Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS 2022.majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud vahearuanne

Mainor Ülemiste2022. aasta esimesel poolaastal jätkas Mainor Ülemiste AS Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh uute hoonete ehitamise ja vanade renoveerimisega, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

Ehitamisel on Alma Tominga nimeline 16,5 tuhande m2 üüritava pinnaga büroohoone, mille valmistähtaeg on 2022. aasta lõpp. Sellest hoonest saab järjekordne samm üha inimsõbralikuma Ülemiste City teel.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas seisuga 30.06.2022 7548 tuhat eurot (30.06.2021: 6076 tuhat eurot) ja puhaskasum 4170 tuhat eurot (30.06.2021: 3455 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital 1. poolsaasta lõpu seisuga oli 129 109 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 6 kuu eest hoonete ehitusse ja parendamisse 9 062 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli 1. poolaasta lõpu seisuga 176 874 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitus

Kinnitame, et esitatud 2022. aasta 6 kuu vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud vahearuanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (EL).

2022. aasta 6 kuu konsolideeritud vahearuanne on auditeerimata.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes) Lisa     30.06.2022 31.12.2021 30.06.2021
VARAD
Kinnisvarainvesteeringud 2 176 874 166 960 155 949
Materiaalne põhivara 3 230 172 96
Immateriaalne põhivara 4 59 92 115
Ettemaksed 5 668 473 171
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 6 10 647 10 647 10 179
Kapitaliosalusel kajastatud finantsinvesteeringud 10        47 318* 46 490 43 391*
Raha ja raha ekvivalendid 11 12 003 12 927 14 131
VARAD KOKKU 247 799 237 761 224 032
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses 12 18 200 18 200 18 200
Reservkapital 1 920 1 920 1 920
Jaotamata kasum 104 819 96 132 96 131
Aruandeperioodi kasum 4 170 10 267 3 455
OMAKAPITAL KOKKU 129 109 126 519 119 706
KOHUSTISED
Eraldised 197 197 262
Laenukohustised 13 110 916 104 070 98 619
Tuletisinstrumendid 345 345 345
Võlad hankijatele ja muud võlad 14 6 142 5 599 4 101
Saadud ettemaksed 15  1 090 1 031 999
KOHUSTISED KOKKU 118 690 111 242 104 326
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 247 799 237 761 224 032

*Ilma Mainor Ülemiste ASi ja seotud ettevõtete kinnisvara investeeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

(tuhandetes eurodes) Lisa 01.01-30.06.2022 01.01-30.06.2021
Müügitulu 16 7 548 6 076
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 -2 653 -1 688
Brutokasum 4 895 4 388
Turustuskulud 19 -271 -105
Üldhalduskulud 20 -1 511 -1 589
Tulu kapitaliosalusel kajastatud investeeringutest 10 2 323 2 182
Muud äritulud 17 230 26
Muud ärikulud 22 -4 -9
Ärikasum* 5 662 4 893
Finantstulud ja -kulud
Intressitulud 23 41 34
Intressikulud 24 -1 482 -1 333
Muud finantstulud ja – kulud 25 -34 -117
Finantstulud ja –kulud kokku -1 475 -1 416
Kasum enne maksustamist 4 187 3 477
Tulumaks 27 -17 -22
Aruandeperioodi puhaskasum* 4 170 3 455

*Ilma Mainor Ülemiste ASi ja seotud ettevõtete kinnisvara investeeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes) 01.01.2022 01.07.2021 01.01.2021
Lisa 30.06.2022 31.12.2021 30.06.2021
Rahavood äritegevusest
Kasum enne maksustamist 4 187 6 812 3 477
Korrigeerimised:
   Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 82 69 68
   Kasum (-kahjum) põhivara müügist ja     mahakandmisest 0 0 2
   Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse     muutus 2 0 -2 204 0
   Muud korrigeerimised 24 0 24
   Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 10 -2 323 -3 099 -2 182
   Muud finantstulud ja -kulud 25 34 131 117
   Intressitulud/-kulud 23,24 1 441 1 412 1 299
   Tulumaks dividendidelt 0 -22 0
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 46 -652 -309
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -194 -2 045 2 253
Rahavood äritegevusest kokku 3 297 402 4 749
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 3,4 0 0 2
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 3,4 -158 -37 -61
Kinnisvarainvesteeringute soetused ja parendused 2 -9 062 -5 331 -4 107
Saadud intressid 52 226 30
Saadud dividendid 10 1 495 0 1 405
Muud laekumised investeerimistegevusest 0 0 1 960
Rahavood investeerimistegevusest kokku -7 673 -5 142 -771
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud (sh võlakirjad) 13 8 307 6 931 11 125
Saadud laenude tagasimaksed 13 – 1 441 -1 450 – 7 577
Kapitalirendi põhiosa maksed -19 -28 -39
Makstud intressid -1 780 -1 804 -1 395
Makstud muud finantskulud -35 -113 -37
Makstud dividendid 12 -1 580 0 -1 500
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 3 452 3 536 577
Rahavood kokku -924 -1 204 4 555
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 12 927 14 131 9 576
Raha ja raha ekvivalentide muutus -924 -1 204 4 555
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 11 12 003 12 927 14 131

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

(tuhandetes eurodes) Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum Kokku
Saldo 31.12.2020 18 200 1 920 97 631 117 751
Väljakuulutatud dividendid 0 0 -1 500 -1 500
Koondkasum perioodil 01.01-30.06.2021 0 0 3 455 3 455
Saldo 30.06.2021 18 200 1 920 99 586 119 706
Koondkasum perioodil 01.07-31.12.2021 0 0 6 813 6 813
Saldo 31.12.2021 18 200 1 920 106 399 126 519
Väljakuulutatud dividendid 0 0 -1 580 -1 580
Koondkasum perioodil 01.01-30.06.2022 0 0 4 170 4 170
Saldo 30.06.2022 18 200 1 920 108 989 129 109

Mainor Ülemiste AS 2022.majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud majandusaasta aruanne koos lisadega on kättesaadav Nasdaq Baltic veebilehel.

2022. aasta 6 kuu Mainor Ülemiste AS vahearuanne

1Partner: kolm võimalust, kuidas oma teise samba raha kinnisvarasse investeerida

1PartnerTänavu teises kvartalis võtsid Eesti inimesed teisest pensionisambast välja 100 miljonit eurot rohkem kui sinna maksetena laekus. Stopp! Kiire inflatsiooniga kasvab surve aastatega kogutu lühikese ajaga ära kulutada, aga tegelikult on igaühel võimalik oma pensioniraha ka kinnisvarasse investeerida, soovitab 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk.

“Praegusel ajal on väga lihtne oma pensionsammas niisama ära kulutada, aga vähekenegi tulevikule mõeldes ei tasu sääste muidugi sirgeks lüüa ega ka sularahas hoida, vaid varadesse paigutada,” soovitab Ränk. Mullu septembris teisest pensionisambast lahkumise ajal oli keskmine väljavõetav summa ligikaudu 8500 eurot, kusjuures kahe pereliikme peale kokku saab ka uue investeeringu “algkapitali” kahega korrutada. Kuigi esmapilgul kinnisvaras sellise summaga naljalt mägesid ei liiguta, siis on 1Partneri elamispindade tegevjuhi sõnul tegelikult investeerimiseks lausa kolm lihtsat võimalust ikkagi olemas.

Esimene võimalus, kuigi eeldab tõenäoliselt täiendavate säästude olemasolu, on kasutada summat sissemaksena korteri või maja ostmiseks. Olgu üüripinnalt oma korterisse kolimine või investeering üürikinnisvarasse – ostuhetkest alates hakkad kasvatama oma varusid.

Teine võimalus on remontida Sulle juba kuuluvat kinnisvara. Targalt planeeritud parendustööd mitte ainult ei tõsta kinnisvara väärtust, vaid aitavad koheselt kokku hoia näiteks jooksvate kommunaalkulude vähenemise kaudu. Kõigele lisaks tõuseb värskelt remonditud kodus ka Sinu igapäevane elukvaliteet.

Kui esimese võimaluse peale hammas ei hakka ja teine on juba hiljuti ära tehtud, siis on ka kolmas võimalus raha kinnisvarasse paigutada – need on kinnisvarafondid, mille osakuid saab vabalt soetada. Jah, päris oma maja see ei ole, aga säästude suhteliselt madala riskiga varaklassi investeerimine on see ikkagi.

Kui ükski neist kolmest eelkirjeldatud variandist mingil põhjusel ei kõneta, siis on paljudel inimestel tegelikult veel üks võimalus – maksta pangale tagasi kodulaen, mis tõusva euribori tingimustes aitab vähendada kohustusi ja võimaldab seeläbi tulevikus säästetavaid summasid investeerima asuda.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara stipendiumikonkurss „Tuleviku tipud“ on avatud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS on 12 aasta jooksul toetanud edukaid kinnisvara- ja ehitusvaldkonna bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengeid arendusstipendiumitega, millele seekord saab kandideerida 18. oktoobrini 2022.

Riigi Kinnisvara on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust alates 2011. aastast enam kui poole miljoni euro ulatuses ning kinnisvara- ja ehitusvaldkonna tudengeid stipendiumitega kokku juba rohkem kui saja tuhande euroga.

„Riigi Kinnisvara saab anda oma panuse, et kinnisvara- ja ehitusvaldkonna tudengid saaksid lisamotivatsiooni oma teadmiste ja uute ideede arendamiseks ning luua nutikaid lahendusi meile olulises valdkonnas,“ sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Tudengid oodatud kandideerima järgmistel teemadel tehtavate uurimistöödega:

  • teadmispõhine ja digitaalne ehitus ning selle juhtimine;
  • hoonete keskkonnamõju ja jätkusuutlikkus;
  • hoonete energiatõhusus, sisekliima ja tehnosüsteemid;
  • kinnisvara korrashoid ja digitaliseerimine;
  • avaliku ruumi loomine ja kujundamine;
  • töökeskkonna disain.

Stipendiumi suurus on bakalaureuseõppes 2000 eurot, magistriõppes 3000 eurot ja doktoriõppes 5000 eurot. Stipendium määratakse stipendiumikomisjoni poolt väljavalitud üliõpilasele ühekordselt ning makstakse välja ühes osas. Ülikoolil on õigus stipendiumist maha arvutada halduskulud kuni 10% ulatuses.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid – motivatsioonikiri, kus taotleja põhjendab oma vastavust esitatud eeldustele, CV ning õpingutulemuste väljatrükk. Lisaks peab stipendiumile kandideerija olema valmis kohtuma Riigi Kinnisvara esindajatega, et teha 5 minutiline kaitsekõne, mille käigus tutvustatakse oma bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö projekti. Kandideerimise tähtaeg stipendiumikonkursil on 18. oktoober 2022.

2021. aastal laekus konkursile 29 taotlust ning tööde üldine tase oli väga kõrge. Üliõpilaste tööd olid mitmekesised ning paljud neist puudutasid väga aktuaalseid teemasid: keskkonna- ja energiasääst, üleujutuste ja nende mõjude vähendamine, hoonete turvalisus ning kodukontori tõttu tühjaks jäävad suured büroopinnad.

Stipendiumikonkursil saavad osaleda Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilased.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas augustis 3%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 3%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müük suurenes aastaga 15%. „Mootorikütuse jaemüügi kasvule avaldas mõju eelmise aasta augusti madalam võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 2%. Enim ehk 13% suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil. Müügitulu suurenes veel 6% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 4% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, 4% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügitulu vähenes 10% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 2% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu augustis jäi mullusele tasemele.

Juuliga võrreldes jäi augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük samuti eelmise kuu tasemele.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2022

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 10,89 eurot, kasvades kuuga 0,4% Alates fondi loomisest 2021.a juuni lõpus, on fondi tootlus olnud 9,8%. Seejuures on investeeritud kapitali tootlus olnud 11,6%. Fondi omakapitalist on hetkel kolmandik investeerimata.

Augustis esitas EfTEN Capital Finantsinspektisoonile fondi tingimuste muutmise taotluse. Selle kinnitamisel tekib olulisema muudatusena võimalus algatada fondi osakute tagasiostuprogramm kui fondivalitseja hinnangul kaupleb fondi osaku turuhind selgelt allpool fondi reaalse vara väärtust.

Septembris toimusid olulised arengud seoses fondi arendusinvesteeringuga Uus-Järveküla elurajoonis. Rae vald väljastas loa arenduse esimese etapi teede ja trasside ehituseks. Lisaks tuli arenduses müüki 10 uut ridamaja boksi. Seni müügis olnud 52st boksist on 50 klientide poolt broneeritud.

Septembris suurendas fond 370 tuhande euro võrra investeeringuid usaldusfondis EfTEN Residential Fund, mis läheb Kaunase üürimajade arenduse lõpetuseks ning üürimajade arenduse jätkamiseks Vilniuses.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Viimane võimalus registreerida kinnisvara täiendkoolitusele

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 04-12/10/2022 Kinnisvarakoolis. Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal õppepäeval:

  • teisipäev 04/10/2022 kell 10.00-17.00;
  • kolmapäev 05/10/2022 kell 10.00-17.00;
  • esmaspäev 10/10/2022 kell 10.00-17.00;
  • kolmapäev 12/10/2022 kell 10.00-17.00.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.08.2022

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of the EfTEN United Property Fund was 10.89 euros as of August 31, 2022, increasing by 0,4% over the month. Since the start of the fund in late June 2021 the total return has been 9,8% and the return on invested capital 11,6%. The fund has 1/3 of it’s capital as uninvested.

In August, EfTEN Capital submitted a request to the FSA to amend the terms and conditions of the fund. Upon approval the most important change will concern the possibility to initiate a buyback program of the fund’s units if, according to the fund management company, the fund trades clearly below the value of its real assets.

In September, important developments took place regarding the fund’s development investment in the residential district of Uus-Järveküla. Rae municipality issued a permit for the construction of roads and tracks in the first stage of the development. In addition, 10 new terraced houses were put on sale. Out of the 52 houses that have been on sale so far, 50 have been booked by customers.

In September, the fund increased its investments in the EfTEN Residential Fund by 370k euros. This will be used towards the completion of the development of rental houses in Kaunas and the continuation of the development of rental houses in Vilnius.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

Kaamos: Tallinna ettevõtlusauhindade jagamisel pärjati AVALA Polarise ärimaja 2022. aasta parimaks arendusprojektiks

„AVALA ärikvartal koos Polarise ärimajaga loob terviklikku inimestest lähtuvat keskkonda, mis toetab ärilist mõttelendu ja toetab tervislikke harjumusi. Hoone planeering soosib füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise arengut ning arvestab inimeste heaoluga,“ rõhutas Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer, mis parima arendusprojekti tiitli Polarisele tõi.

Konkursi võidukaks märksõnaks on Mureri sõnul ka Polarise kaasaegsed lahendused ja energiatõhusus, mis on viimastel aastatel saanud äriarengus projektide fookuseks.

Hiljaaegu avatud Polarise büroomajast on tänaseks suurem osa üürilepingutega kaetud. Uude büroomajja on kolinud näiteks Rail Baltic Estonia, Ergo kindlustus, Pharma Holding, Fitness 24/7 spordiklubi ja Columbus Eesti. “Ligikaudu 350 ruutmeetrit kontoripinda ootab veel rentnike. Ettevõtted kellel kolimissoov täna olemas, ei pea kaua ootama ja saavad enda soovidele vastava pinna kätte juba järgmise aasta alguses,” lisas Murer.

Kogu Avala kvartalit iseloomustab innovaatiline ja keskkonnasõbralik lähenemine. Tänaseks on Avala kvartalis valminud DEPO kauplusladu, mille katusepinnal on pealinna suurim päikesepark, A-energiaklassi büroohooned Electra ja Polaris ning nutikas parkimismaja. Kvartalis on avatud jõusaal ja rattarent ning mitmed söögikohad.

Konkursi “Arendusprojekt 2022” eesmärk on tunnustada ettevõtjaid ja organisatsioone, kelle teostatud kinnisvara arendusprojektid aitavad kaasa kaasaegse, säästliku, ettevõtlust või turismi soosiva linnaruumi kujundamisele ning inimsõbraliku elukeskkonna loomisele.

2022. aasta Tallinna ettevõtlusauhindade nominendid “Arendusprojekt 2022” kategoorias olid:
Polarise maja Avala ärikvartalis, arendaja Kaamos Kinnisvara AS
Kalaranna Kvartal, arendaja AS Pro Kapital Eesti
Kawe City büroohoone, arendaja Kawe City OÜ

28. septembril tunnustati Tallinna parimaid ettevõtteid traditsiooniliselt ettevõtlusauhindadega. Tänavune konkurss toimus juba 19. korda.

Eesti Pank: ettevõtetel tuleb leida oma kohanemisvalem

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti.

Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“ ja tõi esile, et üldist majanduspilti iseloomustab endiselt suur ebakindlus. Selle peamised põhjused on Venemaa agressioon Ukraina vastu ning püsivad koroonapandeemia mõjud. Toormehinnad on kõrged ja heitlikud, tarneahelad pole veel jõudnud taastuda või ümber kohaneda ning järk-järgult lisandub Venemaa ohjeldamiseks kehtestatud uute sanktsioonide negatiivne mõju.

Ülo Kaasiku sõnul võtab majanduskasvu tempo hoogu maha kogu maailmas ja seda eriti Euroopas, mis on lähemal Venemaa alustatud sõjakoldele Ukrainas. Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi aeglustub majanduskasvu kiirus tuleval aastal euroalal 0,9% juurde ja negatiivses stsenaariumis pole välistatud ka majanduslangus. Eesti majandusele prognoosib Eesti Pank selle aasta teises pooles ligi kolme protsendi suurust langust. „Lähikvartalid tulevad rasked, sest nõudlus langeb nii Eestis kui ka välisturgudel,“ ütles Kaasik. Seejuures on Eesti majanduses enim vähenenud nende harude toodang ja eksport, mis on sõltunud Venemaalt pärit sisenditest.

Samal ajal on hinnatõus väga kiire, paljuski Venemaa agressiooni mõjul järsult kallinenud energia ja toidu tõttu. Euroalal ulatub inflatsioon tänavu kaheksa protsendi kanti, aeglustab tuleval aastal 5,5 protsendile, kuid jääb Euroopa Keskpanga prognoosi järgi veel ka 2024. aastal kahe protsendi tasemest kõrgemale. „See tähendab, et hinnakasv küll aeglustub, kuid jääb kõrgemale tasemele kauemaks, kui varem oodati,“ ütles Kaasik. Eestis on euroala kiireimale hinnatõusutempole hoogu juurde andnud tugev nõudlus. Tänu sellele on Eesti ettevõtjad saanud siiani kulude kasvu lõpphinda edasi kanda ja kasumid pole esialgu kannatanud.

Kiire inflatsioon hoogustab palgakasvu. Eesti Panga prognoosi järgi ületab palgakasv Eestis nii sel kui ka järgmisel aastal kümme protsenti ning üha rohkem hakkab suur inflatsioon mõjutama ka palgatõusu nõudmisi. Hinna-palgakasvu spiraali risk on Eestis Ülo Kaasiku sõnul aga siiski madal, kuna palkade indekseerimine on Eestis vähe levinud. Tööjõukulud on seni suurenenud aeglasemalt kui palgakulud, mis on võimaldanud ettevõtetel pärast pandeemiat kasumeid taastada. Kiire inflatsiooni tõttu väheneb aga inimeste ostujõud, mistõttu kahaneb tarbimine ja seega ka siseturu nõudlus järjest rohkem.

Inflatsiooni ohjeldamiseks on maailma keskpangad alustanud rahapoliitika karmistamist. Euroopa Keskpank on euroala intressimäärasid tõstnud tänavu kahel korral ning kõrge inflatsiooni tõttu võib eeldada, et intressimäärasid tõstetakse veelgi. „Laenuraha läheb järjest kallimaks,“ märkis Kaasik.

Äriplaane koostavatele ettevõtjatele ütles Kaasik, et kuna hinnatase jääb prognooside järgi kõrgeks, tuleb leida võimalusi sellega kohanemiseks. Iga ettevõtte seis on erinev, nii et kohanemine võib tähendada näiteks investeeringuid tootlikkuse tõstmiseks, kasvanud kulude edasi kandmist lõpphinda või siis leppimist väiksema kasumiga. „Oluline on võime kohaneda, sest osa tänastest majandusprobleemidest ei ole ajutised ega mööduvad,“ ütles Kaasik. „Kui aga suudame kõrgemate energiakuludega kohaneda, siis on oodata, et majandus hakkab järgmisel aastal taastuma.“

KV.EE: Harjumaa korterite eest küsitakse eelmisest aastast 31% rohkem

Harjumaal pakuti 08.2022 kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 3985 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv suurenenud 6% võrra. Müügipakkumiste arvu suurenemine annab vihje, et pakkumiste defitsiit, mis 2021. a ja 2022. a alguses hindu üles ajas, on lõppenud või lõpusirgel.

Harjumaa korterid on aastaga teinud läbi tõelise hinnaralli. Korterite aastane hinnatõusumäär portaali KV.EE pakkumishindade baasil jääb vahemikku 23-70%. Harjumaa keskmine korterite pakkumishinna aastane kallinemine on 31%.

Tegemist on igal juhul väga kõrge hinnatõusuga. Arvestades sügisest energiahinnašokki on enam kui kindel, et hinnatõus peab hoo maha võtma. Üsna tõenäoline on, et korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE asub kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
08.2021 08.2022 Muutus, % 08.2021 08.2022 Muutus, %
Harjumaa 3 742 3 985 6% 2 517 3 301 31%
Anija vald 36 24 -33% 1 217 1 646 35%
Harku vald 37 82 122% 1 816 2 810 55%
Jõelähtme vald 10 77 670% 1 813 2 947 63%
Keila 49 40 -18% 1 909 2 645 39%
Kiili vald 151 61 -60% 2 375 2 951 24%
Kose vald 27 15 -44% 1 023 1 256 23%
Kuusalu vald 16 16 0% 919 1 276 39%
Loksa 10 17 70% 583 838 44%
Lääne-Harju vald 84 80 -5% 745 1 142 53%
Maardu 42 46 10% 1 358 1 923 42%
Raasiku vald 5 14 180% 1 160 1 971 70%
Rae vald 113 111 -2% 2 372 3 232 36%
Saku vald 29 47 62% 2 168 2 982 38%
Saue vald 75 94 25% 1 845 2 479 34%
Tallinn 3 009 3 192 6% 2 684 3 505 31%
Viimsi vald 49 69 41% 2 222 3 128 41%
Eesti 7 650 6 559 -14% 1 962 2 654 35%
Harjumaa 3 742 3 985 6% 2 517 3 301 31%
Tallinn 3 009 3 192 6% 2 684 3 505 31%
Tartu 767 662 -14% 1 920 2 575 34%
Pärnu 884 411 -54% 2 043 2 631 29%
Narva 143 99 -31% 592 801 35%
Rakvere 36 43 19% 1 083 1 454 34%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Riigi Kinnisvara: Viljandi haigla ja tervisekeskus Tervikum otsib uut ehituspartnerit

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara kuulutas välja uue riigihanke Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituseks. Hanke eesmärgiks on lõpetada Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2025. aastal.

Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „On selge, et Tervikum on jätkuvalt nii meie kogukonna kui riigi jaoks oluline arendus. Kuna väliskeskkonna muudatused on olnud nii drastilised, siis oli ehituse normaalseks jätkamiseks vajalik teha uus hange. Tagasiside ehitusturult lubab meil olla hanke õnnestumise osas mõõdukalt optimistlik – võimalike ehituspartnerite huvi on olnud suur. Vahepealne vaikelu ehitusel on olnud täidetud pikkade ja tihedate tööpäevadega, selleks, et senise töövõtjaga nii platsil kui dokumentides lõpetamine vormistada ning uus hange ette valmistada, arvestades kiirelt muutuda võivaid olusid.“

„Tänan oma tiimi ja Riigi Kinnisvara ASi, kes on selle projekti läbi keeruliste aegade aidanud edasi viia ja täname ka meie olulisi partnereid ministeeriumides, kellega koos oleme leidnud lahendusi rasketes oludes. Samuti tänan meie haigla töötajaid, perearste ning kogukonda mõistmise ja kannatlikkuse eest, sest kaua oodatud ehituse ajutine katkemine on teinud paljusid murelikuks. Vaatamata heitlikele aegadele on rõõm öelda, et Tervikumi ehitus läheb kindlalt edasi,“ lisas ta.

„Uue hanke koostamisel oleme palju mõelnud sellele, et kõik riskid lepingu täitmisel ei jääks ehitustööde partnerile. Riskide jagamisel oleme näiteks näinud ette ehitustööde indekseerimise võimaluse. Me endiselt ei tea, mis üllatused meid lähiajal majanduses ees ootamas on, kuid hoolimata sellest soovime leida motiveeritud partnerit, kellega koostöös Tervikumi ehitus lõpuni viia,“ sõnas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitus“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 10.11.2022 14:00. Hankedokumendid on leitavad riigihangete registrist viitenumbriga 255146.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest.

Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb. Samuti suurendatakse koostööd sotsiaalvaldkonnaga, et inimese sotsiaal- ja tervishoiumured, mis on omavahel sageli tihedas seoses, saaksid lahendatud üheskoos. Viljandi maakonnas ning lähiümbruses elab ca 50 000 inimest, kelle jaoks diagnostika ja eriarstiabi ning suures mahus ka perearstiabi tingimused muutuvad paremaks.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

Luminor: Viis kõige sagedasemat küsimust kodulaenude kohta

Luminor BankLaenu võtmisel tekib paljudel inimestel erinevaid küsimusi. Olgu need siis protsessi enda või laenu tagasimaksmise kohta. Enim küsitud kodulaenuga seotud küsimustele vastab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

1. Kas mul peab olema konto selles pangas, kust ma laenu võtan?

Laenutaotlejatel kerkib tihti küsimusi, mis on seotud nende pangakontoga. „Laenumakse võetakse iga kuu automaatselt maha laenulepingus täpsustatud kontolt,” sõnas Rebane. Seega on kliendi enda jaoks mugavam, kui tema konto on samas pangas, kust on võetud kodulaen. „Nii ei pea muretsema selle pärast, et raha saaks õigeks päevaks teisele kontole kantud. Kui aga klient soovib, on tal võimalik avada spetsiaalne konto, mida kasutatakse vaid laenumaksetele kuluva raha hoidmiseks,” lisas ekspert.

Kui aga lepingus märgitud kontol ei ole piisavalt vahendeid, on pangal õigus puuduv summa ilma klienti teavitamata maha arvestada teistelt kontodelt, mis laenulepingus märgitud. Kui laenul on kaastaotleja, tähendab see seda, et osamakse võidakse võtta ka tema kontodelt.

2. Kui kaua kulub aega, et ma laenu saaksin?

Luminori eraisikute panganduse juhi sõnul on üks sagedasemaid küsimusi kõikide laenusoovijate seas, kui kaua kogu protsess aega võtab. Alustades laenutaotluse esitamisest kuni ostulepingule allakirjutamiseni.

„Kui klient on juba leidnud sobiliku kinnisvara ning tal on olemas kinnisvara hindamisakt, võtab kogu protsess reeglina 2-4 nädalat. Tavaliselt sellest 1-2 päeva kulub pangal otsuse langetamiseks. Siiski olenevalt sellest, millist lisainformatsiooni ja dokumente pank veel vajab, et krediidivõimekus välja selgitada, võib see võtta ka kauem. Kõik muu oleneb sellest, kui kiiresti jõuab klient allkirjastada ostu-müügilepingu, pantida vara jne,” selgitas Tanel Rebane.

3. Kas laenumakseid on võimalik edasi lükata?

On mõistetav, et suur hulk laenutaotlejatest mõtlevad, mis saab stsenaariumis, kus nad satuvad keerulisse finantsolukorda. Luminori eraisikute panganduse juhi sõnul ei ole see koht muretsemiseks, sest laenumakseid on võimalik edasi lükata kuni kolm kuud.

Tema sõnul otsivad pangad alati võimalusi, kuidas keerulistes olukordades kliendile toeks olla. „Pangad pakuvad kliendile võimalust maksta kokku lepitud aja jooksul ainult laenuintressi eest. See lahendus kehtib küll vaid olukordades, kus laenaja või tema abikaasa kaotavad töö, vähemalt kolmandiku sissetulekust või jäävad töövõimetuks. Samuti olukorras, kus abielu lahutatakse või abikaasa surma korral,“ lausus Rebane, lisades, et erandjuhtudel on võimalik laenumakset edasi lükata ka pikema perioodi jooksul kui kolm kuud.

4. Mis juhtub, kui laenumakse hilineb?

„Kui tavaline laenumakse tähtaeg ületatakse, võtab pank kasutusele erinevad meetmed,” sõnas ekspert. Lisaks sellele, et pangal on võimalik kohaldada hilinenud makse eest suurem intress, võidakse tõsta ka konkreetse laenu üldist intressi või määrata rahatrahv. Kõik oleneb sellest, kui kaua laenumakse viibib.

„Klient, kes kuritarvitab panga usaldust ja ei maksa oma võlgu pikema aja jooksul, ei riku ainult oma krediidiajalugu, vaid riskib ka laenulepingu lõpetamisega,” hoiatas Rebane ning selgitas et sellisel juhul ei jää pangal muud üle, kui panna kõne all olev vara müüki, et laen tagasi maksta.

5. Milliste kuludega peale laenusumma tuleks enne lepingu sõlmimist veel arvestada?

Rebase sõnul on potentsiaalsed lisakulud, mis ei kuulu laenu hulka, alati kodulaenu taotlejate jaoks olulised. „On loomulik, et inimesed soovivad detailideni teada saada, millise hulga vaba rahaga tuleb arvestada kogu laenuvõtmise ja koduostu teekonna juures,” tõi Rebane välja. Siinkohal tuleks arvestada lisakuludega, nagu notari tasu vara pantimise eest, ostu-müügileping, lisaks eelnevatele ka kinnisvara hindamisakt ning kindlustamine. „Näiteks 100 000 euro eest kodu ostmisel tuleks lisatasusid arvestada veel 1500-2000 eurot,” lisas Rebane.

Uus Maa: Praegu on kinnisvara puhul olulised hind ja kütteliik

Uus MaaÜlehinnatuid objekte, mis praeguse energia- ja julgeolekukriisi valguses jäävad portaalidesse seisma, leidub omajagu. Ühelt poolt ei ole olukorra tõsidus veel kõigi teadvusse jõudnud ning teisalt proovitakse võtta viimast.

Pakkumiste arvu lähenemine koroonaeelsele tasemele viitab, et defitsiit on seljatatud, müügiperioodid on venimas pikemaks ja kliendid vajavad kinnisvaraspetsialistide tuge tavapärasest enam.

Kindlasti ei saa öelda, et kinnisvaraturg hanguks. Vastupidi, tehingud toimuvad ka praegu, kuid tingimused, kuidas nendeni jõuda, on muutunud.

Hind, hind ja veelkord, hind

Kuna tarbijakindlus on sügavas languses ning ostuotsuseid tehakse ettevaatlikumalt, on praegu võtmeteguriks kaasata pädev müügipartner, kes loob pädeva müügistrateegia ning aitab objekti ratsionaalselt hinnastada.

Igale kinnisvaraobjektile leidub ostja, kuid tehingu edukaks läbiviimiseks hakkab üha enam rolli mängima hind ning kõigi osapoolte vaheline paindlikkus. Üldjuhul arvestavad ostjad ca 5% soodustusega.

Lisaks õigele hinnastamisele on olulised märksõnad ka hea soojapidavus, linna keskküte ning mõistikud kõrvalkulud. Kliendid uurivad kommunaalkulude arveid väga põhjalikult ning soodsate kuludega objektid on selgelt eelistatud.

Gaasi- ja elektriküttega kortereid on müüa keerulisem, seetõttu ollakse nõus ostuhuvi puudumisel hinda veel enam langetama.

Kõige likviidsema kinnisvaraga piirkonnad Tallinnas on jätkuvalt Lasnamäe ja Mustamäe, kus toimub ka kõige enam tehinguid. Samas ei osteta ka neis linnaosades selgelt ülehinnatud kinnisvara.

Tehinguni jõutakse aeglasemalt

Müügitempo on sügisel muutunud rahulikumaks. Võib öelda, et paljud praegu toimuvad tehingud on varasemate otsuste tulemus. Seega tuleb arvestada, et kliente on vähem ning need, kes huvi üles näitavad, esitavad enam küsimusi ja uurivad ka põhjalikumalt enda võimalusi finantseerimiseks. Ka omapoolseid hinnapakkumisi tehakse oluliselt rohkem.

Kinnisvaraturg muutub aina rohkem ostjate turuks ja konkurents nende nimel kasvab. Seega täpselt sihitud müügistrateegia, õige hind ning paindlikkus on need märksõnad, mis praegu eduka müügitehinguni viivad.

Mis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Uusarenduste monitooring teab täpselt

Tõnu ToomparkMis on toimumas Tallinna uute korterite sektoris? Mis toimub pakkumistega? Kas neid tuleb juurde või jääb vähemaks? Millised on trendid erinevates piirkondades? Kas erineva toalisusega korterite pakkumises-nõudluses osas on olulisi erisusi? Millised on müügitempod? Kuidas liiguvad hinnad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide, projektide kogumi või piirkondade lõikes.

Teadlik arendaja on konkurendist sammu võrra ees!

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas saan sinu jaoks kasulik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Maaeluministeerium: Hooldusraie toetuse tõus julgustab metsaomanikke

MaaeluministeeriumSellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi oma metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

04.-12.10.2022 Kinnisvara täiendkoolitus