EfTEN: Agentuur GRESB hindas kõrgelt EfTENi Baltimaade esimest rohelist kinnisvarafondi

Rahvusvaheline jätkusuutliku investeerimise hindaja GRESB omistas EfTEN Real Estate Fund 4-le neli tärni viiest võimalikust edusammude eest ESG-valdkonnas, mis hõlmavad fondi rohelist ja jätkusuutlikku tegevust.

„GRESB (Global Real Estate Sustainability Benchmark) on kahtlemata globaalne ESG (Environmental, Social, and Governance) valdkonna mõõdupuu kinnisvarafondidele, investoritele ja juhtidele. Kuigi ESG-l on alati olnud kindel roll EfTENi tegevuses, oleme viimasel ajal pööranud sellele veelgi rohkem tähelepanu, mis on aidanud EfTEN Real Estate Fund 4-l saada Baltikumi esimeseks roheliseks kinnisvarafondiks,” ütles EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Näiteks kuulub fondi portfelli SBA logistika- ja tootmiskeskus Klaipėdas, mis on Baltimaade kõige rohelisem lao- ja tootmiskompleks.

„EfTENi jaoks tähendab ESG kinnisvara puhul energiasäästu, meie üürnike elu- ja töötingimuste parandamist ning nende ja kogukonna kaasamist. See hõlmab kõike alates ehitiste sertifikaatidest (BREEAM, LEED jt) kuni selgete sisemiste reeglite ja koostöörühmadeni, mille näiteks regulaarselt kohtuv ESG komitee,” lisas Arakas.

Eriti praeguste energiahindade tõusu taustal on taastuvenergiale ja säästvale tarbimisele keskendumine erilise tähtsusega, et vähendada energiakulusid ja heitkoguseid.

EfTEN Real Estate Fund 4 osales GRESB süsteemis teist aastat ning tõstis mullusega oma reitingut, saavutades neli tärni viiest võimalikust ning platseerudes Euroopa 210 võrdlusgrupi fondi seas 11. kohale.

GRESB kogub, valideerib, hindab ja võrdleb ESG andmeid, et pakkuda välja ärianalüüse, kaasamisvahendeid ja lahendusi regulatiivseks aruandluseks. Kogu maailmas kasutab GRESB-d 140 institutsionaalset investorit ning enam kui 1500 kinnisvarafondi juhti ja ettevõtet, mille portfellidesse kuulub 117 000 objekti ning 5,7 triljonit dollarit hallatavaid varasid.

GRESB-l on ESG-ga seotud teavet kõigi turu tipptegijate kohta, mis tähendab, et nad on kursis kõigega alates investeerimisprotsessist, ESG-poliitikast ja rohelisi põhimõtteid järgivatest rendilepingutest kuni üürnike ja töötajate rahulolu-uuringuteni. GRESB teab, kui palju energiat, gaasi ja vett iga portfelli kuuluv kinnisvara tarbib ning isegi kui palju jäätmeid igal aastal kogutakse.

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja riigihanke Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitustöödeks

Riigi Kinnisvara / RKASNeljakorruseline õppehoone koosneb kolmest ruudukujulise põhiplaaniga hoonest, mille juurde kuulub kõrg- ja madalhaljastusega linnapark.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24.11.2021 kell 11:00. Hankedokumendid on leitavad riigihangete registris viitenumbriga 242017.

„Selleks, et tulevases Pelgulinna riigigümnaasiumis saaks iga õpilane kokku panna individuaalseid võimeid ja huvisid arvestava õpitee, töötame praegu kolme riigigümnaasiumi ühiste sihtide ja õppekorralduse raamiga. Lähiajal jätkame piirkonna koolide külastamist ja aasta lõpus kutsume kõiki huvilisi, eriti Põhja-Tallinnast, mõttetalgutele kogukonna rolli, koolikorralduse ja eesmärkide üle arutama,“ ütles Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi.

„Pelgulinna riigigümnaasiumi südames paikneb looduslikku mäekülje järgi disainitud ja läbi kolme korruse kulgev puidust astmestik. Hoonel on võimas puidust väline päikesevarjestus, mille funktsionaalsus on ühendatud päeva jooksul muutuva valgusega. Keskkonnaalase suunitlusega koolihoone puhul on eriline väline näituste ala, kus õpilased saavad ise istutada ning kujundada looduslikku maastikku. Lisaks istutatakse hoone ümber puudeväli, mis aja möödudes kasvab omanäoliseks linnapargiks, luues suurepärased võimalused õues olemiseks ja liikumiseks,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom.

„Tegemist on väga laiapõhjalise puidukasutusega haridushoonega, kus palju erinevaid kandeelemente ja nende viimistluskihte on disainitud puidust,“ lisas Toom.

Pelgulinna riigigümnaasiumi välimisse perimeetrisse on paigutatud klassiruumid ja suuremad avalikud alad, siseperimeetris on ruumid, mis ei vaja otsest päikesevalgust – tualetid, riietusruumid, abi- ja hoiuruumid. Õppehoone ehitusalune pind on 3773 ruutmeetrit ja suletud netopind 8274 ruutmeetrit. Kinnistule on projekteeritud juurdepääsu ja liikumisteed, jalgratta- ja autoparkla, kõrg- ja madalhaljastus.

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on kavandatud aadressile Kolde puiestee 67a, Tallinnas. Õppehoone arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandiga «Seitse venda», arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ning Lisett Laurimäe. Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitust rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond sõlmis raamlepingu EBRD-ga ja plaanib uute osakute suunatud pakkumist

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank („EBRD“) sõlmisid raamlepingu, mille kohaselt on Baltic Horizon Fond võtnud kohustuse järgida EBRD teatavaid keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid ning äriühingu üldjuhtimise põhimõtteid ja nõudeid, kui EBRD otsustab märkida Baltic Horizon Fondi osakuid. Raamlepingu sõlmimise hetkel ei ole EBRD võtnud kohustust omandada fondi osakuid.

Northern Horizon Capital AS teavitab ühtlasi, et kavandab Baltic Horizon Fondi uute osakute suunatud pakkumist 2021. a IV kvartalis.

Pakkumine on suunatud eelkõige institutsionaalsetele investoritele valitud Euroopa riikides. Eesmärk on kaasata Baltic Horizon Fondile ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses kapitali uute investeeringute tegemiseks ja olemasolevate objektide arendamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale. Northern Horizon Capital AS võib kaasatavat summat suurendada kuni 25 miljoni euroni. Uued osakud lastakse välja hinnaga, mis on võrdne fondi osaku viimase puhasväärtusega (NAV). Northern Horizon Capital AS plaanib esitada taotluse uute osakute noteerimiseks Nasdaq Tallinna börsil.

Uued osakud antakse välja suunatud pakkumise raames, s.t. avalikku pakkumist ei korraldata ning prospekti ei registreerita. Uued osakud esindavad 12-kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % Baltic Horizon Fondi juba kauplemisele võetud osakute arvust.

Tallinna külje alla kerkib uus Kokasauna Äripark

Tallinna piirile Tänassilma kerkib uus Kokasauna Äripark, mille arendaja võttis Bigbankist ligi 1,8 miljoni eurose laenu esimese, enam kui 3300-ruutmeetrise stock-office tüüpi ärihoone rajamiseks.

Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul asub Kokasauna äripark Tallinna vahetus läheduses, otse Tänassilma Tehnopargi kõrval ning tegemist on väga kiirelt areneva äripiirkonnaga.

„Lähikonnas tegutseb täna kümneid ettevõtteid, mis vajavad oma äritegevuse laiendamiseks uut pinda. Piirkonnas pole rentnike leidmisega seni mingeid raskusi olnud ja Bigbank siseneb finantseerijana varases faasis, et pakkuda arendajale äriprojekti elluviimisel maksimaalset tuge,“ ütles Roosalu.

Kokasauna Äripark OÜ juhatuse liikme Kaupo Koitla sõnul on äripark suunatud tootmis-, lao- või muid äripindu vajavatele ettevõtetele. „Siin on logistiliselt lihtne tööl käia nii Tallinna, Saku kui Saue inimestel. Kokku on Kokasauna Äripargi territoorium ligi viis hektarit ning kõigi kinnistute liitumised ja teed ning trassid on tänaseks rajatud,“ ütles Koitla.

Äripargi esimese hoone ehitus algab koheselt ning see valmib 2022. aasta suvel. Lisatud on eskiisfotod COMBICON OÜ poolt projekteerimis-ehitustöövõtu korras rajatavast hoonest.

Arco Vara: Arco Vara AS avaliku pakkumise tulemused ja uute aktsiate jaotus

Arco Vara15. oktoobril 2021 kell 16:00 lõppes Arco Vara AS-i aktsiate avalik pakkumine.

Avalikult pakuti kuni 1 000 000 aktsiat. Pakkumise käigus märgiti pakutav maht üle 4,84-kordselt ehk kokku 4 835 950 aktsiat. Märkimises osales 6 860 investorit.

Juhataja Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Mul on hea meel, et Arco Vara on tulnud viimase aasta jooksul kinnisvara ja börsi maastikul rohkem pildile. Seda näitab ka enam kui 6000 uue investori huvi ja suur märkijate arv. Seatud eesmärk 1000 uue investori näol sai oluliselt ületatud, mis tõstab Arco Vara aktsionäride arvu juba ligi 10 000-ni. Patt oleks nuriseda, arvestades, et oleme seitsmekordistanud Arco Vara investorite arvu 10-ne kuuga ja saame enesekindlamalt fookuse järgmistele projektidele asetada.“

Uued aktsiad jaotatakse pakkumises osalenud investorite vahel järgmiselt:

  1. Esmajärjekorras jaotatakse igale uuele investorile, kes ei ole Arco Vara aktsionäride nimekirjas 19. septembri 2021 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (edaspidi „uued investorid“), tema poolt märgitud aktsiad, kuid mitte rohkem kui 100 aktsiat.

Uusi investoreid osales pakkumisel 6116 ja neile jaotatakse kokku 532 775 aktsiat.

  1. Teises järjekorras jaotatakse pakkumise aktsiad kõigi märkimiskorraldusi esitanud investorite vahel, vastavalt nende poolt märgitud aktsiatele, kuid mitte rohkem kui
    5 000 aktsiat. Kuna teises järjekorras ei jätkunud aktsiaid kõigile märkimiskorralduse esitanud investoritele kuni 5 000 aktsia jaotamiseks, jaotatakse pakkumise aktsiad teise järjekorra investorite vahel proportsionaalselt arvestades nende poolt märgitud aktsiate arvu kuni 5 000 aktsiani ning uute investorite puhul arvestades märgitud aktsiate arvust maha neile esmajärjekorras kirjeldatud viisil juba jaotatud aktsiad.

Teises järjekorras jaotatakse 467 225 aktsiat. Iga teise järjekorra investor saab 12,93% algselt märgitud mahust. Suurim teises järjekorras jaotatav aktsiate arv investori kohta on seega 646 aktsiat.

  1. Kolmandas järjekorras oli plaan jaotada ülejäänud pakkumise aktsiad proportsionaalselt nende investorite vahel, kes märkisid 5 001 või enam pakkumise aktsiat, kuid kuna esmajärjekorra ja teise järjekorra investorid märkisid kokku rohkem kui 1 000 000 pakkumise aktsiad, ei jätkunud aktsiaid kolmanda järjekorra investoritele.

Pakkumise arveldus on plaanitud toimuma 20. oktoobril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval. Uued aktsiad on plaanis võtta kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas, esimeseks kauplemispäevaks on 28. oktoober 2021 või sellele lähedane kuupäev.

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” 21.10.2021

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 21. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4) toimuvale konverentsile.

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

  • Kinnisvaraturg makropildis
    Kristo Aab, LHV Panga majandusanalüütik
  • Kinnisvarasektorist vaates Tallinn 2035
    Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja
  • Ärikinnisvara sektori arengud Balti riikides
    Deniss Kairans, Colliers International partner
  • Rahamaailmast ja reaalmaailmast
    Urmas Sõõrumaa, Elu kunstnik
  • Digilahenduste areng kinnisvaraturul
    Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
    Diskussioonipaneelis osalevad: Ivo Jaanisoo, Siim Täkker, Madis Avi
  • Kinnisvarafondidest, sh Eften Balti turul
    Viljar Arakas, Eften Capital AS tegevjuht
  • Hullud ajad ehitussektoris arendaja pilgu läbi
    Andres Aavik, Liven AS nõukogu esimees
    Diskussioonipaneelis osalevad: Madis Mägi, Taimo Murer, Ivo Volkov
  • Arengud elukondlikul kinnisvaraturul. Kas teise pensionisamba avanemise mõjud on ülehinnatud?
    Igor Habal, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

Päeva juhivad Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 17. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

26/10/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

Martina ProosaKoolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 26/10/2021. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest. Koolitusel käsitletakse igapäevast praktikat ja tuuakse näiteid Riigikohtu praktikast.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused;
  • projekteerijad;
  • kinnisasja omanikud;
  • kinnisvaraarendajad.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 26/10/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund has signed a framework agreement with EBRD and plans private placement of new units

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS and European Bank for Reconstruction and Development (“EBRD”) entered into a framework agreement whereby Baltic Horizon Fund has undertaken to comply with certain EBRD policies and requirements regarding environment, social compliance and corporate governance should EBRD decide to subscribe for Baltic Horizon Fund units. At the moment of signing the framework agreement EBRD has taken no obligation to acquire fund units.

Northern Horizon Capital AS also informs of intended private placement of new Baltic Horizon Fund units in Q4 2021.

The private placement is aimed mostly at institutional investors in select European countries. The intention is to raise approximately EUR 15 million for Baltic Horizon Fund’s new acquisitions and investments into existing properties in accordance with the fund´s investment policy. Northern Horizon Capital AS may increase the amount raised up to EUR 25 million. New units will be issued at the price corresponding to most recent NAV of the fund unit. Northern Horizon Capital AS plans to apply the listing of new units on Nasdaq Tallinn.

The new units will be issued by way of a private placement, i.e. no public offering will be made and no prospectus registered. The new units to be issued represent, over a period of 12 months, less than 20 % of the number of Baltic Horizon Fund units already admitted to trading.

Arco Vara: The results of the public offering by Arco Vara AS and the distribution of new shares

Arco VaraThe public offering of the shares of Arco Vara AS ended at 4:00 p.m. on 15 October 2021.

Up to 1,000,000 shares were offered publicly. During the offering, the offered volume was subscribed more than 4.84 time, ie a total of 4,835,950 shares. 6,860 investors participated in the subscription.

Comment from CEO: “I am pleased that Arco Vara has come more into the picture in the real estate and stock market landscape over the past year. This is also shown by the interest of more than 6,000 new investors and the large number of subscribers. The set goal in the form of 1,000 new investors was significantly exceeded, which increases the number of Arco Vara shareholders to almost 10,000. It would be a sin to complain, considering that we have increased the number of Arco Vara investors sevenfold in 10 months and we can confidently focus on the following projects.”

The new shares will be distributed among the investors participated in the offering as follows:

  1. In the first order each new investor not holding Arco Vara shares based on the list of shareholders as at the end of the business day of the Estonian settlement system of Nasdaq CSD on 19 September 2021 (hereinafter New Investors) shall be distributed the shares subscribed by them but not more than 100 shares.

6,116 New Investors participated in the offer and a total of 532,775 shares will be distributed to them.

  1. In the second order, the Offer Shares will be distributed among all investors who have submitted subscription orders pursuant to the shares subscribed for by them, but no more than 5,000 shares. As there were not enough shares to distribute up to 5,000 shares among all investors who submitted the subscription order, the Offer Shares will be distributed among the investors in the second order on a proportional basis, taking into account the number of shares subscribed for by them up to 5,000 shares and in the event of New Investors, deducting the shares already distributed to them in the manner described in the first order from the number of shares subscribed for.

467,225 shares will be distributed in the second order. Every second-order investor receives 12.93% of the originally subscribed volume. The maximum number of shares to be distributed per investor in the second order is therefore 646 shares.

  1. In the third order, the plan was to distribute all remaining Offer Shares proportionally among the investors who subscribed 5,001 or more Offer Shares, but as the first and second order investors subscribed for more than 1,000,000 Offer Shares, there were no shares left for the third order investors.

The settlement of the offering is planned to take place on 20 October 2021 or at an adjacent date. The new shares are planned to become tradeable on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn, the first trading day will be 28 October 2021 or an adjacent date.

Statistika: enim tehinguid tehakse väikeste korteritega

Tõnu Toompark

2021 III kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 6542 korteritehingut. Eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kasvas tehingute arv 13%.

Traditsiooniliselt tehakse proportsionaalselt kõige enam tehinguid korteritega suurusega 41-55 m². Sellise suurusega korteritehingute arv oli 2021 III kvartalis 2017 ehk 31% tehingute koguarvust.

Vaatamata ilusale narratiivile, et koroona on pannud inimesi suuremaid kortereid ostma, on tehingutes väga vähesel määral suurenenud väiksemate korterite osakaal. Muutused tehingute struktuuris enne koroonat, koroona ajal ja 2021. aastal on siiski väga tagasihoidlikud.

Nii võiks järeldus olla, et inimesed ostavad endiselt samasuguseid eluruume, mida varemgi. Ehk siis koroona ei ole inimeste eelistusi eluaseme suuruse osas olulisel määral muutnud.

Tõsi – väikeste korterite ostmise taga võivad olla üüriinvestorid, kes eelistavad üürile andmiseks soetada ühe- ja kahetoalisi kortereid ehk kortereid suurusega kuni 55 m².

See siiski ei muuda üldisemat järeldust, et inimeste eelistused ja rahaline võimekus ostetava eluruumi suuruse osas ei ole oluliselt muutunud.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta septembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta septembri lõpu seisuga on 1,0539 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,70%. Fondi kogu puhasväärtus tõusis kuuga 126,1 miljoni euroni. NAVi mõjutas positiivselt kinnisvara renditegevusest teenitud rahavoog. EPRA NRV 2021. aasta septembri lõpu seisuga on 1,1273 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,60% kasvu viimase kuuga.

2021. aasta septembri auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,6 miljonit eurot, mis näitab eelmise kuuga võrreldes üüritulu 0,1 miljoni eurost kasvu (1,5 miljonit eurot 2021. aasta augustis). Renditulu muutust mõjutas peamiselt üüritulude taastumine kaubanduskeskustes, pärast üürnikele antud üürisoodustusi. Fond teenis 2021. aasta septembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,7 miljonit eurot.

Alates 1. septembrist 2021 on Fondi partneriteks CBRE Baltics ja Censeo kes hakkavad pakkuma kinnisvarahaldamise, maakler- ja raamatupidamisteenuseid kogu fondi portfellile. Censeo osutab teenuseid Leedu ärikeskustele Duetto ja North Star, samuti ärikeskusele Domus Pro. CBRE Baltics osutab teenuseid ülejäänud portfellile.

2021. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 14,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib ülejäänud aasta jooksul investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

30. september 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 349,5 miljonit eurot (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,2 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2021. aasta septembris.

2020. aasta lõpus algatas fondi juhtkond Europa ostukeskuses renoveerimisprojekti, mille eesmärk on luua keskusele uus kontseptsioon, mis sobiks kasvava südalinna äripiirkonnaga ning vastaks klientide vajadustele COVID-19 järgses maailmas. Fond plaanib investeerida Europa ostukeskuse uuendamisse umbes 5.7 miljonit eurot.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2021

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of September 2021 amounted to EUR 1.0539 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +0.70%. The total net asset value of the Fund rose to EUR 126.1 million over the month. The NAV was affected positively by the operating performance of properties. EPRA NRV as of 30 September 2021 was EUR 1.1273 per unit, corresponding to an increase of +0.60% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for September 2021 amounted to EUR 1.6 million, corresponding to a net rental income increase of EUR 0.1 million over the month (EUR 1.5 million in August 2021). The increase was mostly affected by the recovery of net rental income in Fund’s shopping centres after reduced rent reliefs to the tenants. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.7 million in September 2021.

As of 1st September 2021, CBRE Baltics and Censeo became the partners of Baltic Horizon Fund and will be providing property management, leasing and accounting services for the entire portfolio of the Fund. Censeo will provide services to the Lithuanian business centres Duetto and North Star, as well as to the Domus Pro shopping centre and office complex. CBRE Baltics will provide services for the remaining portfolio.

At the end of September 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 14.6 million (31 December 2020: EUR 13.3 million) which demonstrates solid liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest outstanding cash to (re)development projects during the year.

As of 30 September 2021, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 349.5 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 1.2 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during September 2021.

At the end of 2020, the Fund’s management initiated the Europa SC refurbishment project with the aim of introducing a new concept that would meet growing central business district (CBD) and clients’ post-COVID-19 needs. The Fund plans to invest approx. EUR 5.7 million into the upgrade of Europa SC.

Kas üürnik peab tasuma remondifondi?

Raid & KoSõbrad, tõenäoliselt te teate, et selle aasta jaanuaris toimus kauaoodatud üürilepingute regulatsiooni muudatus. Paraku loodeti rohkemat aga saadi vaid pisku, kuid abiks seegi.

Näiteks lahendati aastaid vaidlust tekitav küsimus – kas üürniku kanda võib panna maksed korteriühistu remondifondi. Täna on see võimalik, kuid teatud piirangutega. Eelkõige ei tähenda see seda, et nüüd peavad automaatselt kõik üürnikud neid kulusid kandma, kui üürilepingus on kõrvalkulude kokkulepe kirjas.

Kõigepealt kõrvalkuludest. Enamasti on üürilepingutes kõrvalkulude kandmise kohustus kirjas, kuid miks siis siia alla ei käi remondifond? Üürikomisjon on põhjust selgitanud järgmiselt: „Korteriühistu remondikulu ja sihtkulu ei koguta reeglina mitte igapäevase hoolduse tegemiseks, vaid enamasti perspektiivis ühistu ees seisvate maja kasutamisjärgses seisundi hoidmiseks püstitatud eesmärkide täitmiseks, s.o on suunatud sellele, et teha edaspidi ühistu poolt otsustatud suuremamahulisi plaanilisi remonte või likvideerida ootamatuid suuremahulisi avariisid näiteks. Seetõttu leiab komisjon, et remondikulu ja sihtkulu ei ole tasu, mis oleks määratud üürileandja või kolmanda isiku teenuse või tegude eest, mis on seotud asja igapäevase kasutamisega.”

Selguse mõttes on täna ka kõrvalkulude regulatsiooni täiendatud klausliga, et kõrvalkulude kandmise kokkulepe ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

Lisaks otsustas seadusandja anda senisest suurema võimaluse omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks, täiendades seadust paragrahviga, mis lubab kokku leppida, et üürnik maksab ka remondifondi makseid. Seadusandja nimetab neid kulusid hoone korrashoiu- ja parenduskuludeks. Kuid sarnaselt kõrvalkuludega, peab üürnik neid kandma vaid siis, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Seega peab kokkulepe olema juba algselt, üürilepingu sõlmimisel kirja pandud ja ei kandu automaatselt üle varasemalt sõlmitud üürilepingutesse.

Teiseks ei saa selles kokku leppida lepingu kestel. Seega, kui pooled lepivad kokku, et üürnik hakkab kanda hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, tuleb kõigepealt olemasolev leping poolte kokkuleppel lõpetada ja sõlmida uus leping uutel tingimustel. Seda eelkõige selleks, et üürnik oskaks arvestada sellise lisakohustusega ning juba lepingut sõlmides vaagida, kas kõikide maksete kogusumma ei ületa tema maksevõimekust.

Oluline on ka nõue, et hoone korrashoiu- ja parenduskulud oleksid mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Selline nõue peaks kohustama üürileandjat (aga ka üürnikku) olema kursis korteriühistu kavandavate tegevustega vähemalt üüriperioodil. Võimalike vaidluste ennetamiseks, võiks lepingus välja kirjutada, mida need kulud sisaldavad ja millises suurusjärgus need on. Perioodilised maksed remondifondi ja korteriühistu võetud laenumakse osa ei tohiks tekitada probleeme, küll aga ei saa üürniku kanda jätta kogu maja ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid. Kuna üürnik kasutab üürieset suhteliselt lühikese aja jooksul, peaks need kulud jääma ikkagi omaniku kanda.

Samas tõstab maja renoveerimine omaniku vara väärtust ja kasutamise mugavust, mis omakorda võimaldab küsida kõrgemat üüri. Paraku, kui pooled lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, ei saa üürileandja lepingu kestel üüri tõsta seoses parendustega, küll aga uue lepingu sõlmimisel.

Kui tahad saada põhjalikku ülevaadet üürisuhetest nii pikaajalise- kui ka lühiajalise üüri kohta, tule Kinnisvarakooli „Üürikoolitusele” 18. oktoobril 2021. a.

Üürileping versus rendileping

Raid & KoKindlasti oled kuulnud või lugenud kuidas mingi ruum antakse rendile ja selle eest tuleb maksta üüri või vastupidiselt antakse üürile ja selle eest tuleb maksta renti. Pudru ja kapsad. Eriti hull olukord on venekeelses keelekeskkonnas, kus eelistatakse enamasti ikka renti.

Jah, segadust nende kahe lepinguliigi vahel on tõesti palju. Tõenäoliselt on probleem selles, et aastaid eristati lepinguid lepingu eseme järgi, kus eluruumi puhul oli tegemist üürilepinguga ja äriruumi puhul rendilepinguga. Paraku juba 2002. aastast, mil jõustus võlaõigusseadus, sellist eristamist enam ei ole. Seaduse kohaselt on nii elu- kui ka äriruumi puhul tegemist enamasti ikka üüriga.

Oma olemuselt on mõlemad lepingud tasulised kasutuslepingud. Siiski on üürileping suunatud pelgalt asja kasutamisele, rendileping on aga asja kasutusse võtmine sellelt tulu teenimise eesmärgil ehk koos õigusega korrapärase majandamise reeglite järgi saadavale viljale.

Seega tuleb lepingu liigi valimisel lähtuda, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte. Kui lepingu sõlmimisel pooled eeldavad, et viljad kuuluksid asja kasutajale, on tegemist rendilepinguga ja vastupidi.

Mis on asja vili? Vili on sisuliselt asjast saadav kasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Seega on viljaks kas loodusvili või õigusvili.

Mõistet rendileping kasutatakse peamiselt põllumajanduses. Põllumajandusliku rendilepingu esemeks on põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte või põllumajanduslik kinnisasi koos selle päraldistega, milleks võivad olla näiteks põlluharimismasinad aga ka loomad. Näiteks antakse rendile põllumaa, millele rentnik saab kevadel külvata viljaseemned või panna maha kartuli ning sügisel vilja ära koristada. Seda nimetatakse korrapärase majandamise reeglite järgi saadavaks viljaks ehk loodusviljaks ning see vili kuulub rentnikule.

Kui me aga võtame näiteks äriruumid, siis ruumide üürile andmisel ei ole üürnikul õigust ruume allüürile anda. Rendilepingu puhul võib aga allrendile andmist pidada eeldatavasti lubatuks, kuivõrd (all)rendile andmist võib pidada korrapärase majandamise reeglitele vastavaks tegevuseks ning allrenti õigusviljaks.

Teatud juhtudel võib ka üürnik anda asja allkasutusse, eelkõige allüürile. Kas see teeb üürilepingut automaatselt rendilepingu, sõltub siiski lepingupoolte põhieesmärgist lepingu sõlmimisel. Kui leping sõlmiti üürniku poolt asja viljade omandamise eesmärgil, on tegemist rendilepinguga. Kui aga asja kasutusse andmise eesmärgiks oli põhiliselt siiski asja kasutamise võimaluse saamine, on tegemist üürilepinguga.

Seega ei sõltu nende lepingute eristamine lepingu pealkirjast, vaid lepingu sisust ja poolte tegelikust tahtest. Ka lepingupoolte vaidluse korral peab kohus eelkõige välja selgitama, kas tegemist on üüri- või rendilepinguga, et oleks võimalik vaidlust analüüsida ja otsust teha. Seda eeskätt seetõttu, et üüri- ja rendilepingu kohta käivad erinevad seadusesätted.

Jah, üldjoontes on mõlemal puhul regulatsioon suhteliselt sarnane, kuid on ka erisusi. Näiteks tähtajatut üürilepingut saab kumbki pool üles öelda kolmekuulise etteteatamisega, rendilepingu puhul aga kuue kuulise etteteatamisega. Põllumajandusliku rendilepingu korral võivad lepingupooled lepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta ja lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.

Erisusi on ka teisi. Rendileping annab rentnikule asja suhtes oluliselt ulatuslikumaid õigusi kui üürileping. Seega lepingu sõlmimisel mõelge hoolega järele, millist lepingut te tegelikult sõlmida tahate.

Kokkuvõttes on üldjuhul tegemist üürilepingutega ja ainult siis, kui kasutusse antav asi ise kannab korrapärase majandamise reeglite järgi vilja (loodus- või õigusvilja), on tegemist rendilepinguga.

1Partner: Paldiski maantee ja Madara tänava nurgale kerkib uus maamärk

1Partner1Partner arendab Tallinna kesklinna, Madara tänava ja Paldiski maantee ristumiskohal olevale krundile silmapaistva välimusega kuuekordse elu- ja ärihoone.

Hoone rajamise eest vastutava 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on tegemist arhitektuurselt keeruka ja väljapaistva hoonega, mille kõige silmapaistvam osa on kõrgem torniosa. „Lähtuvalt hoone asukohast, kõrgusest, arhitektuurist ja sellest, et tegemist on nurgakrundiga, saab sellest selgelt piirkonna uus maamärk,“ ütles Hinno.

Hoone esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad, teisele bürood ning kõrgematele tasanditele luksuslikud ning suurte terrassidega korterid.

„Hoonele tulevad silmapaistvalt suured aknapinnad ning kõrgemate korruste kodudest avanevad Toompea vaated,“ kirjeldas Üllar Hinno.

Madara 1 aadressile kerkiva 2500-ruutmeetrise netopinnaga majal saab olema kuus maapealset ja üks maa-alune korrus. Hoone ehitab 1Partner Ehitus ning selle arhitekt on Peeter Pere. Madara 1 elu- ja ärihoone ehitus algas 2021. aasta sügisel ning see valmib 2023. aasta kevadel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt