Tallinnas toimus veebruaris maa-ameti andmetel 739 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% suuremm jaanuari tulemusest ja 27,4 protsenti enam kui veebruaris 2011. Käesoleva aasta veebruar oli tehinguaktiivsuselt võrdne möödunud aasta keskmisega.
Kinnisvara müüdi kokku 58,7 miljoni euro eest ning ka selle tulemusega on veebruar võrdne möödunud aasta keskmise müügitulemusega Tallinnas. Võrreldes jaanuariga kasvas tehingute rahaline maht 19,4% ja mulluse veebruariga 37,9 protsenti.
Korterid
Sarnaselt kõigi kinnisvaraliikide tehinguarvuga oli ka korterite müügiturg veebruaris aktiivne ja võrreldav möödunud aasta ühe kuu keskmise tehingute hulgaga. Omanikku vahetas 511 korterit, mis on jaanuarist 5,8% ja mullusest veebruarist 35,2% enam.
Ruutmeetri kaalutud keskmine hind püsis samal tasemel – 918 eurot. Võrreldes jaanuariga oli tõus sümboolne 0,1%, võrreldes 2011. aasta veebruariga aga 11,8%.
Veebruar oli Tallinna korteriturul ootuspärane – mõneti, kuid mitte oluliselt aktiivsem kui jaanuar. Samas oli möödunud kuu aastatagusega võrreldes oluliselt positiivsem.
Ka investorid olid veebruaris äraootaval seisukohal. Vabade vahendite kinnisvarasse paigutamisest ollakse endiselt huvitatud, kuid tehinguteni jõuti harvem kui tavaliselt. Pigem lükati otsuste tegemist kevadesse.
Veebruaris said korteriostjatele väga oluliseks jaanuarikuiseid kommunaalarveid. Käesoleva talve esimene külm kuu näitas ära, milline summa võib kuluda küttele, olenevalt maja seisukorrast, kütteliigist ning sellest, kui palju küttefirma tõstis hinda. Korteri turuväärtust tõstab renoveeritud maja või lokaalne gaasiküte, ostust võidakse loobuda aga vaid ka liialt suurte kommunaalarvete tõttu.
Uute arendusprojektide turule tulek on mõnevõrra aeglustunud. On arendajaid, kes teevad senistes projektides korrektuure, aga ka neid, kes on ootustele mittevastava broneerimiste hulga tõttu müügiprotsessi ajutiselt peatanud. Veebruaris läks kõige paremini väiksematel arendusprojektidel, mis asuvad enamasti miljööväärtuslikes puitasumites.
Üüriturul on pakkumisi vähemaks jääma hakanud. Kõik vähegi soodsamad ja samas heas korras korterid leiavad uued elanikud päeva-paariga. Kuna omanikud on hakanud seni soodsama hinnaga korterite lepinguid üle vaatama, on üüriturule sisenenud ka inimesi, kes on soodsama pinna otsinguil. Kuna inimestel on endiselt olemas küllaltki tugev hinnapiir, millest rohkem ei olda nõus maksma, seisavad ülehinnatud üürikorterid tühjalt, sest kui sobiva hinnaga korterit esmalt eelistatud linnaosas ei leita, valitakse elamiseks muu piirkond.
Eramud
Maade ja majade turg oli veebruaris keskmisest vaiksem. Müüdi 15 eramut ja suvilat, mis on jaanuarist 29% vähem. Samuti on see väiksem tulemus kõigist 2011. aasta kuudest, mil mitte kordagi ei langenud müüdud eramute hulk alla 20.
Oma maja ehitamiseks sobivaid krunte müüdi 9 – see on 5 võrra enam kui jaanuaris, kuid kahe võrra vähem kui 2011. aasta veebruaris.
Sarnaselt korterituruga on ka majade puhul saanud väga oluliseks küttesüsteem.
Kui korterite puhul on suurim murekoht kaugküttehindade ja maja soojustatuse tase, siis täielikult või osaliselt elektrikütet kasutavate eramute puhul on üha problemaatilisemaks muutumas lähenev elektrimüüjate vabaturule minek ja sellega kaasnev hinnatõus. Niisuguste elamute lõpphinna määramisel on aina olulisemaks saanud küttesüsteemi säästlikumaks muutmisele mineva investeeringu suurus.
NCC: Aasta on alanud hoogsalt
Lauri Laanoja, NCC Elamuarenduse müügijuht
Mitmel pool Tallinnas mahukaid arendusprojekte ellu viiv OÜ NCC Elamuarendus, näeb alanud aastat positiivses valguses, sest klientide kindlustunne majandusliku stabiilsuse suhtes on tõusnud.
Arendusobjektide põhiselt võib 2012. aasta esimesi kuid pidada hoogsaiks, sest erinevalt varasematest aastatest ei tekkinud jaanuaris müügiseisakut. Näiteks Pärnaõue elurajoonis sõlmiti jaanuari jooksul 6 broneerimislepingut hoonetes, mis valmivad käesoleva aasta augustiks.
Kui 2011. aasta sügisel võis kinnisvaraturul tunnetada ostuhuviliste mõningast ebakindlust, mis näis olevat peamiselt tingitud laialt levinud spekulatsioonidest euro püsivuse ning Euroopa Liidu lõunapoolsemate riikide majanduse käekäigust, siis alanud aastal on klientide kindlus majandusliku olukorra stabiilsuse suhtes selgesti tõusnud, mida saab pidada tänase müügitempo peamiseks toetajaks.
NCC Tähekodu pakub hetkel uusi kortereid Pärnaõue elurajoonis Haaberstis, kus 2011. aastal valmis neli hoonet 37 korteriga, käesoleval aastal on lisaks valmimas kaks 19 korteriga neljakorruselist elamut.
Samuti on alustatud korterite müüki Tammeõuel Haabneeme alevikus, kus jätkatakse elamukvartalile iseloomulike puitfassaadidega korterelamute ehitust. Lisaks on müügis ka Lasnamäel Vana-Kuuli elurajooni viimase hoonena valminud Vana- Kuuli 1 elamus avarad 3-toalised korterid.
Ilmunud on Swedbank’i koostatud Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kokkuvõte.
1Partner Kinnisvara soomlasest konsultandi Christian Ayreri sõnul on tal järjekorras kümneid investoreid, kes otsivad Tallinnasse kortereid eesmärgiga teenida Helsingi üheksakümnendatega sarnasest tõusust.
Ilmunud on Colliersi kinnisvaraturuülevaated Eesti, Läti ja Leedu kohta.
EKA vajadus uue maja järele on ilmselge, ent tagasi ühte majja kolimine ei pea ilmtingimata tähendama selle maja omamist.
Võrreldes käesoleva aasta jaanuariga tõusis veebruaris keskmine korteri ruutmeetri hind Tallinnas 2% 1060-le eurole. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on keskmine ruutmeetri hind kasvanud 13,7%.
Võta sõber kaasa ja tulge kahekesi 
