini. Hoone renoveeritakse, säilitatakse olemasolev arhitektuur ja ehitatakse juurde kaubandus- ja büroopinnad,” selgitas Aulik.

Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on Tallinn suunanud liikluse järk-järgult Narva maanteelt Reidi teele, kust pääseb endisest märksa kiiremini nii kesklinna, Põhja-Tallinnasse kui Õismäele. „Reidi tee valmimine avas uued ärivõimalused ning piirkonda lisandub tulevikus uusi elu- ja äripindasid,“ ütles Roosalu.

„Sadama-ala on läbi aegade olnud väga populaarne kaubanduspiirkond, kus käib ka palju turiste. Uue ärihoone rajamine Lootsi 8 kvartalisse jätkab senist positiivset arengut sadamaga külgneval alal, kus asuvad näiteks Rotermanni ja Porto Franco kvartal. Lootsi 8 rendipindade vastu on juba praegu suur huvi,“ ütles Roosalu.

„Bigbanki jaoks on EHC Lootsi OÜ-ga 16,5-miljonilise laenulepingu sõlmimine oluline samm büroopindade finantseerimise turuosa kasvatamisel,“ lisas Roosalu.

EHC Lootsi OÜ haldab 2012. aastast Lootsi 8 aadressil asuvaid äri- ja kaubanduspindasid, mille juurdeehituse käigus rajatakse neli maapealset korrust ja maa-alune parkla. Hoone ehitus on alanud ning selle valmimistähtaeg on 2023. aasta märts. Hoone arhitektuurilise lahenduse tegi Tormi Sooväli arhitektuuribüroo ning selle rajab Tallinna Ehitustrust OÜ.

Rajatava pinna üürimise eest vastutab müügipartnerina UUS MAA | CAPITAL kinnisvarabüroo eesotsas maakler Leena Kreitner´iga.

Eesti Pank: Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduse edasisi kasvuvõimalusi

Eesti PankMajanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt väga kiire (aastavõrdluses 8,6%) ja tegevusalati laiapõhjaline. Võrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7%.

Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev nõudlus, mis kajastub eratarbimise kiires kasvus. Suures osas maailmast on selle taga kaks tegurit. Esiteks laiendas viiruseolukorra leevenemine tarbimisvõimalusi – näiteks on reisimine läinud lihtsamaks. Teiseks kogunes inimestel kriisi ajal sääste, mida saab nüüd tarbimisse suunata. Eestis võimendavad neid tegureid ka enneaegsed väljamaksed teisest pensionisambast.

Majanduskasvu pärsivad niinimetatud pakkumispoolsed piirangud. Tööstussektori kasv jäi majanduse keskmisele kasvule alla ja selle taga näivad olevat probleemid tarneahelates. Üleeuroopalise töötleva tööstuse küsitluse põhjal pärsib Eestis tootmist kõige enam tööjõupuudus. Euroopas üldiselt on aga suurim murekoht materjalide kättesaadavus. Oktoobris oli tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus erakordselt kõrge. See tähendab, et vaba tootmisvõimsust, mille arvelt kiirelt kasvada, enam kuigi palju ei olnud. Tarneraskuste tõttu võib olla tootmisvõimsust ka keeruline suurendada.

Energia kallinemine pidurdab tarbimise suurenemist, sest inflatsioon vähendab reaalse sissetuleku kasvu. Kui hinnatõus kiirendaks palgakasvu, tooks see kaasa üldisema hinnatõusu ja pikendaks kiire inflatsiooni perioodi. Praegu on kiire inflatsioon siiski suuresti tingitud energia kallinemisest ja see tegur on pigem ajutise iseloomuga. Valitsus saaks leevendada kiire hinnatõusu pikenemise riski, kui eelarve liiguks kiiremini tasakaalu suunas. Seda võimaldaks ellu viia majanduse hea olukord.

Majandusareng on üldjoontes kooskõlas prognoosiga, kuigi kolmandas kvartalis jäi majanduskasv oodatule veidi alla. Eesti Pank avaldab uuendatud majandusprognoosi 21. detsembril.

Statistikaamet: Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad. „Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15% maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,“ nentis Müürsepp.

Ainsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7%. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.

Müürsepp toob välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid. „Eelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8%. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4%. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32% ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1%,“ täpsustas ta.

Hoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5%. Kõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9%. Teenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele. Kaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7% ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?