Swedbank: USA-s hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib

SwedbankMöödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma -st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure hooga välja pandeemia põhjustatud langusest, kuid tekitas pakkumisest suurema nõudluse ja selle tulemusena ka üle maailma kiirenenud inflatsiooni.

Kiirenenud hinnakasvu juures muutsid juba möödunud aasta sügisel mitmed keskpangad maailmas oma kommunikatsiooni rahapoliitika kohta ja astusid esimesi samme selle karmistamiseks. Eile andis ka USA Föderaalreserv turgudele konkreetsema eelinfo, et ta hakkab varsti intressimäärasid tõstma. Kuigi selleks „varstiks“ on üldine ootus juba märtsis, siis Föderaalreserv nii täpselt seda välja ei öelnud, et jätta endale võimalus reageerida kiiremini, kui selleks on vajadus.

Intressimäärade tõstmiseks oli turge juba mõnda aega ette valmistatud ja selle ootuses on toimunud viimastel nädalatel ka aktsiaindeksite langus. Samas on turud oodanud keskpangalt konkreetset sõnumit, mis hakkab intressimääradega toimuma. Keskpanga otsus intressimäärade tõstmise kohta oli ootuspärane. Tarbijahindade kasv kiirenes detsembris 7 protsendini ja on väga tugev, sealhulgas on töötusemäär kiiresti langenud madalale tasemele. Omikroni tüve leviku mõju majandusele peetakse ajutiseks.

Varaostud lõpetatakse märtsi alguseks

Kui eelmise aasta sügisel alustas Föderaalreserv oma varaostude vähendamisega, siis nüüd kinnitati veelkord üle, et need lõpetatakse märtsi alguseks. Kuigi praegu ei ole veel selge, millise sammuga esimene intressimäärade tõstmine toimub, hakkab see tõenäoliselt olema ettevaatlik. Swedbanki viimase prognoosi järgi tõstab Föderaalreserv intressimäärasid sel aastal neli ja järgmisel aastal kaks korda, mis viib nad 1,5-1,75 protsendini. Võrdluseks, 2019. aastal ulatus Föderaalreservi intressimäär 2,5 protsendini.

Kuigi Föderaalreservi hinnangul hakkab kiire hinnakasv varsti aeglustuma, on siiski risk, et see võib püsima jääda kauemaks. Tugeval tööturul on palgakasv olnud kiire ja nende kasv üle tootlikkuse tõusu võib anda inflatsioonile veelgi hoogu. Palgakasvu liigne surve võib aga inflatsiooni praegu oodatust kauem üleval hoida. Sel juhul tuleb keskpangal oma rahapoliitikat karmistada suuremas ulatuses.

Lisaks sellele, et varaostud lõpetatakse ja intressimäärasid hakatakse tõstma, on veel lahtine, millal ja kuidas hakkab Föderaalreserv vähendama oma 9 triljoni dollari suurust bilansimahtu. Finantssüsteemist tuleb raha välja tõmmata ettevaatlikult ning samuti arvestatakse sellega, et bilansimahu vähendamine ei põhjustaks finantsturgudele liigset stressi, mis võib turuintressimäärad liialt kõrgele viia. USA Föderaalreservi intressimäärade tõstmine mõjutab eriti tugevasti madala sissetulekuga riike, kellest Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on juba praegu ligi 60% raskes finantsseisus.

ootab euroalal inflatsiooni aeglustumist

Kuidas reageerib aga Euroopa Keskpank (EKP) kiirenenud inflatsioonile? Tarbijahindade kasv kiirenes euroalal detsembriks viie, sealhulgas Eestis 12 protsendini. Ligikaudu pool hinnakasvust tuli energiahindade tõusust. Teatavasti suunab aga EKP oma rahapoliitikat euroala, kui terviku, mitte selle üksikute liikmesriikide vajaduste järgi. EKP prognoosi järgi kasvavad hinnad sel aastal keskmiselt 3,2%, kuid 2023. ja 2024. aastaks peaks see aeglustuma juba alla 2%. Rahvusvahelise Valuutakomitee hinnangul aeglustub euroalal juba selle aasta viimaseks kvartaliks alla 2%. Võrdluseks, USA hinnakasvu prognoositakse siis veel veidi üle 4%. Ka üleeilses (25.01) intervjuus ütles EKP juhatuse liige ja peaökonomist Philip Lane, et euroalal jääb hinnakasv lähikuudel küll kiireks, kuid see peaks hakkama aeglustuma. Selgituseks – isegi kui me eeldaksime, et energiahinnad jäävad samasugusele kõrgele tasemele nagu praegu, siis selle aasta lõpus need tarbijahindade kasvu enam ei panusta. Samas tuleb muidugi arvestada, et kõrged energiahinnad kanduvad üha rohkem teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kui EKP prognoosib juba järgmiseks aastaks inflatsiooni aeglustumist alla 2%, siis ei ole mõtet tal hakata praegu intressimäärasid tõstma. Samuti peaks intressimäärade tõstmisele eelnema sellekohane eelteavitus, millega veel alustatud ei ole.

arvestab riskiga, et kiire võib kauemaks püsima jääda

Samas sõltub EKP oma rahapoliitilistes otsustes sellest, millises suunas majandusnäitajad liiguvad. Kui USA-s on suureks riskiks tugeva palgakasvu mõju inflatsioonile, siis euroalal palgakasvu surve veel liiga suur ei ole. Ühest küljest võivad töötajad nõuda kiirenenud hinnakasvu juures suuremaid palku, kuid kõrged energia- ja muude sisendite hinnad piiravad ettevõtetel tööjõukulude suurendamist. Kui majandusnäitajad viitavad kiire inflatsiooni püsimisele kauem, kui prognoositud, siis tuleb EKP-l oma rahapoliitikat ka vastavalt kohandada.

Kokkuvõttes, Swedbanki praeguse prognoosi järgi EKP eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda. Küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud. Turud aga ootavad Euribori üha järsemat tõusu. Kui näiteks aasta tagasi jäi 3-kuuline Euribor alla nulli ka 2025. aasta lõpus, kuu aega tagasi oodati Euribori jõudmist nullini 2024. aasta alguses, siis viimased futuurid näitavad selleks ajaks järgmise aasta suve. Kuid isegi siis ei oodata 3-kuulise Euribori kiiret tõusu. Euribor on küll möödunud aasta detsembri keskpaigast hakanud tasapisi ülespoole liikuma, kuid see muutus on olnud veel väike. Seega peaksid intressimäärad praeguse prognoosi järgi lähiajal madalaks jääma.

Kuigi keskpangad on oma rahapoliitikat karmistamas, jäävad praeguse prognoosi järgi intressimäärad siiski võrdlemisi madalaks ning need toetavad investeeringuid, tarbimist ja kokkuvõttes, majanduskasvu tervikuna.

Euro nõrgeneb sel aastal

USA ja euroala intressimäärade vahe suurenemine nõrgendab eurot dollari suhtes. Euro hakkas nõrgenema juba möödunud aasta hiliskevadel, kuna selle intressimäärad jäid üha allapoole mitmetest teistest riikidest. Selline mõju peaks sel aastal kestma või ka süvenema ehk siis euro nõrgenemine võib sel aastal jätkuda. Kuigi see mõjutab euroala tervikuna, siis Eesti jaoks sellel väga suur otsest mõju ei ole, kuna enamus tehingutest kaubanduspartneritega toimub eurodes. USA dollari osakaal meie piiriülestes tehingutes ei ole suur.

Mis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Uusarenduste monitooring annab vastused

Tõnu ToomparkMis on toimumas Tallinna uute korterite sektoris? Mis toimub pakkumistega? Kas neid tuleb juurde või jääb vähemaks? Millised on trendid erinevates piirkondades? Kas erineva toalisusega korterite pakkumises-nõudluses osas on olulisi erisusi? Millised on müügitempod? Kuidas liiguvad hinnad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide, projektide kogumi või piirkondade lõikes.

Teadlik arendaja on konkurendist sammu võrra ees!

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas saan sinu jaoks kasulik olla.

Tõnu Toompark
Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Uus Maa: Tartu kinnisvaraturg tegi ajaloolise hüppe

Uus Maa2021. aastal kallines korteri ruutmeetri mediaanhind 10% rekordilise 1766 euroni ning tehingute arv suurenes lausa 33%, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti tehingustatistikat.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul tõusis Tartus nii majade, korterite kui ka ehituskruntide hind ajaloo kõrgeimale tasemele. „Tartu korterite hind kasvas eriti tuntavalt aasta lõpus ning detsembris sündis 1874 euroga uus ruutmeetri hinnarekord,“ ütles Habal.

„Tartu kinnisvaraarendajad olid võrreldes teiste linnadega küllalt kiired ja efektiivsed ning said oma korterid vaatamata materjalide tarneraskustele valmis. Seetõttu suurenes Tartus uusarendustehingute arv võrreldes varasema aastaga 17% 722 korterini, mis moodustab 29% kõigist müüdud korteritest ja on riigi üks kõrgemaid näitajaid,“ rääkis Habal.

„Näiteks Lai 29 ja Pepleri 34 mikrokorterite arendustes sõlmiti eelmisel aastal tervelt 120 esmamüügi tehingut. Nendes majades maksis ruutmeeter ligi 3600 eurot, mis on Tartu skaalal küllalt krõbe ja täiesti pealinnaga võrreldav hinnatase. Ühest küljest tõstsid uusarendused statistiliselt keskmist hinda, aga leevendasid ka defitsiiti,“ ütles Uus Maa analüütik ja lisas, et Tartu nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite ruutmeetri hinnatipp jääb 2200-2300 euro juurde.

2021. aastal tehti Tartus elukondliku kinnisvaraga kokku 2726 tehingut, mis on ligi 32 protsenti rohkem kui varasemal aastal.

Korteritega tehti mullu 2518 tehingut, mis on 33% rohkem kui aasta varem. Tartu kalleim korter müüdi 450 000 euro eest.

Tartus müüdi mullu kokku 147 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 21% rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 8% 168 000 euroni. Tartu kalleim eramu müüdi 875 000 euro eest.

Eelmisel aastal tehti Tartus hoonestamata elamumaa kruntidega 61 tehingut, mis on 24% rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 8% 65 000 euroni. Tartu kalleim elamukrunt müüdi 148 000 euro eest.

Domus Kinnisvara detsember 2021 ülevaade: korterite keskmine ruutmeetrihind on aastaga tõusnud üle 10%

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2021. aasta detsembris Eestis kokku 5290 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 663 miljonit eurot. Tehingute arv langes novembriga võrreldes 1% ja eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusis 7%. Käesoleva aasta detsembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

Detsembris langes Eestis korterite müügitehingute arv 6%, olles siiski 2020. aasta detsembrikuu müügitulemustest 21% kõrgem. Kokku müüdi 2520 korterit keskmise hinnaga 1839 €/m². Keskmine hind on tõusnud 2020. aasta detsembriga võrreldes 14%. Aastatagusega võrreldes on kõigis ülevaates toodud linnadest nii müügitehingute arv kui ka keskmine hind tõusnud. Korterite keskmine hind on eelmise kuuga võrreldes püsinud samal tasemel ainult Narvas.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta detsembris 2219 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 477 miljonit eurot. Novembriga võrreldes püsis tehingute arv sama, kuid tehingute koguväärtus tõusis 51%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja tehingute koguväärtus 91%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati detsembris ca 28% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 3318 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 27% keskmise hinnaga 2958 €/m². 2021. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2430 uut korterit, mis on ca 18% vähem kuid 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 14%.

Tartu maakonnas teostati detsembris 641 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 67 miljonit eurot. Novembriga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja koguväärtus 12%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 8%, kuid tehingute koguväärtus püsis samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati detsembris ca 22% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2303 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 25% keskmise hinnaga 2572 €/m². 2021. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 710 uut korterit, mis on 18% rohkem kuid 2020. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind ca 14%.

Pärnu maakonnas teostati detsembris 359 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 32 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 21%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 5% ja koguväärtus 25%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati detsembris ca 13% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2935 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 17% keskmise hinnaga 2696 €/m². 2021. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 150 uut korterit, mis on 23% vähem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 31%.

Viljandi maakonnas teostati detsembris 123 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Tehingute arv langes novembriga võrreldes 32% ja tehingute koguväärtus 21%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 16% ja tehingute koguväärtus 10%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas teostati detsembris ca 26% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2395 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 19% keskmise hinnaga 2377 €/m². 2021. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 30 uut korterit keskmise hinnaga 1980 €/m², mis on 20 korterit rohkem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind ca 3%.

Saare maakonnas teostati detsembris 163 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 13%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 47% ja tehingute koguväärtus 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares teostati detsembris kaks uue korteri tehingut keskmise hinnaga 1378 €/m2, kuu varem uute korteritega tehinguid ei toimunud. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit keskmise hinnaga 1692 €/m2. mis on 3 korterit vähem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind ca 10%.

Ida-Viru maakonnas teostati detsembris 394 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 13%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 24%, kuid koguväärtus langes 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Swedbank: Economy Heat Index: the temperature is just right

Swedbank2021 was a good year for the Baltic economies – GDP grew rapidly, domestic demand recovered, and the labour market followed. Economic temperature ticked up in all three Baltic states and is already approaching the long-run average.

Heat is building up gradually, as employment grows, excess trade surpluses shrink, and real estate prices shoot up. The key driver of the Economy Heat Index (EHI) was in the past quarters obviously inflation. Rapid price growth is usually a signal of excessive demand and overheating economies. However, a lot of the current inflation originates in the global markets and does not reflect domestic issues.

There are a few pockets of the economy that require attention. Housing markets in the capital cities are getting rather hot, labour shortages in some sectors could become an obstacle to growth. The ongoing energy crisis reminds us yet again that investments in energy independence and renewable energy development are a necessity.

The Baltics are in a good spot – there are plenty of jobs, incomes and investments are rising. There are enormous economic and social benefits of keeping the economies on the warm side – strong demand could induce investments and promote productivity growth that would improve longer term growth prospects.

Economy Heat Index January 2022

Mustamäel algas Tallinna esimese riigigümnaasiumi ehitus

TallinnTäna, 26. jaanuaril oli mul au asetada meie linnaosas, aadressil Akadeemia 25 Mustamäe riigigümnaasiumi nurgakivi. Tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Tallinnas. 1080 õpilasele ning 120 õpetajale planeeritud koolihoone valmib selle aasta jooksul ning juba 2023. septembris algab õppetöö.

Mustamäe Riigigümnaasium on sündinud arhitektuurivõistluse võidutööst. Koolihoone arhitektuuriprojekti võidutöö kannab koondnime ’’hõbenool’’ ning selle autoriks on Arhitekt Must OÜ. Mustamäe riigigümnaasiumi peahoone on kujundatud nooljalt hõbedase kosmoselaeva laadis sõidukina, mis justkui hõljub esimese korruse sise- ja välismaastiku kohal. Hõbenooled (ajaloolised saksa võidusõiduautod) on olnud kiiruse ja täpsuse võrdkujuks, mida samal ajal iseloomustab nende alumiiniumikarva välimus. Projekti autorite sõnul aitab hõbenoole ideestik TalTechi ülikoolilinnaku ühe osana rajatava tehnika õppesuunaga Mustamäe riigigümnaasiumi juures rõhuda just tehnika põhiväärtustele – kiirusele, teravusele, täpsusele.

Arhitektide sõnul sulandub modernse välisilmega „hõbenool“ ümbritseva maastikuga: lähtuvalt Mustamäe ’’parklinna’’ visioonist on hoonete vaheline ruum kujundatud lopsaka ning kõigile linlastele avatud maastikuna, mis katab hoonetiibasid ühendavat galeriid ning jätkub sisemaastikuna hoone sees.

Mustamäe Riigigümnaasiumi direktori Raino Liblika sõnul kooli omapäraks selle asukoht Taltechi linnakus, kus lisaks ülikoolile paikneb palju tehnoloogia iduettevõtteid. See kõik annab tõuke kaasaegse õppekava kujundmaiseks koostöös teiste õppe- ja teadusasutustega.

Sellest, et Mustamäele tuleb uus tehnikasuunaga riigigümnaasium võidavad kõige rohkem loomulikult meie lapsed. Mida mitmekesisem on meie lastele kättesaadav haridusvõimaluste valik, kui nad saavad juba gümnaasiumi õppeastmes valida ja keskenduda neile enim huvipakkuvale suunale, seda paremini toetame nende arengut. Lisaks on see loomulikult suurepäraseks juubeliaasta kingituseks Mustamäele: linnaosa tähistab tänavu oma 60. juubelit ning Mustamäe aasta raames valmib Mustamäel mitte üks vaid koguni kolm suurt uut haridusobjekti: Mustamäe riigigümnaasium, Mustamäe Huvikool ja Rõõmupesa Lasteaed. Viimaste aastate arenguid vaadates võib täie kindlusega öelda, et vaatamata oma kõrgele eale, Mustamäe on muutumas väga kaasaegseks ja kiiresti arenevaks linnaosaks.

Tartu linn ostab Ihaste tee 18 kinnistust avalikku kasutusse jääva maa

TartuTartu linnavalitsus otsustas omandada Ihaste tee 18 kinnistust rohealaks ja kooli rajamiseks ettenähtud maa.

„Ihaste tee 18 krundi arendajalt ostame selle osa kinnistust, mis on ette nähtud avalikku kasutusse jäävaks rohekoridoriks ja haridusasutuse ehituseks. Sellel kinnistul elamuehitust arendades säilib linna üldplaneeringus ettenähtud roheala ning võimalus ehitada kool,“ selgitas linnapea Urmas Klaas

Eraomandis olev Ihaste tee 18 kinnistu on Tartu linna üldplaneeringu kohaselt väike- ja korterelamu ning äri- ja teenindusettevõtte, roheala ja haridusasutuse maa. „Piirkond areneb jõudsalt ja tulevikus kerkib sellele kinnistule Ihaste lastele kodulähedane kool,“ lisas abilinnapea Gea Kangilaski.

Roheala krundi (pindalaga 26 384 m²) ostab linn 81 680 euroga ja haridusasutuse rajamiseks ettenähtud krunt (13 455 m²) ostetakse hinnaga 309 990 eurot. Hindade osas saavutati kokkulepe arvestades linna poolt tellitud ekspertarvamusi.

Luminor: Kas pangalt saab maa ostmiseks laenu?

Luminor BankMaja ehitusega kaasneb sageli palju segadust ja küsimusi, millele otsekohe vastuseid ei teata. Kuidas see ikkagi käib ning kas väide, et maa ostmiseks tuleb raha leida ise, vastab tõele või mitte, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Selleks, et maja ehitada, on mõistagi vaja sobivat maalappi, ja ehkki inimesed arvavad sageli, et selle ostmiseks pangalt laenu ei saa, ei vasta see Rebase sõnul sugugi mitte tõele. “See on müüt, et maa ostmiseks pank laenu ei anna. Seda enam, et tavaliselt on nii, et inimestel, kes soovivad maja ehitada, seda maalappi veel polegi,” rääkis ta.

Tegelikult on krundi finantseerimiseks võimalusi lausa mitu. “Üks variant, mis on soovitatav juhul, kui pole plaanis kodu otsekohe ehitama hakata, on ideelaen, millega saab maatüki või ka näiteks suvila ostmist edukalt finantseerida,” lausus Rebane.

Kui aga soov on hakata maja ehitama otsekohe, siis on võimalik finantseerida seda ehituslaenu osana. See tähendab, et laenule kehtivad tavalised kodulaenu tingimused. “Selleks on vaja pangaga aru pidada ning pank annab siis omakorda nõu, kuidas seda protsessi kõige paremini läbi viia,” selgitas ta.

Ehituse alustamiseks annab pank inimesele uuesti laenu ning seejärel väljastatakse laenu juba etapiti, vastavalt objekti väärtuse kasvule. Iga etapiga peab ehitatava kinnisvara väärtus suurenema. Etappide arv sõltub omakorda sellest, kui palju inimesel vaba raha on.

Iga etapi järel toimunud hindamise põhjal väljastab pank niisiis järgmise osa laenu. “Kuid kindlasti tuleb siinkohal arvestada, et ka iga hindamine on eraldi kulu ning seda on vaja selleks, et pank väljastaks kinnisvara hinnakasvu vastu järgmise osa laenust,” ütles Rebane.

Oluline on ka teada, et pank ei väljasta 100% kinnisvara väärtuse kasvust, vaid reeglina umbes 75% vahepeal lisandunud väärtusest. “Nii jääb ka pangale kindlustunne ehk vajalik puhver,” põhjendas Rebane.

Kuna panga abil maa ostmise ja ehitamisega seondub veel hulk detaile, on nende kõigiga enda kurssi viimiseks mõistlik pöörduda panka laenunõustaja poole.

Välismaalasega üürilepingu sõlmimine

Raid & KoRahvaste ja rasside segunemine tänases globaliseerunud maailmas on tavapärane/paratamatu. Nii on ka Eestisse tulnud ja tulemas palju välismaalasi, kes vajavad eluaset. Enamasti soovitakse eluaset üürida. Välismaalaste seadus kohustab üürileandjat kontrollima välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust.

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanik võib Eestis elada ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni kolm kuud. Pikemaajalise elamise korral peab EL kodanik oma elukoha registreerima. Elukoha registreerimiseks on vajalik kas eluruumi omaniku nõusolek või kehtiva üürilepingu olemasolu. Ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist kohustub EL kodanik taotlema isikutunnistust, mis on elamisõigust tõendav dokument Politsei- ja Piirivalveametist.

Kolmanda riigi kodanikega on asi keerulisem, kuna nendel peab juba üürilepingu sõlmimise ajaks olema kas kehtiv viisa või elamisluba. Ei piisa sellest, kui ta kinnitab, et on tulnud Eestisse õppima ja esitab seda kinnitava kooli tõendi. See dokument üksinda ei tõenda veel riigis viibimise seaduslikku alust. Õppima asuv välismaalane peab lisaks pöörduma välisesindusse viisa või elamisloa taotlemiseks. Sama kehtib ka välismaalase Eestisse tööle kutsumisel.

Väismaalasega saab üürilepingu sõlmida vaid elamiseks antud õiguse kehtivuse ajaks. Kui välismaalase elamisõigus mingil põhjusel lõpetatakse, tuleb ka üürileping üles öelda. Selline tingimus peab kajastuma üürilepingus.

Vastavalt karistusseadustikule välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamise eest varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seda sätet ei kohaldata EL kodaniku majutamise korral.

Kuidas siis kontrollida välismaalase Eestis viibimise seaduslikku alust? Seda saab teha Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel https://www2.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiate kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Restaureerimistoetust saab nüüd taotleda ka pärast 1944. aastat ehitatud miljööväärtuslikele ehitistele

Tartu20. jaanuaril võttis Tartu Linnavolikogu vastu otsuse, et Tartu restaureerimistoetust on võimalik nüüdsest küsida ka pärast 1944. aastat ehitatud miljööväärtuslikele hoonetele.

Toetus on mõeldud hoonete originaal- ehk ehitusaegsete arhitektuursete detailide ja avatäidete restaureerimistöödeks ja kahekorruseliste kuuride restaureerimiseks või uue kahekorruselise kuuri ehitamiseks. Originaaldetailide alla kuuluvad näiteks aknad, välisuksed, nende piirdelauad ja luugid, fassaadikaunistused ja varikatused.

Toetust saab taotleda miljööaladel asuvatele või miljööväärtusega ehitatud hoonetele, mis on üksikobjektidena kaitse alla võetud.

Toetust saab taotleda nii 2022. aastaks planeeritud töödele kui ka 2021. aastal tehtud töödele. Uuel aastal tehtav töö peab valmis saama sama aasta novembriks.

Toetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt 1. märtsiks esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale avaldus koos nõutud lisadega. Avalduse blankett, tingimused ning vajalike lisade loetelu on leitavad linna kodulehelt: www.tartu.ee/restaureerimistoetused.

1Partner Kinnisvara ekspert: kinnisvaraturu olukord on toonud kaasa ühe olulise muutuse

1PartnerSobilike pakkumiste põud on kinnisvaraturul esimest korda tekitanud olukorra, kus müüjate kõrval on maaklerite teenust üha rohkem kasutama asunud koduotsijad, kes loodavad sel moel kiiremini ligi pääseda parematele pakkumistele, selgitas 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk.

“Kui varasematel aastatel on ostjapoolne maakleri palkamine olnud pigem suhteliselt harv erand, siis viimasel paaril kuul on juba ligikaudu viiendik meie maaklerite klientidest inimesed, kes tahavad uut kodu osta,” rääkis 1Partneri elukondliku kinnisvara meeskonda juhtiv Ränk ning lisas, et uus trend jätkub usutavasti senikaua, kuni turg on tuntavalt müüjate poole kaldu.

“Vana hea defitsiit – sobilikku kaupa on vähe ja ostjad jäävad kodu otsingul hätta. Reaktsioonikiirus on tihti määrava tähtsusega, kusjuures otsustada tuleb loetud minutite või tundide jooksul. Lisaks objekti leidmisele oodatakse maaklerilt sellisel hetkel kiiret ja asjatundlikku nõu, kas pakutav kaup sellistel tingimustel ka ostmist väärt on,” selgitas Ränk.

Ränki sõnul tehakse koduost tavaliselt ikkagi aastateks ning seega võivad kiirustamisel tehtud vead hiljem pikalt muret valmistada. “Üks hea näide on nii-öelda isetekkelised koridorioksjonid, kus inimesed kipuvad emotsioonide najal tegema otsuseid, mis rahulikult süvenedes ei ole kõige optimaalsemad,” kirjeldas Ränk, kuid lisas samas, et selliseid võistupakkumisi on reaalses elus siiski oluliselt vähem, kui linnalegendidest võiks mulje jääda.

2004. aastal Eestis asutatud 1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Vilniuses, Riias, Tallinnas ja Tartus. 1Partner pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Vana-Kalamaja tänavaruumi uuendamine sai ehitusloa

TallinnKevadel alustab linn Vana-Kalamaja tänava ja ümberkaudse tänavaruumi uuendamisega. See aitab kujundada Kalamaja olulisima tänava jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ehitusloa Vana-Kalamaja tänava uuendamisele, mis hõlmab ka jalakäijate ühendust üle Toompuiestee Nunne tänavale. Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku ligikaudu 1,1 kilomeetrit.

“Selle projekti elluviimine on oluline samm linnaruumi senisest jalakäija- ja ratturisõbralikumaks muutmisel,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “Tegu on Kalamaja peatänavaga, mille tänavaruumi uuendamisel lähtutakse asumi atmosfäärist ja anda sellele kohalikku kogukonda toetav nägu. Oluliseks eesmärgiks on ka elanikele ja külalistele parema ühenduse võimaldamine Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, tekitades vanalinnast mere äärde ja Lennusadamasse kulgeva selge kergliiklejate liikumistee. Toompuiesteest saab projekti realiseerumisel üle saama otse väljakult maa pealt.”

Lippuse sõnul panustab Vana-Kalamaja tänavaruumi uuendamine pikaajalise strateegia „Tallinn 2035“ elluviimisse. „Eesmärk on muuta Tallinn eriilmeliste keskustega inimmõõtmeliseks, looduslähedaseks ja kõigile ligipääsetavaks linnaks,“ ütles Lippus. „Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimisega kujundatakse see inimestele mugavaks linnakeskkonnaks väljakute ja mitmekesise linnaruumiga, mis kutsub külastama seal tegutsevaid kohvikuid ja väikepoode. Kergliikluse osakaalu suurenendamine leevendab liiklusummikuid linnakeskuses, mille tulemusel paraneb elukeskkond.“

Vana-Kalamaja tänavaruumi hakatakse uuendama 2017. aastal arhitektuurivõistluse võitnud töö “Kasvulava” alusel, mille on loonud arhitektuuribüroo Kavakava OÜ arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.

Ehitustöödeks kuulutab lähiajal Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet välja riigihanke. Ehitustöödega on kavas alustada kevadel ja need peaksid valmima sel aastal. Balti jaama ümbruse avaliku ruumi uuendamiseni on kavas jõuda järgmisel aastal.

Pressiteatele lisatud illustratsioon arhitektuurivõistluse võidutööst ei kajasta hilisemaid muudatusi projekti.

Pindi Kinnisvara: Põhja-Tallinna arendusprojektid ajasid hinnanumbrid lakke

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.

Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.

Põhja-Tallinna arendusprojektid ajasid hinnanumbrid lakke

 

Registreeru koolitusele “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” juba täna

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub Kinnisvarakoolis 27/01/2022. Koolitusel saab ülevaate kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Lektorid on ehitus- ja projekteerimisvaldkonna spetsialist Marko Sula, Noblessner Arenduse investeeringute juht Andrus Väärtnõu ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 27/01/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2021. a tehti korteritehinguid aastatagusest 25% enam

Tõnu Toompark

2021. a tehti Eestis maa-ameti andmete ~27 300 korteritehingut. Aastaga suurenes korteritehingute arv ~25%.

Aastatagusega võrreldes suurened korteritehingute arv eranditult kõikides Eesti maakondades. Kõige väiksem oli korteritehingute juurdekasv Võrumaal ja Põlvamaal, kus tehingute arv suurenes 10 ja 12%. 

Kõige enam kasvas tehingute arv Ida-Virus ja Lääne-Virus ehk vastavalt 35 ja 33%.

Harjumaa kui suurima turupiirkonna korteritehingute arv kasvas aastaga 21% ehk Eesti keskmisest vähem. Siit järeldusena võib öelda, et turuaktiivsuse suurenemine olul olulisem, oli väljaspool pealinna ja selle vahetut ümbrust.

Lihtne oleks väljapool pealinna oleva kinnisvaraturu suuremas aktiivsuses koroona tõttu pealinnast kaugemale kolida soovijaid “süüdistada”.

Pigem on tegemist siiski asjaoluga, et pealinna kiire hinnatõusu kontekstis on väiksemate keskuste ja kaugemate piirkondade hinnatasemed ostjatele atraktiivseks muutunud. See on pannud ostjad tegutsema ja viinud muuhulgas hinnad üles.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.02.2022 Kasutusluba ja selle taotlemine