SEB: Energiatõhusast kodust üksi ei piisa, seal tuleb ka jätkusuutlikult elada

Ehitusvaldkond pöörab ennast järjest rohkem energiatõhususe poole, et täita Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke. Eluaseme jätkusuutlikumaks muutmisel aga vaid uutest tehnoloogiatest ei piisa – kestlikuma eluviisi saavutamiseks tuleb alustada eelkõige targast tarbimisest.

Energiatõhususe innovatsiooni eestvedajad on tallinlased

Alates 2020. aastast peavad uued hooned olema ehitatud vastavalt A-energiaklassi nõuetele ning renoveeritud majad vastama energiamärgisele C. Energiatõhusamate kodude valmimisel on olulisel kohal päikesepaneelid, maaküte ja jätkusuutlikumad ehitusmaterjalid.

„Täna on Euroopa Liidus eesmärgiks saavutada 0 netoheide aastaks 2050, selle edukaks täitmiseks tuleb reformida kõige suurema heitekogusega sektoreid – ehitusvaldkond on üks neist,“ tõi välja PwC Eesti ESG juht, Merili Vares.

Nõuded jätkusuutlikele kodudele karmistuvad, mis tähendab eluaseme soetajale või ehitajale veelgi kallimat hinda. Energiatõhusate kodude projektidest jäävad seejuures kõrvale väljaspool tõmbekeskuseid elavad inimesed, kes ei saa kõrgete arendushindade tõttu seda endale lubada.

„Hetkel peaksime rohelise kodu innovatsiooni laskma vedada tõmbekeskustel, kus paikneb raha – seda eelkõige Tallinnas – tehnoloogiate odavnemisel, saame seejärel lasta teistel järgi tulla,“ lisas Liveni tegevjuht ja kaasasutaja Andero Laur.

“SEB jätkusuutlikkuse rahastuse nõustamist hinnatakse kõrgelt ja meie eesmärgiks on tõsta klientide teadlikkust, milline kodu on energiatõhus ja millele tasub tähelepanu pöörata. See on pikaajaline teekond ja seda ei saa teha muudmoodi, kui aktiivselt oma kliente toetades,“ ütles SEB jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Päikesepaneelid on jätkuvalt tasuvad

Tulenevalt elektrihindade stabiliseerumisest on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Elektrilevi andmetel päikesepaneelide paigaldamise taotluste arv kukkunud 80%. Kuigi elektri hinnatõusuga seonduv paanika ja paneelide buum on möödumas, on päikeseenergia kasutamine siiski jätkuvalt kasumlik.

„Paigaldades täna päikesepaneelid nii, et 60-80% toodetavast elektrist läheb hoone omatarbeks ning oletades, et elektrihind börsil on järgmised 20 aastat 0 eurot igal tunnil, kui päike paistab, tasuvad päikesepaneelid ka siis ennast ära,“ tõi värvika näite Sunly müügioperatsioonide juht, Taavi Velleste.

„Energiahulk, mida läheb vaja ühe paneeli tootmiseks, toodab paneel tagasi 1-2 aastaga. Paneel ise koosneb ränist, alumiiniumist ja klaasist, mis on kõik taaskasutatavad materjalid ning selle eluiga on sõltuvalt tootjast vähemalt 25-30 aastat. Päikesepaneelid, mis on täna päikest püüdmas, lähevad utiliseerimisele kõige varasemalt 20 aasta pärast, mis tähendab, et meil on aega leidmaks lahendus nende taaskasutamiseks uutes tehnoloogiates,“ lisas Velleste.

Kvaliteetsed ruutmeetrid

„Eluaseme jätkusuutlikumaks muutmisel pelgalt uute tehnoloogiate lisamisest ei piisa – tänu suurenevatele hoolduskuludele energiatõhusus kommunaalides kajastuda ei pruugi. Kestlikuma eluviisi saavutamisel tuleb leida stabiilne tasakaal ning alustada seejuures eelkõige tarbimisest,“ arutles Merili Vares.

„A-energiaklassi majas peab ka A-klassi vääriliselt sees elama,“ lisas Vares.

Kestliku eluviisi seisukohast on kõige jätkusuutlikum energia see, mis on jäänud tarbimata. Siiski, pole energiatõhusa eluaseme eesmärgiks tarbimist peatada, vaid teha seda mõistlikkuse piires, optimeerides seejuures ühtlasi ka kaasnevaid kulusid. Näiteks, kui hetkel mõõdame kütte- või energiakulu ühe ruutmeetri kohta, siis tegelikult tuleks seda teha elanike arvu silmas pidades. Võiksime siinkohal rääkida „kvaliteetse ruutmeetri“ hinnast, kus iga toa suurus täidab oma tegelikku funktsiooni.

„Peaksime rääkima kvaliteetse ruutmeetri hinnast näiteks juhul, kui inimene võtab rohelaenu, et elada 100-ruutmeetrises korteris üksinda. Tegu ei ole kõikide põhimõtete kohaselt keskkonnasõbraliku eluviisiga,“ tõi Laur välja.

Eesti Pank: Majanduslangus peegeldab kehvemat konkurentsivõimet

Eesti majanduse maht (SKP) langes kolmandas kvartalis aasta võrdluses 3,9% ja teise kvartaliga võrreldes 1,3%. See tähendab, et SKP on olnud languses juba seitse kvartalit järjest. Viimane tipptase oli 2021. aasta neljandas kvartalis ja sellest ajast alates on SKP langenud 5,7%.

Majanduslangus oli kolmandas kvartalis eksportiva sektori nägu. Vene turu ja toorme kadumisega seotud ekspordimahu vähenemine jäi suuresti 2022. aastasse; praegust ekspordimahu vähenemist kujundavad pigem välisturgude nõrkus ja konkurentsivõime probleemid. Kuigi ka eratarbimine vähenes, kukkus eksport püsihindades aastataguse ajaga võrreldes 12,1%. Import langes palju vähem. Investeeringute kasv kolmandas kvartalis oli aga võrdlemisi tugev ja seda toetavad ka teised andmeallikad.

Arvestades eksportiva tööstussektori languse ulatust, on majanduslangus olnud Eesti majanduse endise hüplikkuse taustal isegi tagasihoidlik. Rahvusvahelise finantskriisi ajal vähenes Eesti tööstustoodang kolmandiku võrra ja SKP langes seejuures 20%. Eestis kuulus tookord nende riikide sekka, kus SKP langus oli väga suur. Enamikus Euroopa riikides oli aga SKP langus palju väiksem vaatamata sellele, et nende tööstustoodangu langus oli sarnane nagu suure SKP langusega riikides (vt joonis 1). Meiega sarnanesid teised Balti riigid ja näiteks Kreeka.

Praeguses kriisis on Eesti tööstustoodangu maht kriisieelse tipuga võrreldes vähenenud 20% ja majanduslangus on ligi 6%. Seni on Eesti majandus käitunud selles kriisis nagu Lääne-Euroopa riikide majandus, mis rahvusvahelise finantskriisi meist paremini üle elas (vt joonis 2).

Nii praegust kriisi kui ka rahvusvahelist finantskriisi on iseloomustanud tööstustoodangu mahu märkimisväärne vähenemine, kuid Eesti majanduse muud olulised näitajad on olnud väga erinevad. Enne rahvusvahelist finantskriisi oli Eesti majandus suures pildis tasakaalust väljas: jooksevkonto puudujääk oli suur, majapidamiste tarbimine ületas nende sissetulekuid ja pangad laenasid peamiselt väliskapitalist. Praeguse kriisi eel Eestis neid probleeme polnud või olid need märksa tagasihoidlikumad kui 2007. aastal. Kuna majapidamistel oli enne kriisi sääste, pole eratarbimise tagasilöök kriisis olnud nii tugev kui 2009. aastal. Pangad on rahastanud oma tegevust kohalikest hoiustest ja seega pole uued laenud samamoodi kokku kuivanud nagu rahvusvahelise finantskriisi ajal.

Kriisi käigus on väga keeruline midagi parandada. Palju olulisem on see, mida tehakse kriisidevahelisel ajal, et majanduses tekiksid puhvrid, mille abil kriise üle elada. Selles kriisis on Eesti majandus langenud seni 6%, mitte üle 10% – just tänu puhvritele, mis meil enne kriisi olemas olid. Vaatamata tööstustoodangu sügavale langusele, on sisenõudlus üsna hästi vastu pidanud.

Eesti vajab otsuseid, mis pööraksid ekspordi ja majanduse kasvurajale. Senised eelised nagu odav toore ja odav tööjõud ning asukoht Venemaa ja Lääne vahel enam eksporti ei toeta. Eesti vajab arutelu selle üle, millised on meie tulevased konkurentsieelised ja kuidas viia ellu poliitikaid, mis aitaksid tööstusel neid eeliseid kasutada. Ettevõtjad peavad teadma, millised on mängureeglid ja millist ettevõtlust on mõistlik Eestis edaspidi arendada. Kuigi majanduslangus saab varem või hiljem läbi, võib taastumine osutuda tagasihoidlikuks, kui meie konkurentsivõime ei tugevne.

KV.EE kinnisvara-podcast: ootame majanduskasvu taastumist

KV.EE kinnisvara-podcast’i 74. saates on külas Urmas Simson, kes tegutseb Swedbank’i krediidiriski valdkonnas. Räägime Urmasega majanduskeskkonnast, laenuturust ja intressimäärast ning nende tegurite seosest elamispindade turuga. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Esmalt võtame jutuks majanduskeskkonna ja majanduslanguse. Arutame, kaua majanduslangus on kestnud, kui oluliseks seda pidada ja millal ning millistest teguritest tulenevalt võiks oodata, et majandus taas kasvule pöörduks.

Seejärel annab Urmas Simson hinnangud laenuturule, laenukoormusele ja olukorra ohtlikkusele kinnisvaraturu vaatest. Pikemalt peatume inflatsiooni ja euribori teemal. Urmas Simson annab hinnangu, kas praegune intressimäär on kõrge või madal ja millises suunas võiks euribor edasi liikuda. Kõneleme keskpanga võitlusest inflatsiooniga nii lühikeses kui pikaajalises vaates.

Elamispindade turgu otseselt puudutavas saate osas proovime Urmas Simsonilt meelitada välja hinnangu elamispindade hinnataseme muutuse perspektiivide osas. Samuti tuleb juttu turu likviidsusest ehk tehingute arvust ning selle väljavaatest 2024. aastal.

Saate lõpuks annab Urmas Simson enda soovituse kinnisvaraturu osalistele, mis võiks aidata keerulisemate aegadega toime tulla.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kuula KV.EE kinnisvara podcast’i. 74. saates räägib Swedbank’i krediidiriski valdkonnas tegutsev Urmas Simson majanduse üldisest seisust ja sellest, millal võiks majanduslangus kasvule pöörata. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ning -koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Rahandusministeerium: Majanduslangusele vaatamata on olukord tööturul tervikuna rahuldav

Kolmandas kvartalis jätkus Eestis statistiline majanduslangus – 3,9% aastases võrdluses. Keerulisele väliskeskkonnale vaatamata on olukord tööturul halvenenud vaid üksikutes sektorites. Endiselt nõrgenev väliskeskkond lükkab ka Eesti majanduse kasvule pöördumise edasi.

Kolmandas kvartalis Eesti majanduse statistiline langus jätkus ja on nüüdseks kestnud aastases võrdluses juba kuus kvartalit järjest. Eesti seisukohast olulistes riikides kahanes SKP Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Sellel aastal on meie töötlevat tööstust ja ühtlasi eksporti oluliselt pärssinud raskused Põhjamaade kinnisvaraturul ning sedakaudu ka ehitussektoris. Eesti töötleva tööstuse toodangust moodustab puidutöötlemine ja mööblitööstus pea kolmandiku, mistõttu on nõudluse järsk langus põhilistel eksporditurgudel selgelt tunda ka SKP statistikas. Kui mööblitööstuse toodangut on võimalik viia ka kaugematele turgudele, siis näiteks puitmajamoodulite transport parema majanduskonjunktuuriga kaugematesse riikidesse on keeruline.

Olukord tööturul pole oluliselt halvenenud, kuigi kolmandas kvartalis pöördus hõivatute arv Maksu- ja Tolliameti andmetel aastases võrdluses kergesse langusesse. Valdavas osas on selle taga töötlev tööstus ja needsamad puidutöötlemisega seotud harud, samuti veondussektor, mis on piiriülese kaubandusega otseselt seotud. Töökohti on kaotamas ka ehitussektor, mis on intressimäärade jõulise tõstmise oodatud tagajärg, samuti on vähem vaja ehitusega seotud inseneri- ja arhitektiteenuseid. Ülejäänud sektorites hõive püsis või kasvas. Töötukassa andmetel on registreeritud töötute arv eelmise sügisega võrreldes veidi kasvanud, umbes 2000 inimese võrra ja esialgu kasv jätkub.

Vaatamata ebakindlatele aegadele püsib palgakasv aastases võrdluses endiselt kiire – kui esimeses poolaastas kasvas keskmine töötasu väljamakse Maksu- ja Tolliameti andmetel 11,6%, siis kolmandas kvartalis oli kasv 10,5%. Tarbijahinnad aga tõusid siis vastavalt 14% ja 5%, nii et aastatagusega võrreldes pöördus töise tulu ostujõud kolmandas kvartalis taas tõusule. See ei päästnud siiski Eesti tarbijaid tarbimistaseme langusest (2,4%), kuna mullu oli rohkematel inimestel võimalik kasutada koroonaaegseid ja teise pensionisamba sääste kiire hinnatõusu kompenseerimiseks. Lähematel kvartalitel aastane hinnatõus ei aeglustu, kuid keskmise palga kasvutempo langeb senistest kõrgustest.

Rahandusministeeriumi suvises prognoosis ootasime majanduskonjunktuuri stabiliseerumist selle aasta lõpus ning väliskeskkonna järkjärgulist paranemist 2024. aastal. Erinevatel põhjustel pole need ootused realiseerumas. Hiina majandus on endiselt depressiivses seisus, mis omakorda mõjutab Saksamaa ja kogu euroala käekäiku. Samuti on enamiku EL riikide, kaasa arvatud Soome–Rootsi majanduskasvu ootusi järgmiseks aastaks viimasel ajal allapoole hinnatud. See tähendab ilmselt aeglasemat taastumist ka Eestile.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 12/12/2023

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 12/12/2023 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja kinnisvarajurist Evi Hindpere osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusel saad:

  • praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
  • nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
  • juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
  • oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
  • nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni või kohtusse;
  • üürilepingu projekti.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 12/12/2023 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Estonia’s updated 3Q GDP indicates a worse-than-expected outlook

  • SwedbankIn Q3 2023, Estonia’s GDP dropped 3.9% y/y (non-adjusted) and 1.3% q/q (swda) in real terms, according to Statistics Estonia. In nominal terms, GDP growth slowed to only 1.2% y/y.
  • Statistics Estonia substantially revised down (by 1.5 pp) its 3Q GDP flash estimate of -2.5% y/y, that was published a month ago.
  • In real terms, Estonian GDP has contracted seven quarters in a row in quarter-on-quarter (swda) and five quarters in year-on year (non-adjusted) comparison.
  • GDP has declined 5.7% from the pre-recession peak (in 4Q 2021) and the first three quarters of 2023 have dropped 3.5% y/y in real terms.
  • The updated GDP calculation indicates considerably worse outlook for the Estonia’s GDP, at least in the short term, compared to the forecast that was based on the recent GDP flash estimate.
  • In the last Swedbank Economic Outlook we forecasted 2,5% GDP contraction in 2023 and 0,7% growth in 2024, but we expect to revise these figures down.

Full report

Pro Kapital: Muudatused AS-i Pro Kapital Grupp auditikomitees

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teavitab oma aktsionäre muudatustest auditikomitees. Seoses nõukogu koosseisu muutumisega käesoleva aasta juulis, valis nõukogu uued auditikomitee liikmed.

Alates 2023. aasta novembrist kuuluvad AS-i Pro Kapital Grupp auditikomiteesse Oscar Crameri ja Patrick Werner.

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse aastatagusest 5% vähem

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2023 müügiks 2381 maja Harjumaal. Majade eest küsisid kinnisvaramüüjad keskmiselt 2198 €/m² ehk eelmise aasta keskmisest hinnast 2310 €/m² 5% vähem.

Harju maakonna majade müügipakkumiste keskmise hinna muutused kinnisvaraportaalis KV.EE  ei ole valdavalt liiga suured. Küll tuleb märkida, et enamikus valdades on aastane hinnamuutus olnud miinusmärgiline.

Majade pigem negatiivse hinnatrendi tagamaa on varasemast vähesem nõudlus. Nõudlust pärsivad omakorda kõrge euribor, majanduslangus, tarbijate ebakindlus, suurenev tööpuudus ja muud majanduse üldised mured.

Vähenev nõudlus hoiab elamispindade, sh majade hindu veel mõnda aega surve all. Hindade stabiliseerumiseks oleks vaja, et majanduskeskkond saab tugevamalt jalad alla ehk et langus pöörduks tõusule. Kiireid positiivsed muutuseid kinnisvaraturul ei ole ebakindla majanduse tingimustes loota.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
10.2022 10.2023 Muutus, %
Harjumaa 2 310 2 198 -5%
Anija vald 2 030 1 941 -4%
Harku vald 2 279 2 315 2%
Jõelähtme vald 2 692 2 325 -14%
Keila 1 934 1 902 -2%
Kiili vald 2 560 2 433 -5%
Kose vald 1 864 1 471 -21%
Kuusalu vald 1 475 1 834 24%
Lääne-Harju vald 1 704 1 888 11%
Maardu 2 219 2 166 -2%
Raasiku vald 1 996 2 036 2%
Rae vald 2 683 2 629 -2%
Saku vald 1 938 2 081 7%
Saue vald 1 978 1 688 -15%
Tallinn 2 226 2 116 -5%
Viimsi vald 2 729 2 837 4%
Eesti 1 944 1 634 -16%
Harjumaa 2 310 2 198 -5%
Tallinn 2 226 2 116 -5%
Tartu 1 534 1 568 2%
Pärnu 1 581 1 604 1%
Narva 699 628 -10%
Rakvere 1 131 1 214 7%
Andmete allikas: portaal KV.EE

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2023

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli oktoobri lõpus 10,62 eurot, kasvades kuuga 0,1%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse kajastada selle puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund NAV olnud oktoobri lõpu seisuga 10,81 eurot, kasvades kuuga 0,3% võrra.

Novembri lõpus sõlmis fond uue investeeringulepingu – võttes 0,3 miljoni euro suuruse investeerimiskohustuse EfTEN Capital AS värskelt moodustatud ja institutsionaalsele investorile suunatud fondis EfTEN Special Opportunities Fund. Nimetatud fondi strateegia keskendub investeerimisvõimalustele, mis on tekkimas kinnisvaraturu hetke tsüklilises olukorras – kiiresti tõusnud intressid ja majanduslangus on loomas sisenemisvõimalusi täiendavat rahastamist vajavatesse projektidesse. Investeering uude fondi toimub osadena, vastavalt EfTEN Special Opportunities Fund’i konkreetsetele investeeringutele ning investeeringu pikkuseks on planeeritud ligikaudu viis aastat.

EfTEN United Property Fund’i arendusprojektis Uus-Järveküla elurajoonis andis ehitaja arendajale ülevaatuseks esimesed detsembris valmivad ridamajad. Esimese etapi ridamajade lõplik valmimine ja klientidele üleandmine on planeeritud detsembrisse ja järgmise aasta esimestesse kuudesse.

Statistikaamet: Majanduslangus kogus kolmandas kvartalis taas hoogu

StatistikaametVõrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Jooksevhindades suurenes SKP kolmandas kvartalis 1,2%. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp nentis, et kuigi hinnatõus aeglustub jätkuvalt, ei ole majandus sellele vaatamata hoogu juurde saanud. „Kui teises kvartalis näitas majandus veidi elavnemise märke, siis kolmandas kvartalis kiirenes langus varasemate perioodide tasemele. Langus jätkus nii lisandväärtuses kui ka maksulaekumises,“ tõdes Müürsepp.

Mittefinantsettevõtete lisandväärtus langes 5,1% ja finantsettevõtete lisandväärtus 6,5%. Vastupidisel kursil jätkas valitsemissektor, kui sealne lisandväärtus suurenes 3,6%. Kõige hoogsamalt edenes mittetulundussektor, mille lisandväärtus suurenes koguni 6,5%.

Tegevusalade lõikes sarnanes majanduse olukord teisele kvartalile. Selgelt tugevaima positiivse panusega majandusse oli kinnisvaraalane tegevus. Eelmise kvartali hea käekäik jätkus ka kaubanduses. Tuntava positiivse panusega olid veel põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning energeetika tegevusalad.

Suurem osa majandusest on aga jätkuvalt raskustes

Statistikaameti esindaja selgitas, et kolmandas kvartalis oli suurimaks majanduse pidurdajaks veondus ja laondus, kus olukord halvenes veelgi raskuste tõttu väliskaubanduses. „Peaaegu sama nõrk on olukord ka töötlevas tööstuses. Lisaks tulid tuntavad negatiivsed panused ka infost ja sidest ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasest tegevusest. Mõlemad tegevusalad on sageli olnud Eesti majanduse mootoriteks. Selgelt kannatas lisandväärtus ka ehituses,“ ütles Müürsepp.

Eratarbimine kolmandas kvartalis veidi kosus, kui langus aeglustus 2,4% peale. Enim langesid inimeste kulutused muudele toodetele ja teenustele ning rõivastele ja jalatsitele. Olulisemalt langesid kulutused ka kodusisustusele ja -tarvetele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Ainsana kasvasid kulutused eluasemele. Esimest korda pärast 2022. aasta esimest kvartalit langes ka valitsemissektori lõpptarbimine, vähenedes 0,6%.

Hoolimata keerulistest aegadest on majandusse investeeringuid siiski suunatud

Aastases võrdluses suurenesid investeeringud kolmandas kvartalis ligi 10%. Suurima mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse, mis kasvasid koguni 54,5%. Samas varaklassis suurenesid valitsemissektori investeeringud 17,1%. Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse (-8,9%) ja transpordivahenditesse (-16,2%).

„Kui aasta esimeses pooles püsis netoeksport hoolimata rasketest oludest positiivne, siis kolmandas kvartalis importisime 136 miljoni euro jagu rohkem kui eksportisime. Põhjuseks on ekspordi kiirem langus (-12,1%) võrreldes impordiga (-6%). Sellega on ekspordi osakaal Eesti SKP-st langenud 2020. aasta esimese kvartali tasemele,“ selgitas Müürsepp ja lisas, et süveneva kaupade ekspordi languse kõrval pöördus langusesse ka teenuste eksport. Langeva kaupade impordi kõrval pöördus kasvule teenuste import, mis suurendes koguni 6,2%. Negatiivse mõjuga olid väliskaubanduses nii elektrienergia ning arvutite ja elektriseadmete müük kui ka mitmesugused transporditeenused. Positiivselt panustasid väliskaubandusse reisijate raudteetransport ja arvutiteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes teise kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 4,0%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.10.2023

The net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund was 10.62 euros at the end of October, increasing by 0.1% over the month. If the fund’s investment in the of EfTEN Real Estate Fund AS shares is valued on the NAV basis, the NAV of EfTEN United Property Fund would have been 10.81 euros, increasing by 0.3% in October.

At the end of November, the fund signed a new investment agreement – committing EUR 0.3 million in the EfTEN Special Opportunities Fund, a newly formed fund aimed at institutional investors by EfTEN Capital AS. The new fund will capture the investment opportunities in current cyclical situation of the real estate market, where rapidly rising interest rates and business cycle slow-down are creating opportunities to enter projects that need additional financing. The actual investments in the EfTEN Special Opportunities Fund will be drawn down gradually, in line with actual investments of the EfTEN Special Opportunities Fund. The duration of the investment is planned to be approximately five years.

In the EfTEN United Property Fund residential development project at Uus-Järveküla, the first terraced houses were handed over to the developer for inspection. The final completion and handover to customers of the first stage terraced houses is planned for December and the over first months of next year.

Pro Kapital: Changes in Audit Committee of AS Pro Kapital Grupp

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs its shareholders about new compsition of Audit Committee of the company. Due to changes in the Council in July, new members of Audit Committee have been elected.

As of November 2023, Oscar Crameri and Patrick Werner are the members of Audit Committee of AS Pro Kapital Grupp.

Uus Maa: Korterite hinnalangus jõuab andmestikku uuel aastal

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul toimus vanemate korterite hinnalangus suuresti ära, kuid statistikasse jõuab üldisem hinnakorrektsioon alles uue aasta esimeses kvartalis.

Vähi selgitusel on kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus terve aasta juba langenud, kuid statistikast see oluliselt välja ei paistnud. “Tipuhindadega müüdud uusarendused said sel aastal valmis ning anti ostjatele üle, mis hoidis ka statistikat üleval. Osaliselt peegeldas statistika aastatagust minevikku. Kuna uute korterite tehingute arv on praeguseks võrreldes tipuga pea poole võrra langenud, siis jõuab tegelik reaalsus numbritesse uue aasta esimeses kvartalis,” kirjeldas analüütik.

“Paljude jaoks, kes seni küsisid hinnastatistikast lähtuvalt veel kõrgemat hinda, jõuab kohale ka tegelik reaalsus. Vanemate korterite tehinguhinnad on Tallinnas tipust paarkümmend protsenti alla tulnud, aga müügiportaalides küsitakse ikka tihti veel vanu hindasid. Kes praegu müüa tahab, sel tuleb ostjale rohkem vastu tulla,” leiab Vähi.

Sama, kui järelturu korterite müügitehingutes on langus üldiselt juba toimunud, siis uusarenduste osas olulist korrektsiooni endiselt pole. Selleks, et tehingud jälle liikuma hakkaks, peaks Vähi arvates ilmselt ka uusarendusi 10–20 protsenti soodsamalt pakkuma.

“Paistab, et majanduslanguse põhi jõuab kätte talvel. Nii maksutõusud kui töötuse kasv mõjutavad ka kinnisvarasektorit, aga 2007. aastaga võrreldavat äkilist langust oodata pole. Pigem on see kinnisvarahindade puhul suuremas osas juba toimunud. Halbade kodu- ja arenduslaenude protsent on madal ning kiirmüüke laiemalt oodata pole,” võttis analüütik kokku.

Nordecon: Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 29. novembril 2023. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Seltsi aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorrale vastu järgmise otsuse:

Päevakorrapunkt 1. Tehingu kinnitamine

OTSUS nr. 1

Kinnitada tehing, millega Selts (kui müüja) võõrandab Seltsile kuuluva 52%-lise osaluse Nordecon Betoon OÜ-s (registrikood 10647027) Nordecon Betoon OÜ praeguste vähemusosanike poolt kontrollitavale äriühingule hinnaga 9 050 000 eurot.

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS erakorralisel üldkoosolekul esindatud 17 877 260 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 55,22% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Trigon Property Development: 2023. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.09.2023 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 12,8 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2022. aasta esimeses kvartalis müüdi 0,53 hektariline kinnistu hinnaga 213 200 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2022. aasta teises kvartalis müüdi 1,0 hektariline kinnistu hinnaga 401 280 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2023. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,53 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 26 580 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.09.2023 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2023. aasta esimese 9 kuu puhaskasum 294 eurot ja puhaskasum aktsia kohta 0,00007 eurot.

Seisuga 30.09.2023 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 723 457 eurot. Ühingu omakapital oli 1 720 072 eurot, mis moodustas 99,80% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 30.09.2023 31.12.2022
Raha ja raha ekvivalendid 168 173 199 196
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 22 012 19 844
Varud 1 533 273 1 519 536
Käibevara kokku 1 723 457 1 738 576
AKTIVA KOKKU 1 723 457 1 738 576
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 386 18 798
Lühiajalised kohustused kokku 3 386 18 798
Kohustused kokku 3 386 18 798
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 449 906 449 906
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum 756 568 756 274
Omakapital kokku 1 720 072 1 719 778
PASSIVA KOKKU 1 723 457 1 738 576

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR 2023 9 kuud 2022 9 kuud
Müügitulu 26 580 614 480
Müüdud toodangu kulu 0 -259 267
Brutokasum 26 580 355 213
Üldhalduskulud -27 271 -59 424
Ärikasum/-kahjum -691 295 789
Finantstulud 985 57
KASUM ENNE TULUMAKSU 294 295 846
Tulumaksukulu 0 -167 749
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM 294 128 097

2023 III kv vahearuanne EST

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika