Luminori ekspert selgitab: millest sõltuvad laenusumma ja intressimäär?

Luminor BankKodulaenu taotleja jaoks on antava laenu summa ja intressimäär äärmiselt olulised. Kuidas neid iga taotleja puhul arvutatakse, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Intressimäär sõltub Rebase sõnul peamiselt kahest tegurist – kliendi profiilist ja turuolukorrast. „Tänaseks oleme Eestis elanud juba aasta jagu sellistes tingimustes, kus pankade intressimäärad on pidevalt langenud ehk laenamine on muutunud odavamaks, ” rääkis ta. „Intressimäära tasub kindlasti küsida paarist erinevast pangast ning saadud pakkumisi võrrelda.“

Lisaks intressimäärale tuleb aga arvessse võtta ka muid tingimusi, mille alusel pangad kodulaenu üldse väljastavad. „Kui klient ütleb, et ta sai teisest pangast parema pakkumise ja me küsime, kui suur igakuise makse erinevus on, ei ole harv juhus, kus see on vaid paar eurot, kuid ühel juhul on vaja täita teatud lisatingimusi ja teisel juhul mitte,” selgitas Rebane. „Kui intressimäärade erinevus on 0,1% või 0,2%, siis see tegelikult ei ole väga suur vahe.“

Maksimaalse laenusumma väljaarvutamisel on Rebase sõnul rusikareegel, et taotleja ei saa olla suuremad kui 40% leibkonna igakuisest sissetulekust. „Eesti Panga poolt on antud soovituseks 50%, mis on absoluutne maksimum. Luminoris lähtutakse säästva ja vastutustundliku laenamise põhimõtetest ja meie rusikareegel on 40%,” selgitas ta.

Taotleja kohustuste hulka arvatakse üldjuhul kõik, mille eest taotlejale igakuiselt arveid esitatakse, sealhulgas näiteks (ud), ja/või krediitkaart. See on eelkõige laenaja enda huvides. „Kui on kaks laenutaotlejat ja nende netosissetulek on kahe peale 2000 eurot, siis kohustuste teenindamiseks kuluv summa võib olla kokku 800 eurot,” näitlikustas ta.

Rebase sõnul võiks iga laenutaotleja lähtuda ühest konkreetsest soovitusest. „ võiks ulatuda sinu leibkonna kuni viie aasta kogusissetulekuni. Selline 5:1 reegel on küll võrdlemisi konservatiivne, kuid seda võib kindlasti kasutada, et oma võimalusi analüüsida,” sõnas Rebane kokkuvõtteks.

Statistikaamet: Palgatöötaja brutotulu kasv mullu jätkus

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2021. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1475 eurot, mis on 92 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7 protsenti.

Palgatöötaja keskmine brutotulu oli kõige suurem Harju (1652 eurot) ja maakonnas (1498), kõige väiksem aga Ida-Viru maakonnas (1146 eurot). Suurima ja väikseima tuluga maakondade vahe oli 506 eurot.

Statistikaameti analüütik Greta Tischleri sõnul teeniti omavalitsuste arvestuses enim jätkuvalt Harju maakonna valdades. „Kõige suurem oli kuu keskmine brutotulu Rae vallas, kus see oli ainsana üle 2000 euro. Linnadest enim teeniti tulu pealinnas Tallinnas: keskmiselt 1631 eurot kuus,“ ütles Tischler. Kõige väiksem oli töötajate kuine sissetulek Narvas (1074 eurot), mis oli ühtlasi ka ainus omavalitsusüksus, kus see jäi alla 1100 euro.

Meeste keskmine brutotulu oli 2021. aastal 1635 eurot ja naistel 1327 eurot kuus. Vanusegrupiti teenisid enim 25–49-aastased, kelle brutotulu suurus oli 1657 eurot kuus. Kõige väiksemaks jäi alla 25-aastaste keskmine sissetulek 989 euroga kuus.

Kokku oli tulusaajaid 2021. aastal 532 667. Pärast tulusaajate arvu vähenemist 2020. aastal hakkas see mullu taas suurenema. Veidi üle poole neist moodustasid 25–49-aastased (56%), kellele järgnesid 50–62-aastased (28%). Vähem oli tulusaajaid üle 63-aastaste (10%) ning alla 25-aastaste (6%) seas.

Analüüs on koostatud maksu- ja tolliameti 2021. aasta andmete alusel. Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate keskmise arvuga kuus. Tulusaaja on määratud isiku elukoha järgi.

19/05/2022 toimub koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 19/05/2022 Kinnisvarakoolis. Jurist annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused;
  • projekteerijad;
  • kinnisasja omanikud;
  • kinnisvaraarendajad.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 19/05/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.


Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

KV.EE: Korterite hinnatõus peab hoo maha võtma

Elamispindade liiga kiireks muutunud hinnatõus peab hoo maha võtma – mida varem, seda parem. Osalt hakkab tormakat hindade kerkimist pidurdama ostujõud. Teisalt pöördub varasem ülisoodne majanduskeskkond kinnisvaraturu kahjuks, prognoosis kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Elamispindade hinnad on viimaste aastate jooksul järjest kiirenevas tempos. Tallinna korterite eest küsitakse kinnisvaraportaalis KV.EE aastatagusest 30% kõrgemat hinda. Tallinna korterite tehinguhinnad on maa-ameti andmetel samuti eelmisest aastast 25-35% ülevalpool.

„Sellist hinnatõusu määra tuleb nimetada ülikõrgeks. Kodude hindade palkadest kiirem kerkimine vähendab koduostjate ostujõudu, sest võimalik kodulaenu igakuine makse moodustab sissetulekust järjest suurema osakaalu. Nii peab isegi palgatõusu järel tõdema, et kinnisvara on kallinenud kordades kiiremini, ehk koduost tuleb edasi lükata või sootuks ära jätta,“ analüüsis olukorda Tarvo Teslon.

Varasem soodne majanduskeskkond on Venemaa Ukrainas alustatud agressiooni tõttu samuti pöördunud negatiivsuse suunas. Analüütikud ootavad tänavuseks minimaalset majanduskasvu kui mitte langust. Ettevõtete kindlustunne väheneb ja tööpuuduse määr on vaikselt kasvamas.

Kõiki räsib kõrge inflatsioonimäär, mis hammustab rahakoti sisust järjest suurema tüki. Inflatsioonitondi kõrval näeme Euroopas kõndimas intressimäärade kerkimise ohtu.

„Varasem Euroopa Keskpanga orkestreeritud rahatrükk ja intressimäärade miinuses hoidmine on olnud kinnisvaraturule tugev doping. Nüüd on see lõbus pidu otsa saamas ja varasem kinnisvaraturgu soosinud keskkond on jõudmas peojärgsesse peavaluhommikusse,“ leidis Tarvo Teslon.

„Koduostjatel jääb rekordilise inflatsiooni ja kinnisvara kiire kallinemise tõttu ostujõudu oluliselt vähemaks. Selle tulemus on tehingute arvu paratamatu vähenemine. Vähem tehinguid tähendab hinnatõususurve vastupidiseks pöördumist. Kõrge inflatsiooniga keskkonnas esmalt kinnisvarahindade langust prognoosima ei peaks, kuid hinnatõusu senise hüperkiire tempo aeglustumine juba 2022. aastal on igati asjakohane ootus,“ ennustas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Statistikaamet: Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5315 võrra rohkem kui sünde. „Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 7043 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kokkuvõttes kasvas Eesti rahvaarv 1728 inimese ehk piltlikult öeldes Kiili alevi elanike võrra.“

Sündide arv püsis samal tasemel, surmade arv kasvas oluliselt

Möödunud aastal sündis 13 272 last, mis on samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga, kuid 800 lapse võrra vähem kui 2019. aastal, mil sündis 14 099 last. „Võrreldes viimast kaht aastat koroonaeelsete aastatega, siis vähenenud on esimeste, teiste ja kolmandate laste arv, kuid suurenenud on neljandate ja enamate laste sünnitamiste arv. Ema vanuse järgi vaadates suurenes nende naiste arv, kes sünnitasid oma esimese või teise lapse vanuses 30-44,“ selgitas Trasberg.

Eelmisel aastal suri 18 587 inimest. Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv jäänud 15 000 –16 000 vahele ja aastased kõikumised on olnud 300 piires. „Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne – viimati oli suremus nii kõrge 1997. aastal,“ täpsustas Trasberg.

Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 5315 inimese võrra. Ainukese maakonnana oli loomulik iive positiivne Tartumaal. „Üldistatult võib öelda, et loomulik iive on negatiivne kogu Eestis, kaasaarvatud suurtes linnades. Ainukeseks erandiks on suurte linnade ümber asuvad vallad nagu näiteks Rae ja Saue vald Tallinna lähedal ning Luunja ja Kambja vald Tartu ümber,“ ütles analüütik.

Rändesaldo oli positiivne ja sisseränne viimaste aastate suurim

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne. Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Rahvaloenduse andmed avaldatakse 1. juunil

1. juunist hakkab statistikaamet avaldama 2021. aasta rahvaloenduse tulemusi. Rahvaloenduse andmetega saab täpsustada muuhulgas seda, kuidas on viimase 20 aasta jooksul muutunud esimese lapse saamise vanus, kui suur osa Eesti elanikest peab end eestlasteks, milliseid emakeeli Eestis räägitakse ja kuidas on muutunud väljaspool Eestit sündinute protsent viimase kahe kümnendi jooksul.

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse aastatagusest 31% rohkem

Aprillis 2022. a pakuti kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel Harjumaal müügiks 1441 maja ehk umbes-täpselt sama palju, kui aasta varem, mil oli pakkumisel 20 maja ehk 1% vähem. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2100 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on toonane hind 1605 €/m² kerkinud 31%.

Majade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE on kerkinud kõikides vaatlusalustes Harjumaa valdades-linnades. Enamus hinnatõusumäärasid on märkimisväärselt mitmekümne protsendi suurused.

Majade hinnatõusu tagamaa on üldine elamispindade turu defitsiit, kus korteriturg näitab eeskuju. Korterite hinnatõus on kandunud majade turule. Portaali KV.EE majade müügipakkumiste hinnad, aga ka tehingute hinnad on aastatagusega võrreldes kerkinud nii Harjumaal kui muudes Eesti piirkondades lausa kümnetes protsentides.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
04.2021 04.2022 Muutus, % 04.2021 04.2022 Muutus, %
Harjumaa 1 421 1 441 1% 1 605 2 100 31%
Anija vald 17 19 12% 832 1 708 105%
Harku vald 193 155 -20% 1 709 2 145 26%
Jõelähtme vald 43 48 12% 1 641 2 089 27%
Keila 11 18 64% 1 297 1 380 6%
Kiili vald 22 102 364% 1 735 2 509 45%
Kose vald 35 33 -6% 1 019 1 413 39%
Kuusalu vald 36 33 -8% 1 148 1 510 31%
Loksa 6 3 -50% 549 1 137 107%
Lääne-Harju vald 73 71 -3% 1 145 1 645 44%
Maardu 58 49 -16% 1 506 2 018 34%
Raasiku vald 14 18 29% 1 310 1 507 15%
Rae vald 116 106 -9% 1 852 2 479 34%
Saku vald 50 32 -36% 1 384 2 127 54%
Saue vald 163 148 -9% 1 381 1 677 21%
Tallinn 469 470 0% 1 747 2 157 23%
Viimsi vald 115 136 18% 1 870 2 530 35%
Eesti 3 786 3 555 -6% 1 074 1 427 33%
Harjumaa 1 421 1 441 1% 1 605 2 100 31%
Tallinn 469 470 0% 1 747 2 157 23%
Tartu 206 207 0% 1 179 1 494 27%
Pärnu 202 161 -20% 1 120 1 372 23%
Narva 44 34 -23% 473 568 20%
Rakvere 29 37 28% 663 1 087 64%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Wow Elamuskeskus Saaremaal sai esimese külastuskeskusena Eestis süsinikneutraalsuse sertifikaadi

Olles vastutustundlik ettevõte ja tegelemas jätkusuutliku pereturismiga on WoW keskuses jaoks väga tähtis – pakkuda oma teenust hoides seejuures Saaremaad, Eestit ja kogu maailma. Seega Keskus jälgib rohenergia põhimõtteid ja energiasäästmist. Vastavalt Kyoto protokollile, mis on 1997. aastal vastu võetud rahvusvaheline leping, mille eesmärk on vähendada globaalset soojenemist põhjustavate gaaside heitkoguseid.

Kuna WOW elamuskeskus kasutab palju rohelist energiat, kattes täielikult sellest keskuse energia vajadused päikesepaneelidest saadavast energiast.

Energiasäästliku tulemusena ja süsiniku jalajälje tulemus on 104 tonni CO2 aastas.

Elamuskeskus kasutab 100% rohenergiat ja võimaldab selle tarbimist kõrvalolevatele ettevõtetele. Süsinikuneutraalsus saavutatakse süsiniku jalajälje arvutamise ja selle nullini vähendamise teel, kasutades selleks nii ettevõttesiseseid tõhusus-meetmeid kui ka väliste heitkoguste vähendamise projektide toetamist.

Kyoto protokolliga nõuti, et 41 riigis ja Euroopa Liidus vähendataks kuue kasvuhoonegaasi heitkoguseid 5,2 protsenti alla 1990. aasta taseme. Valitsuste, ettevõtete ja üksikisikute jaoks on see muutunud keskkonna- ja kliimamuutuste vastu võitlemise verstapostiks.

Kuna kõik toodavad kasvuhoonegaase, peamiselt CO2, siis on peamine eesmärk, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Süsinikuneutraalsuse sertifikaat kehtib üks aasta.

Sertifikaadi väljastaja on OÜ Venturagreen.

Venturagreen on ka süsinikdioksiidi projektide arendaja ning erinevate sertifitseerimisorganisatsioonide (Verra, Gold Standard, UNFCCC, ICR ja Carbon Trade) vahetusplatvormi liige. Venturagreen kompenseeris WOW elamuskeskuse nimel negatiivse süsinikdioksiidi jalajälje 104 kompensatsiooni ühiku (Gold Standard) ulatuses, mis vastab 104 tonnile CO2-le. Kui CO2 arvestusühikud on tasaarvestuseks (kompenseerimiseks) ära kasutatud, kõrvaldatakse need selle ettevõtte nimel, millega tasaarvestus tehti.

Venturagreeni keskkonnamõjude teadlaste meeskond arvutab süsinikdioksiidi jalajälje, kasutades kasvuhoonegaaside protokolli, mille valdkonnaks on otsesed heitkogused, mis pärinevad kontrollitud allikatest kui ka kaudsed heitkogused, mis tulenevad ettevõtte

tootmisest ning tekkivast väärtusahelast.

WOW Elamuskeskus on uhke, et on andnud oma panuse ühise suure eesmärgi saavutamisse, mis on jõuda käesoleva sajandi teises pooles tasakaaluni inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikate ja sidujate lõikes.

Sügisel valmiv Roo Prisma sai pidulikult sarikate alla

Capital MillTäna tähistati Harkus peagi valmiva Roo Prisma ehitustööde tähtsat verstaposti – sarikaid. Hoone arendaja Capital Mill on võtnud sihiks, et hoone saaks keskkonnasõbralik ja selle eluring võimalikult pikk. Sama väärtus on oluline ka Prisma ja Harku valla silmis, kes peab seda oluliseks ka tuleviku arendusprojektide puhul.

Roo Prisma ehitustööd said alguse 2021. aasta augustis ja hoone valmib juba tänavu aasta sügisel. „Roo tänava kinnistu asukoht on logistiliselt väga soodne ja inimsõbralik, sest keskusel saab olema hea ühendus nii ratta – kui ka magistraalteedega. Keskuse vahetuslähedusse jäävad Paldiski mnt ja Järvekalda tee, tänu millele leiab keskuse juurde tee veelgi rohkem inimesi,“ ütles hoone arendaja, Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Uue kaupluse investeeringu kogumahuks on ligikaudu kuus miljonit eurot. Hoone on kavandatud A-energiaklassi hoonena ja arvesse on võetud ka mitmeid teisi keskkonda puudutavaid aspekte. Kaupluse jahutamisel kasutatakse külmakandjat, mis ei kahjusta osoonikihti ning ventilatsioonisüsteemides kasutatakse soojustagastuse tööpõhimõtet, mis aitab kokku hoida kasutatavat energiat. Hoone katusele planeeritakse päikesepaneelid ja keskuse parklasse rajatakse valmidus elektriautode laadimiskohtadele.

Vallavanema sõnul on Harku vallas jätkusuutlikud lahendused igati hinnas. “Juba täna soovitame uute arendusprojektide puhul arendajatel elektriautode laadimispunkte kaupluste juurde planeerida, sest see aitab kaasa ökoloogilise jalajälje vähendamisele. On vaid tore, et tänaste elektrihindade juures, mis ilmselt ka tulevikus ei alane, otsivad ka arendajad ise üha enam energiasäästlikke lahendusi, mis aitaks püsikulusid minimeerida,“ rääkis Harku vallavanem Erik Sandla.

Roo Prisma avamisega loob Prisma Peremarket Harkusse juurde üle 20 töökoha, mis toetab ühtlasi ka kogukonna arengut. „Värbamine on juba alanud ja huvi korral tasub meiega ühendust võtta,“ lausus Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä. „ Roo Prisma kaupluse avamine Harkujärve piirkonnas on igati tervitatav, kuna tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga. Sinna on planeeritud ligi 400 elamuühikut, millest on tänaseks realiseeritud veidi üle saja. Selle piirkonna jaoks on loodav kauplus kindlasti hea koht ostude sooritamiseks. Muidugi on meil ka hea meel, kui meie oma valla inimesed saaksid seal, kodu lähedal, tööd,” lisas vallavanem.

Uus keskus rajatakse arenevasse piirkonda Harku järve läheduses ja keskuse üldpind saab olema 3300 m2. Kaubavaliku ja eelistuste osas võtab Prisma arvesse kohalike elanike soove. “Kõik kliendid saavad Prisma kodulehel avaldada arvamust, milline peaks olema Roo Prisma tootevalik. Me tahame pakkuda kõige paremat igapäevast ostukeskkonda, seda nii kaubavaliku, kvaliteedi kui ka hinna poolest,” toonitas Kilpiä.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud kokku investeeringuid koguväärtuses ligi 400 miljonit eurot.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Ketil on üle Eesti üksteist kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ligi 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja kõige soodsama ostukorviga poekett Eestis, ePrisma on Eesti suurima valikuga veebipood. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp.

SEB majandusprognoos: sõda ja inflatsioon ohustavad majanduskasvu

SEB Pank2022. aasta saab maailmamajanduse jaoks olema katsumuste rohke

Venemaa rünnak Ukraina vastu on endaga kaasa toonud mõõtmatud inimlikud kannatused, kuid sõjal on laiemad majanduslikud tagajärjed kogu maailma jaoks. Juba varem tuule tiibadesse saanud inflatsioon kogub toorainete hinnatõusu najal aina hoogu. Nii Venemaa kui Ukraina on varasemalt olnud väga olulised põllumajandustoodete eksportijad. Vene nafta ja gaasi boikoteerimine on jällegi toonud kaasa täiendava energiahindade tõusu. Maailmast pole kadunud ka koroonaviirus, mille puhanguid Hiinas jõuliste piirangutega alla surutakse, mis aga omakorda põhjustab globaalsetes tarneahelates jätkuvaid tõrkeid.

Intressimäärad on tõusuteel

Vaatamata keerulisele olukorrale majanduses, on pea kõik suured keskpangad intressimäärasid juba tõstnud või seda peagi tegemas. Seda põhjustab liiga kõrgeks ja laiapõhjaliseks muutunud inflatsioon. Kui keskpangad ei tegutse, on risk suur, et ka pikaajalised inflatsiooniootused tõusevad lendu. Olukorra tõsidust iseloomustab tõik, et esmakordselt alates 2011. aastast on intresse tõstmas Euroopa keskpank, kes alustab nende kergitamisega juba juulis.

Peamine stsenaarium on endiselt pehme maandumine

Eelneva taustal ei ole küsimus seega, kas kasv aeglustub, vaid kui palju? Kas keskpangad ja valitsused suudavad majandust tasakaalustada või oleme teel sügavasse majanduslangusse? See on keeruline ja ebakindel protsess, kuid meie peamine stsenaarium on see, et pehme maandumine on kõigest hoolimata tõenäoline. Nõudlus ja tööturg püsivad enamikus suurtes majandustes tugevad, paljudel ettevõtetel läheb hästi ja majapidamistel on kogunenud ulatuslikud säästud. Kuid majanduse pehme maandamine ei ole lihtne ning ajalugu pakub palju näiteid keskpankadest, kes läksid liiga kaugele või liiga kiiresti.

Eesti eksport püsib tugev

Eesti majanduse tänavuse kasvukiiruse määrab ära see, milliseks kujuneb euroala, eriti meie peamiste kaubanduspartnerite käekäik. SEB prognoosi põhjal kasvab euroala SKP 2022. aastal 2,2% ning nii Soome kui Rootsi SKP 1,8%. Kui need prognoosid peavad, siis on raske uskuda, et käesolev aasta meie jaoks ületamatuid tagasilööke tooks. Konjunktuuriuuringud ja senine statistika näitavad, et eksportiva tööstuse kaupade järele püsib endiselt tugev nõudlus. Teenuste ekspordile annab tagasilöögi Vene transiidi mahtude vähenemine, ent IT-teenuste müük oli juba möödunud aastal lähedal sellele, et ületada veondus- ja laondusteenuste ekspordikäive.

Suurimaks väljakutseks saab käesoleval aastal olema väga kõrge inflatsioon

Viimaste kuude hinnatõus on olnud hirmuäratavalt suur. Eelmise aasta kõrgema võrdlusbaasi tõttu hakkab hinnakasv järgmistel kuudel küll taanduma, ent 2022. aasta keskmine inflatsioon küündib sellegipoolest 13% juurde, mis on suurim tarbijahinnaindeksi tõus alates 1990. aastate keskpaigast.

Kiirele inflatsioonile vaatamata on majapidamiste tarbimine tugev

Sisetarbimise jõuline kasv selle aasta esimeses pooles on olnud üllatav ja märk majapidamiste sissetulekute endiselt kiirest suurenemisest ning kõrgest kindlustundest. Järgnevatel kuudel hakkab inflatsioon siiski käitumises korrektuure tegema ja tarbimise kasv aeglustub järsult. SEB prognoosi põhjal kasvab eratarbimine tänavu püsihindades vaid 0,8% võrra.

Eesti tänavune majanduskasv saab olema napp

Väga kiire inflatsiooni tõttu kasvab Eesti SKP 2022. aastal püsihindades vaid 0,6%. Samas ei pruugi paigalseis olla majandusosaliste jaoks tajutav, sest nominaalne, eurodes mõõdetav majanduskasv on endiselt väga kiire, mis paisutab nii ettevõtete käibeid kui töötajate palganumbreid. Lihtsalt sama kiiresti, kui jõuab raha kontole, kipub see hinnatõusu tõttu ka kuluma. Inflatsioon peaks leevenema 2023. aastal, mistõttu saab SEB prognoosi põhjal suurem olema ka reaalne majanduskasvu number. Varasematest aastatest tagasihoidlikuma nõudluse, ent ka pakkumispoolsete kitsaskohtade tõttu piirdub see küll 2,0%ga.

Arco Vara ülevaade Eesti kinnisvaraturust: aprill 2022

Arco VaraTurgu iseloomustab jätkuvalt laiapõhjaline hinnatõus nii üüri- kui ka ostu-müügitehingute lõikes

Tänavu aprilli vältel tehti Eesti korteriturul kokku 2137 ostu-müügitehingut, mida oli 7,7% vähem kui märtsis ning 9,7% vähem kui 2021. aasta samal perioodil. Turuaktiivsuse langus oli sarnaselt selle aasta eelnevate kuudega jätkuvalt ootuspärane, kus elamispindade turu edasist kasvu takistavad eeskätt piiratud pakkumine, liialt kiiresti kasvavad pakkumishinnad ja selle taustal halvenenud elamispinna kättesaadavus ning nõrgenenud tarbijaskonna kindlustunne. Võrreldes märtsiga võis täheldada tehingute arvu suurenemist ainuüksi Järva, Lääne ja Võru maakonnas, mis ilmestab viitajaga kõrgkonjunktuurilise turudünaamika esilekerkimist madalama jätkusuutlikkusega piirkondades, kus kinnisvara on odavam ning kus nõudlus on ka seetõttu suurenenud. Liialt kiiresti kasvavate kinnisvarahindade eest väikeasumitesse kolimise suurenemise ja sellest tuleneva ääremaastumise pidurdumise saavad populistlike loosungitega poliitikud peatselt enda struktuursete reformide edu najale kirjutada. Võrreldes aastatagusega ei olnud tehingute arvu vähenemine küll laiapõhjaline, kuid Harjumaal ligi 20% võrra alanenud tehingute arv viitab eeskätt olukorrale, kus Tallinnas ja selle lähiümbruses esile kerkinud negatiivne tarbijaskonna kindlustunne kandub viitajaga üha enam üle ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Hinnatase Tallinnas ja teistes väikelinnades

Aprillikuus tehtud korteritehingute lõikes kujunes Eestis tervikuna mediaanhinnaks 1966 €/m2, mida oli 6,9% enam kui märtsis ning 22% rohkem kui veel aasta tagasi. Kuigi võrreldes märtsiga aastane hinnatõus kiirenes, püsis see samal tasemel nagu veel veebruaris ning mis sisuliselt ühtib ka paralleelse ligi 20%-lise üldise tarbijahindade kasvuga. Tallinnas kasvasid elamispindade hinnad 2644 €/m2 mediaanhinna taustal võrreldes aastatagusega samal ajal 25%, Tartus 2253 €/m2 juures samuti 25% ning Pärnus 1759 €/m2 tasemel viitajaga mõnevõrra tempokamalt 32% võrra. Kui koondada 14 Eesti olulisemat väikelinna, siis on nende lõikes aprilli näitel aastaga tehingute arv suurenenud 5,2% võrra ning kaalutud keskmine hinnatase 22% võrra, mis ühtib üldplaanis Eesti keskmise hinnatõusu näitajaga. Samas, kui välistada valimist Sillamäe ja Valga, on aastane keskmine hinnatõus olnud Eesti väikelinnades 34% tasemel, kuid siinkohal tasub arvestada, et ajal kui Tallinnas korterite hinnad juba 2020. aasta lõpust kiirelt kasvasid, oli hinnatõus väikelinnades veel oluliselt aeglasem.

Euribor jätkab lähikuudel kasvamist, laenumaksed peatselt suurenevad

6 kuu Euribor on tänaseks jõudnud aasta alguse -0,54% tasemelt juba -0,20% tasemele ning näib, et vastava baasintressimäära tõus nulli tasemele võib juhtuda juba lähikuudel, mitte esialgselt oodatult 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses. Selle teadmise taustal on laenuvõtjad asunud taas varasemast enam tähelepanu pöörama oma võimalike laenukohustuste kuumaksete suurenemisele tulevikus, mis tõenäoliselt süvendab tarbijaskonna kindlustunde halvenemist lähikvartalitel ning jahutab seeläbi ka elamispindade turuaktiivsust ja tarbimist üleüldiselt. Laenumahud ei ole veel siiski vähenenud ning üleüldiselt ei ole endiselt täheldada, et laiapõhjaline tarbijahindade kasv või ka Ukraina kriis oleks kuidagi koduostmise otsuseid märkimisväärselt mõjutanud. Vaba raha hulka on kindlasti suuresti mõjutanud II pensionisamba raha vabastamine, mille mõju on tänaseks aga juba üsna keeruline hinnata, kuna see on segunenud muu vaba kapitaliga. Laenumahtude kasvutempo näib olevat siiski aeglustunud, mille juures näiteks eluasemelaenude käive kasvas tänavu jaanuaris võrreldes aastatagusega 15,6%, veebruaris 15,5% ning märtsis juba oluliselt aeglasemini 6,8% võrra.

Ukraina kriisi tõttu on ootele pandud eeskätt suuremamahulised investeeringud

Investeerimisotsuste langetamist on Ukraina kriis siiski üsna tugevalt mõjutamas, seda eeskätt suuremamahuliste kinnisvarainvesteeringute tegemise juures (peamiselt ärikinnisvara ning suuremamahulised eluasemearendused) ning ettevõtete põhivarainvesteeringute lõikes, mille taustal vaba raha kasutatakse pigem järsult suurenenud ettearvamatute tootmiskulutuste katteks ning planeeritud investeeringud on sageli määramatusse tulevikku edasi lükatud. Kui aga üürikorteritesse investeerimist vaadelda, ei ole siinkohal olulisi muutusi olnud täheldada, kuna käesoleva aasta I kvartalis moodustasid juriidilisest isikust ostjad Tallinna korteriturul 21% ning veel möödunud aasta samal perioodil 19%. Laiapõhjaline tarbijahindade kasv sunnib investoreid oma raha aktiivselt uutesse investeeringutesse suundama ning seda olenemata senise kasvutsükli kiireimast aastasest hinnakasvust ka kinnisvara puhul, kuna kinnisvarale alternatiivseid tulusaid investeeringuid väljaspool toormete turgu on tänases majandustsükli faasis juba suhteliselt keeruline leida.

Kinnisvarainvesteeringud tõenäoliselt kasvavad ning intressimäärad on veel üsna madalad

Tallinna börsil ja ka suurematel börsidel globaalselt on investeerimispidu keskpankade karmistuva rahapoliitika taustal lõppenud ning võib eeldada, et ajutiselt huvi kinnisvarainvesteeringute vastu veel 2022. aastal suureneb. Euribor on küll tõusmas, kuid ajalooliselt on intressimäärad täna veel väga madalal tasemel ning kapital on suuresti kättesaadav, selle pakkumine laialdane ning euroalal ei ole näha, et veel 2022. aasta jooksul laenuraha hind märkimisväärselt lõpptarbijate jaoks muutuks. Laias laastus on siiski täheldada, et tänane eufoorilise tarbijakäitumisega turusituatsioon on ka kinnisvaraturul pöördumas ning senises tempos hinnatõusu jätkumisele ei oleks sugugi soovituslik lähikvartaliteks või -aastateks enam panustada.

Müügiks on täna veel ideaalne aeg

Kui kellelgi on lähitulevikus plaanitud kinnisvara müüa, siis täna on veel selleks muidugi ideaalne aeg, kuid on märgata, et elamispindade pakkumine on järelturul 2022. aasta algusest üleriigiliselt asunud taas suurenema, viidates nõudluse poolel aset leidvatele struktuursetele muutustele ning asjaolule, et turuaktiivsuse langus Eesti korteriturul tõenäoliselt lähitulevikus jätkub. Nii Tallinnas kui ka teistes Eesti piirkondlikes suuremates keskustes on aasta algusest korteriturul pakkumiste arv suurenenud keskmiselt 25% võrra, mille juures on tõenäoline, et mida enam jätkab pakkumine suurenemist, seda aeglasemaks muutub valikuvõimaluste suurenemise tõttu edasine hinnatõus. Hetkel on muidugi tarneahelate kriisi tõttu järelturuvarade müüjad eelisseisus, kuna uute korterite pakkumise lisandumine on tempoka ehitushindade kasvu tõttu lähikuudel varasemast oodatust mõõdukam ja uued korterid järjest vähemale ostjaskonnale kättesaadavad, kuid demograafiliste tegurite kui ka üleüldise elamispinna kättesaadavuse halvenemise tõttu ei saa siiski ka järelturuaktiivsuse tänasel tasemel pidevat püsimist siiski prognoosida.

Väikelinnades on uute korterelamute püstitamine üleriigiliselt tugevalt esile kerkinud

Üleriigiliselt viitab elamispindade turu kõrgkonjunktuurile Eestis eeskätt asjaolu, et ehitusaktiivsus on asunud järsult suurenema väikelinnades. Vastav trend oli küll juba 2018. aastast vaadates ootuspärane, kuid arendusprojekte on asutud realiseerima oodatust veidi suuremas mahus ning oodatust kõrgematel hinnatasemetel, mille juures viimase osas on rolli mänginud muidugi ka ootuspärasest kiirem ehitushindade tõus. Rakvere linnas on hetkel spekulatiivsetel eesmärkidel arendamisel näiteks kolm korterelamu arendusprojekti, mille juures uusi projekte kavandatakse näiteks nii Jõgevale kui ka Paidesse ning aktiivne ettemüügitegevus käib hetkel nii Kehras kui ka isegi Kiviõlis. Väikelinnade suurenev ehitusaktiivsus on üsna kindel indikaator asjaolust, et elamispindade turg on üle kuumenenud ning lähitulevikus võib oodata turudünaamika muutuste taaskordset pikaajalise tasakaalu poole liikumist eeskätt tehingute arvu osas, mis on hetkel olenemata mõningasest langusest tugevalt üle pikaajalise keskmise.

Hinnatasemete osas on tänases turusituatsioonis siiski keeruline näha võimalusi, et need lähikuudel langusesse saaksid pöörduda ilma väliste mõjurite esilekerkimiseta. Kuid, kuna erinevate kriiside taustal on määramatust endiselt väga palju, ei saa muidugi lähiaastatel välistada mõningast taandumist ka hindade osas, kuna elamispindade hinnatõus on olnud viimastel kvartalitel väga tugevalt üle potentsiaalse ostjaskonna sissetulekute kasvutempo ning lõputult üldiselt nii toormete kui ka varade sisuliselt eksponentsiaalne hinnatõus ei püsi. Eestit on järk-järgult tabamas Lääne-Euroopaga analoogsed trendid, kus suurtes keskustes on kinnisvara järjest rohkemate inimeste jaoks ostmiseks liialt kallis ning nad peavad leppima kas üürimisega või elamispinna ostmisega madalamate hindadega piirkondades, mis on ka Eestis hetkel viinud nii ees- kui ka vastulinnastumise võimendumiseni. Kuid ka väljaspool Tallinna on Eestis turuaktiivsuse kasv alates veebruarist olnud takistatud, suurenedes võrreldes aastatagusega märtsis 4,5% ja aprillis juba pelgalt 0,2% võrra. On täheldada, et nõudluse kasv on kulmineerunud üleriigiliselt ning tehingute arvu edasist suurenemist on vähetõenäoline oodata.

Üürihinnad on ukraina kriisi taustal näidanud tempokat suurenemist

Ukraina sõjapõgenike vool ning elamispinna kättesaadavuse halvenemine on viimastel kuudel suurendanud nõudlust ja hinnatasemeid üüriturul, kuid on täheldada, et suurem mõju jäi just märtsikuu lõppu ja aprillikuusse. Veebruarikuisest üüripakkumiste arvu tipptasemest on tänaseks Tallinnas üüripakkumiste arv langenud ligi 40% võrra, mille juures üürihindade kasv on pakkumiste arvu vähenemise taustal järjest ülespoole kerinud. Erinevatel andmetel kasvasid üürihinnad aprillis võrreldes märtsiga sõjapõgenike tõttu 13% võrra, kuid kinnisvaraportaalide kuulutuste muutusi arvestades pigem keskmiselt ligi 7% võrra, mis on siiski väga kiire kasvutempo, ületades peaaegu kahe kordselt ostu-müügitehingute turul samal ajal avaldunud pakkumishindade kasvutempo.

Nii üüri- kui ka müügipakkumiste hinnad tõusevad kiiremini kui tarbijate sissetulekud, mille juures samaaegselt peavad ostjad konkureerima kinnisvarainvestoritega, kuna kõrge tarbijahindadega perioode iseloomustab kinnisvara samuti tempokas hinnatõus ning aprillikuu andmeil näib, et üüritootluse edasine alanemine ei jätkunud, õigustades kinnisvarainvesteeringuid finantsmajandusliku otstarbekuse tõttu ajutiselt veelgi. Kuigi elamispindade kapitalikasv võib 2022. aastal kujuneda reaaltootluse ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootluse lõikes üsna napiks, on üüriobjektide puhul nende kogutootlus siiski tõenäoliselt jätkuvalt positiivne ning erinevalt börsidest on kinnisvara kui varaklass 2022. aastal väikeinvestorite silmis atraktiivsem kui finantsturud, kuid euroala monetaarpoliitiliste muutuste tuules on ka vastavas varaklassis riskid ettevaatavalt suurenemas, väljendudes eeskätt laenukapitali tõenäolises kallinemises, mis viib likviidsuse vähenemiseni ja hinnatõusu aeglustumiseni.

Üüripakkumiste arv vähenes aprilli vältel Tallinnas 11% võrra, mille juures pakkumine on vähenenud ennekõike 2-toaliste korterite lõikes (-23% kuu ajaga ja -50% alates veebruarist). Veebruarist vaadatuna on 1-toaliste pakkumine üüriturul vähenenud 42%, 3-toaliste pakkumine 31% ning 4- ja rohkematoaliste korterite pakkumine 14% võrra. Kuigi sõjapõgenikud eelistaksid eeskätt rohkematoalisi kortereid, ei ole turul märgata, et nõudlus oleks vastavasse turusegmenti koondunud. Aprillis võis võrreldes märtsiga juba märgata, et vähemalt 3-toaliste korterite osas pöördus varasem pakkumiste arvu vähenemine Tallinnas taas kasvuks, viidates üüriturul olukorra mõningasele rahunemisele. Ukraina sõjapõgenikud tõstsid märtsis-aprillis Tallinna elanike arvu rahvastikuregistri andmete järgselt ligi 2000 võrra, lõpetades koroonakriisi taustal pideva elanike arvu vähenemise trendi, seda vähemalt ajutiselt.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul 2022. aastal

Luminor: Hiinat ähvardavad uus koroonapiirangute laine ja kinnisvarakriis

Luminor BankLähiajal võivad maailma ja seeläbi ka Eesti majandust oluliselt mõjutada Hiinas jõudu koguvad uued teemad.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on suuremas osas maailmas COVID-19 levik taganemas ja sellega seotud piirangud vähenemas, ent Hiina jaoks on koroonaviirus 2022. aasta kevadel varasemast keerulisem väljakutse. „Omikroni tüve on distantsihoidmise meetmetega väga raske kontrollida, sest see on eriti nakkav. Viirusel levida lastes jääks aga suur hulk inimesi samal ajal haigeks,“ selgitas Uusküla. „Hiinlased on kasutanud kohalikke vaktsiine ja kehtivate nulltolerantsireeglite tõttu on vähesed saavutanud kaitse loomulikul teel.“

Hiina valitsus jätkab seda null-koroonapoliitikat, mistõttu hoitakse suletuna olulisi linnu, tootmispiirkondi ja teinekord ka sadamaid. Sellise strateegia järgimine on tekitamas tugevaid häireid globaalsetes tarneahelates ja mõistlikud väljumisstrateegiad puuduvad, nentis Uusküla.

Hiinat on aga ähvardamas ka teine kriis, mis areneb aeglasemalt ja on kontrollitavam, kuid mõjult maailmamajandusele sellegipoolest samaväärne. Uusküla sõnul pole elamuehituse tase Hiinas jätkusuutlik ja ülejäägi edasise kuhjumise vältimiseks peab ehitusmahtu aastas langetama isegi kolmandiku võrra. „Hüpoteeklaenude andmine langeb Hiinas esimest korda alates sellest ajast, kus andmeid kogutakse,“ ütles Uusküla. Hiina suurima kinnisvarafirma aktsia väärtus on muutunud olematuks.

Kinnisvarasektori kõrge riskitasemega laenuvõtjate emiteeritud võlakirjade väärtus on üle aasta stabiilselt langenud, aga märtsis sattusid ka investeerimisreitinguga emiteerijad silmitsi suurenevate rahastamiskuludega. „Sektori juurdepääs finantsturgudele muutub keerulisemaks,“ nentis peaökonomist. „Süsteemset finantskriisi ei ole Hiinas oodata, kuna valitsus ja keskpanka saavad probleeme ohjata, aga oluline kasvumootor läheb kaduma.“

Hiina tarbib 50–60 protsenti põhimetallidest, nagu teras, vask ning alumiinium, mis lähevad majanduse keskmes olevasse ehitussektorisse. Ehitusmahtude languse taustal oleks ressursside vabanemine Uusküla sõnul positiivne, sest nõudlus energia ja teatud tööstuslike metallide järele väheneb ning ressursid vabanevad energiavaldkonna ülemineku jaoks, mis on seotud elektriseadmete suurema kasutusega.

Hepsor: Hepsor AS-i 2022. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Hepsori 2022. aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu ulatus 1,3 miljoni euroni ja puhaskasumiks kujunes 0,02 miljonit eurot (sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa 0,005 miljonit eurot). Kontserni müügitulu ja kasum sõltuvad otseselt projektide arendustsüklist, mis kestab ligikaudu 24–36 kuud. Müügitulu tekib alles selle tsükli lõpus. Seetõttu võib ühes kvartalis lõppeda rohkem projekte kui teises ja kvartalid võivad müügitulu vaates üksteisest olulisel määral erineda. 2022. aasta I kvartalis müüsime valminud projektidest Riias 8 korterit Strelnieku 4b arendusprojektis.

Hepsori juhtkond prognoosib jätkuvalt 2022. aasta käibeks 28 miljonit eurot ja kasumiks 3,3 miljonit eurot (sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa 3,1 miljonit eurot), hoolimata veebruaris alanud sõjast Ukrainas ja selle mõjust maailma majandusele.

2022. aasta alguses valmis Riias Balozu 9 (18 korterit) arendusprojekt, mille kõik kodud olid leidnud uue omaniku juba enne ehituse valmimist. Käesoleval aastal valmivad Tallinnas Priisle Kodu (76 korterit ja äripind) ning Paevälja Hoovimajade I etapp (48 korterit). Nimetatud projektide müügitulu kajastub 2022. aasta järgmiste kvartalite tulemustes.

Ärikondlikest arendustest valmib käesoleval aastal Tallinnas ja Riias kokku kolm projekti. Rohelise mõtteviisi Grüne Maja büroohoones on esimesed üürnikud ennast sisse seadnud ning aasta lõpus anname kliendile kasutamiseks üle 100% ulatuses üürilepingutega kaetud Büroo 113 ärihoone. Viimase puhul saame rohelise mõtteviisi lahendusi (maa-kütab-maa-jahutab, vihmavee kasutamine, energiatõhus arhitektuur, väga hea sisekliima, päikeseenergia jne) esmakordselt kasutada ka kesklinna kõrghoones. Riias valmib 2022. aastal Ulbrokas 30 stock-office tüüpi ärihoone, mis on samuti üürilepingutega 100% ulatuses kaetud.

Mais 2022 müüsime viimase korteri Riias Agenskalna 24 projektis, seetõttu vähenes ka portfellis olevate arendusprojektide maht 25-le. 2022. aastal müüdud korterite tõttu vähenes potentsiaalne portfelli käive 377 miljoni euroni.

Kuigi Ukrainas toimuvast sõjast tingituna on olukord ehitusturul keeruline nii tarneahelaprobleemide kui ka kasvavate hindade tõttu, sõlmisime aprillis uue ehituslepingu ligikaudu 8,1 miljoni euro ulatuses, et alustada nelja kortermaja ehitust kokku 92-korteriga Marupes, Riia lähistel. Tänaseks on Marupe arendusprojektis kokku 38 korterile sõlmitud võlaõigus- ja broneerimislepingud. Projekt valmib 2023. aastal. Ka Hepsori teise suure elukondliku arendusprojekti müük ja ehitus, Kuldigas Parks (116 korterit) kulgeb Riias plaanipäraselt ning müüdud on 34% korteritest. Projekt valmib 2023 aastal.

Eestis alustame 2022. aastal Ojakalda ja Manufaktuuri 7 kodude ehitamise ning müügiga. Kahes projektis kokku on 255 kodu. Lisaks käesoleval aastal Riias juba alustatud Marupe arendusprojekti ehitusele plaanime alustada ka Ranka Dambise nimelise elukondliku arendusprojekti ehitusega Riias (kokku 36 korterit). Tallinnas ja Riias kokku on 2022. aastal planeeritud alustada 383 korteri ehitusega, millest 128 asub Riias.

Käesoleva aruande seisuga võime öelda, et uusarenduste turg on nii Riias kui ka Tallinnas endiselt aktiivne ning klientide huvi uute kodude ja äripindade vastu on jätkuvalt kõrge. Samas on hetkel keeruline hinnata, milline on kiire inflatsiooni, Euroopa Keskpanga rahapoliitika, energiahindade kasvu ning Ukraina sõja põgenikekriisi mõju majandusele ning tarbijate käitumisele lähitulevikus.

Ülevaade 2022. aasta I kvartali tulemustest

Kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 1,3 miljonit eurot (I kvartal 2021: 2,9 miljonit eurot), millest müügitulu Lätis moodustas 1,1 miljonit eurot (I kvartal 2021: 0,3 miljonit eurot) ehk 86% müügitulust (I kvartal 2021: 12%).

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes 2022. aasta I kvartali müügitulu 56%. Tulu langus 2022. aasta I kvartalis oli tingitud eelkõige lõpetatud projektide vähesusest, mistõttu jõudis müügietappi vähem kortereid.

2022. aasta I kvartalis müüs kontsern kokku 8 korterit Lätis, Strelnieku 4b. Aasta varem müüdi Lätis 3 ja Eestis 16 korterit. Lisaks korterite müügile pakub kontsern ka projektijuhtimiseteenuseid ning teenib üüritulu. See tulu ulatus 158 tuhande euroni ja moodustas 12% kontserni kogu müügitulust.

Müügitulu suur kõikumine on kinnisvara arendusfirmade puhul suhteliselt tavapärane. Kontserni kinnisvaraprojektide arendustsükkel kestab ligikaudu 36 kuud. Perioodide võrdluses võivad müügitulud ja kasumid kõikuda olenevalt sellest, millisesse perioodi jääb arendusprojekti ehituse valmimine ja valminud korterite müük.

Kontserni 2022. aasta I kvartali ärikahjumiks kujunes 314 tuhat eurot (I kvartal 2021 ärikasum: 259 tuhat eurot). Kontserni perioodi puhaskasum oli 22 tuhat eurot (I kvartal 2021: 173 tuhat eurot), millest emaettevõtte omanike kasumiks kujunes 5 tuhat eurot (I kvartal 2021: 50 tuhat eurot) ja vähemusosaluse puhaskasumiks 17 tuhat eurot (I kvartal 2021: 123 tuhat eurot).

Ärikasumit mõjutas eelkõige tegevuskulude tõus ja müügitulu struktuuri muutus. Kui 2021. aastal teenis kontsern müügitulu 95% ulatuses kinnisvara müügist, siis 2022. aastal moodustas kinnisvara müügist saadud tulu 85%. Üüritulu osakaal müügitulust kasvas, mistõttu langesid ka kasumimarginaalid.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (auditeerimata)

tuhandetes eurodes 31.03.2022 31.12.2021 31.03.2021
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 7 440 10 889 2 406
Nõuded ja ettemaksed 946 652 861
Lühiajalised laenunõuded 455 2 388 126
Varud 45 128 37 237 29 235
Käibevarad kokku 53 969 51 166 32 628
Põhivarad
Materiaalne põhivara 209 229 448
Immateriaalne põhivara 3 0 0
Finantsinvesteeringud 2 402 0
Investeeringud sidusettevõtetesse 0 0 2
Pikaajalised laenunõuded 2 308 3 408 1 540
Muud pikaajalised nõuded 340 140 67
Põhivarad kokku 2 862 4 179 2 057
Varad kokku 56 831 55 345 34 685
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised 3 833 5 501 3 075
Lühiajalised rendikohustised 92 123 138
Ettemaksed klientidelt 1 856 1 164 1 031
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 537 5 539 1 919
Lühiajalised kohustised kokku 9 318 12 327 6 163
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised 26 854 22 862 17 791
Pikaajalised rendikohustised 66 66 267
Muud pikaajalised kohustised 1 410 1 053 791
Edasilükkunud tulumaksukohustis 0 0 71
Pikaajalised kohustised kokku 28 330 23 981 18 920
Kohustised kokku 37 648 36 308 25 083
Omakapital
Aktsia-/osakapital 3 855 3 855 6
Ülekurss 8 917 8 917 3 211
Jaotamata kasum 6 411 6 265 6 385
Omakapital kokku 19 183 19 037 9 602
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 18 823 18 904 9 504
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 360 133 98
Kohustised ja omakapital kokku 56 831 55 345 34 685

 

Konsolideeritud koondkasumi aruanne (auditeerimata)

tuhandetes eurodes 2022
I kvartal
2021
I kvartal
Müügitulu 1 272 2 889
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -1 166 -2 464
Brutokasum 106 425
Turustuskulud (-) -95 -48
Üldhalduskulud (-) -328 -125
Muud äritulud 10 20
Muud ärikulud (-) -7 -13
Ärikasum -314 259
Finantstulud 509 34
    intressitulu 60 24
    muud finantstulud 449 10
Finantskulud (-) -168 -109
    intressikulu (-) -133 -87
    kahjum sidusettevõtetest (-) 0 -2
    muud finantskulud (-) -35 -20
Kasum enne tulumaksu 27 184
Tasumisele kuuluv tulumaks -5 0
Edasilükkunud tulumaks 0 -11
Aruandeperioodi puhaskasum 22 173
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis 5 50
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis 17 123
 Muu koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused 135 0
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus 18 -90
Aruandeperioodi  muu koondkasum kokku 153 -90
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis -86 0
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis 239 -90
Aruandeperioodi koondkasum kokku 175 83
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis -81 50
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis 256 33
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0 0,01
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0 0,01

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on kättesaadav Hepsori kodulehel
hepsor.ee/investorile/aktsia/infomaterjalid/

Hepsor AS-i 2022. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Trigon Property Development: AS Trigon Property Development aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development (registrikood 10106774, aadress Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, edaspidi „Aktsiaselts“) kutsub Aktsiaseltsi aktsionäride korralisele üldkoosolekule, mis toimub 1. juunil 2022.a algusega kell 14.00 (siin ja edaspidi Eestis kehtiv kellaaeg, GMT+3). Koosolek toimub Aktsiaseltsi kontoris asukohaga Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Koosolekule registreerimine algab koosoleku päeval kell 13:00.

Üldkoosoleku päevakord ja Aktsiaseltsi nõukogu poolt kinnitatud juhatuse ettepanekud otsuste eelnõude kohta:

          1.     Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada Aktsiaseltsi juhatuse poolt koostatud Aktsiaseltsi 2021 a. majandusaasta aruanne, mille kohaselt Aktsiaseltsi bilansimaht 31.12.2021 a. seisuga oli 2 558 672 Eurot ning aruandeaasta puhaskasum oli 272 142 Eurot.

          2.     Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta kasumi jaotamine

Kiita heaks juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise ettepanek ja maksta dividende netosummas 584 878. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16. juuni 2022. aasta Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 15. juuni 2022. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. aasta majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 22. juuni 2022. aastal.

          3.     Aktsiaseltsi 2022. a majandusaastaks audiitori valimine ja audiitori tasustamise korra määramine

Valida Aktsiaseltsi 2022.a. majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876; aadress Pärnu mnt. 15, 10141 Tallinn). Audiitorteenuste eest tasumine toimub audiitorühinguga sõlmitava lepingu alusel.

          4.     Aktsiaseltsi nõukogu liikme volituste pikendamine

Seoses Aktsiaseltsi nõukogu liikme Torfinn Losvik volituste tähtaja lõppemisega, pikendada Aktsiaseltsi nõukogu liikme Torfinn Losviku volitusi järgmiseks viie (5) aastaseks ametiajaks.

          5.     Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtete heakskiitmine

Nõukogu teeb ettepaneku kiita heaks nõukogu poolt kinnitatud juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted. Juhatus selgitab, et vastavalt väärtpaberituru seadusele (VPTS § 135² lg 11) hääletab üldkoosolek tasustamise põhimõtete üle vähemalt üks kord iga nelja aasta jooksul ja vastav üldkoosoleku otsus tasustamise põhimõtete heakskiitmise kohta on nõukogule soovituslik.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalemine

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 25. mai 2022. a Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Osavõtjate registreerimine algab tund aega enne koosoleku algust, s.o kell 13:00. Palume aktsionäridel ja nende esindajatel olla aegsasti kohal, arvestades osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Üldkoosolekul osalemiseks palume esitada:

  1. füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument; esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  2. juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri. Juhul, kui juriidiline isik ei ole registreeritud Eesti äriregistris, palume esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada. Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud eesti või inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt. Välisriigi aktsionäri dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Aktsiaselts võib aktsionäri hääletusõigust pidada tõendatuks ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Aktsiaseltsi esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti teel aadressil info@trigonproperty.com või viies eelpool nimetatud dokumendid Aktsiaseltsi kontorisse, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus, tööpäeviti ajavahemikus 9:00–17:00 hiljemalt 30. mail 2022. a kell 17:00.

Aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada volikirja blankette, mis on avaldatud Aktsiaseltsi kodulehel http://www.trigonproperty.com/ ning lisatud otsuste vastuvõtmise teatele Nasdaq Balti börsi kodulehel (www.nasdaqbaltic.com). Samas on avaldatud ka blanketid volituse tagasivõtmiseks.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 16. mail 2022. a kell 23:59 Aktsiaseltsi e-posti aadressile info@trigonproperty.com või Aktsiaseltsi kontorisse aadressil Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Päevakorra täiendamise ettepanekuga samaaegselt tuleb esitada otsuse eelnõu või põhjendus.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Aktsiaseltsi aktsiakapitalist, võivad Aktsiaseltsile esitada kirjalikult iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, saates vastava eelnõu kirjalikult Aktsiaseltsi e-posti aadressile info@trigonproperty.com või Aktsiaseltsi kontorisse, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Eelnõu peab jõudma elektrooniliselt või posti teel edastatult selliselt, et see on Aktsiaseltsi poolt kätte saadud mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 29. mail 2022- a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Otsustega seotud dokumendid

Üldkoosolekuga seotud materjalidega ja üldkoosoleku otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega (sealhulgas 2021. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga on) ja muude avalikustamisele kuuluvate andmetega on võimalik tutvuda Nasdaq Balti börsi kodulehel (www.nasdaqbaltic.com) avaldatud börsiteates aktsionäride otsuste vastuvõtmise kohta, Aktsiaseltsi kodulehel (http://www.trigonproperty.com/) ja üldkoosolekust teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimimise päevani Aktsiaseltsi kontoris, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus, tööpäeviti ajavahemikus 9:00–17:00. Dokumentidega tutvumisest palume ette teatada Aktsiaseltsi e-posti aadressil info@trigonproperty.com .

Teave aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu kohta

AS Trigon Property Development aktsiakapital jaguneb 11. mai 2022. a seisuga 4 499 061 nimiväärtuseta aktsiaks. Iga aktsia annab ühe hääle.

AS Trigon Property Development aktsionaride otsuste eelnou

TPD Aastaaruanne 2021 EST

Volikirja tagasivotmise blankett

Volikirja blanket

Uus Maa: Üürikorterite defitsiit tekitab juba järjekordi

Uus MaaTartu üüriturg hakkab üle kuumenema

Suure nõudluse taga on nii põgenikud Ukrainast kui ka õige pea saabuvad tudengid ning huvilised moodustavad suisa järjekordi.

Kui varem küsiti maaklerite käest, kas ehk midagi uut ja huvitavat on müüki tulemas, siis nüüd on sellele lisaks hakatud uurima, mida ja millal on saabumas üüriturule. Mitmed kliendid, kes on üürikorteritest ilma jäänud, võtavad ennast nii öelda üüripakkumiste järjekorda.

Põgenikud ja tudengid

Kõige enam tuntakse puudust kolmetoalistest üürikorteritest, mis on keskmises või heas seisukorras. Ühetoalisi liigub rohkem, kuid neile ei jõua paljud reageerida, sest ka nende vastu on huvi tohutu.

Enam on saada kallima hinnaklassi või luksuslikke kortereid, mille osas on nõudlus endiselt tavapärane.

Kui praegu on turul palju põgenikke Ukrainast, siis üsna pea läheb tõeliseks rabamiseks, sest turul saab hoo sisse ka iga-aastane tudengite korteriralli.

Hinnad jätkavad tõusu

Suure nõudluse tulemusel on Tartu üürihinnad tõusnud juba 10-15%. Näiteks, kui alles hiljuti oli 1-toalise sisustatud korteri üür 300€ kuus, siis nüüd on hinnaks 350€.

Arvata võib, et juulis ja augustis, tudengikorterite broneerimise tippajal, kasvavad üürihinnad veelgi. Septembri teisel poolel turg aga eeldatavalt stabiliseerub.

Hepsor: Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q1 2022

Consolidated revenues of Hepsor for Q1 2022 amounted to 1.3 million euros and net profit to 0.02 million euros (including 0.005 million euros attributable to the owners of the parent company). The Group’s revenues and profitability are directly dependent on the development cycle of projects, which lasts approximately 24 to 36 months. Sales revenue is only generated at the end of this cycle. Therefore, more projects may end in one quarter than in another and quarters may differ significantly in terms of revenue. In competed development projects, we sold 8 apartments at Strelnieku 4b, Riga in Q1 2022.

The management of Hepsor still forecasts a turnover of 28 million euros in 2022 and profit of 3.3 million euros (including 3.1 million euros attributable to the owners of the parent company) despite the war in Ukraine that was launched in February 2022 and its impact on the global economy.

At the beginning of 2022, the development project at Baložu 9 (18 apartments) was completed in Riga. All the homes in this project had found new owner even before the construction was completed. This year, Priisle Kodu (76 apartments plus commercial space) and the first stage of Paevälja Hoovimajad (48 apartments) will be completed in Tallinn. The sales revenue of these projects will be reflected in the financial results of the following quarters of 2022.

Three commercial development projects will be completed in Tallinn and Riga this year. The first tenants have moved into Grüne Maja, an office building following the green thinking concept. The construction of the Büroo 113 office building, which has already reached 100% occupancy, will be completed by the end of 2022. The latter is the first time that we use green solutions (geothermal heating and cooling, rainwater use, energy-efficient architecture, excellent indoor climate, solar energy, etc.) in a city centre high-rise. In 2022, a stock-office commercial development project will be completed at Ulbrokas 30, Riga, which has also reached 100% occupancy.

In May 2022, we sold the last apartment in the Agenskalna 24 development project in Riga. Therefore, the number of development projects in the portfolio dropped to 25. The apartments sold in 2022 reduced the potential turnover to 377 million euros.

Despite the complicated construction market due to the war in Ukraine, supply chain challenges and rising prices, we signed an 8.1 million euro construction contract for the construction of four apartment buildings with 92 apartments in Marupe, near Riga. As of May 2022, a total of 38 booking agreements and contracts under the law of obligations have been sold in the Marupe development project. The project will be completed in 2023. The sale and construction of Hepsor’s second largest residential development project, Kuldigas Parks (116 apartments) in Riga, is also proceeding according to plan and 34% of the apartments have been sold. The project will be completed in 2023.

In Estonia, we will start the construction and sale of homes at Ojakalda and Manufaktuuri 7 in 2022. The two projects have a total of 255 homes. In addition to the construction of the Marupe development project, which has already started in Riga this year, we also plan to start the construction of the Ranka Dambis residential development project in Riga (36 apartments). In 2022, a total of 383 apartments are planned to be built in Tallinn and Riga, including 128 in Riga.

As of the date of this report, the market for new developments is still active both in Riga and Tallinn, and interest in new homes and commercial premises is still high. At the same time, it is currently difficult to assess the impact of rapid inflation, the European Central Bank’s monetary policy, rising energy prices and the Ukrainian refugee crisis on the economy and consumer behavior in the near future.

Overview of financial results for Q1 2022

The Group’s sales revenue in Q1 2022 was 1.3 million euros (compared with 2.9 million euros in Q1 2021), of which 1.1 million euros (Q1 2021: 0.3 million euros) or 86% (Q1 2021: 12%) was earned from Latvia.

Compared with the same quarter year earlier, sales revenue in Q1 2022 decreased by 56%. The decrease in revenue in Q1 2022 was mainly due to a smaller number of completed projects, which resulted in fewer projects available for sale.

In Q1 2022, the Group sold a total of 8 apartments in Latvia, Strelnieku 4b. A year earlier, 3 apartments were sold in Latvia and 16 in Estonia. In addition to the sale of apartments, the Group also offers project management services and generates rental income from real estate. In total, other sales revenue amounted to 158 thousand euros, or 12% of the Group’s total sales revenue.

Large fluctuations in sales revenue are relatively common in real estate development business. The development cycle of the Group’s real estate projects lasts approximately 36 months. Therefore, sales revenues and profits may fluctuate depending on the period between the completion of the construction of the development project and the sale of the completed apartments.

The Group’s operating loss for Q1 2022 amounted to 314 thousand euros (compared with operating profit of 259 thousand euros in Q1 2021). The Group’s net profit for the reporting period amounted to 22 thousand euros (compared with 173 thousand euros in Q1 2021), of which the profit attributable to the owners of the parent amounted to 5 thousand euros (50 thousand euros in Q1 2021), while the profit to non-controlling interest was 17 thousand euros (123 thousand euros in Q1 2021).

The increase in operating expenses and change in the structure of sales revenue had the most impact on the Group’s operating profit. Compared to 95% in 2021, the Group’s revenues from the sale of real estate dropped to 85% in Q1 2022. The share of rental income in sales revenue increased therefore decreasing profit margins.

Consolidated statement of financial position (unaudited)

in thousands of euros 31 March 2022 31 Dec 2021 31 March 2021
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 7,44 10,889 2,406
Trade and other receivables 946 652 861
Current loan receivables 455 2,388 126
Inventories 45,128 37,237 29,235
Total current assets 53,969 51,166 32,628
Non-current assets
Property, plant and equipment 209 229 448
Intangible assets 3 0 0
Financial investments 2 402 0
Investments in associates 0 0 2
Non-current loan receivables 2,308 3,408 1,54
Other non-current receivables 340 140 67
Total non-current assets 2,862 4,179 2,057
Total assets 56,831 55,345 34,685
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 3,833 5,501 3,075
Current lease liabilities 92 123 138
Prepayments from customers 1,856 1,164 1,031
Trade and other payables 3,537 5,539 1,919
Total current liabilities 9,318 12,327 6,163
Non-current liabilities
Loans and borrowings 26,854 22,862 17,791
Non-current lease liabilities 66 66 267
Other non-current liabilities 1,41 1,053 791
Deferred income tax liability 0 0 71
Total non-current liabilities 28,33 23,981 18,92
Total liabilities 37,648 36,308 25,083
Equity
Share capital 3,855 3,855 6
Share premium 8,917 8,917 3,211
Retained earnings 6,411 6,265 6,385
Total equity 19,183 19,037 9,602
incl. total equity attributable to owners of the parent 18,823 18,904 9,504
incl. non-controlling interest 360 133 98
Total liabilities and equity 56,831 55,345 34,685

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income (unaudited)

in thousands of euros Q1 2022 Q1 2021
Revenue 1,272 2,889
Cost of sales (-) -1,166 -2,464
Gross profit 106 425
Marketing expenses (-) -95 -48
Administrative expenses (-) -328 -125
Other operating income 10 20
Other operating expenses (-) -7 -13
Operating profit (-loss) of the year -314 259
Financial income 509 34
    interest income 60 24
   other financial income 449 10
Financial expenses (-) -168 -109
    interest expenses (-) -133 -87
    loss from associate (-) 0 -2
     other financial expenses (-) -35 -20
Profit before tax 27 184
Current income tax -5 0
Deferred income tax 0 -11
Net profit for the year 22 173
    Attributable to owners of the parent 5 50
    Non-controlling interest 17 123
Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership 135 0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders 18 -90
Other comprehensive income (-loss) for the period 153 -90
    Attributable to owners of the parent -86 0
    Non-controlling interest 239 -90
Comprehensive income (-loss) for the period 175 83
    Attributable to owners of the parent -81 50
    Non-controlling interest 256 33
Earnings per share
   Basic (euros per share) 0.00 0.01
   Diluted (euros per share) 0.00 0.01

The interim report is attached to the current release and is available from Hepsor website
https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/information-materials/

Hepsor consolidated unaudited interim report for Q1 2022

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine