Kinnisvarafirmad ootavad hinnatõusu

ERR / Eesti RahvusringhäälingKui tänavu oli kinnisvaraturul pärast järsku kukkumist paigalseisu aasta, siis kinnisvaraettevõtted ja -analüütikud loodavad, et järgmist aastat saab nimetada taas kasvuaastaks.

Pindi Kinnisvara juhi Peep Soomani sõnul ei saa välistada, et hinnad tõusevad järgmisel aastal kuni 15%. “Arvestades, et kinnisvarahinnad langesid tipust ligi 50% võrra, tuleb taastumine kindlasti kiirem, kui on Eesti keskmine inflatsioon. 50protsendilist deflatsiooni meil ju ei toimunud. Loomulikult ei tähenda see, et hinnad peaks kiirelt buumiaegsele tasemele tõusma, kuid oodata 10-15% aastaseks kasvuks järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks ei ole ilmselt utoopia,” rääkis ta ERR-i uudisteportaalile.

“Kui aasta esimesed paar kuud võivad olla tavapärasest loiumad, sest euro käibelevõtmine tekitab oma ebamugava kursi tõttu veidi segadust, siis pikemas perspektiivis on Eesti kinnisvaraturg peale pikka langusperioodi küllaltki turvaline investeerimiskeskkond,” kinnitas Sooman.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark pakkus, et järgmisel aastal võiks elamispindade hinnad tõusta suurusjärgus 10%, kuid samas tõhutas ta, et erinevates piirkondades on hinnatõus erinev.

“Mõned piirkonnad Eestis võitlevad täna selle nimel, et igikestvana tunduv hinnalangus ükskord ometi lõppeks. Teised piirkonnad peavad aga muret tundma, kas hinnad ei ole mitte juba liiga kõrgele tõusnud,” selgitas Toompark.

10protsendiline kasv on tema sõnul reaalne kindlasti Tallinnas ja Harjumaal, ehk ka Tartus. “Muude piirkondade puhul usun üsna veendunult, et miinusest suudavad siiski kõik välja rabeleda ja inimeste suurima vara ehk kodu väärtuse langusele paneb 2011. aasta punkti,” märkis ta.

“Aga viimast ainult selleks korraks, sest järgmine majandus- ja kinnisvarakriis tuleb omal ajal sama kindlalt nagu jõuluvana meid igal aastal külastab,” lisas Toompark.

“Eesti on isegi vaatamata uuel aastal tulevatele värsketele rahakupüüridele niigi käsist-jalust seotud sellega, mis toimub Euroopa Liidus. Kui Iirimaad, Kreekad, Hispaaniad, Ungarid ja muud pahategijd omi asju klaaritud ei saa, siis ei ole tagasilöögid Eesti majanduses ning seeläbi kinnisvaraturul sugugi välistatud.” selgitas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm ei olnud järgmise aasta hinnatõusu osas nii optimistlik kui Sooman või Toompark, kuid ka tema uskus, et järgmist aastat saab iseloomustada kui kasvuaastat. “Kinnisvarahinnad kasvavad järgmisel aastal keskmiselt 5%,” prognoosis ta.

“Kuna järgmine aasta on üldiselt majanduses kasvu aasta, siis see puudutab kindlasti ka kinnsvaraarenduse ja ka vanema elamufondi müüki. /…/ Elamuturg on peamiselt uutest arendustest tühjaks müüdud ning hetkel alustatud projektid on valdavalt väikeste mahtudega, mistõttu kasvab nõudlus peamiselt uute elamispindade järele,” lisas Tamm.

Tema sõnul võib kinnisvarahindu mõjutada ka eurole üleminek. “Kinnisvarasektor saab uut indu üha suuremate ja aktiivsemate välisinvestorite näol, kes seoses euro tulekuga Eesti kinnisvaraturgu usaldusväärsemaks peavad,” sõnas Tamm.

Ka Sooman tõdes, et eurol on psühholoogiline mõju. “Turvalisem rahanduskeskkond on parem investeerimiskeskkond. Eelkõige annab euro toetust läbi riigi ja pankade reitingute paranemise ning meie kinnisvarahindade arusaadavamaks muutmise,” rääkis ta.

Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri märkis, et pank ei ole kinnisvarahindade prognoose koostanud, kuid pidas viieprotsendist hinnatõusu reaalsemaks kui 15protsendist. “Väga palju sõltub siiski konkreetsest kinnisvarast – piirkonnast, üldisest kvaliteedist, suurusest, tüübist,” rääkis ta.

Artikli autor on Oliver Kahu. Artikkel ilmus 12/12/2010 ERRis.

Тыну Тоомпарк: рынок жилья в Нарве должен справиться с падением цен

Рынок квартир в Нарве к концу года несколько оживился, сделок с квартирами было совершено на 320% больше, чем год назад, также в ноябре самая большая в этом году общая стоимость сделок. Однако пик падения цен в Нарве ещё не пройден.

По данным Земельного департамента, в ноябре в Нарве было совершено 63 сделки с квартирами, это на 20% или на 11 сделок больше по сравнению с тем же периодом прошлого года.

В такой же пропорции вырос и суммарный оборот сделок с куплей-продажей квартир. В ноябре 2010 года он составил 12,6 миллиона крон, средняя стоимость сделки была около 200 000 крон. Это один из самых лучших показателей в текущем году.

Однако пик падения цен на жильё в Нарве ещё не пройден. И хотя средняя цена сделки в ноябре составляла 4192 крон за квадратный метр, что на 4% ниже, чем в прошлом году, рынок ведёт себя так, что не исключается падение цен ниже уровня в 4000 крон за квадратный метр.

Максимальная цена сделки с квартирами в ноябре составила 11 732 кроны за квадратный метр. Это на 8% выше, чем год назад, но более, чем в два раза ниже, чем в на пике цен – в начале 2008 года, когда максимальная цена квадратного метра сделки превысила 27 000 крон.

На данным портала KV.EE, в Нарве на продажу выставлено 122 квартиры. Число совершённых вы ноябре сделок – 63 – говорит о том, предложений не так-то много. Это, в свою очередь, означает, что при правильно назначенной цене заключить сделку не так уж и трудно.

Средняя цена предложений в ноябре, по данным портала KV.EE, составляла 7422 кроны за квадратный метр, это на 8% меньше, чем год назад. Но это, всё-таки, высокий уровень, по сравнению, например, с августом, когда средняя цена квадратного метра была меньше 7200 крон.

На основании данных 3-го квартала 2010 года, можно сказать, что за среднюю заработную плату региона Ида-Вирумаа по средней цене можно купить три квадратных метра квартирной площади. Это достаточно хороший показатель, если сравнивать его с общим по стране. Так, за среднюю по стране заработную плату можно купить один квадратный метр жилой площади по цене, которая является средней по всей Эстонии.

В заключение можно сказать, что на сегодняшний день основное падение цен на квартирном рынке в Нарве завершилось, но на рынке пока отсутствует единое направление. Растущее число сделок показывает, что рынок должен в ближайшее время справиться с падением цен.

Originaal: http://rus.err.ee/blog/ecd3b8ee-7898-463b-8089-22b767d14da5

Statistika: töötuid jääb vähemaks

Tööga hõivatute hulk on teist kvartalit järjest jõudsalt kasvanud. Statistikaameti andmetel oli 2010. a. III kvartalis Eestis tööga hõivatud 578 200 inimest.

Veel 2010. a. I kvartalis oli tööga hõivatuid kõigest 553 600.

Töötute arv on langemas. Kui töötute arvu tipp oli 2010. a. I kvartalis, mil töötuid oli 137 000, siis aasta kolmandaks kvartaliks on nende arv vähenenud 106 000 inimeseni.

Töötuse määr on aasta esimese kvartali 19,8 protsendilt langenud 15,5 protsendi peale.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

В ноябре стоимость сделок с недвижимостью в Таллинне превысила миллиард крон

В ноябре с находящейся в Таллинне недвижимостью было заключено 896 сделок купли-продажи.

Впервые после сентября 2008 года стоимость сделок превысила миллиард крон, анализирует ситуацию одна из крупнейших в Эстонии фирм недвижимости 1Partner.

По сравнению с октябрём, в ноябре количество заключённых в Таллинне сделок выросло на 26%, и их общая стоимость увеличилась на 30%. Значительно выросли цена и количество сделок с участками, застроенными нежилыми помещениями. Если в октябре было заключено 14 сделок стоимостью 157 млн. крон, то в ноябре эти цифры были уже 23 и 369 соответственно, пишет портал dv.ee.

Со 483 в октябре до 620 в ноябре увеличилось количество сделок купли-продажи квартир в Таллинне. Общая стоимость сделок за месяц выросла на 15% до 504 млн. крон, хотя квадратный метр подешевел на 6% до 14 728 крон (на 11% выше, чем в ноябре 2009 года).

Юлия Юурик, Редактор

Originaal: http://rus.err.ee/economy/61084e11-d691-4284-9a84-09b352391ade

Arendusriskid kinnisvaras

Kinnisvaraturu allakäigu algusest on möödunud 3 aastat ja mitmetele kinnisvaraarendajatele tundub, et on aeg taas siseneda kinnisvaraturule.

Ober-HausKinnisvaramulli paisumise ajal tundus enamikele, valdavalt kogemusteta arendajatele, et sõltumata asukohast ja kvaliteedist on kinnisvaraturg ainult kasvav, täiesti riskivaba, kaubaks läheb kõik ja hinnatõus kestab seni, kuni vähemalt Tallinnas saavutatakse Helsingi keskmine hinnatase!

Arendusega hakkasid tegelema kõik, st piltlikult öeldes juuksurid, koduperenaised ja taksojuhid. Varsti selgus, et iga sepp peab siiski jääma oma liistude juurde. Eirati kõige elementaarsemaid kinnisvara arendustegevusega seotud riske ja nüüd otsitakse jätkuvalt süüdlasi teiste hulgast.

Mitmetel arendajatel on tänaseni müümata buumi ajal ehitatud kümneid objekte, teiste arendajate objektidega tegeleb pankrotihaldur, aga kolmandad arendajad, kes suutsid buumival turul eufooriat talitseda ja riske hinnata, valmistuvad uueks tõusuks.

Tänaseks on enamik arendajaid, kes turu tipus ostsid maa ja alustasid ehitustegevust, valdavalt pankrotis, kuna eirasid kinnisvaraturuga seotud arendusriske ehk nende sisendid turule, arvestades majanduse tsüklilisust, on liiga kallid. Eirati kolme kõige olulisemat.

Eelkõige seda, et ka kinnisvara hinnad võivad vastavalt majandustsüklile langeda ja langus võib maailma kogemusele toetudes kesta aastaid. Olukord, kus korterid on müüdud juba enne ehitusloa saamist, ei ole kindlasti jätkusuutlik praktika. Samuti on ka muutuvad suurused kinnisvaraturgu väga oluliselt mõjutavad tegurid, nagu näiteks: intressitase ja laenutingimused, arendatava kinnisvarasegmendi vakantsus, tootlikkus, üüritase, pakutav hinnatase, ruumide planeering, arhitektuur ja seda nii arendajale kui ka lõpptarbijale. Laiemalt vaadates ka demograafilised protsessid, elatustase, tööpuudus ja laenukoormus. Hinnad turul kujunevad ikkagi lõpuks läbi nõudluse ja pakkumise. Paljud kinnisvaraga seotud ambitsioonikad äriprojektid on tänaseks muutunud muinasjutuks.

Teine oluline tegur on ehitusega seonduv

Kui kinnisvarabuumi ajal ja ka pärast mulli lõhkemist räägiti, et odavamalt ehitada ei saa, sest palgad saavad ainult tõusta ja ehitusmaterjalide hinnad ei saa langeda, siis hiljem selgus karm turumajanduslik tõde. Konkurents tegi siingi oma töö. Arendaja jaoks on ehitusprotsess rahaliselt kõige kulukam ja on võimalus kaotada ka stabiilsel turul, kui sõlmitakse leping ehitajaga, kes ei suuda pakkuda lubatud kvaliteeti, tähtaegu ja lõpuks hakkab küsima täiendavalt raha. Võib juhtuda, et mõnele krundile läheb ebapiisavate uuringute ja projekti tõttu ehitamine oluliselt kallimaks, mis aga ei vasta koostatud äriplaanile.

Täna peab nii mõnigi arendaja, kes soovib jätkuvalt turul tegutseda arvestama täiendavate kuludega, et vältida klientide algatatud kohtuteed viletsa ehituskvaliteedi või lausa praagi pärast. Eriti torkab see silma rasketes ilmastikuoludes, kus tekivad üleujutused, külmuvad torud või uutes nn põllupealsetes uuselamurajoonides, kus ei toimi tehnovõrgud. Kuna Eestis on tavaks iga arendusprojekti jaoks luua eraldi juriidiline keha, siis sarnaste probleemide ilmnemisel võib juhtuda, et firma on pankrotis, omanikud kadunud ja kahjunõuet ei ole kellelegi esitada.

Kolmandaks on võimalikud juriidilised probleemid

Maa ostmisest kuni ehituse valmimiseni võib kuluda aastaid. Sobiva krundi leidmisel tuleks arendajal enne ostu põhjalikult teadvustada krundiga seotud kohustusi ja piiranguid, kuna esialgu ahvatlevana tundunud korterelamu asemel võib parimal juhul krundile kerkida näiteks ühepereeramu. Üldjuhul on linnades ehitusõiguse saamiseks vajalik detailplaneering, millega määratletakse maa sihtotstarve, ehitise suurus, kõrgus jne. Üldjuhul kaasnevad iga planeeringuga teatud piirangud, millega arendaja peab arvestama. Detailplaneering võidakse kohtus vaidlustada, ehitusmaht võib oluliselt väheneda ja projekti tasuvus muutuda küsitavaks või suisa kahjumlikuks.

Kuna kinnisvaraarendus on samasugune äri nagu iga teine ja reeglina õpime ikka oma vigadest, tuleks enne viljakale põllumaale elamurajooni planeerimist konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja adekvaatset turuinfot valdava kinnisvarabürooga.

Tänu langenud ehitushindadele, laenutingimuste paranemisele ning nõudluse taastumisele eelkõige Tallinna kesklinnas, kus asukohast tulenevalt on arendusriskid väiksemad, võrreldes teiste piirkondadega, toimub täna vähemalt 500 korteri ehitus. Lisaks on kesklinnas kümneid algatatud detailplaneeringuga või juba kinnitatud planeeringuga krunte, mille ehitusmaht ulatub tuhandete ühikuteni.

Võimalik, et euro ootuse eufoorias ja riske valesti hinnates, keeratakse jällegi vint üle nagu mõned aastad tagasi.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 11/2010

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara koostatud värske turuinfo: Pindi Kinnisvara: värske turuinfo 2010 november.

Narva korteriturg otsib liikumissuunda

Narva korteriturg on aasta lõpus vaikselt elavnenud. Novembris tehti maa-ameti andmetel Narvas 63 korteriomanditehingut, mis on 11 võrra ehk enam kui 20% eelmisest aastast enam.

Samas proportsioonis on tõusnud ka korteritehingute käive. 2010. a. novembris oli see 12,6 miljonit krooni, mis keskmise korteritehingu maksumuseks teeb ligikaudu 200 000 krooni. Novembrikuine tehingute käive on üks käesoleva aasta suuremaid näitajaid.

Narva korterite hinnalangus ei ole veel pidama saanud. Novembrikuine keskmine tehinguhind 4192.-/m² jääb eelmisele aastale küll napid 4% alla, kuid hüpliku hinnaga turg ei välista, et hind võib ka allpool 4000.- piiri käia.

Maksimaalne tehinguhind, mida korterite turul nähti oli novembris 11 732.-/m². See on aastatagusest 8% kõrgemal, kuid jääb kordades alla 2008. aasta alguse tipphindadele, mil kõrgeim tehinguhind ületas 27 000.-/m².

Korterite müügipakkumisi oli portaali KV.EE andmetel Narvas 122. Tehingute arv 63 näitab, et pakkumisi ei ole liiga palju. See omakorda tähendab, et õiglaselt hinnastatud pakkumise puhul ei ole tehinguni liiga keeruline jõuda.

Portaali KV.EE Narva korteripakkumiste keskmine hind oli novembris 7422.-/m². Keskmine pakkumishind on aastaga langenud 8%. See on siiski kõrgemal tasemel, kui veel näiteks augustis, mil ruutmeetri pakkumishind jäi alla 7200 krooni.

2010. a. III kvartali andmeid arvestades saab öelda, et ida-virumaalane saab keskmise palga eest osta kolm ruutmeetrit keskmise hinnaga elamispinda. See on päris suur number kui seda võrrelda näiteks, et Eesti keskmise palga eest saab osta kõigest ühe ruutmeetri Eesti keskmise hinnaga elamispinda.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et Narva korteriturg on tänaseks selgelt suurema languse lõpetanud, kuid turul puudub veel siiski ühtne suund. Kasvav tehingutearv näitab, et hinnalangusega peaks ikkagi lähiajal ühele poole saama.

Narva korteriomanditehingute keskmine hind ja pakkumishind (kr/m²) ning tehingute arv

Statistika: eluasemelaenud ei näita tõusu

Eesti Panga andmetel väljastasid pangad 2010. a. oktoobris uusi eluasemelaene 573 miljoni krooni väärtuses. Eluasemelaenude jääk jõudis oktoobri lõpuks 93,9 miljardi kroonini.

Laenukäivete numbrid päris ei peegelda seda optimismi, millest kinnisvaraturul räägitakse. Eluasemelaenude käive on küll viimaste aastate kõige madalamast jõnksust üle saanud, kuid laenukraanide avanemisest rääkida on veel selgelt vara. Täna veel jääb uute laenude väljastamine selgelt alla ka eelmise aasta alguse näitajatele, mil majanduse väljavaated olid pimedad kui öö.

Seevastu on positiivses suunas liikumas eluasemelaenude intressimäär. Vaatamata euribori vaiksele tõusule on eluasemelaenude intressimäär püsinud endiselt 3,4% tasemel.

Oktoobrikuine keskmine 6 kuu euribor oli 1,224%, veel kuu varem oli see 1,137%.

Positiivne on siin see, et euribori tõusu tingimustes stabiilne laenude intressimäär näitab pankade valmidust intressimarginaali alandamiseks.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (1/3 osa)

Jätkame taas KV.EE nõuanderubriigis teemaga, kuidas kinnisvara müüa. Eelmisel korral kirjutasime valduse üleandmisest ja kahe korteri lõksust. Seekord kirjutame sellest, milliste kriteeriumide alusel peaks kaaluma korteri mahamüümisele alternatiivina selle üürileandmist.

Olukorras, kus olete otsustanud liigseks muutunud või muutuva korteri maha müüa tasub kaaluda hoopiski selle üürileandmist. Korteri üürileandmise eesmärk on toota jooksvat üüritulu ning teenida ka korteri turuväärtuse tõusu pealt.

Üürihind ja selle muutus

Otsustades korteri mahamüümise asemel väljaüürida tuleks selgeks teha, millised on piirkonna üürihinnad. Üürihindade ja nende dünaamika kohta leiab statistika portaali KV.EE statistikarubriigist.

Tähelepanu tasub pöörarata sellele, et KV.EE statistika näitab pakkumishindu. Tehinguhinnad on pakkumishindadest reeglina pigem allpool.

Üürihinna osas võib nõu küsida ka maakleritelt, kes üüriturul aktiivsemalt tegutsevad.

Kui üürihinnad on pigem tõusmas ja võimalik tulu on pigem suurenemas, siis tasuks kaaluda korteri müümise asemel selle väljaüürimist.

Konkurentsiolukord, vakantsus ja selle muutus

Üürihinna juures peab paralleelselt vaatama, milline on konkurentsisituatsioon ehk kui palju on piirkonnas pakkumisi. Sellegi info leiab parimal kujul KV.EE statistikarubriigist.

On selge, et mida enam on konkureerivad pakkumisi seda enam on surve all üürihind ning seda raskem on elamispinda välja üürida.

Seejuures on tähtis ka see, et isiklike finantskalkulatsioonide juures tuleb arvestada sellega, et väljaüüritav korter seisab ka mingi aja tühjana. Seda näiteks ajavahemikul, mil üks üürnik on pinnalt lahkunud ja teist ei ole õnnestunud veel leida.

Vakantsuseperioodil tuleb korteriomanikul endal leida rahalised vahendid kommunaalkulude katmiseks, mille üürniku olemasolul viimane kinni maksab.

Kui konkurentsiolukord tundub liiga tihe, et seal mõistliku hinnaga korter välja üürida, siis tasub mõelda pigem korteri mahamüümisele.

Vara turuväärtuse tõus

Jooksvate üüritasude kokkukorjamise kõrval on üüriärist tulu saamise vahend väljaüüritava vara väärtuse tõus ajas.

Seetõttu on oluline prognoosida, kas kinnisvarahinnad on lähima kolme kuni viie aasta jooksul pigem tõusmas või pigem langemas. Kui hinnad on pigem langemas, siis ei ole üüriärisse suurt mõtet sukelduda ja mõistlikum on kinnisvara müüa.

Kui aga vara väärtused näitavad pigem tõususuunda, siis võib üürileandja selle arvelt isegi leppida madalama igakuise üürituluga lootuses peamise tulu teenida just hinnatõusu arvelt.

Üürikorteri kindlustus on kallim

Üürikorteri puhul annab inimene endalekuuluva korteri kasutada võõrale inimesele. Maandamaks riske, mis on seotud sellega, mida too võõras inimene korteris ette võib võtta on ehk mõistlik korter kindlustada.

Kui väljaüüritav korter on laenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud, siis on kindlustuskohustus laenulepinguga tõenäoliselt niigi juba kokku lepitud.

Korterit kindlustades tuleks ära märkida, et see on välja üüritud. See küll tõstab pisut kindlustusmakse suurust, kuid siiski tagab, et probleemide tekkel ei tekki küsimusi kindlustusumma väljamaksmisega.

Nõuanderubriigi järgmises osas jätkame müümisele alternatiivina väljaüürimise käsitlemisega. Järgmisel korral tuleb juttu tulumaksuga seonduvatest küsimustest korteri väljaüürimisel.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Kodulaenu võtja ostab 25 aastaga pangale luksusauto

Juba miljoni krooni suuruse kodulaenu puhul on tagasimakse pikima perioodi kasutamine laenuvõtjale kallis lahendus. 25 aastat laenumakseid teeb kokku luksusauto hinna ehk pangale tuleb tasuda üle poole miljoni krooni intresse. Mängida pikas perspektiivis raha odavnemisele, kinnisvarahindade tõusule ja kohe tõusvale palganumbrile ei ole eriti jätkusuutlik.

Võttes 3,5%-lise intressiga laenu, tuleb 30 aastaga lisaks laenule pangale tagasi maksta ka 616 561 krooni intresse. Suutes laen tagastada aga viie aastaga, on juurdemakstav intress vaid 91 505 krooni. Vahe on 525 056 krooni.

“Laenuperiood võiks olla nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik,” ütles Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Anne Pärgma.

Laenumaksetega satuvad hätta noorepoolsed pered

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamise üksuse juhi Ene Kiimanni andmetel on võlanõustamise praktikas keskmine eluasemelaenu tagasimaksmisel hätta jäänud klient nooremas keskeas inimene, kellel on pikaajaline tagasimakseperiood. Eluasemelaen on saadud majanduse kõrghetkel ning korter on omandatud kõrgeima hinnataseme juures.

Vähimgi tõrge tööelus viib olukorrani, kus laenuvõtja ei suuda oma kohustusi täita, rääkis Kiimann. Tema sõnul proovitakse tekkinud majanduslikku kitsikust leevendada kiirlaenude võtmisega, mis viib olukorrani, kus laenuvõtja peab oma niigi väheseid ressursse jagama mitme kohustuse vahel.

Lühem laenuperiood jätab varuväljapääsu

Lühem laenuperiood aitab aga laenuvõtjal end just kaitsta tõrgete eest, mis tekitavad raskusi laenu tagasimaksekohustuste täitmisel. Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe ütles, et maksimaalsest lühem laenuperiood annab majandusliku olukorra halvenedes võimaluse ühe lahendusena kasutada laenuperioodi pikendamist, alandades seeläbi igakuist laenumakset.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark OÜst Adaur Grupp ei kiirusta ka kinnitama, et laenuvõtja peaks eelistama maksimaalset laenuperioodi. Kuid ta juhib siiski tähelepanu sellele, et odav eluasemelaen on igati mõistlik vahend investeerimiseks. Reaalintressimäära vähendab veelgi tulumaksuvabastus, lisas ta.

Seega, kui eluasemelaenu võetakse intressimääraga 3,4% ja raha suudetakse investeerida tootlusega 5%, siis on Toompargi sõnul mõistlik võtta laenu maksimaalsel määral, maksimaalse pikkusega, et võõrast raha edasi investeerida ja teenida selle tootluse ja intressimäära vahe endale. Lisaks inflatsioon, mis närib tänase raha väärtust järjest väiksemaks, ütles Toomaprk.

“Kui raha kasutatakse aga uue jope ja kasutatud BMW ostmiseks, siis ei pruugi see olla kuigi mõistlik rahapaigutus,” lisas ta.

Kümne aasta kaugust aega on raske prognoosida

Pangad selliseid eluasemelaenu investeerimisplaane ei poolda. Nordea eralaenude tootejuht Kristo Kokk ütles, et on küll kliente, kes arvestavad, et 5000 krooni ei ole praegu sama väärtusega kui kümne aasta pärast, ning lisaks võiks arvestada euro tuleku ja selle käitumisega. Kuid vähese praktika tõttu ei oska praegu tegelikult keegi hinnata kümne aasta perspektiivi.

“Mängida pikas perspektiivis raha odavnemisele, kinnisvarahindade tõusule ja kohe tõusvale palganumbrile ei ole eriti jätkusuutlik,” tõdes Kokk. Tema sõnul peab laenuperiood sõltuma eelkõige kliendi maksevõimest.

Tasub teada

    Reeglid laenuperioodi pikkuse määramiseks

  • Võta laen minimaalseks ajaks, vähendamaks intressikulu.
  • Jälgi, et igakuised maksed liialt pooma ei hakkaks ja jääksid ka reservid ootamatute kulude katmiseks.
  • Eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg ei tohi jääda vanaduspensionile jäämise aastateks. Iseasi, kui vanaduspensioni risk on maandatud investeeringute, stabiilsete sissemaksetena erinevatesse fondidesse jne.
  • Enne laenuperioodi määramist kasuta laenukalkulaatoreid ja vaata üle, kui palju tuleb tasuda intressi erinevate laenuperioodi puhul.
  • Maksimaalne laenuperiood tasub jätta varuks, kui peaks tekkima laenumaksetega raskusi, et laenuperioodi pikendamise abil vähendada igakuiste maksete suurust

Lugeja arvab

    Hinnangud pikaaegse laenu poolt ja vastu

  • Kasulik on võtta laenu maksimaalseks ajaks, sest 20 aasta pärast on praegune 10 000 krooni võrdne ehk 3000 krooniga. Samas korteri hind on ehk 2-3kordne ja sissetulek ka eelduste kohaselt kolm korda praegusest suurem.
  • Kinnisvara eluiga on kümme aastat, siis vajab see põhjalikku remonti.
  • Buumi ajal ehitatud nn pappmajad ei pea vastu kümmet aastatki, lihtsalt mädanevad maha. Odavalt ehitatud kommunikatsioonid ei tööta enam.
  • Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et kümne aasta pärast ei ole enam võimalik elada praegu ehitatud korteris või majas – ümberehitamine võib olla kallim kui uue ehitamine.
  • Laenu ei saa anda pikemaks ajaks kui 10-15 aastat. Vastasel korral on olukord, kus kinnisvara enam ei ole, aga laenu on veel maksta 30 aastat.
  • Maksan intressidega koos laenu küll kahekordselt tagasi, kuid mul on samas koht, kus elada. Alternatiiv oleks elada üürikorterites, mis poleks ilmselt odavam ja samas oleks kolme lapsega perele ka mõeldamatu variant.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Artikli autor on Tanel Raig. Artikkel ilmus 06/12/2010 väljaandes Äripäev.ee.

Kodulaenu võtja ostab 25 aastaga pangale luksusauto

Juba miljoni krooni suuruse kodulaenu puhul on tagasimakse pikima perioodi kasutamine laenuvõtjale kallis lahendus. 25 aastat laenumakseid teeb kokku luksusauto hinna ehk pangale tuleb tasuda üle poole miljoni krooni intresse.

Võttes 3,5%-lise intressiga laenu, tuleb 30 aastaga lisaks laenule pangale tagasi maksta ka 616 561 krooni intresse. Suutes laen tagastada aga viie aastaga, on juurdemakstav intress vaid 91 505 krooni. Vahe on 525 056 krooni. “Laenuperiood võiks olla nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik,” ütles Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Anne Pärgma.

Laenumaksetega satuvad hätta noorepoolsed pered

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamise üksuse juhi Ene Kiimanni andmetel on võlanõustamise praktikas keskmine eluasemelaenu tagasimaksmisel hätta jäänud klient nooremas keskeas inimene, kellel on pikaajaline tagasimakseperiood. Eluasemelaen on saadud majanduse kõrghetkel ning korter on omandatud kõrgeima hinnataseme juures.

Vähimgi tõrge tööelus viib olukorrani, kus laenuvõtja ei suuda oma kohustusi täita, rääkis Kiimann. Tema sõnul proovitakse tekkinud majanduslikku kitsikust leevendada kiirlaenude võtmisega, mis viib olukorrani, kus laenuvõtja peab oma niigi väheseid ressursse jagama mitme kohustuse vahel.

Lühem laenuperiood jätab varuväljapääsu

Lühem laenuperiood aitab aga laenuvõtjal end just kaitsta tõrgete eest, mis tekitavad raskusi laenu tagasimaksekohustuste täitmisel. Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe ütles, et maksimaalsest lühem laenuperiood annab majandusliku olukorra halvenedes võimaluse ühe lahendusena kasutada laenuperioodi pikendamist, alandades seeläbi igakuist laenumakset.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark OÜst Adaur Grupp ei kiirusta ka kinnitama, et laenuvõtja peaks eelistama maksimaalset laenuperioodi. Kuid ta juhib siiski tähelepanu sellele, et odav eluasemelaen on igati mõistlik vahend investeerimiseks. Reaalintressimäära vähendab veelgi tulumaksuvabastus, lisas ta.

Seega, kui eluasemelaenu võetakse intressimääraga 3,4% ja raha suudetakse investeerida tootlusega 5%, siis on Toompargi sõnul mõistlik võtta laenu maksimaalsel määral, maksimaalse pikkusega, et võõrast raha edasi investeerida ja teenida selle tootluse ja intressimäära vahe endale. Lisaks inflatsioon, mis närib tänase raha väärtust järjest väiksemaks, ütles Toomaprk.

“Kui raha kasutatakse aga uue jope ja kasutatud BMW ostmiseks, siis ei pruugi see olla kuigi mõistlik rahapaigutus,” lisas ta.

Kümne aasta kaugust aega on raske prognoosida

Pangad selliseid eluasemelaenu investeerimisplaane ei poolda. Nordea eralaenude tootejuht Kristo Kokk ütles, et on küll kliente, kes arvestavad, et 5000 krooni ei ole praegu sama väärtusega kui kümne aasta pärast, ning lisaks võiks arvestada euro tuleku ja selle käitumisega. Kuid vähese praktika tõttu ei oska praegu tegelikult keegi hinnata kümne aasta perspektiivi.

“Mängida pikas perspektiivis raha odavnemisele, kinnisvarahindade tõusule ja kohe tõusvale palganumbrile ei ole eriti jätkusuutlik,” tõdes Kokk. Tema sõnul peab laenuperiood sõltuma eelkõige kliendi maksevõimest.

Artikli autor on Tanel Raig. Artikkel ilmus 06/12/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Toompark: kohtuotsus ei saa kriisi tühistada

Üldisemalt võiks öelda, et see peaks Eesti 20-aastase iseseisvuse ja pea sama pika turumajanduse tingimustes olema juba ammu-ammu selge, et majandus on tsükliline. Majanduse pöördumine tõusufaasist langusesse ei saa olla midagi sellist, mida “lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata” (VÕS §97 lg 2 p 1).

Selline käsitlus riigikohtus oleks kui TTÜ majandusteaduskonna 70aastase ajaloo käskkirja kustutamine.

Teisalt peaks minu arusaamise järgi äritegevus olemagi riskide võtmine, mis oma olemuselt peab arvestama majandusolude pideva muutumisega. Teisiti ei ole see lihtsalt võimalik.

Kinnisvarakonteksti minnes on keeruline protsessist aru saada, kus lepingu osapool nõuab kinnisvaraarendajalt lepingu lõpetamist, sest olud on muutunud ja vara on uutes tingimustes liiga kallis. Kas arendaja peaks seejärel ehitaja poole pöörduma ja nõudma samal põhjusel hinnaalandust?

Ehitaja peaks omakorda pöörduma allhankijate poole ja nõudma hinnaalandust. Allhankijad pöörduksid tööliste poole ja kinnitaks, et tunamullu makstud palk oli liiga kõrge, olud on muutunud ning nüüd tuleb see tööandjale tagasi maksta. Seejuures tuleks vist ka riigilt “üleliigne” tulumaks ja sotsisaalmaks tagasi nõuda. Läheb absurdiks.

Loodan siiski, et kohtunikud mõistavad majanduse olemust ja saavad aru, et majandustsükleid kohtuotsusega tühistada pole võimalik. Majandus jääb tõusma ja langema meie tahtest sõltumata.

Eesti-suguse väikeriigi elanikena peame leppima, et oleme majanduse maailmamerel väike lootsik, mis kõigub suurte tankerite lainetes.

Artikkel ilmus 06/12/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Riigikohus: kohtul tuleb anda hinnang kriisi põhjustele

Riigikohus on palju tähelepanu saanud võlaõigusseaduse (VÕS) paragrahv 97 kohaldamisel asunud seisukohale, et kohtud peavad hakkama analüüsima, kas konkreetse tehingu väärtuse langus sai alguse üksnes Ameerika Ühendriikide pangandusest või oli selline langus tingitud ka kohalike krediidiasutuste laenupoliitikast.

Riigikohus on järjekindlalt rõhutanud, et seadusandja tahe on võimaldada VÕS N 97 kohaldamist äärmiselt erandlikel juhtudel.Paavo Koch, vandeadvokaat

Küsimus, kas tehingu pool saab majanduskriisile viidates taotleda varem sõlmitud tehingu tingimuste muutmist, sh soetatud asja ostuhinna alandamist, on masu kontekstis juristide ja tehinguosaliste seas tekitanud kirglikke vaidlusi ja diskussioone. Teoreetilise aluse sellise nõude esitamiseks annab VÕS paragrahv 97.

Riigikohus on teinud mitu olulist otsust VÕS paragrahv 97 kohaldamise küsimuses. Sealjuures tuleb tähele panna, et riigikohus on läbivalt ja järjekindlalt rõhutanud, et seadusandja tahe on olnud võimaldada VÕS paragrahv 97 kohaldamist äärmiselt erandlikel juhtudel, kuna vastasel korral muutuks tehinguline õiguskäive väga ebakindlaks.

Samale seisukohale on riigikohus jäänud ka hiljutises otsuses asjas nr 3 2 1 99 10, kus vaieldi sama küsimuse üle. Samas on riigikohus VÕS paragrahv 97 rakendamise praktikat oluliselt arendanud ja väljendatud seisukohad on paljuski teedrajavad.

Nii asus riigikohus seisukohale, et kohtutel tuleks analüüsida, kas Eestis toimunud kinnisvarahindade languse tingis vaid USA pangandusest alguse saanud kriis või oli kinnisvarahindade langus vähemalt osaliselt tingitud ka Eestis tegutsevate krediidiasutuste laenupoliitikast, mis soodustas madalate nõudmiste esitamist laenusoovijatele ja seega nn kinnisvaramulli tekkimist. Kui kinnisvarahindade langus oli tingitud ka Eesti sisemistest majandustingimustest, siis on riigikohtu hinnangul suurem tõenäosus, et ostja võis mõistlikult võttes arvata, et kinnisvara hinnad võivad langeda ja asjaolud muutuda.

Juhul, kui kahjustatud osapool sai lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et selle lepingu aluseks olnud asjaolud võivad muutuda, siis alus VÕS paragrahv 97 kohaldamiseks puudub.

Olukorras, kus ostjale võimaldati ostuhind tasuda pea aasta aega pärast müügilepingu sõlmimist, samas kui omand asjale anti ostjale üle peaaegu kohe pärast müügilepingu sõlmimist, peaks turu kukkumise riski üldjuhul kandma kahjustatud lepingupool, st ostja. Juhul, kui majanduskriisiga seotud riske kannab kahjustatud lepingupool, pole VÕS paragrahv 97 kohaldamise eeldused täidetud ja kõnealuse sätte kohaldamine peaks olema välistatud.

Kohtuotsus ei saa kriisi tühistada

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ

Üldisemalt võiks öelda, et see peaks Eesti 20-aastase iseseisvuse ja pea sama pika turumajanduse tingimustes olema juba ammu-ammu selge, et majandus on tsükliline.

Majanduse pöördumine tõusufaasist langusesse ei saa olla midagi sellist, mida “lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata” (VÕS paragrahv 97 lg 2 p 1).

Selline käsitlus riigikohtus oleks kui TTÜ majandusteaduskonna 70aastase ajaloo käskkirja kustutamine.

Teisalt peaks minu arusaamise järgi äritegevus olemagi riskide võtmine, mis oma olemuselt peab arvestama majandusolude pideva muutumisega. Teisiti ei ole see lihtsalt võimalik.

Kinnisvarakonteksti minnes on keeruline protsessist aru saada, kus lepingu osapool nõuab kinnisvaraarendajalt lepingu lõpetamist, sest olud on muutunud ja vara on uutes tingimustes liiga kallis. Kas arendaja peaks seejärel ehitaja poole pöörduma ja nõudma samal põhjusel hinnaalandust?

Ehitaja peaks omakorda pöörduma allhankijate poole ja nõudma hinnaalandust. Allhankijad pöörduksid tööliste poole ja kinnitaks, et tunamullu makstud palk oli liiga kõrge, olud on muutunud ning nüüd tuleb see tööandjale tagasi maksta. Seejuures tuleks vist ka riigilt “üleliigne” tulumaks ja sotsisaalmaks tagasi nõuda. Läheb absurdiks.

Loodan siiski, et kohtunikud mõistavad majanduse olemust ja saavad aru, et majandustsükleid kohtuotsusega tühistada pole võimalik. Majandus jääb tõusma ja langema meie tahtest sõltumata.

Eesti-suguse väikeriigi elanikena peame leppima, et oleme majanduse maailmamerel väike lootsik, mis kõigub suurte tankerite lainetes.

Artikli autor on advokaadibüroo Arvisto & Koch vandeadvokaat Paavo Koch. Artikkel ilmus 06/12/2010 väljaandes Äripäev.ee.

Toompark: valeotsus tuleb liiga pikast arendusajast

Kinnisvaraturul tehakse järjepanu valeotsuseid, mis põhjustatud liig pikast arendusperioodist, rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Tänaseks on elamuehitus hoogustunud ja langenud ehitusmahud on asunud tõusma. “Paistab, et esimese faasis üritatakse töödetulvast jagu saada masu ajal vähendatud tööjõuhulgaga, kuid arvata on, et selles sektoris on peatselt häid inimesi järjest enam vaja,” arvab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Tema sõnul on kinnisvaraarenduse eripäraks, et järjepanu tehakse valeotsuseid ruumide suuruse, planeeringu, hoonete asukoha osa. “Otsused tehakse valesti sel põhjusel, et näiteks täna detailplaneeringut algatades puudub ettevõtjal konkreetne teadmine, millal on reaalselt võimalik ehitustegevuseni jõuda. Seetõttu lähtub kinnisvaraarendaja tänastest teadmistest, et rajada kodud inimestele aasta-paari või äärmuslikul juhul kümne pärast,” selgitas Toompark.

Valeotsuseid on võimalik teha tema arvates vähem, kui lühendada arendustegevuse ajaperioodi. “Ja kui see ei õnnestu, on ainsaks “kangiks” hind, mille abil toode ostjale atraktiivseks muuta. Nii võikski öelda, et ükski Eesti korter ei ole vale suurusega või vales kohas, vaid vale on hind, mis tema eest küsitakse,” nentis ta.

Toompark tuletas meelde buumiaega, kus muude asjade seas sai kõvasti kannatada ehituskvaliteet. “Kuid eks seegi on arendaja eksimus, mida hinnakorrektuur “ravib”. Selge on, et hinnaalandamine on jälle see, mis võib kaotada kasumiteenimise võimaluse, kuid kinnisvaraarenduses ega muus äritegevuses ei ole kasum garanteeritud,” arutles ta.

Eesti kinnisvaraturu olukord on Toomparki arvates analoogne Soomega. “Turul on hulk vara, mis ei arvesta tänast nõudlust. Seda vara ei ole võimalik kasumlikult müüa ja pangast võetud laenusid tagasi maksta. Nii kuhjub liiga kallilt ehitatud kinnisvara täna pankade kinnisvaraettevõtetesse, et turu hinnataseme tõustes taas müüki tulla,” sõnas ta.

Toomparki soovitused arendustegevuse planeerimiseks:
– tegutse tulevikku arvestades, proovi arendusprotsessi ajaliselt lühendada;
– tegutse kliendi sihtrühma silmas pidades, leia, kuidas konkurentidest eristuda;
– kasumi teenimiseks peab arendajal olema eelis konkurentide ees, eeliseks ei ole siiras soov head kaupa pakkuda, sest vähesed “äriplaanid” saavad alguse klientidel naha üle kõrvade tõmbamise mõttest;
– valeotsustest ei pääse, kuid neid annab hinnaga siluda, oluline on teha võimalikult vähe valeotsuseid.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 03/12/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Alanud on registreerimine Kinnisvara ABC 07.02.2011 algavale koolitusele

Nüüd, kus novembrikuine koolitus on läbi saanud oleme minemas talvepuhkusele. Samas oleme alustanud huviliste regitreerimist Kinnisvara ABC veebruarikuisele koolitusele.

Uus Kinnisvara ABC - ainus koolitus maakleriteleUuel aastal alustame 07.02.2011 ning sellele koolitusele vabu kohti veel on.

Jätkuvalt räägime Kinnisvara ABC koolitusel kinnisvaraturust, teenustest, finantseerimisest ja hindamisest. Vaatame üle ehituse ja planeeringute temaatika. Suurema tähelepanu pöörame juriidilistele nüanssidele. Katame maaklertegevuse ja kinnisvaramüügi spetsiifika.

Täna tegutseme ka selle nimelt, et uuel aastal koolitusel osalejatele üks tore positiivne üllatus välja pakkuda. Sellest aga täpsemalt juba uuel aastal.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus