Järve Keskuse uuendusteks läheb üle nelja miljoni euro

Järve Keskuse uuendamise hanke võitis Mapri Ehitus, ehitus algab juba lähipäevil ning mugav ligipääs on kauplustele tagatud ka tööde ajal.

Ehitushankes osales kokku kuus ettevõtet. Võitja Mapri Ehitus alustab sel nädalal ning tööd on kavas lõpetada augustis.

„Mapri ehitab ümber Järve Keskuse fassaadi ja sissepääsu, teeb kõnniteed mugavamaks ja turvalisemaks, muudab parkimiskohad laiemaks, rajab uued rattaparklad, loob kauplustele ja pakiautomaatidele kiire ligipääsu. Seega muutub Järve Keskus juba augustiks veel hubasemaks ostlemiskohaks,“ kommenteeris Järve Keskuse tegevjuht Rome Arumaa. „Keskuse poed jäävad ehitustöödeks avatuks ning külastajatele tagatakse mugav liikumine.“

Järve Keskuse uuendamiseks läheb üle nelja miljoni euro. Lisaks saab keskus kaasaegsema välisilme ja uuenevad sissepääsud. Keskuse külastamist kiirendavad edaspidi kuus uut eskalaatorit.

Järve Keskus on Eesti suurimaid kodu- ja sisustuskeskusi ning renoveerimistööd on osa keskuse üldisest kaasajastamisprogrammist. „Järve Keskus on paljude tallinlaste kodupood, kuid sisustust tullakse siia ostma Eesti igast nurgast. Meie tugevuseks ongi sisustuskaupade mitmekesine valik, siin on kümneid kodu- ja sisustuskauplusi. Näiteks leiame keskuse kaupluste valikust enam kui 7000 diivanit ja tugitooli,“ kirjeldas Arumaa.

„Pealinna ühe külastatuma kaubanduskeskuse uuenduskuuri läbiviimine nõuab täpset planeerimist ning hoolikat müra- ja tolmutõrjet. Meil jagub kogemusi juurdeehituste ja rekonstrueerimistega ning oleme kindlad, et koostöö keskuse juhtide, haldajate, kaupluste ja ostlejatega sujub soravalt,“ ütles Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.

Järve Keskus on 20 tegevusaasta jooksul kujunenud piirkonnas lemmikostukeskuseks. Keskust külastab iga päev üle 10 000 inimese, eelmisel aastal kokku üle 3,7 miljoni inimese.

Keskuses uuenesid 2021. aastal juba kõik üld- ja puhkealad ning täienes kaupluste ja kaubavalik. Järve Keskus kuulub kodumaisesse suurkontserni Silikaat Grupp, kellel täitub peagi 25 tegevusaastat.

Järve Keskuse uuendused:

  • Uuenduste tulemuseks on hubane keskus, kuhu on igal külastajal mugav ligipääs ja kus kõigil on lihtne liikuda.
  • Ehitustööde ajal on kõik kauplused jätkuvalt avatud, keskus hoolitseb külastajate ja kauplejate mugavuse eest.
  • Fassaadide ja sissepääsude uuendamine.
  • Külastusmugavuse tõstmiseks tuleb kuus uut eskalaatorit.
  • Laiemad ja turvalisemad kõnniteed ning ohutumad ülekäigurajad.
  • Valgustatud kõnnitee.
  • Laiemad parkimiskohad avatud parkimisaladel.
  • Rattaparklad sissepääsude juures.
  • Mugavad inva- ja pereparkimisalad.
  • Pakiautomaatidele kiire juurdepääs.
  • Uuenenud kauplused, lisandub piirkonna suurim Mängumaa.
  • Uuenenud väliturg.

Järve Keskuse välisvaated. Järve Keskuse uuendustööde partneriks on rahvusvaheline arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group ning peaarhitekt Lauri Laisaar.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: TTJA asub meretuuleparkide enampakkumisi ette valmistama

Pühapäeval jõustus määrus, mille alusel viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) sel aastal läbi meretuuleparkide rajamiseks vajalike hoonestuslubade enampakkumisi.

“TTJA-le on praeguseks esitatud suur hulk hoonestuslubade taotlusi meretuuleparkide rajamiseks, mis tõestab, et arendajatel on väga suur huvi Eestis taastuvenergeetikat arendada. Kuna paljudele aladele on mitmeid konkureerivaid huvilisi, tuleb nende seast teha valik ning seetõttu paneb riik suurema huviliste arvuga potentsiaalsed tuuleenergeetikaks sobivad merealad oksjonile. Nii saame tagada läbipaistva ja ausa valikuprotsessi, mis viib meid lähemale taastuvenergia eesmärkide täitmisele, ning ühtlasi saab riik seeläbi täiendavat tulu,“ lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Enampakkumiste ettevalmistamise protsess algab juba nüüd. Olemasolevad hoonestusloa taotlused tagastatakse arendajatele täiendamiseks ning seejärel avaldab TTJA Ametlikes Teadaannetes, ameti kodulehel ja üleriigilises päevalehes teate esimesena esitatud hoonestusloa taotluse kohta, mille osas puuduvad hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused. Kõigil huvitatud isikutel on võimalik esitada 60 päeva jooksul TTJA-le konkureeriv taotlus samale alale. Tagastamistega alustame esimesel võimalusel, avaldamistega saame algust teha aprillikuus,“ selgitas TTJA peadirektor Kristi Talving.

Suvel toimub konkureerivate taotluste hindamine ning enampakkumisel osalejate kvalifitseerimine. Kui ühel alal vastab tingimustele mitu konkureerivat taotlust, viib TTJA läbi enampakkumise. Enampakkumised toimuvad aasta teises pooles, eelduslikult septembri lõpus ja oktoobris ning nende tulemusel selgitatakse välja arendajad, kellel avaneb võimalus hakata planeeringualadel kavandama meretuuleparke.

„Enampakkumisele tuleb eelduslikult kümmekond ala alghinnaga 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta. Enampakkumiste tulemuste põhjal algatatakse meretuuleparkide rajamiseks vajalik hoonestuslubade menetlus kõrgeima pakkumise esitanud ettevõtte taotlusel. Kui hoonestusluba on väljastatud, tuleb tuulepargi rajamiseks taotleda täiendavalt ehitus- ja kasutusluba TTJA-lt,“ täiendas Talving.

Eesti pikaajalised energiapoliitika eesmärgid näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist

Eestis on kaks kehtivat mereala planeeringut, mille kogupindala sobivatele tuuleenergia arenduspiirkondadele on 2439 ruutkilomeetrit. Sobivate tingimuste korral on võimalik rajada mereplaneeringutega kehtestatud piirkondadesse meretuulepargid koguvõimsusega 15-17 GW. Sobivad alad moodustavad 6% Eesti merealast.

Eesti mereala planeeringuga on kehtestatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad Saaremaast lääne poole jääval merealal ja Sõrve poolsaare lähedal ning Pärnu mereala planeeringuga on kehtestatud sobilikud alad Pärnu maakonna lähedal Liivi lahes. Planeeringutega on loodud meretuulepargi arendajale võimalused merealal hoonestusloa menetluses kavandada ka elektrikaablid. Märtsi seisuga on TTJA-le Eesti merealal esitatud 43 hoonestusloa taotlust, millest 36 on üleriigilise mereala planeeringu piirkonnas. Taotlusi on esitanud 17 erinevat arendajat.

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma süsihappegaasi heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Eestil on plaanis 2030. aastaks jõuda 65% taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peaks taastuvenergia moodustama samaks ajaks vähemalt 100 protsenti. Enampakkumiste läbiviimine viib Eesti sammu lähemale antud eesmärkide täitmiseks.

Elamispindade ülevaade kevad 2023: mis toimub tehingute ja hindadega?

Tõnu Toompark2023. a kevadel on elamispindade turu olulised märksõnad tehignute arv ja hinnad. Aastatagusega võrreldes on tehingute arv allapoole tulnud. Suur küsimus on, kauaks tehignute arvu langust jätkub? Hinnad on samuti tipust allpool. Siingi väärib analüüsi, millises ulatuses võiks hindade kogulangus olla ja millal hinnad taas tõusule pöörduvad?

Neid ja muidki olulisi elamispindade turuga seonduvaid küsimusi käsitleb elamispindade turu 2023. a kevadine suur ülevaade, mis heidab pilgu järgmisele.

  • Vaade makropildile ja selle vahetu mõjule kinnisvaraturule
  • Laenuturu arengud käivete, laenukoormuse ja euribori ning intressimäärade osas
  • Üldisem vaade korterituru tehingutele ja hindadele ning ostujõu dünaamikale
  • Uute korterite turu olulised arengud
  • Üüriturg ja üüriinvestorite meelsus elamispindade ostunõudluse vaatest
  • Järeldused ja prognoosid

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda sügisel 06.12.2022 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2023 II kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid kevad 2023

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv püsib aastatagusel tasemel

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 02.2023 üürile 1841 Tallinna äripinda. Äripindade üüripakkumiste arv oli enam-vähem aastatagusel tasemel. Tallinna äripindade üüripakkumiste eest küsiti keskmist hinda 10,5 €/m², mis on 5% rohkem kui aastatagune hind 10,0 €/m².

Suurima äripindade üüripakkumiste arvuga linnaosa on mitteüllatuslikult Tallinna kesklinn (sh Kadriorg ja Vanalinn), kus asub 853 pakkumist ehk 46% Tallinna äripindade üüripakkumiste koguarvust.

Kõige väiksem äripindade üüripakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on Pirital ja Nõmmel, kus asub vastavalt 25 ja 87 pakkumist. Tegemist on valdavalt elamispindadega asustatud piirkondadega ja seetõttu on äripindade pakkumisi neis linnaosades vähe.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.2022 02.2023 Muutus, % 02.2022 02.2023 Muutus, %
Haabersti 75 58 -23% 10 11 6%
Kadriorg 7 9 29% 10 9 -14%
Kesklinn 757 789 4% 12 12 3%
Kristiine 217 189 -13% 8 9 8%
Lasnamäe 259 265 2% 8 8 5%
Mustamäe 214 209 -2% 7 8 4%
Nõmme 99 87 -12% 6 6 3%
Pirita 38 25 -34% 14 12 -14%
Põhja-Tallinn 138 155 12% 11 13 21%
Vanalinn 49 55 12% 16 12 -22%
Tallinn 1 853 1 841 -1% 10 11 5%
Eesti 2 759 2 767 0% 9 9 7%
Harjumaa 2 104 2 158 3% 10 10 4%
Narva 70 50 -29% 4 4 3%
Rakvere 29 31 7% 5 5 -9%
Pärnu 101 100 -1% 6 8 19%
Tartu 256 231 -10% 7 8 24%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Coop Pank: Ekspert selgitab, kuidas kodulaenu võttes säästa raha

Coop PankKas vanarahva tarkus, et võlg on võõra oma, kehtib ka tänapäevases majanduskeskkonnas või peaksime targalt võetud kodulaenu hoopis heaks säästunipiks nimetama, küsib Coop Panga erakliendi kinnisvara finantseerimise juht Karin Ossipova.

Mina olen alati lähtunud oma finantside planeerimisel reeglist, et maksan kuisest sissetulekust esmajärjekorras laenukohustused. Laenumaksetest järele jäänud raha kasutan pere või enda tarbeks: tasun kommunaalkulud, ostan söögi, säästan või investeerin, kulutan meelelahutusele ning spordile. Tean enda kogemusest, et kui ma investeerimiseks või säästmiseks mõeldud raha kohe peale laenumaksete tasumist ära ei paiguta, siis üsna tõenäoliselt ei ole mul kuu lõpuks selleks eesmärgiks enam raha. Minu puhul on selline rahaasjade planeerimise muster kehtinud sõltumata kuusissetuleku suurusest läbi elu. Julgen arvata, et väga paljud inimesed käituvad samamoodi.

Kui ma ei peaks kodulaenu maksma, siis tõenäoliselt kulutaksin selle raha jooksvalt hoopis muudele hüvedele. Seega, kui jätta kõrvale ebamugav teadmine, et võlg on võõra oma, siis on kodulaenu võtmisel mitmeid plusse. Esiteks saab laenu abil kohe kodu omanikuks, ega pea selleks aastakümneid raha koguma. Elukohta üürides on väga keeruline koguda kodu ostmiseks raha, sest üür võtab väga suure osa sissetulekust. Tehes kodulaenumakseid alati esimeses järjekorras kuu alguses, suunab väiksem kontojääk oluliselt ratsionaalsemalt tarbima.

Laenu võtmise kasuks räägib ka see, et pikas ajaperspektiivis tõuseb kodu (kinnisvara) väärtus. Viimased 15 aastat on näidanud, et kinnisvara väärtus on kasvanud rohkem, kui hoiuselt teenitav intressitulu sama pika perioodi jooksul.

Näiteks, kui ma oleks 2008. aastal ostnud Harjumaal kodulaenuga 55 000 eurot maksnud korteri, siis tänaseks on selle kinnisvara turuväärtus tõusnud juba 115 000 euroni. Toona sai keskmist palka teeniv inimene võtta selleks laenu kolmekümneks aastaks 47 000 eurot. Omafinantseering korteri sissemaksuks oli 8000 eurot. Selle laenu kogukulu oleks täna kõiki intressimäärasid arvestades kokku 36 000 eurot. Kui maha lahutada senised laenumaksed, siis oleks selle korteri väärtus minu jaoks praegu 79 000 eurot.

Mis oleks aga saanud minu investeeringust siis, kui oleksin toona paigutanud korteri sissemaksuks mõeldud 8000 eurot tähtajalisele hoiusele ja lisanud sinna igakuiselt laenumaksega võrdse summa? Selliselt raha kogudes oleks täna minu kontol 49 000 eurot. Selle näite põhjal teinuks kodulaen mind 30 000 eurot rikkamaks, võrreldes sellega, kui ma oleks 15 aastat tagasi paigutanud oma vaba raha ja säästud tähtajalisele hoiusele. Lisaks paneksin igakuiselt kodulaenu tasudes justkui raha kõrvale, mis loob võimaluse soetada edaspidi senisest suurem eluase. Laenuga soetatud kinnisvara saab vanaduspõlves kasutada ka niinimetatud pensionisambana.

Kodulaenu taotledes siiski ilma säästmise ja raha kogumiseta hakkama ei saa, sest pank soovib finantseerimisel ka kliendi enda rahalist panust vähemalt 15 protsenti kinnisvara väärtusest. Kredexi käenduse kaasamisel on sissemakse suurus 5–10 protsenti. Sellist omafinantseeringut võib asendada ka lisatagatis või näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt antav kodulaenu kaaslaen.

Eesti Pank: Kasvujoonel püsimine sõltub Eesti ettevõtete konkurentsivõimest

Eesti Panga värskest Konkurentsivõime Ülevaatest järeldub, et Eesti majanduse kasvujoonel püsimise võtmetegur on meie ettevõtete konkurentsivõimelisus Euroopa ja üleilmsel turul. Kui pandeemia lõppedes õnnestus meil turuosa oluliselt kasvatada, siis möödunud aastal Eesti ekspordi turuosa kasv peatus. Seda tingis ulatuslik hindade ja kulude kasv kogu majanduses. Eesti eksportijatel oli mullu väiksem võimalus toote müügihinna kujundamisel kaasa rääkida ning ebakindlust ja vähest nõudlust arvestades ei suutnud ettevõtjad toorainete hinnatõusu toodete lõpphinda edasi kanda. See väljendus möödunud aastal kesisemas kaubaekspordis. Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele välisturul alanes 2022. aasta lõpus madalamale tasemele, kui see oli 2008. aasta finantskriisi ajal. Teenuste eksport püsis siiski eelmisel aastal tugev.

Kallimad energiahinnad on mõjutanud Eesti eksportijate käekäiku rohkem kui keskmiselt teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtete oma. Kuna Eesti majanduse energiaintensiivsus on suur, on ka energiakandjate hinnakasvu mõju ulatuslik ja see mõjutab kogu majanduse konkurentsivõimet. Eesti on nende riikide grupis, kes energiakriisi negatiivse šoki leevendamiseks pakkusid ettevõtetele toetusmeetmeid mõõdukalt, kuigi Eestis algas siseturu energiatootjate tootjahindade ning elektri, gaasi ja muude kütuste tarbijahindade kasv märksa varem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides ja hinnatõus on olnud märkimisväärselt kiirem.

Riikide võrdluses püsis Eesti konkurentsipositsioon eelmisel aastal siiski stabiilne. Ka erinevate konkurentsivõime aspekte võrdlevate indeksite põhjal on Eesti võrdluses teiste idapoolsete Euroopa Liidu riikidega üldiselt kõrgel kohal. Kui suurem liikumine kõrgematele kohtadele jäi paarikümne aasta taha, siis viimastel aastatel pigem hoiame positsiooni. Inimvabaduse indeksi järgi oleme kõrgel positsioonil, ent innovatsiooni indeksite järgi oleme riikide võrdluses pigem mõõdukate novaatorite grupis ning siin on meil arengupotentsiaali edetabelis kõrgemale tõusmiseks. Võrreldes riikidega, kes kuuluvad edukamate novaatorite hulka, on meil vähene keskkonnatehnoloogiate rakendatus, ressursitootlikkus ning äri- ja tootearenduse võimekus. Samuti on valitsuse toetus teadus- ja arendustegevusele väike ning ettevõtete kulutused sellele madalal tasemel.

Eesti ettevõtete keskkonnaalast innovatsiooni on enamasti tagant tõuganud soov parandada ettevõtte mainet, suured energia-, vee- ja materjalikulud ning ka keskkonnaalastest õigusaktidest lähtuvad kohustused. Iga kümnes Eesti ettevõte tegeles keskkonnainnovatsiooniga maine parandamisest või kuludest ajendatuna, nagu selgub Eesti Panga konkurentsivõime analüüsist. Samas on ettevõtete jaoks oluline ka keskkonnaalane regulatsioon, mis suurendab keskkonnauuenduste elluviimise aktiivsust. Poliitika ja kulud on kõige olulisem keskkonnainnovatsiooni ajend teisteski Euroopa Liidu riikides. Täiendavalt toetavad keskkonnainnovatsiooni vabatahtlik tegevus ja nõudlusest lähtuv surve, mis käivad sageli käsikäes ametliku reguleerimisega, eriti teenuste sektoris.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lepituskomisjon

Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus.

Teatud vaidlustes on võimalus pöörduda ka lepitaja poole, kelleks on vaidlevate poolte valitud notar või vandeadvokaat, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Erapooletu lepitaja saab aidata pooltel leida lahenduse vaidlusküsimusele.

Lepitusseadus aga ei võimalda näiteks kohalikul omavalitsusel luua vastav lepituskomisjon sarnaselt töö- ja üürivaidluskomisjonile. Kuna lepitusmenetluses vaidluste lahendamine on üldjuhul kiirem ja odavam kui kohtus, on vajadus sellise komisjoni loomiseks ühiskonnas olemas.

Jah, Lasnamäel tegutses küll korteriühistute lepituskomisjon, kuid nemad tegelesid rohkem nõustamise kui lepitamisega lepitusseaduse tähenduses.

Lisaks on olemas ka Tallinnas Linnavalitsuse korraldusega moodustatud ajutine korteriühistukomisjon, mis aitab vaidlevatel pooltel leida lahendusi kohtusse pöördumata. Kuid nende tegevus ei vasta lepitusseadusele ja on ebaselge, kas ja kuidas toimub sõlmitud kokkulepete kinnitamine.

Nüüd on probleem lahendatud, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatusega täiendati seadust paragrahviga, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib luua korteriomandi ja korteriühistuga seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks komisjoni.

Loodav organ ei saa küll võtta üle kohtu pädevust õiguse mõistmisel, kuid saab kinnitada vaidlevate poolte kokkuleppe kui selleni jõutakse. Selline komisjoni poolt kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik ja seda saab pöörata täitmisele täitemenetluse korras.

Lisaks saab loodav komisjon õiguse kohustada korteriühistut osalema lepitusmenetluses. Lepitusmenetluses osalemise kohustuse eiramise korral on komisjonil õigus teha korteriühistule ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1000 eurot.

Siiski on sellise lepituskomisjoni loomine kohaliku omavalitsuse võimalus, mitte kohustus. Ka komisjoni pöördumise tasude küsimus on kohaliku omavalitsuse enda otsustada. Eks tulevik näitab, kas ja kuhu sellised komisjonid luuakse.

Kui Sul on küsimusi, kirjuta mulle evi.hindpere@kinnisvarajurist.com.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Swedbank: Korterite madal taskukohasus on vähendanud aktiivsust kinnisvaraturul

SwedbankKinnisvara kiire hinnakasv, tõusvad intressimäärad ja üldine elukalliduse tõus on vähendanud järsult korterite taskukohasust, mis on omakorda jahutanud aktiivsust kinnisvaraturul. Swedbanki arvestuste järgi pealinna korterite taskukohasuse langus neljandas kvartalis ootuspäraselt süvenes. Kui varem halvendas korterite taskukohasust erakordselt tugev hinnakasv, mõjutab nüüd seda üha enam intressimäärade tõus.

Neljandas kvartalis langes tehingute arv järelturu korteritega 40% võrreldes aasta varasema erakordselt aktiivse ajaga. Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga oli tehinguid viiendiku võrra vähem. Kuigi tehingud uute korteritega toimusid hoone valmides juba varem sõlmitud lepingute alusel, siis uute broneeringute arv uusarendustes oli teist kvartalit järjest väga madal. Võrreldes 2019. aasta keskmisega oli uusi broneeringuid neljandas kvartalis üle nelja korra vähem. Korterite pakkumine neljandas kvartalis veidi tõusis. Kuigi arendajad püüavad uusi projekte ettevaatlikumalt turule tuua, oli vähenenud nõudluse tõttu uusarendusi neljandas kvartalis müügis ikkagi rohkem.

Swedbanki hinnangul jääb hinnalangus korteriturul mõõdukaks

Kuigi aktiivsus on märgatavalt vähenenud, olid Tallinna korterid neljandas kvartalis viiendiku võrra kallimad võrreldes aasta varasemaga. Põhjuseks on eelmise aasta esimeses pooles toimunud kiire hinnakasv, mis tõstis hinnataseme oluliselt kõrgemale. Korterite hinnad neljandas kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes enam ei tõusnud. Järelturu korterite hinnad langesid neljandas kvartalis 5% võrreldes kolmanda kvartaliga. Arendajate pakkumishind jäi kolmanda kvartaliga ligikaudu samale tasemele. Samas pakkusid arendajad hüvesid, mis hinda ostja jaoks ei mõjuta ja statistikas tulevikus ei peegeldu. Näiteks võis turul kohata uue korteri ostul tasuta köögi või kommunaalkulude hüvitamise pakkumist.

Majapidamised saavad eluaseme laenukoormusega hästi hakkama ning seega pole ka survet kinnisvara kiirmüüki panna. Tugeva finantsseisu tõttu puudub ka arendajatel surve teha olulisi allahindlusi, kuid ostjate meelitamiseks ei saa neid siiski välistada. Uusarenduste pakkumishinnad on tasemel, kus need ei ole Swedbanki taskukohasuse indeksi arvestuse järgi osadele peredele enam taskukohased*. Nõudluse vähenemine toob sel aastal kinnisvaraturule kaasa mõõduka hinnakorrektsiooni.

Korterite taskukohasus ei taastu niipea

Korterite taskukohasus jääb sel aastal madalaks, kuna euribori tõus suurendab majapidamiste laenukulu. Positiivse poole pealt tuleb palgakasv sel aastal tugev samas kui inflatsioon taandub. Swedbanki prognoosi järgi hakkab reaalpalk aasta teises pooles järk-järgult kasvama. Turgude ootuste järgi peaks euribor jõudma tippu selle aasta teises pooles. Korterite taskukohasus ja aktiivsus kinnisvaraturul hakkavad taastuma aasta teises pooles kui hinna ja palga suhe paraneb ning euribor hakkab järk-järgult vähenema.

Ka Läti ja Leedu korteriturul on oodata mõõdukat hinnalangust

Nii Riias kui ka Vilniuses halvendas euribori tõus taskukohasust järsult ning aktiivsus korteriturul langes. Riias on korterite taskukohasus jätkuvalt kõrgem võrreldes Tallinna ja Vilniusega, kuna suurima osakaalu tehingutes moodustavad Riias odavamad järelturu korterid ning uute korterite osakaal on tagasihoidlik. Swedbanki hinnangul jääb hinnalangus Vilniuses ja Riias samuti mõõdukaks.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Uus Maa: vanade ja uute korterite hinnavahe on üle pika õiglasele tasemele jõudnud

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul jõudsid viimase buumi ajal vanemate ja kehvemas korras korterite hinnad uutele anomaalselt lähedale, aga nüüd on vahed jälle õiglaseks muutunud.

Jaanus Lauguse kinnitusel on läbi aastate olnud uute ja järelturu korterite optimaalne hinnavahe kolmandiku võrra uute kasuks kõrgem. „Turutippude ajal on mitu korda tekkinud anomaalia, et vanemad korterid on uusarenduste hinnale väga lähedale jõudnud. Praegu maksab aga Tallinna tehingustatistika põhjal kahetoalise korteri ruutmeeter vanas majas 2375 ja uues 3176 eurot ehk et vahe on jälle kolmandik uute kasuks,” rääkis Laugus.

„Hinnavahe on taastunud kahepidise protsessi tulemusena. Ühest küljest on magalapiirkondade vanemate korterite hinnad paarkümmend protsenti alla tulnud ja reaalsed tehingud toimuvad pigem madalamal tasemel kui portaalides kirjas. Magalakorterite hinnakorrektuur toimubki tavaliselt kõige kiiremini ja sealt hakkab ka turg esimesena tõusma,“ rääkis Laugus.

„Teisest küljest pole uusarenduste pakkumishinnad oluliselt langenud, mille tulemusena on ka müügiperioodid selgelt pikemaks muutunud. Kohati on hinnavahed uute kasuks ka selgelt suuremad kui kolmandik, sest arendajad pole hindasid alla lasknud. Näiteks maksavad Mustamäel renoveeritud kahetoalised 103 000 – 115 000 ja sarnase üldpinnaga korterid uusarenduses 145 000 – 180 000 eurot. Kui ühe kinnisvarasegmendi hind langeb, siis tekib tegelikult sarnane ootus ka teiste osas. Seda hinnavahet võiks arendajad rohkem jälgida, aga tuleb ka mõista, et korrektsiooni alla piirab inflatsioon ja kõrge ehitushind,“ ütles Laugus.

„Kuna igapäevased kulud kasvavad, siis vaatavad inimesed oma ruumivajaduse kriitiliselt üle ning elukondlik kinnisvara muutub jälle ratsionaalsemaks ja pigem väiksemaks. Seepärast on praegu palju suurem likviidsus ja huvi magalate ja odavama hinnaklassi korterite vastu, kus korrektsioon oli kiirem ja inimesed teevad rohkem tehinguid lähtuvalt elulistest vajadusest,“ lisas Laugus.

„Magalakorterite reaalsed tehinguhinnad on pigem juba põhja lähedal, aga uusarenduste osas võiks veel korrektsiooni oodata. Kui arendajal tekib vajadus reaalselt müüa – siis tuleb paindlik olla. Praegu pakutakse uusarendustesse parkimiskohti ja kööki hinna sees ning kuigi avalikult sellest ei räägita, siis reaalselt on julgelt kümmekond protsenti läbirääkimisruumi,“ ütles Uus Maa juht.

Jaanus Lauguse sõnul lähevad praegu endiselt hästi müügiks soodsama otsa uusarendused Harjumaal 3000-eurose ruutmeetrihinnaga. „Kõige suurema löögi all on luksuskinnisvara, mille ostjatesegment on õhuke ning fookus praegu mujal. Erandid on suure nõudlusega eksklusiivsed piirkonnad, näiteks Rotermanni või Noblessner, kus hinnad püsivad endiselt hästi,“ lisas Laugus.

Tallinnas toimuv Nordic Real Estate Forum: kinnisvaraturu tulevik on heitlik, kuid see toob kaasa lisavõimalusi

Neljapäeval, 23. märtsil toimub Tallinnas Nordic Real Estate Forum 2023, mis keskendub tänavu muutustele kinnisvarasektoris. Kuigi spetsialistidel on valdkonna tuleviku ennustamine keeruline, siis vaatamata tõenäolise inflatsiooni kõrgpunkti saavutamisele ei pruugi me majanduses veel halvimat kogenud olla. Piirkonna kinnisvarasektorile toob see nende hinnangul siiski mitmeid lisavõimalusi, mida foorumil arutlema asutakse.

Eesti Kinnisvaraettevõtete Liidu juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul ootavad siinset kinnisvaraturgu ees heitlikud ajad. Seoses Ukraina sõjaga on otseinvesteeringute maht Eestis vähenenud, mis aga pakub siinsele kinnisvarasektorile lisavõimalusi. Samas on kõrge inflatsioon ja euribori kasv pärssinud inimeste huvi ja võimalusi kinnisvara soetamiseks laenu saada. „Usun aga, et Eesti kinnisvarasektor on rasketeks aegadeks hästi valmistunud. Siinse kinnisvaraturu kiirenemise võtmeküsimuseks saab ilmselt olema raha hind,” märkis Jostov.

Swedbanki kinnisvaraosakonna juhi Ero Viigi hinnangul on meid ümbritsevas keskkonnas viimastel aastatel toimunud muutused, mida mitte keegi ei osanud varasemalt prognoosida. Põhjamaade võlakirjaturu hetke sentiment on senimaani olnud piiratud mõjuga Baltikumi kinnisvarasektorile, kuid kas see ka nii jääb, on keeruline ennustada. Viimase aasta jooksul aina enam räägitud lühend ESG ja rohepööre kinnisvaras on kasvava tähtsusega valdkond nii institutsionaalsetele investoritele, pankadele kui ka rentnikele. Kinnisvara on varasemalt olnud ja on ka tulevikus üks olulisemaid sektoreid Swedbanki finantseerimisportfellis, mistõttu saab olema huvitav kuulata ja oluline teada, mida arvavad tulevikus aset leidvatest arengutest erinevad oma valdkonna tippspetsialistid.

Nordic Real Estate Forum 2023 võõrustab kaht mainekat peaesinejat. Swedbanki grupi peaökonomisti asetäitja Nerijus Mačiulis räägib inflatsiooni langusest, tõusvatest intressimääradest ja ebakindlat varade väärtusest. Newseci partner ja uuringujuht Adam Tyrcha ettekande teemaks on „Futurama: Mis saab Põhjamaade ja Baltimaade kinnisvarast edasi”.

Foorumi keskseks fookuseks on muutused kinnisvarasektoris. Kuus paneelvestlust toovad põhjalikuks diskussiooniks kokku valdkonna spetsialistid üle maailma. Antakse muuhulgas näpunäiteid kinnisvarainvesteeringuteks 2023. aastal, räägitakse majandustrendidest ja riskidest, logistika kinnisvara tulevikust. Eraldi paneel on pühendatud ka ESG-le kinnisvaras ning äri- ja arenduskinnisvara arutelu keskendub tuleviku tööruumidele. Päeva lõpetab kaubanduskinnisvara paneel tuleviku trendide ja uudistega.

Foorumist võtab osa pea 400 inimest rohkem kui 10 riigist ning teadmisi jagavad 35 oma ala tunnustatud eksperti.

Lisainfo ja täispikk programm on leitav siit: www.nordicreforum.com.

Ligi 20 aasta jooksul on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud üle 6000 inimese rohkem kui 20 riigist ning 590 esinejat enam kui 15 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tulevikku.

Nordic Real Estate Forum 2023 partnerid on Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Grupp, Baltic Horizon Fund, Technopolis Ülemiste, Advokaadibüroo Glimstedt. Foorumit korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

NREF Programme 2023

Maa-amet: Veebruaris püsis tehinguaktiivsus kolmandiku madalamal kui aasta eest

Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta veebruaris kinnisvaraturul 2633 ostu-müügitehingut, mida on ligi kolmandiku vähem kui eelmine aasta samal ajal ning 4 protsenti enam kui eelnenud kuul.

Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1434 tehingut, hoonestamata maadega 663 tehingut ning hoonestatud maadega 390 tehingut, mida oli vastavalt 22, 44 ja 32 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kuises võrdluses on aktiivsuse kasvu enim panustanud korteritehingud, mida tehti jaanuariga võrreldes 10 protsenti enam.

Veebruaris tehti Tallinnas 619 korteritehingut, mida oli 13 protsenti vähem kui 2022. aasta veebruaris. Tehinguid uute korteritega oli Tallinnas on 29 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, kuid seevastu vanemate korteritega tehtud tehingute arv oli 23 protsenti väiksem. Tartus müüdi 92 korterit ning korteritehingute arv vähenes aastaga 45 protsenti. Pärnus tehti 89 korteritehingut, mis on võrreldes eelmise aasta veebruariga 65 protsenti rohkem.

Veebruaris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2965 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind kallinenud 9 protsenti. Vaadates pealinna korterituru esma- ja järelturgu eraldi, siis uue korteri ruutmeeter maksis veebruaris keskmiselt 3647 eurot ja vanema korteri ruutmeeter 2667 eurot. Aastaga on keskmine ruutmeetrihind kallinenud vastavalt 11 ja 4 protsenti ning eelmisest kuust püsib esmamüükide keskmine hind 4 protsenti ja järelmüükide keskmine hind 2 protsenti kõrgemal. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2458 eurot, mis tähendab 22-protsendilist aastakasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli veebruaris 2345 eurot, kasvades aastaga viiendiku.

Maksu- ja Tolliamet: Maamaksusumma on tänavu üle 59 miljoni euro

Maksu- ja tolliamet on välja saatnud 398 381 maamaksu teadet summas 59,14 miljonit eurot, mis jõudsid inimesteni e-kirja, telefoni lühisõnumi või posti teel.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, peab tasuma 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust saab tasuda hiljemalt 2. oktoobriks.

Maa-ameti poolt 2022. aastal läbi viidud maa korraline hindamine, mille tulemusel maa väärtus muutus, ei kajastu tänavuses maamaksukohustuses. Maa korralise hindamise tulemused võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2024. Uued maamaksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused 1. juuliks 2023, misjärel hiljemalt sügisel on võimalik e-MTAs tutvuda oma 2024. aasta maamaksukohustuse prognoosiga.

Maa-ameti poolt määratud uut maa väärtust saab vaadata nende uuenenud maakatastris minu.kataster.ee ja maa hindamise küsimuste osas tuleb ühendust võtta Maa-ametiga.

Maamaksuteadetega seotud küsimustega saab pöörduda Maksu- ja tolliameti klienditeenindusse, maa maksustamise ja maksuvabastuste ning -soodustuste rakendamisega seotud küsimustega tuleb pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 28/03/2023

28/03/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika“. Vandeadvokaat Dmitri Rozenblat tutvustab kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajad, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikud, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistid, kelle igapäevatööks on kinnisvaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • notarid ja notarite abid, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhaldurid, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 28/03/2023 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Baltic HAI – Rising interest rates put pressure on the housing market

  • SwedbankApartment price growth and rising interest rates dealt a blow to housing affordability
  • More homebuyers are priced out of the primary market

Housing affordability fell sharply in the Baltic capitals as climbing interest rates increased the cost of mortgages. On top of that, apartment price growth exceeded wage growth. In the fourth quarter, housing affordability index (HAI) values slipped to 110.5 and 107.0 for Tallinn and Vilnius respectively. Housing was still affordable (HAI above 100), but affordability was the lowest in more than a decade. Riga boasts the most affordable housing among the Baltic capitals, but its HAI also plunged from a record-high 207.2 in late 2021 to 164.3 in the fourth quarter of 2022.

Read full analysis here

Statistika: Korteripakkumiste arv ja hind on liikumas allapoole

Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE 02.2023 müügiks 4597 korterit keskmise hinnaga 3426 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on kotrerite keskmine pakkumishind kasvanud 9% ja pakkumiste arv 62%.

Võrdlus aastataguste näitajatega on eksitav. Aasta tagasi oli elamispindade müügiturul pakkumiste nappuse kõige karmim hetk. Samuti on 2022. a suvel tippu jõudnud hinakõver sügisel-talvel langusesse pöördunud.

02.2023 on trendina oluline välja tuua elamispindade pakkumiste arvu aeglane, kuid kindel vähenemine, mis on kestmas juba kolmandat kuud. Samuti on korteripakkumiste keskmine hind laugelt liikumas allapoole.

Korteripakkumiste arv 02.2022 on novembrikuisest tipust tulnud allapoole 13%. Korteripakkumiste keskmine hind on augustikuisest tipust 2,3% allpool.

 

Korterite müügipakkumiste arv ja keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.03.2023 Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika