Arco Vara ülevaade Eesti kinnisvaraturust: juuli 2022

Arco VaraElamispindade turg on seni püsinud 2022. aasta sündmuste taustal oodatust tugevam

Tänavu juulikuus tehti Eesti korteriturul kokku 2163 ostu-müügitehingut, mida oli 7,6% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Tegemist oli senise kasvutsükli vältel korteriturul aktiivseima juulikuuga ning kuigi hooajaliste tegurite tõttu tehingute arv võrreldes juuniga alanes 8,8% võrra, on siiski tehingute arv püsinud korteriturul endiselt oluliselt kõrgem kui on olnud viimase paari kümnendi pikaajaline keskmine tase. Aasta esimese seitsme kuu vältel tehti Eestis kokku 15 349 korteritehingut, mida oli 3,0% enam kui aasta tagasi, mille juures 2021. aasta samal perioodil oli turuaktiivsuse kasv võrreldes koroonakriisi eelse 2019. aastaga +14% tasemel.

Teisisõnu on turuaktiivsuse edasine kasv aeglustunud ning mitmetes Eestis suuremates keskustes eesotsas Tallinnaga näib turuaktiivsus tänavu võrreldes aastatagusega alanevat. Taanduv tehingute arv ja halvenev likviidsus on viimas pakkumiste arvu kasvuni laiapõhjaliselt, mille juures Tallinnas kui ka mitmetes Eesti aktiivseimates väikelinnades on avalike müügipakkumiste arv kasvanud tänavu aasta algusest juba ligi 50% võrra. Seevastu on aga näiteks Tartus pakkumise arv kasvanud pelgalt ligi 10% võrra, viidates erinevalt Tallinnast vähenenud uute korterite müügipakkumistele ja jätkuvalt tugevale piirkondlikule nõudlusele järelturul. Kuigi ligi 50%-line pakkumismahu kasv näib väga ulatuslik, on müügipakkumiste arv absoluutnumbrites jõudnud alles tagasi pelgalt eelmise aasta keskpaiga tasemele.

Kinnisvaraportaalide külastatavus on endiselt väga kõrgel tasemel

Kuigi pakkumiste arv on enamikes Eesti linnades kasvanud aasta algusega võrreldes ennekõike järelturul erinevate nõukogude perioodil ehitatud korterite osas ning pakkumismahu kasv on tulenenud just likviidsuse halvenemisest, mis on omakorda tulenenud elamispinna kättesaadavuse halvenemisest, ei ole siiski üldiselt täheldada, et koduostjate huvi kinnisvara vastu oleks veel märgatavalt vähenenud. Tuntuima kinnisvaraportaali kv.ee igapäevane vaatamiste arv on nädala sees endiselt keskmiselt 120 tuhande juures, mis on väga kõrge tase ning see on püsinud juba pikemat aega, olenemata tehingute arvu piirkondlikust langusest. Võib eeldada, et külastuste arvu hoiavad üleval isikud, kes otsivad odavamapoolset kinnisvara, lootuses midagi atraktiivset leida ning ühtlasi spekulatiivsete huvidega isikud, kelle osakaal turul on viimase pooleteise aasta vältel märkimisväärselt suurenenud.

Kinnisvaramaaklerid üldiselt on siiski juba asunud kurtma, et varade müügiperioodid on pikenema asunud ning ostuhuviliste arv on vähenenud, kuid siiani on selle taga olnud pigem väga kiiresti kasvavad kinnisvarahinnad, mitte veel ei Euribori ligi 1,2%-line tõus aasta algusest või ka üleüldine makromajandusliku keskkonna halvenemine. Eesti keskmine kinnisvaraostja näib olevat veel suhteliselt optimistlik ning üleüldine tarbijakindluse halvenemine näib seni olevat mõjutanud eeskätt isikuid, kes nagunii kinnisvaraturul ostu-müügitehingute turul ei osale või kelle osakaal turuosaliste seas on olnud suhteliselt vähene. Seda seetõttu, et viimase kuu kindlustunde indikaatorid peegeldavad eraisikute seas pea ajalooliselt madalaimat kindlustunde taset, kuid nende tarbijakäitumises ei ole seda justkui täheldada. Käesoleva aasta II pooles võib siiski negatiivne tarbijakindluse foon kanduda üle üha tugevamalt ka elamispindade turule ning turuosalised näivad olevat sellega vähemalt teataval määral juba arvestanud.

Prognoosid on pelgalt lühiajalised ning määramatust on jätkuvalt liiga palju

Ettevaatavalt on 2022. aasta IV ja järgmise aasta I kvartal ootustäratavad, sest energiahindade tempokas tõus püsib ning selle taustal on ettevõtjate kindlustunne nõrgenenud, mille juures põhivarainvesteeringute tegemist hetkel kardetakse ja mitmetes sektorites ollakse valmis käibe languseks, sealhulgas üha enam ka kinnisvarasektoris, kuid negatiivsete tegurite tegelikku lähenevat ulatust on siiski hetkel üsna keeruline prognoosida. Pooleldi teadmatuses elamine on eestlastele siiski juba alates 2020. aasta kevadest üsna tavapäraseks saanud, mistõttu pole ka turul täheldada, et keegi üritaks hetkel kiiremas korras kinnisvara müüa, olgu selleks siis kartus majanduslanguse (sh kinnisvarahindade languse), sõja Baltikumi võimalikku laienemine või ka muud päevakorralised probleemid. Turul on küll täheldada isikuid, kes müüvad kinnisvara kartuses eeskätt sõja eskaleerumise tõttu, kuid müüja poolel paistavad sealjuures olevat pigem välismaalased. Likviidsuse halvenemine ei ole pakkumishindade kasvu languseks veel pööranud, kuid seda ei saa eeskätt kõrgemahinnaliste korterite ja elamute puhul 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta I pooles välistada ning ruumi pakkumishindadel allatulekuks on juba tunduvalt rohkem kui enam ülesminekuks, seda vähemalt lähima 12 kuu vaates.

Mõningane elamispindade nominaalne hinnalangus vara kättesaadavust oluliselt ei parandaks

Meedias on viimase kuu vältel üha enam räägitud kinnisvarahindade võimalikust langusest, kuna nii Skandinaavias kui ka erinevates lääneriikides on vastav trend keskpankade ekspansiivse rahapoliitika kokkutõmbamise valguses asunud järk-järgult esile kerkima ning selle laienemist siia on asutud üha enam kartma. Tänavu juulis kujunes Eesti korteriturul keskmiseks mediaanhinnaks 2083 €/m2, mida oli 28% rohkem kui aasta tagasi ning tõenäoliselt tehingute struktuurilise muutuse tõttu 0,6% vähem kui eelmisel kuul. Taolist kasvutempot ei saa pidada pikaajaliselt jätkusuutlikuks ning ligi 30%-line hinnatõus on tänaseks aset leidnud kauem kui oleks võinud oodata. Selle taustal on järjest tõenäolisem, et turuaktiivsuse jätkuva langemise ja pakkumismahu samaaegse kasvamise kui ka laenuraha mõningase kallinemise taustal edasine hinnatõus üsna järsult peatselt taandub, mis võib sõltuvalt makromajanduslike nähtuste muutustest viia ka ettevaatavalt 2023. aasta I poolaastal teatava elamispindade tehinguhindade languseni.

Täna on siiski raske veel mingisugust elamispindade hinnalanguse ulatust prognoosida, kuid isegi kui see järelturuvarade puhul võiks mõnes turusegmendis ulatuda negatiivsemate stsenaariumite korral ligi 20% juurde, taanduks hinnatase piltlikult öeldes pelgalt eelmise aasta lõpu tasemele ning nagu ka eelnevate kuude artiklites juba mainitud, ei tooks see pikaajalises mõõtmes Eesti kinnisvaraturul kuigi olulisi positiivseid muutusi ei koduostjate jaoks (elamispinna kättesaadavus kuigi oluliselt ei paraneks) ega kuigi negatiivseid muutusi ka pankade laenuportfellide jätkusuutlikuse seisukohalt. Pangad on siiski juba indikeerinud, et ettevaatavalt laenutoodete järgne nõudlus väheneb ning keskmine eluasemelaenu summa ei ole mitmetel turuosalistel enam viimastel kuudel suurenenud. Laenuvõtjate huvi on suurenenud rahavooliselt atraktiivsemate laenutoodete osas, mis aitavad leibkonna igakuiseid kulutusi madalamal hoida, seda eeskätt näiteks BigBanki erigraafikuga eluasemelaenu osas.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemine soodustab ääremaastumise pidurdumist

Elamispindade hinnatõus on olnud juba pikemat aega oluliselt kiirem kui nende potentsiaalsete ostjate sissetulekute kasv, mistõttu võib eeldada, et tempokas hinnatõus jätkub sarnaselt 2008. aasta kevadele viitajaga eeskätt Eesti väikelinnades ja nende lähiümbruse külades ja alevikes ka veel tänavu sügise alul, kuhu kolitakse odavama kinnisvara ostuootuses. Väljaspool Tallinna kasvas tänavu Eesti korteriturul tehingute arv võrreldes aastatagusega mais 11%, juunis 18% ja juulis 3,3% võrra, mille juures juulis oli aastane hinnatõus 30% tasemel. Nii mõneski Eesti väikelinnas on täheldada, et aastane hinnatõus on nii 1960ndatel kui ka 1980ndatel ehitatud korterite puhul jäänud ligi 40% tasemele, mis on olnud oluliselt kiirem kui Tallinnas ning mis viitab eeskätt ääremaastumise ajutisele peatumisele.

Turuaktiivsus ja hinnad on Eestis tugevalt kasvanud ka piirkondades, mille elamispindade turu pikaajalisse käekäiku ei saa kuigi optimistlikult suhtuda (eeskätt endised monofunktsionaalsed väikelinnad ning väikelinnade lähistel paiknevad kunagised kolhoosikeskused), mistõttu näib senine tõusutsükkel olevat ennast ammendanud või peatselt ammendamas, sest geograafiliselt pole enam turul kuhugi laieneda. Samal ajal kavandatakse lähitulevikus Tallinnasse uute korterelamute puhul järjest väiksemaid kortereid, et lõpphinda koduostjate jaoks üldisest elamispindade kasvust allpool hoida. Suurlinnade väiksemad leibkonnad ja väiksemad elamispinnad on siiski paraku üleüldine globaliseerumise nähtus, mida omakorda survestavad energiatõhususe nõuded, mille juures varasem ligi 45 m2 suurune 2-toaline korter on juba sageli uusehitistes pigem 35 m2 juures.

Juulis korterite hinnad nii Tallinnas, Pärnus kui ka Tartus võrreldes eelmise kuuga alanesid, seda vähemalt statistiliselt

Eesti suuremate keskuste näol ilmestas aga juuli juba selgelt hinnakasvu edasist peatumist, mida on iseloomustanud ka pakkumishindade kasvu peatumine nii järelturul kui ka uute korterite turul ühiselt. Tallinnas kujunes tänav juulis korteritehingute lõikes keskmiseks mediaanhinnaks 2801 €/m2, Tartus 2154 €/m2 ja Pärnus 1890 €/m2, mida oli võrreldes aastatagusega vastavalt 29%, 20% ja 34% enam, kuid võrreldes juuniga alanesid hinnatasemed Tallinnas 3,8%, Tartus 0,2% ja Pärnus 1,7% võrra. Eesti kinnisvaraturg on suhteliselt madala efektiivsusega ning ühe kuu baasilt mingisuguste laiapõhjaliste järelduste tegemine on üldiselt pigem ebaõige kui õige, kuid kuna taoline hinnadünaamika leidis aset kõikides suuremates linnades ühiselt, ei pruugi selle taga enam olla pelgalt muutused tehingute struktuuris. Tänavu III ja IV kvartali vältel asub siiski Tallinnas eeskätt sügiskuudel valmis saama hulgaliselt eelmisel aastal alustatud korterelamute ehitusi, mille juures statistiliselt võib siiski hinnatõus broneeritud uute korterite osas lõpuks asjaõiguslepingute tegemise tõttu taas justkui kiireneda, kuid seda siiski petlikult.

Väga kõrget turuaktiivsuse taset on saatnud ka rekordilised eluasemelaenude mahud, mille juures üheskoos möödunud aasta detsembriga on eluasemelaenude käive püsinud selle aasta mais ja juunis senise kasvutsükli kõrgeimal tasemel, ületades maikuus ilma vahepealset inflatsiooni arvestamata marginaalselt ka 2006. aasta oktoobri varasema tipptaseme. Samaaegselt on 2022. aastal taas tugevalt kasvanud ka eluasemete arendusprojektide finantseerimismahud, viidates uute korterite pakkumise suurenemisele ning senise pakkumise defitsiidi selgele leevenemisele, mille juures aasta lõikes tervikuna kujuneb finantseerimismaht senise kasvutsükli suurimaks, jäädes siiski veel tugevalt alla nii 2006. kui ka 2007. aasta tasemele. Seda, kui palju uusi kortereid hakati tänavu II kvartalis ehitama ning kui palju on juba jõutud ka III kvartalis ehitusse suunata, jääb siiski suuresti selgusetuks, sest riikliku ehitisregistri uuendamise järgselt on statistika kogumine raskendatud.

Odav laenuraha on kallinemas, kuid Eestis jääb see tõenäoliselt endiselt suhteliselt odavaks

Nõudlus eluasemelaenude järele on viimastel aastatel järsult suurenenud, mida on saatnud ka loomulikult väga hea laenuraha kättesaadavus ning selle järjest laialdasem pakkumine, mis on üheskoos euroala lõdva monetaarpoliitikaga survestanud eluasemelaenude intressimäärasid alanema. Tagatisega eluasemelaenude põhi saavutati tänavu aprillis 1,92% tasemel, mille järgselt on intress asunud statistiliselt suurenema, püsides juunis 2,04% tasemel. Kuigi Euribor on tõusmas ning globaalselt on täheldada laenuintresside kasvamist, võib siiski eluasemelaenude baasintressimäära kasv jääda Eestis tagasihoidlikuks, kuna pankade vahel on konkurents suurenenud ning ettevaatavalt alaneva turuaktiivsuse taustal see jätkuvalt suureneb. Käesoleval nädalal ilmus teave, et ka Inbank on Eestis eluasemelaenude turule sisenemas, mille juures suurenev konkurents on lõpptarbijate poolt igati tervitatav. 12 kuu Euribori mõningane nii juuni kui ka seejärel juulikuu seniselt tipptasemelt alanemine võib juba anda indikatsiooni, et laenuraha võimalik kallinemine ei saa ettevaatavalt olema selline nagu veel mõni kuu tagasi kardeti.

Tänavu juunis väljastati uusi eluasemelaene Eestis 216 miljoni euro eest, mis moodustas kõikide elamispindade ostu-müügitehingute samaaegsest käibest 62%. Vastav näitaja ei ole hiljaaegu oluliselt muutunud, püsides selle aasta I pooles 61% tasemel ning veel 2021. aastal 56% ja 2020. aastal 58% tasemel (nii 2006. kui ka 2007. aastal aga tänaseks muutunud finantseerimisvõimaluste tõttu ligi 100% tasemel). Eestlaste üldine kapitaliseeritus näib olevat väga hea, mida ilmestab hästi ka eluasemelaenude jäägist suurem hoiuste maht ning väga madal viivises olevate eluasemelaenude osakaal. Eluasemelaenude turg on pakkunud Eestis tegutsevatele pankadele seni väga tulusat turusegmenti ning seda väga madalate riskide juures, mistõttu võib eeldada nende siinse laenuportfelli kasvatamise soovi ka edasiselt.

Kinnisvarainvesteeringute osakaal tehingutes ei ole enam oluliselt suurenenud

Tänavu I poolaastal olid Tallinna korteriturul juriidilised isikud ostupoolel 21% ja Tartu linnas 18% juhtudel, mille juures 2021. aasta I pooles olid vastavad näitajad 20% ja 16% tasemel. Investeerimisaktiivsus on võrreldes aastatagusega marginaalselt suurenenud, kuid investorite seas paistab olevat üha enam turule uusi sisenejaid ning vanad olijad on uute investeeringute tegemise osas ebakindlad nii elukondliku kui ka ärikondliku kinnisvara osas. Arvestades, et finantsturgudel on tõenäoliselt uus tõusutsükkel peatselt algamas, võib globaalselt täheldada tõenäoliselt kinnisvarainvesteeringute mõningast tagasitõmbumist, mille põhjuseks on eeskätt krediidi kallinemine. Sealjuures ei ole aga eestlased kuigi börsiusku ning võib eeldada, et kes investeerimisega aktiivselt tegelevad, eelistavad suuremamahuliste summade juures jätkuvalt põhilise varaklassina kinnisvara ning kuna seni on üüri- kui ka ostu-müügitehingute turg pidevat hinnatõusu pakkunud, loodetakse olenemata makromajandusliku keskkonna halvenemisest selle pikaajalises perspektiivis jätkumisele ka edaspidiselt.

Kinnisvaraturu osas ei maksaks siiski lähikvartalite vaates liialt optimistlik olla, kuna ettevaatavalt leiab tõenäoliselt aset üsna tugev turuaktiivsuse langus, mis toob allapoole ka senise hinnatõusu tempo ning mis eeskätt järelturul võib sõltuvalt majanduslikest muutustest viia ka mõningase nominaalse hinnalanguseni. Uute korterite tänast pakkumishindade taset hoiab odavamapoolsete korterite puhul eeskätt kõrge ehitushinna tase, mille juures ehitusmaterjalide mõningane odavnemine ei pruugi lõpptarbija jaoks väljamüügihinda kuigi oluliselt veel mõjutada. Esimesena satuvad pakkumishindade osas löögi alla tõenäoliselt nn prestiižemad linnaosad eesotsas Kesklinna ja Põhja-Tallinnaga. Aastad 2021 – 2022 ei olegi olnud finantsmajanduslikult n-ö normaalsed ning tänase taustsüsteemi pikaajalist püsimist oleks ka ebaratsionaalne oodata. Samas ei maksaks tänast intressimäärade tõusutsükli mõju ülehinnata, kuna tegemist on siiski tõenäoliselt pelgalt ajutise nähtusega ning liiga kiirest inflatsioonist tingitud majanduslangus või selle kasvu tugev aeglustumine on üldiselt ajalooliselt olnud üsna lühiajalise, samas siiski sügava, mõjuga. Tasub säilitada kainet mõistust ja tegutseda kinnisvaraturul otsuste langetamisel ratsionaalselt, mitte niivõrd lühiajalistest emotsioonidest ajendatult, mida on eeskätt just viimastel aastatel turuosaliste poolt eufoorilise tarbijakäitumise taustal tehtud.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2011 – 2022 (iga aasta juuli)

2022. aasta juuli andmed on toodud 05.08 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Baltic Horizon Fund: Euroclear Rootsi lepingu pikendamine kuni 11. novembrini 2022

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS (“Northern Horizon”) teatas 2. augustil 2022 Euroclear Sweden AB-le (“Euroclear Rootsi”) esitatud taotlusest Euroclear Rootsi teenuste lepingu pikendamiseks (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6bbf6c23d546ce6aaaa5d0c64aca7a2e&lang=et).

Euroclear Rootsi teavitas täna, et Northern Horizoni taotlus rahuldatakse ja lepingut pikendatakse kuni 11. novembrini 2022. See tähendab, et Baltic Horizon Fundi osakute („Osakud“) hoidmine Rootsi investorite poolt ja Osakutega kauplemine Nasdaq Stockholmi börsil jätkub ka pärast 31. augustit 2022 (Euroclear Rootsi poolt eelnevalt teatatud kuupäev Osakute kustutamisest oma registreeritud väärtpaberite süsteemist põhjusel, et Nordea Bank Abp lõpetab oma teenuste pakkumise seoses Rootsis kaubeldavate Osakutega). Northern Horizon jätkab tööd Rootsi investorite Osakuid esindavate Rootsi hoidmistunnuste emiteerimise kallal eesmärgiga, et see oleks rakendatav enne Euroclear Rootsi lepingu lõppemist. Northern Horizon teavitab investoreid edasistest arengutest.

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 20/10/2022

20/10/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine“. Koolitusel annab kinnisvara korrashoiu ekspert Tanel Tiits ülevaate kaasaegse kinnisvara olemusest ja selle tehnohooldusest.

Koolitusele on oodatud:

  • kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavad inimesed, kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega;
  • riigi osalusega ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
  • kõik kohalike omavalitsuste töötajad, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega;
  • ettevõtted, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus või kinnisvara haldus;
  • kõik ettevõtete haldus- ja hooldusjuhid, tehnikajuhid ja varadega (seadmed, masinad, inventar) tegelevad spetsialistid.

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 20/10/2022 kell 10.00-14.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund: extension of Euroclear agreement until 11 November 2022

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS („Northern Horizon“) notified on 2 August 2022 about request to Euroclear Sweden AB („Euroclear Sweden“) for an extension of the agreement concerning Euroclear Sweden’s services (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6bbf6c23d546ce6aaaa5d0c64aca7a2e&lang=en).

Euroclear Sweden has today informed Northern Horizon that the request has been accepted and the extension of the agreement is granted until 11 November 2022. This means that the safekeeping and trading of Baltic Horizon Fund units („Units“) held by Swedish investors and traded on Nasdaq Stockholm continues also after 31 August 2022 (the date previously announced by Euroclear Sweden to de-register the Units in its book entry system as a consequent of Nordea Bank Abp ceasing to offer its services in relation to the Swedish traded Units). Northern Horizon continues to work on implementation of issuing Swedish Depositary Receipts representing the Units for Swedish investors in order it to be in place prior to the termination of Euroclear agreement. Northern Horizon will keep the investors informed on further progress.

Tartus algavad võrgualasid koondava NET Spordihalli ehitustööd

NET Spordihalli arendaja ja ehitusettevõte Rand & Tuulberg allkirjastasid eile lepingu, mis tähistab Tartusse rajatava uudse lähenemisega spordikeskuse ehitustööde algust.

Kolmekorruseline spordihoone kerkib Tartu Annelinna, Ihaste tee ja Emajõe vahelisele maa-alale Väike-Anne kanali äärde. Ehitustööde lõpetamine koos kasutusloa saamisega on kavandatud 1. septembriks 2023.

„Nii ehitusloa saamise kui ehituslepingu sõlmimise protsess vastavalt linna ja ehitajaga sujus äärmiselt ladusalt, igati mõistvas vastastikkuses arusaamises ja koostöös. Kui lisada projekteerijate ja arhitektide panus, tajume selgelt, et kõik osapooled mõistavad ideed ja teed teostuseni ühtmoodi,“ sõnas legendaarse Tartu sulgpallitreeneri Mart Siliksaare mõttest tuld võtnud ja projekti vedama asunud ettevõtja Vallot Mangus.

Kui Mangus rõhutas ehitajale võimalikult detailideni kirjeldatud tellimuse olulisust, siis Rand & Tuulbergi juhatuse esimees Taivo Täht tunnustas omakorda arendaja julgust ja läbimõeldud tegevust.

„Tänane olukord ehitusturul ei ole lihtne arendajale ega ehitajale. Hea tulemus nõuab tihedat koostööd ja paindlikke lähenemisi,“ sõnas Taivo Täht. „Oleme aastakümnete jooksul ehitanud mitmeid spordirajatisi ja toetanud erinevaid spordialasid. NET Spordihalli valmimine annab Tartu spordielule kindlasti olulise täienduse.“

Kõikvõimalikud võrgualad kutsuvad! Aga mitte ainult

Nagu nimi NET Spordihall ütleb, on tegemist rajatisega, kus esiplaanil võrguga seotud sportmängud. Oma koha leiavad 12 sulgpalli- ja 6 rannavolleväljakut, samuti saab harrastada rannatennist ja -jalgpalli ning täiesti uue alana Tartus padelit. Ent vähe sellest: külalisi ootavad muuhulgas ka 15 m kõrgune ronimissein, jõu- ja rühmatreeningute saalid ning lasteala.

„Soovime, et meie juurest leiaks tegevust nii suuremad kui väiksemad, nii isad kui emad, nii perega kui üksi tulles, nii tippsportlased kui asjaarmastajad. Et avardada kohalike inimeste vaba aja veetmise võimalusi, peame pakkuma võimalikult multifunktsionaalset teenuspaketti,“ selgitas Vallot Mangus.

Pilkupüüdva ja valgusküllase ehitise loomisel on tema sõnul muuhulgas eraldi tähelepanu pööratud kvaliteetsete olmetingimuste pakkumisele. Samuti rõhusid arendaja, arhitekt (Kamp Arhitektid) ja projekteerija (Tari) keskkonnasõbralikkusele ja energiatõhususele.

Et ülalpidamiskulud püsiks võimalikult madalad, paigaldatakse hoonesse soojustagastusega ventilatsioon, energiasäästlik valgustus ja katusele päikesepaneelid. “Vaimusilmas näeme, et rajatav hoone annab positiivse tõuke terve piirkonna arengule ja leiab kohalike elanike laia kasutust,” sõnas Mangus.

Suur elamispindade turuülevaade sügis 2022

Tõnu Toompark2022. a suve lõpuks ei ole Venemaa terrorirünnak Ukrainas lõpu märke näitamas. Samuti on endiselt laineid löömas teine oluline majandust mõjutav tegur – ülikõrge inflatsioonimäär. Nende riskitegurite kõrval on mõtted üha enam sügisestel küttekuludel ehk energia kättesaadavuse ja hindade juures. Kuidas käitub selles kontekstis Eesti/Tallinna elamispindade turg?

2022. a suur sügisene elamispindade turuülevaade vaatab põgusalt peamisi makrotrende, mis annavad kinnisvaraturule ja elamispindade turule liikumise raja ette. Eraldi on vaatluse all laenuturg kui sektor, mis sageli on suuremate tõusude ja languste taustajõud.

Eraldi on vaatluse all korterite turu liikumised nii hindade kui tehingute arvu osas. Põhjalikum pilk on pööratud uute korterite sektorile kui segmendile, mis paneb paika korterituru ja elamispindade turu üldisemad suundumused, sh hindade liikumise suuna ja kiiruse.

Käsitluse all on täiendavalt üüriturg, üüripakkumiste teema ja üürihinnad ning üüriinvestorite käitumine.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 21.08.2021 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2022

Rendi Kinnisvarakooli koolitusruum koosoleku, õpitoa või koolituse korraldamiseks

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 50 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 15 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 80 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

KV.EE: Üürihinnad jätkavad marssi tõusu suunas

Kinnisvaraportaalist KV.EE võis juulis 2022. a leida 2053 Tallinna korteri üürikuulutust. Aastataguse 2541 pakkumisega võrreldes on Tallinna korterite üüripakkumine vähenenud 19%.

Tänavune juulikuine üüripakkumiste keskmine hind on kasvanud 14,5 €/m² peale ehk eelmisest aastast 24% kõrgemale. Üürihindade tõus on kõikne, st üürihinnad on kinnisvaraportaalis KV.EE kerkinud üsna ühtlaselt kõikides Tallinna piirkondades.

Üüripakkumiste arvu vähenemise taga on selgelt Vene terrorisõja tagajärjel Eestisse jõudnud pagulased. Pagulased on suurendanud üürikorterite nõudlust, millele pakkumine ei ole suutnud kiiresti järgi võtta.

Samuti peab arvestama, et juba augustis on algamas üürituru tipphooaeg, mil kortereid asuvad otsima tudengid ja teised sügisel ärihooaega alustavad inimesed.

Arvestades jätkuvat tugevat üürikorterite nõudlust ja nappivat pakkumist võib prognoosida, et üürihinnad jätkavad pigem mõõdukat marssi tõusu suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
07.2021 07.2022 Muutus, % 07.2021 07.2022 Muutus, %
Haabersti 139 141 1% 10,0 12,5 25%
Kadriorg 62 56 -10% 12,5 15,5 24%
Kesklinn 878 740 -16% 12,2 15,3 25%
Kristiine 195 167 -14% 12,2 14,5 19%
Lasnamäe 345 214 -38% 9,8 11,8 20%
Mustamäe 326 254 -22% 11,6 13,6 17%
Nõmme 77 75 -3% 9,9 14,0 41%
Pirita 51 38 -25% 11,8 14,1 19%
Põhja-Tallinn 354 284 -20% 12,5 15,6 25%
Vanalinn 114 84 -26% 14,2 17,5 23%
Tallinn 2 541 2 053 -19% 11,7 14,5 24%
Eesti 4 193 3 669 -12% 10,5 12,8 22%
Harjumaa 2 729 2 261 -17% 11,5 14,8 29%
Narva 92 95 3% 4,5 6,1 36%
Rakvere 40 38 -5% 7,1 7,3 3%
Pärnu 130 157 21% 8,1 9,7 20%
Tartu 844 729 -14% 10,1 11,5 14%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Tallinna Sadam: AS Tallinna Sadam lõpetab tegevuse Paljassaare sadamas

Seoses piiratud äriarenduse võimalustega Paljassaares, otsustas AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) 2017. aastal loobuda Paljassaare sadama pidamisest ja haldamisest. Ühtlasi alustas Tallinna Sadam protsessi sadama pidamisest väljumiseks ning varade järk-järgulist võõrandamist. 2020. aasta jooksul võõrandas Tallinna Sadam Paljassaare sadama kaid ja muud kinnistud ning 2021. aastal tehnovõrgud ja rajatised ning lõpetas võrguteenuse osutamise Paljassaares. Pika menetlusprotsessi tulemusena rahuldas Transpordiamet Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea avalduse ning teostas sadama pidaja muutmise, mille kohaselt on alates 10.08.2022 Paljassaare sadama pidaja OÜ Hundipea. Tallinna Sadam ei ole enam Paljassaare sadama pidaja ega osuta enam Paljassaares sadamateenuseid.

Sadama pidamise ja sadamateenuste osutamise lõpetamine Paljassaares ei avalda olulist mõju Tallinna Sadama majandustulemustele, kuna Paljassaare sadamaga seotud varad on viimaste aastate jooksul juba võõrandatud. Pärast varade võõrandamist jätkas Tallinna Sadam avalikkuse huve silmas pidades ja Paljassaare sadama katkematu toimimise tagamiseks Paljassaare sadama pidamist kuni Transpordiameti poolt uue sadama pidaja kooskõlastamiseni, osutades veel vaid mõningaid sadamateenuseid ja võimaldades Paljassaare sadama akvatooriumi kasutamist.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade PKG3 lunastamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on lunastamas 6 900 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG3 10-2020” vahetusvõlakirja (ISIN EE3300108711) nimiväärtusega kokku 69 000 Eesti krooni ja lunastusväärtuses 19 320 eurot ning on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.

Vahetusvõlakirjad kandsid intressi 7% kalendriaastas. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind oli 2,80 eurot. Võlakirjade omanike fikseerimise kuupäev oli 10. augustil 2022 ning lunastusmakse tehakse 24. augustil 2022.

1Partner Kinnisvara ekspert: tudengeid ootab üüriturul eriti kibe konkurents

1PartnerSel sügisel tuleb tudengitel niigi väheste saadaval olevate üürikorterite nimel konkureerida nii sõjapõgenikega kui nendega, kes kõrgete kommunaalkulude hirmus püüavad väiksemasse korterisse kolida.

“Hinnad on aastaga tuntavalt tõusnud, aga nõudlus ületab endiselt pakkumist. Samas vastu saabuvat talve korteri üürimisel erilist tähelepanu pöörama lisanduvatele kuludele,” analüüsis olukorda 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk ning tõi näiteks, et eelmisel sügisel 500 euroga üürimiseks pakutud 2-toalise kesklinna korteri eest tuleb sel aastal välja laduda juba 600 eurot.

“Me näeme, et paljud inimesed, kelle jaoks on kodu üürimise eelarve pingeline, otsivad väiksemat ja odavamat pinda,” kirjeldas Meelis Ränk rekordeid löövate energiahindade mõjule viidates, miks nõudlus väiksemate korterite vastu veelgi kasvanud on.

Tänavu kevadel üüriturul kõvasti kaarte seganud Ukraina sõjapõgenike saabumise mõju kandub edasi ka sügisesse. “Kuigi sõja eest põgenevaid ukrainlasi enam nii massiliselt riiki ei saabu, siis suurel määral konkureerivad nad tagasihoidlikumate üürikorterite pärast just tudengitega,” nentis Meelis Ränk.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

SEB: Anu Arnover: ees ootab roheregulatsioonide laine. Kas meie kinnisvaraturg on selleks valmis?

SEB PankEhitust ja keskkonnakaitset ei peetud veel mõned aastad tagasi kokku käivateks terminiteks, kuid see on muutumas. A-energiaklassi nõue juba kohaldub alates 2020. aastast antavatele ehituslubadele ning Euroopa Liidu Taksonoomia ehk jätkusuutlike investeeringute delegeeritud õigusakt, mille esimene pakett tänavu jõustus, on meie majandusellu kaasa toonud rohkelt muudatusi. Taksonoomiaga kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid määramaks kindlaks, milline majandustegevus annab olulise panuse roheleppe eesmärkide saavutamisse. Mida võivad oodata ja milleks peaksid kinnisvaraettevõtted valmistuma juba praegu?

Et EL on fookusesse võtnud kinnisvarasektori, on arusaadav: tegu on ühe kõige energiamahukama ja suurema süsiniku jalajäljega sektoriga, mistõttu on selle mõju jätkusuutlikkuse eesmärkidele ülioluline. Hooned toodavad Euroopas 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kasutavad 40% kogu energiast. Lõviosa, üle 80% energiast kulub ruumide kütmiseks, jahutamiseks ning vee soojendamiseks. Probleemi mastaapsusest annab aimu ka tõik, et EL-is on enam kui 30 miljonit sellist hoonet, mis liialt energiat tarbivad ehk mille energiakulu on 2,5 või enamgi korda kõrgem keskmise hoone omast.

Nagu viimased aastad on näidanud, siis EL-i institutsioonides ei ole see keskkonnakahju jäänud märkamata ja mõju vähendamiseks on seatud ambitsioonikad eesmärgid. Nende saavutamine nõuab aga panust mitte ainult ehitussektorilt, vaid ka olemasoleva kinnisvara omanikelt. Ehk teisiti, energiat peab tarbima vähem ka su 2000ndate alguse kontor ja kümmekond aastat tagasi ehitatud eramaja. Mida see aga endaga kaasa toob?

Nõuded uusehitistele muutuvad veelgi karmimaks ning praeguste hoonete renoveerimisel peab nende energiaefektiivsus oluliselt tõusma.
EL-i taksonoomia eesmärk ei ole mitte ainult suunata ettevõtteid jätkusuutlikkuse poole, vaid ka luua võrdsed võimalused ning teha selgeks ja lihtsasti arusaadavaks, mis on roheline investeering. Näiteks on sel aastal jõustunud EL-i taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett andnud juba tulemusi: osa investeerimisfondidest on kaotanud oma jätkusuutlikkuse märgise. Et saada tagasi õigus nimetada end jätkusuutlikuks fondiks, peab fond kas tagama, et nende poolt finantseeritavad ettevõtted oleksid jätkusuutlikud või neist loobuma ja muutma oma investeerimissuunda. Ükskõik kumb tee ka ei valitaks, on suund selgelt sama.

Jätkusuutlikkus kui investeering

Ka pankadele on EL-i taksonoomia oluline, kuna meie tegevus on äärmiselt rangelt reguleeritud. Samas, et olla jätkusuutlikkuse vallas regulatsioonidest samm ees, näeb SEB endal rolli mitte ainult jätkusuutliku ettevõtluse finantseerijana, vaid ka selles, et aidata oma praegustel ja uutel klientidel järele jõuda. 2017. aastal emiteeris SEB grupp oma esimese rohelise võlakirja summas 500 miljonit eurot ning sel aastal tehti uus emissioon, väärtuses juba miljard eurot.

Kõik need rahalised vahendid investeeritakse eri erasektori projektidesse, millel on oluline mõju jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavad ettevõtted saavad kasutada ka rohelaenu, mis on Eestiski juba saadaval. SEB Eesti andis esimese sellise laenu 2020. aasta oktoobris, kui finantseeriti 1,7 miljoniga päikeseparkide rajamist. Jaanuaris tulime välja ka rohelise kodulaenuga.

Kogu selle teema puhul on oluline mõista, et kinnisvarasektoris ei tuleks jätkusuutlikkuse nimel tehtud pingutusi ja väljaminekuid näha mitte kulu, vaid investeeringuna.

Kinnisvarahaldajatele toovad sellised investeeringud kaasa madalamad ülalpidamiskulud, üürileandjatele kõrgema üürihinna, vara müüjatele selle kõrgema väärtuse ja müügihinna ning arendajatele investorite ja finantsasutuste tunduvalt suurema huvi. Suures pildis tähendab jätkusuutlik kinnisvara enamasti madalamat riski ja vara suuremat pikaajalist väärtust.

Mida peaksid tegema kinnisvaraettevõtted, et olla jätkusuutlikumad?

Esimese sammuna tuleks kaardistada ja hinnata hetkeolukorda ning oma tegevusi: kus, kui palju ja mis jäätmeid või saastet teie ettevõte tekitab ning mis mahus ja milliseid energiaressursse kasutab. Selle teadmise pinnalt on teil võimalik otsustada, mis muudatused oleksid kõige vajalikumad ehk suurima mõjuga ning seejärel saate seada jätkusuutlikkuse eesmärgid, mida soovite järgmise kolme, viie või koguni kümne aasta jooksul saavutada.

Teine samm on muuta oma mõtlemist: ärge keskenduge ainult uute lahenduste maksumusele, vaid võtke arvesse ka nende eeliseid, kuluefektiivsust ja tasuvust. Ja kolmandaks, kaasata tuleks võimalikult paljusid kolleege, koostööpartnereid ja kliente, sest iga väiksemgi muudatus on tulemuste saavutamiseks oluline.

Ei maksa eeldada, et seatud eesmärgid kohe saavutatakse. Ent isegi kui täna puuduvad võimalused või tehnoloogiad hoonete energiatarbimise ja saaste vähendamiseks, ehitusmaterjalide väljavahetamiseks või taastuvenergiale üleminekuks, ei tähenda, et need võimalused juba lähitulevikus eksisteerida ei võiks.

Jätkusuutlikkus ei ole eesmärk omaette – see on teekond ja teie seatud eesmärgid verstapostideks. Seega, mida varem alustad, seda kiiremini kohale jõuad, sest tagasiteed enam pole: nõuded ja reeglid karmistuvad, turul saab jätkusuutlikkus üha tugevama konkurentsieelise ning EL-i taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett on alles algus. Seega jääb ettevõtja enda otsustada, kas ta soovib olla kõige selles juures esirinnas ja teistele teenäitajaks või jääda üha karmistuvate miinimumnõuete keskmes viimaste sekka.

Pro Kapital: Notice of redemption of convertible bonds PKG3

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it is redeeming 6 900 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP CONV. BOND PKG3 10-2020” convertible bonds (with ISIN EE3300108711) in total nominal value of 69 000 Estonian kroons and issue value of 19 320 euros and has submitted the Nasdaq Central Depository of Securities the application to delete the bonds from the register.

The convertible bonds bore an annual interest of 7%. The issue price of each convertible bond was 2.80 euros. The list of bondholders was fixed on 10 August 2022 and redemption payment will be made on 24 August 2022.

Merko Ehitus: Riigihankel pakkumise edukaks tunnistamine Eestis (Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine Tallinnas)

MerkoTallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on teavitanud, et riigihankel „Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine“ (viitenumber 245920) kuulutati edukaks AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumus maksumusega 7,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tööd hõlmavad Vana-Kalamaja tänava 1,2 km pikkuse lõigu rekonstrueerimist Tallinnas – tänava teekatendi ja teealuste kommunikatsioonide uuendamist. Rajatav lõik algab Nunne tänava Toompuiestee poolsest otsast ja lõppeb Suur-Patarei tänavaga, kulgedes valdavalt Vana-Kalamaja tänaval. Ehitusprojekt hõlmab ka uute platside rajamist Balti jaama kõrvale ning Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikooli ette.

Ehitustööde valmimise tähtaeg 2023. aasta suvel. Lepingu sõlmimisest ja selle lõplikest tingimustest teavitame eraldi börsiteatega.

Tallinna Teede AS on teedeehitusega tegelev ettevõte, mis teostab teedeehituse, hoolduse ja remonditöid üle terve Eesti. Ettevõttel on oma asfalditehas ja teedeehitusmaterjale katsetav akrediteeritud labor.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.07.2022

EfTEN Real Estate Fund IIIEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli 31.07.2022 seisuga 20,0053 eurot, suurenedes juulis 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (EPRA NRV – raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.07.2022 seisuga 21,29 eurot. EPRA NAV suurenes juulis 0,8% võrra.

Juulis teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 1 122 tuhat eurot, mis on 7 tuhat eurot rohkem kui kuu varem. Suurenemine tuli seoses Evolution büroohoone vakantsete pindade väljaüürimisest.

2022. aasta seitsme kuu jooksul on fond teeninud kokku 7 735 tuhat eurot üüritulu (16% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 6 799 tuhat eurot EBITDA-d (samuti 16% rohkem kui eelmisel aastal), s.h võrreldavatel alustel arvestatud EBITDA nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis olid fondi bilansis ka eelmise aasta 7 kuu jooksul, suurenes sellel aastal võrreldes eelmise aastaga 9% võrra.

Fondi selle aasta 7 kuu EPRA kasum aktsia kohta on 11,10 eurot (6,1% rohkem kui eelmisel aastal). Fondi kulud moodustavad üüritulust 13,01% (eelmisel aastal: 13,03%)

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 31.07.2022 seisuga 101,478 miljonit eurot (31.12.2021: 96,914 miljonit eurot).

EREF_III_reports_monthly_07_2022

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC