Euromoney tunnustuas DTZi prestiižse auhinnaga

DTZ KinnisvaraekspertIgal aastal autasustab maailma juhtiv finantsajakiri Euromoney oma ala parimaid ettevõtteid. Meil on hea meel teatada, et juba kolmandat aastat järjest pälvis DTZ väga kõrge hinnangu.

2014. aastal tunnustati DTZ esikoha vääriliseks kahes kategoorias:

  • Parim kinnisvara nõustamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis
  • Parim kinnisvara hindamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis

Aastast 1969 ilmuv ajakiri Euromoney annab oma klientidele ajakohast informatsiooni peamiste arengute kohta erinevates majandussektorites. Spetsialistidest ajakirjanikud toovad klientideni informatsiooni kohalikest turgudest, kapitaliturgudest, investeeringutest, välisturgude finantsseisudest ja varadest.

Alates 1992. aastast antakse välja auhindu, tunnustamaks oma ala parimaid. Auhindade üle ei otsusta komitee, parim selgub arvamusliidrite, klientide ja potentsiaalsete klientide küsitlustest.

Paljud koostööpartnerid ja kliendid on öelnud, et meil on tugevaim meeskond Põhjamaades ja Balti riikides. Oleme väga õnnelikud, et saime sellele ka ametlikku kinnituse. Usume, et auhinnad on märk sellest, et oleme usaldusväärsed ning suutnud pakkuda klientidele kvaliteetset ja professionaalset teenust. Nimetatud auhind motiveerib meid tegema veelgi paremat tööd.

DNB: Läti ja Leedu majandus kasvab Eestist kiiremini

DNB PankDNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.

Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. „Eesolevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv on põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist,“ kommenteerib DNB Panga tegevjuht Atle Knai.

Pudelikaelaks kogu Baltikumi majanduskasvus on Atle Knai sõnul lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon. „Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märgib Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.

Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. 2013. aastal oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6%, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5 protsendini. „Palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal,“ ütleb Atle Knai.

Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine. „Baltimaad on aga varemgi kiiret kohanemisvõimet demonstreerinud ning vaatamata keerukale poliitilisele olukorrale jäävad nad arvatavasti ka tulevikus Euroopa kiiremini kasvavateks majandusteks,“ sõnab Atle Knai.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes suurt valikut finantstooteid nii era- kui ka ärikliendile. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2014. aasta teise kvartali lõpus oli 2710 miljardit Norra krooni. Eestis hoiab DNB ettevõtete laenuportfelli mahult turul neljandal positsioonil. DNB on hetkel maailmas üks paremini kapitaliseeritud pankasid, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile.

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

  • Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab?
    Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees
    Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff, Andres Tukk
  • Maailma rahandus
    Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert
    Diskussioonipaneelis: Sven Sester, Erkki Raasuke, Priit Perens
  • Eesti majanduse väljavaated
    Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Trendiliikumised kinnisvaras
    Linnar Priimägi, Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent
  • Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest
    Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm, Ardi Roosimaa
  • Elamispindade tehingute arv: languse mõju ulatus ja tagajärjed
    Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Peep Sooman, Mart Saa, Ero Viik
  • Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead
    Rain Uusen, Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Säravaim/Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 6. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressilekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Lillepaviljon on müügis 1,1 miljoni euroga

Metro Capital ManagementMetro Capital on otsustanud leida Pirita tee ääres paiknevale Lillepaviljonile uue omaniku, keda kõrge kultuuriväärtusega hoone inspireeriks leidma sellele uut otstarvet. Lillepaviljoni sobib suurepäraselt tipprestoraniks, spordiklubiks kui ka esindushooneks.

Lillepaviljon on tallinlastele ja kogu Eesti rahvale aastakümneid tuntud ehitis, kus toimuvad pidulikud vastuvõtud väljavalituile, aeg-ajalt ka televisiooniülekanded. Paviljoni iseloomustab suurepärane asukoht, lummav merevaade ja avar roheline aed.

„Sellist pakkumist kohtab vaid kord 10 aasta jooksul,“ märkis Ain Kivisaar, Metro Capitali juhatuse liige.

Lillepaviljoni majas on pinda ca 900m2 ning selle juurde kuulub ligi 7000 m2 suurune krunt koos dendropargi ning muruplatsidega. Lillepaviljoni maksumus on 1,1 miljonit eurot.

„Pirita ümbruskond muutub üha enam populaarsemaks. Lillepaviljoni kõrval asub selle aasta lõpuks valmiv luksuslik korterelamu – Meerhof. Lillepaviljoni uutel omanikel on võimalus piirkonna arengupotentsiaali edukalt ära kasutada,“ tõi välja Metro Capitali turundusjuht Kärtu Vaikmaa.

Kadriorus valmib talveks uus ärikvartal

1Partner KinnisvaraKadriorgu Narva maantee ja mere vahele valmiva ärikvartali neljast hoonest kolm on juba püsti ja kogu ehitus valmib 2015. aasta veebruaris.

1Partner Kinnisvara konsultandi Ainar Haavistu sõnul on ehitus graafikus ning ajaloolise Kuku raadio hoone krundile kerkiv ärikvartal saab olema esimene omalaadne Kadriorus,” ütles Haavistu.

“Projekt on kesklinna kontorihoonetest rohelisem ja inimsõbralikum. Hooned asuvad mere lähedal, nende vahele kujundatakse roheala ning erinevalt tavalisest kontorimajast saab Kadrioru Ärikeskuse bürooruumides aknaid avada,” ütles Haavistu.

Ainar Haavistu kinnitusel on kaks hoonet neljast juba broneeritud transiidi ja logistikaga tegelevate ettevõtete poolt. “Viimsisse ja Piritale on palju inimesi juurde kolinud, kuid ühtegi kontorihoonet sinnapoole ehitatud pole. Piirkond muutub strateegiliselt eriti oluliseks, kui Põhjaväil reaalsuseks saab.”

Kadrioru Ärikeskusesse tuleb lisaks büroodele kauplused ning restoran.

Narva maantee 63 aadressil asuv Kadrioru Ärikeskus on üks suuremaid tänavusi arendusi. Projekt hõlmab nelja 1600-ruutmeetrise neljakorruselise hoone ehitust. Hoones leiab koha ligi 600 töötajat. Ärikeskuse arendab Pirita Tee Development OÜ.

Arco Vara: Koduostja on targem kui eales varem

Kodu ostvad inimesed on varasemast märksa teadlikumad ega lähtu enam sellistest üksikutest argumentidest nagu hind, asukoht või kinnisvaraobjekti välimus.

Ajakirjanduses kajastatud prob­leemsed juhtumid on teinud ost­jad tunduvalt ettevaatlikumaks riskide võtmisel ja müüja usalda­misel. Uuritakse põhjalikult nii ehituslikke küsimusi, tulevikukulusid kui ka küttelahenduste ja ventilatsiooni detaile, samuti soovitakse saada garantiid, et uus kodu valmiks kindlasti lubatud kuupäevaks.

Hoone materjal ja ehitaja

Hoone juures eelistavad ostjad looduslikke konstruktsioone, näiteks puitu Majaosade tootmi­ne tehases sisendab kindlust, et ehituskvaliteet on tagatud Aren­daja ja ehitaja tausta uuritakse tähelepanelikumalt ja põhjali­kumalt kui varem ning sellega kaasneb palju küsimusi ehituspädevuse ja referentside kohta.

Energiatõhusus

Ostjad teavad, et korterite ja ma­jade müümiseks ei piisa enam vaid energiamärgise väljahõika­misest. Uuritakse detailselt, kui­das lubatud energiatõhusus on saavutatud ja kas müüja suudab ära põhjendada, miks selline la­hendus on kõige optimaalsem.

Praktika näitab, et ostjad eelistavad kombineeritud küttelahendust, kus omavahel on seotud sellised energiaallikad nagu päike, õhk, gaas ja maasoojus.

Laialdaselt on levinud tead­likkus ruumide ventileerimise vajadusest. Oma odavuse tõttu palju kasutatud fresh-augud va­javad seintes pidevat tähelepanu, et nende kaudu tuleks tubadesse nõuetekohane värske õhk Tihti tähendab see väljatõmbe sisselü­litamist või talviti aukudest liigse külma sisselaskmist. Tänapäe­vane soojatagastusega sundventilatsioon täidab samal ajal nii värske õhu kui ka energiatõhususe nõuded.

Kortermajades saadakse sageli suuri kommunaalarveid, kus lõviosa moodustavad küte, remondifond ja ühistu majan­damiskulud.

Halduskulude suurus

Külmal ajal võivad vanade või läbimõtlemata soojustus- ja küttelahendusega majade küt­tearved küündida sama kõrge­le kui kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalise pangalaenu igakuised maksed. Sellest on saanud mõjuv argument, miks osta kallim, kuid uuem ja hea lahendusega kodu.

Sarnaselt uue auto ostuga ei kaasne uue kodu soetamisega remondikulusid Selle kindlustami­seks kontrollitakse müüja taus­ta ja võimekust garantiiperioodi
jooksul parandustöid teha. Oma maja või majaosa puhul pole va­ja tegeleda ka ühistu haldami­se ja sellest tulenevate kuludega.

Sissekolimisvalmidus

Elamispinna vahetamisel ja uue kodu ostmisel pangalaenuga tu­leb ostjal ajastada oma eelkokkuleppeid, eelmise kodu müüki, ta­gatisvara hindamist ja muid toi­minguid müüja väljalubatud tehingukuupäevaga. Seetõttu on oluline, et algselt kokku lepitud kuupäevad peaks paika ning uus kodu lubatud ajaks tõepoo­lest valmis saaks.

Kogenumad ostjad on sage­li juba omal nahal tunda saanud, et pärast uue kodu üleandmist-vastuvõtmist on keeruline saa­da müüjat taristu ja haljastusega seotud töid lõpetama. Sellest tule­nevalt eelistavad nad kinnisvara, kus teed ja platsid on juba asfalt-või kivikatte all, üldvalgustus toi­mib ja haljastustööd tehtud.

Tarbija käitumine annab selged juhised kinnisvaramüüjatele ja -arendajatele. Selle tulemu­sena on kinnisvaraarendajatel praegu järjest vähem võimalusi pakkuda läbimõtlemata lahen­dust või buumiajal levinud oda­vat ehitust.

Et müügiprotsess püsiks graa­fikus ja maakler saaks ostja küsi­mustele kohe vastata, peab kinnisvaraarendaja pikalt ja põhjalikult ette mõtlema, mida ja kuidas teha. Kui ostja valikute rohkusest segadusse satub, saab ta maak­lerilt parima lahenduse väljasõe-lumiseks alati nõu ja abi küsida.

Targa ostja põhiküsimused

  • Kuidas on hoone ehitatud?
  • Missugune on hoone soojustus, küttelahendus ja ventilatsioon?
  • Kui suured on halduskulud tulevikus?
  • Millal saab sisse kolida?
  • Millal koduümbrus lõplikult valmis saab?

Nõudliku ostja kodu maksab kuni 3000 eurot ruutmeeter

Tartus Ülenurme vallas Soinaste külas väga kiiresti arenevas elamupiirkonnas on kerkimas just praegusele nõudlikule tarbijale mõeldud paarismajad. Tooma 1 ja 3 puitkarkassmajad toodetakse kuivades tingimustes tehases. Kogenud arendaja pakub läbi­mõeldud planeeringuga ja mood­sate tehniliste lahendustega täis-valmiskodu.

Turu nõudluse koha­selt on kaasatud eksperdid ehk soojusarvutuste tegijad nii pla­neerimisprotsessi kui ka ehituse kvaliteedikontrolli. Tulemuseks on gaasikütte ja päikesepaneelide koostöös soojendatud maja ning tänapäevane soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, mis annab soovitud õhu liikumise ja täienda­va energiasäästu.

Maja välispiirded on projekteeri­tud ja ehitatud kõikide osade soojapidavust arvestades. Majani viib alfaltkattega tee ning elamu ees on kiviparketist parkla. Hoone asub terviklikult välja arendatud elamupiirkonnas, mis tagab tur­valisuse ja peresõbralikkuse. Samaväärsed nõudlikule ostjale so­bivad uued ridaelamud on Tartus Ülenurme vallas Linnu tee 30 ja 32.

Tallinnas võib võrreldavana välja tuua ridaelamud, mis asuvad kesklinna servas Magasini 29. Nõudliku ostja ridaelamus või paarismajas asuva kodu hind on Tallinnas ligikaudu 1500-3000 eurot ruutmeetri kohta, Tartus jääb 1000-1500 euro kanti ruut­meetri eest.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara

Uus Maa turuülevaade 08-2014

Eesti

Eesti kinnisvaraturule on jõudnud hoogne arutelu. Küsimusi on palju, kuid vastuseid veel vähe. Selle tulemuseks on olukord, kus reaalne tehinguturg muutub stabiilsemaks ja tõmbab hoogu maha, kuid pakkumine ja ootus on inertsist veel väga optimistlik.

Nii nägime augustis rekordilist uute korterite müükipaiskamist ning ka järelturukorterite pakkumishinna kasvu. Samas näitab statistika aga üha enam, et kaubaks läheb vaid see kinnisvara, mille hinna põhjendatust ostja tõesti tajub. Läheneva kütteperioodi valguses tasub müüjatel oma hinnaootusi üle vaadata, sest näiteks suurte korterite puhul hakkab igakuiseid kommunaalarveid kasvatama soojusenergia suurem tarbimine. Kõrvalkulude suurus on nii müügi- kui ka üüriturul väga tähtis argument.

Augustit iseloomustas harjumuspäraselt ka aktiivne üüriturg, mille tulemusena kerkib keskmine hinnatase. Käesoleval aastal aga ei langenud pakkumiste hulk, vaid neid tuli nii juulis kui augustis hoopis juurde. Selle põhjuseks on väikeinvestorid, kes on nii uutes kui vanades kortermajades hoogsalt raha paigutanud ja oma kinnisvara üüriturule paisanud. Iga-aastane kõrghooaeg saab septembri teises pooles läbi ning siis on oodata taas pakkumishindade alanemist.

Maa-ameti andmetel toimus kogu Eestis augustikuu jooksul 3284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 10% ja möödunud aasta augustist 4,8% madalam tulemus. Kinnisvaraturu rahaline maht oli 173,57 miljonit eurot, mis viimase 12 kuu lõikes on keskmine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg saavutas augustis aasta nõrgima tulemuse. Maa-ameti andmetel toimus 805 ostu-müügitehingut, mis on juulist 11% ja möödunud aasta augustist 10,8% madalam näitaja.

Allikas: Maa-amet

Niisamuti tegi madala tulemuse ka korteriturg, kus müüdud objektide hulgas tuli 551 (juulis 598). Hinnatase kerkis kuuga aga 3,7% ning ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1395 eurot. Astaga tõusid hinnad 21,6%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -9,3% ja aastaga -2,6%.
  • Kadriorg: 2279 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +17,8%* ja aastaga +18%*.
  • Kalamaja: 1751 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +16,1% ja aastaga +11%.
  • Kesklinn: 1928 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -2,1% ja aastaga +10,7%.
  • Kristiine: 1515 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -4,3% ja aastaga +32,5%*.
  • Lasnamäe: 1116 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -2,1% ja aastaga +10,3%.
  • Mustamäe: 1316 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +4,3% ja aastaga +24,2%*.
  • Nõmme: 1156 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,9% ja aastaga +3,1%.
  • Pirita: 1527 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,1% ja aastaga +10,7%.
  • Põhja-Tallinn: 1476 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +27,9%** ja aastaga +33,1%**.
  • Vanalinn: 2679 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1% ja aastaga -16,2%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

** Põhja-Tallinna hinnakasvu põhjustas tavapärasest suurem uute korterite müügiarv.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 38 (juulis 31) ning hoonestamata elamumaakrunte 13 (juulis 16).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tehinguaktiivsus langes ka Tartus, kus maa-ameti andmetel toimus augustis 155 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes juuliga leidis linnas 12,4% ja mulluse augustiga 28,2% vähem tehinguid. Viimase näitaja ajas suureks aga asjaolu, et möödunud aasta keskpaik oli Tartus väga aktiivne uusarendusteturul ning ostu-müügilepinguid sõlmiti korraga keskmisest enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 121 (juulis 140), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1089 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 6,8% samas kui aastaga kerkis see 11,3%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 15 (juulis 9) ja hoonestamata elamumaakrunte 3 (juulis 2).

Ida-Virumaa

Üldise langusega läks kaasa ka Ida-Virumaa kinnisvaraturg, mis on üle aastate üsna erandlik olukord, sest muidu on august alati silma paistnud aasta keskmisest oluliselt suurema tehingute arvuga. Maa-ameti andmetel toimus maakonnas 296 ostu-müügitehingut, mis on juulist 9,8% vähem. Võrreldes 2013. aasta augustiga langes tehingute hulk aga 19,3%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg jätkas endiselt tavapärase mustriga ning suuremates linnades tehingute hulk ja hinnatase nii kasvas kui ka kahanes. Näiteks Narvas müüdi 56 korterit (juulis 49), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 4,6% 445 eurole.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 54 korterit (juulis 67) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks oli 88 eurot. Kuuga tõusis hinnatase 37,1 %, mis on sealse kinnisvaraturu eripärade tõttu täiesti tavapärane number ning suuremat hinnatõusutrendi see kindlasti ei näita.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 18 korterit (juulis 23), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 34,9% 203 eurole. Lisaks müüdi 2 eramut (juulis 6).

Pärnu

Maa-ameti andmetel toimus augustis Pärnu linnas 82 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest pigem veidi madalam tulemus. Juulis oli antud näitaja 95 ja möödunud aasta augustis 96.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 63 korterit (juulis 65), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 755 eurot. Juuliga võrreldes kerkis hinnatase 5% samas kui aastaga kahanes see 7%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 7) ja elamukrunte 6 (juulis 2).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg augustis mõnevõrra elavnes ning maa-ameti andmeil toimus 35 ostu-müügitehingut. Juulis leidis aset 33 ja mullu augustis 32 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kasv tuli korteriturult, sest võrreldes juuliga kasvas tehingute hulk nendegagi kahe võrra 27-le. Ruutmeetri keskmine mediaanhind aga langes 3,3% 512 eurole. Aastaga kasvas hinnatase aga 9,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 2).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg langes viimase 12 kuu madalaimale tasemele. Tõsi, samal tasemel on turg olnud nimetatud aja jooksul veel kahel korral. Maa-ameti andmeil toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 11 tehingut võrra vähem, kuid samal tasemel möödunud aasta augustiga.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 20) ning nende keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 509 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 13,4% samas kui aastaga kasvas see 43,8%. Ääremärkusena olgu lisatud, et 2013. aasta augustis oli keskmine hind oluliselt madalam, sest kaubaks läks märkimisväärne hulk tavapärasest odavamaid kortereid.

Müüdi ka 5 eramut (juulis 6).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Sarnaselt paljude teiste Eesti linnadega langes augustis ka Kuressaare kinnisvaraturg. Maa-ameti andmetel toimus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu madalaim tulemus. Juulis sõlmiti 19 ja mullu augustis 14 ostu-müügilepingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (juulis 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 686 eurot. Kui kuuga kerkis antud näitaja 4,3%, siis aastaga 9,4%.

Eramuid kaubaks ei läinud, küll aga müüdi 3 elamumaakrunti.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Kui kogu Eestis ja enamikes suuremates linnades kinnisvaraturg augustis langes, siis Haapsalus läks hoopis vastupidi – 25 tehinguga sündis viimase 12 kuu teine tulemus. Maa-ameti andmetel toimus juulis aga 17 ja möödunud aasta augustis 24 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 504 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 19,5%, siis aastaga 6,1%. Augusti hinnatase oli viimase 12 arvestuses rekordiline, mille põhjustas keskmisest kallimate uute korterite müük.

Müüdi ka 3 eramut (juulis 5).

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

KIK valis välja esimesed 7 linna tänavavalgustuse ehitajad

KIK / Keskkonnainvesteeringute KeskusSA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on ära hinnanud linnades esmajärgus töösse minevate piirkondade ehituspakkumused ning kuulutas välja ehitushangete võitjad. Hanked võitnud 6 ehitusfirma tööde kogumaksumus on 8,34 mln eurot.

Jõhvis kuulutati kõigis kolmes piirkonnas võitjaks AS Leonhard Weiss Energy. Jõhvi on ka linn, kus tänavavalgustuse ehituspakkumine ei ületanud töödeks kavandatud summat, ning tänavavalgustus uuendatakse täies mahus. Ehitustööd Jõhvis lähevad maksma 518 000 eurot.

Paides võitis I ja II piirkonnas ehitushanke AS Leonhard Weiss Energy, kelle pakkumine kahe piirkonna tänavavalgustuse uuendamiseks oli 1,19 miljonit eurot.

Võrus oli I piirkonna ehitushankes edukaim OÜ Kagu Elekter & OÜ Aigren, II piirkonnas AS Leonhard Weiss Energy. Kahe piirkonna ehitustööd lähevad kokku maksma 1,47 miljonit eurot.

Kuressaares võitis I piirkonna ehitushanke OÜ Sinear & OÜ Estamet ning tööde maksumus on 1,71 miljonit eurot.

Valgas ostusus I piirkonna hankes edukaimaks Kagu Elekter & Aigren, kelle pakkumine oli 1,26 miljonit eurot.
Keilas võitis I piirkonna ehitushanke Eltel Network AS 651 000 euroga.

Haapsalus võitis I piirkonna ehitushanke Eltel Network AS, kelle tööde maksumus on 1,6 miljonit eurot.
Ülejäänud piirkondade hangete võitjaid linnades on veel selgitamisel.

Enne lepingute sõlmimist tuleb ära oodata kahenädalane vaidlustusperiood. Kui kõik sujub ning teiste pakkujate poolt otsuseid ei vaidlustata, siis esimesed ehituslepingud saab sõlmida ja ehitustöödega alustada septembri lõpus.

Ehitusnõuete vahepealse muutumise tõttu kujuneb seitsme linna tänavavalgustuse projekt planeeritust kulukamaks ning ehitajad valiti välja nendes linnapiirkondades, kus valgustite vahetusega seotud tööd mahuvad kindlasti eelarvesse. Piirkondade prioriteetsus pandi paika linnade poolt.

Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist CO2 kvoodimüügi tulu eest Austriale Vabariigile.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Augustis registreeritud töötute arv vähenes

Eesti TöötukassaAugustis registreeritud töötute arv vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 25 224 inimest ehk 4,0% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul arvatakse pahatihti, et töötukassa aitab vaid töötuna registreeritud inimesi, kuid see ei ole nii – töötukassa pakub kõikidele tööd otsivatele inimestele töövahendust ja tööotsingunõustamist.

Kõrgeim oli augustis registreeritud töötuse määr Valgamaal (8,1%) ja Ida-Virumaa (7,5%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,1%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised (18%), oskus- ja käsitöölised (17%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Augustikuu jooksul lisandus juulikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 270 uut tööpakkumist, millest 64% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8 537. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (23%). Järgnesid oskus- ja käsitöölistele (20%) ning lihttöölistele (19%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales augustis 1 446 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 867 inimest. Tööpraktikal osales 713, tööharjutusel 419 ning tööklubis 407 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 313 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 32 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 53 uut töökohta. Palgatoetusega oli augustis töötamas 1 272 inimest. Lisaks osales veel 1 564 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Augustikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 706 inimest.

Töötukassa maksis augustis töötuskindlustushüvitist 9 030 inimesele ehk 30% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 399 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,2 miljonit euro. Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai augustis 6 425 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa augustis 479 inimesele. Keskmine augustis määratud hüvitis oli 1 421 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 759 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa augustis 78 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 203 eurot ning hüvitisteks maksti augustis üle 245 tuhande euro.

* Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2014

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidMaa-ameti andmetel tehti augustis Tallinnas 551 korteriomandi müügitehingut. See on 8,5% ehk 51 võrra vähem kui juulis. Umbes 60 tehingut nendest tehti uute korteritega, mida on mõnevõrra vähem kui viimastel kuudel keskmiselt.

Seega võib järelturul tehtud ca 490 tehingut pidada, viimase aja taustsüsteemi arvestades, heaks tulemuseks.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind  oli ikka tõusuteel ja ulatus 1487 EUR/m2-ni, mis on viimase aja rekord. Viimati oli m2 müügihind samal tasemel 2008 aasta veebruaris. Müügihind tõusis võrrelduna augustiga 3,2%, aastases võrdluses oli hinnatõus 18,9%.

Seega võib väita, et tehinguandmed veel ei kinnita meedias kajastatud seisakut ja hinnalangust. Kindlasti on tulenevalt pakkumise mahu kasvust pikenenud müügiperioodid.

Septembrikuu kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud_september_2014

Uuring: kodu- ja kaskokindlustus on pooltel tarbijatel

RSA KindlustusLigikaudu pooled tarbijatest on sõlminud kindlustuspoliisi, kuna see on laenu või liisingu tõttu kohustuslik, samas kui 20 protsenti kasutab kindlustustooteid pidevalt ja ei kujuta oma elu teistmoodi ette, näitab RSA Kindlustuse tellitud kindlustusturu uuring.

„Võib öelda, et ligi viiendik vastanutest peab kindlustust igapäevaseks vajaduseks, mitte panga või liisingfirma tekitatud kohustuseks. Kodukindlustuse puhul torkab silma, et selle vajalikkust põhjendatakse enam-vähem võrdselt nii kodulaenu tagamise kui ka kindlustamisest tuleneva turvatundega,“ kommenteeris RSA Kindlustuse müügidirektor Rain Epler.

Üle 50 protsendil küsitlusele vastanutest on kodukindlustus ja auto kaskokindlustus ning reisikindlustust kasutab 42 protsenti sihtrühmast. Reisikindlustuse sõlmijaid paneb valdavalt tegutsema mure, et reisi takerdumise või tervisehädade tõttu tekivad suured kulud – nii arvab 51 protsenti. Uuringule vastanutest kolmandik ei pea kindlustust vajalikuks või leiab, et see on neile liiga keeruline teema.

Epler lisas, et kindlustuse puhul peetakse oluliseks kahjukäsitluse kvaliteeti ja kiirust ning kindlustustoote hinda. RSA puhul tõsteti esile kahjukäsitluse kvaliteeti ning head kindlustuskaitset mõistliku hinna eest.

Suvel interneti teel toimunud uuringus osales 500 Eesti inimest vanuses 25-74 aastat.

Kaspar Sadrak: Veelkord õigusest kasutada võõrast maatükki

Kui varasemalt reguleeris õigust kasutada võõrast maatükki asjaõigusseaduse § 142, siis 01.08.2014. a. jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mille 4. peatüki 2. jagu (paragrahvid 32 kuni 39) reguleerivad igaühe õigust võõra maatüki kasutamiseks ehk lihtsamalt öeldes „kolisid“ asjakohased sätted uude õigusakti ning edaspidi ei reguleeri toodud teemat enam asjaõigusseadus vaid uus keskkonnaseadustiku üldosa seadus.

Samuti on toimunud mitmed sisulised muudatused regulatsioonis, mis on leidnud päris palju kajastamist ja kriitikat meedias. Kuna meedia vahendusel loodud pilt uuest regulatsioonist on andnud kinnistuomanikele suhteliselt vale ettekujutuse igaühe õigusest kasutada võõrast maatükki, siis käsitleme alljärgnevalt antud temaatikat ning üritame lahti seletada, mis muutus uue seaduse võõra maatüki kasutamist reguleerivate sätete jõustumisega kinnistuomaniku jaoks.

Kui vana regulatsiooni kohaselt ei võinud võõral kinnisasjal, mis oli omaniku poolt piiratud või tähistatud, ilma omaniku loata üldse viibida ning omaniku poolt piiramata või tähistamata kinnisasjal ei võinud ilma omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, siis uue regulatsiooni järgi on tegelikult igaühe õigust isegi rohkem piiratud ning võõral maatükil viibimine on lubatud üksnes maaomaniku loal.

Samas eeldatakse loa olemasolu juhul, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil (nt ei saa tahe ilmneda lihtsalt sildist „Eramaa“, vaid selle juures peaks olema täiendav lause, mis keelaks ka seal viibimise), või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest (näiteks omaniku otsene suuline keeld tema maatüki kasutamise kohta).

Õuemaa kohta eeltoodu ei kehti, st seal ei eeldata loa olemasolu mitte mingil juhul ehk teisisõnu võõra õuemaa kasutamiseks peab tingimata olema maaomaniku luba.

Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis oleval maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks ehk siis muul juhul ei või riik või kohaliku omavalitsuse üksus piirata enda omandis oleval maatükil viibimist.

Ühtlasi on uudisena sätestatud kohustused, mida tuleb täita võõral maatükil viibides:
– tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket.
– tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

Sisuliselt näiteks:

– ei tohi viibida piiramata koristamata viljapõllul või niitmata heinamaal, kuna sellise tegevusega tekitatakse kindlasti maa omanikule kahju.
Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud (v.a. teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamisel), kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

Mis puudutab võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamist, siis avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses ning teid, mis ei ole rajatised ehk teisisõnu radu võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Samuti ei või omanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lisaks on uues seaduses reguleeritud ka võimalikud tegevused võõral kinnistul:

– lubatud on võõral maatükil looduses vabalt kasvavate marjade, seente, pähklite, mahalangenud okste ja muude loodussaaduste korjamine, kui omanik ei ole määranud teisiti. Muidugi tuleb arvestada maaomaniku huvidega ning sellega, et sellise tegevusega maaomaniku vara ei kahjustataks.

– Võõral maatükil võib uue seaduse järgi ka telkida või muul viisil püsivamalt peatuda, kuid seda üksnes omaniku loal.
Ka siin eeldatakse loa olemasolu (küll mitte kauemaks kui ööpäevaks), kuid seda väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ja juhul omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.
Lisaks tuleb telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Telkimisega käib kaasas tihti ka lõkke tegemine ja see on võõral maatükil lubatud ainult omaniku loal. Luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

Kui mõne maaomaniku kinnistul on veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, siis seda võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.

Asjakohane oleks ka märkida, et veekogu määratakse avalikuks kasutamiseks veeseaduses sätestatud tingimustel ja korras ning kui veekogu on avalikus kasutuses, siis seda ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.

Kallasrada (kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks) peab kaldaomanik igaühel lubama kasutada ning seda tõkestada võib kalda omanik või valdaja kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine. Sellisel juhul peab aga kalda omanik või valdaja tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.

Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Kui kallasrada on üle ujutatud, on ajutiseks kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Kui ka ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav.

Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.

Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral ning ka ülekaaluka erahuvi korral sellisel õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud.

Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale ning otsustab kallasraja sulgemise üldplaneeringuga. Kallasraja sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu.

Lõpetuseks võiks öelda, et uus seadus reguleerib võõra maatüki kasutamist varasemast hoopis täpsemalt ning pilt on kinnistuomaniku jaoks palju selgemaks muutunud. Võõral kinnistul viibida võib siiski põhimõtteliselt vaid omaniku loal. Isegi kui on võimalik loa olemasolu seadusest tulenevalt eeldada, siis võib omanik igal ajal tema kinnistul viibimise keelata suusõnaliselt ning sellist korraldust tuleb ka täita.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Mustamäel allkirjastati leping Akadeemia tee 30 lammutamiseks

TallinnTäna, 10. septembri hommikul allkirjastasid Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja OÜ Jäätmeproff esindaja Silvar Algpeus lepingu Akadeemia tee 30 paljukannatanud koolihoone lammutamiseks.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Mul on siiralt hea meel, et jõudsime meie jaoks niivõrd olulise lepinguni ja linnaosale viimasel ajal nii palju muret ja südamevalu põhjustanud koolihoone Akadeemia tee 30 saab lähiajal tõepoolest lammutatud. Muidugi on iga koolihoone lammutamine moraalselt äärmiselt raske, aga kahjuks ei jäänud muud üle, konstruktsioonid olid ammu varisemisohtlikud. Parima pakkumise tegi riigihankel OÜ Jäätmeproff – tore Türilt pärit Eesti firma, kes alustab tööd juba järgmisel nädalal ja lõpetab 1. novembriks.“

OÜ Jäätmeproff alustas tegevust 2008. aastal ehitusjäätmete utiliseerimisega, lammutustöödega tehti aktiivselt algust 2011. aastal. Silvar Algpeus: „Firmas töötab praegu kaheksa meest, kelle peale võib iga ilmaga kindel olla. Koolimaju on tulnud ennegi lammutada, näiteks Vaivara koolihoone, mis sai põlengus nii palju kannatada, et taastamine ei tasunud ära. Ja ega ei saagi ju midagi uut ehitada, kui vana eest läinud ei ole, eks see on elus igal pool nii!“

Helle Kalda: „Väga hea meel on ka selle üle, et OÜ Jäätmeproff pooldab rohelist mõtteviisi – härra Algpeus suhtus väga positiivselt meie mõttesse lasta hoone kasutuskõlblikud osad – uksed-aknad jne – taaskasutusse, asja vastu on huvi tuntud nii firmade kui ka linnaosa elanike poolt. On ju ainult hea, kui saab sel moel kellelegi abiks olla.“

Tartu kavandab idapoolse ringtee kolmandat ehitusala

TartuTartu linn esitab riigi transpordi infrastruktuuri arendamise kavasse ettepaneku kaasrahastada idapoolse ringtee kolmandat ehitusala.

„Tuleva aasta kevadeks valmib koos Ihaste sillaga Idaringtee teine ehitusala, mis ühendab Annelinna ja Ropka tööstusrajooni. Ümbersõidutee kolmanda ehitusala väljaehitamine võimaldab Jõhvi -Tartu-Valga suunalise transiitliikluse suunata eemale kesklinnast ja elurajoone läbivatest tänavatest. Sellega täidame Tartu suure eesmärgi vähendada kesklinna liikluskoormust, leevendada keskkonnaprobleeme ning luua uus, kiirem ja ohutum liikumistee Tartu eri linnaosade vahel, “ ütles linnapea Urmas Klaas.

Tartu linna idapoolse ringtee 1. ja 2. ehitusala ehitamist kaasrahastas Eesti riik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel 38,2 miljoni euro ulatuses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas 2014-2020 perioodi transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava, millele soovitakse rahastust Ühtekuuluvusfondist. Tartu linn esitab riigile taotluse finantseerida idapoolse ümbersõidu 3. ehitusala projekteerimise, ehituse, omanikujärelevalve ja kinnisvaralisi tegevusi, mille hinnanguline maksumus on 8 miljonit eurot (eeldatav omaosalus 1,2 miljonit eurot).

Idaringtee 3. ehitusala on 1,5 kilomeetri pikkune teelõik Lammi teest kuni Räpina maanteeni.

Positiivse rahastusotsuse korral võiksid ehitustööd alata 2016. aastal

Rikkaks üüriäris: kas omanik võiks üüriäri korraldamise teenuse tellida?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriäri korraldamise ehk valitsemisteenuse ehk üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui aega ja tahtmist ei ole, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Professionaalsed üürikorterite valitsejad minimeerivad vakantsust kombineerides omavahel kõrgema hinnaga lühiajalist ja madalama hinnaga pikaajalist väljaüürimist.

See võib (aga ei pruugi) tähendada seda, et tootlus on pikaajalisest väljaüürimisest isegi kõrgem.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.04.2024 Kinnisvara müügikoolitus