13/09/2022 toimub koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine”

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 13/09/2022. Jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annavad osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik eraisikud ja väikeinvestorid, kes annavad eluruume üürile;
  • inimesed, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest;
  • kõik, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud, et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 13/09/2022 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for H1 2022

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited consolidated interim financial statements of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2022.

Distributions to unitholders for Q1 2022 and Q2 2022 Fund results

On 28 April 2022, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,555 thousand (EUR 0.013 per unit) to the Fund unitholders for Q1 2022 results. This represents a 1.17% return on the weighted average Q1 2022 net asset value to its unitholders.

On 28 July 2022, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,555 thousand (EUR 0.013 per unit) to the Fund unitholders for Q2 2022 results. This represents a 1.17% return on the weighted average Q2 2022 net asset value to its unitholders.

With reduced payouts over 2020, 2021 and 2022 in the light of prevailing market uncertainty, the Fund has opted to retain EUR 7.2 million of distributable cash flow.

EUR ’000 Q2 2021 Q3 2021 Q4 2021 Q1 2022 Q2 2022
(+) Net rental income 4,357 4,676 3,798 4,193 4,482
(-) Fund administrative expenses (756) (735) (633) (659) (726)
(-) External interest expenses (1,311) (1,407) (1,408) (1,372) (1,403)
(-) CAPEX expenditure1 (92) (38) (222) (266) (369)
(+) Extraordinary income related to investment properties2 440 261
(+) Added back listing related expenses
(+) Added back acquisition related expenses 5 9 32 1 5
Generated net cash flow (GNCF) 2,203 2,505  2,007 1,897 2,250
GNCF per weighted unit (EUR) 0.018 0.021 0.017 0.016 0.019
12-months rolling GNCF yield(%) 7.0% 7.0% 6.8% 7.6% 8.0%
Dividends declared for the period  1,316 2,034  2,273  1,555  1,555
Dividends declared per unit(EUR)  0.011 0.017  0.019  0.013  0.013
12-months rolling dividend yield(%) 5.0% 4.5% 5.4% 6.3% 6.9%
  1. The table provides actual capital expenditures for the quarter. Future dividend distributions to unitholders are aimed to be based on the annual budgeted capital expenditure plans equalised for each quarter. This will reduce the quarterly volatility of cash distributions to unitholders.
  2. 12-month rolling GNCF and dividend yields are based on the closing market price of the unit as at the end of the quarter (Q2 2022: closing market price of the unit as of 30 June 2022).
  3. Based on the number of units entitled to dividends.

Property valuations

In June 2022, the portfolio valuations were conducted by an independent real estate appraiser Colliers. As of 30 June 2022, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio increased to EUR 335.6 million (31 December 2021: 327.4 million). In June 2022, the portfolio revaluation resulted in a fair value gain of EUR 0.2 million (+0.1% of portfolio value) primarily due to the upward revision of rent indexation and cash flow assumptions associated with high inflation across Europe.

Net result and net rental income

The Group recorded a net profit of EUR 4.2 million for H1 2022 against a net loss of EUR 9.2 million for H1 2021. The net result was mainly driven by strong recovery of the Galerija Centrs operating performance as fewer COVID-19 rent reliefs have been granted to tenants in 2022 and increased rent indexation.  The net result for H1 2021 was significantly impacted by the one-off negative valuation result of EUR 14.3 million. Meanwhile in H1 2022, the valuation resulted in a net fair value gain of EUR 0.2 million (+0.1% of portfolio value). The positive impact of the increase in net rental income was also supplemented by a decrease in administrative expenses and a grant of EUR 0.3 million received from the Latvian government. Earnings per unit for H1 2022 were EUR 0.04 (H1 2021: EUR -0.08).

The Group earned net rental income of EUR 8.7 million in H1 2022 compared to 8.5 million in H1 2021. The results for H1 2021 still included EUR 0.6 million of net rental income from G4S Headquarters, which was sold in Q4 2021 and did not contribute to H1 2022 results. Rent indexations and recovery of income improved the net rental income of the same portfolio mix (like-for-like portfolio).

Gross Asset Value (GAV)

At the end of H1 2022, the Fund’s GAV was EUR 347.5 million (31 December 2021: EUR 346.3 million), 0.3% higher than at the end of the previous period. The increase is mainly related to a positive property revaluation of EUR 0.2 million and capital investments (EUR 4.1 million) in the Meraki office building development project during H1 2022. The Fund aims to carry on with the construction of the Meraki office building throughout 2022 and 2023. An additional EUR 3.3 million was invested in other (re)development projects.

Net Asset Value (NAV)

At the end of H1 2022, the Fund’s NAV slightly increased to EUR 134.2 million (31 December 2021: EUR 132.6 million). Compared to the year-end 2021 NAV, the Fund’s NAV increased by 1.2%. The increase in operational performance, portfolio valuations and positive cash flow hedge reserve movement of EUR 1.2 million over the period was partially offset by a EUR 3.8 million dividend distribution to the unitholders. As of 30 June 2022, IFRS NAV per unit rose to EUR 1.1215 (31 December 2021: EUR 1.1082), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value grew to EUR 1.2016 per unit (31 December 2021: EUR 1.1884). EPRA net disposal value was EUR 1.1177 per unit (31 December 2021: EUR 1.1086).

Investment properties

The Baltic Horizon Fund portfolio consists of 14 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals and an investment property under construction on the Meraki land plot. At the end of Q2 2022, the fair value of the Fund’s portfolio was EUR 335.7 million (31 December 2021: EUR 327.4 million) and incorporated a total net leasable area of 144,215 sq. m. During H1 2022, the Fund invested EUR 0.6 million in the existing property portfolio and EUR 7.5 million in the reconstruction or development projects.

Interest-bearing loans and bonds

Interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 198.4 million, remaining at a level similar to year-end 2021 (31 December 2021: EUR 198.6 million). Outstanding bank loans decreased slightly due to regular bank loan amortisation. Annual loan amortisation accounts for 0.3% of total debt outstanding. All loans expiring during H1 2022 were prolonged with the original loan providers.

Cash flow

Cash inflow from core operating activities for H1 2022 amounted to EUR 7.3 million (H1 2021: cash inflow of EUR 6.4 million). Cash outflow from investing activities was EUR 7.6 million (H1 2021:  cash outflow of EUR 2.7 million) due to subsequent capital expenditure on existing portfolio properties and investments in the Meraki, Postimaja and CC Plaza complex and Europa development projects. Cash outflow from financing activities was EUR 7.1 million (H1 2021: cash outflow of EUR 1.6 million). During H1 2022, the Fund made a cash distribution of EUR 3.8 million and paid regular interest on bank loans and bonds. At the end of H1 2022, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.7 million (31 December 2021: EUR 16.1 million), which demonstrates sufficient liquidity and financial flexibility. Available cash will be used to continue with development projects.

Key earnings figures

EUR ‘000       Q2 2022 Q2 2021 Change (%)
Net rental income       4,482 4,357 2.9%
Administrative expenses (726) (756) 4.0%
Other operating income 271
Valuation gains (losses) on investment properties 178 (14,255) 101.2%
Operating profit (loss)       4,205 (10,654) 139.5%
Net financing costs (1,518) (1,361) (11.5%)
Profit (loss) before tax       2,687 (12,015) 122.4%
Income tax (444) 888 (150.0%)
Net profit (loss) for the period     2,243 (11,127) 120.2%
Weighted average number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429
Earnings per unit (EUR) 0.02 (0.09) 120.2%

Key financial position figures

EUR ‘000       30.06.2022 31.12.2021 Change (%)
Investment properties in use 320,029 315,959 1.3%
Investment property under construction 15,620 11,400 37.0%
Gross asset value (GAV)     347,495 346,338 0.3%
Interest-bearing loans and bonds 198,360 198,571 (0.1%)
Total liabilities 213,319 213,754 (0.2%)
IFRS Net asset value (IFRS NAV)     134,176 132,584 1.2%
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV)     143,752 142,176 1.1%
Number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 1.1215 1.1082 1.2%
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 1.2016 1.1884 1.1%
Loan-to-Value ratio (%) 59.1% 60.7%
Average effective interest rate (%) 2.8% 2.7%

During Q2 2022, the average actual occupancy of the portfolio was 93.4% (Q1 2022: 92.3%). The occupancy rate as of 30 June 2022 was 93.3% (31 March 2022: 92.4%). The overall occupancy rates in the portfolio rose after the successful launch of the North Star office hotel and filling the premises with small tenants. Increasing occupancy figures were supplemented with new leases in Europa, Postimaja and Galerija Centrs. During the quarter, Sportland relocated and expanded its premises to almost 1,000 sq. m in Galerija Centrs. In Europa, Huracan Coffee opened its café of approx. 140 sq. m creating a new attraction point for clients coming in from the main square of CBD. The opening of Huracan marked the full reopening of Europa’s entrances and public areas to clients after the refurbishment.

Occupancy rates in the office segment remain strong at around 98%. Positive momentum in office leasing is expected to continue in Q3 2022. Retail leasing teams were expanded in H1 2022 to fasten the leasing process. The Fund is having in-depth negotiations with potential anchor tenants for shopping centres. The average direct property yield during Q2 2022 was 5.3% (Q1 2022: 5.0%). The net initial yield for the whole portfolio for Q2 2022 rose to 5.6% (Q1 2022: 5.3%). Property yields increased compared to Q1 2022 after a strong recovery of Galerija Centrs results following the lift of lockdowns at the end of 2021 and positive rent indexations across the portfolio.

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 June 2022

Property name Sector Fair value1
(EUR ‘000)
NLA
(sq. m)
Direct property yield
Q2 20222
Net initial yield
Q2 20223
Occupancy rate
Vilnius, Lithuania
Duetto I Office 18,525 8,587 7.7% 6.5% 100.0%
Duetto II Office 20,253 8,674 7.7% 7.1% 100.0%
Europa SC Retail 38,757 16,844 1.8% 1.9% 84.5%
Domus Pro Retail Park Retail 16,535 11,226 8.4% 8.1% 98.5%
Domus Pro Office Office 8,010 4,831 8.7% 7.1% 97.3%
North Star Office 21,538 10,550 6.7% 6.8% 98.2%
Meraki Development Office 15,620
Total Vilnius   139,238 60,712 5.6% 5.4% 94.9%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 21,978 10,459 7.5% 8.2% 100.0%
Vainodes I Office 18,470 8,052 6.6% 7.8% 100.0%
LNK Centre Office 17,660 7,452 6.8% 6.8% 100.0%
Sky SC Retail 5,693 3,244 8.1% 7.8% 97.6%
Galerija Centrs Retail 64,910 20,075 3.1% 3.6% 77.2%
Total Riga   128,711 49,282 5.0% 5.6% 90.6%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 26,975 9,242 9.2% 7.6% 95.6%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 14,525 8,664 3.6% 4.5% 100.0%
Lincona Office 16,900 10,871 7.3% 6.8% 90.8%
Pirita SC Retail 9,300 5,444 5.1% 6.7% 90.4%
Total Tallinn   67,700 34,221 5.5% 6.0% 94.4%
Total portfolio   335,649 144,215 5.3% 5.6% 93.3%
  1. Based on the latest valuation as of 30 June 2022 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000   01.04.2022-30.06.2022 01.04.2021-30.06.2021 01.01.2022-30.06.2022 01.01.2021-30.06.2021
Rental income 5,111 4,835 10,070 9,512
Service charge income 1,341 1,209 2,645 2,426
Cost of rental activities (1,970) (1,687) (4,040) (3,408)
Net rental income   4,482 4,357 8,675 8,530
Administrative expenses (726) (756) (1,385) (1,501)
Other operating income 271 278
Valuation gains (losses) on investment properties 178 (14,255) 172 (14,259)
Operating profit (loss)   4,205 (10,654) 7,740 (7,230)
Financial income 1 1
Financial expenses (1,518) (1,362) (2,960) (2,752)
Net financial expenses   (1,518) (1,361) (2,960) (2,751)
Profit (loss) before tax   2,687 (12,015) 4,780 (9,981)
Income tax charge (444) 888 (541) 759
Profit (loss) for the period   2,243 (11,127) 4,239 (9,222)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain on cash flow hedges 575 241 1,296 451
Income tax relating to net gain on cash flow hedges (51) (16) (115) (31)
Other comprehensive income, net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods   524 225 1,181 420
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax   2,767 (10,902) 5,420 (8,802)
     
Basic and diluted earnings per unit (EUR)   0.02 (0.09) 0.04 (0.08)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 30.06.2022 31.12.2021
Non-current assets      
Investment properties 320,029 315,959
Investment property under construction 15,620 11,400
Intangible assets 8 9
Property, plant and equipment 2 2
Derivative financial instruments                439
Other non-current assets 22 23
Total non-current assets   336,120 327,393
Current assets
Trade and other receivables 2,214 2,708
Prepayments 423 137
Cash and cash equivalents 8,738 16,100
Total current assets   11,375 18,945
Total assets   347,495 346,338
Equity
Paid in capital 145,200 145,200
Cash flow hedge reserve 352 (829)
Retained earnings (11,376) (11,787)
Total equity   134,176 132,584
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 102,765 157,471
Deferred tax liabilities 6,959 6,297
Derivative financial instruments 756
Other non-current liabilities 1,261 1,103
Total non-current liabilities   110,985 165,627
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 96,153 41,676
Trade and other payables 5,479 5,223
Income tax payable 5
Derivative financial instruments 15 109
Other current liabilities 687 1,114
Total current liabilities   102,334 48,127
Total liabilities   213,319 213,754
Total equity and liabilities   347,495 346,338

BHF semi-annual report H1 2022

Merko Ehitus: Construction contract in Estonia (tram line connecting Old Harbour and Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal in Tallinn)

MerkoOn 9 August 2022, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and KMG Inseneriehituse AS signed a design and construction contract with Tallinn Urban Environment and Public Works Department for the construction of a tram line connecting the Tallinn Old Harbour with Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal.

About being selected the preferred bidder, AS Merko Ehitus published stock exchange announcement on 19 July 2022.

Under the agreement, a new tram line will be built on a section of approximately 2.5 kilometres, starting at the intersection of Kivisilla/Gonsiori streets up to the Põhja boulevard. In carrying out the works, AS Merko Ehitus Eesti is the leading partner with a 50:50 ratio.

The contract value is approximately EUR 36.5 million, plus value added tax. The scheduled deadline of the works is in February 2025.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is Estonian leading construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Statistika: enamiku Tallinna korteritehingutest moodustavad nõukogudeaegsed korterid

Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2022 II kvartalis Tallinnas 2753 korteritehingut. Vanuseklassidest tehakse kõige rohkem tehinguid nõukogudeaegsete korteritega.

515 tehingut ehk 19% tehingutest tehti 2022 II kvartalis korteritega, mille esmakasutusaasta oli 1940-1970. Peaaegu sama palju tehinguid ehk 482 tehingut (18% tehingute koguarvust) tehti korteritega, mille valmimine jäi 1971.-1990. aastasse.

Nii võib julgelt öelda, et vaatamata uute korterite turu parematele ja halvematele aegadele on kõige enam käibes olev korter, mis määrab Tallinna keskmise korteri kvaliteedi, nõukogudeaegne korter valmimisajaga 1940.-1990. a.

Oluline osa tehingutest ehk 1267 tehingut ja 46% Tallinna korteritehingute koguarvust on korteritega, mil esmakasutusaasta puudub. Siin võib olla tegemist korteritega, mil esmakasutus veel pole kätte jõudnud ehk tegemist on uute korteritega, kus kasutusluba on alles taotlemisel. Selle kõrval võib ilma esmakasutusaastata korterite näol olla tegemist korteritega, mille ehitisregistri andmed on puudulikud.

 

Tallinna korteritehingute arv korteri esmakasutusaasta alusel

Tallinna korteritehingute keskmine hind korteri esmakasutusaasta alusel

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS share net value as of 31.07.2022

EfTEN Real Estate Fund IIIThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS was 20.0053 euros as of 31.07.2022, increasing by 0.7% in July. The net value of the EPRA share (EPRA NRV – accounting net value without taking into account the deferred income tax liability and the fair value of interest derivatives) was 21.29 euros as of 31.07.2022. EPRA NAV increased by 0.8% in July.

In July, the fund earned a total of 1,122 thousand euros in consolidated rental income, which is 7 thousand euros more than the month before. The increase was due to the renting out vacant spaces in the Evolution office building.

During the seven months of 2022, the fund has earned a total of 7,735 thousand euros in rental income (16% more than in the same period last year) and 6,799 thousand euros in EBITDA (also 16% more than last year), i.e. the EBITDA of investment properties calculated on a comparable basis, increased by 9% in this year compared to the previous year.

The fund’s 7-month EPRA profit per share this year is 11.10 euros (6.1% more than last year). Fund expenses make up 13.01% of rental income (last year: 13,03%)

The consolidated equity of EfTEN Real Estate Fund III AS was 101.478 million euros as of 31.07.2022 (31.12.2021: 96.914 million euros).

EREF_III_reports_monthly_07_2022

KV.EE: Üürituru tipphooaja stardipauk on antud

Kevadest alates kasvanud Tallinna korterite üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on suve keskpaigast alates vaikses langused. Augusti alguseks võib öelda, et nüüd võib iga-aastase üürituru tipphooaja stardi pidulikult toimunuks lugeda, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„August on aeg, kus ettenägelikud tudengid pööravad pilgu kinnisvaraturu poole lootusega endale järgmiseks õppeaastaks üürieluase kindlustada. Lisaks tulevad üürikortereid jahtima inimesed, kes sügisese ärihooaja alguses üürikorterit vajavad. Kuhugi ei ole kadunud pagulased. Eestisse on Venemaa terrori eest pakku tulnud üle 45 000 pagulase Ukrainast, kellest paljud samuti Tallinna üürikortereid taga ajavad. Nii võib öelda, et üürikorterite nõudlus on üüratu,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üüripakkumine ei suuda nõudlusega sama jalga käia. Korterite ostu-müügihinnad on kerkinud üürihindadest oluliselt kiiremini. See tähendab, et korteri ostmine üürileandmiseks on vähem tasuv kui näiteks aasta või kaks tagasi.

„Lisaks on suure küsimärgi all, mis saab kinnisvara väärtusest – kas kinnisvara hinnatõus lähikvartalite jooksul jätkub? Või lähevad korterite üle mõistuse kõrgele paisunud hinnad mõningasse korrektsiooni? Teadmatus ja ebakindlus kinnisvara väärtuse liikumise suuna ja kiiruse osas pärsib uusi üüriinvesteeringuid,“ tõi Tarvo Teslon välja üürileandjaid painavad küsimused.

Suur nõudlus piirangutest ahistatud pakkumiste tingimustes tähendab vähemalt lühiajalist üürihindade tõusu.

„Tallinna üürikorterite keskmine hind on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase kolme kuu jooksul olnud ligikaudu 14,5 €/m². Karta on, et augustis näeme siin mõningat tõusu. Viimase 10 aasta jooksul ei ole olnud aastat, mil augustis ei oleks üürihinnad võrreldes varasema kuu-paariga kerkinud,“ rääkis Tarvo Teslon üürihindadest.

„Üürikorteri vajajatel võiks soovitada otsinguga kiiresti alustada. Üürihuvilisi hakkab üüriturule iga päevaga järjest enam juurde tulema. Varasemad tegutsejad saavad noppida üürikorterite paremad palad. Hilinejatele jäävad üüripakkumiste riismed, kui üldse midagi,“ soovitas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Statistikaamet: Välisturistid leidsid juunis uuesti tee Eesti majutusasutustesse

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus juunis majutusettevõtetes ligi 337 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 56%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 150 000 välis- ja 187 000 siseturisti. „Välisturiste oli kriisieelse 2019. aasta juunikuuga võrreldes veel 41% vähem, kuid siiski kordades rohkem kui kriisi kõrgaastatel 2020 ja 2021. Siseturistide arv on kahel viimasel aastal jätkuvalt kasvanud ja saavutas taas juunikuise rekordi,“ täpsustas Laurmaa.

Juunis suurenes aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Välisturiste oli majutusettevõtetes 373% rohkem kui mullu samal kuul. Suure muutuse üheks põhjuseks oli jätkuvalt väga madal võrdlusbaas. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 61 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse ligi 19 000 inimest. Saksamaalt saabus 10 400 ja Leedust 7 500 turisti. Välisturistidest 68% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (13%) Tartu (7%) ja Saaremaa (4%). Välisturistid veetsid Eestis kokku 286 000 ööd.

Siseturistidest 71% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 19% töö. Kõige rohkem ehk 23% siseturistidest peatus Harju, 16% Pärnu ja 10% Tartu maakonnas. Ida-Virumaal peatus 9%, Saaremaal 8% ja Lääne-Virumaal 7% siseturistidest.Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 318 000 ööd.

Juunis pakkusid külastajatele teenust 1179 majutuskohta ehk 136 majutuskohta rohkem kui maikuus. Turistide kasutuses oli 22 000 tuba ja 53 000 voodikohta, täidetud oli 48% tubadest. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 41 eurot inimese kohta, mis oli maikuu hinnast kahe euro võrra odavam. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 46 eurot, Pärnumaal 43, Tartumaal 40, Ida-Virumaal 39 ning Saaremaal 36 eurot inimese kohta.

* Välisturistide hulgas ei kajastu Ukraina põgenikud.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Eesti Pank: Majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnatõusu hoogu pidurdama

Statistikaameti andmetel tõusid juulis hinnad eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes ulatus hinnatõus 22,8 protsendini. Energiahinnad kallinesid aastaga 87%, põhjustades üldisest hinnakasvust ligikaudu poole. Toiduainete hinnad, sh alkohol ja tubakatooted, tõusid 17% ning teenuste ja tööstuskaupade hinnad vastavalt 12% ja 11%.

Kodutarbijad saavad sellel talvel tõenäoliselt osta energiat mõnevõrra soodsama hinnaga. Uus valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest. Majapidamiste kodukulude kallinemine pole eeloleval kütteperioodil tõenäoliselt nii järsk kui eelmisel sügisel. Aasta lõpus kujuneb hinnakasv seetõttu mõnevõrra aeglasemaks.

Ettevõtted peavad rekordiliste energiahindadega toime tulema. Maagaasi hind saavutab Euroopas üha uusi tipptasemeid ja ähvardab kujuneda märksa kõrgemaks kui eelmisel aastal. Maagaas on tähtis tootmissisend nii elektri tootmisel kui ka toidu- ja ehitusmaterjalitööstustes. Elektri kõrge hinna tõttu on meie ettevõtetel raskem konkureerida Põhjamaadega, kus elekter on viimasel ajal olnud odavam.

Majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnakasvu hoogu pidurdama. Viimastel kuudel on aeglustunud nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv. Majanduse jahtumisfaasis on ettevõtetel raskem hindu tõsta, sest nende eelarved muutuvad pingelisemaks ning raskustesse sattunutel tuleb kulusid kärpida. Hinnatõusutempo ulatuslikumat aeglustumist võib oodata järgmisel aastal.

Statistikaamet: Juuli tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eluaseme ja toiduga seotud hinnatõusud

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 22,8%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 17,7% ja teenused 33,1% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta juuliga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. „Kodudesse jõudnud elekter oli 142,9%, soojusenergia 62,7%, gaas 235,4% ja tahkekütus 80,1% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust viiendiku. Bensiin oli 39,1% ja diislikütus 60,1% kallim,“ lisas Trasanov.

Eelmise aasta juuliga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 72,3% kallinenud jahu ja tangained, värske kala 59%, munad 56,7%, muud õlid 49,5%, makaronitooted 43,1% ning suhkur 40,3%.

Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti kõige rohkem eluaseme ja toiduga seotud hinnamuutused. Kodudesse jõudnud elekter oli 15% ja gaas 22,5% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine andis kogutõusust viiendiku. Majutusteenused olid 16,5% kallimad. Bensiin odavnes juuniga võrreldes 5,2% ja diislikütus 2,9%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2022
Kaubagrupp Juuli 2022 – juuli 2021 % Juuni 2022 – juuli 2022, %

KOKKU

22,8

1,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

19,7

1,7

Alkohoolsed joogid ja tubakas

6,3

0,7

Riietus ja jalatsid

5,0

-3,2

Eluase

68,2

6,1

Majapidamine

14,3

1,3

Tervishoid

7,3

1,2

Transport

28,7

-0,9

Side

-3,0

1,7

Vaba aeg

11,9

1,3

Haridus ja lasteasutused

2,5

0,0

Söömine väljaspool kodu, majutus

22,1

7,9

Mitmesugused kaubad ja teenused

10,5

1,5

 

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub 21/09/2022

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 21/09/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub 21/09/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: 2022. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Merko EhitusJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2022. aasta teise kvartali müügitulu oli 88 miljonit eurot ning 6 kuu müügitulu 156 miljonit eurot, puhaskasum vastavalt 4,2 miljonit eurot teises kvartalis ning 7,2 miljonit eurot esimesel poolaastal. Merko on andnud tänavu ostjatele üle 214 korterit ning mitu arendusprojekti valmib teisel poolaastal.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul vastasid tulemused ootustele, arvestades praegust turusituatsiooni ning ehitussektori kõigi osapoolte kohanemist ehituse kiire kallinemisega. Teise kvartali puhaskasumit mõjutasid ka 0,3 miljoni eurone annetus Ukraina toetusprojektidele ning 0,3 miljoni euro võrra suurem tulumaksu kulu võrreldes aastatagusega.

Kontserni ehitusteenuse valdkonnas on inflatsiooni ja sisendite kallinemise mõju jätkuvalt suur, ent kõigi töös olevate ehitusprojektide elluviimine on jätkunud plaanipäraselt. Olukord on keeruline kõigis ehitusvaldkondades, ent kõige kriitilisem teedeehituses, kus sisendhindade kasv on olnud suurim ja uute investeeringute plaanid on ootele pandud. Jagame valdkonna liidrite muret sektori jätkusuutlikkuse osas.

Esimese poolaastaga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 193 miljoni euro väärtuses ning tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk oli juuni lõpu seisuga 323 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul on kontserni ehitustellimuste portfell praegu tugev, ent turul tervikuna on vähe nii ärikinnisvara kui taristu uusi ehitustellimusi. Samuti on energiakriisi ja rohepöörde poliitikat arvestades mõneti üllatav, et turule on tulnud vaid üksikuid suuremaid taastuvenergia ja energiasäästlike hoonete projekte. Mida kiiremini kohanevad tellijad kasvanud sisendhindade ja tarneraskustega, millega ehitusettevõtted silmitsi seisavad, seda kiiremini jõuavad plaanitud projektid ehitusse. Vaja on leida lahendusi riskide jagamiseks ning jätkata investeerimist vaatamata kiirenenud inflatsioonile.

Tänavu 6 kuuga andis Merko ostjatele üle 214 uut korterit ja ühe äripinna ning mitme ehituses oleva korteriarendusprojekti valmimine jääb plaanipäraselt teise poolaastasse. Merko korterite uusmüük on jätkunud ka peale sisendhindade kiirest kasvust tingitud hinnatõusu, mis näitab turu järkjärgulist kohenemist uute hindadega. Samas on uute korterite pakkumine turul tervikuna vähenenud. Elamuarendus on Merko jaoks pika perspektiiviga ärivaldkond ning kontsern on jätkanud investeeringuid uutesse arendusprojektidesse, ehkki senisest mõõdukamas tempos.

Esimesel poolaastal käivitas kontsern 186 uue korteri ja nelja äripinna ehituse Riias. Kvartali lõpu seisuga oli kolmes Balti riigis ehituses üle 1700 korteri, millest üle poole on kaetud eelmüügi lepingutega ning mis valmivad 2022. ja 2023. aastal. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri, ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

2022. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Püha Johannese Kool, Pelgulinna riigigümnaasium ja Arter kvartal ning Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud ja Rannamõisa tee rekonstrueerimine. Lätis olid töös Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned, NATO rajatised Ādažis ning linnapark ja noortemaja Kauguris, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus Vilniuses.

KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2022. aasta 6 kuu kasum enne makse oli 8,4 mln eurot ja II kvartalis 4,9 mln eurot (6 kuud 2021: 10,5 mln eurot ja II kvartalis 6,7 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 5,4% (6 kuud 2021: 7,2%).
2022. aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 7,2 mln eurot (6 kuud 2021: 9,8 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 4,2 mln eurot (II kvartal 2021: 6,4 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 4,6% (6 kuud 2021: 6,7%).

MÜÜGITULU

2022. aasta II kvartali müügitulu oli 87,8 mln eurot (II kvartal 2021: 85,8 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 156,2 mln eurot (6 kuud 2021: 145,9 mln eurot). 6 kuu müügitulu suurenes 7,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 53,8% (6 kuud 2021: 38,0%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. juuni 2022 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 322,9 mln eurot (30. juuni 2021: 249,8 mln eurot). 2022. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 193,3 mln eurot (6 kuud 2021: 135,1 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 22,1 mln eurot (II kvartal 2021: 37,8 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2022. aasta 6 kuuga müüs kontsern 214 korterit, 2021. aasta 6 kuuga 145 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2022. aasta 6 kuuga 27,1 mln eurot ning 2021. aasta samal perioodil 25,8 mln eurot. 2022. aasta II kvartalis müüdi 88 korterit, võrreldes 2021. aasta II kvartalis müüdud 55 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 11,6 mln eurot (II kvartal 2021: 11,0 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 16,8 mln eurot ning omakapital 156,7 mln eurot (41,5% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 21,7 mln eurot ning 145,3 mln eurot (52,5% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2022 oli kontserni netovõlg 73,2 mln eurot (30. juuni 2021: 16,1 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2022.a.
6 kuud
2021.a.
6 kuud
2022.a.
 II kvartal
2021.a.
 II kvartal
2021.a.
12 kuud
Müügitulu 156 198 145 860 87 772 85 753 339 375
Müüdud toodangu kulu (138 917) (128 622) (78 363) (75 489) (292 563)
Brutokasum 17 281 17 238 9 409 10 264 46 812
           
Turustuskulud (2 169) (1 830) (1 054) (883) (3 611)
Üldhalduskulud (7 522) (5 706) (3 799) (2 991) (13 925)
Muud äritulud 1 422 1 314 736 639 3 508
Muud ärikulud (455) (93) (394) (39) (582)
Ärikasum 8 557 10 923 4 898 6 990 32 202
Finantstulud (-kulud) (193) (441) (33) (257) (75)
sh kasum (kahjum) sidus-ja  ühisettevõtetelt 328 3 330 (4) 799
Intressikulud (374) (316) (212) (170) (681)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (67) (39) (119) (39) (8)
muud finantstulud (-kulud) (80) (89) (32) (44) (185)
Kasum enne maksustamist 8 364 10 482 4 865 6 733 32 127
           
Tulumaksukulu (1 176) (856) (755) (427) (3 104)
Perioodi puhaskasum 7 188 9 626 4 110 6 306 29 023
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 7 202 9 763 4 196 6 395 29 140
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (14) (137) (86) (89) (117)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse          
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (12) 16 (28) (7) 33
Perioodi koondkasum 7 176 9 642 4 082 6 299 29 056
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 7 189 9 779 4 169 6 387 29 163
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (13) (137) (87) (88) (107)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,41 0,55 0,24 0,36 1,65

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.06.2022 30.06.2021 31.12.2021
VARAD
Käibevara      
Raha ja raha ekvivalendid 16 773 21 713 44 930
Nõuded ja ettemaksed 68 317 62 902 55 484
Ettemakstud tulumaks 36 315 114
Varud 228 240 136 605 160 593
  313 366 221 535 261 121
Põhivara
Sidus-ja ühisettevõtte aktsiad või osad 9 707 2 357 7 703
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 23 616 22 797 24 079
Edasilükkunud tulumaksuvara 1 115 842 622
Kinnisvarainvesteeringud 11 536 13 872 13 828
Materiaalne põhivara 17 347 14 611 16 350
Immateriaalne põhivara 635 733 669
63 956 55 212 63 251
     
VARAD KOKKU 377 322 276 747 324 372
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 48 854 9 279 11 636
Võlad ja ettemaksed 117 702 77 814 90 054
Tulumaksukohustus 2 275 731 681
Lühiajalised eraldised 6 879 5 720 7 976
175 710 93 544 110 347
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 41 153 28 493 41 001
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 649 1 739 3 112
Muud pikaajalised võlad 2 322 3 586 2 900
45 124 33 818 47 013
     
KOHUSTUSED KOKKU 220 834 127 362 157 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (240) 4 078 (227)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (804) (798) (791)
Jaotamata kasum 148 810 137 383 159 308
156 728 145 307 167 239
OMAKAPITAL KOKKU 156 488 149 385 167 012
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 377 322 276 747 324 372

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2022_6k_vahearuanne

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2022

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Uus Maa: Olukord kinnisvaraturul: kõik ootavad sügist

Uus MaaEesti juulikuine kinnisvaraturg oli oma liikumismustritelt sarnane sellele, mida oleme näinud igal suvel. Tehingute arvud enamasti kukkusid ning ka hinnatasemes suuri muutuseid ei toimunud. Küll aga muutus tulevikunägemus veelgi pessimistlikumaks ning seeläbi on näha ka pakkumishindade lähenemist reaalsetele tehingutele.

Kui kuu tagasi oli arvamus, et kinnisvarahinnad saavad vaid kasvada veel üsna domineeriv, siis juuli jooksul hakati panuseid ringi mängima. Euribori tõus, oodatav defitsiit energiaallikates ning endiselt kõrge inflatsioon ja käimasolev sõda Ukrainas on inimesi üha ettevaatlikumaks muutmas.

Tõehetk saabub sügisel, mil kogeme järgmisi suuri hinnatõuse, aga saame ka näha, kui palju meid erinevad toetusmeetmed tegelikkuses aidata suudavad. Siis pannakse paika ka tarbijate kindlustunde edasine perspektiiv.

Järelturg ootab hinnakorrektsiooni

Kinnisvaraturul on näha järelturu pakkumishindade lähenemist reaalsele tehingutasemele. On selgelt välja joonistumas muster, kus need, kel müügisoov reaalne, on enam asunud uurima, milline on pakutava vara tegelik võimalik müügihind ning on valmis ka kohanduma. Kes aga panustavad endiselt emotsioonile või lihtsalt katsetavad, hoides hinda maksimaalselt kõrgel, peavad leppima ka leige huviga.

Suurima tule all on aga uusarenduste turg, kus määramatuse tase on kõige kõrgem. Kuigi arendajate soov uusi kortereid rajada püsib suhteliselt suur ka kasvavate sisendhindade taustal, tuleb ka siin arvestada, et keskmise ostja „punane joon“ hindade osas on täiesti olemas ning selle ületamisel ostuhuvi koheselt langeb.

Suuremates linnades üllatusi polnud

Suuremate linnade tehinguandmeid vaadates suuri üllatusi ei olnud. Suvi on alati vaiksem aeg ning ilus ilm ja puhkuste aeg avaldasid mõju ka sel aastal.

Tallinnas müüdi 861 korterit (juunis 946), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2801 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 3,8%, siis aastaga tõusis see 28,6%. Tallinna statistilist hinnataset jääb veel kauaks mõjutama uute korterite müük.

Tartus müüd aga 221 korterit (juunis 216) ning siin kujunes pinnaühiku mediaanhinnaks 2155 €/m2. Kui kuuga hinnatasemes sisuliselt muutust ei toimunud, siis aastaga kerkis see 20%. Uute korterite osatähtsus mõjutab ka Tartu hinnataset.

Pärnus vahetas omanikku 88 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 1768 eurot. Kuuga toimus marginaalne 0,02 protsendiline langus, aastaga kasvas hinnatase aga 27,4%.

Narvas müüdi juulikuus 75 korterit (juunis 87), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes tehtud tehingute põhjal 538 eurot. Kui kuuga tõusis hinnatase 5,5%, siis aastaga 28,4%. Erinevalt eelmainitud linnadest pole Narvas mõju omavat uusarendusturgu.

SEB: Uuring: sõja tõttu värvatakse vähem, tööturg jahtub

SEB PankEesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunnet on sõda arusaadavalt pärssinud ning värbamisplaanid on oluliselt konservatiivsemad, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Võrreldes jaanuariga on pea kolm korda vähem ettevõtteid, kel plaanis värvata uusi töötajaid.

Kui veel jaanuarikuises uuringus nägi 16% küsitletud Eesti VKE-dest töötajate arvu tõusu sel aastal, siis mais toimunud uuringu kohaselt prognoosib vaid 6% ettevõtetest töötajate arvu kasvu. Samuti on viie kuuga kasvanud 4%-lt 7%-le nende ettevõtete osakaal, kes prognoosivad töötajate arvu vähenemist. Sarnane pilt on ka mujal Baltikumis.

„Uute töötajate värbamise pausilepanek võib kaasa tuua tööjõuturu mõningase jahtumise. See tähendab, et vähem luuakse uusi töökohti, mis tähendab ka väiksemat survet palgakasvule. Samas küsitlusest ei selgu, et VKEd plaaniksid koondamisi, seega on ka tänasel turbulentsel ajal tööturg töövõtja jaoks endiselt soodne. Pikemas vaates mõjutab tööturgu Baltimaade lähiaja majanduse väljavaade, mis on saanud mõnevõrra tumedamad toonid. Asjaolu, et 22% vastanud VKEdest ei suuda hinnata sõja mõju töötajate arvule, näitab, et sõja otseste ja kaudsete mõjude suhtes valitseb ebakindlus,“ kommenteeris SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppänen.

Märkimisväärne osa kavatseb palgata põgenikke

Koguni pooled Eesti VKE-dest, kel on plaanis oma ettevõtte töötajate arvu suurendada, kavatseb seda teha Ukraina põgenike abil. Leedus on selliste ettevõtete osakaal 40% ning Lätis koguni kaks kolmandikku ehk 66%. Üldpildis tähendab see, et 3% Eesti VKE-dest kavatseb pakkuda töökohti Ukraina põgenikele.

„Enamik Ukraina põgenikele tööd pakkuvatest ettevõtetest tegutsevad majutus- ja toitlustussektoris, jaekaubanduses, tootmissektoris ning administratiivtöö valdkonnas. Tööealiste ukrainlaste järele on tugev nõudlus, kuna nad aitavad leevendada turul valitsevat tööjõupuudust. Samas on suur osa ukrainlasi ilmselt valmis kodumaale naasma, kui sealne olukord paraneb ehk ettevõtted peavad meeles pidama, et Ukraina põgenike abikäed ei pruugi meie tööturul olla püsiv nähtus,“ selgitas Leppänen.

SEB uuring toimus mais 2022. Kokku vastas Balti riikides 2072 ettevõtet, neist Eestis 811.

Merko Ehitus: Merko Ehituse 6 kuu müügitulu oli 156 miljonit eurot ja puhaskasum 7,2 miljonit eurot

MerkoMerko Ehituse 2022. aasta teise kvartali müügitulu oli 88 miljonit eurot ning 6 kuu müügitulu 156 miljonit eurot, puhaskasum vastavalt 4,2 miljonit eurot teises kvartalis ning 7,2 miljonit eurot esimesel poolaastal. Merko on andnud tänavu ostjatele üle 214 korterit ning mitu arendusprojekti valmib teisel poolaastal.

„Teise kvartali tulemused vastasid me ootustele, arvestades praegust turusituatsiooni ning ehitussektori kõigi osapoolte kohanemist ehituse kiire kallinemisega. Teise kvartali puhaskasumit mõjutasid ka 0,3 miljoni eurone annetus Ukraina toetusprojektidele ning 0,3 miljoni euro võrra suurem tulumaksu kulu võrreldes aastatagusega,“ kommenteeris tulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Kontserni ehitusteenuse valdkonnas on inflatsiooni ja sisendite kallinemise mõju jätkuvalt suur, ent kõigi töös olevate ehitusprojektide elluviimine on jätkunud plaanipäraselt. Olukord on keeruline kõigis ehitusvaldkondades, ent kõige kriitilisem teedeehituses, kus sisendhindade kasv on olnud suurim ja uute investeeringute plaanid on ootele pandud. Jagame valdkonna liidrite muret sektori jätkusuutlikkuse osas,“ lisas Andres Trink valdkondade kommentaarina.

Esimese poolaastaga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 193 miljoni euro väärtuses ning tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk oli juuni lõpu seisuga 323 miljonit eurot. „Meie ehitustellimuste portfell on praegu tugev, ent turul tervikuna on vähe nii ärikinnisvara kui taristu uusi ehitustellimusi. Samuti on energiakriisi ja rohepöörde poliitikat arvestades mõneti üllatav, et turule on tulnud vaid üksikuid suuremaid taastuvenergia ja energiasäästlike hoonete projekte. Mida kiiremini kohanevad tellijad kasvanud sisendhindade ja tarneraskustega, millega ehitusettevõtted silmitsi seisavad, seda kiiremini jõuavad plaanitud projektid ehitusse. Vaja on leida lahendusi riskide jagamiseks ning jätkata investeerimist vaatamata kiirenenud inflatsioonile,“ kommenteeris Andres Trink ehitusturgu.

Tänavu 6 kuuga andis Merko ostjatele üle 214 uut korterit ja ühe äripinna ning mitme ehituses oleva korteriarendusprojekti valmimine jääb plaanipäraselt teise poolaastasse. „Meie korterite uusmüük on jätkunud ka peale sisendhindade kiirest kasvust tingitud hinnatõusu, mis näitab turu järkjärgulist kohenemist uute hindadega. Samas on uute korterite pakkumine turul tervikuna vähenenud. Elamuarendus on meie jaoks pika perspektiiviga ärivaldkond ning oleme jätkanud investeeringuid uutesse arendusprojektidesse, ehkki senisest mõõdukamas tempos,“ lisas Andres Trink.

Esimesel poolaastal käivitas kontsern 186 uue korteri ja nelja äripinna ehituse Riias. Kvartali lõpu seisuga oli kolmes Balti riigis ehituses üle 1700 korteri, millest üle poole on kaetud eelmüügi lepingutega ning mis valmivad 2022. ja 2023. aastal. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.

2022. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Püha Johannese Kool, Pelgulinna riigigümnaasium ja Arter kvartal ning Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud ja Rannamõisa tee rekonstrueerimine. Lätis olid töös Orkla vahvli- ja küpsisetehas, GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned, NATO rajatised Ādažis ning linnapark ja noortemaja Kauguris, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus Vilniuses.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2021. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 670 inimesele ning ettevõtte 2021. aasta müügitulu oli 339 miljonit eurot.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC