Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Sularaha eest ostetud korter on nagu must palk

05.04.2016 Marta Jaakson

Sildid: 1Partner, buum, Egon Juhanson, eluase, eluasemelaen, kinnisvara, Kinnisvarakool, kontroll, korter, laen, leping, maakler, maksuamet, maksud, maksumus, Martin Vahter, müüja, notar, omafinantseering, omanik, ostja, ostuhind, palk, pangad, parkla, seadus, statistika, suvila, Swedbank, Tallinn, Tari, teenus, Tõnu Toompark, tulu, tulumaks, üür, Uus Maa

Kuidas saab olla, et ligi 80 000 eurot maksev korter müüakse 30 000 euroga? Kinnisvaramaaklerid teavad piisavalt selliseid näiteid.

Tegemist on sularahaga kinnisvaratehingutega, mille eest Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson hoiatab. Ta soovitab sellise tehingu mõtte kohe maha matta, kuna probleemide tekkimise risk on liiga suur.

Kui täielikult sularahaga ostu-müügi tehinguid tuleb maaklerite sõnul ette harva, siis sagedamini esineb osalise sularahaga tehinguid. Osaliselt või täielikult sularahaga maksmise statistikat paraku ei leidu, sest enamasti ei panda sularahas tehtud tehingu osa kuhugi kirja. Sularahaga ostetakse üldjuhul väiksemaid objekte, näiteks suvilaid, garaaže, panipaiku. Sageli jäävad sellised tehingud kuni 50 000 euro piiresse.

Sularaha maksude vältimiseks

Kinnisvarakool OÜ omanik ja lektor Tõnu Toompark selgitas, et kinnisvara hinnaga manipuleerimise põhjus võib olla soov mitte makse maksta või rahapesu. „Ühel või teisel puhul on tegemist taunitava käitumisega, millele järgneb vahele jäämise korral karistus,“ kommenteeris Toompark.

Kui kinnisvaramaaklerid hoiatavad sularahaga tehingute eest, siis notarid neid otseselt ei tauni, ent peavad ebamugavateks. Küll aga taunivad ka notarid osaliselt sulrahaga ning mustalt tehtud tehinguid. Kinnisvara eest osaliselt sularahas maksmist kasutatakse enamasti maksude vältimiseks. Kuna tehinguhinnana läheb kirja notari kinnitatud ametlik summa, siis näidatakse väiksemat tulu näiteks mittealalise elukoha või muu objekti müügil. Mida väiksem müügitulu, seda väiksem tulumaks maksta.

Notarite Koja esimees, Tallinna notar Tarvo Puri märkis, et kahekümne aasta tagusest ajast mäletavad tema kolleegid tehinguid, kus notaribüroosse saabusid müüja ja ostja koos kahe suurt kasvu nn turvamehega, kes jälgisid rahalugemist ning tagasid raha ohutu liikumise. Praeguseks on sularahaga kinnisvaratehingud tema sõnul sisuliselt ajalugu. Pigem on üksikuid juhtumeid, mille puhul on enamasti tegu väiksemate summadega ja mitte majade ning korterite, vaid näiteks panipaiga, parklakoha või garaaži ostuga, kus tehingu maksumus jääb tavaliselt 5000 euro piiridesse.

Sularaha eest kinnisvaratehingud vähenesid Puri sõnul kümneid kordi juba kümme aastat tagasi. Samuti muutsid turgu kinnisvarabuumiga saabunud eluasemelaenud, mis sätestasid tingimuse, et pangad soovisid omafinantseeringu osa näha pangakontol.

Kolm olulist riski

Puri nentis, et sularahaoste taunida ei saa, sest olemuslikult on sularaha võrdväärne maksevahend pangakontol asuva rahaga. Siiski juhivad notarid klientide tähelepanu asjaolule, et suurtes summades sularahatehingud kätkevad riske ja ebamugavust nii ostjale kui ka müüjale.

Üks riske on võltsitud rahakupüürid. Notaritel ei ole rahadetektoreid ja sularaha õigsust notaribüroos kontrollida ei saa. Seda teenust pakuvad pangad. Suurema summa korral võib aga teenus võrdlemisi kulukaks osutuda. Näiteks Swedbank võtab ühe kupüüri kontrollimise eest 19 senti.

Teine suur risk on ebaturvaline raha liikumine. Pangaülekandega tehingute puhul kasutatakse sageli notarideposiiti, mille käigus kannab ostja raha enne tehingut notari kontole ning notar maksab selle pärast tehingut müüjale. Sularaha ei saa notarid hoiule võtta ja tehingut turvalisemaks muuta. Sularaha on küll võimalik notari deposiitkontole kanda, ent sealt liigub see siiski juba edasi pangaülekandega.

Kolmas on rahapesu seadusest tulenevad nõuded. Sarnaselt finantsasutustega peavad ka notarid teavitama rahapesu andmebürood kõigist sularahaarveldustest, mis ületavad 32 000 eurot. Seega tuleb sularahas arveldajal tõestada, kust ta oma vara saanud on.

Kahtluse korral notar hoiatab

Puri märkis, et on juhtumeid, kus tehingu madala hinna tõttu kahtlustavad notarid, et lepingusse on kirjutatud väiksem müügisumma ning osa tasust võib liikuda lepinguväliselt sularahas. Ent sellise kahtluse korral hoiatavad notarid alati kliente, et hilisemate pretensioonide ja näiteks tehingust taganemise korral saab ostja nõuda tagasi ainult lepingusse märgitud summa. „Seljataguse tagamiseks ei tohiks kunagi selliste pakkumistega kaasa minna,” manitses Puri.

Ka 1Partner kinnisvara tegevjuht Martin Vahter nentis, et kui inimene ostab korteri ja mingil põhjusel lükatakse tehing tagasi, siis saab ta tagasi nõuda üksnes tehingusse kirja pandud summat, mitte seda osa, mis läks kellelegi sularahas. „Seda ei saa küll alati öelda, aga sularahaga käivad kaasas hämarad kokkulepped. Kui keegi tahab tehingu sularahas teha ja mõlemad pooled on nõus, siis ei saa midagi teha. Lihtsalt omad ohud on sees,“ nentis Vahter. Küll lisas ta, et täielikult sularaha eest kinnisvara ostmine ei ole turul kasvav trend, seda esineb haruharva, pigem tehakse tehinguid osaliselt sularahaga.

„Enamasti kasutatakse seda tehinguhinna alla viimiseks, et hiljem riigile vähem makse maksta. See on nagu musta palga maksmine, ebaseaduslik ja mõlema poole jaoks väga riskantne,“ nentis Vahter.

Maksuamet hoiatab

Sularaha mõjutab hilisemaid tehinguid
Kui lepingusse märgitakse õige ostuhind, siis otsest maksuriski ei teki. Ettevaatlikuks peaks muutuma siis, kui soovitakse lepingusse panna tegelikkusest erinev hind ja vahe tegeliku hinnaga soovitakse tasuda sularahas. Sel juhul võib ostjal olla huvi varjata suure hulga sularaha päritolu ning müüjal huvi jätta osa tulust deklareerimata, kui tal ei ole võimalik kasutada elukoha maksuvabastust. Samuti peaks ostja mõtlema ka tuleviku peale, et kui ta ise hakkab soetatud vara müüma, siis tuleb maksu maksta soetushinna ja müügihinna vahelt. Ehk kui lepingus on näilikult madal hind, siis seda rohkem tuleb tulu deklareerida.

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/06/sularaha-eest-ostetud-korter-on-nagu-must-palk

Uus ehitisregister muudab asjaajamise elektrooniliseks

05.04.2016 Adaur.ee

Sildid: ehitaja, ehitis, ehitisregister, ehitus, Ehitus- ja kasutusload, energiamärgis, keskkond, kommunikatsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, omanik, omavalitsus, riik, seadus, tarkvara, valitsus

Tänasest käivitus uuenenud tarkvaraga ehitisregister, mille elektroonne menetluskeskkond võimaldab kasutajatel esitada taotlusi ja teavet nüüd läbi ehitisregistri keskkonna elektrooniliselt ning saada ka elektroonselt tagasisidet menetluse kohta (sh näiteks kooskõlastuste ja märkuste kohta).

Kui senimaani esitasid registrisse andmeid peamiselt kohalikud omavalitsused, siis uues funktsionaalses keskkonnas saavad teavet, taotlusi jms. iseseisvalt esitada ka ehitise omanikud, ehitajad või ehituseadustikus nimetatud isikud.

Ehitusregister on 2003. aastal asutatud riiklik andmebaas, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi. Registri veebilehel on võimalik tutvuda sinna kantud ligi 900 tuhande ehitise tehniliste andmete ja ehitise kohta esitatud dokumentidega.

Ehitisregistris menetletakse ehitamisega seotud lubasid, taotlusi (ehitus/kasutusload ning ehitus/kasutusteatised, väljastatakse hoonete energiamärgiseid jms. Ehitisregister võimaldab ka menetleda nt ehitisega seotud ettekirjutusi.

Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload).

Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 07/04/2016

05.04.2016 Margot Toompark

Sildid: arendaja, ehitis, kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, maakler, Margot Toompark, müük, omavalitsus, Raul Keba, seadus, seminar, ülevaade, valitsus

Kinnisvarakoolis toimub 07/04/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. oolituse lektor advikaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub neljapäeval 07/04/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu kesklinna uus äri- ja vabaajakeskus saab nimeks Kvartal

05.04.2016 Tartu.ee

Sildid: Anija, arhitekt, arhitektuur, Bigbank, Eesti, H&M, hotell, Kaire Krevald, kauplus, Kesklinn, Maksimarket, OEG, Riia, südalinn, Tartu, Töötukassa, USA

Tartu südalinna kerkiv uus äri- ja vabaajakeskus, mis piirneb Turu, Riia, Soola ja Aleksandri tänavaga, saab nimeks Kvartal. Hoone haarab arhitektuuriliselt enda alla Tartu kõige kesksema piirkonna ja sellest lähtuvalt iseloomustab valitud nimi keskust kõige paremini.

„See nimi seob kõiki neid paljusid funktsioone, mida uus keskus endas kannab,“ põhjendas nimevalikut TTK Kultuurikeskus OÜ juhatuse liige Kaire Krevald. „Kvartalis saab teha vajalikud ostud, tunda end mõnusalt kohvikutes ja söögikohtades, lõõgastuda spaas, peatuda hotellis ning korraldada ärikohtumisi või –konverentse. Lisaks on Kvartalisse koondunud tartlastele olulised teenindusasutused.“

Kvartali hüüdlauseks saab „Tartu südames“. „Need kaks sõna defineerivad uuesti Tartu linnasüdame asukoha,“ ütles Krevald. „Uut keskust kavandades mõtlesime kohe, et sellest saab läbi ja lõhki Tartut armastav maja, mis nö tuksub linnas toimuvate üritustega ühes rütmis.“

Kvartali esimene etapp söögikohtade ja kauplustega avatakse juba 21. mail. Suuremad ostukohad on Zara, H&M, Rademar, PopSport, Esprit, Jack&Jones, Vero Moda, Superdry, Monton-Mosaic, kingakauplused Danija, Famclub, NS King, lastele Juku, Kidz One ja Karupoeg Puhh ning kodukaupadest Koduekstra. Kvartalis avatakse ka Tartu kolmas Maksimarket. Alates septembrist valmivad järk-järgult teenindusasutused, nendest suurimad on Ortodontiakeskus, Eesti Töötukassa ja Bigbank.

Hilissügisel avatakse Kvartalis Eesti üks suurimaid heaoluspaasid koos hotelli ja konverentsikeskusega, mis hakkab kandma ühetähelist nime V.

Arco Vara: uuele kodule annab parima kaitse põhjalikult valitud kodukindlustus

05.04.2016 Adaur.ee

Sildid: Arco Vara, ehitis, ehitus, kindlustus, kinnisvara, kohus, korter, laen, leping, loodus, mõis, pangad, statistika, Swedbank, tagatis

Pangalaenuga korterit ostes on kodukindlustus kohustuslik ja pangad soovivad, et nende laenu tagatis oleks kindlustatud vähemalt tule, vee, vandalismi ja loodusõnnetuste eest.

„Riske on muidugi veel. Ka laenuvõtjal endal võib kogemata ja ootamatult midagi juhtuda, mis tekitab suure kahju just kõige ebasobivamal ajal,“ kommenteeris Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuht Kaspar Kaur.

Kaur soovitab valida kodu kaitseks koguriskikindlustuse lepingu, mis kaitseb igasuguste ootamatute juhtumite korral. Need juhtumid, mida kindlustuskaitse ei kata on eraldi välja toodud tingimustes. Nii on oluliselt lihtsam meeles pidada, mida kindlustusleping kaitseb ja mida mitte. Muidu on vaja koguaeg mõelda, et kas see risk oli kaetud või mitte.

Kindlustada tuleks ka vara

Lisaks ehitise kindlustamisele on soovitatav kindlustada ka kodune vara. Esmatähtis on loomulikult korteri või maja kaitsmine, et õnnetusjuhtumi korral oleks vähemalt seinad olemas ja põrand kus magada. Aga pole just hea elada kodus, kus kõik vara on hävinenud ja kodukindlustuse leping seda ei kompenseeri.

„Tutvudes möödunud aasta kahjuavalduste statistikaga selgub, et meie klientidel on kõige rohkem kahjujuhtumeid seotud just koduse varaga – 50% kõikides juhtumitest,“ ütles Kaur.

Lisaks ehitise ja koduse vara kaitsele tasuks end kindlustada ka kolmandatele isikutele tekitatud kahjude osas.

„Sellele kaitsele mõtlevad kliendid kõige vähem, sest ikka arvatakse, et ise sellistesse olukordadesse ei satuta. Samas juhtuvad õnnetused, kus kahjustada saab ka kolmandale isikule kuuluv vara ja kahjud võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Miks võtta kolmandale isikule tekitatud kahju korvamiseks laenu, kui on võimalik ennast nende ootamatuste eest kaitsta ja seda mõistliku hinna eest. Nimelt paarikümne tuhandese kindlustussumma kaitse võib saada paari euro eest,“ selgitas Kaspar Kaur.

Millal osutub kindlustamine problemaatiliseks?

Swedbank P&C Insurance AS kodukindlustuse puhul võib kindlustuslepingu sõlmimise takistuseks saada ehitise vanus. Kui ehitis on ehitatud varem kui 1950 ja sellel on renoveerimata katus, elektrijuhtmed ja veetorud, siis seda vara ei kindlustata.

„Ülejäänud puhkudel kindlustame ehitisi, mis on rajatud pärast 1950. aastat või kui hoone on ehitatud enne, aga seda on hiljem renoveeritud,“ kinnitas Kaur.

Ehitusjärgus olevate ehitiste kindlustamiseks peavad objektil olema suletud kõik avaused ning paigaldatud uksed ja aknad.

Swedbank P&C Insurance AS kindlustab ainult elukondlikku kinnisvara. Kui kinnisvara pinnal toimub äritegevus, siis sellele varale Swedbanki kodukindlustust sõlmida ei saa, aga siis võib pöörduda mõne teise kindlustusseltsi poole, kes kindlustab ka äritegevuseks mõeldud kinnisvara. Mõned kindlustusseltsid võivad vara kindlustamisel nõuda ka turvalukkude ja signalisatsiooni olemasolu.

Kodukindlustuse makse sõltub:

vara suurusest (m²);
ehitusmaterjalist (kas hoone on puidust, kivist või segatüüpi);
lisatud kaitsetest (koduse vara ja vastutuskindlustuse kaitse).
Allikas: Swedbank P&C Insurance AS

70 m² korter, valminud 2015. a, kivimaja

Koduse vara kaitse 10 000 eurot

Vastutuskindlustuse kaitse 15 000 eurot

Kuumakse 11,99 eurot

Statistika: kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringutes on suurenemas

05.04.2016 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, ehitamine, EKFL, graafik, investeering, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, kommentaar, omanik, põhivara, põhivarainvesteeringud, rajatis, rekonstrueerimine, statistika, Statistikaamet, Tõnu Toompark

Ettevõtete põhivarainvesteeringud summaarsena on juba kolmandat aastat languses. Küll on stabiilselt kõrgel kinnisvarainvesteeringute osakaal.

Eesti ettevõtete 2012. a põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2,7 miljardit eurot. Kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringute kogusummas oli toona 37%.

2015. aastaks on põhivarainvesteeringute kogumaht kahanenud 2,3 miljardi euro peale. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes põhivarainvesteeringute maht 4,2%.

Küll on kasvanud kinnisvarainvesteeringute maht, mida 2015. aastal oli nagu aasta varemgi 1,1 miljardit eurot. See teeb 47% investeeringute kogumahust. Aastataguse ajaga võrreldes on kinnisvarainvesteeringute maht suurenenud 0,5%.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Põhivarainvesteeringute aastane muutus, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kotov: Arhitektuuri osakaal on kinnisvaraostul hüppeliselt kasvanud

04.04.2016 Adaur.ee

Pika kogemusega arhitekt Raivo Kotov hindab, et Tallinna kvaliteetarendajad investeerivad üha enam eristuvate ja keskmisest kallimate projektide arendamisse, sest arhitektuurse lahenduse tähtsus on eksklusiivse kinnisvara müügis hüppeliselt kasvanud.

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi hinnangul on arhitektuur üha olulisem argument, kuid samavõrd vaadatakse konkreetse piirkonna arengupotentsiaali. Sobiva näitena toovad mõlemad hiljuti Kotovi Rocca al Maresse kavandatud elu- ja ärihoone LAEV. Eksklusiivse kinnisvara järele on hetkel nõudlus suurem kui pakkumine.

Hiljuti Tallinnasse elu- ja ärihoone LAEV kavandanud arhitekti Raivo Kotovi (KOKO arhitektid) sõnul hindavad uusarenduste kliendid hea asukoha ja sobivate ruumilahenduste kõrval senisest märkimisväärselt enam just arhitektuurset eristuvust ning keskmisest eksklusiivsemaid materjale. Ta tõi näiteks, et erilise arhitektuuriga hoone LAEV planeerimisel käidi läbi kümneid eskiise, et leida see üks eristuv idee, mis mereäärset asukohta vääristaks.

“Eksklusiivse kinnisvara ostjad ei taha mingit järjekordset iseloomutut karpi, vaid otsivad kodu, mis neid vaimustaks või siis kinnisvara, mis investeeringuna ajaga kasvaks,” tõi Kotov esile. Ta ütles, et LAEV’a puhul pöörati tähelepanu nii eristuvale välis- kui sisedisainile ning unikaalsete lahenduste loomisele. “Kõrged, kuni kuuemeetrised laed, katuseterrassidele sõitvad liftid, merevaatega saunad ja avatavate välisseintega siseterrassid on mõned näited erilistest lahendustest, mida me eksklusiivsust otsivatele klientidele kavandasime,” tõi Kotov näiteks. Kotovi sõnul on seesugused ekstralahendused oluline müügieelis.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd leiab, et iga arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ning kui keskkond seda võimaldab, peaks hoone oma asukoha tugevusi esile tooma. Rocca al Maresse äsja ehitama hakatud LAEV’a puhul möönab peaarhitekt, et objekti asukoht on kesklinnast tulles piirkonna alguspunktiks ja olles ilmselgelt tõmbekeskuse visiitkaardiks, esitab see juba eos hoonele kõrgemad nõudmised.

“Selline asukoht seab lati nii arhitektuursele lahendusele kui ka kvaliteetsemale materjalide valikule ning nõuab juba iseenesest eksklusiivsemat ja eristuvamat arhitektuurset lähenemist,” ütles Mänd. Ta lisas, et laevamotiiv sobitub elu- ja ärihoone puhul piirkonda hästi ning on asukohale igati kohane. “Mul on hea meel, et maja saab konkreetse nime, mis teda iseloomustab ja asukohaga seob ning et see ei ole mõni järjekordne “plaza””, lisas Mänd. Peaarhitekt toob esile, et lisaks arhitektuurile jälgitakse elupiirkondade puhul üha enam, milline on selles piirkonnas infrastruktuur ning konkreetne arenguvisioon.

Baltic Sotheby`s International Realty Eesti juht Sveta Grün’i sõnul on kinnisvaraturg keskmisest kallima kinnisvara osas äärmiselt aktiivne ning hetkel on soovijaid rohkem kui eksklusiivseid projekte. “Kui on eristuv ja läbimõeldud arhitektuur, kõrgemat sorti viimistlusmaterjalid standardvarustuses ning loomulikult asukoht mere ääres või kesklinnas, siis sellised korterid sisuliselt krabatakse turult,” kinnitas Sveta Grün. Ta tõi näitena büroo hiljutise müügitehingu, kus korteri eest prestiižsses hoones maksti üle kahe miljoni euro ning rõhutas, et kvaliteetse ja läbimõeldud arenduse puhul on ostjad valmis sellesse rohkem ka investeerima. “Asukoht, arhitektuur ja eksklusiivne viimistlustase on märksõnad, mis praegu kõrgema taseme kinnisvaraarenduses võtmerolli mängivad,” lisas Sveta Grün.

Arhitekt Raivo Kotov on tunnustatud Eesti arhitekt. Ta on alates 2000. aastast olnud juhtivarhitektina aktiivselt tegev arhitektuuribüroos KOKO Arhitektid OÜ. Tema 2016. aasta üheks omanäolisemaks objektiks on Rocca al Maresse kerkiv eksklusiivne elu- ja ärihoone LAEV. Raivo Kotovi varasemad tuntumad tööd on Eesti paviljon EXPO 2000–l Hannoveris; Fahle maja; Eesti Meremuuseum Lennusadamas; Metro Plaza äri- ja büroohoone, Georg Ots Spa Hotel; Ahrensburg Boutique Hotel & Spa; jpm. Neid nagu mitmeidki teisi KOKO Arhitektid OÜ hooneid iseloomustab ultramodernne vormikeel, põnev materjalikasutus ning julgus mahtudega eksperimenteerida. .Raivo Kotov on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2007. aastast.

Tallinnas elab 440 597 inimest

01.04.2016 Tallinn.ee

Sildid: elanike arv, Kesklinn, Mustamäe, rahvastik, rekord, Tallinn, USA

Rahvastikuregistri andmeil elab tänahommikuse seisuga Tallinnas 440 597 inimest, märtsis kasvas elanike arv 391inimese võrra.

Veebruaris kasvas elanike arv 300inimese võrra – 1. märtsi seisuga elas Tallinnas 440 206 inimest. 1. veebruari seisuga elas Tallinnas 439 906 inimest, jaanuaris kasvas elanike arv 389inimese võrra. Seega kasvas pealinna elanike arv kolme kuuga kokku 1080 inimese võrra.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt lausa 1386inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra. Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 24 453 inimese ehk ligi 6% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

01.04.2016 Tõnu Toompark

Sildid: kaasomand, käsiraamat, kinnisasi, kinnistu, kinnistusraamat, kinnisvara, Kinnisvarakool, korter, laen, leping, mõis, Nõuanded, Nõuanded koduostjale, nõuanne, omanik, ostja, pank, Tõnu Toompark, ühisomand

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga laenutaotlejal üksi jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja.

Enamasti on kaaslaenutaotleja laenuvõtja abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse. See tähendab, et ostetava vara omanikeks saavad mõlemad elukaaslases. Sellisel puhul on mõistlik, et kodulaen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et hilisem laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab inimene tehinguid teha teise abikaasa nõusolekut küsimata.

Ostes vara lahusvaraks on mõistlik, kui laenuvõtja on see, kelle lahusvaraks kinnisvaraobjekt hiljem saab.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

UK maaklerite tippkoolitaja esineb Eestis

01.04.2016 Adaur.ee

Sildid: Äripäev, Eesti, kinnisvara, maakler, müük, tehnika, vahendus

Rahvusvaheliselt tunnustatud kinnisvaramaaklerite koolitaja Richard Rawlings Suurbritanniast esineb Äripäeva kutsel 7. aprillil toimuval konverentsel ja viib läbi meistriklassi teemal: kuidas saada kinnisvara müüki ja see kõige efektiivsemalt maha müüa?

Richardi Meistriklass on lisa konverentsile „Müügi Edulood – kinnisvara müük“, mille programmis ta lühikese ettekandega esineb.

Richard Rawlings keskendub konverentsi lühiettekandes küsimustele millised on uued väljakutsed ja kuhu liigub kinnisvara vahendus, samuti millised konkreetsed tehnikad töötavad Suurbritannia turul. Ettekanne on inglise keeles, materjalid on tõlgitud eesti keelde.

Meistriklassis kell 13.45-15.15, mis on mõeldud juba väiksemale seltskonnale, annab Richard konkreetselt nõu, kuidas uusi objekte müüki saada ning seejärel ka edukalt maha müüa. Samuti võetakse lauale kõik küsimused, mis osalejate jaoks kõige kasulikumad. Osalustasu meistriklassis 39 eurot pluss käibemaks neile, kes osalevad samal päeval toimuvale konverentsile. Ainult Meistriklassis osalemine maksab 59 eurot+km.

Lisainfot vaata konverentsi kohta
http://pood.aripaev.ee/konverents-m%C3%BC%C3%BCgi-edulood-kinnisvara-m%C3%BC%C3%BCk

Ja meistriklassi kohta
http://pood.aripaev.ee/richard-rawlings-kinnisvara-muugi-meistriklass

Teeme selle selgeks: kes peab maksma üüritehingu maakleritasu?

01.04.2016 Tõnu Toompark

Sildid: Evi Hindpere, hinnad, käsiraamat, kinnisvara, kohus, kokkulepe, korter, Korter üürile, leping, maakler, mõis, nõudlus, õigus, pakkumine, palk, pere, seadus, tarbija, teenus, tellija, Tõnu Toompark, ülepakkumine, USA, üür, üürikorter, üürileandja, üürileping, üürnik, vahendus, vahendustasu, vaidlus

Ikka ja jälletekitab konflikti küsimus, kes peab maksma üüritehingu maakleritasu. Üürnikud argumenteerivad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad viitavad seaduses lubatud kokkuleppe võimalusele ja sellele, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik, sest nii on see toimunud alati.

Järgnevalt teeme selgeks, kelle kohustus on vahendustasu maksmine tegelikult.

Üldpõhimõte: teenuse tellija maksab

Võlaõigusseaduse § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Ehk kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija.

Või teisest otsast vaadatuna. Kui üürnik palkab maakleri, peab maakleritasu maksma üürnik. Kui üürnik maaklerit ei palka, ei pea tema maakleritasu maksma.

Praktika on sageli aga teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt.

Seadus lubab teistsuguse kokkuleppe sõlmimist

Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte, mille määrab võlaõigusseaduse § 5.

Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel on õigus võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

Inimkeeli: see tähendab, et kolmnurgas üürileandja-maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel vahendustasu maksab üürnik.

Üürnikule ei pruugi vahendustasu maksmine meeldida, kuid siiski ei saa väita, et see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõiguseid. Seega on olukord, kus kokkuleppel maksab üürivahenduse maakleritasu üürnik igati seaduslik.

Kuidas peab käituma maakler?

Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma.

Kui üürnikul on võimalus kuulutusest selgelt välja lugeda, et antud juhul soovib üürileandja/maakler sõlmida seaduse üldprintsiibist erineva kokkuleppe ja ta kontakteerub maakleriga, ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Teisisõnu ongi nii seadusega lubatud ja seaduses määratust teistpidine kokkulepe sõlmitud.

Loomulikult on üürnikul igal juhul õigus nii üürihinna kui maakleritasu suuruse osas läbirääkimisi pidada. Üürnik võib küll läbirääkimiste käigus soovida, et vahendustasu peaks maksma üürileandja, kuid enese maakleritasu maksmise kohustust ebaseaduslikuks pidada ei ole õige.

Kui kuulutuses ei ole kirjas, et üürnik peab maksma maakleritasu?

Kui üürikuulutuses ei ole kirjas, et maakleritasu peab maksma üürnik, on üürnikul alust eeldada, et selle katab või on katnud üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Kui maakler nõuab vahendustasu siiski üürnikult, on tarbijakaitse hinnangul tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Kui nüüd üürnik ei ole maakleritasu nõus maksma, kuid üürileandja ja maakler seda siiski nõuavad, jääb praktikas loodetud üürileping enamasti paraku sõlmimata.

Millest sõltub, kes maksab maakleritasu?

Praktikas sõltub maakleritasu maksja turukonjunktuurist ehk üürituru nõudluse ja pakkumise tasakaalust.

Kui turul on üürikorterite ülepakkumine, kaldub maksmise kohustus üürileandjate kanda. Kui turul on üürikorteritest puudu, tuleb maakleritasu maksta üürnikul.

Näiteks 2008. aastal, mil liikusid jutud sellest, et kortereid on võimalik üürile võtta ainult kommunaalkulude eest, ei maksnud ükski mõistlik üürnik vahendustasu.

Seevastu 2011. aastal, mil üürihinnad olid kinnisvara ostu-müügihindadega võrreldes väga madalal ja üürikorteritest oli suur puudus, pidi maakleritasu maksma üürnik.

Loe põhjalikumalt

Loe maakleritasust ja kõigest üürivaldkonnaga seonduvast lähemalt käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kivimaja ehitamisest

01.04.2016 Eno Pappel

Sildid: ehitamine, ehitus, energiasääst, eramu, kinnisvara, kommunikatsioon, konstruktsioon, omanik, RKAS, sääst, toetus, USA, väärtus

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

NATURA 2000 toetust erametsamaale saab taotleda alates esmaspäevast

01.04.2016 Adaur.ee

Sildid: arendus, Eesti, Erametsakeskus, loodus, metsamaa, omanik, portaal, teenus, teenused, toetus, Triin Suur, tulu, ühistu, väärtus

Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu 4.- 22. aprillini.

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda erametsaportaalis http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/

Kõige kiiremini ja mugavamalt saab toetustaotluse esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Teenus e-PRIAs on avatud ja andmeid saab juba sisestada.

„E-PRIAs esitatud taotluse puhul hoiavad väärtuslikku aega kokku nii Erametsakeskus kui ka metsaomanik,“ ütles Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur. „E-taotluse läbivaatamisel jääb ära töömahukas andmete sisestamine. Metsaomanikul tuleb e-taotlusse kirjutada vaid enda kontaktandmed ja Natura metsamaa katastritunnus, ülejäänud andmed leiab süsteem automaatselt. Lisaks saab metsaomanik e-taotlust esitades olla kindel, et see on kehtivas vormis ja lisatud on õige aasta kaart.“

Elektroonilise taotluse allkirjastamiseks on vajalikud ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja PIN-koodid või Mobiil-ID. Täpsema juhendi saate aadressilt http://www.eramets.ee/toetused/e-teenused/

Taotlusi aitavad täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes üle Eesti, ühistute kontaktid on erametsaportaalis aadressil http://www.eramets.ee/uhiselt-tegutsedes/maakonniti/

Toetuse taotlemisel on vaja esitada uus taotluse vorm, mis võrreldes eelmise aastaga on natuke muutunud, selle leiate http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluse_dokumendid_/

Erametsakeskus loosib kõikide e-PRIAs taotluse esitanute vahel välja viis Samsung Galaxy A5 nutitelefoni, loosimise tingimustega saate tutvuda: http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/

Luksuskinnisvara arendamine tähendab aina enam „rätsepatööd“

01.04.2016 Pille Ivask

Kuna uusarendusi on palju, tähendab see võitlust iga kliendi nimel. See seab arendajad uudsesse positsiooni – nad peavad enam arvestama kliendi soovidega ning pakkuma eristuvat ning arhitektuuriliselt huvitavat lahendust.

Luksuskinnisvara puhul mängib üha suuremat rolli ostja ning arendaja omavaheline suhtlus, mis eeldab, et viimane peab olema valmis tegema nii-öelda rätsepatööd, kirjutab 4. aprilli Äripäev kinnisvara rubriigis.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul elamispindade tehingute arv kasvab ja sellega koos kasvab ka kalli ehk luksuskinnisvaraga tehtavate tehingute arv. Toompargi sõnul on ostjad turul, sest pangad annavad laenu üsna lahkelt ja intressimäärad on madalad. “Maailmamajandusest ja sõjalis-poliitilisest olukorrast õhkub ebakindlust. Seegi võib olla kaudne tegur, mis sunnib vabale rahale kohta leidma – üks väljund on ka kindlaks väärtuseks peetav kinnisvara,“ rääkis Toompark.

OÜ Al Mare Estate juhatuse liikme Kalev Raidjõe sõnul on kvaliteetse kinnisvara arendamises ostjate ootused muutunud suuremaks ja see on kogu sektori arengut silmas pidades ainult hea. “Ostjad saavad investeerida kinnisvarasse, mille väärtus ei lange, ning arendajad pingutavad üha kvaliteetsemate lahenduste pakkumisel,“ selgitas ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on olukord kinnisvaraturul üsna rahulik – nõudlus on mõõdukas. “Loomulikult, luksuskinnisvara on meie piirkonnas ju asi, mida ei ostetagi suurtes kogustes ja mille turg käib nii-öelda oma rütmis, seda aeg-ajalt ka majanduse üldisest seisust hoolimata, kuid laias laastus sõltub see siiski üldisest turuolukorrast,“ märkis Vähi. Ta lisas, et olukorra stabiilsus tähendab muu hulgas seda, et uusarenduste turul on hinnapiir käes.

Vähi sõnul on endiselt olemas ostjaskond ka niinimetatud butiikmajadele, aga nõudmised nende suhtes on kõrged ja aina kasvavad. See omakorda kujutab endast väljakutset arendajale.

Kallima hinnaklassi ehk eksklusiivkinnisvaraks loetakse elamispinda, mille ruutmeetri hind on 2500 eurot või rohkem.

Raidjõe hinnangul on Eestis kallima hinnaklassiga kinnisvara puhul selgelt näha, et 25 aastat iseseisvust on teinud inimesed kinnisvaravaldkonnas targemaks. “On näha, et huvi on suur ja nõudmised on samuti suurenenud,“ lausus Raidjõe. “Paljud inimesed vahetavad elupinda juba mitmendat korda ning tänu sellele on nad muutunud targemaks ning teadlikumaks. Sellest tulevevalt pannakse arhitektuurile oluliselt suuremat rõhku,“ kommenteeris ta.

Klient tahab omanäolist kodu

Toompargi sõnul käivad eksklusiivse turu kliendid ja nende nõudmised sama jalga ülejäänud turuga. Praegu on turul palju tehinguid ja turuväärtuslähedase hinnaga kaup leiab ostja igas turu piirkondlikus, kvaliteedi- ja hinnasegmendis. “Teisalt on pakkumine suur ehk kinnisvaramüüjad ja -arendajad peavad iga tehingu ehk iga kliendi nimel tõsiselt võitlema,“ nentis ta.

See seab Raidjõe sõnul mõnevõrra uudsesse positsiooni arendajad, kes peavad tulema kliendile vastu ning pakkuma eristuvat ja arhitektuuriliselt huvitavat lahendust.

Raidjõe sõnul ei saa vajadust eristuda käsitleda arendaja jaoks riskina, kuna klient ootabki, et tema tulevane kodu oleks iseloomuga. Ning selle tagab omapärane arhitektuur. “Iga objekt kannab endas mingit erilisust. Maja peab olema tervikuna selline, kus inimene tahab elada, see peab olema visuaalselt atraktiivne,“ märkis Raidjõe. Ta lisas, et arendaja jaoks on oluline eristuda ka võrreldes konkurentidega.

Maja ei saa eriline olla vaid väljast, klient ootab personaalseid ning paindlikke lahendusi ka koduseinte vahel. Arendaja ning klientide vahel toimub tihe kommunikatsioon, milles areneb sünergia. “Kui rääkida eksklusiivsest kinnisvarast, siis oluline on, et klient saaks oma kodu võimalikult oma käe järgi teha. Seetõttu antakse kliendile algusest peale võimalus olla kaasatud,“ rääkis Raidjõe.

See tähendab, et lisaks tavapärasele värvide või viimistlusmaterjalide valimisele saab klient soovi korral iga kui viimase detaili – köögi ja vannitoa asukohast tehniliste lahendusteni – oma äranägemise järgi lasta teha.

“Rätsepatöö tähendab, et arendaja suudab säilitada paindlikkuse sisuliselt kuni hoone valmimiseni,“ selgitas Raidjõe. Kliendi seisukohast tähendab see, et tõenäosus, et kellelgi teisel on samas majas täpselt samasugune korter, on peaaegu olematu.

Arendaja elu keerulisem

Arco Kinnisvara analüütik Anne Oja märkis, et „rätsepaülikond“ ehk kliendikeskne ning personaalne lähenemine on levinud nii eksklusiiv- kui ka tavakinnisvara puhul. Personaalne lähenemine on tema sõnul eriti moodi läinud viimase pooleteise aasta jooksul. “Kliendid oskavad nõuda,“ lisas ta.

Oja sõnul lähevad arendajate ja ostjate arvamused eksklusiivkinnisvarast üsna sageli lahku. Eksklusiivsusest rääkides ei saa see olla üksnes majakeskne. “Arenduse ümbrus peaks olema kliendi jaoks piisavalt aktsepteeritav, et sinna kolida,“ tõi ta näiteks. Oja märkis, et uhke maja on kliendi jaoks märksa vähematraktiivne, kui seda ümbritsev piirkond pole tema jaoks sümpaatne.

Toompark ütles, et kuna konkurents kinnisvaraturul on tihe, annab see ostjatele võimaluse esitad nõudmisi kvaliteedi, planeeringu, siseviimistluse, sisekujunduse ja teiste detailide kohta. “Näiteks võib tuua veebruarikuise Tallinna kalleima korteritehingu Kentmanni 6 majas, kus arendaja lasi sisekujundaja fantaasial suhteliselt vabalt lennata,“ märkis ta.

Klientide erisoovid teevad arendaja elu keerukamaks, märkis Toompark. “Ega nad nendega hea meelega ei tegele. Teisalt on arusaadav, et eksklusiivtoodet ei saa müüa anonüümse karbitootena ja kliendikeskne lähenemine on paratamatus,“ lisas ta.

Vähi sõnul on arendaja seisukohast oluline võtta objekti kui tervikut – maja peab sobituma keskkonda. Luksuskinnisvara puhul on tegu rätsepatööga, mis eeldab, et ostjal on võimalik korteri sisemuse teemal kaasa rääkida. “Tean buumiaegset juhtumit, kus maja ehitati küll eksklusiivsesse kohta ja ka korter oli avar, kuid sisemus oli üsna tavaline. Olgugi, et tavapärasest kvaliteetsem, kuid sellega asi piirdus. Ostja lasi pärast tehingut kogu siseviimistluse välja lüüa, et korter päriselt luksuslikuks muuta,“ rääkis Vähi.

Dialoog algusest lõpuni

Arendaja seisukohalt tähendab personaalne lähenemine eeskätt kliendiga dialoogis olemist. See omakorda tähendab seda, et korteri ostuotsus on nii kliendi kui ka arendaja jaoks vaid väike samm lõpptulemuseni jõudmisel. Omavaheline suhtlus ning erinevate lahenduste otsimine on arenduse käigus toimuv pidev protsess, mis edu korral viib selleni, et nii klient kui ka arendaja on tulemusega rahul.

“Aktiivse arendusturu ehk suure pakkumise tingimustes leidub ikka rohkelt kliente, kel on erisoovid, mida nad oma tulevikukodus näha tahavad,“ lausus kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. Möödunud kümnendi kinnisvarabuumi ajal pakkusid arendajad tema sõnul odavate materjalidega maitsetuid siseviimistluslahendusi. “Tänaseks on arenduse see külg oluliselt edasi liikunud. Arendajad näevad kõvasti vaeva, et klient leiaks väljapakutavate siseviimistluspakettide seast sellise, mis oleks tõesti ilus ja kliendile meeldiks. Enamasti on arendajate pakutavad variandid täiesti mõistlikud,“ kommenteeris ta muutust.

Kui klient oma erisoovidele siiski lahendust ei leia, on Toompargi sõnul küsimus arendaja ning kliendi kokkuleppes. “Oleneb, kuidas olukord lahendatakse. Kui näiteks keraamiline plaat on juba seina pandud, ei ole selle mahavõtmine tõenäoliselt enam väga mõistlik, kuid eks sedagi ole tehtud,“ tõi ta näiteks.

Pane tähele

Kolm trendi, mida eksklusiivkinnisvara puhul tänavu näha võib:

Arhitektuurse sise- ja välislahenduse tähtsus on hüppeliselt kasvanud. Kuna ostjad on valmis investeerima kallimasse kinnisvarasse, siis lisaks heale asukohale soovitakse unikaalsust nii arhitektuuris kui ka sisemistes lahendustes. Põhjalikumalt pühendutakse aina rikkalikumaks muutunud siseviimistlusmaterjalide valikule ning üha enam vaadatakse, mida tegelikult ruutmeetri hinna eest saadakse, tänu millele on unikaalsust pakkuvatel uutel arendustel eelis teiste arenduste ees.
Kinnisvaraarendajad peavad senisest enam pakkuma ostjaile personaalseid lahendusi ehk võimalust muuta sisuliselt kõike kuni korteri siseseinteni. Klient tahab „rätsepaülikonda“ ning ootab arendajalt koostööd, mis aitaks tema visiooni ellu viia. Arendajaile on see ebamugavam ja kallim, kuid see on eeldus, mis aitab arendajana edukas olla. See eeldab võimalikult varajases ehitusetapis ostjapoolset koostööd ja oma soovide kujundamist lähteülesandeks arendajale, sest lisaks temale on oluline protsessis osaleja ka ehitaja, kes soovitu teostab. Oluline on juba arenduse algusfaasis informeerida ostjat tema võimalustest.
Ostjate soov hoonet efektiivselt majandada on oluliselt kasvanud ning see esitab senisest suuremad nõudmised ka kinnisvaraarendajatele. Ei taheta küll niinimetatud säästumaja, kuid soovitakse hoida energiakulud võimalikult madalad, kaotamata seejuures mugavusi. Samuti soovivad ostjad efektiivsuse saavutamiseks targa maja lahendusi, LED-valgustust jne.

Allikas: OÜ Al Mare Estate juhatuse liige Kalev Raidjõe

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/01/urve-luksuskinnisvara-ost

Värske reportaaž: mida räägiti maa-alasel konverentsil Washingtonis?

01.04.2016 Aivar Tomson

Sildid: Eesti, Euroopa, hinnad, hoius, IKEA, kaubandus, kinnisvara, Läti, LEED, Leedu, maa-amet, maksud, õigus, omanik, pere, rahvaarv, riik, tulu, tulumaks, USA, väärtus, võrdlus

14.- 18. märtsini toimus Washingtonis juba traditsiooniliseks kujunenud Maailmapanga konverents „Land and Poverty“. Konverentsi nimetus on vast intrigeerivgi, aga paljudel puhkudel nähakse tihedat seost inimeste toimetuleku ja maasuhete vahel.

Võib julgelt väita, et kõigis arenenud riikides on maasuhted suhteliselt hästi reguleeritud, on loodud hästi toimivad registrid ja muud infosüsteemid, kinnisvaratehingute tegemine on suhteliselt korrastatud, maasuhetes on vähe korruptsiooni. Samas on paljude vähemarenenud riikide puhul põhjust neidsamu teemasid probleemidena käsitleda.

Mis on meil sellest õppida?

Kindlasti võib sellisesse ettevõtmisse suhtuda kui kolmanda maailma riikide probleemi, millega meil midagi pistmist ei ole. Samas ei saa unustada, et teistel võib meilt olla midagi õppida ja nii kummaline kui see ka esmalt ei tundu, on ka meil teistelt palju õppida. Kui natuke eestlaste eneseuhkust kergitada, siis on põhjust muuhulgas käsitleda ka Maailmapanga juba aastatepikkust riikidevahelist võrdlust „Doing Business“. Väga lihtsalt öelduna on esikohal riik, kus äri tegemine peaks kõige paremini sujuma ja viimasel kohal riik, kus see on kõige keerukam. Võrdluse aluseks on 10 erinevat nö alateemat, mis puudutavad ettevõtluse alustamist, väliskaubandust, krediidi saamist jms.

Muuhulgas on üks kümnest komponendist ka kinnisvara registreerimine, mille puhul Eestil on küll põhjust uhkust tunda, sest erinevalt kõigist muudest Eestit puudutavatest näitajatest oleme siin 4. kohal. Võrdluseks sedavõrd, et meie koht üldarvestuses on 16. ja näiteks väikeaktsionäride kaitse küsimustes oleme alles 81. kohal. Üldarvestuses on kõik Põhjamaad meist eespool ja Läti ja Leedu pisut tagapool. Kui veel tagasi tulla kinnisvara registreerimise juurde, siis meist veelgi edukam on Leedu, olles 2. kohal ning Põhjamaadest ja Balti riikidest kõige tagasihoidlikum koht on Läti 23. koht. Muuhulgas suuresti

Maailmapanga toel tehtud reformid Kesk- ja Ida-Euroopas ja ka Kesk-Aasias on osutunud sedavõrd edukaks, et esirinda on jõudnud muuhulgas riigid, kus paljud muud näitajad ei ole sedavõrd kiirelt paranenud. Eks seda näitab ka asjaolu, et Leedu ja Eesti on möödunud näiteks kõigist Põhjamaadest. Aga Eesti poolt vaadates tuleb öelda suur tänu Maa-ameti töökale seltskonnale!
Tegelikult on ka teine kinnisvaraga tihedalt seotud teema ja see puudutab ehitamist. Mitte füüsilist tegevust ja asja silmaga nähtavat poolt, vaid ehitamisega seotud lubasid. Eesti on selleski osas silmapaistval 16. kohal.

Kus on valupunktid?

Valupunkte on kõikjal ja paljudes erinevates asjades. Paljud riigid pole alustanud süsteemse registreerimisega, paljudel puhkudel on seesugune ajalooline kogemus küll olemas, aga tänaseks pole säilinud ei registreid ega enam ka praktilist kogemust. Loomulikult pole registreerimine oluline asi iseeneses. Registreerimine võimaldab eelkõige tagada omanike õigusi, eelkõige omandiõigust, kuid on aluseks ka hüpoteegisüsteemile ja võimaldab kinnisvara maksustamist.

Kahtlemata on ka muid väljundeid. Ja taas kord ka vastupidi: kui tasemel süsteem puudub, siis pole põhjust rääkida ka õiguste garanteerimisest või toimivast hüpoteegisüsteemist. Kahtlemata ei teki pole slummistumine seetõttu, et puudub korralik registrisüsteem, kuid sellest väljamurdmine ei õnnestu ilma registrita kohe kuidagi. Siia tuleks lisada meie jaoks kauged diskrimineerimise teemad, mis esmalt tunduvad kinnisvara kontekstis üllatavatena, kuid kõik see on osa igapäevastest probleemidest nii mõneski maailma paigas. Kinnisvaramaks ei paku rõõmu ühelegi maksumaksjale, kuid samas kogutakse märkimisväärne osa maksudest just kinnisvara väärtusele põhinevalt paljudes riikides ja seda eriti maailma jõukamates riikides.

Eesti ülikõrged tööjõumaksud on paljudele pinnuks silmas, aga oludes, kus maksutulude vähendamisest tervikuna on keerukas kõneleda, on küsimus eelkõige alternatiivides. Näiteks USA-s on suurimaks kohalikuks maksuks just kinnisvaramaks. Sarnaseid näiteid on maailma jõukamate riikide hulgas teisigi. Olukorras, kus Eesti kinnisvara hinnad on paari viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud ja sama on teinud ka hoiuste maht, oleks kinnisvaramaksu vähemalt hoomatavaks muutmine või ka mingi muu varamaksu kehtestamine tõsine alternatiiv tulumaksule. Pean siinkohal silmas seda osa üksikisiku tulumaksuks, mis laekub kohalikesse eelarvetesse.

Millest kõneldi?

Konverentsi teemad olid seinast seina. Alustades tehnilistest küsimustest maamõõdu alal või mingi konkreetse riigi spetsiifilistest küsimustest ja lõpetades globaalsete käsitlustega. Ühest küljest esitati lennukaid visioone (ka New York loodi nö tühja koha peale, tuleb vaid inimestele võimalus anda!), teisalt arutleti kahe jalaga maa peal seistes hoopis argisemaid asju (kuidas tagada, et lahutatud naised saaksid osa varast, mis perele kuulus?). Konverentsi mastaabist, mis on ilmselt suurim omalaadsete hulgas annab aimu see, et ettekanded toimusid hommikul üheksast õhtul poole kuueni ja seda paralleelselt kümnes erineva suurusega saalis. Osalejate arv ületas 1000 inimese piiri.

Aafrika probleemid leidsid väga tõsist käsitlust. Sealseteks muredeks on kiire rahvaarvu kasv, urbaniseerumine ning üha uute slummide teke koos kõigi sellega kaasnevate probleemidega. Loomulikult on probleem oluliselt laiem kui kinnisvara registreerimine ja sellega seonduv, kuid kahtlemata on ka maaprobleemide oskuslikum lahendamine üks võimalustest, kuidas olukorda leevendust tuua.
Maailmas toimuva vastu on alati põhjust huvi tunda, sest nii mõnegi teise riigi kogemustest on võimalik palju huvitavat ja vajalikku õppida. Tuli tunnistada, et nii mõnestki meie naaberriigist oli kohal märkimisväärselt palju inimesi. Oleks olnud tore, kui ka Eesti oleks olnud esindatud palju suuremal määral.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 893 894 895 … 1,438 1,439 1,440 Vanemad uudised ››