Trigon Property Development: 2021. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.09.2021 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 14,3 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on plaanis luua tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Maa väärtuse realiseerimine on planeeritud kas läbi otsese krundi müügi või läbi maaomandi väljaarendamise rendivoogu tootvaks projektiks.

2021. aasta esimeses kvartalis müüdi 3,43 hektariline kinnistu hinnaga 824 040 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2021. aasta teises kvartalis müüdi 0,89 hektariline kinnistu hinnaga 205 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2021. aasta kolmandas kvartalis müüdi 2,01 hektariline kinnistu hinnaga 604 080 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.09.2021 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2021. aasta esimese 9 kuu puhaskasum 398 411 eurot ja puhaskasum kohta 0,08855 eurot.

Seisuga 30.09.2021 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 2 890 408 eurot. Ühingu omakapital oli 2 889 764 eurot, mis moodustas 99,98% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 30.09.2021 31.12.2020
Raha 1 488 952 146 890
Nõuded ja ettemaksud 43 189 789
Käibevara kokku 1 532 141 147 679
Kinnisvarainvesteeringud 1 358 267 2 350 000
Põhivara kokku 1 358 267 2 350 000
AKTIVA KOKKU 2 890 408 2 497 679
Võlad ja ettemaksed 644 6 325
Lühiajalised kokku 644 6 325
kokku 644 6 325
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 2 299 020 2 299 020
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum/-kahjum 77 146 -321 264
Omakapital kokku 2 889 764 2 491 354
PASSIVA KOKKU 2 890 408 2 497 679

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR 2021 9 kuud 2020 9 kuud
kinnisvarainvesteeringute müügist 464 040 4 405
Kinnisvarainvesteeringutega seotud kulud -5 983 -8 409
Brutokasum/-kahjum 458 057 -4 004
Üldhalduskulud -59 831 -11 758
Muud äritulud 100 0
Ärikasum/-kahjum 398 326 -15 762
Neto finantstulu (-kulu) 86 10
PERIOODI PUHASKASUM/-KAHJUM 398 411 -15 752
PERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM 398 411 -15 752

2021 III kv vahearuanne EST

Statistikaamet: Jaekaubanduses läks oktoobris kõige paremini tööstuskaupade müüjatel

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku sõnul suurenes oktoobris müügitulu nii toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. „Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasvas neist kolmest kõige rohkem ehk 16%. suurenes kõigil tegevusaladel,“ lisas Tiigiste.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügitulu kõige rohkem ehk 31% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Keskmisest enam ehk 22% suurenes müügitulu veel apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning 21% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Nii toidukaupade kaupluste kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5%.

Septembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.

Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11%.

aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud andmebaasis.

Coop Pank: Coop Pank AS taotlus pandikirjade väljastamiseks täiendava tegevusloa saamiseks

Coop PankTäna, 30. novembril 2021 esitas Coop Pank AS Finantsinspektsioonile avalduse pandikirjade emiteerimist võimaldava täiendava tegevusloa saamiseks. Täiendava tegevusloa saamine sõltub regulaatori heakskiidust ning võib eeldatavalt võtta aega kuni kuus kuud.

Pärast pandikirjade väljastamist lubava täiendava tegevusloa saamist otsustab Pank pandikirjade emissiooni toimumise, mahu ning muud tingimused vastavalt turuolukorrale ning Panga finantseerimisvajadustele. Samuti ei ole Pank käesolevaks hetkeks otsustanud, kas pandikirju pakutakse suunatult vaid Euroopa institutsionaalsetele investoritele, Euroopa Keskpanga finantseerimisprogrammide tagatiseks või avalikult ka jaeinvestoritele.
Pandikirjade emiteerimise eesmärk on Panga finantseerimisstruktuuri mitmekesistamine ja kulude vähendamine. Eluasemelaenude tagatisel väljastatavate pandikirjadega kaasatava kapitali arvel saab vähendada seniseid hoiuseplatvormide kaudu kaasatud kallimaid hoiuseid. Finantseerimiskulu alandamine võimaldab Pangal pakkuda soodsamaid laene klientidele.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul on Coop Panga eluasemelaenude portfelli maht kasvanud piisavalt suureks, et pakkuda pangale võimalust pandikirjade emiteerimiseks. Ühtlasi toob see pikemas vaates kaasa soodsama rahastamise klientidele. Esimene samm pandikirjade väljastamiseks on tehtud täiendava tegevusloa taotluse sisseandmisega.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 110 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Rahandusministeerium: Majandus taastub vaatamata hinnatõusule kiiresti

RahandusministeeriumKolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis aeglustus 8,6 protsendini.

Alates teisest kvartalist on Eesti SKP kasvu andnud jõulise panuse taas ettevõtlussektor. Valitsussektori tegevusalade panus, mis esimesel poolaastal oli oluline, on selgelt vähenenud. Pärast aastatagust järsku langust toetasid kolmandas kvartalis majanduskasvu jõuliselt ehitus ja kinnisvarasektor, mis aasta tagasi kogesid kasumite vähenemist. See näitab, et viirusekriis ei ole kahandanud elanike ja ettevõtete kindlustunnet tuleviku ees ja investeerimisjulgust ning finantsvahendeid jätkub. Oluliselt jääb oma kriisieelsele tasemel alla majutuse-toitlustuse lisandväärtus, selle sektori taastumine sõltub eelkõige viirusega seotud ohtude taandumisest.

Käesolev kriis on võimendanud pikaajalist trendi Eesti majanduse struktuuris. Juba enne viirusekriisi algust olid info-side ja tervishoid pikemaajalises võrdluses oma osakaalu majanduses kõige rohkem kasvatanud ja võib arvata, et see trend jätkub. Nõudlus nende teenuste järele kasvab nii tehnoloogia arengu kui elatustaseme tõusuga. Haritud spetsialiste sinna kiiresti juurde leida ei ole lihtne ja nii on palgafond mõlemas valdkonnas kriisieelse tasemega võrreldes kolmandiku võrra suurem, samas kui majanduses tervikuna on palgafond kahe aastaga kasvanud veidi üle kümnendiku.

Kiire palgatulu kasv ja tarbijakindluse paranemine avaldub kiires eratarbimise kasvus. Elanike tarbimiskulutuste kasv ületas teises ja kolmandas kvartalis oluliselt palgatulu kasvu. Üheks põhjuseks on vastupidine olukord eelmisel aastal, kui tarbimisvõimalused olid piiratud ja eratarbimiskulutuste vähenemine ületas ajutist palgatulu langust oluliselt. Teiseks põhjuseks aga on teise pensionisamba rahade vabanemine septembri algul. See raha jõudis poodidesse kiiremini kui prognoosid eeldasid. Pensioniraha aktiivne tarbimine juba sügisel suurendab selle aasta maksulaekumisi järgmise aasta arvelt.

Eesti kolmanda kvartali SKP aastane kasv jooksevhinnas (15,9%) oli sarnane teise kvartaliga (17,1%), kuigi võrdlusbaas oli juba oluliselt tugevam. Järsult kiirenenud hinnatõus aeglustas aga reaalkasvu tempot oluliselt. Kiire hinnatõusu jätkumine pidurdab siiski majanduskasvu ka järgmistes kvartalites.

Luminor: Pank annab nõu, kust leida vajalik summa kodu ostmiseks

Luminor BankNoore ehk alles iseseisvat elu alustava inimese jaoks võib kodulaenu taotlemisel tekitada raskusi omafinantseeringu küsimus: kust ikkagi leida vajalik summa kodu ostmiseks? Noortele koduostjatele annab nõu Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Noored kasutavad sageli käendust

Rebase sõnul on oluline rõhutada, et pank hindab kõiki inimesi sama mõõdupuu järgi ehk inimese praegune vanus ei mängi rolli ning selle põhjal otsuseid ei tehta. „Pigem on küsimus selles, kui pikaks ajaks laen võetakse ehk kui vana ollakse siis, kui laenuleping lõpeb,” selgitas ta.

Et Luminori pangast kodulaenu võttes on maksimaalseks laenuperioodiks 30 aastat, tuleb hästi läbi mõelda, kas inimene on võimeline laenu teenindama ka näiteks 20 või 30 aasta pärast. Kui selles kaheldakse, tasuks mõelda lühema laenuperioodi peale.

Luminori jaepanganduse juhi sõnul on tavaline rusikareegel, et kodulaenu saamiseks peab inimesel olema omafinantseering, mis moodustaks 15% ostetava kinnisvaraobjekti maksumusest. „Kuna noorel perel või spetsialistil seda võimalust sageli ei ole, on üheks võimaluseks KredExi käendus, millega kompenseeritakse puuduolev 5%. See tähendab, et sellisel juhul peab noor inimene ise finantseerima vaid 10% kodu maksumusest,” selgitas ta.

Rebase sõnul on käenduse kasutamine noorte perede ja spetsialistide seas väga populaarne ning seda võimalust kasutatakse üsna tihti.

Kui omafinantseering puudub

Noorte puhul on niisiis üsna tavaline, et sissemakseks vajaminev summa on suurem, kui rahakott parasjagu võimaldab. Sellisel juhul kaalutakse sageli ka lisatagatise võimalust. Siinkohal tuleb tähele panna paari olulist detaili.

„Kindlasti tuleb arvestada, et lisatagatise omanik peab kuuluma laenusaaja kõige lähemasse pereringi – reeglina on selleks laenusaaja vanemad. Kui aga lisatagatis kuulub vanematele, siis tähendab see, et nemad peavad olema valmis seda laenu samuti teenindama,” toonitas ta.

Seega kui inimene peaks mingil põhjusel laenu teenindamisega hätta jääma, ent seda ei suuda teha ka laenusaaja vanemad, pole panga huvides lisatagatise andnud inimest oma kodust välja tõsta. See on ka põhjus, miks hindab pank lisatagatise andja maksevõimet.

Sageli aitavad ka vanemad

Noorte koduostjate puhul pole Rebase sõnul erandiks, et sissemaksuks vajamineva summa kingivad ostjale tema vanemad. „Samuti on mõned noored suutnud ka ise selle raha koguda. Küll aga tasub tähele panna, et kui plaan on osta korter uusarendusse, lisanduvad sissemaksele ja korteri sisseseadmise kulud – näiteks on vaja raha sisustuse, sealhulgas köögimööbli jaoks,” tõi ta välja.

Ühtlasi tuleks arvestada, et raha on vaja ka lepingutasude, notarikulude ja muude asjaajamisega seotud väljaminekute jaoks. Selleks on Internetis olemas erinevad kalkulaatorid, mille abil saab kuludega tutvuda ja need koduostu eelarvesse aegsasti sisse arvestada.

EHC Lootsi: Reidi tee äärde kerkib 16,5 miljoniga esimene kaasaegne ärihoone

Bigbank andis EHC Lootsi OÜ-le Reidi tee äärde 12 000-ruutmeetrise kaubandus- ja büroohoone rajamiseks 16,5 miljoni eurose laenu.

EHC Lootsi OÜ finantsjuhi Kristi Auliku sõnul asub aadressil Lootsi 8 praegu kolm hoonet, kus on kokku ligi 6300 ruutmeetrit renditavat kaubandus- ja teeninduspinda. „Uus ärihoone tuleb praeguste paekivist hoonete juurdeehitusena, mille käigus suureneb rendipinna maht kokku 12 000 ruutmeetrini. Hoone renoveeritakse, säilitatakse olemasolev arhitektuur ja ehitatakse juurde kaubandus- ja büroopinnad,” selgitas Aulik.

Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on Tallinn suunanud liikluse järk-järgult Narva maanteelt Reidi teele, kust pääseb endisest märksa kiiremini nii kesklinna, Põhja-Tallinnasse kui Õismäele. „Reidi tee valmimine avas uued ärivõimalused ning piirkonda lisandub tulevikus uusi elu- ja äripindasid,“ ütles Roosalu.

„Sadama-ala on läbi aegade olnud väga populaarne kaubanduspiirkond, kus käib ka palju turiste. Uue ärihoone rajamine Lootsi 8 kvartalisse jätkab senist positiivset arengut sadamaga külgneval alal, kus asuvad näiteks Rotermanni ja Porto Franco kvartal. Lootsi 8 rendipindade vastu on juba praegu suur huvi,“ ütles Roosalu.

„Bigbanki jaoks on EHC Lootsi OÜ-ga 16,5-miljonilise laenulepingu sõlmimine oluline samm büroopindade finantseerimise turuosa kasvatamisel,“ lisas Roosalu.

EHC Lootsi OÜ haldab 2012. aastast Lootsi 8 aadressil asuvaid äri- ja kaubanduspindasid, mille juurdeehituse käigus rajatakse neli maapealset korrust ja maa-alune parkla. Hoone ehitus on alanud ning selle valmimistähtaeg on 2023. aasta märts. Hoone arhitektuurilise lahenduse tegi Tormi Sooväli arhitektuuribüroo ning selle rajab Tallinna Ehitustrust OÜ.

Rajatava pinna üürimise eest vastutab müügipartnerina UUS MAA | CAPITAL kinnisvarabüroo eesotsas maakler Leena Kreitner´iga.

Eesti Pank: Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduse edasisi kasvuvõimalusi

Eesti PankMajanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt väga kiire (aastavõrdluses 8,6%) ja tegevusalati laiapõhjaline. Võrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7%.

Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev nõudlus, mis kajastub eratarbimise kiires kasvus. Suures osas maailmast on selle taga kaks tegurit. Esiteks laiendas viiruseolukorra leevenemine tarbimisvõimalusi – näiteks on reisimine läinud lihtsamaks. Teiseks kogunes inimestel kriisi ajal sääste, mida saab nüüd tarbimisse suunata. Eestis võimendavad neid tegureid ka enneaegsed väljamaksed teisest pensionisambast.

Majanduskasvu pärsivad niinimetatud pakkumispoolsed piirangud. Tööstussektori kasv jäi majanduse keskmisele kasvule alla ja selle taga näivad olevat probleemid tarneahelates. Üleeuroopalise töötleva tööstuse küsitluse põhjal pärsib Eestis tootmist kõige enam tööjõupuudus. Euroopas üldiselt on aga suurim murekoht materjalide kättesaadavus. Oktoobris oli tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus erakordselt kõrge. See tähendab, et vaba tootmisvõimsust, mille arvelt kiirelt kasvada, enam kuigi palju ei olnud. Tarneraskuste tõttu võib olla tootmisvõimsust ka keeruline suurendada.

Energia kallinemine pidurdab tarbimise suurenemist, sest inflatsioon vähendab reaalse sissetuleku kasvu. Kui hinnatõus kiirendaks palgakasvu, tooks see kaasa üldisema hinnatõusu ja pikendaks kiire inflatsiooni perioodi. Praegu on kiire inflatsioon siiski suuresti tingitud energia kallinemisest ja see tegur on pigem ajutise iseloomuga. Valitsus saaks leevendada kiire hinnatõusu pikenemise riski, kui eelarve liiguks kiiremini tasakaalu suunas. Seda võimaldaks ellu viia majanduse hea olukord.

Majandusareng on üldjoontes kooskõlas prognoosiga, kuigi kolmandas kvartalis jäi majanduskasv oodatule veidi alla. Eesti Pank avaldab uuendatud majandusprognoosi 21. detsembril.

Statistikaamet: Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad. „Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15% maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,“ nentis Müürsepp.

Ainsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7%. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.

Müürsepp toob välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid. „Eelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8%. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4%. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32% ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1%,“ täpsustas ta.

Hoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5%. Kõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9%. Teenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele. Kaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7% ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Favorte: Favorte rajab Väo ristmiku äärde uue tehnopargi

Kinnisvaraarendaja Favorte on alustanud Väo Tehnopargi rajamist otse värskelt valminud Väo liiklussõlme äärde. Investeeringute kogumaht ulatub 20 miljoni euroni.

„Ehitame Väo Tehnopargi 5,5 hektarilisele arendusalale kuus ärihoonet kogupinnaga 21 300 m2,“ ütles Favorte müügijuht Ivo Tammearu. Hooned koosnevad stock-office äripindadest ehk lao-, tootmis- ja esinduslikest bürooruumidest, mis võimaldab Tammearu sõnul kogu ettevõtte tegevuse ühe katuse alla tuua ja seega säästa logistika-, aja- ja muudelt kõrvalkuludelt.

„Oleme Favortes viimastel aastatel keskendunud just stock-office ärihoonete rajamisele, muuhulgas ka näiteks Paldiski maantee ning Tallinna ringtee äärde. Jätkame varasema kogemuse ja tagasiside najal stock-office kontseptsiooni arendamist ja julgustame ettevõtteid seda järgi proovima,“ lausus Tammearu.

Väo liiklussõlme ümbritseva piirkonna näol on tegu alaga, mille areng on sisse saanud meeletu hoo ja kuhu on suunatud hulgaliselt investeeringuid. Favorte projektijuhi Madis Leti sõnul on Väo ristmik üks Eesti suurimaid teeprojekte. „Kui praegu läbib Transpordiameti andmetel Väo risti ligi 49 000 sõidukit päevas, siis tänu rekonstrueerimisele ennustatakse selle kasvu 60 000 sõiduki peale,“ selgitas ta.

Lett jätkab, et lisaks Väo ristmiku valmimisele on algust tehtud ka teiste lähedusse jäävate teeobjektide uuendamisega. „Käsil on Rahu tee pikendamise planeerimine ning aktuaalne on ka Peterburi tee rekonstrueerimine. Samuti võetakse järgmise aasta jooksul ette Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee ristmik, mis parandab ligipääsu Maardule ja Muuga sadamale,“ märkis Lett.

Korda saab ka Väo Tehnoparki vahetult ümbritsev linnakeskkond. Tänu Väo liiklussõlme välja ehitamisele kaasajastatakse muuhulgas ka arenduse naaberkinnistuid – rajatakse Eesti üks suurimaid sõidu- ja veoautodele mõeldud täisteenindusjaam-tankla, üle kolme kilomeetri jalg- ja rattateid ning nutikas veo- ja matkaautode parkla. Kõik loetletud projektid panustavad tugevalt Väo Tehnopargi tervikliku ärikeskkonna välja kujunemisesse.

„Tänaseks oleme sõlminud ehituslepingu TREV-2 Grupp AS-iga tehnopargi trasside rajamiseks ja kahele ärihoonele on väljastatud ka ehitusluba. Esimese hoone valmimine on planeeritud 2023. aasta suvele. Kuna tegu on tõelise logistika tuiksoonega, siis tasub huvilistel varakult endale Väo Tehnopargis koht broneerida,“ ütles Favorte müügijuht.

Väo Tehnopargi kohta leiab lisainfot arenduse veebilehelt vaotehnopark.favorte.ee

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 07/12/2021

Kinnisvarakoolis toimub 07/12/2021 koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“. Jurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 07/12/2021 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: eluasemelaenude rekordiliselt madal intressimäär kompenseerib kinnisvara hinnatõusu

Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli 2021 III kvartali lõpu seisuga Eesti uute eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,12%. Aasta varem oli intressimäär 2,47% ehk oluliselt kõrgemal. 20-…30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli 1,94%.

Kõrge inflatsioonimäär ehk tarbijahinnaindeksi kasvumäär 6,6% viib reaalse intressimäära miinusesse. Eluasemelaenude nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksi kasvumääraga, oli 2021 III kvartali seisuga -4,52%.

Langenud eluasemelaenude intressimäär ja miinusesse kukkunud reaalne intressimäär on tegurid, mis hoiavad elamispindade tehingute arvu kõrgel. Korterite tehinguhinnad on väga tempokalt tõusnud. Samas aitab kõigi aegade soodsaim eluasemelaenude nominaalne intressimäär hinnatõusu kompenseerida ja tehingu vaatamata kasvanud hinnale ära teha.

Lisaks on kõrge inflatsioonimäär kinnisvaratehingute arvu kasvatav, sest investorid proovivad raha inflatsiooni eest kinnisvarasse peita.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: Estonia: robust demand contributes to the economic growth

  • SwedbankGDP expanded 8.6% y/y and 0.7% q/q (swda) in 3Q – the growth met our expectations.
  • GDP has increased 8.5% y/y in the first three quarters of 2021.

In 3Q, more than half of the GDP growth came from four economic activities: construction, ICT, real estate activities and transportation. Private consumption increased 8.7% largely with the support of money withdrawn from the mandatory funded pension scheme. Investments contracted by 8.8%, as large software investments made by Volkswagen Group in its Estonian subsidiary receded. Inventories contributed more to the GDP growth than did private consumption and export of goods. Government restrictions for limiting the spread of the virus had minor impact on total economy.

Economic output has exceeded pre-pandemic peak by 5.1%, in real terms. Supply bottlenecks, labour shortage and increased commodity and energy prices are increasingly limiting economic growth. Additional risks may come from the spread of the Omicron variant of the virus. Despite 3Q GDP growth met our expectations, we will probably revise 2021 GDP growth forecast (9%) slightly down.

Read full analysis here

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the third quarter and 9 months of 2021

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2021, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 14.3 hectares in the City of Pärnu, Estonia. An industrial and logistics park is planned to be developed on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company.

In the first quarter of 2021 a 3.43-hectare property at the price of 824 040 (VAT not included) euros was sold.

In the second quarter of 2021 a 0.89-hectare property at the price of 205 000 (VAT not included) euros was sold.

In the third quarter of 2021 a 2.01-hectare property at the price of 604 080 (VAT not included) euros was sold.

Condensed statement of financial position as of 30 September 2021 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net profit for first 9 months of 2021 of AS Trigon Property Development is 398,411 euros and the earnings per share is 0.08855 EUR.

As of 30 September 2021 the assets of AS Trigon Property Development were 2,890,408 euros. The equity of the company was 2,889,764 euros, corresponding to 99.98 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 30.09.2021 31.12.2020
Cash 1,488,952 146,890
Receivables and prepayments 43,189 789
Total current assets 1,532,141 147,679
Investment property 1,358,267 2,350,000
Total non-current assets 1,358,267 2,350,000
TOTAL ASSETS 2,890,408 2,497,679
Payables and prepayments 644 6,325
Total current liabilities 644 6,325
Total liabilities 644 6,325
Share capital at book value 2,299,020 2,299,020
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings /loss 77,146 -321,264
Total equity 2,889,764 2,491,354
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 2,890,408 2,497,679

Condensed statement of comprehensive income

EUR 9 M 2021 9 M 2020
Gain on sales of investment property 464,040 4,405
Expenses related to investment property -5,983 -8,409
Gross profit /loss 458,057 -4,004
Administrative and general expenses -59,831 -11,758
Other operating income 100 0
Operating profit /loss 398,326 -15,762
Net financial income 86 10
NET PROFIT /LOSS FOR THE PERIOD 398,411 -15,752
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT /LOSS 398,411 -15,752

2021 III Q interim

Kawe: Ärikinnisvara kontsern Kawe hakkas ehitama kortereid

20 aastat ärikinnisvara investeeringute ja ehitusega tegelenud Kawe AS alustas oma esimese elukondliku kinnisvaraarenduse – A-energiaklassi kuuluva Türi Kvartali müügi ja ehitusega. Tallinna kesklinna piiril asuvas 183 koduga kõrghaljastatud pargis saab olema neli kortermaja. Esimeses etapis alustatakse Türi 9/1 maja ehitusega ning müüki tuli 42 korterit.

Kawe partneri Jaanus Kosemaa sõnul on kodude ehitamine Kawe jaoks jaoks loogiline laienemise suund, mida on Norra partneritega pikemat aega ette valmistatud.

“Turule sisenedes oli meie fookus rahavoogu tootvatel ärikinnisvara investeeringutel, ettevõtte kasvades hakkasime ka ise arendama. Täna oleme valmis oma büroode arendamisel kogutud teadmised – energia kokkuhoid ning madalad kasutuskulud – tooma üle elamuarendusse“, ütles Kosemaa.

Piirkonna tervikliku kontseptsiooni on loonud arhitektuuribüroo DAGOpen ja LÜNK arhitektid. „Koostöö Kawe meeskonnaga oli huvitav ning sisukas. Kokkuvõttes sündis mõnus sümbioos meie turu eripära ning Norra turu parimat praktikat kaasates. Ainuüksi tavapärasest sügavamaid (1,8m) rõdusid ei kohta just paljudes arendustes.“, ütles LÜNK arhitekt Üllar Ambos.

Türi Kvartalisse tuleb neli moodsa arhitektuuriga A-energiaklassi kortermaja. Majad on 7-kordsed ja omavahel ühendatud maa-aluse autoparklaga. Kõigil korteritel on suured põrandalt algavad aknad, kõrged laed (2,75 m – 3,1 m), vesipõrandaküte ja hoolega läbimõeldud planeeringud. Iga korteri juurde kuulub kas rohelisse sisehoovi avanev isiklik terrass või tavapärasest sügavam klaaspiirdega rõdu. Viimasel korruse elanikud saavad nautida avaraid vaateid Ülemiste järvele või Tallinna kesklinnale oma privaatsetelt terrassidelt.

Kawe on oma 20 aasta jooksul investeerinud ärikinnisvarasse ning portfelli kuulub 10 büroo- ja 8 tööstuskinnisvara hoonet, kokku 176 000 m². Kosemaa sõnul sai Türi Kvartalit planeerides ning luues kokku pandud Norra partnerite parimad kogemused ning teadmised nende elukondlikult turult ja siduda need Eesti koduostja vajadustega.

„Türi Kvartal on meie esimene korterarendus ning järge on ootamas juba samas suurusjärgus elukondlik arendus Kadriorus”, ütles Kosemaa.

Türi Kvartali esimese maja ning pargi ehitamist alustab Kawe AS 2022.a. veebruaris. Esimese maja uued elanikud saavad sisse kolida 2023.a. suve lõpuks. Kogu kvartal planeeritakse valmis saada 2026 aastal.

Swedbank: Wage growth remains rapid in Estonia

  • SwedbankThe average gross wage growth accelerated to 7.8% in the third quarter.
  • Average wages have risen above pre-crisis levels in all sectors.
  • Income inequality among wage earners has increased this year.
  • Labor shortages and rising minimum wages keep wage growth rapid in the following year.
  • The average wage level exceeded pre-crisis levels in all sectors

The growth of the average gross monthly wage accelerated to 7.8% in the third quarter. The growth of average net wage was somewhat slower, but still exceeded the increase in consumer prices of 5.5% in Q3. Wages increased in all sectors. In two years, the average gross wage has increased by 11.2 percent. The growth rate has varied across sectors. In IT and mining, the average wage has risen by around 20 percent in two years, while in domestic trade, it has risen by only 1.6 percent.

Income inequality has

In previous years, wages have grown faster at the lower end of the wage spectrum, but this year wages have grown faster among the higher-wage earners. This is due, on the one hand, to the freezing of the minimum wage this year and, on the other, to the corona crisis, which has hurt sectors and occupations where wages tend to be lower. Next year, however, the growth of wages of lower-wage earners should accelerate again, as the minimum wage will increase by 12.0% in January.

Labor shortages hurt the economy

Demand for new employees has increased significantly in both industry and services. About 40 percent of entrepreneurs see labor shortages as their biggest business obstacle. Such a large labor shortage, with a still high unemployment rate, shows the unmatch of vacancies and jobseekers in terms of skills and location. A large part of the unemployed have more simple skills and lower levels of education, while there are a lot of vacancies among jobs that require more complex skills and training.

Labor shortages and rising minimum wages keep wage growth rapid. Swedbank estimates that the average gross salary will increase by 6.5 percent next year.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine