1Partner: Tallinna korteritehingud tegid suure hüppe, keskmine hind murdis taaskord 3200 euro piirist läbi

Maikuus tehti Tallinnas korteritega 929 tehingut ehk 32% võrra rohkem kui aprillis. Keskmine ruutmeetri hind tõusis 7,7% võrra 3207 euroni ja mediaanhind 8,2% võrra 2995 euroni.

„Värsked numbrid kinnitavad meie paari kuu tagust prognoosi kinnisvaraturu aktiivsuse järk-järgulisest taastumisest. Kui võtta lisaks korteritele arvestusse ka teised mais omanikku vahetanud objektid, siis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1178 ostu-müügitehingut, mis on aprilliga võrreldes ligi 35% võrra suurem tulemus. Võrreldes käesoleva aasta esimest viit kuud (kokku 4379 tehingut) eelmise aasta sama perioodiga (kokku 5367 tehingut) on tehinguaktiivsuse langus taandunud 18% juurde. Koos tehinguaktiivsuse taastumisega väheneb ka hinnalanguse surve,“ kommenteeris 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

“Kuigi majandusanalüütikud prognoosivad Eestile käesolevaks aastaks majanduslangust, siis tundub, et pealinna elamispindade hindadele on selle suurem mõju juba ära olnud. Kuniks inimestel on töökohad ja pangad uue kodu ostmiseks laenu annavad, kasvab koos palga kasvuga ka inimeste ostukindlus ja olulist suunamuutust pole põhjust oodata,” ütles Martin Vahter.

“Kui aasta esimestel kuudel kaubeldi peamiselt järelturul ja soodsama hinnaklassiga varadega, siis huvi on taastumas ka uusarenduste vastu. Uusarenduste eeliseks on kõrgem energiaklass, mis omakorda annab eeliseid pankade laenutingimustes,” selgitas Vahter.

Pealinna kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli mais ligikaudu 235 miljonit eurot ehk 38% rohkem kui aprillis ja 4% võrra enam kui 2022. aasta mais.

Kõige kallim Tallinna korter müüdi mais 1 590 000 euroga. Pealinnas läks lõppenud kuul kaubaks ka 24 hoonestatud elamumaa kinnistut.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Arco Vara: Arco Vara AS-i dividendimakse ex-päev

Arco VaraArco Vara AS informeerib, et vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale fikseeritakse dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri 8. juunil 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ja seega väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 7. juunil 2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest 15. juunil 2023.

Arco Vara AS maksab dividende aktsionäridele netosummas 2 eurosenti ühe aktsia kohta 15. juunil 2023. Järgmised kinnitatud dividendimaksed on 1 eurosenti aktsia kohta 15. septembril 2023, 2 eurosenti aktsia kohta 15. detsembril 2023 ja 1 eurosenti aktsia kohta 15. märtsil 2024.

KV.EE kinnisvara-podcast: Ärikinnisvaraturu suur probleem seisneb finantseerimises

KV.EE kinnisvara-podcast’i 61. osa külaline on Kristjan Tamla, kes on Eften Capital’i tegevjuht. Juttu tuleb ärikinnisvaraturust ja -investeeringutest. Saatejuht on kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Saate esimeses osas avab Kristjan Tamla ärikinnisvaraturu seisu 2023. a kevadel. Paratamatult tüürib jutt finantseerimisturu ja intressimäära juurde, mis mõjutavad ärikinnisvarainvesteeringuid väga olulisel määral. Juttu tuleb erinevatest kinnisvaraturu segmentidest ja arengutest erinevates Baltiriikides.

Teise teemana puudutame ärikinnisvaraturu üürnike poolt. Kristjan Tamla arutab, kas ja kuidas mõjutavad finantseerimisturu turbulentsid äripindade üürnike igapäevast elu. Jutuks tuleb, kuidas mõjutab majanduskeskkond uute äripindade projektide arendamist ja seeläbi uue pakkumise tekkimist.

Seejärel liigub saate teema 2023. a sügisesse. Jutuks tuleb, kas parimad investeerimisvõimalused on juba sel sügisel tulemas ja kuidas ning kust neid otsida. Teisisõnu räägime saates, mis on üldisemad ühendavad jooned neil, kes on asumas ärikinnisvarainvesteeringute müügipoolele.

Saate viimases osas arutab Kristjan Tamla, mis võiksid olla Eesti ja Baltimaade ärikinnisvarainvesteeringute üldisemad suured arengusuunad, mis on tingitud majanduse praegusest ebastabiilsusest. Lisaks annab saatekülaline omapoolse soovituse ja mõttetera, mida kinnisvarasektoris muutlikel aegadel tegutsejad võiksid meeles pidada.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i. Saate 61. osas on kõne all ärikinnisvara ja -investeeringute turg 2023. a kevadel. Teemasid aitab avada Eften Capital’i tegevjuht Kristjan Tamla. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Swedbank: Ettevõtete kasumlikkus peaks sel aastal vähenema

SwedbankKui eelmisel aastal suurenes Eesti mittefinantsettevõtete käive aastases võrdluses 28 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis aeglustus see vaid 6 protsendini. Käibekasvu aeglustumine algas juba eelmise aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on nõudluse nõrgenemine ja hinnakasvu taandumine. Vaatamata ettevõtete käibe aeglustumisele jäi see siiski üle pikaajalise (10-aastase) trendi – koroonakriisist väljudes ja kiire hinnakasvu toel tegi käive erakordselt tugeva tõusu.

Kuigi tööjõukulude kasv aeglustus 12 protsendini, ületas see oluliselt ettevõtete käibekasvu. Samas aeglustus ülejäänud kulude kasv ning tulemuseks oli kümnendiku võrra suurem kogukasum, kui aasta tagasi. Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes veidi ka ettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal käibes). Esimesel kvartalil on sesoonsete mõjude tõttu ettevõtete kasumlikkus olnud aasta ülejäänud kvartalitega võrreldes madalam.

Kogukasumi kasvu panustas enim energiatootmine

Ligi veerand ettevõtete sektori käibekasvust esimesel kvartalil tuli mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügiga tegelevatest ettevõtetest. Käive vähenes aga ehituses, hulgikaubanduses, transpordisektoris ja materjalide taaskasutamises. Sektori kogukasumi kasvu panustas aga juba neljandat kvartalit järjest kõige enam energiatootmine. Tugeva mõjuga oli ka hulgikaubandusettevõtete kasumikasv. Kokkuvõttes aga ligi pooltes tegevusalades esimeses kvartalis kasum vähenes või oli tegemist kahjumiga.

Ettevõtted suurendavad investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks

Kuigi Eesti majandus on languses, ettevõtete kindlustunne on nõrk ja laenuintressid järsult tõusnud, suurendasid ettevõtted oma investeeringuid jooksevhindades 28 protsendi võrra. Ka hiljuti avaldatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi plaanitakse sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või taastada kasumlikkust. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või parandada oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab.

Viimastel kuudel on maailmas hakatud ettevõtteid süüdistama liigses ahnuses ja kiirele inflatsioonile kaasa aitamises (nõndanimetaud ahnusinflatsioonis). Baltimaades, kus inflatsioon on olnud Euroopa kiireim, on ka ettevõtete kasumlikkused olnud suurimad. Kui vaadata Eesti mittefinantsettevõtete kasumlikkust, siis on see küll kahel viimasel aastal tõusnud, kuid jääb siiski alla 2017. aasta ja sellele eelnevate aastate keskmisele kasumlikkusele. Ettevõtete kasumite suurenemisele on aidanud kaasa käibe kiirem kasv võrreldes tööjõukuludega. Ettevõtted said veel eelmisel aastal suunata oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.

Hinnatõusule on kaasa aidanud tugev nõudlus

Samas toetas hindade tõstmist ka tugev nõudlus. Majandus taastus pandeemiast ja majapidamised hakkasid kriisi ajal kogunenud suuri hoiused eelmisel aastal üha rohkem kasutama. Muuhulgas toetasid nõudlust teisest sambast välja võetud pensionirahad. Kuigi reaalpalk peaks varsti kasvule pöörduma, hakkab see tarbimismahtu suurendama viiteajaga. Samuti piirab vähemalt lähiajal paljude majapidamiste nõudluse kasvu kõrged laenuintressid, mis viivad nende eelarvest üha suurema summa.

Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab üldist hinnakasvu

Ettevõtete kogukasum ja kasumlikkus sõltuvad paljuski tööjõukulude muutusest. Kuna nõudlus jääb sel aastal nõrgaks, müügihindade kasv on juba kiiresti aeglustunud, samas kui tööjõukulude kasv püsib tugev, siis annab see löögi ettevõtete kasumitele ja kasumlikkusele. Seda kinnitasid ka Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtted, kelle hinnangul käive ja kasumlikkus sel aastal langeb. Eesti kõikide majandussektorite hinnakasvu ootused on lähikuudeks kiiresti vähenenud. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab aga üldist hinnakasvu.

13/06/2023 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 II kvartal”

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 II kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 13/06/2023. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 II kvartal” toimub 13/06/2023 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara: Dividend payment ex-date of Arco Vara AS

Arco VaraArco Vara AS informs that the list of shareholders who are entitled to dividends shall be fixed on 8th of June 2023, as at the end of the working day of Nasdaq CSD Estonian Settlement System, and therefore the dividend payment ex-date is on 7th of June 2023. From that date the new owner of the shares is not entitled to dividends for the year 2022 paid out on the 15th of June 2023.

Arco Vara AS will pay dividends to the shareholders in the net amount of 2 euro cents per share on 15th June 2023. Next confirmed payments are the following: 1 euro cents per share on 15th of September 2023, 2 euro cents per share on 15th of December 2023 and 1 euro cents per share on 15th of March 2024.

Swedbank: Keskmise palga kasv kiirenes

SwedbankKeskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu.

Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel.

Avalikus sektoris kasvasid palgad kiiremini kui erasektoris

Kõige rohkem kerkis töötasu hariduses, kus keskmine palk tõusis aastaga viiendiku võrra. Õpetajate palgatõus andis keskmise palga kasvu olulise panuse, sest hariduse valdkonnas töötab kokku 62 000 inimest ehk kümnendik palgastatistikasse kaasatud töötajatest.

Erasektoris tõusis palk kõige hoogsamalt majutuses ja toitlustuses, kus töömahu kasv, miinimumpalga tõus ja tööjõupuudus andsid palgatõusuks 17 protsenti. Keskmine palk ei kasvanud vaid metsanduses, kus palgad tõusid veerandi võrra aasta tagasi, ja paberitööstuses, kus kõrged energia hinnad on sundinud tööpause tegema.

Kiire palga kasv survestab ettevõtjaid

Esimeses kvartalis kasvas ettevõtete käive palkadest oluliselt aeglasemalt. Tugev palgasurve suurendab nõudlust siseturul, aga vähendab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. See omakorda avaldub tööstustoodangu ja ekspordi mahu languses.

Käärid hindade ja palkade vahel on vähenemas

Keskmise netopalga eest sai selle aasta esimeses kvartalis 5% võrra vähem kaupu ja teenuseid kui aasta tagasi. Selle aasta teisel poolel peaksid palgad taas hindadest kiiremini kasvama.

Keskmise palga ostujõud jõudis madalpunkti eelmise aasta augustis. Augustiga võrreldes on ostujõud praeguseks juba 7% võrra tõusnud. Tarbijad seda aga ei tunneta, sest pangakontol on raha varasemast vähem ja kiiresti on kasvanud ka sellised kulud, mida statistikaameti hinnaindeksis ei ole, näiteks kinnisvara ja intressid.

Kuigi majanduslanguse tõttu on tööjõupuudus leevenenud, napib endiselt erinevate erialade spetsialiste. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad teenindusettevõtted töötajaid juurde palgata, samal ajal kui tööstuses on tööjõudu vaja varasemast vähem.

Scandium: Scandium avab suvel Haapsalus minivillade küla Tiny Marienholm

Scandium avab Haapsalus peegelmajadest koosneva Tiny Marienholm külakese. Seitsmest minivillast ja kahest saunast koosnev kompleks asub Haapsalu linnas Marienholmi poolsaarel. Ala on viimased kümmekond aastat olnud suletud, kuid avati sel kevadel avalikkusele koos piirkonna ajalugu tutvustava näitusega.

Kokku seitsmest klaasmajast koosnev kompleks ootab alates 1. juunist suvitajaid nautima kuurortlinna melu ja avaraid merevaateid. Minivillad asuvad merekaldal, merest vaid 20m kaugusel. Tänu suurtele klaasseintele saab majades kogeda mereäärse elu võlu päikesetõusust päikeseloojanguni. Kahe minivilla juurde kuuluvad ka merevaatega saunad. Hoonetel on olenevalt tüübist kaks eriilmelist siseviimistluslahendust. Mõlema looja on maitsekas sisearhitekt Lilia Kristianson.

Majade operaator Scandium Livingu juht Hannes Tall: „Tiny Marienholm on Eesti majutusäris midagi täiesti uut. Põhimõttelt on tegemist butiikhotelliga, mis paikneb seitsmes eri majas otse mere ääres. Tänu suurepärastele vaadetele ja lähedal asuvate laidude linnurohkusele, saab igast meie külalisest hobi-mereteadlane ja -ornitoloog, kel voodist tõusmata on võimalik imetleda võimsaid lindude ülelende ja Haapsalu laguuni erinevaid varjundeid. Meie juures saab võtta rahuliku aja puhkuseks, rahu ja vaikuse nautimiseks.“

„Seitsmest hoonest kolm on tänaseks paigas ja majutuseks avatud. Juuni lõpuks avame küla tema täissuuruses. Nii saab meie juures peatuda mugavalt üksi või kahekesi, kuid alates juulist ka kuni 14-liikmelise sõpruskonnaga,“ rääkis Tall.

Tiny Marienholm majade tootja on T1 House. Kogu küla kontseptsiooni autor on aga Scandium Kinnisvara, kes lisaks minivilladele kavandab kogu poolsaarele terviklikku elukeskkonda koos mereäärsete madalate kortermajade, vabaaja veetmise võimaluste ja hiljem ka uue SPA-hotelliga. Poolsaare arenduse esimesest etapist ehk 50st korterist on enam kui 70% juba broneeringutega kaetud.

Marienholmi poolsaar on unikaalne paik kogu Läänemeres. Pikergune poolsaar ulatub pikalt merre, kuid on samaaegselt Haapsalu linna osa ja kõigist vaatamisväärsustest vaid jalutuskäigu kaugusel. Ala oli 1860ndatel oluliseks sadamaks, võttes siin vastu kuulsaid kuurortlinna suvitajaid. Alates 2022. a suvest kuulub poolsaar Scandium Kinnisvarale.

Luminor: Koduostjad vaatavad Tallinnast aina kaugemal asuvate maatükkide poole

Luminor BankJätkuvalt kõrged kinnisvarahinnad on pannud koduotsijad valiku ette soetada maatükk krõbeda hinna eest Tallinna külje alla või kolida kaugemale, kus krundi hind juba märksa soodsam.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on linnast 40–50 kilomeetri kaugusele jääv maatükk uus reaalsus, millega tuleb hinnatundlikematel klientidel leppida. Koroonakriis lennutas maatükkide ja olemasoleva kinnisvara hinnad taevasse ning sellele järgnes turu ülekuumenemine. Tänaseks on olukord küll stabiliseerunud, kuid maa hinnad siiski kõrged ning märkimisväärset langust pole näha.

„Maatüki hind on paljudes piirkondades isegi kahekordistunud – see omakorda sunnib inimesi kompromissidele, et unistust oma majast mitte päriselt maha matta,” rääkis Rebane. Seega, kui varem tundus poolesaja kilomeetri kaugusele jääva maatüki ost utoopilisena, siis tänaseks on sellest saanud paljude eestimaalaste paratamatu reaalsus.

Samas soosivad tõmbekeskusest kaugemale kolimist ka koroonapandeemia positiivsed järellainetused. „Kaugtöö tegemise võimalused on paljudes ettevõtetes jätkuvalt head ning kui töötaja ei pea neli-viis korda nädalas linnas tööl käima, paneb see mõistagi inimesi ka oma kodu linnakeskusest veidi kaugemale otsima,” lisas Luminori eraisikute panganduse juht.

Samuti võivad tõmbekeskusest veidi kaugemal sageli olla paremad võimalused kooli- ja lasteaiakoha saamiseks. „Kuivõrd ehituse kogukulu ei sõltu asukohast ning maja ehitamise puhul tuleb hind umbes sama, valitakse hoolikalt just krundi asukohta eeldusel, et kaugemal asuvad maatükid on hinnatundlikule inimesele märksa soodsamad,” rääkis Rebane.

Rebase sõnul võib ka pealinnast kümneid kilomeetreid eemal oleva krundi hind olla varasemaga võrreldes kallim, kuid pole siiski võrreldav Tallinna läheduses müüdavate maatükkidega. „Kui ühel juhul räägime olukorrast, kus varem 20 000 eurot maksnud krundi saab nüüd kätte 40 000 euroga, siis Tallinna lähedal tuleb sobiva maatüki eest välja käia kuuekohaline summa,” tõdes ta.

Rebase sõnul on levinud arvamus, et pangalt maa ostmiseks laenu ei saa, kuid tegelikult see nii pole. „Pank kindlasti finantseerib ka maa ostmist, kuid küsimus seisneb eeskätt kliendiprofiilis ja omafinantseeringus. Kui kliendil on olemas 50% omafinantseeringust, saab maa ostmist finantseerida ehituslaenu abil. Lisatagatise korral veelgi väiksema omafinantseeringuga. Kui aga soov on hetkel osta unistuste maatükk ning asuda ehitama pisut hiljem, siis soovitan tutvuda ideelaenu tingimustega,” ütles Rebane.

Swedbank: Ehitusmahu langus jätkas esimeses kvartalis süvenemist

SwedbankEestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis langust. Aastases võrdluses ehitasid ettevõtted esimeses kvartalis 11,2% vähem. Tegemist on neljanda järjestikuse kvartaliga, mil ehitusmaht langeb.

Ehitusmahu langusesse panustas hoonete ehitusmahu vähenemine, samas kui rajatiste ehitus püsis kasvutrendil. Esimeses kvartalis ehitati hooneid 15% vähem ning rajatisi 1,4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Samas oli ehitusmaht eelmise aasta esimeses kvartalis veel võrdlemisi kõrge. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga oli kogu ehitusmaht selle aasta esimeses kvartalis protsendi võrra kõrgem, hoonete ehitusmaht oli 2% kõrgem ning rajatiste ehitusmaht sama.

Ehitusettevõtete kindlustunne näitab paranemise märke

Ehitusettevõtete kindlustunde põhi on tõenäoliselt jäänud selle aasta esimesse kvartalisse. Teise kvartali algul on ehitusettevõtete üldine kindlustunne veidi paranenud, kuid on veel allpool pikaajalist keskmist. Ehitussektorit mõjutab üldine majanduse jahtumine ning seega püsib ehitusettevõtete hinnangul ebapiisav nõudlus nende jaoks peamise ehitust takistava tegurina.

Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimääradega keskkonnas on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal. Riiklikud taristuprojektid aga tõenäoliselt aitavad madalseisu ehitussektori jaoks, vähemalt osaliselt, täita.

Esimeses kvartalis nõudluse madalseis korteriturul jätkus

Esimeses kvartalis tehti järelturu korteritega nii Eestis tervikuna kui ka pealinnas ligi veerandi võrra vähem tehinguid võrreldes aastatagusega. Ka aprillis oli nõudlus järelturul tagasihoidlik. Uusi kortereid broneeriti esimeses kvartalis Tallinnas ja selle lähiümbruses vähem võrreldes nii eelmise aasta sama aja kui ka neljanda kvartaliga. Võrreldes 2019. aasta keskmisega oli broneeringuid esimeses kvartalis viis korda vähem.

Pakkumine on eelmise aastaga võrreldes kõrgem. Kinnisvaraportaali KV.ee statistika järgi oli korterite müügipakkumisi Eestis aprilli seisuga 70% ning Tallinnas poole võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuigi arendajad on ettevaatlikumad uute projektide turule toomisega, oli vähenenud nõudluse tõttu uusarendusi pealinnas ja selle lähiümbruses esimeses kvartalis müügis veidi rohkem kui neljandas kvartalis ning poole võrra rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga.

Maa-ameti statistika järgi oli järelturu korterite keskmine hind esimeses kvartalis 4% kõrgem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes hinnatipuga, mis jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse, olid järelturu korterid keskmiselt 8% odavamad. Uute korterite eest küsisid arendajad esimeses kvartalis keskmiselt veidi kõrgemat hinda võrreldes neljanda kvartaliga. Aastataguse sama ajaga võrreldes oli korter uusarenduses esimeses kvartalis keskmiselt 11% kallim. Samas pakuvad arendajad hüvesid, mis hinda ostja jaoks ei mõjuta ja statistikas ka tulevikus ei peegeldu. Näiteks uue korteri ostul pakuti tasuta kööki, panipaika, parkimiskohta või muude kulude hüvitamist, nagu euribor või küttekulud.

Swedbanki arvutuste järgi on kinnisvara taskukohasus viimase paari aastaga oluliselt halvenenud, uued korterid on muutunud järjest enamatele peredele kättesaamatuks. Taskukohasuse langust on mõjutanud nii kinnisvarahindade hoogne kasv, üldine elukalliduse tõus aga ka kerkivad intressimäärad. Seetõttu on ka majapidamised ostuotsuseid hoolikamalt enda jaoks läbi mõtlemas. Vaatamata palga ostujõu langusele, on olukord tööturul tugev, mistõttu saavad majapidamised võetud laenukohustustega hästi hakkama ning seega pole neil ka survet kinnisvara kiirmüüki panna.

Swedbanki hinnangul jääb hinnakorrektsioon korteriturul mõõdukaks. Kinnisvaraturg liigub normaliseerumise suunas. Korterite taskukohasus ja aktiivsus kinnisvaraturul hakkavad taastuma aasta teises pooles kui korterite hinna ja palga suhe paraneb ning intressimäärade tipp saab läbitud.

Eesti Pank: Esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult väike

Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) võrreldes aastatagusega 3,2% ja võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 0,6%.

Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks kui ka jaemüügiettevõtete käibe mahuindeks vähenesid samal ajal ligi 9%. Tegevusalade arvestuses on aga näha, et majanduskasvu panustas 1,6 protsendipunkti põllumajandussektor, mille lisandväärtus mullu ootamatult kahanes. Ilma põllumajandussektori kasvuta oleks SKP kahanenud esimeses kvartalis ligi 5%.

Suure osa tegevusalade lisandväärtus püsivhindades siiski kahanes ja see näitab, et majanduslangus on laiapõhjaline. Languses oli ka viimastel aastatel Eesti majandust vedanud info- ja sidesektori lisandväärtus. Kui mullu pidurdasid majandust kiirelt kasvanud energiahinnad ja Venemaa algatatud sõja survel muutunud tarneahelad, siis nüüdseks on tõenäoliselt suurenenud ka rahapoliitika roll, mis püüab piirata hinnakasvu. Varasemad analüüsid on näidanud, et rahapoliitika mõjutab Eestit lisaks tavapärasele sisenõudluse nõrgenemisele ka ekspordi kaudu – saame osa ka sellest, kui teiste riikide nõudlus kõrgemate intressimäärade tingimustes kannatab.

Vaatamata langusele iseloomustab Eesti majandust siiski endiselt tugev sisemaine hinnasurve, mis seab ohtu edasise kasvuvõime. Kui mullust hinnatõusu seostati peamiselt väliste teguritega, siis esimeses kvartalis kallinesid nii eksportkaubad kui ka sisetarbimine rohkem kui import. See näitabki, et hinnatõusu taga on nüüd peamiselt sisetegurid.

Energiasektor oli üks suuremaid SKP kasvu mõjutajaid. Langust sellel tegevusalal selgitab osaliselt energia kokkuhoid talvel, kuid üldine energia odavnemine mängib ka rolli. Energia odavnemine tähendab ühtlasi ka kohaliku energiasektori konkurentsivõime nõrgenemist, kuna põlevkivielektri tootmise kasumlikkus on seotud gaasi hinnaga. Esimeses kvartalis vähenesid Eestis elektritootmine ja eksport enam kui elektritarbimine.

Kuigi välisriikide prognoosid ootavad üldjoontes väliskeskkonna järkjärgulist tugevnemist ja see peaks aitama kasvule ka Eesti ekspordi, on ettevõtete ootused vähemalt lähikuude suhtes siiski pigem pessimistlikud. Arvestades seda, et tööstussektoris leidis kuises võrdluses suurim langus aset mullu suvel, võiksime näha majanduskasvu olulist paranemist aastavõrdluses kolmandas kvartalis juhul, kui majandust ei taba uued šokid.

LHV: Majanduslangus aeglustus, kuid ei peatunud

LHV PankEesti majandus kahanes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 3,2%. Hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmed näitavad, et ka möödunud aasta lõpuga võrreldes oli majanduse maht tänavu esimesel kolmel kuul 0,6% võrra väiksem. Majanduslanguse tempo on aeglustunud, mis viitab sellele, et loodetavasti oleme hetkel languse põhja läbimas ning ettevaates on ruumi taas kõrgemale tõusta. Oma senisest tipust 2021. aasta lõpus on majandus hetkel 4,5% kahanenud.

Majanduslangus on jätkuvalt küllaltki laiapõhjaline – loodud lisandväärtus kahanes kümnel tegevusalal 19-st. Suurematest tegevusaladest paistsid positiivselt silma ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kõige kiiremat kasvu näitas põllumajandus, kus lisandväärtus suurenes aastaga rohkem kui neli korda. Paraku on põllumajanduse käekäiku iseloomustav statistika viimaste kvartaliste jooksul kõikunud väga suure amplituudiga, mis on kahjustanud andmete usaldusväärsust ja raskendanud ka nende mõistlikku tõlgendamist. Lisaks on põllumajanduse osakaal majanduse struktuurist väga väike ehk ta ei mõjuta olulisel määral üldiseid trende.

Teist kvartalit järjest on üheks majanduslanguse vedajaks IT sektor, mis oli nii pandeemia ajal kui sellele eelnenud ja järgnenud aastatel majanduse peamiseks kasvumootoriks. Aastatel 2018 – 2020 kasvas info ja side tegevusalal loodud lisandväärtus keskmiselt 15% aastas ehk kokku 55%. Tegevusala osakaal kogu majanduse struktuuris tõusis 5% juurest 9%ni. Möödunud aastal pidurdus kasv aga vaid 1,2%-ni ning ka praegu näeme nö uue tasakaalu otsimist pärast tormilisi kasvuaastaid. Lisaks pidurdab sektori arengut ümberringi toimuv majanduse pikemaajalisem jahtumine, sest suur osa IT valdkonna tellimustest tuleb kõikidelt muudelt tegevusaladelt ning madala majandusaktiivsuse korral on paratamatu, et ka need tellimused kuivavad mõnevõrra kokku.

Eksport teistesse riikidesse vähenes esimeses kvartalis 7%, seejuures tuli kogu negatiivne panus kaubaekspordi näol, mis vähenes 12%. Sarnast dünaamikat näitas ka väliskaubandusstatistika. Teenuste müüki piiri taha suudeti aastatagusega võrreldes kasvatada 3% võrra. Investeeringud põhivarasse vähenesid, sest ettevõtete investeerimisjulgus on kadunud. Majapidamiste investeeringud eluasemetesse näitasid huvitaval kombel korralikku kasvu (+64%), samal ajal kui muud kinnisvaraturgu iseloomustavad indikaatorid on aastatagusega võrreldes pigem selgelt madalamal.

Teise kvartali esimestel kuudel on aasta alguse trendid pigem jätkunud ja kuigi majanduse kindlustunne on veidi paranenud on see ajalooliselt endiselt väga madalal tasemel. Seega pole põhjust loota, et majanduskasv teises kvartalis järsult positiivseks pöörab. Kui senised prognoosid nii meil kui mujal paika peavad, siis on optimistlikemaid noote oodata aasta teises pooles, mil hinnakasv taandub harjumus­pärasesse suurusjärku, inimeste ostujõud taastub mõnevõrra ning ettevõtted julgevad selle taustal taas laienemisplaane teha.

Rahandusministeerium: Majanduslanguse põhi jääb aasta esimesse poolde

Majanduse seis on kiire hinnatõusu ja nõrga väliskeskkonna tõttu endiselt kehv, kuid olukord võiks paranema hakata aasta teises pooles. Statistikaameti andmetel langes 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,2 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti. Majanduse mahu kasv eurodes küll aeglustus eelmise aastaga võrreldes 9,3 protsendini, kuid see on ajaloolises võrdluses endiselt kiire ja toetab maksulaekumiste kasvu.

SKP statistika viitab, et langus puudutas paljusid tegevusalasid. Üldjoontes kinnitavad seda ka muud andmed. Erinevate majandussektorite kindlustunne oli esimeses kvartalis nõrk, tööstustoodang ja jaemüük jätkasid langust. Mõningase positiivse panuse SKP kasvu andsid esimeses kvartalis ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusala. Ehitusmahud esimeses kvartalis küll langesid, kuid nende taset võib pidada pikema perioodi võrdluses pigem kõrgeks. Majutus ja toitlustus on madalseisust taastumas, aga majutatud turistide arv ei ole veel koroonaeelset taset saavutanud.

Ettevõtete kasumid kasvasid esimeses kvartalis veidi alla 2 protsendi. 2022. aastal kasvas see näitaja 24 protsenti, mistõttu võib praegust kasumite kasvu aeglustumist pidada olukorra normaliseerumiseks. Samas püsis palgakulude kasv stabiilsena 13 protsendi juures, mis 17 protsendilist inflatsiooni arvestades tähendab 3 protsendilist reaalpalga langust. Kuna lisaks palga ostujõu vähenemisele piirab tarbimist ka varasemate säästude ammendumine ja intressitõusu tõttu suurenevad laenuteeninduskulud, siis vähendab see ettevõtete võimalusi sisendite edasist kallinemist väljamüügihindadesse üle kanda.

Aasta alguses jätkus väliskeskkonna nõrgenemine, mis ei soosinud eksportiva sektori väljavaateid. Keskpankade jõulised intressitõstmised liigkiire inflatsiooni ohjamiseks on toonud kaasa tööstussektori majandusaktiivsuse alanemise euroalal ja lähiturgudel. Samas teenuste pool püsib osalt turismi kiire taastumise mõjul jätkuvalt tugevana. See ilmestab ka Eesti ekspordi arenguid, kus teenuste eksport oli IKT ja äriteenuste toel väikeses kasvus, kuid kaupade ekspordi langus süvenes aastatagusega võrreldes pea 12 protsendini. Tööstussektori olukorda on lisaks nõrgenevale välisnõudlusele pärssinud Venemaa-Ukraina sõja mõjude ja sanktsioonide tulemusena kaasnenud imporditavate sisendite ja tooraine kallinemine, mistõttu hinnakonkurentsivõime osas sektorites on halvenenud.

Teadaolevad andmed teise kvartali alguse kohta ei näita veel majandusseisu olulist paranemist. Näiteks tööstus- ja ehitussektori kindlustunne on selle aasta algusega võrreldes isegi pisut halvenenud. Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt hakkab majandus taas kasvama selle aasta teises pooles.

Swedbank: Jaekaubanduse müügimaht langeb, kuid pikem ettevaade on positiivsem

SwedbankInflatsiooni arvestav jaekaubandusettevõtete müügitulu, ilma mootorsõidukite müügita, langes aprillis 11%. Vähenemine on toimunud juba kaheksa kuud järjest. Jaemüügi trendi tipp jäi eelmise aasta märtsi ja selle ajaga võrreldes oli aprillis müügimaht kümnendiku võrra väiksem. Tarbimise mahu langusele laiemas plaanis viitab ka inflatsiooni arvestav Swedbanki kaardimaksete vähenemine, mis on kestnud juba alates eelmise aasta suvest. Ka maikuu esimese poole esialgsed andmed näitavad languse jätkumist.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades oli aga aprillis languses teist kuud järjest. Viimati vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades kolm aastat tagasi, koroonakriisi alguses – siis vähenes see küll vaid kaks kuud, kuid kukkumine oli tugev. Kui võrrelda jaekaubanduse müügitulu viimase kümne aasta trendiga, siis on see jooksevhindades jätkuvalt tublisti üle selle, püsivhindades ehk müügimahtudes on aga kukkunud allapoole.

Jaemüügimaht väheneb pea pooltes Euroopa Liidu liikmesriikidest, kusjuures Eestis on see langus keskmisest suurem. Peamiseks põhjuseks kiire hinnakasvu tõttu elanike ostujõu vähenemine.

Mootorsõidukite müügimaht ehk hinnakasvu arvestav jaemüük, kasvas aprillis aga juba üheksandat kuud järjest. Aastases võrdluses suurenes see siis 4% ja selle aasta esimese nelja kuuga 11%. Jooksevhindades on need kasvud aga lausa 10% ja 19%. Koroonakriisi kõige raskemal, 2020. aastal vähenes mootorsõidukite müügimaht pea viiendiku võrra. Sellele järgnesid probleemid tarnetega ja uute autode pikaks veninud ootejärjekorrad. Nüüd on tarneprobleemid leevenenud, eraisikute nõudlus autode ostmiseks korralik ja ettevõtete poolel stabiilne. Eraisikute nõudlust autode ostmiseks selgitab ka varem kogutud suured hoiused, mida nüüd kasutatakse. Samas on hoiused väga ebaühtlaselt jaotunud ja koondunud rohkem suuremate hoiustega ja kõrgema sissetulekuga inimeste kätte.

Inimeste kindlustunne on küll tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on juba mitu kuud tasapisi paranenud. Paranemise oluliseks põhjuseks on vähenenud hinnakasvu ootused, millega koos on kosunud positiivsem perspektiiv perede finantsolukorra suhtes. Palgakasv on tugev ja koos inflatsiooni aeglustumisega peaks see reaalpalga varsti tõusule pöörama. Tarbimise mahtu hakkab see aga suurendama viiteajaga. Lähiajal piirab paljude majapidamiste nõudluse kasvu kõrge laenuintress, mis viib eelarvest üha rohkem raha. Samas saavad eluasemelaenudega majapidamised suurenenud laenumaksetega keskmiselt hästi hakkama.

Kuigi me prognoosime sel aastal Eestis eratarbimise mahu tagasihoidlikku vähenemist, toetab seda võrdlemisi tugev tööturg. Majandus on sel aastal küll languses, kuid tööpuudus peaks suurenema mõõdukalt. Hõivatute arv veidi väheneb, kuid eelmise aasta väga tugeva hõivekasvu tõttu jääb see jätkuvalt kõrgeks. Tugev tööturg hoiab aga palgakasvu jätkuvalt kiirena nii sel kui järgmisel aastal. Kavandatavad maksutõusud kärbivad küll tarbimismahtu, kuid praeguse prognoosi järgi ei tohiks seda langusesse viia.

1Partner: tehing kahe Tallinna hotelliga saadab välisinvestoritele hea signaali

Tallinna südalinnas asuvate hotellide L’Ermitage ja L’Embitu müügitehing ja liitumine üleilmse hotelliketiga Accor saadab välisinvestoritele Eesti ärikeskkonna kohta värske positiivse sõnumi, rõhutas tehingut nõustanud 1Partner Advisory juhtivpartner Mihkel Pärtel.

“Sellises mastaabis tehing hotellidega paistab silma mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi vaates. Kui ärikinnisvara turul on viimased pool aastat olnud üpris vaiksed, siis endiselt kehtib vana tõde, et heale kaubale leidub alati ostja,” kommenteeris 1Partner Advisory juhtivpartner.

“Accori tugev kohalolek Eestis toob turule tervislikku konkurentsi juurde ja suurendab välisinvestorite huvi kogu piirkonna vastu. Hotellindus, aga ka turismisektor laiemalt on mitmest järjestikusest kriisist läbi tulnud ning püsib investorite jaoks atraktiivne,” leidis Mihkel Pärtel.

Tehingu järel kuuluvad L’Ermitage ja L’Embitu hotellide hooned küll eestimaise ehitusettevõttega Hausers seotud ärimeestele, kuid alates 1. juunist liituvad hotellid maailma ühe suurima hotelligrupi Accor portfelliga, laiendades grupi võrgustikku Eestis ja regioonis. L’Ermitage ja L’Embitu hotelle hakkab opereerima Eesti ettevõte Duco Hotels, mille meeskonda kuuluvad rahvusvahelise kogemusega oma ala professionaalid. Duco Hotels jätkab ka 2019. aastal avatud 190 toaga Ibis Tallinn Center hotelli opereerimist, mille ehituse ja senise opereerimise taga on samad ettevõtjad.

“L’Embitu on tõeline pärl Eesti hotellimaastikul ja on tunda, et see hotell on loodud südamega. L’Ermitage on end hästi sissetöötanud hotell, aga soovime sealset kontseptsiooni tulevikus natuke muuta huvitavamaks ja silmapaistvamaks. Mõlemal hotellil on Duco Hotels juhtimisel suur potentsiaal ja sõltumata hetke segastest aegadest kinnisvaraturul, tunneme end ostu tehes rahulikult,” kommenteeris tehingut üks uutest omanikest Madis Mägi.

Hotell L’Embitu on 2020. aastal Lembitu tänavale ehitatud 125 toaga neljatärnihotell. L’Ermitage hotell asub Toompuiesteel ja hakkas külalisi vastu võtma 2004. aastal. Tegemist on samuti neljatärnihotelliga, mille hoone renoveeriti viimati 2014. aastal ning seal asub 122 numbrituba.

1Partner Advisory on 1Partner Kinnisvaragruppi kuuluv ettevõte, mis pakub ärikinnisvara investeeringute nõustamist Baltikumis. Muu hulgas on ettevõtte teenuste hulgas tehingute nõustamine, varahaldus, vara hindamine, strateegiline nõustamine ning omaniku või üürniku esindamine.

1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis. 1Partneri esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.06.2023 Kinnisvara ABC