Statistika: Suurim osa ehitusloa saanud eluruumidest asuvad Harju ja Tartu maakonnas

Tõnu Toompark

2022 I kvartalis sai Eestis ehitusloa 679 elamut kokku 1851 eluruumiga. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitusloa saanud elamute arv mõnevõrra kasvanud ja eluruumide arv mõnevõrra vähenenud. Aasta tagasi 2021 I kvartalis sai ehitusloa 630 elamut kokku 2089 eluruumiga.

2022 I kv ehitusloa saanud eluruumidest suurima osa moodustavad Harju maakonnas 901 eluruumi. Piirkondlikult järgneb Harju maakonnale maakond 591 ehitusloa saanud eluruumiga.

Harju ja maakondades sai 2022 I kv ehitusloa kokku 1492 eluruumi ehk 81% kogu ehitusloa saanud eluruumide arvust.

Tavapäraselt on kinnisvaraturu mõttes suuruselt kolmas piirkond Pärnumaa. Pärnumaal sai 2022 I kv ehitusloa 67 eluruumi, mis on Harju ja maakonnast suurusjärgu võrra tagapool.

Väikseim ehitusloa saanud eluruumide arv oli 2022 I kvartalis Järvamaal. Järva maakonnas sai 2022 I kv ehitusloa 6 üksikelamut (ühepereelamut).

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

22/09/2022 toimub koolitus “Kinnisvaraturundus”

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub Kinnisvarakoolis 22/09/2022. Koolitusel annavad ja Evelin Org teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

  • nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
  • oskuse luua virtuaaltuuri;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
  • praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 22/09/2022 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, , Flora B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.


Kinnisvarakool OÜ
Koolituste ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Head võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

KV.EE: Harjumaa korterite eest küsitakse aastatagusest 28% kõrgemat hinda

Kinnisvaraportaal KV.EE andmetel otsiti 05.2022 ostjat 4262 Harjumaa korterile. Korterite müügipakkumiste arv kahanes aastataguse maiga võrreldes 18%. Tänavu küsiti Harjumaa korterite eest keskmiselt 3142 €/m² ehk eelmise aasta hinnast 2446 €/m² 28% rohkem.

Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud enamikus Harjumaa piirkondades, sh enamikus valdades on müügipakkumisi aastatagusest mitukümmend protsenti vähem. Elamispindade turul on defitsiit. Defitsiidi põhjus on väga aktiivne ostjaskond, keda omakorda on kannustanud aastatepikkune rahatrükk ja madal intressimäär.

Korterite hinnad portaalis KV.EE on kõikides vaatlusalustes Harjumaa piirkondades kasvanud vähemalt kahekohalise protsendimäära võrra. Tallinna kui turu suurima piirkonnas 3518 korteri müügipakkumise keskmine hind oli 3340 €/m². See on aastatagusest 27% rohkem.

Kõige enam ehk 54% kasvasid aastaga korterite müügipakkumiste hinnad kinnisvaraportaalis KV.EE Jõelähtme vallas. Sealse 28 korteri müügipakkumise keskmine hind oli 2022. a mais 2753 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
05.2021 05.2022 Muutus, % 05.2021 05.2022 Muutus, %
Harjumaa 5 199 4 262 -18% 2 446 3 142 28%
Anija vald 42 31 -26% 1 190 1 623 36%
Harku vald 171 50 -71% 2 112 2 381 13%
Jõelähtme vald 13 28 115% 1 785 2 753 54%
Keila 82 93 13% 1 851 2 525 36%
Kiili vald 103 59 -43% 2 343 2 964 26%
Kose vald 31 19 -39% 931 1 053 13%
Kuusalu vald 18 11 -39% 832 942 13%
Loksa 15 18 20% 516 778 51%
Lääne-Harju vald 103 99 -4% 717 1 071 49%
Maardu 118 74 -37% 1 347 1 776 32%
Raasiku vald 7 7 0% 1 278 1 856 45%
Rae vald 119 85 -29% 2 286 2 970 30%
Saku vald 48 22 -54% 1 972 2 377 20%
Saue vald 131 72 -45% 1 860 2 317 25%
Tallinn 4 121 3 518 -15% 2 628 3 340 27%
Viimsi vald 77 76 -1% 2 044 2 897 42%
Eesti 9 207 7 245 -21% 1 891 2 465 30%
Harjumaa 5 199 4 262 -18% 2 446 3 142 28%
Tallinn 4 121 3 518 -15% 2 628 3 340 27%
Tartu 1 015 750 -26% 1 909 2 541 33%
Pärnu 616 460 -25% 1 855 2 437 31%
Narva 449 185 -59% 573 702 23%
Rakvere 79 78 -1% 1 108 1 296 17%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Elutingimuste parendamiseks saab Pärnu linnalt ja riigilt tuge 43 maaperet

Pärnu linnavalitsusele laekus hajaasustuse programmi abil oma elutingimusi parandada soovivatelt peredelt 64 taotlust, neist toetust saab 43 majapidamist.

Toetust saavatest taotlustest 29 on Audru, neli Paikuse ja kümme Tõstamaa osavallast. Neist kõigist omakorda 27 taotlust on lastega peredelt.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse ühiselt rahastatava programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.

Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2017-2021 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Nii nagu läinud aastal puudutavad ka tänavustest positiivse otsuse saanud toetusetaotlusest enam kui pooled joogiveevarustusega seotud töid. Palju on ka neid, kes soovivad hajaasustuse programmi abil ehitada välja või rekonstrueerida oma kanalisatsioonisüsteemi. Üks toetussoov tuli ka juurdepääsutee rajamiseks ja üks pere soovib programmi toel rajada autonoomse elektrisüsteemi.

2021. aastal esitasid Pärnu osavaldade elanikud hajaasustuse programmi kokku 90 taotlust, millest positiivse hindamistulemuse sai 66 taotlust. Riik panustas mullu Pärnu maaperede elamistingimustesse parendamisse 85 168 eurot ning Pärnu linn 97 944 eurot.

Käesoleval aastal on riigipoolne toetus 93 236 eurot ning Pärnu linn panustab oma eelarvest maaperede elutingimuste parendamisse 108 401 eurot 19 senti.

Toetus makstakse välja tööde teostajale pärast seda, kui tööd on tehtud, toetuse saaja on omafinantseeringu tasunud ja aruanne on kinnitatud.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks kasvas aastaga 21%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta esimeses kvartalis 7,1% võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga ning 21% võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid korterite hinnad võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 20,2% ja majade hinnad 22,8%. „Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 8% ja majade hinnad 5,4%,“ lisas Säinast.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 3,7% ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga 13,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus teisipäeval, 21.06.2022.a. algusega kell 13.00 Sokos Hotel Viru ruumis Andante, Viru väljak 4, 10111 Tallinn. Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul esindatud 43 516 226 häält, mis moodustab kokku 76,76% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused:

  1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Karin Madisson. Protokollijaks valiti Helena Purga.

Otsuse poolt anti 85,01% koosolekul esindatud häältest, ei hääletanud 14,99% koosolekul esindatud häältest.

  1. Ühingu auditeeritud 2021.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2021.a. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt anti 84,50 % koosolekul esindatud häältest, ei hääletanud 15,50% koosolekul esindatud häältest.

  1. Kasumi jaotamise otsustamine

Vastuvõetud otsus:

Suunata 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kasumist 3 913 201 eurot ülekursi taastamiseks, 1 133 759 eurot kohustusliku reservkapitali taastamiseks ja ülejäänud 24 709 696 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele.

Otsuste poolt anti 84,50% koosolekul esindatud häältest, ei hääletanud 0,51% koosolekul esindatud häältest, erapooletu 14,99% koosolekul esindatud häältest.

  1. Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida Ernst & Young Baltic AS Ühingu audiitoriks 2022. majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Otsuse poolt anti 84,50% koosolekul esindatud häältest, ei hääletanud 15,50% koosolekul esindatud häältest.

  1. Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted

Vastuvõetud otsus:

Kiita heaks Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted.

Otsuse poolt anti 84,50% koosolekul esindatud häältest, ei hääletanud 15,50% koosolekul esindatud häältest.

Koosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 22.06.2022.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi teade osakuomanike korralise üldkoosoleku tulemuste kohta

Baltic Horizon Fund21. juunil 2022 toimus Rootsis, Stockholmis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike korralise üldkoosoleku korduskoosolek.

Korduskoosolek kutsuti kokku, sest algsel üldkoosolekul 7. juunil 2022 ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit. Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglite punktiga 10.11 on korduskoosolekul võimalik otsus vastu võtta hoolimata koosolekul esindatud häälte arvust, kui Fondi reeglites pole kirjeldatud teisiti.

Koosolekule registreerus 5 osakuomanikku, kellele kuulub 16 192 446 osakut, mis esindavad 13,5% kogu häälte arvust.

Koosoleku päevakord oli alljärgnev:

  1. Baltic Horizon Fondi 2021.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2022.a I kvartali vahearuande ülevaade;
  2. Ülevaade Nasdaq Stockholmi turul kaubeldavate fondiosakute seisu kohta seoses Euroclear Sweden lepingu lõppemisega 30. septembril 2022;
  3. Otsus Baltic Horizon Fondi osakute tagasiostuprogrammi loomise kohta.

Otsuse poolt kiita heaks Baltic Horizon Fundi osakute tagasiostuprogramm ning volitada Northern Horizon Capital AS-i (või temal mandaadil tegutsevat isikut) omandama fondi arvel fondi osakuid hääletas 100% koosolekul esindatud häältest (16 192 446 häält). Seega oli otsus vastuvõetud.

Fondijuht Tarmo Karotam andis päevakorras olnud teemadel ülevaate.

Üldkoosolek otsustas:

Luua Baltic Horizon Fondi osakute tagasiostuprogrammi ning volitada Northern Horizon Capital AS-i (või temal mandaadil tegutsevat isikut) omandama Fondi arvel Fondi osakuid järgmistel tingimustel:

  1. Fondi osakute tagasiostu tehingud tehakse kas Nasdaq Tallinna ja/või Nasdaq Stockholmi reguleeritud turul kooskõlas vastava turu reeglitega ning rangelt kooskõlas kohalduva õigusega;
  2. Tagasiostuprogrammi eesmärk on tugevdada Baltic Horizon Fondi kapitalistruktuuri omandades fondi osakuid hinnaga, mis on alla fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  3. Tagasiostud tehakse hinnaga, mis on alla Baltic Horizon Fondi osaku puhasväärtust antud hetkel;
  4. 36-kuulise perioodi jooksul, mis algab 30. juunist 2022, võidakse omandada kuni 10,000,000 osakut kuni 10,000,000 euro eest;
  5. Baltic Horizon Fondi poolt tagasiostetud ja hoitavate osakute koguarv ei tohi ühelgi ajahetkel ületada 10% fondi osakute koguarvust;
  6. Omandatud osakute eest tasutakse rahas;
  7. Fondile kuuluvad osakud ei anna Baltic Horizon Fondile ega Northern Horizon Capital AS-ile mingeid osakutest tulenevaid õigusi;
  8. Northern Horizon Capital AS tühistab tagasiostetud osakud 3 kuu jooksul pärast nende omandamist.

Kas soovid saada kinnisvaramaakleriks?

KinnisvarakoolKinnisvarakoolis saad paindlikult õppida kinnisvaramaakleriks. Oleme välja valinud koolitused, mis tagavad hea ettevalmistuse tööks kinnisvarasektoriks.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb 11. koolitusest, mis keskenduvad erinevatele kinnisvarasektori teemadele. Vastavalt kliendi vajadustele saab programmis olevaid koolitusi vahetada.

Suur rõhk stardiprogrammis on juriidikal. See on valdkond, milles oodatakse kinnisvaramaakleritelt suurt pädevust. Samuti õpetatakse kaasaegseid müügi- ja turundusoskusi ning pööratakse tähelepanu kinnisvara hindamise, ehitamise ja planeerimise teemadele.

Koolituse kogumaht on 103 akadeemilist tundi.

Osalejad saavad kingituseks 8 Kinnisvarakooli käsiraamatut, mis aitavad õpitut kinnistada ja oma teadmisi analüüsida.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Resolution of Baltic Horizon Fund repeat general meeting of unit-holders

Baltic Horizon FundA repeat Annual General Meeting of Baltic Horizon Fund investors took place on 21 June 2022 in Stockholm, Sweden.

The repeat meeting was convened as the required quorum was not reached during the initial Annual General Meeting on 7 June 2022. In accordance with section 10.11 of the fund rules of Baltic Horizon Fund the repeat General Meeting is permitted to adopt resolutions regardless of the number of votes represented at the meeting, unless otherwise stipulated in the fund rules.

5 unitholders were registered as attending to the meeting, holding 16,192,446 Baltic Horizon Fund units which represent 13,5% of the total number of votes of the fund.

The agenda of the meeting was the following:

  1. Presentation of the FY2021 audited annual report of Baltic Horizon Fund, and interim report of Q1 2022;
  2. Presentation of the status with units traded on Nasdaq Stockholm due to Euroclear Sweden agreement termination on 30 September 2022;
  3. Resolution on establishment of Baltic Horizon Fund units buy-back program.

The resolution to approve the Baltic Horizon Fund buy-back program and to authorise Northern Horizon Capital AS (or a person acting on its behalf) to acquire fund units on behalf of the fund was voted for by 100% of the votes represented at the meeting (16,192,446 votes). The resolution was therefore passed.

Fund manager Tarmo Karotam gave an overview of the topics on the agenda.

The General Meeting resolved:

To establish a buy-back program of Baltic Horizon Fund and authorises Northern Horizon Capital AS (or person acting under its mandate) to acquire the fund’s own units, under the following conditions:

  1. The re-purchases of units are executed either on Nasdaq Tallinn and/or Nasdaq Stockholm in accordance with the rules of Nasdaq Tallinn and/or Nasdaq Stockholm applicable and strictly in line with applicable legislation;
  2. The purpose of the re-purchase program is to strengthen the capital structure of Baltic Horizon Fund by purchasing units at the price lower than the NAV of the unit at the time;
  3. Re-purchases are made at the price level lower than NAV of Baltic Horizon Fund unit at the time;
  4. Maximum of 10,000,000 units may be repurchased during the period of 36 months starting from 30 June 2022 for the maximum amount of EUR 10,000,000;
  5. The aggregate number of units purchased and held by Baltic Horizon Fund shall not exceed 10% of the total number of fund units at any time;
  6. Payment for the units shall be made in cash;
  7. The units held by Baltic Horizon Fund shall not grant any unitholder rights to the fund or to Northern Horizon Capital AS;
  8. Northern Horizon Capital AS shall cancel the units purchased within 3 months after the re-purchase.

Capital Mill: Capital Milli omanikud ostsid Rappeli keskuse Raplas ja Ahtme Maxima

Capital MillCapital Milli omanikud Igor Mölder, Marko Kull, Tanel Samuel ja Aleksandra Samuel ostsid eelmisel nädalal Fausto Capitalilt Raplamaa suurima kaubanduskeskuse Rappeli ning Ahtme Maxima supermarketi kinnistud. Tehingu väärtuseks on ca 14 miljonit eurot.

„Raplas ja Ahtmes asuvate kaasaegsete kaubanduspindade lisandumine Capital Milli portfelli toetab igati ettevõtte laienemisstrateegiat. Otsime pidevalt kõigis Balti riikides investeerimisvõimalusi ning meie hallatav investeerimisportfell on ettevõtte tegevusaja jooksul stabiilselt kasvanud,“ ütles Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul on praegune majandusolukord kujunenud keeruliseks ja ettearvamatuks ning muutnud välisinvestorid ärevaks. See on ka põhjuseks, miks tänasel turul on suured kinnisvaratehingud peatunud või pandud ajutiselt ootele. „Meie näeme siin aga häid võimalusi, kuna olukord soosib kohalike investorite aktiivsust tehingute tegemisel,“ tõdes Loigu.

Fausto Capitali ühe osaniku Sven Mihailovi sõnul oli müügi taga soov keskenduda enam ärikinnisvara arendusele, eelkõige ajaloolise paberivabriku piirkonda loodud Fahle ärikvartali uute etappide arendusele.

Fausto Capitali nõustas tehingus Advokaadibüroo RASK. Tehingut koordineeris SUPPA Advisers, Savills grupi partner Baltikumis. Raplas ja Ahtmes asuvate kaubanduspindade ostu finantseerisid LHV ja Bigbank.

„Capital Milli tegevusmahtude ja aktiivsusega investorid eeldavad finantspartnerit kiiret reageerimist ja paindlikke tingimusi, mis sobib hästi Bigbanki nägemuse ja ambitsioonidega,“ ütles Bigbanki ettevõtetepanganduse üksuse juht Aimar Roosalu, kelle sõnul on Eesti majandus täna jõudnud faasi, kus investeerimisotsuseid teha on keeruline. „Panga jaoks on samas suhteliselt mugav finantseerida hea asukohaga kaubanduspindade ostu, sest taolised objektid peavad vastu üle erinevate majandustsüklite,“ lisas Roosalu.

2012. aastal valminud Rappeli keskuse kinnistu suuruseks on ligi 16 000 ruutmeetrit ning suletud netopind ulatub 5293 ruutmeetrini. 2015. aastal valminud Ahtme Maxima kinnistu suuruseks on 7465 ruutmeetrit ning suletud netopind on 3600 ruutmeetrit.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 485 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.  

Luminor: Luminor rahastas Vivatex Holdingu varasema laenu refinantseerimist

Luminor BankLuminor pani õla alla Vivatex Holding OÜ avaliku ja erasektori koostööprojektile Tallinna linnaga ning aitab refinantseerida Tallinnas asuvate koolimajade renoveerimiseks võetud laenu.

Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul on arendustegevus haridussektoris oluline nii praegu kui ka edaspidi ning ka avaliku kui erasektori koostöö on arenev valdkond kogu Euroopas. „Vaid viie aastaga on õpilaste arv Tallinna ümbruses kasvanud 5,7%, mis tekitab omakorda vajaduse uute koolikohtade järele. Selleks, et arendustegevus ei jääks raha taha, on Luminoril hea meel sellele projektile õlg alla panna,“ rääkis Julge.

Vivatex Holdingu emaettevõtte U.S. Invest juhatuse esimehe Martin Ühtegi sõnul on koostöö Tallinna linnaga olnud hea ja konstruktiivne. „Kuna tegemist on pikaajalise lepinguga, siis vahepeal on toimunud muutused väliskeskkonnas, mis omakorda tõid vajaduse kaasajastada lepinguid ning refinantseerida senised kohustused. Koostöö Luminoriga refinantseerimise korraldamisel on olnud professionaalne ja sujuv ning hea meel on olnud tõdeda, et Eesti pangad on avatud ja huvitatud osalema avaliku ja erasektori koostööprojektide finantseerimisel,“ rääkis Ühtegi.

Vivatex Holding haldab 2006. aastal Tallinna linnaga sõlmitud lepingute kohaselt Pelgulinna Gümnaasiumi, 32. Keskkooli, Kalamaja Põhikooli, Kristiine Gümnaasiumi ja Laagna Gümnaasium. Halduslepingud kehtivad 2036. aasta novembrini.

14/09/2022 toimub koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine”

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub Kinnisvarakoolis 14/09/2022. Jurist Martina Proosa tutvustab viimase aja kohtupraktika põhjal, millistel juhtudel ning milliseid õiguskaitsevahendeid on kinnisvara ostjal võimalik müüja suhtes rakendada, kui selgub, et ostetud korteril või majal ilmnevad puudused.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudusega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 14/09/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2022 I kvartalis sai Eestis kasutusloa 1240 eluruumi

Tõnu Toompark

Eesti Statistikaameti andmetel valmis 2022 I kvartalis ehk sai kasutusloa 1240 eluruumi 441 elamus. Aastatagusega võrreldes vähenes valminud eluruumide arv 27%. 2021 I kvartalis valmis Eestis 1701 eluruumi. Valminud eluruumidest 71% ehk 885 asuvad Tallinnas ja Harju maakonnas. Harju maakonna kasutusloa saanud elamute arv oli 2022 I kvartalis 232.

2022. a on eluruumide valmimine pigem suurenemas. Seda 2021. a ehitusse läinud elamispindade arendusprojektide tõttu. Eelmisel 2021. aastal oli eluruumide ehitamisega alustamine kõrgel tasemel. Samuti olid müügitempod rekordilised.

Järgmisel ehk 2023. a hakkab eluruumide valmimine taas vähenema. Seda põhjusel, et käesoleva aasta segadused ehitusturul teevad ehitamise ja seega uute elamispindade müügihinnad kalliks. Kallinev hind tähendab vähem ostjaid, vähem ostjaid omakorda tähendab arendusturu mõningat kokkutõmbumist.

Ehitusturu probleemide taga on Venemaa agressioon Ukrainas ja sellest tingitud ehitusmaterjalide kallinemine ning kättesaadavuse halvenemine. Samuti on uute elamute rajamise taga ehituslubade puudujääk. Ehituslubade menetlemine kohalikes omavalitsustes on tõsine pudelikael, mis ion piiranud elamispindade defitsiidi leevenemist.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Merko Ehitus: Merks Viesturdārzs korteriarendusprojekti III etapi ehitusega alustamine (Riia, Läti)

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks Mājas on alustanud Riia kesklinnas asuva Merks Viesturdārzs korteriarendusprojekti kolmanda etapi ehitust. Rūpniecības tn. 33 asuv liigendatud viie- kuni seitsmekorruseline hoone kokku 90 korteri ja nelja äripinnaga valmib 2023. aasta lõpus ning sellega saab kogu arendusprojekt valmis.

Merks Viesturdārzs (merksviesturdarzs.lv) kortermajad on A-energiaklassiga. Kolmanda etapi korterite suurused jäävad vahemikku 33 kuni 221 ruutmeetrit ning äripindade omad vahemikku 52 kuni 109 ruutmeetrit.

Hoovis on avar laste mänguväljak, neljandal korrusel ühiskasutatav terrass, maa-alusel korrusel parkimiskohad võimalusega paigaldada elektriautode laadimispunkt ja privaatsed panipaigad, üle saja rattahoidla koha siseruumides ja välisterritooriumil. Hoone küte on lahendatud põrandaküttena, igal korteril on rõdu või terrass.

Elamuarendusprojekt asub Riia mainekas vaikses keskuses ja on tänu erinevatele auhindadele oma valdkonna professionaalide seas kõrgelt tunnustatud. Arendusprojekt hõlmab kokku kolme hoonet 353 korteriga. Esimene hoone aadressil Rūpniecības tn 25 valmis 2020. aastal ning teine hoone aadressil Rūpniecības tn 27 valmib 2022. aasta teisel poolaastal.

SIA Merks Mājas (merksmajas.lv) on SIA Merksi elamuarenduste tütarettevõte.
SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis pakub ehitusteenuseid üldehituse, tsiviilehituse ja elamuehituse valdkonnas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC