Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade PKG5 lunastamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on lunastamas 24 500 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG5 10-2020” vahetusvõlakirja (ISIN EE3300109917) nimiväärtusega kokku 245 000 Eesti krooni ja lunastusväärtuses 68 600 eurot ning on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.

Vahetusvõlakirjad kandsid intressi 7% kalendriaastas. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind oli 2,80 eurot. Võlakirjade omanike fikseerimise kuupäev oli 29. novembril 2022 ning lunastusmakse tehakse 13. detsembril 2022.

Uus Maa: Koduostjate peamiseks mureks on saanud kasvav euribor

Uus MaaKinnisvaraturu vaikelu jätkus ka novembris. Ostjaskonna suurimaks mureks on saanud kasvav euribor. Kui sügise ootuses kahandasid inimeste kindlustunnet kõrge inflatsioon ja teadmatus energiahindade suhtes, siis nüüd, mil vähemalt elektrihinnaga sai asi selgeks, on ostuaktiivsuse suurimaks kahandajaks tõusnud üha kasvav euribor.

Loomulikult ei ole kuhugi kadunud ka teised negatiivsed tegurid nagu majanduslangus, pidevalt tõusev toidukorvi hind ning üldine ebakindlus, mis on tingitud sõjast ja selle otsesematest ning kaudsematest mõjudest.

Meid ootab ees vaikne talv ning kõik hakkavad ootama kevadet, mil prognooside kohaselt peaks majanduslanguse põhi olema käes või ületatud ning energiakriisis ehk käegakatsutavam lahendus olemas.

Järelturg saab peamiseks

Üldise ebakindluse ning kõrgete ehitushindade tõttu ostjaid kaotav uusarenduste turg läheb mõneks ajaks pausile. Ehitusplaanide peatamisest on märku andud mitmed suured ja väiksemad arendajad.

See toob fookusesse järelturu, kus populaarsed on soodsama hinnaga korralikud korterid nii vanemates kui uuemates majades. Ebakindlus ja pakkumiste arvu kasv mõjutavad siiski ka seda segmenti, nii et hinnaootustes tasub endiselt olla paindlik ja vajadusel tuleb teha soodustusi.

Sama kehtib ka üürituru kohta, kus kaubaks läheb korter, mis on mõistlike kõrvalkulude ning üürihinnalt pigem odavamas klassis.

Tallinna turg langes

Tallinnas müüdi novembris 664 korterit (oktoobris 697), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 2791 eurot ruutmeetri eest. Muide, mullu novembris, investeerimisbuumi kõrgajal, vahetas omanikku 1103 korterit. Võrreldes oktoobriga langes korterite hinnatase 2,8% samas kui aastaga tõusis see siiski veel 19,5%.

Aktiivsem uute korterite valmimine ja ostjatele üleandmine mõjutas novembris tugevalt aga Tartu turu tulemusi. Nii müüdi 185 korterit (oktoobris 113), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2394 eurot. Hind kasvas kuuga 9,7% ning aastaga suisa 42,3%.

Uued korterid mängisid rolli ka Pärnu kinnisvaraturul ning seda juba teist kuud järjest. Novembris müüdi suvepealinnas 77 korterit (oktoobris 74) ning ruutmeetri mediaanhind ületas maagilise 2000 euro piiri (2280). Kui kuuga kerkis hinnatase 18,2%, siis aastaga 45,1%.

Kasvu näitas novembris ka Narva kinnisvaraturg. Müüdi 53 korterit (oktoobris 47), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 542 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 9,9% ja aastaga 12%.

Sarnaselt Tallinnale on ka teistes mainitud linnades müüdud korterite hulk aastataguse ajaga võrreldes tugevalt langenud.

1Partner: Novembris maksis Tallinnas keskmine korteri ruutmeeter 2902 eurot ja tehinguid oli pealinnas kokku 662, mis on viimaste kuudega sarnane maht.

1Partner“Keskmine ruutmeetri hind ja tehingute arv on püsinud praktiliselt samal tasemel kogu teise poolaasta. Seega ei ole suve lõpus levima hakanud kurjad ennustused sügisel saabuvast kinnisvarakrahhist vähemalt siiani teoks saanud,” ütles 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter, nentides samas, et tehingute koguarv jääb viimaste aastate keskmisele siiski selgelt alla.

“Eelmise talve hinnaralli taganttuul on raugenud, kuid ka hinnalangust tekkinud ei ole. Arendajate ja investorite suhteliselt hea kapitaliseerituse tõttu üldiselt müüjate poolel kellelgi kiiret ei ole ja nii võib hinnatase seniseks jäädagi,” lisas Vahter, kelle sõnul võib keskmine hind siiski lähikuudel veidi langeda ainuüksi seetõttu, et üldine tehingute struktuur muutub ja uute korterite nappuses domineerivad vanemate ning odavamate järelturu korteritega toimuvad tehingud.

“Endiselt kehtib reegel, et sobiva korteri leidmisel ka tehingusse minnakse. Nii müüdi novembrikuus kõige kallim korter Tallinnas koguni 1 359 159 euroga,” lisas 1Partneri juht.

Kui võtta lisaks korteritele arvestusse ka teised novembris omanikku vahetanud objektid, siis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 848 ostu-müügitehingut, mis on oktoobriga võrreldes ligikaudu 4% väiksem tulemus ning eelmise aasta novembriga võrreldes tehti tehinguid umbes kolmandiku võrra vähem. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli novembris ligikaudu 150 miljonit eurot ehk viiendiku võrra vähem kui oktoobris. Võrreldes eelmise aasta novembriga kahanes tehingute kogusumma ligikaudu 25%.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

SEB uuring: noored säästavad peamiselt kodu ostmiseks ja investeerimishuvi on säilinud

SEB PankEesti noortest 77% säästab igakuiselt ning seda peamiselt koduostu sissemakseks. Investeerimisega tegeleb veidi alla poole 18–29-aastastest noortest, näitab SEB korraldatud uuring.

Noored mehed säästavad veidi rohkem kui naised, vastavalt 82% ja 74% ning säästuvõime kasvab vanuse lisandudes. Kui Lõuna-Eesti noortest paneb igakuiselt raha kõrvale 61%, siis Tallinnas ja Harjumaal on neid 77% ning Põhja- ja Kesk-Eesti maakondades 83%.

Raha säästavatest noortest kogub 39% oma kodu sissemakseks, 30% reisimiseks, 16% auto ostmiseks ning 15% pensioniks. Kui naiste puhul on selge eelistus oma kodu ostuks säästmine (43%), siis meeste puhul on samal pulgal kodu ja reisimine (35%). Noored vanuses 18-19 säästavad peamiselt õppimiseks (39%), kuid järgmistes vanuserühmades kuni 29. eluaastani eelistatakse arusaadavalt säästmist kodu ostmiseks.

Investeerimisega tegeleb 44% küsitletud noortest ning nende seas on selge eelistus aktsiad (69%), millele järgnevad investeerimisfondid ja kolmanda samba pensionifondid (45%) ning krüptoraha (29%). Aktsiaid eelistavad nii naised kui ka mehed, kuid näiteks krüptosse paigutavad mehed raha palju sagedamini (vastavalt 36% ja 22%).

„Arusaadavalt on eriti töötavatele noortele oluline raha kogumine oma kodu ostmiseks. Sealjuures on rõõmustav näha, et pensioniks kogumist peetakse sama oluliseks kui auto muretsemist. Võib eeldada, et pensioniks säästmise populaarsus aegamööda suureneb. Ka investeerivate noorte puhul torkab silma, et kolmanda samba fondid kuuluvad populaarsemate investeeringute sekka,“ ütles SEB eraklientide segmendi müügijuht Victoria Tkatš.

Noortest 21% säästab 5-10% oma igakuisest sissetulekust, 18% paneb kõrvale kuni 5% sissetulekust ning 17% üle 20% kuu tuludest.

SEB korraldatud uuring toimus 2022. aasta novembris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Eestis 414 noort vanuses 18–29 aastat.

Arco Vara: Arco Vara AS-i dividendimakse ex-päev

Arco VaraArco Vara AS informeerib, et vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale fikseeritakse dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri 8. detsembril 2022 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ja seega väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 7. detsembril 2022. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. majandusaasta eest 15. detsembril 2022.

Arco Vara AS maksab dividende aktsionäridele netosummas 2 eurosenti ühe aktsia kohta 15. detsembril 2022. Järgmine kinnitatud dividendimakse on 1 eurosenti aktsia kohta 15. märtsil 2023.

Registreeri seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal” juba täna

06/12/2022 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal“. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal” toimub 06/12/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital: Notice of redemption of convertible bonds PKG5

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it is redeeming 24 500 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP CONV. BOND PKG5 10-2020” convertible bonds (with ISINEE3300109917) in total nominal value of 245 000 Estonian kroons and issue value of 68 600 euros and has submitted the Nasdaq Central Depository of Securities the application to delete the bonds from the register.

The convertible bonds bore an annual interest of 7%. The issue price of each convertible bond was 2.80 euros. The list of bondholders was fixed on 29 November 2022 and redemption payment will be made on 13 December 2022.

Arco Vara: Dividend payment ex-date of Arco Vara AS

Arco VaraArco Vara AS informs that the list of shareholders who are entitled to dividends shall be fixed on 8th of December 2022, as at the end of the working day of Nasdaq CSD Estonian Settlement System, and therefore the dividend payment ex-date is on 7th of December 2022. From that date the new owner of the shares is not entitled to dividends for the year 2021 paid out on the 15th of December 2022.

Arco Vara AS will pay dividends to the shareholders in the net amount of 2 euro cents per share on 15th December 2022. Next confirmed payment is 1 euro cent per share on 15th of March 2023.

1Partner: Vajadus odavamate üürikorterite järele tundub lõpmatu

1PartnerTallinna üüriturul on suuremate ja kallimate korterite omanikud on inflatsioonist hoolimata sunnitud hinda pigem allapoole tooma, kuid väiksematest odavama hinnaga korteritest on endiselt puudus ja selle lõppu ei paista kusagilt, nentis 1Partner elamispindade tegevjuht Meelis Ränk.

“Hetkel võib pidada 550 eurot kuus selleks mõtteliseks hinnapiiriks, millest madalamalt pakutavad viisakas seisus Tallinna korterid leiavad kiirelt uue üürniku,” ütles 1Partner elamispindade tegevjuht Meelis Ränk ning laiendas oma mõtet: “Kui arvestada, et talvekuudel võivad kommunaalkulud tavalises paneelmaja 2-toalises korteris olla 200 euro ringis, siis kulub eluasemele 750 eurot kuus, mis on umbes pool tallinlase keskmisest netopalgast. See on tase, millest praegustes ettearvamatutes majandusoludes inimesed üle minna ei taha.”

“Sel sügisel toimunud intressivaba laenuraha lõppemise ja inflatsioonist tingitud ostujõu vähenemise laupkokkupõrge võib küll mõne kinnisvarainvestori meele veidi mõruks teha, aga samas on vana ütlus, et tasuta lõunaid ei ole ja ühel päeval pidi ka see pea olematu intressiga laenuraha pidu otsa saama,” nentis 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht.

Meelis Ränk näeb praegu hinnakorrektsiooni võimalust neil korteritel, mille hind siiani 700-900 euro vahel on püsinud. “Pangalaenu abil investeeringuks ostetud korterite puhul võib esmalt tunduda keeruline üürihinda alla lasta, sest investori kulubaas ehk euribor ja koos sellega laenumakse on kerkinud. Samas on selge, et tühjalt seisev korter toodab investorile kordades suuremat kahju. Suuri hüppeid siin oodata ei tasu, aga siiski võib lähiajal turult leida ka paremat kaupa, mille hinda on veidi korrigeeritud turunõudlusele lähemale,” ütles Meelis Ränk.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Statistikaamet: Tööstustoodangu langus jätkus oktoobris

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 4,4%, töötlevas tööstuses 6,1% ning mäetööstuses 0,4%.

„Oktoobris kahanes tööstustoodangu maht1 pea kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel, kuid võrreldes septembriga ei olnud olulisematel tegevusaladel langus nii sügav,“ lausus statistikaameti analüütik Helle Bunder. Kasvu näitas suurema osatähtsusega tegevusaladest ainult elektroonikatööstus (11,5%), täpselt samale tasemele jäi keemiatoodete tootmine. Suurema osatähtsusega tegevusaladest langes puidutöötlemine (15,4%), vähene langus oli täheldatav ka metalltoodete (1,3%), elektriseadmete (0,5%) ja toiduainete (0,8%) tootmises.

Võrreldes 2021. aasta oktoobriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük2 2022. aasta oktoobris kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 12,1%. Toodangu müük ekspordiks kasvas 14,5% ning müük siseturule 8,5%.

Töötleva tööstuse toodangust 67,8% müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel kahanesid oktoobri mahud võrreldes septembriga tööstuses kokku 0,9%, töötlevas tööstuses jäid need aga pea samale tasemele, kasvades 0,3%.

Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta oktoobriga 2,9%, soojuse tootmine vähenes 11,0%.

1Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

2 Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Tallinna uute korterite turu värskeim info

Tõnu ToomparkElamispindade turu kohta on vastukäivaid sõnumeid. Kes ootab hindade langust, kes nende püsimist. Mis aga tegelikult toimub? Kas hindade liikumise suund ja kiirus on sarnased kõikjal Tallinnas? Või joonistuvad mõned piirkonnad oma trendidega välja?

Kogun igakuiselt kokku arendusturu pakkumiste-müükide-hindade info. Aitan kinnisvaraarendajatel paika panna, mis turul toimub. See sisaldab ülevaadet, mida pakutakse, millise hinnaga pakutakse? Järgmine küsimus on, millised projektid müüvad hästi ja millised mitte nii väga? Millises piirkonnas on pakkumisi rohkem, kus vähem? Kas uusi pakkumisi tuleb turule juurde või jääb vähemaks? Kuidas jaguneb turg erinevate turuosaliste vahe?

Neile ja paljudele teistele küsimustele uute korterite turu osas annab vastuse korterite uusarenduse monitooring. Uusarenduste monitooring jälgib detailselt uute korterite turu pakkumist, hindu ja müüki.

Vastavalt soovija vajadustele on võimalik teha detailseid väljavõtted.

  • Nii näiteks on võimalik üksikasjalikult saada ülevaade, milline on Kalamaja ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumine ja müügitempod.
  • Või mõista, kuidas läheb Lasnamäe korteritel hinnavahemikus 120 000 kuni 160 000 eurot.
  • Äkki tunned hoopis huvi kesklinna suuremate kui 100 m² korterite trendide vastu?
  • Milline on mikrokorterite pakkumiste ja müügi omavaheline suhe?
  • Kuidas kulgeb müük “mägede” korteritel?
  • Millised on hinnatrendid kallitel luksuskorteritel?
  • Milline on Kristiine linnaosas pakkumisel olevate 2-toaliste korterite keskmine suurus ehk pindala?
  • Milline on arendajate turuosade edetabel?
  • Kel on rohkem pakkumisi? Kel on rohkem müüki?

Kas tunned, et see on teave, mis on sulle sinu töö juures kasulik? Anna aga teada.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Capital Mill: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Capital MillBaltimaade juhtiv kinnisvaraarendaja Capital Mill pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2023+ ainulaadse Skyoni äri- ja büroohoone rajamise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud auhinna Tark Tellija 2022.

„Skyon hoone on suurepärane näide, kuidas põhjalikult läbimõeldud lähteülesandest ning meeskonna vahelisest usaldusest ja heast koostööst sünnib kvaliteetne ja silmapaistev ehitis. On rõõm näha et Eestis jätkub visiooniga arhitekte, nutikaid insenere, kogemustega ehitajaid ja tarku tellijaid. Peame töötama selle nimel, et väärtuspõhistest hangetest saaks tavapraktika ja seda nii era- kui ka avalikus sektoris,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Capital Milli kui arendaja jaoks oli Skyoni rajamine Tallinna südalinna vastutusrikas ülesanne, kuna soovisime luua tõesti erilise maja – ainulaadse suunanäitaja ja maamärgi oma terviklikkuses ning keskkonnasõbralikkuses. See õnnestus ning ilmselt jäi Skyon seetõttu ehitusvaldkonnas ka teistele silma. Tänan kõiki, kes on Skyoni saamisesse panustanud ning targa tellija auhinna eest,“ ütles Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Targa Tellija konkursi eesmärgiks on anda ühiskonnale teada targa tellija olulisusest ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis ja väärtustada tellijaid, kes annavad selleks oma panuse.

LEED Platinum-standardi nõuete järgi rajatud 26-korruselises Skyoni hoones kasutatakse mitmeid nutikad tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad selle jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Ligi 900 värvilist eri kuju ja suurusega klaaspaneeli annavad nii interjööris kui eksterjööris iseäraliku väljanägemise, kuid arvestavad samas valguse jaotumisega kogu päeva vältel. Nii kaitsev fassaad liigse päikesekiirguse eest, võimaldades samas nautida vaadet linnale.

Küttele ja ventilatsioonile kuluvat energiat ja raha aitab säästa R8 Technologies poolt loodud digitaalne operaator, mis soojadel suvekuudel kasutab eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad kodus, vähendab ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.

Skyoni arhitektuurse lahenduse lõid KOKO arhitektid ja hoone ehitas Tallinna Ehitustrust.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad püsivad 6-7 kuud paigal

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 2022. a oktoobris ostjat 510 Tallinna majale. Aastataguse pakkumiste arvuga 327 võrreldes on tänavune majade müügipakkumiste arv kasvanud 56%. Tallinnas müügis olevate majade eest küsitakse keskmiselt 2241 €/m² ehk eelmise aasta hinnast 1831 €/m² 22% rohkem.

Majade hinnatõus aastatagusega võrreldes on märkimisväärne. Siiski on viimase 6-7 kuu jooksul ehk alates 04.2022 majade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE suhteliselt paigal püsinud.

Eelmise aasta ja käesoleva alguse hinnatõus oli selgelt liiga kiire. See võttis ostjatelt julguse ja ostujõu. Nii on tehingute arv elamispindade turul kokku tõmbumas. Väheneva nõudluse tingimustes on majade hinnatõus peatunud. Aktuaalne teema on, kas hinnad jäävad praegusele tasemele või näeme mõningat hinnakorrektsiooni allapoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
10.2021 10.2022 Muutus, % 10.2021 10.2022 Muutus, %
Haabersti 56 96 71% 2 100 2 536 21%
Kesklinn 46 40 -13% 1 578 2 037 29%
Kristiine 41 64 56% 1 767 1 499 -15%
Lasnamäe 8 38 375% 647 1 079 67%
Mustamäe 13 23 77% 764 864 13%
Nõmme 62 99 60% 1 845 2 564 39%
Pirita 78 120 54% 2 395 2 979 24%
Põhja-Tallinn 13 19 46% 834 1 591 91%
Tallinn 327 510 56% 1 831 2 241 22%
Eesti 3 072 3 788 23% 1 199 1 629 36%
Harjumaa 1 067 1 638 54% 1 778 2 250 27%
Narva 11 26 136% 597 699 17%
Rakvere 18 20 11% 935 1 131 21%
Pärnu 152 182 20% 1 190 1 498 26%
Tartu 185 191 3% 1 326 1 551 17%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Swedbank: Inflation in the Baltics – unexpected, excessive, but temporary

SwedbankInflation in the Baltics has been two times faster than the EU average. There are many supply- and demand-side factors at play. Pandemic-related supply-side bottlenecks were exacerbated by the war in Ukraine, which cut trade ties with Russia that were historically larger than elsewhere in Europe. Small, open economies tend to be more sensitive to volatile commodity prices. Small markets also lack competition in some market segments and domestic economies of scale. Demand-side factors are also increasingly important, as price pressures have strengthened and spread in the economy. The Baltics have experienced strong post-COVID recovery and rapid wage growth, lifting production costs for companies, but also increasing the purchasing power of households. The inflow of refugees has increased the demand for housing and everyday consumer goods.

Inflation has been lifted mainly by two product groups, energy and food, whose prices have increased more in the Baltics than in the EU; the share of these two groups in consumer baskets is also larger in the Baltics, so they have a larger impact on the overall price index. The Baltic energy mix is unfavourable in the current circumstances, where ties with Russia have been cut and CO2 quota prices have been elevated. Also, different energy subsidies and price methodologies across Europe make cross-country comparison difficult.

Full report

Rahandusministeerium: Majandust mõjutavad vastandlikud jõud

RahandusministeeriumMajanduslanguse taustal kasvab sisemajanduse kogutoodangu (SKP) rahaline maht endiselt kiiresti. Tegevusalade käekäiku mõjutavad nii energiakriis kui välisturistide tagasitulek. Säästude kasutamisest ei piisa tarbimise taseme hoidmiseks.

Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu languseks mõõdeti kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, kasvas majanduse rahaline maht aastaga siiski 14 protsenti. Selline olukord oli viimati finantskriisi algul 2008. aastal, kui sissetulekud kasvasid veel kiiresti, kuid majandus oli juba reaalselt languses. Majanduse rahalise mahu kiiret kasvu toetab praegu kõige rohkem energiasektor, kuid selle maksavad kinni kõik energiatarbijad, nii ettevõtted kui majapidamised, samas energiatarbimist vähendades.

Sarnaselt kogu Euroopaga on ka Eesti majandus praegu kahe vastandliku hoovuse mõjuväljas. Taastumine viirusekriisist mõjutab praegust kasvu aastases võrdluses positiivselt, kuid energia ja sellest tulenevalt ka muude kaupade-teenuste kiire hinnatõus ning sõjaga kaasnevad probleemid negatiivselt. Seoses välisturistide naasmisega läks aastases võrdluses hästi neid teenindavatel tegevusaladel – majutuses-toitlustuses ja meelelahutuses. Välisturistid tarbisid kolmandas kvartalis Eestis 70 protsenti viirusekriisi eelsest tasemest, samas kui eestlaste reisid välismaale on taastunud rohkem.

Palgatulu aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis veidi, 14 protsendini, kuid jäi hinnatõusule oluliselt alla. Elanike hoiuste maht on kuises võrdluses suvest alates kergelt vähenenud, mis on võimaldanud tarbimiskulutusi kasvatada sissetulekutest kiiremini. Eratarbimiskulutused kasvasid kolmandas kvartalis küll 19 protsenti, kuid see tähendas siiski reaalse tarbimise väikest langust. Eratarbimise mõningase vähenemise hindamisel tuleb silmas pidada, et Eesti elanike arv on sõjapõgenike tõttu aastaga pea 5 protsenti kasvanud.

Vaatamata keerulistele aegadele on majanduskonjunktuuri indikaatorid sügiskuudel enamikus ELi riikides veidi paranenud, mis annab lootust, et majanduslangus jääb esialgu tagasihoidlikuks.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal